Suur soodesõda 1969–1971...

Ann Marvet

02.02.2018

Märgalade päevale pühendatud konverents

JUTUNURK - SOODESÕDA

Kelle vastu? - Ei tauninud freesturba tootmist, kuid tegime etteheited seoses

jääksoodega ja põhu põletamisega

- Ei tauninud põllumajandusmaade kraavitamist ja dreenimist, kuid tegime etteheited seoses viljaka põllumulla osalise hävitamisega ja eesvoolude – looduslike vooluveekogude "vardasse ajamisega“

- Taunisime metsakuivenduse mõttetut ja kuritegelikku osa – sügava turbaga siirdesoode ja rabaservade kraavitamist

Jõhvikarikas siirdesoolaam 1972. aastal Lõuna-Kõrvemaal Tartussaare raba loodeosas (Järvessaare lõunatipu juures). Pärast kuivenduskraavide kaevamist on kraaviadraga veetud sohu istutusvaod tulevase metsa tarvis.

Sama koht 2010. aastal. 40-aastane männikultuur kunagistel istutus-vagudel räägib ise enda eest.

Et sellist soode alistamist korraldada, oli vaja tegeleda ka eesvooluga: süvendatud-õgvendatud Jägala jõgi.

Algus:

- Eesti Looduse Kõrvemaa erinumber (1969/11):

vastasseis Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi melioratsiooniosakonna juhataja Leonhard Polliga

- Viktor Masing - 3-osaline lugu rabadest ja nende kaitse vajadusest (EL 1970/7–9)

Vastasseis:

- vesi/veerežiimi tasakaalustamine

- turvas

- jõhvikad

- soomaastikud

Metsakuivendajate vastuargumendid:

Leonhard Polli

Abi Toompealt: Edgar Tõnurist (1971, mai-august)

Allikas: Oli kord suur soodesõda. Edgar Kask. Eesti Loodus 1993, nr2, lk 44-46.

Tulemus: Soode inventuur (Viktor Masing, Edgar Kask):

- üle 200 000 ha (93 sood), sellest 2/3 metsata, melioratsioonifondist välja (1972–1973)

- hiljem ligi 100 000 ha-l 28 sookaitseala (1973-1981)

- rabadesse pärast seda enam kuivenduskraave ei veetud

Oleks see kõik toimunud 10 aastat varem ... !