Shakespeare´i-aegne teater

Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembelisele Elizabeth I-le, kes draamakirjandust ja poeesiat igati soosis.

16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu Euroopas kokku

Etendused olid keelatud Londoni City piirides

Shakespeare´i-aegne teater

Teatrit ründasid puritaanid; “teater meelitab rahva ära nendest paikadest, kus jutlustatakse püha jumalasõna

(puritaan – range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil)

Elizabeth I surma järel 17. sajandi alguses võimule tulnud puritaanlikud ringkonnad ei olnud teatrisõbralikud.

1642. aastal suleti kõik Londoni teatrid ja alles 20 aasta pärast õnnestus mõned uuesti avada.

Shakespeare´i-aegne teater

Näitlemine kui elukutse tekib 16. sajandil

Mittetõsine tegevus – linna ühingud ei tahtnud näitlejaid enda hulka võtta

Kuulusid mõne üliku teenijaskonda, kuna kõigi elukutsete esindajad pidid kuuluma mingisse gruppi, vastasel juhul kuulutati hulgusteks

Shakespeare´i-aegne teater

W. Shakespeare mängis Londonisse jõudmise algusest alates ühe üliku trupis

Hakkab kirjutama ise näidendeid

Rünnatakse ülikooliharidusega dramaturgide poolt

Robert Greene: “Näitlejate sekka on ilmunud tõusiklik vares, kes on ehtinud end meie sulgedega.”

Shakespeare´i-aegne teater

1594 astus W. Shakespeare Londoni parimasse näitetruppi

1600 valmib trupil teatrihoone “Gloobus” (“The Globe” – suurim tol ajal

Vapil Herakles, kes hoiab õlgadel maakera Nimepanijad pidasid silmas seda, et

näitavad laval kõike, mis maailmas toimub

“Kogu maailm näitleb.” 1613 hävib

Shakespeare´i-aegne teater

Shakespeare´i-aegne teater

Et paremini aru saada, miks 16. sajandil kirjutatud näidendid on just sellise ülesehitusega, on hea teada pisut tolleaegsest teatrimajast ja publikuharjumustest

Friedebert Tuglas kirjutab sellest essees “William Shakespeare”

Shakespeare´i-aegne teater

1996 juunis avatakse Londonis n-ö uus “Gloobus” Loe täpsemalt kodulehekülg