Upload
kristel-maeekask
View
11.836
Download
6
Embed Size (px)
DESCRIPTION
õppematerjal gümnaasiumile
Citation preview
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID
Koostas: Kristel Mäekask
Ülerahvastumine
Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem.
Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), linnastumine, vaesus jm.
Ülerahvastumine
Ülerahvastumine
Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest.
Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra
Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last.
Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides.
Ülerahvastumine
Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia.
Lõuna- India Bangalore linn
Probleemi põhjused
suremuse langus
teaduse areng (arstiteaduse areng, vaktsineerimine)
toitumistingimuste paranemine
heaolu kasv (elutingimuste paranemine)
religioossed ja kultuurilised tõekspidamised
pereplaneeringu puudumine Vaktsineerimine Bangladeshis lastehalvatuse ennetamiseks
Probleemi tagajärjed
näljahäda
maailma taandareng
linnastumine
haiguste levik
mullastiku vaesumine
loodusvarade hävimine
keskkonnareostus
ja paljud teised keskkonnaprobleemid Näljahäda Nigeerias
Bangladesh
Rahvaarv: 150 448 000 (2007)
Rahvastiku tihedus: 1045 in/km²
Eestis on rahvastiku tihedus: 32 in/km²
Probleemi lahendused
pereplaneerimine
teavitamine rasestumisvastastest vahenditest
hariduse võimaldamine naistele
naiste õiguste suurendamine
abieluea tõstmine
laste arvu piiramine
laste suremuse vähendamine
Hiinas ühe-lapse-poliitika
Toidupuuduse probleemi lahendused
tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi (kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid)
täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat
kõrge saagikusega põllukultuurid (GMO)
vältida mulla vaesumist, erosiooni
majandusabi
GM tomat
Jäätmeprobleem
Illegaalne prügimägi
Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
Probleemi põhjused
rahvastiku kasv
tarbimise suurenemine
tootmise suurenemine
kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid)
Plastikpudelite vedamine Hiinas
Probleemi tagajärjed
prügimägede kasv linnade ümbruses
igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti
pinnase, õhu ja veesaasteTorma prügila
Probleemi lahendused
kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;
ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse
prügimäe alla kavandatav ala katmine vastava kilega;
prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni
eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;
prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;
Hapestumine
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja
lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena
langevad tagasi Maale;
Happevihma kahjustused Jizera mägedes, Tsehhis
Probleemi põhjused
kütuste põletamine;
põlevkivi põletamine;
tööstuste saaste;
transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine).
Bangkoki liiklus
Probleemi tagajärjed
Kahjustab:
• metsi - eriti okaspuid;
• mulda;
• taimejuuri – tekib toitainete puudus;
• veekogude elustikku;
• kultuuriväärtusi jm.
• ogaanilise aine lagundamine aeglustub Inglikuju erosioon Inglismaal
Probleemi lahendused
vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega (autotransport, egnergia tootmine jms);
Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest;
Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim
Veekriis ja veekogude reostumine
Vett tuleb tarbida mõõdukalt!
Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300 –1000 liitrit vett!
Probleemi põhjused
magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;
suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;
antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.
naftareostus;
maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;
eriti saasteohtlikud on mageveekogud;
veekasutus tööstusriikides on 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit.
Probleemi tagajärjed
vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;
magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia);
naftareostus põhjustab loomade hukkumist;
veekogude eutrofeerumine;
Mürkained kogunevad organismidesse
Minimata laht Jaapanis
Probleemi lahendused
veetarbimise vähendamine;
heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline);
õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses;
vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist veekogudesse;
veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud (liustikuvee kasutamine, merevee destilleerimine, vihmavee kogumine);
Osoonikihi hõrenemine
Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust.
Osoonikiht on hõredam pooluste kohal.
Probleemi põhjused
Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid;
vanemad külmutusseadmed;
aerosoolid;
tulekustutid
ehitusmaterjalide tööstus;
õhukonditsioneerid;
• vulkaanipursked.
Probleemi tagajärjed
muutused taimede keemilises koostises;
taimede kasvu pidurdamine;
fotosünteesi aeglustumine;
kahjustab inimeste immuunsüsteemi;
põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid;
mutatsioonide teke
Probleemi lahendused
vähendada freoonide tootmist ja kasutamist;
lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;
riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal.
Illegaalne freoonidega kaubitsemine Indias
Kliima soojenemine
Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid).
http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/04/climate_change/html/greenhouse.stm
Probleemi põhjused
Inimtegevus:
tööstused;
energiatootmine;
jäätmemajandus;
metsaraie;
põllumajandus jm
Atmosfääri satuvad nn. kasvuhoonegaasid
Kasvuhoonegaasid
Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;
Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest;
Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid;
Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid;
Troposfääri osoon;
Veeaur;
Probleemi tagajärjed
kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda;
muutuvad liikide levilad;
aeglaselt levivaid liike võib tabada häving;
põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad;
ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed;
üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses;
liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
Jääkarudel on õhukesel jääl raske saaki püüda!
Probleemi lahendused
Tuleks vähendada õhu saastatust:
• põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat;
• kasutada taastuvaid energiallikaid;
• kasutada elektrienergiat säästlikult;
• vähendada autokütuste põletamist;
• aerosoolide kasutamise vähendamine;
• vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;
• prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine.
Balti Elektrijaam on üks suurimatest põlevkivikütusel töötavatest elektrijaamadest maailmas
Liikide hävimine
Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne.
Amazonase vihmametsades elav haruldane puukonn
Probleemi põhjused
keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine;
soode kuivendamine;
ohtlike liikide hävitamine;
jahipidamine;
röövpüük ja kaubitsemine;
võõrliikide sissetoomine;
haruldaste liikide kollektsioneerimine;
GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine
Suureks probleemiks on metsaraie!
Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms.
Probleemi tagajärjed
üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes;
tulevase kasutamise võimalus – leida uusi ravimtaimi;
kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses;
vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks;
otsene kasum – elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, ravimiteks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks jpm.
Probleemi lahendused
hävimisohus liike võetakse kaitse alla;
haruldaste liikide elupaikade säilitamine;
kaitsealade rajamine;
osaliselt ka loomaaiad;
võitlus röövkaubandusega;
loodusvarade säästlik tarbimine.
Lendorav
Erosioon ja kõrbestumine
Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele.
Tuuleerosioon Mehhikos
Probleemi põhjused
paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed;
tuul;
Suurt rolli mängib inimtegevus:
monokultuuride kasvatamine;
liigniisutamine (maa sooldumine);
metsade hävimine;
liigkarjatamine;
Probleemi tagajärjed
viljakate muldade hävimine;
• harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;
• sooldumine, mis ohustab inimese tervist;
• veekogude kuivamine;
India
Probleemi lahendused
• õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus);
• tõkete rajamine põldude äärde;
• puude istutamine;
Viinamarjakasvandused Saksamaal
Loodusvarade kasutamine
Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia.
Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).
Virtsu tuulepark
Probleemi tagajärjed
• taastumatud loodusvarad saavad otsa;
• moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed);
• loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda;
Kohtla-Järve tuhamäed
Probleemi lahendused
• mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid;
• tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;
• loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda;
• kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid.
Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Worldpopulationgrowth-billions.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:World_population.PNGhttp://www.oceansatlas.org/unatlas/projectmanager/atlas_cd/cds_static/megacities__19612_all_1.html http://dotearth.blogs.nytimes.com/2007/10/25/the-population-cluster-bomb/http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Les_enfants_de_Yanfolila.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Poliodrops.jpghttp://oxala.de/ http://marekioma.blogspot.com/2007_06_24_archive.html http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Dhaka_Crowd.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Missione_del_Guaricano-discarica_di_Duquesa.jpg http://www.asianconnections.com/a/?article_id=304 http://www.envir.ee/298484 www.emovl.ee/files/1602129218.ppt http://www.sciam.com/media/inline/5828B2A1-E7F2-99DF-30C2168D6482516A_1.gif http://www.scienceclarified.com/images/uesc_01_img0005.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0c/Acid_rain_woods1.JPGhttp://mirror-cn-bj1.gallery.hd.org/_c/natural-science/_more1999/_more05/acid-rain-stone-erosion-of-statue-2-AJHD.jpg.html http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Wasserhahn.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Terminalkils2.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Obvious_water_pollution.jpeg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Antarcitc_ozone_layer_2006_09_24.jpg http://www.aero.org/publications/crosslink/summer2000/images/01_02.gif
Kasutatud materjal:http://www.leo.lehigh.edu/news/national/oxytree.gif http://www.emagazine.com/view/?873 http://www.buycentralheating.co.uk/images/products/SER_27052007125123.jpg http://www.weather.gov.hk/climate_change/green_house_effect_e.jpg http://www.alaskaoceans.net/sao/images/polar-bear-no-ice72_000.jpg http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=126 http://journalperu.com/?p=518 http://animals.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/images/primary/giant-panda-eating.jpg http://www.ymparisto.fi/download.asp?contentid=36140http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/eolian_systems/factors_erosion.html http://www.slamnet.org.uk/geography/urbanindia/Image13%20desert%20life.jpghttp://www.hanila.ee/gfx/pildid/virtsu_t02.jpg