Teadus ja kultuur 1789-1849

Piret Pihu

8.klassi ajalugu

Teadus

• 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina.

• Samuel Morse leiutas telegraafi 1837. aastal. Telegraafiaparaadiga sai saata ja vastu võtta kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas sellises teates kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon, mida hakati kutsuma “morsemärkideks."

KLASSITSISM - 1760-1830 Euroopas ja

Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja

arhitektuurisuund.

Eeldused, mõjutajad:

1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot).

2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji).

3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos “Antiikkunsti ajalugu”).

Tunnused arhitektuuris

• Antiikaja eeskujud.

Jacques Germain Soufflot-

Pariisi Pantheon

Jean Francois Chalgrin-

Tähe võidukaar Pariisis

• Üle 2-korruse ulatuvad sambad.

• Antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitised.

Tartu Ülikooli peahoone

• Ümarkaare ja kupli kasutamine.

A. Voronihhin-

Kaasani peakirik Peterburis

W. Thornton- Kapitoolium

Washingtonis

(USA Kongressi hoone1793-1827)

Arhitektuur Eestis

Toompea loss

Tartu raekoda

• Sisekujundusesasendus taimornamentika sümmeetriaga, sõltus kreeka ja rooma eeskujudest.

• Rohkelt rippuvaid vanikuid

Skulptuur

• Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest.

• Materjaliks marmor.

• Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria.

Antonio Canova

Kolm graatsiat Amor ja Psyche.

Maalikunst

• Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik.

• Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene.

• Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast.

• Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid.

• Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik.

Jacques Louis David

Horatiuse vanne Tapetud Marat

Jean Auguste Dominique Ingres

Suur Odalisk

Napoleon keisritroonil

Kirjandus

• Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad).

• Rangelt hoiti lahus kõrge ja madal stiili, koomilist ja traagilist.

• Viljeleti eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutati neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.

Muusika

• Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides .

• Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast.

• 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat.

• Armastati eriti suuri orkestriteoseid .

Mood

• Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett.

• Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis.

• Mehed kandsid kalevist kuubesid, vesti ja põlvpükse.

• Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi.

• Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti.

• Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Seda moodi nimetati "alasti moeks", sest kleit tundus olevat paljal ihul.

Tuntud klassikudWolfgang Amadeus

Mozart- helilooja Molière - näitekirjanik

G. F. Händeli- heliloojaLudwig van Beethoven-

helilooja

K. J. Peterson-poeet Joseph Haydn- helilooja

ROMANTISM- kunsti suund mis tuli

1820. –1830. aastail klassitsismi asemele.

• Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.

• Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule.

• Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust.

Tunnused arhitektuuris

• Romantismiga pääses arhitektuuris võimule täielik anarhia: hakati matkima korraga romaani stiili, gootikat, renessanssi, barokki jne

• Koguni üha maja juures võisid seguneda eri stiilide detaile, ruumijaotus ja proprtsioonid.

Parlamendihoone Londonis

Neuschwansteini loss Baieris

Skulptuur

• Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi teoseid.

FRANCOIS RUDE-

Marseljees e Sõttamineku laul

FRANCOIS RUDE -Napoleon

ANTOINE LOUIS BARYE

Maalikunst

• Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest.

• Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu.

Caspar David Friedrich-Rändur udumere kohal

Delacroix-

Vabadus viib rahva barrikaadidele

WILLIAM TURNER William Blake - Newton

Muusika

• Muusikas on romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund.

• Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi.

Tuntumad ooperid

• muinasjutuline ("Undine")

• fantastilis-olustikulikuline ("Nõidkütt")

• rahvuslikku vabadusliikumist kajastav ("Wilhelm Tell")

• heroilis-romantiline("Norma")

• lüürilis-psühholoogiline ja filosoofiline ("Faust", "Tristan ja Isolde")

Kirjandus

• Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul.

• Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja žanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia.

Mood

• Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk.

• Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Püksid olid aga alati valged.

• Moodsaimaks peakatteks sai torukübar.

• 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Uuesti võeti kasutusele korsett.

• Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse.

Tuntumad romantikudRichard Strauss-

heliloojaNiccolò Paganini-

viiuldaja

Fryderyk Chopin -helilooja

Alexandre Dumas vanem- kirjanik

Victor Hugo-poeet, romaanikirjanik,

näitekirjanik

Johann Wolfgang von Goethe- poeet, esseist,

loodusfilosoof

Friedrich von Schiller –

poeet, dramaturg

Hans Christian Andersen-kirjanik

Edvard Grieg-helilooja

Edgar Allan Poe-

poeet, novellist

VenemaalMihhail Glinka -

heliloojaAleksandr Puškin -poeet

Pjotr Tšaikovski -helilooja

Mihhail Lermontov –

poeet, romaanikirjanik

EestisJohann Köler-maalikunstnik Lydia Koidula- poeet