Infoallikad ja infootsing

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

Kõigepealt natuke kodutöödest

• 1. loengupäevik: 37 blogipostitust + Moodle

• 2. loengupäevik: 29 blogipostitust + Moodle

• 3. loengupäevik: 26 blogipostitust + Moodle

Kursuse referaadist

• Teemavalik: seotud “Õppimine kõrgkoolis” teemadega või oma õpitava erialaga

• Rühma suurus: 4 üliõpilast

• Teemade kokkuleppimine: Moodle’i foorum

• Põhiteksti maht: 4 lk rühma liikme kohta (+ Tiitelleht, sisukord, kasutatud kirjandus)

• Töömaht: 22 tundi

• Esitamise tähtaeg: 03.12.2017

Kust allikaid leida?

Kust allikaid leida?

• Digitaalsete õppematerjalide kogud

• Raamatukogude andmebaasid

• Teadusartiklite ja -ajakirjade andmebaasid

Digitaalsete õppematerjalide kogud

http://www.e-ope.ee/repositoorium/

http://dspace.ut.ee/handle/10062/8541

http://lemill.net

https://www.merlot.org

https://ocw.mit.edu

http://www.oeconsortium.org/courses/

https://www.coursera.org

https://www.edx.org

Raamatukogude andmebaasid

https://www.ester.ee

http://ise.elnet.ee

http://www.digar.ee

http://erb.nlib.ee

Teadusartiklite andmebaasid

https://scholar.google.com

http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid

Digitehnoloogia alal olulisemad andmebaasid

• ACM Digital Library: http://dl.acm.org

• IEEE Computer Society Digital Library: https://www.computer.org/csdl

• ScienceDirect: http://www.sciencedirect.com

• SpringerLink: http://www.springerlink.com

• Taylor & Francis: http://www.tandfonline.com

• MathSciNet: https://mathscinet.ams.org

• zbMATH: https://zbmath.org

Kogutud materjali hindamine

Kogutud materjali hindamine

• Teaduslikud allikad

• Lühikokkuvõtted

• Tsiteerimiste arv

• Avaldamise aeg

• Mitteteaduslikud allikad:

• Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus

• Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)

Pattern Languages in Design

Pattern languages in architecture

Pattern languages in interaction design

Pattern languages in learning

Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press.

Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/347642.347794

Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161.

Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA.

van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).

Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49–102. http://doi.org/10.1207/s15327051hci2101_3

Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/10.1080/09687760600836977

Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1555619.1555635

Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1824749.1824751

Pattern languages in object-oriented programming

Cited by 51

Cited by 188

Cited by 187

Cited by 11

Cited by 20

Cited by 212

Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press.

Cited by 4085

Cited by 3627

Cited by 135

Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley.

Cited by 35015

Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498).

Cited by 64

Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10.

Cited by 39

Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http://www.networkedlearningconference.org.uk/past/nlc2004/proceedings/individual_papers/goodyear_et_al.htm

Cited by 96

Cited by 45

Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/10.5204/jld.v1i3.35

Cited by 24

Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e-learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/10.1080/08993400600773323

Identifying design patterns

Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers.

Cited by 45

McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/10.1504/IJLT.2006.010632

Cited by 114

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101.

Cited by 297

Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person-Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA.

Cited by 16

Sharing patterns

Sharing patterns

Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME)

Set of patterns for networked learning

Identifying patterns using IMS LD

Patterns deliberately leave some implementation aspects vague

4 benefits of using patterns in learning design

Pattern Languages in Design

Pattern languages in architecture

Pattern languages in interaction design

Pattern languages in learning

Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press.

Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/347642.347794

Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161.

Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA.

van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).

Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49–102. http://doi.org/10.1207/s15327051hci2101_3

Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/10.1080/09687760600836977

Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1555619.1555635

Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/10.1145/1824749.1824751

Pattern languages in object-oriented programming

Cited by 51

Cited by 188

Cited by 187

Cited by 11

Cited by 20

Cited by 212

Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press.

Cited by 4085

Cited by 3627

Cited by 135

Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley.

Cited by 35015

Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498).

Cited by 64

Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10.

Cited by 39

Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http://www.networkedlearningconference.org.uk/past/nlc2004/proceedings/individual_papers/goodyear_et_al.htm

Cited by 96

Cited by 45

Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/10.5204/jld.v1i3.35

Cited by 24

Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e-learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/10.1080/08993400600773323

Identifying design patterns

Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers.

Cited by 45

McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/10.1504/IJLT.2006.010632

Cited by 114

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101.

Cited by 297

Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person-Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA.

Cited by 16

Sharing patterns

Sharing patterns

Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME)

Set of patterns for networked learning

Identifying patterns using IMS LD

Patterns deliberately leave some implementation aspects vague

4 benefits of using patterns in learning design

Allikate haldamise vahendid

https://www.mendeley.com/reference-management/reference-manager

http://papersapp.com

Allikatele viitamine

Viited

• Viited koosnevad kahest osast:

• tekstisisene viide

• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

Viitamissüsteemid

• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus

• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus

• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina, viitekirjed lehekülje või teose lõpus

Tuntumad viitamissüsteemid

• American Psychological Association (APA)

• Modern Language Association (MLA)

• The Chicago Manual of Style

• Harvard

• ...

APA viitamissüsteem

http://www.apastyle.org

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited

Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)

Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)

Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).

Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited

Esimene tekstisisene viide sulgudes

Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes

Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)

Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)

Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)

Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)

(Väljataga et al., 2011)

Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)

Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)

(Tomberg et al., 2013)

Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)

Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

(Põldoja et al., 2006)

Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)

Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)

ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

(ISTE, 2008)

Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)

The Design-Based Research Collective (2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Perioodikaväljaanded(Periodicals)

1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)

Journal Article

3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)

Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.

Journal Article

7. Ajakirja artikkel(Magazine article)

Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.

Magazine Article

10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)

Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.

Newspaper Article

11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)

Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee

Newspaper Article

Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)

18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)

Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book

Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)

Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book Section

Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)

34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)

Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01

Report

Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)

39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)

Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13

Conference Proceedings

Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)

Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist

Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

Thesis

Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)

Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

Web Page

Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet

Web Page

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.

American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata

Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files

Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)

Web Page

Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia

Web Page

76. Ajaveebipostitus(Blog post)

Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

Web Page

Õigusaktid

Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021

Tarkvara

Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega.

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Tekstisisesed viited

Kaks tekstisisese viitamise stiili

• Autori nimi ja aasta sulgudes:

Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014).

• Autori nimi tekstis, aasta sulgudes:

Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.

Tekstisisene viide sõltub autorite arvust

• 1…2 autorit — kõigi autorite perekonnanimed kirjutatakse alati välja

• 3…5 autorit — esimesel korral kirjutatakse välja kõigi autorite perekonnanimed, järgmistel kordadel ainult esimese autori perekonnanimi

• 6 või enam autorit — kirjutatakse välja ainult esimese autori perekonnanimi

Nimi ja aasta sulgudes

1 autor (Carroll, 2000)

2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010)

3 autorit (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)

5 autorit (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

6 või enam autorit (Villems et al., 2012)

Nimi ja aasta sulgudes, korduvad viited

1 autor (Carroll, 2000)

2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010)

3 autorit (Väljataga et al., 2011)

5 autorit (Põldoja et al., 2006)

6 või enam autorit (Villems et al., 2012)

Nimi tekstis, aasta sulgudes

1 autor Carroll (2000)

2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010)

3 autorit Väljataga, Pata ja Tammets (2011)

5 autorit Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)

6 või enam autorit Villems et al. (2012)

Nimi tekstis, aasta sulgudes, korduvad viited

1 autor Carroll (2000)

2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010)

3 autorit Väljataga et al. (2011)

5 autorit Põldoja et al. (2006)

6 või enam autorit Villems et al. (2012)

Autoriks organisatsioon või kollektiiv

• (Microsoft, 2016)

• (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

• (ISTE, 2008)

Viide leheküljele või peatükile

• (Põldoja, 2016, lk 80)

• (Põldoja, 2016, ptk 6)

• Põldoja (2016, lk 80)

Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes

• Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid eristab semikoolon:

(Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)

Kasutatud kirjanduse loetelu viited

Allikate tüübid

• 7.01 Perioodikaväljaanded

• 7.02 Raamatud ja raamatupeatükid

• 7.03 Tehnilised ja teadusaruanded

• 7.04 Konverentsiartiklid

• 7.05 Doktori- ja magistritööd

• 7.06 Arvustused

• 7.07 Audiovisuaalne meedia

• 7.08 Andmekogud ja tarkvara

• 7.09 Avaldamata allikad

• 7.10 Arhiivimaterjalid

• 7.11 Veebipostitused

(American Psychological Association, 2010)

Perioodikaväljaanded

Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

http://www.doi.org

Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita

Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A., & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.

Ajakirja artikkel

Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.

Ajalehe artikkel

Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut tiigrihüpet. Eesti Päevaleht, lk 2–3.

Ajalehe artikkel veebis

Härma, K. (2017, 26. aprill). Kutseharidusest jääb ITs väheks. Äripäev. Loetud aadressil http://www.aripaev.ee/uudised/2017/04/26/it-tootajate-puudus-saab-alguse-valjaoppest

Raamatud ja raamatupeatükid

Terve raamat, trükiversioon

Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Terve raamat, trükiversioon

Cohn, M. (2004). User Stories Applied: For Agile Software Development. Boston, MA: Addison-Wesley.

Toimetatud raamat

Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Raamatupeatükk, trükiversioon

Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Konverentsiartiklid

Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel

Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning - ICWL 2011 (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13

Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel (2)

Uwizeyemungu, S., & Poba-Nzaou, P. (2015). Understanding Information Technology Security Standards Diffusion: An Institutional Perspective. O. Camp, E. Weippl, C. Bidan, & E. Aïmeur (toim), ICISSP 2015: Proceedings of the 1st International Conference on Information Systems Security and Privacy (lk 5–16). SCITEPRESS.

Doktori- ja magistritööd

Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist

Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

Veebipostitused

http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html

(Lee, 2010)

http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html

Veebilehekülg

Riigi Infosüsteemide Amet. (2017). Andmevahetuskiht X-tee. Loetud 30. aprill 2017 aadressil https://www.ria.ee/ee/x-tee.html

Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (kuupäev puudub). Küberjulgeolek. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/kuberjulgeolek

Vikipeedia artikkel

History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia

Ajaveebipostitus

Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

Õigusaktid

Riigi Teatajas ilmunud seadus

Isikuandmete kaitse seadus. (2007). RT I 2007, 24, 127. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016010

Muud dokumendid

http://blog.apastyle.org/apastyle/2017/01/how-to-cite-quality-standards-and-guidelines-in-apa-style.html

http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/02/how-to-cite-an-annual-report-in-apa-style.html

APA ja eesti keel

Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes

• 3rd ed. — 3. trükk

• Retrieved from — Loetud aadressil

• Eds. — toim

• pp. — lk

• (2010, April 23) — (2010, 23. aprill)

• [Web log post] — [ajaveebipostitus]

Tarkvararakendustele viitamine

http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html

14

Learning Flow Pattern (lühendatud CLFP), mis sisaldab koostöös õppimise meetodite

parimaid praktikaid õpitegevustest (Hernández-Leo et al., 2006).

Collage on kasutatav kõigil operatsioonisüsteemidel, mis suudavad käivitada Java

rakendusi, kuid viimane tarkvarauuendus oli aastal 2007.

1.4.3. ScenEdit

ScenEdit12 on veebipõhine graafiline autorvahend, mis võimaldab õpetajatel luua, muuta ja

taaskasutada õpistsenaariumeid. Struktureeritud stsenaariumi koostamine toimub õpetaja

jaoks järgmiste sammudena (Emin, Pernin, & Aguirre, 2010):

• kavandab õpetajate kogukonnale tuttavad teadmised, oskused ja võimed

olemasolevast andmebaasist;

• valib stsenaariumi mustrid, mis vastavad levinud õpistrateegiatele ja sobivad

stsenaariumi eesmärkide ning õpisisuga;

• valib õppija interaktsioonid ja sobitab erinevate stsenaariumide osad erinevate

strateegiatega;

• haldab kindlas andmebaasis erinevaid komponente nagu stsenaariumid, eesmärgid,

strateegiad, interaktsiooni olukorrad.

Loodud stsenaarium vastab IMS LD spetsifikatsioonile ja on kasutatav ka teiste

tööriistadega. Samuti on võimalik keskkonnast eksportida SCORM paketti, mida saab

kasutusele võtta õpikeskkonnas. ScenEdit veebipõhist autorvahendit enam edasi ei

arendata ning see ei ole enam veebist kättesaadav.

1.4.4. CopperCore

CopperCore13 on IMS LD arendajatele mõeldud moodul, mis võimaldab arendajatel

integreerida IMS LD spetsifikatsiooni oma lahendusse. CopperCore on arendatud

komponendiks, mis võimaldab IMS LD spetsifikatsioonile vastavat õpidisaini XML

dokumendist lugeda ja vastavalt arendusele keskkonnas toimida (Britain, 2004). Viimane

tarkvarauuendus CopperCore v3.3 oli aastal 2008 ning enam tarkvaravigu ei parandata.

12 http://scenedit.imag.fr 13 http://coppercore.sourceforge.net

Viidete vormistamine puuduva info korral

Puuduva info näited

• Veebiallikal puudub avaldamise aeg

• Allikal puudub autori nimi

• Ajakirjaartiklil puuduvad lehekülje numbrid

• Konverentsikogumikul puuduvad toimetajate nimed või avaldamiskoht

Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata

Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files

Tekstisisesed viited ilma autorita allikale

• Allikas on iseseisev terviklik teos:

(Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014)

• Allikas on osa suuremast teosest (nt üks lehekülg suuremast veebisaidist):

(“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)

Üldine soovitus

Kui nii palju infot on puudu, et ei oska viidet vormistada, siis leia soliidsem allikas, mille juures on autor, avaldamisaeg jms välja toodud

Millal lisada kasutamise kuupäev?

http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to-include-retrieval-dates-for-online-sources.html

APA Style generally asks the same thing: “What are you citing, and where did you get it?” We also ask, “Who created it, and when?” But we usually don’t ask, “When did you consult that source?” One exception to this rule would be for material that is subject to frequent change, such as Wikipedia entries.

(Becker, 2014)

Kasutatud kirjanduse loetelu APA viitamissüsteemis

• Allikad järjestatakse järgnevalt:

• autori perekonnanime järgi

• ühe autori mitme allika puhul ilmumisaasta järgi

• ühe autori mitu teost samal aastal: 2016a, 2016b jne

• Kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata ega esitata järjestamata loeteluna (bulleted list)

Kust saab lisainfot?

http://blog.apastyle.org

http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing

What is a DOI? Author variations Publication details

2

Books Book In-text citation

(Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that .... Reference list Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press.

eBook In-text citation

(Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed … Reference list

Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996

� For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL). � Where a DOI is assigned do not include Retrieved from � The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or

http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008, Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list.

Book review In-text citation

(Robbins, 2011) OR Lamphere (2005) critiques a recently written biography... Reference List

Robbins, M. (2011). Conservation biology [Review of the book The American bird conservancy guide to bird conservation, by D. J. Lebbin, M. J. Parr & G. H. Fenwick]. The Quarterly Review of Biology, 86(4), 343-344. http://dx.doi.org/10.1086/662504 Lamphere, L. (2005). Out of the shadows: Reclaiming the contributions of Ruth Landes [Review of the book Ruth Landes: A life in anthropology by S. Cole]. Current Anthropology, 46, 485-486.

� If the review is untitled, use the material in brackets as the title; retain the brackets to indicate that the

material is a description of form and content, not a title. � Identify the type of medium being reviewed in brackets (book, motion picture, television program,

etc.). � If the reviewed item is a film, DVD, or other media, include the year of release after the title of the

work, separated by a comma.

Chapter in edited book In-text citation

(Petermann, 2015, p. 75)

Automaatne viidete vormistamine

Kasutatud allikad

• American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.

• Becker, D. (2014, 21. august). When to Include Retrieval Dates for Online Sources [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to-include-retrieval-dates-for-online-sources.html

• Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html

Kasutatud fotod

• David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis https://dti6001.wordpress.com

Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool