Eluiga ja suremus

Koostaja : Kaido Ratas-Pähnapuu

Sissejuhatus

Inimeste eluea pikkus kajastab ja mõjutab : riigi sotsiaalmajandustmõjutab rahvastiku taastumistheaolu pensionipõlves.

Inimese elupikkus sõltub :

Eluviisist. Rahalisest olukorrast. Arstiabi kättesaadavusest. Tervisest pensionipõlves.

Nõukogude Liidu kokkuvarisemine tõi kaasa

Alates 1960- keskpaigas hakkas eluiga sünnil langema.

1990-1995 vähenes nii meeste kui ka naiste eluiga – Eestis 2,2

, Leedus 2,4 ja Lätis 3,4 aasta võrra

Kiire üleminek turumajandusele, ökonoomilise olukorra

halvenemine ja elukvaliteedi langus tingisid eluea langust.

Oodatav eluea tase hakkas tõusma : 1996.a. Eestis 1998.a. Lätis 1999.a. Leedus.

1990-2009 – eluea kasv oli kiireim Eestis Balti riikidest.

2009. a. oli Leedul hoopis kõige väiksem oodatav eluiga.

1990-2009 oli meeste eluea oodatav kasv.

2003. ületas naiste eluiga EL keskmise taseme

Muutused suremuses

Alates 1990.a. keskpaigast on vastsündinute suremus

kõigis Balti riikides vähenenud.

Alla 5 – aastaste laste suremuse tase langes 1990 –

2008, Eestis 2,6 korda, Lätis ja Leedus 1,9 korda.

Tööealiste elanikkonna suremus Eestis ja Lätis

langenud , Leedus suurenenud.

Tervena elatud elu

Naiste tervena elatud elu on tunduvalt pikem (ligi 9

aastat) meeste omast kõigis Baltiriikides.

2007 oli tervena elatud elu Balti riikides lühem kui

uute EL-i riikide keskmisest.

Surma põhjused.

On kolm peamist rühma :

Veresoonkonna haigused

Kasvajad

Välised surma põhjused.

Rohkem kui pooled surevad nende põhjustega.