Mart LaanpereTallinna Ülikooli

haridustehnoloogia keskuse juhataja

Pädevuse mõiste, pädevusmudelid EQF ja VÕTA vaade pädevustele HT pädevusnõuded maailmas Pädevuse kirjeldamise standardid ja

pädevushalduse tarkvara Pädevuste arendamise ja hindamise

meetodid Pädevusstandard kui koolituse

kvaliteedisusteemi osa

Competere (lad.k.): sobilik Pädevus kui volitatus või suutlikkus toimida Pädevuse definitsioone:

◦ Teadmised + oskused + hoiakud◦ Teadmised, oskused, kogemused, vahendid,

kontaktid, mille abil inimene suudab lahendada probleeme või teostada ulesandeid

◦ Suutlikkus teha kvalifikatsioonile vastavat tööd◦ Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusteavet ja

oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis (CEDEFOP)

Üld- ja valdkondlikud pädevused

Kutsealased pädevused9 – Juhtimisalased pädevused8 – Kutsenõuded7 – Kutsealased tehnilised oskused6 – Kutseteadmised

Valdkondlikud pädevused5 – Valdkonnaspetsiifilised4 – Valdkondadeulesed pädevused

Üldpädevused3 – Töökohal toimetuleku päd.2 – Akadeemilised pädevused1 – Personaalse efektiivsuse päd.

ISTE NETS: National Educational Technology Standards (õpilastele, õpetajatele, juhtidele)

UNESCO õpetajate IKT pädevuste raamistik Soome OPE.fi kolm taset Tiigrihupe 2002: õpetaja HT pädevused

IMS Reusable Description of Competencies and Educational Outcomes (RDCEO, vt. imsglobal.org)

IEEE RCD ja HR-XML Tarkvara: TENCompetence Personal

Competence Manager (www.tencompetence.org)

Intelleo projekti eesmärgiks on luua uued pädevushalduse veebiteenused (intelleo.eu)

Aprill 2008: Europarlament kinnitab EQF EL uhtse elukestva õppe ruumi nurgakivina

Kvalifikatsioon: hindamise tulemusena ametlikult tunnustatud kompetentsus

EQF-s on kaheksa kvalifikatsioonitaset, kus kompetentsust kirjeldatakse õpiväljundite kaudu (teadmised, oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus)

Eestis on koordinatsioonikeskuseks Kutsekoda Formaalharidus- ja kutsekvalifikatsioonid Näide: Soome ja Eesti kutsestandard USA analoog: O*NET

Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine

Pädev asutus hindab kindlatest kriteeriumidest lähtudes taotleja kompetentsust, st tema teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust haridusasutuse vastuvõtutingimustele, õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele või kutsestandardile.

Eestis on VÕTA peaeesmärk (informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamine) moondunud muuks

Sampson & Fytros (2008) pädevuste elutsukkel: ◦ pädevusmudel loomine läbi ametikohaga seotud

nõudmiste, rollide ja asjakohaste pädevuste identifitseerimise

◦ töötajatel olemasolevate pädevuste hindamine◦ pädevuslunkade analuus lähtuvalt ametikohale

esitavatest nõudmistest ja oodatavatest pädevustest

◦ pädevuste arendamise või puudujääke minimeerivate programmide (kursuste) defineerimine

◦ tegevuste jätkuv monitooring ja hindamine, et kinnitada toimunud areng

Traditsiooniline lähenemine: (hierarhiline) tegumianaluus (Hierarchical Task Analysis)

Pädevuste loogikale vastab paremini situatsioonipõhine protsessianaluus:◦ Kaardista tuupilised situatsioonid◦ Kirjuta kompetentse tegevuse stsenaariumid iga

situatsiooni kohta◦ Määra rollid ja neile vastavad soorituse tasemed

(algaja, edasijõudnu, asjatundja) ◦ Määratle soorituseks vajalikud teadmised,

oskused, vahendid, isikuomadused jne

Tavapärane lähenemine: dissektsioon (testitakse eraldi teadmisi, oskusi – jättes kõrvale selle, mida on raske hinnata)

Näited: juhilubade taotlemine, põhikooli IKT tasemetöö

Hindamisviis mõjutab pädevusmudelit Autentsed hindamismeetodid: töö/praktika

kontekstis, autentsed situatsioonid, pikaajaline tegevus, tulemuste dokumenteerimine ja kogemuse refleksioon

Üks võimalus: e-portfoolio

Pädevusprofiil (pädevusmudeli konkreetne, ametikohale/rollile vastav instants) aitab hinnata koolitusvajadusi ja koolitus-pakkumiste sobivust

Koolituse tulemuslikkuse hindamise tasemed (Kirkpatrick): ◦ Reaktsioon◦ Õppimine◦ Käitumine◦ Tulemused