Uus-Ihaste tänavanimed

Teele Sikka 12 C

Kunstnike nimedega tänavate kvartal Uus-Ihastes

Lumine pilk Uus-Ihastele

“Märka kunsti meie ümber”

» Teame, et paljudele meie linnade tänavatele on antud isikute nimed.

» Milliste isikunimede järgi on tänavaid nimetatud?

» Kas need isikud on olnud ka selle paigaga seotud või on tänava nimetamiseks olnud mingid muud põhjused?

Sissejuhatuseks

» Kunstnike nimede kasutamise

parimaks näites võib tuua tänavate

nimed Tartu Uus-Ihaste linnaosas.

Pallase pst on oma nime saanud algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühingu Pallase järgi, mis tegutses Tartus (1918-1940).Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust).Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.Kunstiühingul Pallas oli ka kunstikool Pallas, mis asutati 1919. aastal Tartus.

A.Laigo

A.Laigo tänav on oma

nime saanud

Arkadio Laigo nimelise

kunstniku järgi

1930-ndate aastate üks huvitavaimaid graafikuid, õppis Pallases kunstikoolis N.Triigi käe all

A.Laigo puugravüürid on eesti graafikas erilised, neid pole võimalik ära vahetada ühegi teise kunstniku töödega.

Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad, kujutatud enamasti en face.

Laigo valitud motiividki on erilised: muusikud, tsirkuseartistid, kalarappijad, naised tualetti tegemas. Üks tema tuntumaid töid on Pariisi bukinistid.

1937. a. asus Laigo tööle kunstikooli «Pallas» graafika õppejõuna. 1943. a. arreteeriti kunstnik Saksa okupatsiooni ajal ja hukati 1944. a.

Valmimisaasta: 1936 Tehnika: puugravüür

"Töö pealmaa-kaevanduses"1944Puugravüüride mapist "Põlevkivitööstus"

"Vaade õlitööstuse hooneile" 1944Puugravüüride mapist "Põlevkivitööstus"

H.Mugasto

H.Mugasto tänav on

oma nime saanud

graafiku Hando

Mugasto järgi

Hando Mugasto• Hando Mugasto (18. jaanuar 1907 – 11. juuni 1937) oli

eesti graafik. Aastani 1925 kandis nime Hando Mundström.

• Õppis kunstikoolis Pallas ja oli aastatel 1935 – 1937 Pallases ka õppejõud.

• Lõi algul linoollõikeid, kuid hakkas peaalana viljelema puugravüüri.

• Tegi 1930. aastate paremikku kuuluvad illustratsioonid Marie Underi valikkogule "Ja liha sai sõnaks", Friedebert Tuglase novellikogule "Kuldne rõngas" ja romaanile "Väike Illimar".

• Aastal 1937 sai koos Kristjan Rauaga Pariisi maailmanäitusel grand prix'i "Kalevipoja" ning 1935. aastal juubeliväljaande päisliistude, vinjettide ja initsiaalide eest.

Veeberi

Veeberi tänav on

oma nime saanud

Kunstniku Kuno

Veeberi järgi

• Kuno Veeber (1898-1929) oli üks esimesi ja innukamaid frankofiile 1920. aastate eesti kunstis.

• 1916. a. Alustas Ants Laikmaa ateljeekoolis kunstiõpinguid• hiljem täiendas end joonistuses N. Triigi ja skulptuuri alal J. Koorti

juures. 1922. a. Sügisel astus Tartu kunstikooli Pallas.• Siin töötas ta Konrad Mäe maaliateljees ja tutvus graafiliste

tehnikatega Magnus Zelleri juhendamisel. • 1923. a. reis Saksamaale ja tutvus ekspressionismiga tõi dramatismi

nii mõnessegi varasesse portreekompositsiooni. • Pärast Pallase lõpetamist läks Veeber kaheks aastaks Pariisi. • Veeber õppis kõigest ja kõikjal - prantsuse keelt, kunsti

Montparnassei akadeemias, vanu graafilisi tehnikaid Pariisi Rahvusraamatukogu estampide saalis.

• Kunstniku loomingulist teed tähistas võitlus selge vormi ja harmoonilise tasakaalustatud pildistruktuuri eest.

• Paraku ei õnnestunud Veeberil oma loomingulist teed lõpuni käia: 1929. a. 1. jaanuaril kunstnik lahkus siit ilmast.

Kuno Veeber

J.Koorti

See tänav on oma nime

saanud

eesti kujuri, maalikunstniku

ja keraamiku

Jaan Koorti järgi.

Jaan Koort(6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva)Eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik.Aastatel 1896–1900 õppis ta Tartu linnakoolis. 1901. aastal osales Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Õpinguid jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis (1902–1905).Aastatel 1905–1915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit.1915–1916 töötas Moskvas, hiljem 1916–1921 Tartus.Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.Jaan Koorti nime kannab tänav ka Tallinnas

JAAN KOORTitehtudJAAN KOORTitehtud

A.Starkopfi

See tänav on oma nime

saanud Anton Starkopfi

nimelise skulptori järgi

22. aprill 1889 Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartukunstnikunimi aastatel 1936 – 1940 Starkopf-Reaeesti skulptor.Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. (1912-1913)Académie de la Grande Chaumière1914. aasta sügisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti.Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. „Pallasega” oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest aastatel 1921-1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori asetäitjana.

Anton Starkopf

Anton Starkopfi loomingut iseloomustab

materjalide varieerumine. Kujud on valminud

graniidist, marmorist, puidust ning pronksist. Elu

lõpu poole tegi kunstnik ka keraamikat. Tema stiili

võib pidada jõuliseks ja ekspressionistlikuks.

Leda. 1930Tamm. 113,8 x 47,5 x 107,5

Seisev naisfiguur 1961 Põletatud keraamika 42,5 x 20,4

Tartus

E.Kitse

Tänav on oma nime

saanud Elmar Kitse

nimelise

maalikunstniku järgi.

Elmar Kits 27. aprill 1913 Tartu – 24. märts 1972 Tartu oli eesti

maalikunstnik. Elmar Kits lõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Ado

Vabbe õpilasena. Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateedri juhatajana (1947–1949).

Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpannood, monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni.

Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa.

Elmar Kitse teoste kirglikumaid kogujaid on Andres Eilart.

Elmar Kits, “Meenutused”, 1946

Elmar Kitse «Korstnapühkija» (õli, 1956, pildil fragment)

Teos: Kompositsioon valgega. Materjal: Tempera, papp. Mõõdud: 42 cm x 59 cm

Teos: Ateljees, 1945Materjal: tush, paberMõõdud: vm 15,5 cm x 27,5 cmTüüp: Joonistus

A.VardiTänav on oma nime

saanud

Aleksander Vardi nimelise

kunstniku järgi.

(04.09.1901 – 18.06.1983)

eesti maalikunstnik.

Õppis 1919-25 kõrgemas kunstikoolis „Pallas“.

Töötas 1933-34 „Endla“ teatri dekoraatorina

aastast 1934 töötas „Pallase“ õppejõuna

kõrgema kunstikooli õppejõud aastani 1950

1950-57 tegutses „Vanemuise“ dekoratsioonimaalijana.

Aleksander Vardi

Aleksander Vardi

Montmartre in the

evening. 1938

Oil, canvas. 80,5 x 99,3

Town motif with a Railway Bridge (1964) Tartu

A.Vabbe

Tänav on oma nime

saanud Ado Vabbe

nimelise maalikunstniku,

graafiku ja pedagoogi

järgi.

Ado Vabbe• alias Adolf Vabbe• 19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu • eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.• Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises.• Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige.• Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke

elemente.• Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel

paljudes õppeasutustes, nagu näiteks "Pallas", Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut.

• 1953-1956 juhatas Tallinnas graafika eksperimentaalateljeed.

Aastatel 1911–1913 õppis Münchenis Anton Ažbe kunstikoolis. Ajavahemikul 1915–1916 töötas Moskvas.Aastast 1917 oli ta joonistusõpetaja Narvas Kreenholmi vabrikukoolis ja 1918-1919 Tallinnas Westholmi gümnaasiumis kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis.Matkas 1914. aastal kunstivaradega tutvumise eesmärgil Itaalias.

Istuv figuur mapist "Lõiked" Stilisatsioon kolme figuuriga mapist "Lõiked"

Arlekiin Seisev figuur. Kloun

Figuur. "Siuru" II

Geomeetriline figuur

Parafraas E

Kompositsioon

A.Johani

Tänav on oma nime

saanud Andrus Johani

nimelise

maalikunstniku ja

graafiku järgi.

Andrus(Arnold) Johani aastani 1936 Arnold 1. september 1906 – 18. august 1941 eesti maalikunstnik ja graafik. Abikaasa Helene Johani (1903–1999). Ta lõpetas kunstikooli "Pallase" 1933.a. Ta on Noor-Eesti kunstnike Nikolai Triik ja Konrad Mägi õpilaste

heroilise Pallase põlvkonna esindaja. Johani oli veidike kunstiboheemlasliku elustiiliga. Tihti ühel või teisel eluperioodil külmetas ta ateljees, pidas

sõpradega pikki kohvikuvestlusi, sõitis välja loodusesse. Võttis hävituspataljoni võitlejana osa Tartu kaitsmisest. Johani kuulus 1941. aastal nn rahvakaitseväkke ning langes

sakslaste kätte vangi ja mõrvati 18. augustil 1941.a. Tartu lähistel.

• Hoolimata tema lühikeseks jäänud elust loetakse teda eesti kunstiajaloos maalijaks, kelle intiimses ja elulähedases loomingus kehastub Tartu kunstikoolist "Pallas" võrsunud maalikoolkond.

• Tema teosed kuuluvad kunstimuuseumide püsiekspositsioonide kuldvara hulka.

• Andrus Johani mälestuseks on kunstniku endisesse elukohta Tartu linnas Liiva 17 paigutatud mälestustahvel: "Selles majas elas 1935 – 1940 kunstnik Andrus Johani"

Saunaminejad

Saapad

"Hädaabitöölised liivakarjääris"

"Sammuv eit"

K.Liimandi

Tänav on oma nime

saanud Kaarel

Liimandi nimelise

maalikunstniku järgi.

aastani 1937 Karl Liiman või Karl Liimann12. mai 1906 Rapla – august 1941 Pihkva oli eesti maalikunstnik. II maailmasõja ajal kuulus Kaarel hävituspataljoni, mille võitlejana jäi ta 1941. aastal Pihkva lähistel teadmata kadunuks.

Kaarel Liimand

Kunstilist haridust hakkas omandama Ants Laikmaa kunstiateljees aastatel 1920–1925 õppis Kaarel Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis ning aastatel 1926–1933 kunstikoolis "Pallas", kus õppis peamiselt Ado Vabbe juhendamisel.Alates 1935. aastast töötas ta "Pallases" õppejõuna.Aastal 1937 käis õpireisil Pariisis.Kuulus kunstiühingusse "Pallas"

PoissNaise portree

A.Kongo

Tänav on oma nime

saanud Alfred Kongo

nimelise kunstniku

järgi

Alfred Kongo lõpetas “Pallase” kunstikooli viimase lennu 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena ning tema loomingukreedoks võib pidada koloriidi väljendusrikkust.

Teda on põhiliselt köitnud maastikumaal, natüürmort ja lilled.

Kongo lillemaalid on jõulised ning tihti jätab autor isegi portreteeritava nimetuse määratlemata, kuna olulisim on värvielamus.

Maastik

A.Elleri

Tänav on oma

nime

saanud

Aleksander

Elleri

nimelise kujuri

järgi.

Aleksander Eller

• 23.02.1891 Tartu-26.11.1971 Tartu

• Kujur

• Õppis 1921-24 Berliini Kunstiakadeemias ja 1924-26 Pariisi vabaakadeemias

• Täiendas end 1926-27 Viinis ja Roomas

• Oli 1927-40 ja 1954-st aastast Tartus vabakunstnik

• 1946-49 Tjumeni oblastis asumisel

• Loomingus on oluline tasakaaluka ja range vormiga portreereljeef (“Eesti taat” 1930, R. Tobias 1960, M. Saar 1963)

• Viljeles ehitusplastikat (Eesti Panga Tartu hoone

• Kavandanud Vabadussõja monumente (Põlva 1928 ja Kambja 1029, mõlemad taastati 1989) ja F. R. Kreutzwaldi mälestussamba (Rakvere 1937)

V.Melliku

Tänav on oma nime

saanud Voldemar

Melliku nimelise

skulptori järgi.

Voldemar Mellik

(1936.aastani Melnik)

sündis 11.mail (29.04. vkj.) 1887.a. Püssi vallas Purtse külas koolmeistri pojana.(suri 24.11.1949)Kindel koht Eesti skulptuuripildis

kujunes paari aastakümne üheks arvestavamaks jõuks eesti skulptuuris.

Tema loodusfiguurid, portree- ja monumentaalplastika moodustavad kunstiküpse lehekülje eesti skulptuuriloos XX sajandi 20- 40. aastatel.

Hindamatud olid tema teened joonistamisõpetajana "Pallases", Riigi Kunstitööstuskoolis kui sõjajärgses Tallinna Tarbekunsti Instituudis.

Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis.

V.Ormissoni

Tänav on oma nime

saanud Vilhelm

Aleksander Ormissoni

nimelise maalikunstniku

järgi.

26.juulil 1892 sündis Pärsti vallas Rehtla talus Villem ( Vilhelm ) Ormisson.

Temast kasvas Viljandis üks silmapaistvamaid XX sajandi esimese poole maalikunstnikke, kes on viljelenud peamiselt maastikumaali, natüürmorti ja portreed, lisaks õlimaalile akvarelli.

Kunstihariduse omandas ta Riias.

Pärast täiendkoolitusi Berliinis ja Dresdenis sai temast Viljandi mitmete koolide joonistusõpetaja.

Ta on olnud ametis ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus ta oli maaliklassi õppejõud, juhataja abi.

1927.,1930. ja 1935 oli ta kunstiühingu Pallas esimees.

Kuna V. Ormisson oli Nõukogude ajal põlu all, siis tema looming ei ole vaatajatele kuigi tuttav.

Vilhelm Aleksander Ormisson

(26. juuli 1892 Pärsti vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

"Maastik majadega" 1919

"Mehe portree. Karl Ormisson." (1924 - 1926)

Tänav on oma nime

saanud Peet Areni

nimelise maalikunstniku,

teatrikunstniku ja

graafiku järgi.

Peet Aren

(1889-1970) maali- ja teatrikunstnik, graafik.

Õppis 1908-13 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis.

Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutajaid, kunstiühingu “Pallas” ja Rakenduskunstnike Ühingu liige.

Lahkus Eestist 1944.

Nikolai Voldemar Triik

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog

Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal.Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast.Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 1907–1908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures.1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.

Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana.Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel.Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige.Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924–1925).Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.1928 naasis Tartusse "Pallasesse" – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli.1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul.

Juhan Liivi portree. 1934

Nikolai Triik: illustratsioon "Tuule ema". Tušš. 1911.

E.WiiraltE.Wiiralt

Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate

pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd

Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama

Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid

soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna

Kunsttööstuskooli.

Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919.

aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi

skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina

õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar

Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse.

Aastatel 1925–1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse.

1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri

55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.

Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed

ofordi- ja estambikatsetused.

Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923–1925 illustreeris Wiiralt

Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 1924–1925 Eduard Tennmanni

usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr

Puškini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis,

akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias.

1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse

üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu"

(1930–1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932,

lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav

tiiger" (1937, pehmelakk).

Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi

maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) jt.

“Kaamel tüdrukuga”

“Nägu”

“Põrgu”

“Cabaret”

“Lõvi ja kass”

Pildiretke lõpp