Upload
mart-laanpere
View
1.441
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Ettekanne kooliraamatukogude suveseminaril Raplas, august 2009
Citation preview
Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid: leivad ühte kappi?
Mart LaanpereTallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur
Rip Van Winkle magas 20 aastat
Arvutid ja õppimine
1960: programmõpe ja õpimasinad
1970: õpilased programmeerivad arvuteid (Papert)
1980: multimeedia-õpitarkvara
1990: Internet kui raamatukogu
2000: veebipõhised õpikeskkonnad (IVA, WebCT)
2007: avatud õpikeskkonnad, sotsiaalne meedia
Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse metafoori abil: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja “disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)
Web2.0 revolutsioon: igaüks on autor (blogid, wiki, sotsiaalsed võrgustikud)
Tulevikukoolid
Tallinna Linnamäe Vene Lütseum: õpilaste ja õpetajate virtuaalne koostöökeskkond LES, blogid õppetöös www.linnamae.tln.edu.ee/les
Lilleküla Gümnaasium: GPS-õuesõpe , ainetunnid arvutiklassis, sülearvutid ratastel
Paide Gümnaasium: kooli virtuaalraamatukogu
Kolga Keskkool: Gruusia kooli toetusprojekt gorikolga.wordpress.com
Uuenev õpikeskkond
Virtuaalne klassiruum: krihvel.opetaja.ee, www.e-ope.ee,viko.opetaja.ee
Uuriv õppimine: bio.edu.ee, tere.kevad.edu.ee
Õppija e-portfoolio
Digi-õppevara koosloome: lemill.net, Waramu
Õpetaja portfoolio: eportfoolio.opetaja.ee
Õpiobjektid
• 1994 — uus mõiste: Learning Object (W. Hodgins)
• 2000 — David Wiley: väikesed komponendid, mida võib uuesti kasutada erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus
• 2002 — IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses
• Aatomid: informatsiooniobjektid või meediatükid
• Avaram tõlgendus: õpiobjektiks võib lugeda ka foorumiarutelusid ja blogipostitusi, õpetaja tagasisidet kodutööle jne
• Õpiobjekti ja õpikeskkonna lahutatavuse printsiip
•Kättesaadavus (accessibility) — õpiobjekt on kättesaadav ja kasutatav tavakasutaja vahenditega (üldjuhul brauseriga)•Koostalitlusvõime (interoperability) — õpiobjekti saab integreerida erinevatesse õpikeskkondadesse•Kohandatavus (adaptability) — õpiobjekti on võimalik muuta•Taaskasutatavus (reusability) — õpiobjekt saab kasutada erinevates kontekstides, erinevate õppijatega, erinevates keskkondades •Kestvus (durability) — õpiobjekt elab üle platvormiuuendused •Granulaarsus (granularity) — õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks osadeks või liita mitu õpiobjekti üheks suuremaks
Õpiobjekti omadused
Näiteid• Loodusteaduslikud mudelid (K.Adojaan):
mudelid.5dvision.ee
• HotPotatoes testid matemaatikas (A.Veelma):
• Saksa keele harjutused (A.Kesksaar): www.koolielu.edu.ee/anke
• Miksikese töölehed
• Keelekümbluse materjalid: ladu.htk.tlu.ee/digikymblus
• Piiripealsed juhtumid: Krihvel.opetaja.ee, efant
Õpiobjekti metaandmed
• Dublin Core: digiraamatukogude kataloogistandard
• Reaktsioon DC piiratusele: Learning Object Metadata
• LOM sisaldab järgmisi andmete kategooriaid: General, Lifecycle, Metametadata, Technical, Eduational, Rights, Relation, Annotation, Classification
• “Educational” kategooria sisaldab järgmisi välju: õpiobjekti tüüp, kasutaja roll, interaktiivsus, kontekst, raskusaste, sihtrühm jne
• Õpiobjektide tüübid: tunnikava, harjutus, esitlus, simulatsioon, eksam, testipank, testiküsimus, demonstratsioon, õpijuhis, kursus jne.
Õpiobjektide ladu• Õpiobjaktide ait (repository) vs. kataloog (referratory)
• Näited: MERLOT (merlot.org), Connexions (cnx.org), OER Commons (oercommons.org), Calibrate, WikiBooks
• Õpikukirjastajate (WSOY, Koolibri, Avita) ja suurte sisuvaldajate (BBC) repositooriumid
• Õpiobjektide otsimine: lihtpäring, komplekspäring
• Probleemid: kes sisestab metaandmed, kes tagab kvaliteedi, kuidas tagada õiguste kaitse
• Eestis: Õppiv Tiiger strateegias sees, uus Koolielu tulemas, nähtamatu ait (Waramu)
Uuring
Tiigrihüppe SA tellitud uuring: Läbiva teema IT ja meedia õpetamine Eesti koolides
Arvutiklassid informaatikatundide all kinni, vähe dataprojektoreid, napib e-teenuseid
Eesti kool pole valmis sülearvutite masskasutuseks
Toimivad stsenaariumid: uurimistöö, projektid
Uues õppekavas
Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”
Kõigi läbivate teemade (aga ka muude õpitulemuste hindamine e-portfoolio abil)
Ettepanek: 8. ja 11.klassis üleminekueksami asemel uurimistöö või arendusprojekt rühmatööna
Arutelu
Kuidas õpetada teie poolt valitud teemat klassis kus igal õpilasel on Interneti-ühendusega sülearvuti?
Järelkajad, ideed, ettepanekud Õpetaja e-portfooliosse: http://eportfoolio.opetaja.ee (lisage märksõna: ÕKVA)
Lisalugemist: www.htk.tlu.ee/tiigriope