Vana-Liivimaa valitsemine

XI klassile

Maa haldamine

• Maaisanda domeen• Talupojad harivad• Maaisand katab selle

tuludest riigivalitsemise ja isiklikud kulud

• Mitme kihelkonna suurused ametkonnad (ametimõis), jagunevad vakusteks (4-6 küla)

• Vasallide läänivaldused

• Sõjateenistuse eest• 2-442 adramaad• Alates XIII saj lõpust

eramõisad• XIV saj

pärandamisõigus, kohtuvõim talupoegade üle

Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus

• Peapiiskop: ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma (läänisõltuvus?)

• Ordumeister: ordu allub otse paavstile (piiskoppide ilmaliku võimu piiramine Preisimaa eeskujul)

• Kodusõda• Paavst vahekohtunikuks – kingitused kuuriale,

saatkonnad• Toetuse palumine teistelt valitsejatelt – Saksa-Rooma

keisrilt, Leedu vürstidelt jne

Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus

• XV saj lõpul ülekaal ordu poolel• Opositsiooni juhiks Tartu piiskop Dietrich

Damerow (Saksa valitsejate ja Leedu suurvürstiga, kuid koalitsioon laguneb), saab lüüa

• 1397 Danzigi kongress – Riia peapiiskop ja toomhärrad peavad olema ordu liikmed, ordu loobub nõudmisest, et piiskoppide vasallid osaleks ordu sõjakäikudel jmt. Nõrgendab ordu/Liivimaa sõjalist jõudu

Seisuste esilekerkimine

• Maaisandate võim XIV saj nõrk, vajavad tuge vasallidelt – järeleandmised

• Vasallide territoriaalsed ühendused – rüütelkonnad huvide kaitseks– Tartu– Saare-Lääne – Harju-Viru– Riia

Linnade tähtsuse tõus

• Tulutoov hansakaubandus

• Iga-aastased linnadepäevad alates XIV saj keskpaigast kaubandusküsimuste aruteluks

• Hansa huvide eest võitlemiseks linnade ühisrinne Vana-Liivimaal

Seisuste kaasamine Vana-Liivimaa poliitikasse

• Saksa ordu otsis liitlasi oma taotlustele

• XIV saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised

• XV saj algul muutus jõudude tasakaal Läänemerel, suurenes välisoht – liivimaalastel vajadus koonduda

Maapäevad

• maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised (Valga, Volmari)

• Kokkukutsujad Liivimaa ordumeister ja/või Riia peapiiskop

• 4 kuuriat esindet: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad

• Välis- ja majanduspoliitilised küsimused, püüti lahendada omavahelisi tülisid

• Otsused jõustuvad kõigi seisuste nõusolekul• Killustatus jääb püsima

Vana-Liivimaa riikide välispoliitika

• Piiskopid kaitsepositsioonil, otsivad ajuti ordu vastu liitlasi

• Linnad esindavad Hansa liidu kaubandushuve, püüavad ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda

• Saksa ordu - aktiivseim

Saksa ordu Liivi haru välispoliitika

• Võitlus paganatega – Liivimaa, Preisimaa, Leedu

• Novgorodi ja Pihkva linnvabariigid – sõjalised kokkupõrked, kaubandusblokaadid, jõudude vahekord püsib muutumatuna

Ohud Saksa ordule

• XIV saj lõpul tekib Kalmari unioon (Taani, Rootsi, Norra) – Taani püüab laiendada oma mõju ka Vana-Liivimaale

• 1385 – Leedu võtab vastu ristiusu, liitub Poolaga – Krevo unioon

• Nõue ordu lahkumiseks Läänemere äärest – türgi oht lõunast

• 1410 – Grünwaldi lahing – Saksa ordu Preisi haru kaotab Poolale – side Liivimaaga nõrgeneb, Liivi ordu suhted Leeduga XV saj head

Vene ohu teke

• Kuldhordi võimu alt vabanemine (nn mongoli-tatari ikke lõpp)

• XV saj II poolel Moskva hakkab ühendama teisi vürstiriike

• 1478 vallutavad moskvalased Novgorodi• 1481 Moskva, Pihkva, Novgorodi ühine rüüsteretk

Lõuna-Eestisse• 1492 Ivan III rajab Ivangorodi• 1494 likvideeritakse Hansa kaubakontor Novgorodis

Ordu jõupingutused Vana-Liivimaa kaitseks

• Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg püüdis koondada Vana-Liivimaa jõude

• 1501 liivimaalaste liit Leeduga

• 1502 – Smolina lahing: Vene väed kaotavad

• 1503 – vaherahu venelastega 6 aastaks

• Vaherahu pikendatakse kuni 1558