"Märka Last" kevad 2013

  • View
    308

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Transcript

  • ISSN 1736-8340

    kevad 2013 / hind 2

    Mrkan ilusat MaailMa!

    kuidas elad, ida-Virumaa laps?

    lapseplvetraumad loomingusse eestlased toetavad Keenia laste haridust prane, lahe, imeline noortevahetus!

    kui ema on ra...

    Advokaat annab nu:

    vanem ei maksa elatist

    Lhisuhtevgivald vi peretli?

    Mis on pereteraapia?

  • LAPSE IGUSEDAlates snnist on igal lapsel igused ja need on kigil lastel hesugused. Lapse igused on kirjas dokumendis, mida nimetatakse hinenud Rahvaste Organisatsiooni (RO) Lapse iguste konventsiooniks. Konventsioon on erinevate riikide vaheline leping. Peaaegu kik riigid maailmas on vtnud kohustuse sellesse dokumenti kirja pandud igused lastele tagada, sealhulgas ka Eesti.

    Kik igused on ksteisega seotud ja on vrdselt thtsad. Laps vajab oma iguste kasutamisel tiskasvanute tuge. Mida suuremaks Sa kasvad, seda enam suudad Sa oma igusi kasutada ja nende eest seista. Samas kasvab ka vastutus, et oma iguste kasutamisel ei rikuks Sa teiste inimeste igusi.

    RO LAPSE IGUSTE KONVENTSIOON

    Laps on alla 18-aastane inimene.

    Igal lapsel on igused olenemata sellest, kes ta on, kes on ta vanemad, mis keelt ta rgib, mis usku ta on, kas ta on poiss vi tdruk, mis kultuuri ta kuulub, kas tal on puue, kas ta vanemad on rikkad vi vaesed. htegi last ei tohi heski olukorras ebaiglaselt kohelda.

    Igas Sind puudutavas ettevtmises peavad tiskasvanud tegema seda, mis on Sulle parim. Otsuseid tehes peavad tiskasvanud mtlema, kuidas nende otsused lapsi mjutavad.

    Riigil on kohustus tagada, et Sinu igusi kaitstakse. Nad peavad aitama Su perel Sinu igusi kaitsta ja looma keskkonna, kus Sa saad kasvada ja mitmeklgselt areneda.

    Riik peab austama Sinu pere igust ja kohustust Sind kasvatada ja juhendada ning Sinu eest hoolitseda arvestades Sinu vajadusi ja igusi.

    Sul on igus elada.

    Sul on igus nimele ja kodakondsusele.

    Sul on igus identiteedile, st silitada oma nimi, rahvus, kodakondsus jne, seda ei tohi keegi Sinult ra vtta.

    Sul on igus elada oma vanema(te)ga. Seda igust vib piirata ainult juhul, kui Sinu vanemad kohtlevad Sind julmalt vi ei hoolitse Sinu eest.

    Kui Sa elad teises riigis kui Sinu vanemad, on Sul igus kohtuda ja suhelda oma vanematega.

    Sul on igus olla kaitstud inimrvi eest.

    Sul on igus avaldada oma arvamust kigis Sind puudutavates ksimustes, tiskasvanud peavad Sind ra kuulama ja Sinu arvamusega arvestama.

    Sul on igus saada teavet ja jagada oma mtteid teistega Sinule sobival viisil: rkides, joonistades, kirjutades vi muul moel. Seda tehes ei tohi Sa teisi solvata ega neile kahju teha.

    Sul on igus oma usule ja tekspidamistele. Su vanemad peavad aitama Sul otsustada, mis on ige ja vale, ning mis on Sinu jaoks parim.

    Sul on igus moodustada hinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Seejuures ei tohi aga ohustada teiste inimeste igusi ja vabadusi.

    Sul on igus oma eraelu ja perekonnaelu kaitstusele.

    Sul on igus saada informatsiooni raadiost, ajalehtedest, raamatutest, arvutist ja teistest allikatest. Tiskasvanud peavad hoolitsema selle eest, et informatsioon toetab Sinu mitmeklgset arengut ja heaolu.

    Sul on igus olla oma vanema(te) poolt les kasvatatud.

    Sul on igus olla kaitstud vgivalla eest.

    Sul on igus saada erihooldust ja abi, kui Su vanemad ei hoolitse Su eest.

    Sul on igus hoolele ja kaitsele, kui Sa oled lapsendatud vi elad kasuperes.

    Kui Sa oled pgenik (Sind on sunnitud oma kodust lahkuma ja elama teises riigis) on Sul igus erilisele kaitsele ja abile. Sul on igus, et Sind koheldaks vrdselt lastega, kes selles riigis elavad.

    Kui Sul on puue, on Sul igus erihoolitsusele ja abivahenditele, et Sa saaksid mitmeklgselt areneda ja aktiivselt hiskonnas osaleda.

    Sul on igus olla terve ja saada vajadusel arstiabi.

    Kui Sa elad asenduskodus, viibid pikalt ravi- vi hooldusasutuses, on Sul igus, et Sinu elamis- ja ravitingimusi vaadataks regulaarselt le, et need vastaksid Sinu vajadustele.

    Sul on igus sotsiaalsele turvalisusele, st saada riigipoolset toetust ja abi Sinu heaolu tagamiseks.

    Sul on igus Sinu arenguks vajalikele elutingimustele. Sinu vanemad peavad vastavalt oma vimetele ja rahalistele vimalustele need tingimused looma.

    Sul on igus haridusele.

    Koolis antav haridus peab toetama Sinu vaimsete, fsiliste ja sotsiaalsete vimete arengut.

    Sul on igus oma kultuurile, keelele ja usule.

    Sul on igus mngida ja puhata.

    Sul on igus olla kaitstud t eest, mis Sind vigastab , on Su tervisele kahjulik ja takistab hariduse omandamist. Kui Sa ttad, on Sul igus olla turvalises keskkonnas ja saada iglast tasu.

    Sul on igus kaitsele narkootikumide ja narkokaubanduse eest.

    Sul on igus olla kaitstud seksuaalse vrkohtlemise eest

    Sul on igus olla kaitstud rvimise ja kaubitsemise eest.

    Sul on igus olla kaitstud igasuguse rakasutamise eest.

    Sul on igus olla kaitstud igasuguse julma ja alandava kohtlemise ja karistamise eest.

    Sul on igus kaitsele sjaolukorras. Alla 15-aastaseid lapsi ei tohi sundida sjavkke minema vi sjas osalema.

    Sul on igus abile, kui Sa oled saanud vigastada, Sind on hooletusse jetud vi halvasti koheldud.

    Kui Sind kahtlustatakse vi sdistatakse seaduserikkumises vi Sa oled rikkunud seadust on Sul igus inimvrsele kohtlemisele, iglasele kohtupidamisele, ning igus saada vajalikku abi enda kaitsmisel.

    Kui seadused Sinu riigis kaitsevad Sind paremini, kui artiklid siin konventsioonis, kehtivad Sinu jaoks Sinu riigi seadused.

    Sul on igus teada oma igusi! Tiskasvanud peavad neid igusi teadma ja neist Sulle teada andma.

    Need artiklid rgivad sellest, mida tiskasvanud ja erinevad asutused peavad tegema, et tagada kigile lastele nende igused.

    ARTIKKEL 1

    ARTIKKEL 2

    ARTIKKEL 3

    ARTIKKEL 4

    ARTIKKEL 5

    ARTIKKEL 6

    ARTIKKEL 7

    ARTIKKEL 8

    ARTIKKEL 9

    ARTIKKEL 10

    ARTIKKEL 11

    ARTIKKEL 12

    ARTIKKEL 13

    ARTIKKEL 14

    ARTIKKEL 15

    ARTIKKEL 16

    ARTIKKEL 17

    ARTIKKEL 18

    ARTIKKEL 19

    ARTIKKEL 20

    ARTIKKEL 21

    ARTIKKEL 22

    ARTIKKEL 23

    ARTIKKEL 24

    ARTIKKEL 25

    ARTIKKEL 26

    ARTIKKEL 27

    ARTIKKEL 28

    ARTIKKEL 29

    ARTIKKEL 30

    ARTIKKEL 31

    ARTIKKEL 32

    ARTIKKEL 33

    ARTIKKEL 34

    ARTIKKEL 35

    ARTIKKEL 36

    ARTIKKEL 37

    ARTIKKEL 38

    ARTIKKEL 39

    ARTIKKEL 40

    ARTIKKEL 41

    ARTIKKEL 42

    ARTIKLID 4354

    www.lastekaitseliit.eewww.lasteombudsman.eewww.unicef.eewww.ehri.eewww.humanrights.ee

    Illustratsiooni autorid: Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus (Kristiina Snegirjova, Diana Spasskaja, Diana Vdovenkova, Olga Zajals, Darja Ovtsharenko, Eduard Sisljan. Juhendaja: Regina Baranova)

    Kui soovid rohkem infot, siis vaata:

    Plakati on koostanud MT Lastekaitse Liit Lapse iguste Programmi raames.

    Rdda Barnen

    RO_konventsioon_A1_ver2.indd 1 12.10.2012 14:50:09

  • sisukord6 Sdamega kuuled hsti11 Kuula last!12 Lhisuhtevgivald vi peretli?16 Koosts loome turvalisust18 Et midagi ei juhtuks...20 Kui sinu laps on ka minu laps23 Pereteraapia, mis see on?26 Eestlased ja Keenia klalapsed30 Kes tahab aidata, leiab vimaluse31 Kogu maailma lapsed vajavad meid32 Kuidas elad, Ida-Virumaa laps?34 Mu vanemad kaitsevad riiki38 Edukas mitmel alal40 Kas ka mina viksin kasvatada vanemliku hooleta last?

    43 ra iseenda ja pere juurest46 Tdruk, kes kirjutab oma emast50 Lapse mured on aktuaalsed igal ajal52 Kui vanem ei maksa elatist55 Kuidas vhendada laste vrkohtlemist?58 Hingetugi internetis62 Prane, lahe, imeline!64 Mitte ainult arvutist66 Lapsed, elu ied

    kevad 2013

    Hoidkem lapsi ja peresid!

    ajakirja Mrka Last eelmise numbri vljaandmisest on mdunud pool aastat ja sgistalvisest ajast on saanud uute ootustega kevad. Lhen peagi Lastekaitse Liidu Pivarootsi ppe- ja puhkekesku-sesse, et arutada sealse meeskonnaga lbi lasteprogrammide kor-raldus ja muud tegemised, mis lastele rmu pakuvad. Alustame

    koostd Eesti Kunstiakadeemiaga: lipilased saavad koos lastega kujundada Pivarootsi laagrikeskkonda ja ehitavad seikluspargi, mille rajamiseks kogusid raha Soome Kajaani piirkonna lapsed vabatahtliku tga. Mtleme sellele, kui oluline on tiskasvanute panus laste ja noorte eluks ettevalmistamisel, et nad saaksid igapevaelus hakkama.

    Lapsed peavad saama kogeda turvaliste riskidega lapseplve, kus on nii seik-lust kui ppimist. Ksisin kord Soome noortekeskusi klastades haridusminis-teeriumi esindajalt, miks neil on vaja 11 leriigilist noortekeskust ning miks neid rajatakse riigi eestvedamisel aina juurde. Too krge Soome riigiametnik mrkis, et mitmeklgne t noortega kindlustab ka hiskonna hakkamasaa-mise. Nustun sellega, sest inimene kasvab kogemuste kaudu: nii pime pare-mini ksteisega arvestama, kituma kollektiivis ja kollektiivselt, looma eetilisi suhteid, jagu saama laiskusest ja mugavusest. Seda nitavad nii Eesti lastelaag-rite kui Soome noortekeskuste kogemused. Laste ja noorte arengusse tuleb sihi-kindlalt ja ssteemselt panustada.

    Riigikogus on igusakte lihvitud ja parandatud, seadusi on usinalt tienda-tud ja vastu vetud. Meie pdlused laste ja perede eest seista on mtetes julged, kuid tegudes tagasihoidlikumad. Rgime sageli rahast, aga see pole alati pea-mine, kui puudub tahe ja napib teadmisi.

    MT Lastekaitse Liit thistab 2. oktoobril organisatsiooni taasloomise 25.aastapeva. Usun, et lastekaitse areng on judmas uude etappi. Uue etteval-mistatava lastekaitseseaduse phivrtus on riigi tugevam selgroog ja otsustavus laste eest seista. Laste heaolu tagami-seks tuleb ette vtta samme, mis seni astumata. On oluline teada, millise heaolulepingu on hiskond teinud lapsega! Vike uitmte: vib-olla me ei vaja tingimata uut ministeeriumi, aga ehk viks me