ÖKOLOOGILISED TEGURID

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Koostas: Kristel Mäekask

Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks.

Ökoloogilisi tegureid võib jagada:

Abiootilised – Eluta looduse tegurid;

Biootilised – Eluslooduse tegurid;

Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid.

Siilile avaldavad mõju nii abiootilised kui ka biootilised tegurid.

Abiootilised tegurid Valguskiirgus

Temperatuur

Sademed

Tuul

pH

Õhustatus (aeratsioon)

Toitainete sisaldus

Veerežiim

Rõhk

Tuli

N Ä H T A V V A L G U S3 8 0 - 7 5 0 nm

IN F R A P U N A N E K IIR G U Sü le 7 5 0 nm

U V - k iirg u sa lla 3 80 nm

P Ä IK E S E V A L G U S

Nähtav valgus - Oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks.

Infrapunane kiirgus - Soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta oma kehatemperatuuri.

Ultraviolettkiirgus - Väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi.

Suurtes kogustes on kahjulik. Rakkudes võib esile kutsuda geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni; nahavähki.

Fotoperiodism

Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele.

Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi.

Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.

Lühipäevataimed

Riis, kanep, tubakas, päevalill.

Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.

Pikapäevataimed

Hernes, kartul, teravili, lina.

Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.

TemperatuurKõigusoojased loomad - nende keahtemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist.

Püsisoojased loomad - taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded.

Pruunkaru on püsisoojane loom nagu imetajad ja linnud

Rästik on kõigusoojane looma nagu roomajad ja kahepaiksed

Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub.

Mesimuraka lehtede külmakahjustused.

Ökoloogilise teguri optimum

Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.

Sõltub organismi iseärasustest.

Alumine taluvuslävi

Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.

Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temperatuur on 4°C.

Ülemine taluvuslävi

Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.

Enamik meie kliima taimi kannatab temperatuuri kuni 40°C.

Ökoloogiline amplituud

Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.

Ökoloogilise teguri toime organismile

optimum

Elutegevuse aktiivsus

Teguri intensiivsus

Ökoloogiline amplituud

hukkumine hukkumine

Alumine taluvus- lävi

Ülemine taluvus- lävi

Antropogeensed tegurid

keskkonna saastatus;

metsade hävitamine;

soode kuivendamine;

asulate ja teede rajamine;

võõrliikide sissetoomine;

salaküttimine;

loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine jm.

Keskkonna saastatus

Metsade hävitamine

Võõrliikide sissetoomine

Euroopa naarits

Ameerika naaritsSosnovski karuputk

Biootilised tegurid

sümbioos

kommensalism

parasitism

kisklus

herbivooria

konkurents

Sümbioos

Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid).

Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid.

Keskmine ristik

Mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.

Seen saab taimelt orgaanilisi aineid.

Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega.

Mükoriisa männi juurtel

Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist, võivad elada ka lehetäidest sõltumatult.

Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi.

Fibrobacter succinogenes Ruminococcus albus Ruminococcus flavefaciens

Kommensalism

Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid).

Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad.

Sirpnokk Bubulcus ibis toitub härgadel ja hobustel olevatest putukatest.

Parasitism

Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit).

Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss.

Verd imev sääsk maksalutikad

Kisklus

Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja).

Kits gepard.

Kiskjate eest kaitseb saakloomi näiteks kaitsevärvus

Herbivooria

Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor).

Bambus hiidpanda

Kaitseks herbivooride vastu on taimedel välja kujunenud mitmed kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad.

Konkurents

Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.

Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast.

Kasutatud materjal:http://www.abc.net.au/nature/island/ep2/map/redcrabs.htm http://www.sunflowerproject.org/ http://www.krootuseagro.ee/tegevusalad.php?id=taimekasvatus http://www.bized.co.uk/images/water_pollution.jpg http://www.stephenvoss.com/stories/ChinaRiverPollution/china27.jpg http://www.oceanservice.noaa.gov/education/kits/pollution/media/pol08a_700.jpg http://www.hot.ee/vasulaaed/mesimurakas.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Roadkill http://www.wallpaper.net.au/wallpaper/animals/Squirrel%20-%201027x768.jpg http://www.mfa.gov.lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-2.htm http://www.cybernature.ee/herb/ http://www.myrmecology.info/MyrmecologyGallery/nfpicturepro/displayimage.php?

album=42&pos=13 http://www.micro.cornell.edu/faculty/Angert/gastro3.html http://www.nearctica.com/ecology/pops/commens.htm http://members.tripod.com/~LouCaru/index-3.html http://giant-panda.com/ http://www.dongettyphoto.com/kenya/images/new/GiraffesFighting.jpg http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg