Märka Last sügis 2013

ISSN 1736-8340

SÜGIS 2013 / HIND 2 €

KÜSI LAPSE ARVAMUST!

Suhtlusportaalist alanud tõrjumise võrk

Advokaat annab nõu:

lahutus ja lapse õigused

Kui narkokoer tuleb kooli

DAGMAR KUTSAR

lastest ja vanemaks kasvamisest

Pagulaslaagri lapsed

SiSukord4 Dagmar Kutsar: Kasvatamiselt ühisele kasvamisele

8 Imelikud lood Ask.fm-is

11 Kiusamine kui ühine mure

12 Kui narkokoer tuleb kooli

15 Rõõmus lasteaed

18 Lahutus ja lapse õigused

21 Koostöös peitub jõud

22 Tegutseda koos lastega

23 Esikohal laste kasu

24 Kuulame laste arvamust

26 Küsi minu käest ka!

28 Pagulaslaagri lapsed

30 Uudised

32 Ikka koos!

34 Laste huvid iga päev esiplaanile

SÜGIS 2013

Lastega koos ja laste poolel!

Lapsed on tulevikuühiskonna jaoks kõige olulisemad suhete loojate, hoidjate ja käitumiskultuuri kujundajatena. Tänased valikud on aga täiskasvanute käes ja nende positsioonilt langetatud otsustustel on määramatult suur mõju laste hoiakute, suhtumise ja käitumiskultuuri kujundamisel. Olgu selleks suhtumine perede toimetulekusse, laste

huvihariduse toetamisse, turvalisusesse lasteaias ja koolis ning põhiväärtustesse laiemalt. Sel loetelul polegi lõppu. Vajame valikute maailmas hüpet ja julgust, et kasvatada lapsed julgeteks, sallivateks, ausateks ja hoolivateks kodanikeks.

Oktoobrikuu eelviimasel nädalal oli projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” raames koolitus 25 pilootkooli meeskonnale üle Eesti. Taani lastekaitse-organisatsiooni Save the Children edasi arendatud, kiusamisest vaba lasteaia-kooli metoodika kasutamist alustab sel õppeaastal kaheksa Tallinna kooli ning igast maakonnast vähemalt üks kool. Kahe aasta pärast on laienemisprotsessis 25 tugikooli ja metoodilist keskust metoodilist keskust abiks teistele koolidele. Koolitaja ja kiusamisest vaba metoodika propageerija Lars Stilling Netteberg (Save the Children) rõhutas kahepäevasel kursusel ennetustöö olulisust. Järjepi-dev programmi elluviimine kujundab head grupikäitumist, edendab laste oma-vahelist käitumiskultuuri ja positiivseid väärtusi, mis mõjutab ka ühiskonda.

Ajakirja Märka Last lugeja on kindlasti teadlik, et lapse kaasamine ja osale-mine on lapse õiguste peamisi nurgakive. Muutused suhtumises pole aga kohe tajutavad. See on loomulik. “Rääkige neile, et nende arvamus loeb, julgustage neid avama oma silmi ja muutma maailma kas või natuke paremaks kohaks. Andke neile kätte suunad ja aidake neid nende teel, kuid tehke seda salamisi, noored tahavad kõike teha ise,” kirjutab 15aastane tüdruk, vastates Lastekaitse Liidu küsitlusele laste osalemise ja kaasamise kohta. Lapse ettevalmistamine eluks ongi väljakutse ühiskonnale just täiskasvanute hariduse kaudu, et täis-kasvanu toetusel suudaks laps positiivseid väärtusi grupikäitumises ise hoida ja edasi kanda. Kujundades laste kaudu üksteist arvestavat kollektiivi, osavõtlikku ja igaühele osalemisvõimalust pakkuvat keskkonda, loome õnnelikuma maa-ilma ja toetava atmosfääri kõigile.

137 000 last on meie suur rikkus ning seda rikkust saab hoida ja kasvatada üksteisest hoolides, õppides ja kogemusi vahetades. Peame lapsi rohkem kaa-sama pere- ja argiellu, lasteaia- ja koolikul-tuuri kujundamisse. Peame oleme enam laste poolel ja tegutsema koos nendega.

Novembrit võib igati põhjendatult nimetada lapse õiguste kuuks, sest just 24 aastat tagasi, 20. novembril 1989, võttis ÜRO peaassamblee vastu “Lapse õiguste konventsiooni”, millega Eesti ühines Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 26. septembri otsusega. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991.Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Alar TammMTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Ajakirja saab tellida www.ajakiri.lastekaitseliit.ee

Peatoimetaja Merit Lage

[email protected]

Tegevtoimetaja Sirje Maasikamäe

[email protected]

Turundus Mart Valner

[email protected]

kujundaja Sirli Siniväli

Toimetuse kolleegiumPille Luiga, Politsei- ja Piirivalveamet

Johanna Helin, MTÜ Mondo

Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei

Malle Hallimäe, Lastekaitse Liit

Alart Tamm, Lastekaitse Liit

Helika Saar, Lastekaitse Liit

Esikaane foto Kaire Talviste

Teostus: Kirjastus Menu

Ajakirja Märka Last rahastavad Sotsiaalministeerium ja

Haridus- ja Teadusministeerium.

pe

rS

oo

n

ühisele kasvamisele

Kasvatamiselt

Dagmar Kutsar, TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppejõud, tõdeb, et lapsevanemaks olemine on praegusel ajal palju keeru-lisem kui varem. Vanemal peab olema tarkust, et last märgata ja teha otsuseid tema vajadusi arvestavalt. Tekst: Maarja Hein Fotod: Aldo Luud

märka LaST / SÜGiS 2013 5

dagmar Kutsar räägib, et käis äsja oma lapse-lapse teisel sünnipäeval, ja näitab pilti, kus tema lapselapsed, kolm tüdrukut ja kaks poissi, üksteise järel reas seisavad. “Vanaema olla on hoopis teistmoodi, sest vanemad on

number üks ja mina püüan arvestada nii nende valikutega kui ka märgata laste vajadusi. Nii nagu vanemaks, nii kasva-takse ka vanavanemaks. See on elukestev protsess,” ütleb ta.

Kas see, kuidas teie oma kaht tütart kasvata-site, erineb sellest, kuidas nemad praegu oma lapsi kasvatavad?Praegu on hoopis teised ajad. Me püüdsime abikaasaga olla lapsekesksed. Raha oli vähe, kuid lastel olid olemas kõik vajalikud asjad, näiteks rula, jalgratas. Lapse vajadused olid esikohal ja alles siis tulid enda omad.

Samas oli reeglite seadmine siis jäigem. Mina järgisin oma emast rohkem isegi vanavanaema, kes oli selgete pii-ride seadja. Mingil hetkel taipasin, et kipun liiga palju oma lapsi piirama ja olen vähemänguline, s.t pole lapsega samal lainel. Mängulisuse eeskuju õppisin mehe õelt. Nii et see, milliseks vanemaks keegi kasvab, oleneb osalt sellest, mil-list endale loodud vanemakujundit ta järgida püüab, kui-das seda teise vanema käitumisega sobitab ning kuidas see lastelt tagasi kajab. Samas kuulub vanemakujund omasse aega ja on ise pidevas muutumises, see on vanemaks kas-vamise protsessi osa.

Kui vaatate näiteks oma tütreid, mis on praegu teisiti?Elu käib veelgi enam laste kaudu, uue põlvkonna vanemad püüavad rohkem last ja tema vajadusi mõista ning neid oma valikutega sobitada, lähtuda rohkem lapsest.

Praegu kasvatakse vanemaks palju raamatute kaudu, näiteks Jesper Juuli raamatud jm. Kui mina vanemaks sain, tuli suure uudisena seni ainuvalitsenud tervishoiualase, pigem vanemaid hirmutava kui abistava raamatu kõrvale, mida ühed minu üliõpilased hiljem naljatlevalt lapse elus-hoiu raamatuks nimetasid, Benjamin Spocki raamat “Teie laps”.

See avas tee uutele vanemaksoleku viisidele. Eelkõige võttis Spocki raamat palju vanemate hirme maha. Näiteks tuleb meelde üks väide: “Ei maksa karta, et suur lõge on õrn, see on sama tugev kui present.”

Tol ajal räägiti ka, et last ei tohi hellitada. Las ta nutab pool tundi, alles siis mine rahustama. Igal lapsel pidi olema range päevakava, näiteks ei tohtinud imiku toidukorrad olla alla kolmetunniste vahedega, et mitte lapse tervist ära rikkuda. Alles hiljem mõistsin, et kõige selle taga oli ühis-konnas valitsev töölisideoloogia, mida toetas töötava naise keskne perepoliitika. Kindla päevakavaga ja ise nutuga hakkama saav laps sobitus hästi sõime, samas kui ema sai võimalikult kiiresti ja väiksema süütundega tagasi tööle minna. Spock tuli ja ütles oma raamatus, et lapsed vajavad lähedust ja neid ei ole võimalik ära hellitada.

Praegu on siis olukord parem?Vanemaks kasvamine on palju rõõmsam, kuna hirme on vähem, sest infot lapse arengu kohta on võrreldamatult rohkem. Ühiskonnas väärtustatakse mõlema vanema rolli ja nn võrdse vanemluse ideestik on noorte vanemate hulgas väga levinud.

Samas on mõned lapsepõlvesotsioloogid kriitiliselt märkinud, et tänapäeval on laps kui teha võetud projekt.

Näiteks Saksa lapsepõlvesotsioloog Helga Zeiher räägib lapsepõlve saarestumisest. Ajaloos, enne tööstusrevolut-siooni, kasvasid lapsed ja said haridust vanemate kõrval igapäevatöid tehes. Kui täiskasvanud liikusid perekonnast väljapoole tekkivale tööturule, tekkis vajadus lastehoiu ja haridussüsteemi järele.

Perekonnast hakkasid välja liikuma ka lapsed – sõime, aeda, kooli. Lastest said neile suunatud toodete ja teenuste tarbijad ja nad ise asetati justkui täiskasvanute maailmast välja erinevatele “saartele” – hoiusaar, haridusesaar, huvi-kooli saar, mänguväljakusaar jne. Ja vanematest said laste navigeerijad nende saarte vahel: millise saare peale keegi lapse viib ja millise saare pealt toob.

Nii et praegu ollakse palju lapsekesksemad?Lapsest lähtuvamad. Lapsekesksus on üldlevinud väärtus – kõik armastavad lapsi ja tahavad nendele parimat. Vahe on selles, kuidas mõistetakse, mis on lapsele parim. Kas see, mis mulle targa täiskasvanuna tundub, või see, mis on lap-

nii naGu VanemakS, nii kaSVaTakSe ka VanaVanemakS.

pe

rS

oo

n

sega läbiräägituna talle parim. Oskus last märgata ja tema-ga arvestada on raske tulema, sest lapse eelistused võivad vanema eelistustest väga erineda – kellel on siis n-ö õigus?

Veel 10–15 aastat tagasi oli üldtunnustatud seisukoht, et vanemad teavad, mis on nende lastele parim, s.t nad saavad ja peavad lapsi esindama, kuna lapsed ise on veel ebaküpsed neid puudutavates otsustustes oma arvamusega osalema. Nüüd, seoses uue teoreetilise lähenemisega lap-sepõlvele ja lapse õiguste konventsiooni mõjudega, on üha enam levimas arusaam, et laps on targem ja oma eale vas-tavalt kompetentsem, kui me seda täiskasvanutena arvata oskame. Taas – vaja on osata last märgata ja kuulata.

Täiskasvanul on raske osa vanemlikust võimust ära anda. Näiteks mõista, et see, mida laps iseendast räägib, on täpsem ja lapse seisukohast õigem kui see, mida räägib temast vanem. Selle asemel et vanema käest küsida, kuidas tema lapsel koolis või aias läheb, saame teada lapse käest, mis tal näiteks täna huvitavat juhtus, mis talle seal meeldis või ei meeldinud, sest laps teab seda tõepoolest paremini kui tema vanem. See on tema, mitte vanema kogemus ja vanem ei saa seda lapse asemel kogeda ega esitada.

Või võtame näiteks laste kultuurid. Selleks, et eakaas-laste gruppi sisse saada, pead vastu võtma grupi standar-

did. Pilet, millega gruppi saad, on näiteks see, et sul on Monster High või pisikesed Pet Shopi loomakesed. Kui sul neid ei ole, siis oled teistsugune, ja lapsed on selles suhtes mõnikord väga karmid. Teistsugune ei või olla.

Veel raskem on olukord, kus ka täiskasvanu – vanem, kasvataja, õpetaja – toob teiste laste ees välja lapse mõne erinevuse, näiteks viitab lapse korrastamata välimusele või väikese edu märkamise asemel rõhutab lapse mahajäämust teiste lastega võrreldes. See on hea õigustus lapse teistsu-guseks pidamiseks ka lastegrupi poolt, hea õigustus teda ignoreerida või mõnel teisel viisil kiusata.

Seega pole lapsest lähtumine veel üldine?Ei ole, sest see on palju keerulisem viis lapsega tegeleda. Nii lihtne on öelda, et sa ei tee seda ja kõik või sa pead tege-ma seda või teist, sest mina arvan või tahan nii. Aga see, et räägid lapsega läbi, nii et ta saab aru, põhjendad ja oskad probleemide korral juhtida last teisele lahendusele, nõuab vanemalt tohutut tarkust. Just vanemaks olemise tarkust, mis ongi uue aja vanemaks olemise kari.

Ega täiskasvanu positsioonilt last mõista ei ole võima-

lik. Täiskasvanu positsioonilt lähtub täiskasvanu iseendast. See tähendab, et paljud otsustused põhinevad ideel olla hea lapsevanem. Mis selles halba on? Ükskõik milliseid lapsega seotud otsuseid tehes võiks vanem õppida küsima, millel tema otsus põhineb. Kas sellel, et nii on tal mugavam, nii paistab ta hea lapsevanemana, või sellel, et nii sobib ka lap-sele kõige paremini? Need on erinevused fookuses. Taas on tähtis osata märgata last ja teda kuulata.

Kuivõrd mõjutab meie lapsi vanemate vaesus, töötus?See on meil üle ekspluateeritud teema. Kui alustasime vae-suse uuringuid, siis minu äi, kes on suurest perest pärit en-dine koolijuht, küsis: “Kuidas saab niimoodi öelda, et kui oled vaene, siis ei saa sinust midagi?”

Uue lapsepõlvekäsitluse kaudu saab uue tõlgenduse ka vaesus, halb kodu, hooletusse jätmine jmt. Lapse heaolu kujuneb lapse ja keskkonna suhtes. Keskkondasid, millega laps kokku puutub, on mitmeid, ja vanuse kasvades nende hulk kasvab. Kõigepealt elab laps põhiliselt perekeskkon-nas, kuid juba päris väiksena võib ta kokku puutuda näi-teks mitmete mängukeskkondadega, umbes 2–3aastaselt läheb lastekollektiivi, seejärel kooli jne.

Kui lapse perekeskkonnas miski ei toimi, näiteks vanem(ad) ei saa heaks vanemaks kasvamisega hakkama, on ise oma eluga hädas, siis oleks lapse jaoks hea, kui ta saaks kiiresti liikuda lisaks mõnesse teise keskkonda, kus ta saab korralikku toitu, professionaalset tähelepanu ja kohtlemist, teda võetakse sõprade hulka. Erilise tähtsusega on väga head lasteaia- ja kooliõpetajad ning tugipersonali kompetentsus.

Pere võib majanduslikus mõttes olla väga hädas, kuid samas sõbralik, toetav ja last armastav. Meil on suuri pere-sid, kes on väga raskes majanduslikus olukorras, mis aga ei tähenda, et nende laste edaspidine elu ongi sellega ette määratud. Tähtis on, et lapsed on hoitud ja nad kasvavad üksmeeles. Samuti on tähtis, et ühiskond laiemalt mõis-taks vaesuses elavate perede vajadusi ning oleks solidaar-sem ühiste hüvede ümberjaotamisel.

Kas toetusi peaks tõstma?Toetusi tuleks kindlasti tõsta. Mida me saame 19 euro eest lapsele kuus võimaldada? Noored pered ei ole sellised, kes oma õiguste eest väga seisaksid. Nad pigem ei pea seda ka eetiliseks, kui neil on käed-jalad terved ja nad saavad tööta-da. Toetuste tõstmine ei lahenda aga kõiki probleeme. Vae-semaid peresid saab aidata pigem lapse enda kaudu. Minu magistrandid pakkusid välja lapse kultuurikaardi idee. See on kiipkaart, kuhu ta saab kohalikult omavalitsuselt toe-tust, et käia näiteks teatud arv kordi kuus muusikakoolis, sporditrennis, tarbida kultuuri (kino, teater, osta raama-tuid), saada vajadusel õpiabi, mis on sisult laiem kui lihtsalt

uue põLVkonna Vanemad pÜÜaVad

rohkem LaST ja Tema VajaduSi mõiSTa

ninG neid oma VaLikuTeGa SobiTada,

LähTuda rohkem LapSeST.

6 märka LaST / SÜGiS 2013

õppetükkide järgmiseks päevaks ettevalmistamine. Laps saab ise selle kaardiga majandada, temale otse jagatud res-surss on ühiskonnapoolne investeering, et ta pääseks välja vaesuse ringist ega taastoodaks vaesuse kultuuri.

Ka tähelepanu pööramine vanemaharidusele on oluline. Sellel suunal tegutseb viimasel ajal sotsiaalministeerium.

Nii et õppida tuleb veel kõvasti?Vanemaks olemine on keeruline ja seda tuleb õppida, nagu seda on ju tegelikult vanemaks kasvamise käigus alati teh-tud. Kahjuks on praegu vanemate seas veel levinud üsna palju pinnapealset lahmivat mõtteviisi. Neid häirib lapse õiguste teema ja paljud küsivad: aga kuhu jäävad kohustu-sed? Raske on mõista, et kui lasta lapsel osaleda mingi teda puudutava otsuse langetamisel, võtab ta samuti kaasvastu-tuse tehtud otsuse eest. Pigem võib saada probleemiks see, et lastele võib koguneda liiga palju vastutust, tuues lapse ellu lisapingeid.

Lasteombudsmani büroo ja Praxise koostöös läbi vii-

dud lapse õiguste ja vanemluse monitooringu tulemused näitasid, et laste arvamust võetakse kõige rohkem kuulda kodus, koolis tunduvalt vähem ning kodukohas peaaegu üldse mitte. Vähemalt lapsed oma hinnangutes ei osanud seda viimast välja tuua. Näiteks ei ole lastega arutatud, kuhu ja milliseid mänguväljakuid rajada.

Täiskasvanutel on endiselt raske lapsega seotud otsus-tusi teha lapse kaudu, temast lähtuvalt. See on tunnetuse küsimus, et tabada ära, kas tahan niimoodi teha sellepä-rast, et mul endal oleks hea, või olen lapse kaudu aru saa-nud, et nii võiks teha. Kuidas seda teha, näiteks kuidas hoida piire, on nii vanemahariduse kui ka vanemaks kas-vamise teema.

Kõigepealt õpid olema äsja sündinud lapse vanem, siis esimese lapse, teise, koolieeliku, teismelise lapsevanem. Uus põlvkond praegusi lapsevanemaid tahab õppida ja kannab uusi lapsekasvatusideid edasi järgmiste põlvkon-dade täiskasvanutele – praegustele lastele.

"Nii nagu vanemaks, nii kasvatakse ka vana-vanemaks," ütleb Dagmar Kutsar, kes on pildil koos lapselaste Ursula ja Tobiasega.


Tu

rV

aL

iSu

S

Liisa on 8. klassi tüdruk. Tema hinneteleht on igav, seal on peamiselt viied, vahel harva mõni neli. Tüdruku eeskujulik kehahoiak kõneleb aktiivsetest huvialadest ja heast füü-silisest vormist. Ent kooliminek muutus talle

7. klassi kevadkuudel aina raskemaks. Suhtluskeskkon-nas Ask.fm toimuv mõjutas drastiliselt tema suhteid klassikaaslastega, kellega ta enne väga hästi läbi sai. Liisat hakati ignoreerima.

Ühel päeval ilmus birgiti ask.fm-i kontole kiri: “miks sa suhtled sellisega nagu Sille? Ta on nii loll. kuidas sa saad temaga suhelda? Saada see Sille p*****!” kõik arvasid, et sõimu kirjutas Liisa. aga see ei olnud Liisa.

imelikud lood Ask.fm-is

Tekst: Merit Lage Foto: Shutterstock, Ask.fm


LiiSA LuguKõik algas sellest, et ühel päeval tajusin koolis, et klassi-õed, kellega ma enne hästi läbi sain, ignoreerisid mind. Tundus, et nad olid arutanud midagi minu kohta omavahel. Ma ei osanud seda kuidagi teisiti tõlgendada. Õhtul trenni minnes ütles üks mu trenni- ja koolikaaslane, et oli lugenud Twitterist mu klassiõe ja pinginaabri Birgiti säutsu: “Liisa, me kõik teame, et see oled sina, kes seal Ask.fm-is neid asju kirjutab.”

Mina ei teadnud sellest midagi, mul pole Ask.fm-is kontot. Läksin õhtul koju, avasin arvutis Ask.fm-i ja nägin, milles küsimus. Birgitilt oli keegi küsinud krii-tilisi, halvustavaid, alandava alatooniga küsimusi nii tema enda kui ka klassiõe Sille ja nende sõpruse kohta. Küsija-kommenteerija tundis hästi meie sõbrannade punti ja kogu klassi. Ilmselt see andiski tüdrukutele

mõtte, et mina küsisin ja kommenteerisin. Ometi see polnud mina.

Mu klassiõde Birgit oli suhelnud mõni aasta tagasi klassiõe Sillega. Kuid siis juhtus nende vahel midagi ja Birgit sai haiget. Kunagi vist isegi ütlesin Birgitile, et Sillega suheldes võid jälle haiget saada. Nüüd oli Birgit taas Sillega suhtlema hakanud. Arvan, et kuna ma kunagi nii ütlesin, võisid nad eeldada, et see olin mina, kes Ask.fm-i keskkonnas anonüümselt Birgitilt küsimusi küsis ja sõimu edastas: “Miks sa suhtled sel-lisega nagu Sille? Ta on nii loll. Kuidas sa saad temaga suhelda? Saada see Sille p*****!”

Koolis läks asi aina imelikumaks. Ma kuulsin sel-jataga oma nime klassikaaslaste vestluses, nägin oma nime nt arvutitunnis kirjalikes vestlustes.

Läksin ükskord klassis tüdrukute juurde istuma, kuna olin harjunud nendega suhtlema. Sille sosis-tas midagi Birgitile ja teistele, nad vahetasid tähen-duslikke pilke ning liikusid minust ühe pingi võrra eemale. Läksin neile järele ja nad eemaldusid minust sõnagi lausumata uuesti. Tohutult halb oli. Tundsin ennast väga üksi. Ma polnud ju midagi halba teinud.

Päevad läksid ja tegevus Birgiti Ask.fm-i kontol kogus hoogu, kuni lõpuks ilmus sinna ka minu nimi:

“Liisa, me kõik teame, et sina kirjutad neid sõimamisi siin. Tule ja ütle otse.”

Mina polnud ju see, kes sinna kirjutas! Paistis nii, et ainuke, kes seda teadis, olin mina, ja ainukesed, kes mind uskusid, olid mu ema ja mõni sõber veel. Tõestada polnud mul seda klassiõdedele võimalik, nad poleks niikuinii uskunud. Sõim ja küsimused olid esitatud anonüümselt ja ka mina ei teadnud, kes neid tegelikult sinna kirjutab. Paari nädala jooksul oli kol-mandik klassist hakanud minusse halvasti suhtuma. Ma kartsin. Ma ei teadnud, kui kaugele Ask.fm-i anonüümne halvustaja võib minna ning millal ja millega see kõik lõpeb.

Praegu kardan, et kui uurimise käigus saadaksegi teada, et ma pole midagi teinud, on suhted pöördu-matult rikutud ja jään ikkagi üksi. Ma tahan, soovin, unistan, et õhkkond oleks uuesti normaalne.

LiiSA eMA ANNe LuguLiisa rääkis mulle sellest peaaegu kohe, kui need

mina LäkSin kaTki SeLLeL hom-

mikuL, kui SaaTSin LiiSa kooLi ja

TÜdruk karTiS Sinna minna.


sündmused algasid, meil on olnud kogu aeg avatud ja soe suhe. Rääkisime õhtuti ja paljud neist lõppesid pisaratega. Mina läksin katki sellel hommikul, kui saatsin Liisa koo-li ja tüdruk kartis sinna minna. Me läheme hommikuti tavaliselt koos, Liisa läheb kooli ja mina tööle edasi. Sel-lel hommikul tööle sõites nutsin autos korralikult. Siis võtsin kätte ja helistasin klassijuhatajale, et meil on abi vaja, enam me üksi hakkama ei saa. Kõik toimus kevadel, kool sai läbi ning asi jäi õhku.

Kirjutasin ka Ask.fm-i kirja ja palusin abi identi-

teedivarguse asjus Birgiti Ask.fm-i kontol. Vastust ei tulnud. Saatsin ka teise kirja, seekord ingliskeelse, ka sellele pole vastust saabunud. Kui me politseisse aval-duse tegime, siis palusime appi isa, kes oskab jääda rahulikuks ja tasakaalukaks.

ÕPeTAJA KriSTA LuguTundub, et see, mis kuskil suhtlusportaalis toimub, on kooliväline asi. Tegelikult aga mõjutab see ka kooli ja klassi elu. Kui kiusamine kevadel algas, oli kogu klass

tugevalt häiritud. Meil oli just toimunud 7. klassi sise-vaatlus. Sisevaatluses vastavad õpetajad, õpilased ja lapse-vanemad paljudele küsimustele kooli kohta. Kokkuvõttest tuli välja, et aineõpetajad on klassiga väga rahul, lapsed on töökad ja püüdlikud. Ka lapsevanemad olid rahul. Lapsed aga olid oma vastustes väga ausad: noorte suhetes on asju, mis neid häirivad. Selgus, et omavahel olles tuleb ennast kogu aeg tõestada, on häirivaid ja haavavaid pilke ja nalju. Klassis valitseb õhkkond, kus pole tavaks emotsioone välja näidata, ja nii on raske aru saada, mis noortes inimestes tegelikult toimub. Õpetajana klassi ees seistes on tunda, et lapsed on väga ettevaatlikud oma väljaütlemistega, just nagu kartes kaaslaste reaktsioone. Pole teada, kuidas klassi-kaaslased reageerivad. Näha oli ka seda, et endisest sõp-rade kambast pärit tüdrukud on kasvanud eri suundades.

Kui Ask.fm-ist alguse saanud lugu ilmsiks tuli, kutsusime ühe lapsevanema abiga kooli andmekaitse spetsialisti. Klass kuulas väga pingsalt, kuidas oma paroole kaitsta, kuidas IP-aadresside kaudu on väga lihtne tõestada, missugusest arvutist kommentaar netti saadetakse.

Enne kui asi politseisse läks, andsin õpilastele mitu korda võimaluse lugu avalikuks teha ja vaban-dada üksteise ees. Nii mõnigi õpilane, kes polnud selle kiusamislooga seotud, leidis, et oli kunagi kellelegi liiga teinud, ja vabandas. Kuid seda lugu, millest siin juttu, välja ei tulnud.

Rääkisin kõikide asjaosalistega eraldi, kuid midagi ei selgunud. Seepeale pöördusid Liisa vanemad polit-seisse. Kool eesotsas direktoriga oli valmis tegema avaldust, et Ask.fm-i keskkond üldse suletaks. Kont-rollimatu keskkond teismeliste käsutuses on palju kahju toonud.

Ühes klassijuhatajatunnis andsin kõikidele õpilastele lehed klassi-kaaslaste nimedega. Iga nime taha palusin kõigil kirjutada midagi positiivset. Klassist tulid küsimused, et kas võib öelda ka, kuidas keegi ennast parandada saaks. Arutlesime, mida tähen-dab saada kõigilt soovitusi, mida endas parandada.... Selle peale küsimused vai-busid. Tunni lõpuks oli klassis väga helge ja hea meeleolu, tegin lehtedest kokkuvõtte ja andsin igale lapsele. Lõpetasime õppeaasta positiivse noodiga.

Tu

rV

aL

iSu

S

konTroLLimaTu keSkkond TeiSmeLiSTe

käSuTuSeS on paLju kahju Toonud.

miS on aSk.fm?Ask.fm on 70 miljoni kasutajaga suhtluskeskkond. Konto

omanikule võib küsimusi esitada, seal saab kommenteerida,

like või hate lisada ning seda kõike anonüümselt. Veebilehte

on palju kritiseeritud, kuna nii anonüümsed kui ka registree-

ritud kasutajad saavad postitada piiranguteta kõike – suhtlus

võib kiiresti muutuda vägivaldseks, alandavaks ja väärkohtle-

vaks. Lätist pärit Ask.fm-i keskkonnaga seostatakse mõnda

teismelise enesetapujuhtumit ja portaali süüdistatakse lokka-

vas küberkiusamises.


Saab kaasata politsei, et tabada tegelikud veebipos-titajad ja taastada Liisa hea nimi. Liisa ema ja klas-

sijuhataja jutust selgub, et lapsevanem ongi otsustanud seda teed minna. Politsei töö on aeganõudev, kuid Liisa kannatab iga päev.

Teine ja väga oluline võimalus on rääkida avameelselt olukorra võtmeisikutega. Arvestada tuleb mõlema

poole tundeid – kannatavad ju nii Liisa kui ka klassiõed, keda veebi ilmunud postitused on ilmselgelt häirinud. Nad lihtsalt ei tea, et tegelikult ei ole Liisa neid kirjuta-nud. Parim viis selliseks avameelseks vestluseks on nn ühise mure meetod. Ühise mure meetod on eriti tõhus teismelis-tevahelise grupiviisilise kiusamise korral. Meetod käsitleb kujunenud kiusamist pikaajalise konfliktina, mille lahen-damisega ei ole õpilased ise hakkama saanud ja mis vajab seetõttu täiskasvanu vahendamist. Meetodit saab rakenda-da isegi siis, kui on ainult vihjeid võimalikust kiusamisest: ei pea olema kindlaid tõendeid, sest kohut ei mõisteta ja süüdlasi ei selgitata. Leitakse hoopis kiusamisega seotud noorte ühine mure ning liigutakse lahenduse poole – mida saab igaüks teha, et kõik klassis ennast hästi tunneksid.

Kiusamine kui ühine mureLiisa lugu on ehe näide varjatud kiusamisest: anonüümses veebikeskkonnas toimuv on ässitanud klassikaaslased üles ühe klassiõe vastu. kõik teavad, mis toimub, aga sellest otse ei räägita.

Tekst: Kristiina Treial Foto: erakoguSellest loost on näha, et veebikeskkonnas toimuva eest ei kaitse isegi see, kui noorel pole seal kontot. Kogu tõrjumise võrk punutakse tema selja taga, temast sõltumatult. Liisal on tõesti üsna keeruline ennast kaitsta, kuid mitte võimatu.

LAHeNDuSeD TäiSKASVANu VAHeNDuSeLKogu protsess on suunatud sammhaaval koostöö saavu-tamisele. Selleks on vaja läbi teha kindlad tegevused – in-dividuaalsed ja rühmavestlused, milles on vajalik täiskas-vanu oskuslik, nn terapeutiline vahendamine, sh toetav kuulamine ja lahenduste leidmise toetamine. Täiskasvanu ei anna lahendusi ette, iga kaasatud õpilane pakub ise, mida ta saab ja on valmis mure vähendamiseks tegema. Ainult nii on nad ka tegelikult valmis muudatust ellu vii-ma. Liisa, tema ema või klassijuhataja võiksid uurida, kas koolis on psühholoog, sotsiaalpedagoog või mõni õpetaja, kes valdab ühise mure meetodit, ning paluda teda appi. Kui sellist inimest koolis ei ole, tasub pöörduda maakond-liku õppenõustamiskeskuse või Lastekaitse Liidu poole. Oluline on saada osapooled toimuvast üksteisega rääki-ma, sest muidu ei pruugi midagi paremaks muutuda.

1.

2.

Kristiina Treial on Tartu Ülikooli õppejõud, SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees. Infot ühise mure meetodi kohat leiad http://www.pikas.se/UMm/, www.lastekaitseliit.ee.


La

pS

e õ

iGu

Se

d

politsei on hakanud senisest enam tegutsema selle nimel, et narkootikume oleks võimali-kult raske kätte saada. Politsei tavatööle lisaks rakendatakse koolides erimeetmeid, mida rah-vasuus kutsutakse narkooperatsioonideks või

-reidideks. Narkoreide korraldatakse kooskõlas politsei- ja piirivalveseadusega, enamik neist on võimalikud vaid pea-direktori loaga.

Tihtipeale arvatakse, et narkoreide korraldab politsei igaks juhuks, kuid tegelikult on selle taga vajadus välja selgitada oht ja seda tõrjuda. Narkooperatsiooni saab teha vaid juhul, kui politseile on laekunud teave, et koolis või selle territooriumil tarvitatakse, ostetakse või müüakse narkootilisi aineid. Info võib laekuda lapselt, lapseva-nemalt, koolist või on saadud mujalt (analüüsi või mõne varasema menetluse tulemusel). Oluline ei ole see, kellelt on teave tulnud, vaid mis on selle sisu ja kui tõenäoline on selle vastamine tõele. Üldjuhul on koolid ise esitanud põhjendatud soovi kontrolliks, mis on äärmiselt positiivne, kuna see aitab palju kaasa turvalisusele nii koolis kui ka laiemas piirkonnas. Isegi kui pärast info edastamist kohe midagi ei juhtu, annab see politseile signaali, et mingi

Kui NArKoKoer tuleb kooli

politsei- ja piirivalveamet (edaspidi politsei) hakkas sõltu-vusainete teemale suurt tähele-panu pöörama 2012. aastal, kui eesti sattus 136 narkosurmaga miljoni elaniku kohta 15–64aas-taste seas euroopas esikohale.

Tekst:Pille Luiga Fotod: Shutterstock


koha või isiku suhtes tuleb olla tähelepanelik ning alguse võib saada pikem infokogumine.

MiS ToiMub NArKoreiDi AJAL?Järjest enam pööratakse narkooperatsioonidel tähelepanu hästi läbi mõeldud teavitamisele. Teavitustöö algab ena-masti kooli juhtkonnast: politsei selgitab operatsiooni vajadust ja edasisi tegevusi ning vastab küsimustele. NB! Infoallikaid ei avaldata. Sõlmitakse vajalikud kokkulep-ped, näiteks missuguses ruumis saab indikaatorvahendit kasutada või läbivaatust teha. Reidi läbiviijatele soovita-takse minna esialgu laste juurde ilma koerata ning sel-gitada, kuidas ja mis toimuma hakkab. Samuti tehakse kindlaks, kas mõni õpilane on allergiline või kardab koeri. Õpilased saavad esitada ka küsimusi.

Kui teenistuskoer tunneb huvi õpilase asjade vastu, ei pruugi see tähendada, et alaealine on narkootikume tar-

vitanud. On võimalik, et tema asjad on kokku puutunud narkoaine või seda tarvitanud inimesega. Kindlasti peab politsei aga kõigile koera märguannetele reageerima. Õpi-lane kutsutakse küsitlemiseks eraldatud ruumi, kus ka tema asjad läbi vaadatakse. On oluline, et kontrollimisel

tagatakse privaatsus. Kui asjade omanikul esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sar-nase toimeaine tarvitamise tunnused, kontrollitakse teda

kui TeeniSTuSkoer Tunneb huVi

õpiLaSe aSjade VaSTu, ei pruuGi

See Tähendada, eT aLaeaLine

on narkooTikume TarViTanud.


La

pS

e õ

iGu

Se

d

indikaatorvahendiga. Enne indikaatorvahendi kasutamist selgitatakse õpilasele tema õigusi. Kui indikaatorvahendi test näitab positiivset või negatiivset tulemust, selgitatakse, mida see tema jaoks tähendab ning mida politsei seejärel teeb. Kui politsei tuvastab rikkumise, alustatakse süüteo- menetlust. Eksliku kahtluse korral süüteomenetlust ei alustata.

Politseinikelt on küsitud, kas õpilastele on tagatud õigus enda kohta süüd tõendavaid ütlusi mitte anda. Selline põhiseaduslik õigus on sätestatud kriminaal- ja

väärteomenetluse seadustikus ning sellekohased selgitused antakse isikule menetluse alustamisel. Politsei järelevalve-menetlus on aga haldusmenetlus ning selles menetluses on isikutel koostöö kohustus.

NArKoeNNeTuS KoDuS JA üHiSKoNNASJärjest enam tegeleb politsei ka sellega, et vähendada soovi narkootikume osta ja tarbida. Kuni on inimesi, kes soovi-

vad narkootikume osta, tekib alati ka neid, kes neid aineid müüvad või muul viisil kättesaadavaks teevad. Koolides käiakse rääkimas sõltuvusainete ohtlikkusest, sh tarvi-tamise sotsiaal- ja karistusõiguslikest tagajärgedest, ning tehakse teavituskampaaniaid. Näiteks on Ida prefektuu-ris käivitatud narkoennetuse kampaania, mis on eriti positiivne selle tõttu, et videoklipi stsenaarium valiti välja koolinoorte esitatud tööde seast. Klippe näidati ETVs ja ETV 2s, samuti kinodes enne filme. Klippe saab vaadata YouTubist (eestikeelne http://youtu.be/BFUr10ZbNg8; venekeelne http://youtu.be/APvYUjIPPWw) või politsei kodulehelt (http://politsei.ee/et/nouanded/lapsevanemale/kuidas-raakida-lapsega-narkootikumidest/, http://politsei.ee/et/nouanded/narko/). Videoklippide stsenaariumi võitja, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi 10. klassi õpilane Aleksandra Matvejeva on näinud oma eakaaslaste kurba saatust ja arvab nii: “Narkootikumide tarvitamisel on ainult üks teekond ja see viib põhja, nii nagu seda näeb valminud klipis.”

Narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamine saab olla edukas vaid juhul, kui selle nimel töötavad kõik sektorid ja spetsialistid. Kõige kiiremini ja paremini saa-vad ennetustööd teha aga lapsevanemad. Kui olla tähele-panelik ja tunda huvi oma lapse tegevuse vastu, suudetakse oma last mõjutada ja veenda, et ta narkootikume kunagi ei proovikski.

iGaL aaSTaL rakendaTakSe umbeS

50 juhuL poLiTSei erimeedeT ehk

korraLdaTakSe narkoreide umbeS

kÜmnendikuS eeSTi kooLideS.

kanep on kõiGe LeVinum

Euroopa kooliõpilaste

alkoholi ja narkootikumide

kasutamise küsitlus-

uuringu (ESPAD) 2011.

aasta tulemuste järgi on

Eestis 15–16aastaste

noorte seas levinuim

narkootikum kanep (24%).

Hüppeliselt on kasvanud

inhalantide tarbimine – kui

2007. aastal oli nende

ainete proovijaid 9%, siis

2011. aastal 15%. Eesti

kohtusüsteemis loetakse

kõik narkootilised ja

psühhotroopsed ained

võrdseks oma ohtlikkuse

poolest rahva tervisele.

Kanepi puhul on ette

nähtud samaväärsed

karistused kui fentanüüli,

amfetamiini ning teiste

narkootiliste ja psühho-

troopsete ainete eest.


ka

SV

aT

uS

kaks ema vahetavad mõtteid lasteaiakogemus-test. Ühe ema sõnul tahab tema tütar väga lasteaeda minna. Kui ema jõuab õhtul talle varem lasteaeda järele, ei taha laps ära tulla. Mis kõige tähtsam, õpetajad on südamlikud

ja soojad inimesed. Teine ema kuulab liigutusega ja nen-dib, et tema pojal on endiselt aeda minekuga raskusi, kuigi laps on juba kuuene. Ema isegi osalt mõistab poega, sest õhkkond, mis rühma ukse pealt vastu voogab, nõuaks ka temalt, täiskasvanult, pingutust.

Mõlema ema mõtted iseloomustavad muu kõrval ka lasteaedade erinevat sotsiaalset keskkonda. Ühel juhul teeb lasteaiarühma sotsiaalne keskkond nii lapse kui ema rõõmsaks, teisel juhul aga tunnevad nii laps kui ema ennast kurvana ja tajuvad, et lasteaiarühma keskkond nõuab neilt enese kokkuvõtmist, pingutust.

Miks on sotsiaalne keskkond lasteaias oluline?Lasteaed on lastele üldjuhul esimene kollektiiv, kus nad on samade kaaslastega koos 3–4 aastat. Kõik suhted ja konf-

liktid, mis koos olles tekivad, peavad saama õige suuna. On oluline, et lapsed teaksid, kuidas käituda, ja saaksid ka võimaluse kasutada oma teadmisi, näiteks selles, kuidas teist aidata. Õpetaja ülesanne on positiivset käitumista-va lastele mudeldada ehk ette näidata. Sageli on lasteaias kombeks sügiseti, kui lapsed lasteaeda tulevad, korrata üle viisakusreeglid, rühma ja lasteaia tavad ning ootused las-

te käitumisele. Õppeaasta läheb edasi ja õpetaja hakkab järgima õppekava. Sotsiaalsete oskustega ei tegelda enam süstemaatiliselt ning aina enam hakkab õpetaja lihtsalt reageerima valele käitumisele.

Uuringud näitavad, et lapsevanemad peavad tähtsaks õpetaja professionaalset käitumist konfliktide, ülekohtuse

kas lasteaed teeb sind rõõmsaks või kurvaks? räägime suhete ehk sotsiaalse keskkonna tähtsusest lasteaias Tallinna Ülikooli kasva-tusteaduste instituudi dotsendi Kristina Nuginiga.Tekst: Merit Lage Fotod: Shutterstock

Rõõmus lasteaed

õpeTaja ÜLeSanne on poSiTiiVSeT käiTumiSTaVa LaSTeLe mudeLdada ehk eTTe näidaTa.

ka

SV

aT

uS

käitumise jms korral ja ka kriitiliste olukordade ennetami-sel. Süstemaatiline tegelemine positiivsete käitumisnormi-dega aitab aga luua käitumiskultuuri ning arendab lapse kriitilist mõtlemist ja probleemilahendamise võimet. Sot-siaalne areng on protsess, mis kestab kogu elu, lasteaia-, kooli- ja täiskasvanueaski. Tulemused ei tule üleöö. Kõik isiksused on erinevad ja samas on oluline, et kõik need üksteisest erinevad lapsed omavahel olles ennast turvali-selt tunneksid.

Õpetaja reageerimine negatiivsele käitumise-le on tõesti vajalik. Kas õpetaja ülesanne oleks reageerida ka siis, kui laps käitub hästi, kui kõik on korras?Jah, kindlasti. Tavaliselt reageeritakse siis, kui on konflikt, probleem. Hea käitumine, kui laps läheb teisele appi või jagab oma asju, on normaalne. Vahel õpetaja ütleb: “Väga tubli!”, vahel märkab ja ei ütle midagi ning vahel ei märka-gi. Siin peaks ka õpetaja käitumine olema süstemaatiline.

See on tõesti väljakutse, sest aega ju ei ole. Aja võtmine on tähtis nii lasteaiaõpetajatele kui ka lapsevanemale. Kuid kõige tähtsam on lapsele võetud aeg: aeg last kuu-

lata, temaga asju arutleda ja talle küsimusi esitada, et last ka iseseisvalt mõtlema suunata.

Programm “Kiusamisest vaba lasteaed” keskendub väga ka laste sõnavara arendamisele, et lastel oleks võima-lik oma tundeid eristada ja neid väljendada. Tihti lapsed ei oska sõna sisu lahti seletada, kuid õpetajad teevad seda

oskuslikult laste endi kogemuste kaudu, lastes neil rääkida ja kirjeldada kokkupuuteid vastavate tunnete ja emotsioo-nidega.

Mis on indikaatorid või märgid, et lasteaias on sotsiaalse keskkonnaga kõik korras?Sotsiaalse heaolu näitajaid on lasteaias palju. Asutuse kultuur ehk see, kuidas üksteisega suheldakse, määrab, kuidas on lasteaiakeskkonnas olla kolmel osapoolel: lap-

sel, vanemal ja õpetajal. Rühmas on ka õpetajaabi, kellel on oma suhted laste ja rühmaõpetajatega. Kuidas suhtub laste-aia juhtkond õpetajasse? Kus on asutuse juhi fookus, kas ta näeb õpetajate head tööd või üksnes probleeme? Ka lapseva-nematel on oma ootused lasteaiale, erine-vad ettekujutused, kuidas ja mida lastele eelkoolieas õpetada.

Missugused on eesti lasteaedade käsutuses olevad metoodikad las-te sotsiaalse arengu järjepidevaks toetamiseks?Õppekavas on ette nähtud sotsiaalsete oskustega tegelemine. Õpetajad teevad seda kindlasti, kuid väga erinevalt. Sel-gelt laste omavahelistele suhetele suu-natud programm, mida me ka Tallinna Ülikoolis uurinud oleme, on “Kiusami-sest vaba lasteaed”. Nii õpetajal kui las-tel on abiks suhtlusteemade käsitlemi-sel lillad karud, õpetaja saab kasutada ka metoodilist kohvrit, kus on teema arenduseks sobivad pildid ehk vestlus-kaardid, massaažiraamat jpm. Rühmas puhkeb aeg-ajalt laste vahel tülisid, mille lapsed ise ära lahendavad, vahel ei pane õpetaja neid tähelegi. Seetõttu õpetaja ei tea, kas keegi jäi kaotajaks, kas kelle-gi tundeid haavati. Programm aitab aga

SoTSiaaLne arenG on proTSeSS,

miS keSTab koGu eLu, LaSTeaia-,

kooLi- ja TäiSkaSVanueaSki.



mitmesuguseid situatsioone tuua kogu lastegrupi fookuses-se ja annab põhjust arutlemiseks, mida, miks ja kuidas laste arvates teha võiks. Järjepidevus aitab tähelepanu all hoi-da ka positiivset ehk oodatavat sõbralikku ja abistavat käitumist.

Kui uurisime, mida arvavad lapsevanemad, kelle laste rühmaõpetajad seda programmi rakendavad, selgus, et vanem ei kujuta ikkagi ette, mida ja kuidas tehakse. Kind- lasti aitaks, kui õpetajad mängiksid koos lapsevanematega läbi pedagoogilise protsessi, tutvustaksid materjale, mida nad kasutavad. See annab vanemale turvatunde, et õpetaja tegutseb järjepidevalt selle nimel, et lastel oleks hea koos olla. Ka õpetajad ise tunnevad, et nad peaksid ja tahaksid vanemaid rohkem kaasata, neile tegevusi tutvustada jne.

15% küsitletud lapsevanematest ütles, et kiusamist on vähemaks jäänud. 13% vanematest ütles aga, et kiusamist on juurde tulnud. Seda tulemust saab seletada laste tead-likkuse suurenemisega, nad märkavad rohkem ja räägivad ebaõiglasest kohtlemisest, otsides täiskasvanu tuge. Muu-tused on märgatavad.

Mida õpetajad uuringute järgi räägivad?Programmi hakkasid esmalt kasutama igas vanuses laste- rühmade õpetajad. Õpetajad andsid tagasisidet, et “Kiusamisest vaba lasteaaia ” programmi ehk süstemaati-list tegelemist sotsiaalsete oskustega peaks alustama juba kolmeaastaste lastega ja/või juba sõimerühmas – kohe, kui laps kollektiivi tuleb.

Programm põhineb neljal põhiväärtusel: austus, julgus, sallivus, hoolivus. Nende mõistete tähendus sai lastele sügavamalt selgeks.

Õpetajate sõnul muutusid lapsed julgemaks: kasvas julgus enda eest seista ja teatada olukorrast, kus miski ei meeldinud. Mõni laps tuleb päevas 6–7 korda õpetajaga rääkima: “Õpetaja, mul on veel üks asi südamel....” Vahel jääb mulje, et laps just nagu ei usu, et õpetaja vaatab silma ja tõesti kuulabki.

Lasteaiarühmades arenesid uued traditsioonid. Näi-teks karu koosolek, sõbrasalm või tunnussalm, muusika koosoleku alguses. Õpetajate sõnul muutus tihedamaks ja tõhusamaks koostöö teiste rühmaõpetajatega, abiõpetajate ja ka lapsevanematega. Seati sisse metoodikat tutvustavad stendid. Enamik uuringuid näitab, et Eesti õpetajatel on suur enesetäiendamise soov.

Kas eesti lasteaiaõpetajad erinevad iseõppimise soovi poolest teiste maade õpetajatest?Ingliskeelses keskkonnas on lihtsalt õppevahendeid roh-kem. On eraldi kirjastused, kes kirjastavad paberkandjal juhendeid, igasugu pedagoogilisi mänge, puslesid, õppe- filme jm. Eesti õpetajad tunnevad sellistest asjadest puudust. “Kiusamisest vaba lasteaaia” metoodika juures hindavadki õpetajad toetavate materjalide olemasolu.

märka head käiTumiSTOluline on laste heale käitumisele tähelepanu juhtida, võtta aega sellest rääki-miseks ja anda lastele võimalust rääkida.

• Miks oli oluline sellises situatsioonis just nii käituda?

• Missugused olid teised võimalused?

• Mida see tähendas sellele lapsele, keda aidati?

miSSuGune õhkkond VaLiTSeb LaSTeaiaS?Kas soovite oma lapse lasteaiale tunnustust avaldada? Või tunnete hoopis, et lasteaias on midagi justkui liimist lahti õhkkonna, õpetajate suhtumise või käitumisega? Sellisel juhul tasub uurida, millal lasteaed plaanib läbi viia psühhosotsiaalse keskkonna hindamise, ning selles kindlasti osaleda.

Tervise Arengu Instituut on koostöös spetsialistidega töötanud koolieelsete lasteasutuste jaoks välja tasuta veebipõhise töövahendi koos küsimustikega. Küsimustike abil saavad nii lasteaiatöötajad kui lapsevanemad anda hinnangu lasteaia psühhosotsiaalsele keskkonnale järgmistes valdkondades:

• sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine,

• koostöö ja aktiivõppe toetamine,

• füüsilise ja vaimse vägivalla keelamine,

• loovuse väärtustamine,

• lasteaia ja kodu koostöö edendamine,

• võrdsete võimaluste loomine.

Hindamise eesmärk on:• saada teada oma lasteaia psühhosotsiaalse keskkonna tugevad ja nõrgad küljed,

• hindamise tulemuste põhjal määratleda arenguvajadused ja planeerida vajalikke tegevusi olukorra parandamiseks,

• luua paremad võimalused laste ja töötajate vaimseks, emotsionaalseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks heaoluks kaugemas perspektiivis,

• aidata töötajatel ja lapsevanematel väärtustada psühhosotsiaalset keskkonda kui olulist tervisemõjurit.

Küsimustiku koostamisel on kasutatud alusmaterjalina Maailma Tervise- organisatsiooni küsimustikku (Creating an Environment for Emotional and Social Well-Being. WHO, 2003), mida on kohandatud Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Küsimustiku koostamisel osalesid Aita Arund ja Inge Tamm (lasteaedade esindajad), Kärt Käesel (Eesti Koolipsühholoogide Ühing), Tiina Peterson (Haridus- ja Teadusministeerium), Siivi Hansen ja Liana Varava (Tervise Arengu Instituut), Merike Kull (Tartu Ülikool) ja Avelo Konsultatsioonid.

Kuidas hindamises osaleda?• Psühhosotsiaalse keskkonna hindamise tööriist Terviseinfo veebikeskkonnas on lasteaedadele kasutamiseks avatud olnud alates 2013. aasta jaanuarist.

• Hindamises saab igal aastal osaleda iga Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud koolieelne lasteasutus.

• Iga aasta oktoobris saavad kõik Eesti koolieelsete lasteasutuste juhid Terviseinfost oma e-posti aadressile (allikas: EHISe andmebaas) kirja koos konkreetse lasteasutuse paroolide ja juhistega hindamise läbiviimiseks.

• Hindamisperiood, mille jooksul saab lasteasutus endale sobival ajal hindamise läbi viia, kestab 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juulini.

• Hindamine on anonüümne. Vastuste põhjal loob programm küsitluse läbi viinud lasteaiale tulemuste raporti, mille alusel on võimalik planeerida arendustegevusi laste ja töötajate heaolu toetamiseks.

Allikas: www.terviseinfo.ee


La

pS

e õ

iGu

Se

d

Lahutus ja lapse õigused

kui pere laguneb, tuleb kõikides lapsega seotud küsimustes seada lapse huvid esikohale. Lapse õiguste rikkumisel ei tohiks karta ka kohtu poole pöörduda.

Tekst: Senny Pello, vandeadvokaat / Helen Hääl, advokaat Fotod: Shutterstock

Üha enam kuuleme muresid, et perekonna lagunemisel läheb üks vanematest välis-maale elama, võtab lapse kaasa ning takis-tab teisel vanemal lapsega suhelda ja koh-tuda. Samasugused probleemid võivad ilm-

neda ka siis, kui pere lagunemisel jäävad kõik Eestisse, kuid üks vanematest hakkab ainuisikuliselt otsustama, kellega, kuidas ja mil määral laps suhtleb.

ÕiguS LAPSegA SuHeLDAKui vanem takistab teisel vanemal lapsega suhelda ja kohtuda, teostab nimetatud vanem oma õigusi vastuolus lapse huvide ja õigustega. Selline käi-tumine on lubamatu, kui lapse huvidest tulene-valt puuduvad alused lapse ja teise vanema suhtle-mise piiramiseks. Lapse ja teise vanema suhtlemis-õiguse piiramine või takistamine rikub lapse õigusi ja ka teise vanema õigusi: nii lapsel kui ka teisel vane-mal on õigus omavahel isiklikult suhelda. Õigus isik-likult lapsega suhelda tuleneb nii Eesti Vabariigi laste-kaitse seadusest kui perekonnaseadusest (edaspidi PKS) ning viimasest tuleneb ka vanema kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhteid teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et suhtlus-õiguse esmane eesmärk on tagada vanema ja lapse isik-like suhete tekkimine ja jätkumine ning lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ega tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga.

Lapse ja lahus elava vanema suhtlemise piiramine või takistamine on õigustatud üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvides, sh aval-daks lapsele kahjulikku mõju. Kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on põhjendatud, saab hinnata kohus vanema ja lapse suhtlemise korda mää-rates. Seega kõikidel juhtudel, kus üks vanem piirab või takistab lapse ja teise vanema suhtlemist, on lahus elaval vanemal õigus pöörduda kohtu poole, et kohus määraks kindlaks lapse ja lahus elava vanema suht-lemise korra. Kui lahus elav vanem elab Eestis, kuid laps mitte, on suhtlemiskorda määrata keerulisem kui olukorras, kus laps ja lahus elav vanem elavad ühes rii-gis. Eri riikides elamine ning ka lapse koolikohustus seavad tihti suured piirangud suhtlemiskorra määra-misel lapse ja vanema isiklikuks kohtumiseks ja suht-lemiseks. Samas on võimalik tehnoloogiliste vahendite abil siiski säilitada lapsega lähedased suhted ja side ning tagada lapse ja lahus elava vanema suhtlemine, mis on kooskõlas lapse huvide, õiguste ja vajadustega ning ka lahus elava vanema õiguste ja kohustustega.

Kui lapsega koos elav vanem ei ole suuteline lapse ja

lahus elava vanema suhtlemist tagama ja takistab seda põhjendamatult, on kohtu pädevuses leida viis, kuidas tagada lapse heaolu. Kui hoolimata kohtu selgitustest jät-kab lapsega koos elav vanem suhtlemisõiguse piiramist või takistamist ning jätab lapse ilma isiklikust kontaktist teise vanemaga ja ohustab lapse heaolu, saab kohus lap-sega koos elava vanema isikuhooldusõigust piirata ning võtta vanemalt otsustusõiguse lapse ja teise vanema suht-lemist puudutavas küsimuses. Sel juhul kaotab lapsega koos elav vanem õiguse otsustada lapse ja teise vanema suhtlemise üle ning see tehakse ülesandeks neutraalsele kolmandale isikule ehk erieestkostjale. Erieestkostjaks võib olla näiteks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö-taja, kelle ülesanne on vanemaid ja last tundma õppida ning otsustada paindlikult, lapse heaolu ja kõiki asjaolu-sid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub. Olenevalt hooldusõiguse rikkumise raskusest ning asjaoludest võib kohus koguni otsustada, et lapse viibimiskoha otsustamise õiguse andmine teisele vane-male on õigustatud ning hoopis seni lapsega koos elanud lapsevanemale määratakse lapsega suhtlemise kord.

LAPSe ÕiguS SuHeLDALapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile, mida ei tohi meelevaldselt kahjustada. Lastekaitse sea-duse kohaselt on nimetatud õiguse jõhkral rikkumisel võimalik koguni vanemlikud õigused ära võtta. Tegemist on küll varasema PKSi sõnastusega, kuid sisuliselt tähen-dab see, et lapsevanema isikuhooldusõiguse võib kohus täielikult ära võtta. Kui lapsega koos elav vanem isoleerib lapse ühiskonnast kas täielikult või osaliselt, piirab lapse

suhtlemist peale teise vanema ka vanavanemate ja sõpra-dega, saab samuti rääkida lapse õiguste rikkumisest. Kohtul on võimalik nimetatud juhul vanema hooldus-õiguse teostamist lapse huvides ka piirata, kuna vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse huve.

Kuigi lapsevanemal on õigus määrata kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda, ei ole vanemal õigus lapse ja kolmandate isikute suhtlemist oma suva alusel piirata või takistada. Igasugune piirang peab olema õigustatud ja proportsionaalne ning piirangud või takistused peavad lähtuma lapse huvidest, olema eelduslikult seatud lapse kaitsmiseks või kahjustamise vältimiseks. Kui õigusta-tud põhjendus lapse ja kolmandate isikute suhtlemise

LaSTekaiTSe SeaduSeS on reGuLeeriTud

LapSe õiGuS SäiLiTada LähedaSed SuhTed

ja konTakT LähedaSTe SuGuLaSTeGa.


La

pS

e õ

iGu

Se

d

piiramiseks või takistamiseks puudub, teostab lapsevanem oma õigust vastuolus lapse huvidega. Sellisel juhul saab lapse teine hooldusõiguslik vanem nõuda kohtult avaldusega kolmandate isikute, näiteks lapse ning vanavanemate ja sõprade suhtlemis-õiguse osas otsustusõiguse endale üleandmist. Teise hooldusõi-gusliku lapsevanema puudumisel on võimalik kohtul määrata samuti erieestkostja, kes asub otsustama, kellega, millal ja kus laps kohtub.

Et otsustada, kellega lapsel on õigus suhelda, tuleb lapsevane-matel või lapse hooldajatel last tundma ja mõistma õppida. Ena-masti ei ole õigustatud lapse ja vanavanemate ning lapse ja sõp-rade suhtlemisõiguse piiramine või takistamine. Lapsele on vaja oma lähisuhtlusringkonda, kellega suhelda, ning lapsevanema sekkumine suhtlemisõiguse piiramisse peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Lastekaitse seaduses on reguleeritud ka lapse õigus säilitada lähedased suhted ja kontakt lähedaste sugulastega.

Ilmselgelt ei ole lapsevanemate eraldi elama asumine piisav põhjendus selleks, et piirata või takistada lapse suht-lemist lähisugulaste, sh vanavanematega, vaid vastupidi − lapse suhtlemist nii lahus elava kui koos elava vanema poolsete sugulaste ja vanavanematega tuleb julgustada. See tagab lapsele sotsiaalse tugivõrgustiku, et toime tulla tunnete ja mõtetega, sh nendega, mis on seotud vanemate lahuselamisega, et tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu, arvestades tema vajadusi ja soove, ning et toetada tema iseseisvumist.

Kõikides lapsega seotud küsimustes tuleb seada lapse huvid esikohale. Kohtul on lapse huvide tagamiseks üsnagi lai otsus-tuspädevus, mistõttu ei tohiks lapse õiguste rikkumisel peljata kohtu või eestkosteasutuse poole pöördumist. Meil kõigil on õigus ja kohustus sekkuda ning abi vajavat last abistada.

arVeSTa LapSe arVamuSeGaLapsevanem peab lapse arvamusega arvestama. Kui laps soovib

ja on oma arengutasemest tulenevalt võimeline oma soove väl-

jendama ning kaasa rääkima, võib lapsevanem lapse arvamuse

arvestamata jätmisel lapse õigusi rikkuda.

PKSist tulenevalt peavad vanemad arvestama last hooldades

ja kasvatades, et lapse võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutus-

võimeliselt tegutseda suureneb. Seega, kui lapse arengutase

seda võimaldab, peavad vanemad arutama lapsega hooldus- ja

kasvatusküsimusi, näiteks arvestama tema soove elukoha osas.

Kui vanemad soovivad kolida välismaale, kuid laps ei soovi seda

teha, peaksid vanemad leidma võimaluse, kuidas laps saaks jääda

Eestisse, ning tagama lapsele siin seadusliku esindaja ning lapse

hooldamise ja kasvatamise. Samuti on vastupidises olu-

korras: kui laps soovib vanematega koos välismaale elama minna,

kuid lapsevanemad paigutavad lapse vastu tema tahtmist elama

vanavanemate juurde, peaksid lapsevanemad lapse soovidega

arvestama ning lapse endaga kaasa võtma.

Kõik olukorrad, mis lapse elu otseselt mõjutavad, tuleks lahendada

lapse huve arvestades ning vastavalt lapse eale ning arengutase-

mele lapsega läbi arutada ja tema soovid välja selgitada. Lapsele ei

saa peale sundida lapsevanemate soove, kui see ei ole kooskõlas

lapse huvidega. Kui piisava arengutasemega laps ei saa kaasa

rääkida oma elukoha või suhtlusringkonna valikul, rikub see tema

õigusi ja huve. Kui vanemad lahku lähevad ja eraldi elama asuvad,

tuleks lastele olukorda selgitada, mitte omavahel või – mis veel hul-

lem – ühe vanema poolt ainuisikuliselt ära otsustada kus, kuidas ja

kellega lapsed edaspidi elama ja suhtlema hakkavad. Samuti ei saa

lapsega koos elava vanema uus elukaaslane või abikaasa otsus-

tada lapsega seotud küsimusi, eriti kui see ei ole kooskõlas lapse

soovidega. Kui lapsevanem võimaldab uuel elukaaslasel või abikaa-

sal domineerida lapse üle, rikub see olulisel määral lapse huve.

Lapse vanema uuel elukaaslasel või abikaasal ei ole õigust mää-

rata, mil viisil lapse elu kulgeb. Kui laps tunneb, et vanemad või

vanem, kellega ta koos elab, ei suuda tema soovide ja huvidega

arvestada, tuleks kaaluda kohtu poole pöördumist.

Tule osale heategevuslikul jooksuvõistlusel ja toeta lapsi!

11. DNB Vana-aasta jooks Tule osale heategevuslikul jooksuvõistlusel ja toeta lapsi!

11. DNB Vana-aasta jooks

UU

DIS

ED

Tänu tublidele vabatahtlikele on 2013. aasta olnud Tartu Lastekaitse Ühingule üsna tegus.

Jätkus 2012. aasta sügisel alanud aastane noorteprojekt “Avastamas ennast”. Projekti viisime läbi koostöös Puhja vallas asuva Uula huvikeskusega. Sihtrühmaks olid noored, kes olid pahuksis seadusega, kellel oli kadunud õpihuvi või kellel oli kee-ruline kodune olukord. Toimusid vestlusringid, rühmatööd ja ühised väljasõidud: teatrisse, kinno, Aurasse, Ahhaa keskusesse, batuudikeskusesse ja Otepää seiklusparki.

Noortest on aasta jooksul kujunenud tegus sõpruskond, kes soovib jätkata kooskäimist ka pärast projekti lõppu. Üks-meelt oli eriti näha kolmepäevases talgulaagris, kus värviti Uula huvikeskuse ruume ning tehti muudki vajalikku, et huvikeskus mõnusam välja näeks. Projekti meeskonna moodustasid Tartu LKÜ noored liikmed ja vabatahtlikud. Tagasiside osalejatelt oli positiivne, mis annab julgust jätkata noori toetava tegevusega. Projekti “Avastamas ennast” rahastas programm “Euroopa noo-red”.

2013. aasta jaanuarist sai Tartu linnavalitsuse rahastuse pro-jekt “Õiguskuulekas laps õpetatud vanemate toel”. Alustasime küll hoogsalt, kuid peagi takerdusime selle taha, et ei leidnud huvitatud peresid. Tegime koostööd linna lastekaitsetöötajate ja koolide sotsiaaltöötajatega. Inimesed on mugavad, oma tööde ja tegemistega hõivatud ning sageli ei näe ise oma probleeme.

Lõpuks saime siiski rühma kokku.Osadele peredele oli võimalik pakkuda pereterapeudi Krista

Joosti individuaalset nõustamist, teistele aga võimaldasime osalemist rühmatöödes, kus arutasime selliseid teemasid nagu eneseanalüüs, pere jõustamine (pere plussid ja miinused), pere-sisesed suhted, toimetulek kon�iktidega jms. Projektis osalevate perede lapsed said osa võtta ühepäevasest purjelaagrist Saadjärve ääres, mille saime läbi viia tänu üliõpilaspäevade ajal korralda-tud “Võluaia heategevuskontserdile” Tartu botaanikaaias ning tänu Saadjärve jahtklubi vabatahtlikele. Juulis said kõik soovijad veeta tegusa nädala Pivarootsi kaunis laagris.

Koostöös maanteeametiga korraldasid meie vabatahtlikud mais jalgrattapäeva Annelinna lastele. Organiseeriti liiklustee-malisi mänge, räägiti liiklusohutusest ja võisteldi vigursõidus. Lastekaitsepäeva tähistasime Luunja roosiaias koostöös Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusega. Meie poolt olid õnneloos, män-gude juhendajad ja õhupallidest loomakeste valmistajad.

2013. aasta märksõnaks Tartu Lastekaitse Ühingul ongi koostöö, sest oleme leidnud uusi koostööpartnereid ning jätka-nud senistega, nagu kauplusega Humana ning OÜga Lusikas, kes juba teist aastat pakub raskustes perede lastele suvesuppi ning on toitnud abivajajaid ka koolivaheaegadel. Koos Uula huvikeskusega korraldasime augustikuu viimasel päeval lõbusa koolialguspeo kohalikele lastele.

Koostöös peitub jõudTekst: Kaie Tamm, Tartu Lastekaitse Ühing

Mis on teie elukutse, kas teil on lapsi ja lapselapsi?Olen pärit kolmelapselisest perest, kus perepea oli ema. Isa läks välismaale 1944. aastal, kui olin 9aastane. Sõjajärgsel ajal kasvades tunnetasin palju eba- õiglust ja viletsust. Minu pingi- naaber küüditati koos perega 1949. aastal Siberisse, kus ta huk-kus. Jäin ilma parimast sõbrast. Meie klassis valitses erakordne üksmeel ja protestivaim, mis avaldus selles, et keegi meist ei astunud komsomoli. 1954. aastal läksime protestivaimust kantu-na terve klassiga leeri. Edasi tuli

ülikool ja arstiteaduseõpingud. Olime ülikoolis esimene lend, kes alates kolmandast kursusest sai spetsialiseeruda lastele. Meie kursus lõpetas küll üldarstidena, kuid sisuliselt läksime kõik tööle lastearstidena. Lastearstid olid väga tihedalt seotud sotsiaalprobleemidega. Arstidena nägime kodusid ja seal valit-sevat viletsat olukorda. Nõukogude Liidu stastistika järgi oli Eesti laste tervishoid heal tasemel, laste suremus väike, kuid tegelik olukord oli väga vilets.

Minu silmaringi avardasid õpingud aspirantuuris ühes Moskva juhtivas pediaatriainstituudis. Ilmnes, et lastehaigus- te teadusuuringute tase Eestis oli liiduvabariikide seas koos Kirgiisiaga viimasel kohal.

Laste tervishoiu viletsus sai mulle veelgi selgemaks, kui mind valiti 1975. aastal ENSV pediaatrite seltsi esimeheks. 1977. aastal valiti mind Tartu Ülikooli pediaatriakateedri juha-tajaks. Ühelt poolt suhtlesin võimudega ja teiselt poolt arsti-dega, kuid vilets olukord laste ravivõrgus ei tahtnud kuidagi otsustajaid liigutada.

Minu elu väärtuseks on alati olnud minu neli poega, nüüd-seks üheksa lapselast ja kaks lapselapselast.

Missugust kasu on lapsed saanud Lastekaitse Liidu tegevusest?1988. aastal olime lastearstide seltsis jõudnud arusaamisele, et võitluses laste eest vajame laiemat kõlapinda. Ajalehtedes aval-datud üleskutse “Eestimaa laps vajab abi” leidis suurt vastukaja. Algasid arutelud, kus peale lastearstide osales rohkelt loomin-gulisi inimesi, kirjanikke, juriste, õpetajaid jt. 2. oktoobril 1988 kutsusime kokku Lastekaitse Liidu esimese üldkogu, kus valiti president, vanematekogu ja volikogu. Taasloodud Lastekaitse Liiduga arvestati, meid kutsuti ülemnõukogu noortekomisjoni, esinesime tele- ja raadiosaadetes. 1988. aasta detsembris saime ootamatult kutse Soome lastekaitseliikumise Sovidan semina-rile. See lõi aastateks head suhted Soome lastekaitseorganisat-sioonidega. Saime kaasa Soome lastekaitseseaduse projekti ning algatasime ka Eestis lastekaitseseaduse loomise.

1989 sai Lastekaitse Liit kutse Soome Haikosse, kus kõigi mandrite esindajatega arutati viimast korda uut kavandata-vat ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Sealt saime kaasa lapse õiguste konventsiooni koos kommentaaridega. Haikos loodi ka uus rahvusvaheline Lastekaitse Foorum. Algas laiem suhtlus ja osalemine välisorganisatsioonides.

Lastekaitse arenguks postsovetlikus riigis oli vaja rahvus- vahelist toetust ja selle me saime. Tänu rahvusvahelisele tööle oli võimalik nõukogude aja lõpus saata 30 last Soome ja 30 Soome last tuli Eestisse külla. Tollel ajal oli see ennekuulmatu. Välisorganisatsioonidelt õppisime ära ka teistele mittetulundus-ühingutele nüüdseks omaseks saanud projektipõhise toimimis-viisi.

Lastekaitse Liit on aidanud fookuses hoida paljusid lastesse puutuvaid teemasid: vägivald, puudujäägid seadustes, vaba aja veetmise vajadus jm. Lastekaitseliikumine on loonud lastele võimaluse puhkeaega veeta Remniku laagris ning Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses.

Mida andsid teile aastad Lastekaitse Liidu presidendina?Minu pikaajalises tegevuses laste- ja taastusraviarstina andsid aastad lastekaitseliikumises uue impulsi laste eest võitlemisel, mida teen siiani, abistades puuetega lapsi. Sain palju uusi tead-misi lapse õigustest, palju häid mõttekaaslasi ja sõpru üle maailma. Tänu lastekaitseliikumisele olen kohtunud paljude huvi-tavate inimestega, näiteks Soome presidendi Koivisto abikaasa-ga, Tarja Haloneniga, kes tollel ajal oli Soome sotsiaalminister, printsess Dianaga, kellega mul oli au paar lauset vahetada ja tema kätt suruda. Ka Eestis sain juurde hulgaliselt häid kol-leege. Meenutan tänutundega Katrin Raamatut, Toomas Palu, Tõnu Otsa, Arvo Valtonit, Tiina Vallikivi, Ene Tombergi, Ivi Suurvälja, Kaljo Mitti, Helga Eichenit, Ants Siimerit, Margit Tasmuthit ja paljusid teisi.

Lastekaitseprobleemidega tegelejatel tuleb säilitada tervist, tunda rõõmu ja ka kurvastada meie väkeriigi inimeste pärast. Lootus jääb ja see sureb viimasena. Küll kord tuleb ka aeg, kui lastesse suhtutakse kui jumala poegadesse, nagu ütles A. Davis.

Missugune on teie unistus Lastekaitse Liidust 10 aasta pärast?Minu põhieesmärk oli tegutseda koos lastega. Kas selline ees-märk on ammendunud? Kahtlemata ei ole. Laste arvamuse küsimise, nende kuulamise ja nendega arvestamise oskust on vaja endiselt arendada. Kõige ohtlikum on rahulolu. Lastekaitse ei saa kunagi valmis, kuni meil on lapsed. Lastekaitse peab ole-ma nagu lakmuspaber ja julgema võidelda ühiskonnas nähtuste vastu, mis kahjustavad last. Lastekaitseliikumine peab olema sõltumatu ja inimesed selles sirge seljaga.

Ideaalis näen, et 10 aasta pärast toimib riiklik lastekaitse-süsteem omavalitsustes tõesti laste huvidele ja vajadustele vas-tavalt.

Tegutseda koos lastegaL

aS

Te

ka

iTS

e L

iiT

25

Leo TAMM, Lastekaitse Liidu president 1988–1995

Mis on teie elukutse, kas teil on lapsi ja lapselapsi?Olen lastearst. Just selle töö käigus õppisin paremini tundma laste ja perede prob-leeme ja vajadusi. Kui liidu loomise esimestel aastatel püüdsime lastele ja perede-le anda materiaalset tuge toidupakkide, riiete, voodi- pesu, vitamiinide ja vakt-siinidega, mille tarnimine NSV Liidust oli lõppenud, siis nüüd keskendusime enam perede nõustamisele, ÜRO lapse õiguste konvent-

siooni tutvustamisele, peresid toetavatele projektidele.USA tollane esileedi proua Hillary Clinton kinkis esimese

külaskäigu ajal meie liidule 25 000 dollarit, millega alustasime koolitus- ja teabematerjalide ettevalmistamist lapse õigustest. Tagantjärele mõtlen, et olime tollal suure entusiasmiga tutvus-tamas laste õigusi, aga kohustuste osa tutvustamine jäi pisut tagaplaanile.

Rootsi kolleegide abil alustasime laste leinalaagritega pärast Estonia katastroofi. Töö linnades ja maakondades uute liikmes- organisatsioonide asutamiseks oli elav. Hea kolleeg Leo Tamm oli meile maailma lastekaitseorganisatsioonide uksed lahti tei-nud, siit oli kerge üle minna koostööle ja koolitustele. Olin aastaid ka Euroopa Lastekaitse Foorumi ja hiljem Eurochildi büroo liige, mis aitas süvendada koostööd teiste riikidega ja saada häid näpunäiteid igapäevatööks peredega, kindlasti ka edastada maailmale infot meie tegemistest.

Meie peres on kaks täiskasvanud poega ja neli lapselast. Imestan, kuidas muutuvad põlvkonniti lapsed, nende teadmi-sed, eesmärgid ja väärtushinnangud. Kuna olen lektor Tallinna Ülikoolis, siis toonitan ikka tulevastele lasteaednikele, et nad pööraksid suurt tähelepanu kõrvuti õpiteadmiste andmisega ka laste emotsionaalsuse arendamisele. Infoühiskonna laps ei imesta enam millegi üle, sest ta on kõike internetist juba näinud.

Missugust kasu on lapsed saanud Lastekaitse Liidu tegutsemisest?Kõigi meie tegemiste puhul on esikohal küsimus, mida lapsed meie tegevusest konkreetselt saanud on. Lühidalt vastates – nad on saanud teadmisi oma õigustest ja kohustustest, oskusi, kui-das koolis ja sõpruskonnas toime tulla vägivallata, julgustust avaldada oma arvamust koolis, konverentsidel ja ümarlauda-del, aga ka rahvusvahelistes projektides. Toetus andekatele on motivatsioon huvitegevuse arendamiseks, puhkus liidu ikka toimivates laagrites koos õpitubadega on vaimu arendamiseks, projekt “101 last Toompeale” on ettevalmistus osaluseks rii-

gipoliitikas ja poliitilistes debattides, foorumteatri kaudu on võimalik nii probleeme tõstatada kui ka lahendusi pakkuda.

Mida andsid teile aastad Lastekaitse Liidu presidendina?Eeskätt head ja pidevat koostööd meie kontoriga ja innustunud inimestega kohalikes organisatsioonides, mõttekaid arutelusid ministeeriumite ja ametite ning teiste organisatsioonide esindaja-tega, kohtumisi rahvusvahelisel tasandil, teiste maade lastekaitse- tegevusega tutvumist (Costa Rical, Inglismaal, Kanadas, Austraalias, Iirimaal, Hawaiil, Argentinas, Rootsis ja Soomes), aktiivset mõttevahetust laste tervise ja lastekaitse teemadel ning kindlasti palju sõpru ja organisatsiooni tegevuse toetajaid kõige erinevamatelt elualadelt.

Missugune on teie unistus Lastekaitse Liidust 10 aasta pärast? Arvan, et järgmise dekaadi töö tulemusel oleme oma väikeses riigis jõudnud selleni, et• iga laps tunneb end soovituna ja hinnatuna,• ühiskond hindab last kui aktiivset riigikodanikku,• perede ja laste toetamine kajastub selgelt riigieelarves,• väärtuskasvatus algab peres ning jätkub koolis-lasteaias- ülikoolis, • ikka jätkuks inimesi, kelle südamesse mahuvad ka laste mured ja kellel on oskusi neid aidata!

Esikohal laste kasu

eNe ToMberg, Lastekaitse Liidu president 1995–2000

Foto

: Kai

re T

alvi

ste

La

pS

e õ

iGu

Se

d

kohaliku omavalitsuse elu korraldajad võik-sid oma igapäevatöös lastega nõu pidada. Laste ja noorte arvamust kohustab kuu-lama ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.

Ühe ja sama kohaliku omavalitsuse piirkonnas elavad väga erinevate vajadustega lapsed ja noored. Lapsed, kes ei ela oma vanematega koos, vaid näiteks asenduskodus või varjupaigas; lapsed, kelle vanemad käivad kodust kaugel tööl; lapsed, kes elavad kogukonna keskusest

kaugel. On oluline, et kohalikus elukorralduses arves-tatakse kõigi vajadusi.

Lasteombudsmani ülesanne laste õiguste eest- kõneleja ja lapse õiguste konventsiooni täitmise järele- valvajana on aidata lastel tõstatada ühiskonnas arutelusid neile olulistel teemadel. Tänavuste kohalike vali-miste eel kohtusime koolinoortega Eesti eri paigust ja arutasime nende tähelepanekuid ja arvamusi.

Pere, KoDu, LäHeDASeDLastele on pere kõige olulisem. Nad tunnetavad pere-ga seotud probleeme ja muretsevad kõigi pereliikmete toimetuleku pärast. Lapse ja kogu pere heaolu on la-hutamatult seotud. Toetades perekonna toimetulekut, toetab omavalitsus ka lapse heaolu.

LAPSeD SooViVAD, eT oMAVALiTSuS:• toetaksenamraskustessesattunudperesid,• seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras, soe ja turvaline,• aitaks luua uusi töökohti, et vanemad leiaksid

töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus maks- takse korralikku palka.

KooL JA LASTeAeDKoolis ja lasteaias veedavad lapsed suure osa ajast ning neile on tähtis, et sealne keskkond oleks turvaline ja lapse- sõbralik. Lastel oli ettepanekuid, mida kohalik omavalitsus saab koolipidajana arvesse võtta, sh selle kohta, kuidas lapsi hariduselu korraldamisse kaasata.

LAPSeD SooViVAD, eT: • koolitoitu jätkuks ning et see oleks tasuta, ka gümnaasiumis, • õpikud, vihikud jm õppematerjal oleks tasuta ja olemas kooliaasta alguses, • koolides ja lasteaedades oleks soe, ruumid oleksid puhtad ja remonditud, • koolid oleksid väiksed ja pakuksid individuaalset

lähenemist, • koolis valitseks arengut võimaldav, sõbralik, turvaline, kiusamisvaba õhkkond, • kodutööde hulk ja õppemaht oleksid väiksemad ning koolikott kergem, • õpetajad ja koolijuhid oleksid avatud ja kaasaksid lapsi, • koolis töötaks arst või õde, kes viibiks koolimajas vähemalt tundide lõpuni ja saaks lapsele vajadusel rohtu anda, • koolipsühholoogi poole saaks pöörduda võimali- kult privaatselt, • õpilastele selgitataks neid puudutavaid otsuseid ja lubataks neil otsustamises osaleda.

AVALiK ruuM, LooDuS, TäNAVAD, TeeDAvaliku ruumi planeerimisel peaks kohalik omavalitsus arvestama laste ja noortega. Avalik ruum peab olema lastele turvaline ning pakkuma nii lastele kui noortele piisavalt võimalusi vaba aega sisustada.

Lasteombudsman peab oluliseks, et kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel arvestatakse ka laste ja noorte arvamusega.

LaSTeLe on oLuLine koGeda oma mõTeTe eLLurakendamiST kohaLikuS eLukorraLduSeS.

Kuulame laste arvamust

Tekst: Andra reinomägi, Õiguskantsleri

Kantselei laste õiguste osakonna nõunik

Foto: Shutterstock


LAPSeD SooViVAD, eT: • oleksrohkemmänguväljakuid,kergliiklusteid, matkaradu, rulakausse, uisuparke, seiklusradu ja korrastatud rohealasid,• pealeväiksematelastemänguväljakuteolekska noortele mõeldud mänguväljakuid ja ajaveetmis- kohti, • koolidejuuresoleksidkõnniteed,ülekäigurajad, pikemad fooritsüklid, • teedjatänavadoleksidpuhtad,heaskorras, valgustatud ja ratastoolis liigeldavad, • avalikeskohtades,shparkidesjalooduses,oleks rohkem prügikaste, • vanadohtlikudmajadlammutataks,• traaditainternetiühendusoleksavalikusruumis kõikjal olemas ja tasuta, • oleksidkohadrattakummidepumpamiseks,• avalikudasutusedoleksidlapsesõbralikudning arvestaksid eri vanuses laste vajadustega (nt info- ja ajaveetmisvõimalused lastele ja noortele).

VAbA Aeg JA HuViHAriDuSHuviharidus ja hobid on lastele olulised. Lapsed ootavad, et kohalik omavalitsus toetaks nende huviharidust ning pakuks rohkem võimalusi laste ja vanemate ühistege-vuseks.

LAPSeD SooViVAD, eT: • huviringide valik oleks mitmekesisem ja huvi- tegevuses osalemine kõigile lastele kättesaadav, • omavalitsused toetaksid rohkem laste huviharidu- ses osalemist, • noortekeskused oleksid kauem lahti ning pakuksid mitmekesisemaid tegevusi, • oleksrohkemsportimisvõimalusijaspordirajatisi,• korraldataks rohkem kultuuriüritusi, kus ka lapsed ja noored saaksid osaleda, • korraldataks rohkem peredele mõeldud tasuta üritusi.

TrANSPorT JA LiiKuMiSVÕiMALuSeDTranspordikorraldus peaks laste hinnangul arvestama koolipäeva alguse ja lõpuga ning noortekeskuste lahti-olekuaegadega, toetama huviringides ja kultuuriüritustel osalemist ning võimaldama jõuda õhtustel aegadel tur-valiselt teatrist ja kinost koju. Transport on tihedalt seo-tud laste heaoluga ja selle korraldamisel peaks põhjalikult analüüsima laste liikumist ja tegevusi.

LAPSeD SooViVAD, eT: • ühistranspordi korraldamisel arvestataks senisest enam koolitundide alguse ja lõpuga,

• bussiliiklusolekstihedam,• sõidaks rohkem hilisemaid busse (eriti maapiirkondades) ja töötaksid ööliinid, • ühistransportolekstasuta,• ühissõidukid oleksid piisavalt ruumikad, puhtad ja turvalised, • koguEestisoleksühtnepiletisüsteem,• bussid peaksid graafikutest kinni, juhid oleksid sõbralikud ja peatuste häälteavitus töötaks, • oleks rohkem võimalusi alternatiivseteks liikumis- viisideks (jalgratas, rula, rulluisud jm).

Laste arvates võiksid arutelud kohaliku omavalit-suse esindajatega toimuda näiteks avalikus ruumis või valla- ja linnavalitsuses, omavalitsuse töötajad võiksid koolides ja noortekeskustes käia ning laste käekäigu, vaja-duste ja ettepanekute kohta nende endi, sh lasteaialaste käest küsida. Lastele on oluline kogeda oma mõtete ellu-rakendamist kohalikus elukorralduses. Tundes end osa-

lejana kodupaiga elu korraldamises, toetab see vastutuse tekkimist ümbritseva keskkonna ees ja tugevdab sidemeid kõigi kogukonnaliikmete vahel. Lastele on lapsesõbralik kogukond oluline. Andkem neile võimalus selle loomisel osaleda!


TranSporT on TihedaLT SeoTud LaSTe heaoLuGa ja SeLLe korraLdamiSeL peakS põhjaLikuLT anaLÜÜSima LaSTe LiikumiST ja TeGeVuSi.

Lasteombudsmani avaliku

pöördumise ja kohalike

omavalitsuste valimistega

seotud kokkuvõtte leiab las-

teombudsmani kodulehelt

www.lasteombudsman.ee.

Küsi minu käest ka! kas laste ja noorte käest peaks küsima, kuhu ehitada mänguväljak või mida võiks pakkuda noortekeskus? hiljuti läbi viidud küsitlus näitas, et kindlasti tuleks nende mõtteid kuulata ja arvestada.

La

pS

e õ

iGu

Se

d

“Ma pakun, et meie hääli võiks rohkem arves-

se võtta, sest muidu meil jääb tunne, nagu see

on lihtsalt ajaraisk, ma mõtlen meie arvamuse

avaldamist. Ma arvan, et alates kuuendast klas-

sist võib noorte hääli arvestada, sest sellest ajast

hakkavad sihid paika loksuma. Me oleme inimes-

tena kõik ikkagi võrdsed ju, kuid meie maailma-

vaade muutub elus. Seega teen ma ettepaneku, et

kaasaks kuuendikke juba asjadesse, otsustamisse

ning paneks dilemmade ja valikute ette, sest see

juba muudab neid ning käsib neil roosast mullist

välja tulla. Algne idee ei pruugi muidugi kohe

massides inimesi kohale tuua, sest nad vajavad

ju ka harjumiseks aega, kuid nad kogunevad aja-

pikku ning tekib üks ühtehoidev tervik, kelle ar-

vamust võib arvestada igas olukorras.”

13aastane tüdruk Paidest

MÕNeD NäiTeD LASTe MÕTeTeST:

“Inimesed võiksid rohkem arvestada ka väi-

keste lastega, sest mõni laps võib olla poole

taibukam kui mõni täiskasvanud mees, kes

on ennast käest lasknud. Kui tuleb küsimusi

seoses laste koolivälise tegevuse arendamise-

ga (mänguväljakute, noortekeskuste loomine),

siis peaks kohe esimesena küsima laste arva-

must, sest nendes kohtades ei hakka käima

mitte täiskasvanud, vaid lapsed. Kui neile

midagi ei meeldi, siis peaks neil olema õigus

seda öelda, sest täiskasvanud ei tea ju, mis

lastele meeldib ja mis mitte. Selliseid küsitlu-

si on internetis arvatavasti kümneid ja sadu,

aga iialgi ei tea, kas sind võetakse ka kuulda.”

13aastane tüdruk Paidest

“Kuna noored ja ka lapsed on täna-

päeval suhteliselt arukad (seoses info

kerge kättesaadavusega), suudavad nad

juba iseseisvalt mõtiskleda või neil on

arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta

käsile aktuaalsed teemad ning lasta

noortel ja lastel arutleda-väidelda tee-

mapõhiselt (enne teemat ja olukorda

lahti seletades). Samuti leian, et koolide

ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid

artikleid, mida võiksid avaldada mõned

suuremad ajalehed.”

18aastane tüdruk Tallinnast

“Kuna noored ja ka lapsed on täna-“Kuna noored ja ka lapsed on täna-“Kuna noored ja ka lapsed on täna-

päeval suhteliselt arukad (seoses info päeval suhteliselt arukad (seoses info päeval suhteliselt arukad (seoses info päeval suhteliselt arukad (seoses info

kerge kättesaadavusega), suudavad nad kerge kättesaadavusega), suudavad nad kerge kättesaadavusega), suudavad nad

juba iseseisvalt mõtiskleda või neil on juba iseseisvalt mõtiskleda või neil on juba iseseisvalt mõtiskleda või neil on

arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta arvamus mingi asja kohta. Võiks võtta

käsile aktuaalsed teemad ning lasta käsile aktuaalsed teemad ning lasta käsile aktuaalsed teemad ning lasta käsile aktuaalsed teemad ning lasta

noortel ja lastel arutleda-väidelda tee-noortel ja lastel arutleda-väidelda tee-noortel ja lastel arutleda-väidelda tee-noortel ja lastel arutleda-väidelda tee-noortel ja lastel arutleda-väidelda tee-

mapõhiselt (enne teemat ja olukorda mapõhiselt (enne teemat ja olukorda mapõhiselt (enne teemat ja olukorda mapõhiselt (enne teemat ja olukorda

lahti seletades). Samuti leian, et koolide lahti seletades). Samuti leian, et koolide lahti seletades). Samuti leian, et koolide lahti seletades). Samuti leian, et koolide

ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid ajalehtedes leidub mõnikord huvitavaid

artikleid, mida võiksid avaldada mõned artikleid, mida võiksid avaldada mõned artikleid, mida võiksid avaldada mõned artikleid, mida võiksid avaldada mõned

suuremad ajalehed.”suuremad ajalehed.”suuremad ajalehed.”suuremad ajalehed.”suuremad ajalehed.”

“R

oh

kem

tä

hele

pa

nu

meie

arv

am

use

le!”

15

aa

sta

ne t

üd

ruk L

ag

ed

ilt

“La

stele

ja

n

oort

ele

p

ea

ks

an

dm

a

roh

kem

võim

alu

-

si en

da

m

õte

te a

va

lda

mis

ek

s ja

koh

ali

ku

elu

m

uu

t-

mis

ek

s.”

16a

ast

an

e pois

s V

an

a-V

iga

last

“Tu

lek

s ro

hkem

la

ste a

rva

mu

st k

üsi

da

.”

12

aa

sta

ne t

üd

ruk H

aa

psa

lust

“Soovin

, et

kod

ukoh

as

kü

sita

ks

ikka

kõig

i kä

est

, ku

i

tah

etak

se m

ida

gi

eh

ita

da

. O

lek

s to

re,

ku

i kõik

sa

ak

sid

teh

a m

ida

gi koos.

”

13

aa

sta

ne t

üd

ruk S

õm

eru

lt

Foto: Shutterstock

“Võiks rohkem pühenduda noortele ja

kuulata ka nende arvamust ning infor-

meerida neid muutustest.”

17aastane tüdruk Kullamaalt

“Iga TÄHTSAMA teema kohta, mis puudu-

tab lapsi, võiks korraldada küsitluse nen-

de seas, keda see puudutab.”

14aastane poiss Sakust

“Võiks rohkem küsida noorte ja laste

arvamust seoses neid puudutavate asja-

dega: üritused, muudatused jm. Liiga palju

noori puudutavaid otsuseid tehakse ära nen-

de arvamust küsimata.”

16aastane tüdruk Pärnust

“Võiks olla mingi spetsiaalne maja, kus saad

oma arvamust avaldada kas kirjalikult või

suuliselt.”

13aastane poiss Sõmerult

“Rääkige neile, et nende arvamus loeb,

julgustage neid avama oma silmi ja

muutma maailma kas või natuke pare-

maks kohaks. Andke neile kätte suunad

ja aidake neid nende teel, kuid tehke

seda salamisi, noored tahavad kõike

teha ise.”

15aastane tüdruk Tallinnast

“Tuleks noortelt rohkem arvamust küsida ja neid

asjadega kas või kooli kaudu kursis hoida. Ka meie

otsus peaks olema arvestatav või mis? Täiskasvanud

ei näe ju valla edendamisel asju noorte vaatevink-

list, et muuta noorte elu kodukohas huvitavamaks.”

15aastane poiss Leisist

“Tuleb kuulata ja võtta arvesse laste ja noorte arva-

musi. Isegi kui ei võeta arvesse, võiks põhjendada,

miks ei võeta. Kui nagunii arvamusega ei arvesta-

ta, ei ole mõtet seda ka küsida.”

12aastane tüdruk Suure-Jaanist

Lastekaitse Liit viis koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Noorte-

ühenduste Liiduga 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta maini

läbi küsitluse “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustus-

protsessides”, mis oli suunatud kohalikele omavalitsustele ning

lastele ja noortele. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada laste ja

noorte kaasamise praktika omavalitsuste tasandil, välja tuua pari-

mad kogemused, laste eelistused ning ettepanekud. Küsitlusele

vastas 115 kohalikku omavalitsust ning 688 last ja noort üle Eesti.

Üle poole (54,4%) küsimustikule vastanud lastest ja noortest

tahab, et küsitaks nende arvamust kohaliku elu korraldamise

kohta. Küsitluse tulemused avaldatakse novembris Lastekaitse

Liidu kodulehel www.lastekaitseliit.ee.

mida LapSed ja noored TahaVad?



Laagris, kus iga päev jagatakse laiali neli miljonit liitrit vett ja pool miljonit pätsi leiba, vurab vee-paagiga autosid ringi pidevalt: lastel on võimalik oma lemmikronimismängu vabalt harrastada, ehkki on teada, kui ohtlik see on. Vaid nädala eest

olevat üks sellistest ronijatest otse autorataste alla libisenud ja surma saanud.

KoDuSÕDA JA PÕgeNiKuD2011. aasta märtsikuus sodisid umbes samasugused ma-rakratid Daraa linnas seintele võimuvastaseid loo-sungeid. Idee said nad telerist, kus näidati ülestõuse Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas. Salapolitseinikud arretee-risid 15 poissi vanuses 10–15, mispeale tuhanded inimesed

tulid tänavatele nende vabastamist nõudma. Neli meeleaval-dajat sai surma, paistes ja sinikatega kaetud poisid vabastati. Aprilli lõpuks olid Bashar al-Assadi väed Daraa ümber piira-nud. Linnas polnud vett, elektrit, toiduvarusid, telefoniliinid jäid tummaks. Armee korraldas mässuliste avalikke hukka-misi ja kaevas linna lähistele massihauad. Poed ja apteegid pandi põlema. Rahutused olid üle kasvanud kodusõjaks.

Sõja eest on üle piiri pagenud umbes kaks miljonit ini-mest, kellest pooled on lapsed. Kuhu nad kõik on küll elama mahtunud? Paljud pered on leidnud kodu naaberriikides sugulaste-tuttavate pool või andnud oma panuse üürihin-dade tõusu Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Iraagis. Ja need, kel tõesti kuhugi minna pole, suunduvad pagulaslaagritesse, nagu Jordaania põhjaosas asuv Zaatari.

kui varahommikul Zaatari pagulaslaagri väravast sisse sõidame, jääb pilk esmalt pidama suurele mustale tsisternautole, mille paagi külge on klammerdunud eri vanuses poisikesed. auto ei seisa, vaid sõidab.

Tekst ja fotod: Maari ross

Klassiruum.Lastel pole korralikke jalatseid kooli jaoks.

Pagulaslaagri lapsed

ma

aiL

m

TArTu-SuuruNe PAguLASLAAgerMaailma suuruselt teises pagulaslaagris ringi sõites on ime-lik mõelda, et vaid pisut rohkem kui aasta eest oli siin ai-nult liiv ning leidus üksnes madusid ja skorpione. Aastaga on keset kõrbe kerkinud Tartust suurema elanike arvuga linn. Kõlab nagu imetegu, aga kullast kuplite asemel on nii kaugele, kui silm ulatub, näha ühetaoliste telkide ja valgete moodulmajade rivid. Siin-seal kohtab idamaadele omast privaatse sisehoovi ihalust: elanikud on telkide vahele püs-titanud plekist ja kilest kõrged vaheseinad. Ehkki paljud laagrielanikud usuvad, et nad pöörduvad kohe-kohe koju tagasi, näitab kogemus, et linn on seal selleks, et jääda.

Zaatari pakub peavarju 130 000 süürlasele, kellest pooled on alla 18aastased ja 20% nooremad kui 5 aastat. Seega peaks kooliealiste laste arv olema 40 000 ringis. Me teame, et igal maailma lapsel on õigus vähemalt alghari-dusele. Seda teavad ka Zaatari laagri juhid. Kindlasti ei tea seda aga suur osa laagrielanikke, ei lapsed ega nende kirjaoskamatud vanemad, sest neile koduks olnud Daraa piirkonnas on jõukust ja haridust vähe. Laagris on ligi 300 õpetajat ja kolm kooli, kus poisid ja tüdrukud saavad Süüria tavade järgi eri vahetustes õppida. Kool on väsitavas ja tolmuses, kohati vägivaldses laagrielus peamine koht, kus sõjast traumeeritud lastele pakutakse normaalset iga-päevaelu. Ent ometi ei lähe neljast lapsest kolm hommikul mitte kooli, vaid tänavatele passima, kogunedes kampa-desse, peletades igavust ohtlike lõbustustega või mängides seda, mida nad omal nahal kogenud on – sõda. Ka laste joonistused peegeldavad läbielatut: veri, relvad ja laibad.

MiKS LAPSeD ei LäHe KooLi?Koolides on kõik vajalik: sõbralikud õpetajad, kenade laudade ja toolidega klassid, rõõmsate joonistustega kau-nistatud seinad, korralikud WCd ja võimalus näiteks palli mängida. Miks lapsed aga kooli ei tule ja mida teha, et neid sinna meelitada? Üks põhjusi on mitu kilomeetrit pikk koolitee, mille läbimine tolmus ja kõrvetavas päi-keses lapsi heidutab. Laagris elab sõjas vigastada saanud lapsi, kes on snaiprikuuli tabamuse tagajärjel ratastoolis, ja neid, kel küll luud-liikmed terved, aga kes vajaksid hädasti psühholoogilist nõustamist. Üks kaheksa-aastane laps sel-gitab, et ei taha seetõttu koolis käia, et tema viimane mä-lupilt koolist on klassi astunud ja õpetajat tulistanud püssi-mehed. Mõned kohtumised sööbivad mällu isegi kogenud UNICEFi töötajatele. Dominique Hyde räägib loo kolme lapsega perekonnast, kes põgenes Homsist, kui nende maja pommitati. Kahe lapse näod on täielikult moondunud, sa-muti nende isa käed, kes neid tule eest kaitsta püüdis. Ema ei luba lastel peegli lähedalegi minna.

TAKiSTuSeD KooLiTeeLNeed, kes kooli poole kõndima hakkavad, kohtavad teel

mitmeid takistusi: kas pakuvad juhuslikud täiskasvanud mõnda tööotsa või kõõlub nurga peal kiuslik noortekamp. Odavat lapstööjõudu on vaja, sest äri käib laagris täie hoo-ga. Champs-Élyséeks ristitud peatänaval pakutakse ab-surdseidki teenuseid, näiteks saab rentida mõneks tunniks pruutkleiti ja limusiini. Kooli kohale jõudnud lapsed pea-vad aga päev otsa söömata õppima, mis teadagi on raske.

Laagris tegutsevad mittetulundusühingud on välja mõelnud lahendusi, mis olukorda tasapisi parandavad. Näiteks on paika pandud kogunemispunktid, kuhu õpe-tajad lastele vastu lähevad, et kampasid ja tööpakkujaid eemale peletada. Samuti on lastele hakatud koolis pak-kuma kerget einet: energiabatooni ja mahlajooki.

Ajakirja The New Yorker toimetaja David Remnick on öelnud, et pagulaslaagrid on kriisist sündinud sõltuvuse, bürokraatia ja kannatuse linnad, mis kõigepealt päästavad inimolendid ja seejärel ladustavad nad. Kui me kas või pooled Zaatari laagri lapsed kooli suudame tuua, on meil natuke vähem põhjust teda uskuda.

Ka Eestist on alguse saanud üks annetuskampaania, mis

laste koolilõunate jaoks raha kogub. Tallinna Inglise Kolledži

õpilased korraldasid kevadel heategevuskontserdi, kus koguti

üle 300 euro, MTÜ Mondo täiendas seda algatust septembri-

kuus üle-eestilise kampaaniaga. Samuti sisustas Mondo koos

laagris töötavate partnerorganisatsioonide Soome Kirikuabi

ja Relief Internationaliga arvutiklassid, sest arvuti kasutamise

võimalus tõmbab teismelisi ligi kui magnetiga. Kui neile pingu-

tustele lisandub veel see, et laagrielanikud hakkavad Zaatarit

üha enam oma ajutiseks koduks pidama, mitte paigaks, kust

homme lahkutakse, võib koolidesse veel õpilasi oodata.

eeSTi ToeTab paGuLaSLaaGri LapSi

Telgid elamiseks.



uu

diS

ed

Viljandi Lastekaitse Klubi eestvedamisel ja koostöös Lastekaitse

Liidu, SA Perekodu ning Viljandimaa nõustamis- ja õpiabikeskusega

valmib dokumentaalfilm “Kiindumussuhe – kätki kütked”.

Film käsitleb lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte tähtsust

ning võimalikku mõju lapse hilisemale arengule. Filmile annab teo-

reetilise raami psühholoog ene raudla, kes mõtestab lahti mitmete

lapse- ja täiskasvanueas ilmnevate käitumishäirete põhjusi. Need

ulatuvadki lapse kätkiaega, mistõttu just selles arenguetapis oman-

datud kogemused ja tajutud õhustik sarnanevad hoone vundamen-

diga, mille sügavust ja kuju on hilisemas elus keeruline muuta.

Filmis jääb kõlama mõte, et juba esimestel elukuudel pannakse

alus lapse empaatiavõimele, enesehinnangule ja võimele tulevikus

ka ise hoolitsevaks ja empaatiliseks vanemaks saada.

Oma kogemustest kiindumussuhte loomisel räägivad filmis

beebikooli juhendaja, kasupere ema ja asenduskodu kasvataja.

Filmi loojad loodavad, et linateos aitab kiindumussuhte teemat näit-

likustada lapsevanematele ja kasuperedele suunatud koolitustel.

Filmi tootja on stuudio Lõunameedia, autor ja teostaja imre Annus.

kiuSamiSeST Vaba kooLSelle aasta sügisel laienes programm “Kiusamisest vabaks” lisaks

lasteaedadele ka kooli. Pilootprogrammiga liitus 25 kooli: igast

maakonnast üks kool (elanike suure hulga tõttu Harjumaalt kaks

kooli), Tallinnas igast linnaosast üks kool, kokku kaheksa Tallinna

kooli. Lasteaedade “Kiusamisest vabaks” programmiga on liitu-

nud 2013. aasta oktoobri seisuga 317 lasteaeda ja üle 400 rühma.

uuS fiLm kiindumuSSuheTeST

GoadVenTure ToeTab andekaid LapSi12. oktoobril jõudsid 10 andekat last tagasi nädalaselt auhinnareisilt Türki.

Auhinna pani välja reisikorraldaja GoAdventure. 10 last valiti välja sel aastal

Remniku kolmes suvelaagrivahetuses osalenute seast. 13aastasele Ivanile, kes

õpib Tallinna Ranniku gümnaasiumis, meeldis Remnikul väga, kuna ta leidis

palju uusi sõpru. Koolis viieline Ivan on suur muusikasõber: ta mängib akordio-

nit, saksofoni, bajaani, klaverit. “Olin väga õnnelik!” meenutab noormees hetke,

mil ta sai teada Türgi reisist. Türgis avaldasid Ivanile kõige suuremat muljet meri,

ujumine, sukeldumine ja vee soolasus.

Türgis käis seltskond lapsi juba teist aastat. Loodetavasti jätkub koostöö

Lastekaitse Liidu ja GoAdventure vahel ka järgmistel aastatel.

TarTu ÜLikooL õpeTab LapSe õiGuSiLastekaitse Liidu eestvedamisel alustab Tartu Ülikool 2014. aasta kevadel lapse õiguste õppemooduliga.

Tänavu kevadel käivitus projekt “Lapse hääl!”, mille üks eesmärke on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning

sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi tudengitele lapse õiguste õppemooduli loomine ja rakendamine praktikas.

Kuivõrd riik sekkub aina rohkem perekonna ellu (hooldusõiguse küsimused, vanema vastutus jm), siis on olemas

selge vajadus erialase õppe (lapse areng, lapse turvaline keskkond, lapse ärakuulamine, lapse parimad huvid jm)

järele lastega kokku puutuvate spetsialistide ettevalmistamisel. Seni pole ükski

Eesti kõrgkool pakkunud süsteemset õpet lapse õigustest, millele on viidanud ka lapse õiguste komitee.

Projekti rahastab EMP (Euroopa majanduspiirkonna) toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lisainfo: Kiira Nauts, projektijuht, [email protected]

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt “Kiusamisest vaba lasteaed” ootab Sinu abi – anneta neile oma preemiapunktid.

Vaata lähemalt: www.swedbank.ee/armastanaidata

Paneme kiusamisele

punkti

IDA-VIRUMAA LASTE HÄÄL KÕLAMA!Sel sügisel alustati projekti “Lapse hääl!” raames (vaata lähemalt: lapsehaal.lastekaitseliit.ee) kuues Ida-Virumaa koolis lapse

õiguste seminare-koolitusi. Koolituste eesmärk on anda 12–14aastastele baasteadmised inimõigustest, sh lapse õigustest, et

suurendada noorte teadlikkust ja kodanikuaktiivsust. Seminaridel kasutatakse mitteformaalse õppe meetodeid – aktiivsed mängud,

foorumteater, koomiksitöötoad jt. Lastekaitse Liit organiseerib ja juhib seminare, kuid koolitusi aitavad ellu viia mitmed partnerid:

MTÜ Mondo, UNICEF, MTÜ TORE, MTÜ Foorumteater, Inimõiguste Instituut, Sillamäe Lastekaitse Ühing jpt. Iga seminari järel saa-

vad noored ka konkreetsed ülesanded, mida kodus, koolis ja kogukonnas läbi viia ning kuidas oma teadmisi edasi anda.

Lisainfo: Kiira Nauts, [email protected]

TEOORIAST PRAKTIKASSE!

Septembris toimus Madridis konverents

“Children’s Rights: From Theory to Practice”,

mille korraldas European Network of Masters

in Children’s Rights. Konverentsi eesmärk oli

ülikoolide ning lapse õiguste valdkonnas

tegutsevate juhtivate MTÜde teadmiste ja

kogemuste jagamine. Ühes töötoas esitas ette-

kande Lastekaitse Liidu projekti “Lapse hääl!”

projektijuht Kiira Nauts. Konverentsil osalemist

toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: Kiira Nauts, [email protected]

Foto

: Kai

re T

alvi

ste

SÜ

ND

MU

SE

D

Põlva Lastekaitse ÜhingPõlvamaa LKÜ eestvedamisel viidi läbi perepäev “Ikka koos, ikka hoos”. Koos matkamänguga Intsikurmus (15. mail 2013) osales 158 peret, kokku 532 inimest, neist lapsi 204. Ülelinna-lise perepäeva korraldamisse kaasati ka lasteaia Lepatriinu hoolekogu lapsevanemad. Perepäev andis huvitava koostegutsemise kogemuse.

Pered läbisid rõõmsa ja põneva matkaraja, lõkkel küpsetati koos tokisaia, võisteldi mängu-des. Heategevuskorjandusel koguti lasteaia sõi-merühma atraktsiooni tarbeks 716 eurot.

Saue Lastekaitse ÜhingMeil on “Kasvame koos” projekti alapealkiri “Terve pere – terve kogukond”. Projektis osalejad, 15–20 väikelastega emapuhkusel olevat lapsevanemat, on koos käinud alates 2012. aasta teisest poolaastast. Rahaliselt toetavad peale Lastekaitse Liidu Saue linnavalitsus ja Hasartmängumak-su Nõukogu. Korra kuus, reedehommikuti, harrastatakse käelist tegevust noortekeskuse kunstitoas, korra kuus on ka psühholoog Pille Kriisa loeng. Kõik kokkusaamised lõppevad vestlusringiga kohvilauas.

32 MÄRKA LAST / SÜGIS 2013

Kasvame koos!Tekst ja fotod: MTÜ Lastekaitse Liit liikmed

Hiiumaa Lastekaitse ÜhingProjekt “Turvaliselt kooli” oli suunatud kooliminevatele laste-le, nende vanematele ja õpetajatele. Vanemad said teadlikumaks arengupsühholoogiast, mis aitab mõista lapse käitumise eripä-rasid. Psühholoog ja sotsiaalpedagoog kasutasid perekeskset lä-henemisviisi, mis seab pere esmaseks ülesandeks luua lapsega usalduslik suhe, sest kooliaeg toob suured muutused kõikidele osapooltele. Grupitöös keskendusid sotsiaalpedagoog, psühholoog ja eripedagoog-loovterapeut vanema-lapse-kooli koostööle, mille puhul arvestati lapse huvidega ja toetati lapse enesekindlust. Pro-jektis osales 30 Kärdla koolieelikut ja 13 Käina koolieelikut koos vanematega.

Lastekaitse Liidul on 34 liiget üle Eesti.Ühingud seisavad oma kogukonna laste huvide ja õiguste eest ning toetavad laste arengut teavi-tuste ja põnevate tegevuste kaudu. Heidame pilgu suvistele tegemistele teemal “Kasvame koos!”.

Tapa Lastekaitse ÜhingPakkusime vähekindlustatud lastele võimalust osaleda suve-laagris. Laagris tutvustasime Ida-Virumaad kui üht olulist osa Eestimaast, et avardada laste silmaringi ja kummutada negatiivset arvamust sellest piirkonnast. Laagris veedeti si-sukalt vaba aega, lapsed muutusid enesekindlamaks ja suht-lemisaltimaks, palju paranesid teadmised Ida-Virumaast. Tekkis rühm lapsi, kes saavad vajadusel teineteisele toeks ja abiks olla. Lapsed ei taha vaba aega sisustada ainult arvuti-tega, vaid seltskonnamängude ja põneva käelise tegevusega.

kadrina Lastekaitse ÜhingProjekti käigus korraldati sportlik perepäev Kadrina kooli staadionil, et tekitada lastel varakult huvi sportlike tegevuste vastu, väärtustada perega koosolemist ja ühist tegutsemist. Soovime muuta pereüritused traditsiooniks.

Sillamäe Lastekaitse Ühing2013. aasta maist kuni juulini viis Sillamäe Lastekait-se Ühing läbi vanematele ja lastele suunatud projekti “Kuidas saada iseseisvaks”, kus osales ligi 100 sillamäelast. Korraldati seminarid lapsevanematele ning lastele ja noor-tele, lastekaitsepäeva tähistati kohalikus “Märka last!” kes-kuses, toimus ka matkapäev. Projekti eesmärk oli edenda-da laste ja vanemate koostööd ja teineteisemõistmist ning propageerida iseseisvust toetavaid kasvatusmeetodeid.

Võrumaa Lastekaitse ÜhingProjekti üldine eesmärk oli juhtida tähelepanu laste sotsiaalsele toimetulekule ja heaolule ning vanema ja lapse suhte kvaliteedile. Laps saab kodust kaasa väärtushinnangud, hoiakud ja oskused. Lastekaitsepäeval toimus Võrus Kirikuplatsil üritus, kus sai osale-da laulu- ja tantsumängude toas, meisterdada võlulaegast, arutleda vestlusringis teemal “Sõprus, hindamatu väärtus. Kuidas toetada last sõprade leidmisel ja sõprade hoidmisel”. Tegutses beebide lau-luring, tehti näomaalinguid ja korraldati heategevuslik õnneloos.

harku Valla Lastekaitse ÜhingTänavuse lastekaitsepäevaürituse teema oli taaskasutus: töötubades meisterdati taaskasutatavatest materjalidest mitmesuguseid esemeid ning juhiti tähelepanu vanast uue loomisele. Kõik registreerunud said osa võtta taaskasutusteemaliste raamatute ja lauamängude loosimisest. Fotol õpetab Evelina Bartške oma töötoas taaskasutatavatest materjali-dest vahvat mobiilikotti tegema.


Mis on teie elukutse, millega tegelevad teie lapsed?Pälvisin presidendi au 2012. aasta aprilli üldkogul. Sealt peale olen püüdnud teha maksimumi, et laste huvid olek-sid Eesti ühiskonnas pidevalt, iga päev esiplaanil.

Hariduselt olen eesti filoloog, doktoritöö on pedagoo-gika filosoofiast suunaga didaktikale ehk sellest, kuidas õpetada. Elukutselt olen nii eesti keele koolitaja-toimetaja kui kultuuriloo taasavastaja ning inimesteni viija. Olen uhke, kui mu töö suudab kas või liivatera võrra hoida ja edendada eestlaseks olemist.

Meie pere lapsed on 19aastane Birgitta, Tartu Ülikooli värske juurarebane, ja 9aastane Elisabeth, kes käib Auden-tese erakooli spordiklassis ja naudib üle kõige akrobaatika-treeninguid. Muide, Birgitta valis tudengipõlve esimeseks uurimisaineks Eesti lastekaitseseaduse. Juba on ta leidnud mitmeid vasturääkivusi, mis põhjendavad igati uue sea-duse hädavajalikkust.

Missugust kasu on lapsed saanud Lastekaitse Liidu tegutsemisest?Praeguses maailmas ulbib inimeste ümber nii palju infot, et see ei jää meelde. Kui tahad sõnumit kuuljasse kõrva viia, tuleb seda lakkamatult korrata. Kättesaadavalt, s.o massimeedias. Lastekaitse Liidul on hulk töövaldkondi. Oleme arutanud, kas me ei valgu liiga madalaks jõedel-taks: kas oleme end suhestanud liiga paljude probleemi-dega, nii et maht ei luba süveneda. Oleme alati leidnud, et tänapäeva Eesti lapse ümber ongi nii palju probleeme, et neid peab käsitlema koos, ühendades eri valdkonnad.

Lapsed saavad kasu, kui liidu liikmed ühtaegu hoo-litsevad väikese maakoha vähekindlustatud õpilaste sooja

toidu, rõivaste ja vaba aja eest ning osalevad samas sea-duseelnõude aruteludes, kuidas tagada kõigile lastele või-malikult õnnelik lapsepõlv. Õnnelik tähenduses turvaline, muretu. Kui meid liidu kujul ei oleks, teeks meie väärt liikmed ehk hoolivad inimesed igal juhul laste heaks oma parima. Kuid meie võimuses on luua rahvusvahelisi side-meid, viia eri liitude rahvas omavahel kokku kogemusi jagama, pakkuda koolitusi, mis õpetavad, kuidas õilis soov õigesti teoks teha. Saame üllitada juhiseid, luua veebilehti, pakkuda lahendeid laia levikuga väljaannetes. Koos oleme tugevamad ja koordineeritumad.

Mida annab teile Lastekaitse Liidu presidendi amet?Selge teadmise, et olen nõus oma väärtuste ja ideaalide nimel aega ja mõtteid panustama. Hea on olla liidu tegi-jaskonnas ja õlg õla kõrval lapse heaolu edendada. Olen saanud rikkalikult kogemusi, et Eesti lapse elu ei ole sel-line, nagu näeme statistika põhjal. Meie ümber on palju viletsust, lapse vaesus, ükskõik kuidas seda hindame, on tõsine üleriiklik mure, mis võib väga palju mõjutada meie tulevikku. Aga suureneb ka kodanikuvastutuse tunne. Ühiskond on ka järjest rohkem valmis lapsi aitama.

Missugune on teie unistus Lastekaitse Liidust 10 aasta pärast? Tahaksin, et liidus oleks palju venekeelseid liikmeid, et meie liikumine oleks jõudnud kõigi Eesti elanikeni. Ta-haksin, et meid ei olekski vaja, sest laste olukord on juba nii hea ja turvaline. Tahaksin, et meil oleks uus nimi: Las-te Heaolu Liit. See näitaks, et enam pole vaja lapsi halva eest kaitsta, vaid nende head elu veelgi paremaks teha.

Loone ots, Lastekaitse Liidu president 2012. aasta aprillistFoto: Scanpix

Laste huvid iga päev esiplaanile

La

ST

ek

aiT

Se

Lii

T 2

5

LaSTekaiTSe Liidu LiikmedTallinnPelgulinna Lastekaitse KeskusKärt Käesel

Järve 14

Tallinn 11314

[email protected]

www.plk.ee

Tallinna Kesklinna Lastekaitse ühingAimar Karu

Õismäe tee 113–20

Tallinn 13515

[email protected]

Tallinna Lastekaitse ühingAnts Siimer

Kesklinna Lastepolikliinik

Ravi 27, kab 378

Tallinn 10138

HarjumaaHarku Valla Lastekaitse ühingHelve Keel

Ranna tee 1, Tabasalu

Harjumaa 76901

[email protected]

www.harkulaps.ee

Jõelähtme Lastekaitse SeltsTriin Lindau

Saha tee 7, Loo

Harjumaa 74202

[email protected]

Kose Valla Lastekaitse ühingKirli Saks

Hariduse 1, Kose alevik,

Kose vald, Harjumaa 75101

[email protected]

http://koselastekaitse.wordpress.

com/uldinfo/

Keila Valla Lastekaitse SeltsLea Papp

Paldiski mnt 28a

Keila 76606

[email protected]

Kuusalu Lastekaitse SeltsKai Sinisalu

Kiiu mõis, Kiiu side

Harjumaa 74604

[email protected]

Saku Lastekaitse ühingEne Kadakas

Kannikese 8–30

Saku 75501

[email protected]

Saue Linna Lastekaitse ühingMonika Liiv

Puidu 23

Saue 76506

[email protected]

www.sauelastekaitseyhing.ee

ida-VirumaaJõhvi Lastekaitse ühingTatjana Laada

Ridaküla 7–16

Kohtla-Järve

[email protected]

Sillamäe Lastekaitse ühingIrina Golikova

Viru pst 22/1–11, Sillamäe

Ida-Virumaa 40232

[email protected]

www.sscw.ee

JõgevamaaTabivere Lastekaitse ühingMaire Mällo

Tabivere Keskkool, Tabivere

Jõgevamaa 49101

[email protected]

JärvamaaJärvamaa Lastekaitse ühingKristiina Kais

A. Haava 3a/8, 72215 Türi

Tel: 384 7177

Türi Lastekaitse ühingErika Teras

Vabriku pst 6, Türi

Järvamaa 72213

[email protected]

www.tyri.ee/tyrilaps

LäänemaaHiiumaa Lastekaitse ühingMerle Salusoo

Koidu 2, Kärdla

[email protected]

www.lastekaitse.hiiumaa.ee

Lääne-VirumaaKadrina Lastekaitse ühingHeli Preismann

Rakvere tee 14, Kadrina

Lääne-Virumaa 45201

[email protected]

rakvere Lastekaitse ühingKaie Kranich

Laada 14, Rakvere 44310

[email protected]

www.rly.ee

Tapa Lastekaitse ühingAve Pappe

Kooli 24, Tapa

Lääne-Virumaa 45106

[email protected]

www.tapalky.ee

PõlvamaaPõlvamaa Lastekaitse ühingAira Lutsar

tel 5645 4763

[email protected]

www.lasteyhing.polvamaa.ee

www.malev.polvamaa.ee

PärnumaaAudru Lastekaitse ühingPeep Tarre

Pärna allee 7, Audru

Pärnumaa 88301

[email protected]

Pärnu Lastekaitse ühingAnu Aunapuu

[email protected]

raplamaarapla Lastekaitse ühingSirje Praks

Tallinna mnt 9–1

Rapla 79513

[email protected]

SaaremaaKuressaare Lastekaitse ühingKai Saar

Komandandi 10b

Kuressaare 93812

[email protected]

Saaremaa Lastekaitse ühingMaili Lonks

Sepa 2–12

Kuressaare 93812

TartumaaMTü NAK Carpe DiemHeidi Hansar

Ranna tee 1a–8

Tartu 51008

[email protected]

Tartu Lastekaitse ühingIlle Jõgi

Pepleri 27

Tartu 51010

[email protected]

www.facebook.com/

TartuLastekaitseUhing

Vara Valla Lastekaitse ühingVaike Torokvei

Matjama pk, Vara küla

Tartumaa 60401

[email protected]

www.varalaps.ee

ValgamaaValgamaa Lastekaitse ühingAili Heinjärv

Allika 19–19

Valga 68206

[email protected]

ViljandimaaViljandi Lastekaitse KlubiAnneli Raave

Kooliaia 5

Viljandi 71004

[email protected]

www.viljandimaa.ee

Päikesekillu PerekeskusKristel Kadakas

Posti 24

Viljandi 71004

[email protected]

VõrumaaVõrumaa Lastekaitse ühingInge Järvpõld

Sulevi 13 ,Võru 65604

[email protected]

http://www.facebook.com/

Võrumaa Lastekaitse Uhing

Documents

Märka Last sügis 2013