Metsamajanduse ja puittoodete CO2 bilanss. Süsiniku ...empl.ee/wp-content/uploads/2015/06/Metsamajanduse... · Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast

Metsamajanduse ja puittoodete süsiniku-bilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine

Kalle Karoles, Veiko Adermann, Kadri Konsap,

Maris Nikopensius, Madis Raudsaar

Keskkonnaagentuur

Kestlik tulevikumajandus – fookus metsa- ja puidutööstusel. Tallinn, 03.06.2015

Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?

Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnangu (GFRA 2010) andmetel 4 miljardit hektarit ehk umbes 31 % maismaa kogupindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010), s.t 0,6 ha inimese kohta. Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kui Eestis. Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt , 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku kohta.Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010).


http://www.wncvitalityindex.org/ecosystems/carbon-storage

Võimalik kliimamuutus on üks tänapäeva olulisemaid globaalprobleeme. Kliimamuutuse mõju vähendamiseks on

otsustava tähtsusega globaalse GHG heite vähendamine ning süsinikubilansi tasakaalustamine.

Metsa majandamine ning puittoodete tootmine on olemuslikult CO2 siduv ja süsinikku talletav protsess. Puittaimed

seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järgselt akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20–100

korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui põllumaa ning mängivad ülitähtsat osa atmosfääris sisalduva

süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel.

http://www.wncvitalityindex.org/ecosystems/carbon-storage

Maailma metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja metsade süsinikuvaru

Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80 % maismaal paiknevast ja 40 % maaalusest (sh. puude juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust.

Metsades sisalduv süsiniku koguvaru kõigub erinevatel andmetel suurtes piirides, alates 300 GtC (Gt – gigatonn; 1 Gt= 1 000 000 000 tonni)(Kauppi, 2003), 352-532 Gt C (mitmed IPCC raportid) kuni 987-990 Gt C (Kirschbaum, 2001;Schwaiger, Zimmer, 2001). Sealhulgas viitavad vanemad kirjanduse allikad reeglina metsade suuremale süsinikuvarule kui uuemad. Palju tsiteeritud Dixon, R.K. jt (1994) järgi sisaldab metsade biomass ja muld globaalses arvestuses 1146 Gt C, kusjuures 37 % sellest süsinikust sisaldub madala laiuskraadi (troopilistes) metsades, 14 % keskmise laiuskraadi ja 49 % kõrgete laiuskraadide peamiselt boreaalsetes metsades. 2/3 metsades seotud süsinikust paikneb metsamuldades ja turbakihis ning vaid 1/3 taimkattes (Dixon, R.K. et al., Carbon Pools and Flux of Global Forest Ecosystems, Science, Vol. 263, 1994, p. 185-190).

Probleemi teeb keerulisemaks asjaolu, kuivõrd erinevates kirjanduse allikates arvatakse metsade süsinikuvaru hulka vaid puidus sisalduvat süsinikuvaru, varu kogu metsaökosüsteemi maapealses biomassis, varu kogu biomassis või lisaks ka metsamullas ja varises sisalduvat süsinikuvaru.

Näiteks koguvaru hinnangu puhul 987 GtC loetakse taimse materjali sh. juurte süsinikusisalduseks 331 GtC ja mulla süsinikusisalduseks 656 GtC (Kirschbaum, 2001).


Süsiniku sidumise suhtes on olulised just parasvöötme ja boreaalsed metsad, kusjuures näiteks aastatel 2000-2007 oli süsiniku sidumine boreaalsetes metsades 0,5 Gt C/a ja parasvöötme metsades 0,8 Gt C/a (Houghton, R. A., et al., 2012. Carbon emissions from land use and land-cover change. Biogeosciences, 9, 5125–5142; Pan, Y. D., et al., 2011. A large and persistent carbon sink in the world’s forests. Science, 333, 988–993).Kokku seovad maailma metsad aastas peaaegu 2 miljardit tonni süsinikku.

Boreaalsete metsade eripäraks on, et kuigi nad moodustavad vaid 13 % globaalsest maapealsest biomassist on nende varise ja mulla süsinikuvaru 43 % globaalsest mahust (Tyrell, M.L. a.o. Synthesis and Conclusions. Managing Forest Carbon in a Changing Climate. 2012).

Troopilised metsad ei ole bilansi mõttes süsiniku talletajad, süsiniku sidumine ja eraldumine on neis tasakaalus, kuna biomassi juurdekasvuga seotav süsiniku kogus on lähedane biomassi lagunemise ja metsaalade raadamisega kaasneva emissiooniga (Stephens, B. B., et al., 2007: Weak northern and strong tropical land carbon uptake from vertical profiles of atmospheric CO2. Science, 316, 1732–1735).

Kui võrrelda maailma metsade poolt aastas seotud süsinikku inimtekkelise emissiooniga siis on maailma metsad viimasel kahel aastakümnel sidunud peaaegu 1/3 kogu kasvuhoonegaaside inimtekkelisest emissioonist (Werner A. Kurz. Forests and Carbon: Positive Feedback to Climate Change or Opportunities for Climate Mitigation, 2011).


Euroopa metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja metsade süsinikuvaru

Euroopa metsa pindala on ligikaudu 1,02 miljardit ha (koos Venemaaga, see moodustab 24 % kogu maailma metsade pindalast). Euroopa metsade puidutagavara on 114,2 miljardit m3, sellest 82 miljardit Venemaal. (State of Europe’sForests. Forest Europe,UN ECE, FAO, 2011).

Euroopa metsa kaart ilma Venemaata (allikas: EC Joint Research Centre www.efi.int/

Euroopa metsade juurdekasv ja raiemaht

(kasutusmäär raie osakaaluna juurdekasvust)

Metsaökosüsteemid ja puitu töötlev tööstus omavad olulist rolli Euroopa üldises süsinikuringes. Seoses pindala ja puidutagavara suurendamisega seovad Euroopa metsad iga aasta oma biomassi üha suureneva koguse süsinikku, s.o. peaaegu 430 miljonit tonni CO2 (MCPFE, 2011) mis tähendab, et Euroopas on peaaegu 10% kogu kasvuhoonegaaside inimtekkelisest emissioonist metsade poolt aastas seotud.

Metsa maapealse elusbiomassi kaart Metsa maapealse süsinikuvaru kaart

(A European map of living forest biomass and carbon stock. EC JRC-IES, Report, 2012).

(Forests, the International Climate Policy Framework and the 2050 Low Carbon Roadmap. David Ellison, Hans Petersson,

Mattias Lundblad. Workshop on Climate Change and Forestry in Northern Europe, Uppsala).

Metsade (metsamajanduse) potentsiaal kasvuhoonegaaside inimtekkelise emissiooni sidumiseks Euroopa riikides. Soome ja Rootsi metsad seovad mahuliselt ligi poole kogu riigi inimtekkelisest emissioonist.

Managed forest contribution to carbon sequestration (Chris Maier, 2014).

Tuleme nüüd globaaltasandilt metsaökosüsteemi tasandile ning vaatame kus paikneb metsaökosüsteemi süsinikuvaru

ning millised protsessid seda mõjutavad.

Lageraie järgselt toimub metsa vanuse suurenedes biomassi talletatud süsinikukoguse suurenemine kuni saabub stabiilsus või puistu vanemas eas isegi mõningane vähenemine. Mida suuremaks saab puude biomass seda enam energiat kulub neil eluspüsimiseks, see on hingamiseks. Seega süsiniku sidumine ja hingamine tasakaalustuvad, kuigi puude mõõtmed suurenevad jätkuvalt.

Stand Dynamics, respiration, production and total biomass (Covey K.R. a.o. The Physical Ecology of CarbonScience in Forest Stands. Managing Forest Carbon in a Changing Climate. 2012; Oliver, Larson, 1996 )

Süsihappegaasi CO2 sidumine ja eraldumine pärast lageraiet kasvama hakkavas metsas, Soome mustika KKT (Kellomäki, 2013; Tullus, 2014. Uuring metsamulla emissioonifaktorite (EF) sõltuvus raieliigist ja -intensiivsusest)

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

1 9

17

25

33

41

49

57

65

73

81

89

97

105

113

121

129

137

145

153

161

169

177

185

193

CO

2 g

CO

2/m

2/a

Time

Emission

Uptake

Näiteks keskmise viljakusesega Soome metsas saavutab CO2 sidumine puudes maksimumi umbes 30-aastases metsas,

olles 1,5 kg CO2/m2/aastas. Varisesse minev CO2 kogus saavutab maksimumi umbes 50-aastases metsas, olles umbes

1000 g CO2/ m2/aastas ja jäädes metsa vanuse suurenedes suhteliselt stabiilseks või aeglaselt vähenevaks (H. Tullus.

Metsanduse kliimaprogramm. Uuringud projekti metsakasvatuse komponendis, 2012).

Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osas paremini uuritud lehtpuupuistud.

Näiteks on erineva vanusega viljaka kasvukohatüübi arukaasikud süsinikku siduvad metsaökosüsteemid, aastane

seotud süsiniku kogus uuritud kaasikutes jäi vahemikku 3.7-4.9 t C ha/aastas . Süsinik talletatakse valdavalt puude

biomassis (Carbon budgets in fertile silver birch (Betula pendula Roth) chronosequence stands. Mats Varik.

Doktoritöö).

Eesti raieküpsetes arukaasikutes akumuleerunud süsiniku tagavara ulatus ligikaudu 150 t ha, millest enam kui 60% oli

talletatud puude maapealses biomassis.

Hall-lepikute biomassis on näiteks süsiniku salvestumine kõige suurem noortes puistutes, vanemates hall-lepikutes see väheneb. Kokku on süsiniku varu hall-lepikute biomassis 50-65 t ha , keskmine sidumine aga 1,5-6,5 t C ha/aastas (V. Uri. Metsanduse kliimaprogramm. Metsakasvatuslike võtete mõju süsiniku sidumisele puistute maapealses ja maa-aluses osas ning mullas. 2012).


123.3

64.948.3

54.8 52.767.2

53.3

71.1

-140

-120

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

140

6 13 14 18 28 32 45 60

C a

ku

mu

lats

ioo

n t

ha

-1

Vanus, a

Muld 0-30cm

lehed

Oksad

Tüved

12.5 19.332.5 40.4 45.4

69.8

109.6 92.7

Näide arukaasikute süsinikuvarust t/ha (V. Uri 2012).

Süsinik puittoodetes

Puittooted (HWP) hõlmavad kogu puitmaterjali, mis on raie käigus metsadest eemaldatud (According to the 2006 IPCC Guidelines, harvested wood products (HWP) includes all wood material (including bark) that leaves harvest sites (Iversen P., a.o. Understanding Land Use in the UNFCCC, 2014).

Näiteks varuti aastal 2007 maalima metsadest ümarpuitu ligikaudu 3,6 miljardit m3, millest 53 % kasutati küttepuuna (90 % sellest arengumaades). Ülejäänud 47 % kasutati tööstuslikul otstarbel (FAO Forestry Working Paper 159, Impact of the global forest industry on atmospheric greenhouse gases (2010)).

Iga-aastaselt varutavas tööstuslikus ümarpuidus sisaldub ligikaudu 424 miljonit tonni süsinikku. Osa sellest sisaldub lühiajaliselt, osa aga aastakümneid või sajandeid säilivates toodetes (FAO Forestry Working Paper 159, Impact of the global forest industry on atmospheric greenhouse gases.2010).

Maailma puittoodetes seotud süsinikuvaru on hinnanguliselt kasvamas 150 miljoni tonni võrra aastas(Miner, R., Perez-Garcia, J. 2007. The greenhouse gas and carbon profile of the globaal forest products industry. Forest Products Journal, 57(10): 80–90.).

See vastab umbes 540 miljoni tonni CO2 sidumisele atmosfäärist aastas (FAO Forestry Working Paper 159, Impact of the global forest industry on atmospheric greenhouse gases (2010)).

Estimating HWP contribution to Climate Change contribution. S.Rüter. Forest Week, Rome, 2008.

Otseselt puidus seotud süsinik ja asendusefekt

WBCSD (World Business Council for Sustainable Development) andmete kohaselt on

otseselt puidus ladestunud CO2 kogusest tulenev mõju isegi väiksem kui nn asendusefekt,.

Puiduga on võimalik asendada rauda ja betooni ning vähendada sellega CO2 emissiooni läbi

nn. asendusefekti (via substitution effects).

Hamburgi ülikooli arvestuste järgi on fossiilsete kütuste puiduga asendamisel efektiks CO2

emissiooni vähenemine 2 tonni võrra iga puidu m3 kasutamise kohta (Source:

FPInnovations, A synthesis of Research on Wood Products & Greenhouse Gas Impacts, 2nd

Edition (2010)).

Betooni asendamisel puiduga on ehituses süsinikuemissiooni vähenemine koguni 2,5 tonni

iga kasutatud puidutonni kohta (Maximizing Forest Contributions to Carbon Mitigation The

science of life cycle analysis – a summary of CORRIM's research findings. 2009).

Kokku hoiab puidu kasutamine energiamahukate alternatiivide asemel aastas ära 25 miljoni tonni

CO2 ekv emissiooni. Samas hoiab puidu kasutamine ehituses läbi asendusefekti ära 483 miljoni tonni

CO2 ekv emissiooni aastas (FAO Forestry Working Paper 159, Impact of the global forest industry on

atmospheric greenhouse gases (2010)).

Seega oleks tulevastes raporteerimiskohustustes oluline arvestada puittoodete rolli nii:

1. Otseses süsiniku sidumises, kui ka

2. Positiivset mõju läbi intensiivse KHG emissiooniga materjalide ja toodete asendamise ning

emissioonide vähendamise teistes sektorites (Recommendations for Government Negotiators to

Effectively Include Harvested Wood Products within the UN Framework Convention on Climate

Change (UNFCCC). SFPI Working Group2011).

Metsa ja metsatoodete osa kliimamuutuste pehmendamisel arvestades ka asendusefekti

(Maximizing Forest Contributions to Carbon Mitigation. The science of life cycle analysis – a summary of CORRIM's research findings. 2009).

Siiski ei ole tänaseks kahjuks saavutatud kokkuleppeid asendusefekti arvesse võtmiseks kliimaalastes

raporteerimiskohustustes ja praegu on kõne all vaid otseselt puittoodetes ladestunud CO2.

Kyoto esimese arvestusperioodil kuni aastani 2012 olid ainult Soome, Rootsi ja Norra lülitanud

kasvuhoonegaaside (KHG) rahvuslikesse raportitesse (NIR) ka puittoodete (harvested wood products

(HWP)) arvestuse.

Kyoto teisel arvestusperioodil 2013-2020 on HWP arvestamine meile aga kohustuslik.

Raietoodete arvestamine KHG rahvuslikus raportis on väga oluline Eesti jaoks, sest Eestist aastas

eksporditavates puidupõhistes toodetes on talletunud ligikaudu 1,2 miljonit tonni CO2.

Lisaks on Eestist aastas eksporditavas ümarpuidus ja hakkes talletunud 3,1 miljonit tonni ja puidupelletites

ning – briketis 0,9 miljonit tonni CO2 (Riistop, M. Raietoodete (harvested wood products) poolestusajad

(half-life) ja arvutusmetoodikad Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri maakasutus- ja metsandussektori

tarbeks, 2014). Viimane ei lähe aga praeguse arvestusmetoodikaga Eesti HWP arvestusse.

Väljavõte Durbani kliimakonverentsil tehtud otsustest:

Descisions taken in Durban (Decision 2/CMP.7)

• HWP mandatory in KP-2. Annex 1 countries shall account for HWP,

• ”Production approach”: export included, import excluded,

• HWP from deforestation: instantaneous oxidation

Production approach (PA) (Brown et al. 1999, Lim et al. 1999)

Stock change = (stock change forest) + (stock change domestic-grown products)

= (forest growth - slash -wood production) + (wood production -

decomposition/combustion of wood grown in country)

National boundary

SlashForest

growth

Export

Import

Decomposition/combustion

of wood grown in country

System boundary

Wood

production

A t m o s p h e r e

Lihtsustatud puittoodete klassifikatsioon vastavalt FAO metsatoodete klassifikatsioonile (2013 RevisedSupplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the Kyoto Protocol).

Eesti elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks kulunud puidu kogusest

Eestis elamute ehitamiseks kulutatud puidu koguseks on hinnatud 8 273 000 m3 ja mitteeluhoonete

ehitamiseks kulunud puidu koguseks 1 250 000 m3.

Kokku on ehitiste ehitamisel kasutatud ligikaudu 9 500 000 m3 puitu massiga 4 130 000 tonni ja selles on

seotud 7 645 000 tonni CO2 e. 7,6 miljonit tonni süsihappegaasi.

Suurem osa (5,4 miljonit tonni) Eesti ehitistes talletunud CO2 on sinna talletunud enne 1945. aastat.

Eestist aastas eksporditavates puidutoodetes ja saematerjalis on seotud 1,2 miljonit tonni CO2.

(M. Riistop. Metsanduse kliimaprogramm. Ülevaade puidutoodetes sisalduvast süsinikuvarust ning selle

suurendamise võimalustest. 2011).


Riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur ja selle maakasutuse, maakasutuse muutuste ja metsanduse valdkond

• Eestil on kohustus esitada igal aastal kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogusteinventuuraruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile ja EuroopaKomisjonile.

• KHG inventuuraruande valdkonnad on:

• Energeetika

• Tööstuslikud protsessid

• Lahustite ja teiste toodete kasutamine

• Põllumajandus

• Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus

(LULUCF – land use, land-use change and forestry)

• Jäätmed


Inventuuriaruanne koostatakse rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli juhiste järgi (2006 IPCC Guidelines forNational Greenhouse Gas Inventories jt materjalid ).

• 2012. aastal oli Eesti KHG-de koguemissioon 17 237 Gg CO2 (LULUCF-ita

19 188 Gg CO2 ekv.).

• Võrreldes aastaga 1990 on toimunud vähenemine 53%.

• Kõige olulisem KHG oli 2012. aastal CO2 (89,01%), järgnesid N2O (5,26%) ja

CH4 (4,85%).

• Sektoritest oli 2012. aastal jätkuvalt suurima osatähtsusega emissioonides

energeetika (87,94%), sellele järgnesid põllumajandus (6,91%), tööstuslikud

protsessid (3,45%), jäätmed (1,60%) ja lahustite ja teiste toodete kasutamine

(0,10%).


metsamaa; 50%

põllumaa; 23%

rohumaad; 7%

märgalad; 11%

asustusalad; 7%muu maa; 1%

Metsandust raporteeritakse osana maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnast (land use, land-use change and forestry –

LULUCF). Keskkonnaagentuur tegeleb LULUCF sektori algandmete kogumise, töötlemise, tulemuste raporteerimise ja arvestuse pidamisega

Maakasutuse (land-use) klassid on järgmised:

1. Metsamaa (>90% sektori C sidumisest) 4. Märgalad (turbakaevandus)2. Põllumaa 5. Asustusalad (asulad, infrastruktuur, trassid)3. Rohumaad 6. Muu

Eraldi arvestust peetakse ka kõigis alates 1990 aastast muutunud maakasutuse klassides (land-use changes). Kokku on arvestuse aluseks 6 x 6

=36 maakasutuse klassi.

Maakasutusklasside osakaalud Eestis

pindala järgi (SMI 2012. a)

• KHG (CO2, CH4, N2O) neeldumine ja emissioon arvutatakse igasmaakasutuse klassis järgmistest süsinikuallikatest:

• maa-alune ja maapealne biomass (above and below groundbiomass),

• surnud puit (deadwood),

• varis (litter),

• mineraal- ja turvasmullad (mineral and organic soils),

• puittooted (harvested wood products).

• Valdav osa algandmetest (maakasutusklasside pindalad ja iga-aastasedmuutused, elus ja surnud puidu tagavara, mineraal- ja turvasmuldadeosakaalud) saadakse statistilisest metsainventeerimisest (SMI, KAUR).

• Andmed varise ja metsamulla osas tulevad edaspidi ka metsaseire aladelerajatud varisekogumise aladelt ning projekti BioSoil materjalidest.


• I KP kohustusperiood (aastani 2012).

• II KP kohustusperiood (2013-2020) – LULUCF sektori aruandluskohustuse suurenemine

• Afforestation/reforestation – metsastamine ja taasmetsastamine

• Deforestation – raadamine

• Forest management – metsamajandus

• Cropland management – põllumajandusmaade majandamine

• Grazing land management – karjatatavate maade majandamine

• Natural disturbances – looduslikud häiringud

• Harvested Wood Products – puittoodetes säiluv süsinik

• Natural forests – loodusmetsad


LULUCF raporteerimise andmeallikad metsa osas

Maapealne biomass - SMIMaaalune biomass - SMISurnud puit - SMIVaris – Metsaseire, seire täiendatud võrgustik, eriuuringud (EMÜ), Yasso modelleerimine TÜMineraal- ja orgaaniline muld (pindalaline jaotus) – SMI, C varu – Metsaseire (BioSoil), eriuuringud

Metsade inventeerimine statistilisel valikmeetodil (SMI)

• valimuuring, mille abil saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet keskkonna, eelkõige metsade kohta

• SMI võimaldab objektiivselt jälgida metsades toimuvat riigis tervikuna

• põhiülesandeks on metsamaa kirjeldamine koos selles toimuvate muutustega, sealhulgas ülevaate andmine tehtud raietest

• lisaks metsade kohta kogutavale infole registreeritakse andmeid maa kõlvikulise jaotuse, maakasutuse muutuste, mittemetsamaade metsastumise ja puidutagavara kohta jne



Trakt ja proovitükid

800m

400m

200m

- tagavara proovitükk

- kasvukoha proovitükk

- raie- ja

uuenemisproovitükk

800 x 800 m

LULUCF sektori CO2 emissioon (+) ja sidumine (-) 1990-2013

2013 a seoti LULUCF sektoris

kokku -309,8 Gg CO2. Otseselt

metsamaa osas seoti -1644,3 Gg

CO2.

CO2 sidumise vähenemist

põhjustavad peamiselt

suurenenud raiemahud

metsamaal ja asustusalade

laienemine teiste

maakasutusklasside arvelt (sh.

metsa raadamine), samuti

emissioonid turvasmuldade

kuivendamise ja

mineraliseerumise tagajärjel.

Metsamaa CO2 emissiooni/sidumise aastane muut (CO2 eq., Gg) ja metsade raiemaht perioodil 1990 - 2013 (1000 m3) perioodil 1990-2013Annual change in emissions/removals of CO2 from forest land cathegory in 1990-2013 (CO2 eq., Gg)

-14000

-12000

-10000

-8000

-6000

-4000

-2000

0

2000

4000

6000

19

90

19

91

19

92

19

93

19

94

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

CO

2 e

q.,

Gg

/10

00

m3

Annual net CO2 sequestation Forest felling, 1000 m3

Initial stock (beginning of the year)

Gains

Losses

Net change

Net CO2 emissions/removals

Total 2013

8 476 528

443 737

245 608

198 129

-726 474

Domestic use 2013

2 820 938

154 359

61 194

93 164

-341 603

Export 2013

5 655 590

289 379

184 414

104 965

-384 871

Eesti metsamaalt raiutud puittoodete arvestuslik süsinikuvaru 2013 alguses ja selle aastane muut Initial carbon stock and stock changes in the harvested wood products (HWP) pool (t CO2 eq).From land subject to forest management (ekspordis arvestatud Eestist raiutud puidust pärit puittooted)

Eesti puittoodete arvestuslik süsinikuvaru perioodil 1992 - 2013 aasta alguses Initial carbon stock and stock changes in the harvested wood products (HWP) pool (t CO2 eq).

Puittoodete (HWP) arvestuslik CO2 sidumine raiemahu suurenemisel 12,67 milj m3 -ni

-1400

-1200

-1000

-800

-600

-400

-200

0

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

HWP CO2 sidumine (kT CO2)

LULUCF raporteerimisega seonduvaid probleeme

Praegune KHG heite arvestusmetoodika käsitleb sektoreid eraldi, mistõttu biomassi kasutuse efekt taastuvenergiana, sealhulgas fossiilkütuse asendajana, ei ole kajastatud. Vajalik oleks ühelt poolt kasvava metsa, teiselt poolt aga ka puittoodete ja energiaks kasutatava puidu kompleksne arvestamine (Forests, the International Climate Policy Framework and the 2050 Low Carbon Roadmap. David Ellison, Hans Petersson, Mattias Lundblad. Workshop on Climate Change and Forestry in Northern Europe, Uppsala).

Energeetikas kasutatav biomass väljendub LULUCF sektoris kohese KHG emissioonina metsa biomassivähenemise arvelt, kuigi energeetika sektoris omab taastuvenergia kasutamine emissioonide vähendamisel positiivset efekti (näit. põlevkivi osatähtsuse vähenemine). Fossiilkütuste asendamine on oluline ja seetõttu ka biomassi kajastamine taastuva energiaallikana.

Kehtiv arvestusmetoodika käsitleb Kyoto II perioodina aastaid 2013 – 2020, kuid metsamajanduses ja puittoodete tarbimises olevad protsessid on palju pikemaealisemad. Seega ei peegelda lühikesel perioodil arvestatud referentsväärtus reaalset olukorda pikemas perspektiivis ning ei taga süsinikuarvestuse alusena piisavalt pikaajaliste tegevuseesmärkide täitmist.


Kuidas on arvutatud metsa majandamise referentstase (Forest Management Reference Level(FMRL)), selle mõiste ja suurus

Metsamajanduse referentstase (FMRL) on metsamajanduse aastane keskmine KGH sidumise/emissiooni väärtus, millega võrreldakse Kyoto II perioodil riikide poolt raporteeritud KHG sidumise/emissiooni väärtusi (The Forest Management Reference Level (FMRL) is a value of average annual net emissions/removals from FM, against which the net emissions/removals reported for FM during the 2nd CP will be compared).

Metsade poolt mingil lühemal perioodil seotud/emiteeritud KHGde koguse määravad peamiselt:- metsade vanuseline struktuur (millest sõltub metsade juurdekasv);- raiemahtSee kas riigid on arvutatud referentstaseme suhtes n.ö. võitjad või kaotajad sõltub suuresti nende puistute vanuselisest struktuurist (Thoughts on FMRL and base years for the accounting under LULUCF .Giacomo Grassi, 2015).Metsamajanduse referentstase on arvutatud riikide jaoks Kyoto II arvestusperioodile (2013 – 2020) arvestades ajaloolist andmerida aastatest 2000-2008. Eesti metsamajanduse sidumiskohustus on –1,742 miljonit tonni CO2

ekv. (Mt CO2 eq year). Lisanduv puittoodetes seotava CO2 referentstase on –0.999 Mt CO2 eq per year (Report of the technical assessment of the forest management reference level submission of Estonia submitted in 2011). Juhul kui tegelik sidumise tase on suurem kui etteantud referentstase e. credit saame arvestuslikult ühikuid Kyoto II perioodil juurde, kui vastupidi, debit, peame kasutama Kyoto I perioodi ülejäägi reservis olevat või leidma muid lahendusi. Kuigi meie metsad tervikuna on sidujad, siis etteantud referents-väärtusele toetuses võime arvestusperioodi lõpuks aastaks 2020 olla ka süsiniku sidumiskohustuse mittetäitjad.

Euroopa mõnede riikide metsa majandamise referentstase koos HWPga (ForestManagement Reference Level (FMRL))

Member State Gg carbon dioxide (CO 2 ) equivalents per year

Germany – 22 418

Estonia – 2 741

Latvia – 16 302

Finland – 20 466

Sweden – 41 336

Poland – 27 133

Periood 2003-2008 oli referentstaseme arvutamiseks metsakasutuse seisukohalt teatavasti selline aeg, kus raiemaht oli suhteliselt madal.

Mõnes mõttes on hea, et referentstaseme aluseks võeti periood ning ei valitud näiteks Net-Net accounting põhimõtet nagu põllu- ja heinamaade korral (CL ja GL) puhul, mil arvestuse aluseks võeti 1990 aasta tulemus.

Eesti referentstase on arvutatud JRC poolt 2011 aastal, kasutades mudeleid EFISCEN ( EFI mudel) ja G4M (IIASA), järgnes kahe mudeli resultaadi kalibreerimine ja selle tulemusena saadi meile tuttav arv -1,742 Mt CO2.

Eesti referentstaseme juures ei arvestatud ulatuslike looduslike häiringute võimalusega, millega Kyoto II perioodil püütakse siiski arvestada.

Eestile tegelikult suhteliselt soodne, 2011. aasta Durbani otsusega 2/CMP.7 fikseeritud ja EL vastavas otsuses kinnitatud FMRL kuulub korrigeerimisele arvestusperioodi jooksul.

Kuna metsade majandamise intensiivsus pole olnud läbi aastakümnete ühtlane ja puistute vanuselise struktuuri osas oleme hetkel mitmete puuliikide osas siiski olukorras, kus järgneval perioodil oleks otstarbekas rohkem raiuda kui pikaajaline keskmine metsakasutuse tase ja Eestile arvestatud metsamajanduse referentstase (FMRL) seda võimaldavad.

Metsakasutuse oluline vähendamine võrreldes Metsanduse arengukavas aastani 2020 kavandatud mahtudega ei vastaks ka ühiskonna majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele ning ootustele, kuna arengukava koostamise käigus tehtud analüüs näitas, et 1 miljoni tihumeetri puidu kasutusele võtmine loob ühiskonnale 2350 töökohta, 10 miljonit € maksutulu ja 35 miljonit € täiendavat lisandväärtust.


Metsamajanduse (FM) CO2 "-" sidumine/"+" emissioon (Mt CO2 eq) ja

raiemaht

Seoses väetamisefektiga ja atmosfääri CO2 kontsentratsiooni tõusuga on metsade juurdekasv 20 sajandi lõpus ja ka viimasel aastakümnel Euroopas oluliselt suurenenud.

Järgnevatel aastakümnetel (2030-2050) on siiski seoses võimaliku kliimamuutuse ja veepuudusega prognoositav teatav metsade juurdekasvu vähenemine, eriti Lõuna-Euroopas.

Põhja-Euroopa osas on siiski eeldatav võimaliku kliimamuutuse positiivne mõju metsade juurdekasvule ja puidutagavarale tervikuna, kuna madalad temperatuurid ning vegetatsiooniperioodi pikkus on senised peamised limiteerivad tegurid (The Influence of Climate Change on European Forests and the Forest Sector (RoK-FOR Project, 2013)).

Riskid ja võimalused metsanduses seoses võimaliku kliima soojenemisega tulevikus



Riskid ja võimalused metsanduses seoses võimaliku kliima soojenemisega tulevikus



Kasvutingimuste sobivus harilikule männile Euroopas praegu ja tulevikus (Current and future habitat suitability of Scots

Pine) (IPCC SRES A1B Scenario, 2000-2100 vegetation shift projection under 710ppm CO2, +1.8ºC)

Seoses kliimamuutusega on prognoositud suuri muutusi metsade liigilises koosseisus ja puuliikide areaali osas.

Kuna intensiivsem kliimamuutus toimub tõenäoliselt kõrgematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis

just põhjapoolsete piirkondade metsade kasvutingimused muutuvad rohkem kui parasvöötme või troopika omad.

Näide puuliikide areaalide võimalikust ümberpaiknemisest Euroopas. Potenzielle Verbreitung der wichtigsten

Baumarten in Europa für das Szenario A1B (mässige Erwärmung 2070–2100)

(http://www.wsl.ch/medien/news/Economic_loss_European_forests/index_DE).

Expected change in forest growth (25‐50 %). Tree species dominance changes: pine, spruce, birch until 2070-2099 (Latest results from Finnish adaptation research synthesis. Sustainable Forestry Measures towards Climate Change Mitigation. Elina Vapaavuori. 2013). (Source: Kellomäki et al. 2005).

Metsandus võimaliku kliimamuutuse tingimustes

Tuleb otsida lahendusi, kuidas kohandada metsandust lisaks muudele vajadustele ka kliimamuutustega.

Tuleb otsida metsakasvatuslikke võimalusi suurema koguse puitbiomassi kasvatamiseks.

Metsakasvatuses tähendab see hooldusraiete intensiivsuse tõstmist ning orienteerumist raievanuse/raieringi määramisel puistu mahulisele küpsusele (raievanuste alandamist praegusest viljakates kasvutingimustes).

Vajalik on kontrollida süsiniku eraldumist metsade kasvatamisel nii mullast kui taimkattest.

Tagada metsa hea tervislik seisund, hoiduda metsatulekahjudest ja teistest suurtest metsakahjustustest.

Oluline on kasutusest väljalangenud põllumajandusmaade kiire metsastamine, lageraielankide ja hukkunud metsaga alade kiire kultiveerimine.

Oluline on raadamise piiramine, metsa üldise pindala säilitamine või suurendamine.

Oluline on fossiilsete kütuste asendamine energiapuiduga, pika kasutustsükliga puittoodete tootmise soodustamine ja sellest tulenev summaarse CO2 emissiooni vähendamine.

Kindlasti on vaja läbi vaadata maakasutuse muutuste ja metsanduse valdkonna raporteerimiskohustused , metsamajanduse referentstase ning arvestada energiapuidu kasutamise ja puidu kui ehitusmaterjali asendusefektiga süsiniku varu ja süsiniku sidumise hindamisel.

Metsanduses on vaja tegeleda süsinikuringe mõlema poolega - nii emissiooni vähendamise kui ka süsiniku sidumise suurendamisega. Forest Management within Climate change (Forest management and climate change. - In: Nordic – Baltic LULUCF Network for Climate Friendly Land Use Measures. Riga).

Peamisteks märksõnadeks jäävad seega ka võimaliku kliimamuutuse tingimustes jätkusuutlik ja efektiivne metsamajandus ning puidutööstus

Eesti senised tegevused maakasutuse ning metsanduslike tegevuste osas ning tegevused tulevikuks on

käsitletud dokumendis LULUCF Actions Estonia (2014).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 2014. aasta otsusele on Keskkonnaministeerium hakanud koostama

arengudokumenti Kliimapoliitika põhialused aastani 2050.

Kliimapoliitika põhialuste koostamine võimaldab formuleerida riigi kliimapoliitika pikaajalise visiooni

aastani 2050, sektorite poliitikasuunised, kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttasemed ning need

Riigikogu tasemel kokku leppida. Arengudokument plaanitakse kinnitada 2016. aasta lõpuks.

Kliimapoliitika põhialused sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse,

põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika

visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta

tasemega.


TÄNAN TÄHELEPANU EEST

Documents

Metsamajanduse ja puittoodete CO2 bilanss. Süsiniku ...empl.ee/wp-content/uploads/2015/06/Metsamajanduse... · Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast