15
Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid: leivad ühte kappi? Mart Laanpere Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur

Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ettekanne kooliraamatukogude suveseminaril Raplas, august 2009

Citation preview

Page 1: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid: leivad ühte kappi?

Mart LaanpereTallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur

Page 2: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Rip Van Winkle magas 20 aastat

Page 3: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Arvutid ja õppimine

1960: programmõpe ja õpimasinad

1970: õpilased programmeerivad arvuteid (Papert)

1980: multimeedia-õpitarkvara

1990: Internet kui raamatukogu

2000: veebipõhised õpikeskkonnad (IVA, WebCT)

2007: avatud õpikeskkonnad, sotsiaalne meedia

Page 4: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Õppimine kui teadmusloome

Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse metafoori abil: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine

C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja “disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)

Web2.0 revolutsioon: igaüks on autor (blogid, wiki, sotsiaalsed võrgustikud)

Page 5: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Tulevikukoolid

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum: õpilaste ja õpetajate virtuaalne koostöökeskkond LES, blogid õppetöös www.linnamae.tln.edu.ee/les

Lilleküla Gümnaasium: GPS-õuesõpe , ainetunnid arvutiklassis, sülearvutid ratastel

Paide Gümnaasium: kooli virtuaalraamatukogu

Kolga Keskkool: Gruusia kooli toetusprojekt gorikolga.wordpress.com

Page 6: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Uuenev õpikeskkond

Virtuaalne klassiruum: krihvel.opetaja.ee, www.e-ope.ee,viko.opetaja.ee

Uuriv õppimine: bio.edu.ee, tere.kevad.edu.ee

Õppija e-portfoolio

Digi-õppevara koosloome: lemill.net, Waramu

Õpetaja portfoolio: eportfoolio.opetaja.ee

Page 7: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Õpiobjektid

Page 8: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

• 1994 — uus mõiste: Learning Object (W. Hodgins)

• 2000 — David Wiley: väikesed komponendid, mida võib uuesti kasutada erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus

• 2002 — IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses

• Aatomid: informatsiooniobjektid või meediatükid

• Avaram tõlgendus: õpiobjektiks võib lugeda ka foorumiarutelusid ja blogipostitusi, õpetaja tagasisidet kodutööle jne

• Õpiobjekti ja õpikeskkonna lahutatavuse printsiip

Page 9: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

•Kättesaadavus (accessibility) — õpiobjekt on kättesaadav ja kasutatav tavakasutaja vahenditega (üldjuhul brauseriga)•Koostalitlusvõime (interoperability) — õpiobjekti saab integreerida erinevatesse õpikeskkondadesse•Kohandatavus (adaptability) — õpiobjekti on võimalik muuta•Taaskasutatavus (reusability) — õpiobjekt saab kasutada erinevates kontekstides, erinevate õppijatega, erinevates keskkondades •Kestvus (durability) — õpiobjekt elab üle platvormiuuendused •Granulaarsus (granularity) — õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks osadeks või liita mitu õpiobjekti üheks suuremaks

Õpiobjekti omadused

Page 10: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Näiteid• Loodusteaduslikud mudelid (K.Adojaan):

mudelid.5dvision.ee

• HotPotatoes testid matemaatikas (A.Veelma):

• Saksa keele harjutused (A.Kesksaar): www.koolielu.edu.ee/anke

• Miksikese töölehed

• Keelekümbluse materjalid: ladu.htk.tlu.ee/digikymblus

• Piiripealsed juhtumid: Krihvel.opetaja.ee, efant

Page 11: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Õpiobjekti metaandmed

• Dublin Core: digiraamatukogude kataloogistandard

• Reaktsioon DC piiratusele: Learning Object Metadata

• LOM sisaldab järgmisi andmete kategooriaid: General, Lifecycle, Metametadata, Technical, Eduational, Rights, Relation, Annotation, Classification

• “Educational” kategooria sisaldab järgmisi välju: õpiobjekti tüüp, kasutaja roll, interaktiivsus, kontekst, raskusaste, sihtrühm jne

• Õpiobjektide tüübid: tunnikava, harjutus, esitlus, simulatsioon, eksam, testipank, testiküsimus, demonstratsioon, õpijuhis, kursus jne.

Page 12: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Õpiobjektide ladu• Õpiobjaktide ait (repository) vs. kataloog (referratory)

• Näited: MERLOT (merlot.org), Connexions (cnx.org), OER Commons (oercommons.org), Calibrate, WikiBooks

• Õpikukirjastajate (WSOY, Koolibri, Avita) ja suurte sisuvaldajate (BBC) repositooriumid

• Õpiobjektide otsimine: lihtpäring, komplekspäring

• Probleemid: kes sisestab metaandmed, kes tagab kvaliteedi, kuidas tagada õiguste kaitse

• Eestis: Õppiv Tiiger strateegias sees, uus Koolielu tulemas, nähtamatu ait (Waramu)

Page 13: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Uuring

Tiigrihüppe SA tellitud uuring: Läbiva teema IT ja meedia õpetamine Eesti koolides

Arvutiklassid informaatikatundide all kinni, vähe dataprojektoreid, napib e-teenuseid

Eesti kool pole valmis sülearvutite masskasutuseks

Toimivad stsenaariumid: uurimistöö, projektid

Page 14: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Uues õppekavas

Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”

Kõigi läbivate teemade (aga ka muude õpitulemuste hindamine e-portfoolio abil)

Ettepanek: 8. ja 11.klassis üleminekueksami asemel uurimistöö või arendusprojekt rühmatööna

Page 15: Kooliraamatukogu ja e-õppematerjalid

Arutelu

Kuidas õpetada teie poolt valitud teemat klassis kus igal õpilasel on Interneti-ühendusega sülearvuti?

Järelkajad, ideed, ettepanekud Õpetaja e-portfooliosse: http://eportfoolio.opetaja.ee (lisage märksõna: ÕKVA)

Lisalugemist: www.htk.tlu.ee/tiigriope