Pärnu Hariduskonverents 2013 „Koostöine õppimine“

Google’i generatsioon

ja meie oskused

21.sajandil

Sirje Klaos Tallinna Ülikooli

Kasvatusteaduste Instituudi lektor

sirje.klaos@tlu.ee

Head kuulajad

Miks on vaja:

• tunda erinevaid põlvkondi ehk generatsioone?

• rääkida õppimisest infoajastul?

• arvestada õppijate soovidega?

• seostada partnerlust ja õpetamist tuleviku jaoks?

• tunda Web 2.0 tehnoloogiad ja arvestada kasutamispraktikaid?

Millised oskused on 21.sajandil olulised?

Aeg... Iga põlvkonda mõjutab aeg ja just see aeg,

millal inimene sai oma põhihariduse, sest

siis kujunevad välja tema väärtushinnangud.

Teades

erinevate

põlvkondade

tausta...

...võib ette

prognoosida,

kuidas

väärtustatakse

keskkonda, kus

elatakse ja

tegutsetakse.

Foto:Orange42

Erinevad põlvkonnad hariduses.

Digitaalsed päriselanikud Digitaalsed immigranid

M.Prensky , 2001, Oblinger/Oblinger, 2005, Tapscott 1999, 2009, Hart, 2008, Spring, 2010

Google

generatsioon

Neti-generatsioon Generatsioon

X

Beebibuum

sünd. 1993 -....a. sünd. 1981-1992.a sünd. 1965-1980.a Sünd. 1946-1964.a

• Kasvasid üles uue

tehnoloogiaga,

• neile ei pea õpetama

põhialuseid

• huvituvad vastuste

otsimisest

• hindavad paaristööd ja

koostööd

• Ära hellitatud, kõrge

eneseteadlikkus,

• said õppida täisajaga

õppes,

• iseseisvad ja väga

sotsiaalse

• jätavad töö, mis ei

vasta ootustele

• Erinevad tingimused,

vanemad lahutatud,

• oluline, et asjad saaks

tehtud, töö ja isikliku elu

tasakaal,

• lahkub töölt kui vaja,

on liikuvad

• Kasvas tuumasõja

ohus,

• võtab palju tööd koju

kaasa,

• meeldib tunda end

vajalikuna.

Õpilane, noor

üliõpilane

Üliõpilane, õpetaja Üliõpilane, õpetaja Üliõpilane, õpetaja

generatsioon

Digitaalne päriselanik - I grupp

Ericsson AB 2013

Antud joonis annab

ülevaate 15-18.a Eesti

õpilaste juurdepääsust

Internetile ja IKT

vahenditele.

EuroStat, dets. 2012,

andmeil kasutas 79%

eestlasi internetti.

Internet ja videomängud Stephalee31

Google generatsioon (S.1993- ...)

• Ei pea õpetama, kuidas kasutada digitehno-

loogiat vaid õpetada looma seoseid, mis

paneb mõtlema,

• Hindavad paaristööd ja koostööd,

• Hindavad õppematerjalide usaldusväärsust,

• Peab näitama, kuidas kontrollida õppematerjale,

et mitte plagieerida.

Digitaalne päriselanik – I grupp

üles kasvanud interneti ja videomängudega

omaks võtnud enamuse uuest tehnoloogiast,

kasutab igapäevaselt mobiiltelefone

saadab kiirsõnumeid

ja e-maile

Digitaalne päriselanik - I grupp

RichardBowen

Netigeneratsioon (S.1981-1992)

• Ärahellitatud, äärmiselt iseseisvad ja

sotsiaalsed (jututoad, sotsiaalvõrgustikud)

• Suudavad täita juhi kohuseid ja juhendada

endast vanemaid

• Harjunud piiritute valikuvõimalustega,

tahavad ise otsustada

Digitaalne päriselanik – I grupp

X generatsioon ja Beebibuum

Digitaalne immigrant – II grupp

(S.1965-1980) (S.1946-1964)

• Ei ole sündinud digitaalses maailmas

• Oma elu hilisemas staadiumis on omaks võtnud

uue tehnoloogia, aga näiteks

- nad lasevad digitaalseid dokumente välja

trükkida, et neid lugeda

-helistavad inimestele, et küsida ‘Kas said

mu e-maili kätte?’

D

I

G

I

L

Õ

H

E

I ja II

g

r

u

p

i

vahel

Õppimisest infoajastul

INFOT on rohkem kui varem (ekraanimeedia,

K.Vinter)

INFOLE juurdepääs on kiire ja mugav

INFO otsimises on toimunud

paradigamamuutus

INFO mõjutab õppimist ja õpetamist

(muutused inimeste käitumises)

G

o

o

g

l

e

p

õ

l

v

k.

• Info-otsingu oskused Väide: Nad omavad häid teadmisi. (Barbazon,2007)

Tegelikult ei tea nad kuigi palju Internetist.

• Informatsiooni kasutamisoskus Väide: Kõik on iseenesest mõistetav. (Barbazon,2007)

Vähene keskendumisvõime, tähelepanu hajumine, kõrge

enesehinnang, ei tea, kuidas lehele sattus (segavad helid ja pildikesed).

• Info hindamisoskus Väide: Noored ei mõtle eriti kriitiliselt. (Barbazon,2007)

Nad usaldavad oma kaaslasi ja lühikokkuvõtteid.

Õ

P

P

I

M

I

N

E

Digitaalsete päriselanike soovid:

• mitte olla passiivsed kuulajad ja istuda tunnis/loengus;

• tahtmine olla austatud, usaldatud ja arvamusi

väärtustatakse;

• järgida enam oma huvisid ja kirge;

• luua uusi asju, kasutades digivahendeid neile sobival ajal;

• teha aktiivselt koostööd paarides või rühmas, osaleda

projektides ja konkureerida üksteisega:

• esitleda ja jagada kaaslastega oma arvamusi nii klassis

kui üleilmses virtuaalses ruumis;

• saada haridust, mis ei ole üksnes asjakohane, vaid ka

reaalses elus rakendatav. (Prensky, 2010)

Kokkupõrkuvad arusaamad

Aeg? Minevikus oli ...

hariduse jaoks.

Piisavalt!

Tulevikus ei ole ...

hariduse jaoks.

Uus tehnoloogia,

pole piire, kiire info

liikumine

Toimub kultuuride kokkupuutumine ja tundmaõppimine!

aeg,

asukoht,

nahavärv,

usk.

Põlvkondadevahelised

21.saj.õppimine ja partnerlus

Õpilased teavad, kui nad on midagi ära õppinud, siis nad

saavad seda kohe reaalses elus rakendada;

Õpetajad teavad, et digitaalne tehnoloogia muutub iga

õpilase jaoks tähtsaks osaks tema haridusteel, aga

kuidas uut tehnoloogiat kasutada?

Millist

erinevust

märkate?

1. Tee õigeid asju (käitu eetiliselt, mõtle kriitiliselt, sea

eesmärke, anna häid hinnanguid, tee häid otsuseid)

2. Et kõik saaks tehtud (planeerige, lahendage probleeme)

3. Tee seda koos teistega (võtke juhtpositsioon, suhelge:

inimestega; grupiga; masinatega; üleilmse publikuga, suhestuge

kogu kultuuriga)

4. Tegutse loovalt (kohandage, mõelge, meisterdage,

kujundage, mängige, filmige, salvestage)

5. Korduvate tegevuste juures tee seda iga kord paremini

(reflekteeri, enneta, võta riske, mõtle pikemas perspektiivis, paranda end

läbi pideva õppimise)

21.saj.õppimine ja partnerlus

(Prensky, 2010)

Viis

21.s

aj. h

ädavaja

likku o

skust

21.saj. tehnoloogiate kasutamisest

WEB 2.0 - internetiteenus, nähtav kasutajate osalus, avatud

täiendamiseks, toimib veebipõhiselt (O’Reilly, 2007)

E-õpe 2.0 - paindlik ja rahvusvaheliselt avatud õppeprotsess, mis

toetab tulemuslikku iseseisvat õppimist (HM, Rajaleidja, 2012)

Kas erinevad põlvkonnad (õpetaja ja õppija) käituvad

ühtemoodi või erinevalt?

Web 2.0

E-õpe 2.0

- vaatamine (tutvumine)

- osalemine (kasutamine)

- loomine (rakendamine)

21.saj. tehnoloogiate kasutamisest uuringutulemused N~57000 (J.Hart, 2008)

Pärnu Hariduskonverents 2013 „Koostöine õppimine“

LinkedIn -

sotsiaalvõrgustik,

mis ühendab

sarnaste

elukutsetega

inimesi

RSS – uudistevoo

sirvija, mis teeb

kokkuvõtteid

kasutaja poolt

valitud

veebilehtedelt

WIKI - on kogum

omavahel

lingitud veebilehti,

mida saab igal

ajal külastada ja

redigeerida

21.saj. tehnoloogiate kasutamisest Uuringutulemused, N=139 (S.Klaos, 2012)

Aga FB-is

osalemine?

Alla 30. a.

66% korra

päevas, üle

30.a. 12%

Mis selgus?

Uuringust selgus, et

- ei jagata sugugi aktiivselt oma mõtteid erinevates

keskkondades

- eeldatakse enamasti üht-kaht tuntumat infokanalit

(NB! FB ei ole igavene!), mille abil saab

ideid genereerida ja mõtteid kaaslastega vahetada.

Seega on õpetajate ülesandeks kaasata sobivaid

vahendeid ja tehnoloogiaid, mis toetavad suhtlemist

ja aitavad õppijatel omavahel sotsialiseeruda.

Mida ütleb teadlane?

Don Tapscott, 2009:

“ The current... model of education... is not appropriate for

kids who have grown up digital and are used to interacting

with people, not just listening. The old educational model

might have been suitable for the Industrial Age, but it makes

no sense for the digital economy, or for the new generation

of learners. We should changes the education system to

make it relevant to them.”

Don Tapscott, 2009

“ The current... model of education... is not

appropriate for kids who have grown up digital and are

used to interacting with people, not just listening.

The old educational model might have been suitable for

the Industrial Age, but it makes no sense for the digital

economy, or for the new generation of learners.

We should changes the education system to

make it relevant to them.”

“ Praegune haridusmudel ei ole sobiv nende

laste jaoks, kes on kasvanud üles digitaalses

keskkonnas ning on harjunud inimestega

suhtlema, mitte ainult kuulama. Vana haridusmudel

võis olla sobilik industriaalajastul, kuid see ei toimi

digitaalajastul ega uue õppijate generatsiooni jaoks.

Et see muutuks nende jaoks oluliseks,

tuleb haridussüsteemi muuta."

Vaata ja uuri veel

http://dontapscott.com/

Wikipedia

Brabazon, T. (2007) The University of Google: Education in the (Post) Information Age.

Brabazon, T. (2007) Boomers in thrall to a wiki universe. Times Higher Education. 16 Nov 2007.

Hart, J. (2008) Understanding Today’s Learner.Learning Solutiosn, e-magazine.

http://c4lpt.co.uk/articles/images/understandinglearners.pdf

Klaos, S. (2011) Globaalne klassituba ja netigeneratsiooni väärtused. Tiiu Kuurme (Toim.).

Kõneldud ja elatud väärtused erinevates pedagoogilistes kultuurides (161 - 182).

Tallinn: VALI trükikoda

Oblinger, D. G., and Oblinger, J. (2005). Educating the Net Generation. EDUCAUSE Online book.

http://www.educause.edu/ir/library/pdf/pub7101.pdf

O’Reily, T. (2007) What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the

Next Generation of Software. COMMUNICATIONS & STRATEGIES, no. 65, 1st quarter.

http://mpra.ub.uni-muenchen.de/4580/1/MPRA_paper_4580.pdf

Prensky, M. (2001) Digital natives, digital immigrants. On the horizon 2001, 9, 1–6.

Prensky, M.(2010) Teaching Digital Natives: Partnering for Real Learning. Sage Company, USA.

Tapscott, D. (1999). Educating the Net generation. Educational Leadership, 56, 5, 6–11.

Tapscott, D. (2009). Grown up digital: How the Net generation is changing your world.

New York: McGraw-Hill.

Allikad

Marc Prensky

Wikipedia

Soovitan lisaks veel lugeda

Jane Hart Learning in the Workplace 2013 survey results.

http://www.c4lpt.co.uk/blog/

Euroopa Liidu uuringuraportit, mis avaldati 19. märtsil 2013.a.

Survey of schools: ICT in Education

Antud esitluse leiate Web 2.0 tehnoloogiat toetavast keskkonnast

http://www.slideshare.net/SirjeKlaos

Pärnu Hariduskonverents 2013 „Koostöine õppimine“

Tänan kuulamast!

Lõpetuseks