Suremusnäitajate ebavõrdsuse Suremusnäitajate ebavõrdsuse sotsiaalne taustsotsiaalne taust

Sten Lauba Sten Lauba 9.C9.CGAGGAG

Erinevad rahvastikurühmadErinevad rahvastikurühmad

……on suremuse seisukohast ikka veel ebavõrdsedon suremuse seisukohast ikka veel ebavõrdsed enim analüüsitud ja tähelepanu pälvinud nähtusi on lõhe enim analüüsitud ja tähelepanu pälvinud nähtusi on lõhe

meeste ja naiste oodatava eluea vahelmeeste ja naiste oodatava eluea vahel meeste ning naiste eluea vahe Baltiriikides on Euroopa meeste ning naiste eluea vahe Baltiriikides on Euroopa

suurimsuurim vanades EL-i riikides on naiste ja meeste eluea vahe on vanades EL-i riikides on naiste ja meeste eluea vahe on

viimase kahekümne aasta jooksul pidevalt kahanenud viimase kahekümne aasta jooksul pidevalt kahanenud (6,8aastalt 1990.aastal 5,5 aastale 2009)(6,8aastalt 1990.aastal 5,5 aastale 2009)

uutes EL-i riikides on eluea vahe sama perioodi jooksul uutes EL-i riikides on eluea vahe sama perioodi jooksul kahanenud 8,2-lt 8,1-lekahanenud 8,2-lt 8,1-le

Eestis on see viimased kakskümmend aastat püsinud Eestis on see viimased kakskümmend aastat püsinud peaaegu muutumatuna (10,2 aastat)peaaegu muutumatuna (10,2 aastat)

Islandil, kus oli Euroopa kõrgeim keskmine eluiga Islandil, kus oli Euroopa kõrgeim keskmine eluiga (2009.aastal 81,9 aastat), vähenes lõhe naiste ja meeste (2009.aastal 81,9 aastat), vähenes lõhe naiste ja meeste eluea vahel 3,9 aastale. Venemaal aga suurenes lõhe eluea vahel 3,9 aastale. Venemaal aga suurenes lõhe aastatel 1990-2006 10,6lt 12,8 aastaleaastatel 1990-2006 10,6lt 12,8 aastale

Maa ja linna vahelised erinevusedMaa ja linna vahelised erinevused

Nõukogude ajast pärinevad maa ja linna vahelised Nõukogude ajast pärinevad maa ja linna vahelised erinevused on endiselt märgatavad hoolekandes, erinevused on endiselt märgatavad hoolekandes, tervishoius ja suremusestervishoius ja suremuses

kõrgem suremus maapiirkondades tingib maa- ja kõrgem suremus maapiirkondades tingib maa- ja linnaelanike oodatava eluea vahetlinnaelanike oodatava eluea vahet

Eestis pole maa- ega linnarahvastiku eluea tabelarvutusi Eestis pole maa- ega linnarahvastiku eluea tabelarvutusi viimasel ajal tehtud, kuid 1989.aastal oli vahe linna- ja viimasel ajal tehtud, kuid 1989.aastal oli vahe linna- ja maameeste elueas 2,1 ning naiste vahel 1,7 aastatmaameeste elueas 2,1 ning naiste vahel 1,7 aastat

eluea erinevused on peamiselt tingitud maal elavate eluea erinevused on peamiselt tingitud maal elavate meeste enneaegsest suremusestmeeste enneaegsest suremusest

naiste puhul on erinevuseks maanaiste kõrgem suremus naiste puhul on erinevuseks maanaiste kõrgem suremus veresoonkonna haigustesseveresoonkonna haigustesse

eluea erinevust mõjutab ka linnaelanike kõrgem eluea erinevust mõjutab ka linnaelanike kõrgem haridustase, samuti tervishoiuteenuste ja –poliitika väiksem haridustase, samuti tervishoiuteenuste ja –poliitika väiksem tõhusus maapoorkondadestõhusus maapoorkondades

Haridustaseme ebavõrdsusHaridustaseme ebavõrdsus

……on tähtis tegur, mis selgitab muutusi suremuses ning on tähtis tegur, mis selgitab muutusi suremuses ning erinevusi surma põhjusteserinevusi surma põhjustes

1990-ndatel tekitas kõrgharidusega inimeste vähenenud 1990-ndatel tekitas kõrgharidusega inimeste vähenenud suremus ja madala haridustasemega inimeste üha suremus ja madala haridustasemega inimeste üha kasvanud suremus Eestis väga suure lõhe suremuses kasvanud suremus Eestis väga suure lõhe suremuses haridusrühmade vahelharidusrühmade vahel

Aastal 2000 oli 25-aastasel meessoost ülikoolilõpetajal Aastal 2000 oli 25-aastasel meessoost ülikoolilõpetajal eeldusi elada 13,1 aastat kauem kui samas vanuses eeldusi elada 13,1 aastat kauem kui samas vanuses madalaima haridustasemega mehel. Naiste seas oli madalaima haridustasemega mehel. Naiste seas oli erinevus 8,6 aastaterinevus 8,6 aastat

Sotsiaal-majanduslikud ja Sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldusedpoliitilised ümberkorraldused

……mõjutavad etnilisi erinevusi suremuses ja oodatavas mõjutavad etnilisi erinevusi suremuses ja oodatavas elueas mitmerahvuselistes ühiskondades, kuhu kuuluvad ka elueas mitmerahvuselistes ühiskondades, kuhu kuuluvad ka BaltimaadBaltimaad

erinevus lätlaste ja venelaste suremuses, suurenes aastatel erinevus lätlaste ja venelaste suremuses, suurenes aastatel 1988-1995 meeste puhul 10%-lt 17-le ja naiste puhul 1988-1995 meeste puhul 10%-lt 17-le ja naiste puhul 13%-lt 14-le13%-lt 14-le

ajavahemikus 1989-2000 kasvas eestlaste edumaa ajavahemikus 1989-2000 kasvas eestlaste edumaa oodatava eluea puhul meestel 0,4-lt 6,1 aastale ja naistel oodatava eluea puhul meestel 0,4-lt 6,1 aastale ja naistel 0,6-lt 3,5 aastale0,6-lt 3,5 aastale

etnilised erinevused suremuses võivad olla osaliselt seotud etnilised erinevused suremuses võivad olla osaliselt seotud haridustaseme ja elukoha erinevustega. Erinevusi elueas haridustaseme ja elukoha erinevustega. Erinevusi elueas tekitavad peamiselt veresoonkonna haigused ja välised tekitavad peamiselt veresoonkonna haigused ja välised surma põhjusedsurma põhjused

Soosituima ja ebasoodsaima Soosituima ja ebasoodsaima rühma eluea vaherühma eluea vahe

vahe kõige soosituma ja kõige ebasoodsama rühma elueas vahe kõige soosituma ja kõige ebasoodsama rühma elueas on ääretult suuron ääretult suur

näiteks aastatel 2001-2004 oli 30-aastasel kõrgharidusega, näiteks aastatel 2001-2004 oli 30-aastasel kõrgharidusega, abielus ja linnas elaval leedulasest mehel veel elada abielus ja linnas elaval leedulasest mehel veel elada keskmiselt 47,7 aastat, sel ajal kui algharidusega, vallalisel keskmiselt 47,7 aastat, sel ajal kui algharidusega, vallalisel ja samuti linnas elaval mitteleedulasest mehel oli veel ees ja samuti linnas elaval mitteleedulasest mehel oli veel ees seisev elu umbes kakskümmend aastat lühemseisev elu umbes kakskümmend aastat lühem

naistel oli vahe rohkem kui 15 aastat, kui võrrelda naistel oli vahe rohkem kui 15 aastat, kui võrrelda kõrgharidusega abielus mitteleedulasest linlast kõrgharidusega abielus mitteleedulasest linlast algharidusega vallalise mitteleedulasest maanaisega algharidusega vallalise mitteleedulasest maanaisega (vastavalt 55,8 ja 40 aastat)(vastavalt 55,8 ja 40 aastat)

KokkuvõtteksKokkuvõtteks

eluea kasv Balti riikides viimase kahekümne aasta kestel eluea kasv Balti riikides viimase kahekümne aasta kestel jääb edukaimate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning jääb edukaimate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning mahajääjate vahelemahajääjate vahele

Eesti on viimastel aastatel tõusnud oodatava eluea taseme Eesti on viimastel aastatel tõusnud oodatava eluea taseme poolest Baltimaades juhtpositsioonilepoolest Baltimaades juhtpositsioonile

hoolimata eluea kasvust ei saa suremuses ega elueas hoolimata eluea kasvust ei saa suremuses ega elueas valitsevat lõhet arenenumate Euroopa riikidega vähendada valitsevat lõhet arenenumate Euroopa riikidega vähendada ilma pikaajaliste pingutustetailma pikaajaliste pingutusteta

see on Balti riikide inimarengu proovikivi järgmistel see on Balti riikide inimarengu proovikivi järgmistel kümnenditelkümnenditel

Aitäh kuulamastAitäh kuulamast