Valitsemine ja Avalik haldusKelly Raud

Valitsemine ja Avalik haldusHuvide vormistamine seadusteks ja määrusteks

on poliitilise protsessi esimese etapi sisuks.Poliitilise protsessi teisel etapil saavad

põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad.

Demokraatia kui piiratud valitsemineDemokraatlikku valitsemiskorda nimetatakse

ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks.

Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.

Demokraatia on piiratud võim, mis jaotatakse sisulisteks ja protseduurilisteks piiranguteks.

Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus.

Põhiseaduslikkuse vormid on kas presidentalism või parlamentarism.

PresidentalismDemokraatiavormi eristamisel lähtutakse

kahest kriteeriumist: millise võimuharuga (kas seadusandliku või

täidesaatvaga) on riigipearohkem seotud; kui suur on võimuharude iseseisvus

üksteisest.Presidentalism on enam levinud Lõuna-

Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

Kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud.

PresidentalismPresident juhib riigi valitsust

(administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid.

Seadusandliku võimu institutsiooniks on USAs kahekojaline parlament ehk Kongress.

USA presidendile kuulub vetoõigus – õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi.

Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.

Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim.

PresidentalismSellel iseseisvusel on:plussid - valitsused on pikaajalised; miinused - vastastikune tegevuse

pärssimine või blokeerimine, Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus.

PoolpresidentalismPresident peab parlamendiga rohkem

arvestama ja jagama valitsuse juhi rolli peaministriga.

Valitsuse töö eest vastutab peaminister.Niisugune valitsemisvorm kehtib näiteks

Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus.

Riigipea ehk president valitakse otse rahva poolt.

Presidendivalimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutumise.

PoolpresidentalismPresident nimetab ametisse peaministri.Ülejäänud ministrid valib omakorda

peaminister.Presidendil on õigus panna seaduseelnõule

veto.Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on

president seotud tugevamini täidesaatva võimuga.

Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule.

ParlamentalismPõhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja

esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine.

Parlamentarism on Euroopas ülekaalukalt valitsev demokraatiavorm, mis kehtib nt. Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Šveitsis, Iirimaal, Suurbritannias ja Eestis.

Rahvas valib otse parlamendi, presidendi valib parlament.

Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Belgia, Taani) presidenti ei valita.

ParlamentalismRiigipea kujutab endast erapooletut

iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid.

Parlamendil on seadusandja ülesanne ja täidesaatva võimu kokku panemine.

Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal.

Valitsust juhivad vaid parteid kellel on arvukas esindatus parlamendis.

Enamiku seaduseelnõusid (sh riigieelarve) koostab valitsus ja mentetleb parlament.

ParlamentalismParlamentaarse riigikorralduse puhul

on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.

Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.

Ühe- ja KahekojalisusEuroopas koosneb kahest kojast

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,Tšehhi, Norra, Poola ja Venemaa parlament.

Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (v.a Norra) ja Balti riikidele.

Parlamendi kodasid nimetatakse ülem- ja alamkojaks.

Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende

komplekteerimise viisis; töövaldkondade jaotuses.

Ühe- ja KahekojalisusParlamendi alamkoda moodustatakse

kõikides riikides otseste üldvalimiste teel.Ülemkoja komplekteerimisel on kaks

erinevat põhimõtet:Esimesel juhul, nt. Suurbritannias, kujutab

ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit.

Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huvisid.

Ühe- ja KahekojalisusRegionaalsel esindatusel põhinevad

ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil:

Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ( Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal)

Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( USA, Itaalia, Jaapan).

Parlamendi erakondlik jaotusKoalitsiooni - parteid, kes kuuluvad valitsusse.Opositsioon - erakonnad, kes ei ole valitsuses

esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade

saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi.

Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada.

Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist.

Mis on lobism?Lobismiks võib nimetada

parlamendisaadikute läbirääkimisi ja eeltööd seadusprojektidega.

Lobism – kuluaarpoliitika.Lobistide tegevust püütakse muuta

võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks, et ei tekiks korruptsiooni.

Parlamendi järelvalveKolmandaks parlamendi funktsiooniks on

järelevalve valitsuse üle.. Otsesekontrolli vormid on: parlamendi õigus avaldada umbusaldust

ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestvust;

parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel;

õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest;

Parlamendi järelvalve „rahakoti võim” ehk parlamendi

ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha;

õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi.

Seaduseelnõu menetlemineParlamendi põhitegevuseks on

seadusloome, see hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist, tühistamist ja rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist.

Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Menetlemise tähtsamad tegevused on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine.

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Valitsuse suhted riigipea, parlamendi

ja erakondadega.Viimase poole sajandi jooksul on

parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud.

Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil.

Nüüdisaegne poliitilise otsustamise protsess nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist.

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemisTänapäeva valitsus eelistab

mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte.

Valitsus peab rahuldama kahte nõuet: ühiskonda tõhusalt juhtima, kindlustama valitsuspoliitikale teatud

ideoloogilise suuna.Minister on poliitiline figuur, kes peab

valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti.

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemisAmetnike hierarhia kõrgeimal astmel –

kantsler: peab tagama ministeeriumi igapäevatöö, kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul.

Riigipea ülesanne – peaministri kandidaadi nimetamine.

Kaheparteilises parlamentaarses riigis (nt Suurbritannia) jääb riigipeale (kuningannale) vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemus.

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemisMitmeparteilises parlamentaarses riigis,

kus ühelgi parlamendis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust, jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel.

Üldiselt on riigipea roll peaministri ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele.

Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister.

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemisSelleks, et kindlustada häälte ülekaal

parlamendis, tuleb moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajad.

Valitsuse elueast: Valitsus püsimine sõltub mitmest tegurist-

valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel.

Kuldreeglit, mis tagaks valitsuse pikaealisuse on üpris raske leida.

Avalik haldus ja bürokraatiaBürokraatia mõiste ja tema tugevuse

põhjused:Bürokraatia ehk ametnikkond tegeleb

riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega.

Avaliku halduse üheks põhijooneks on püsivus.

Püsivam töökogemus tõstab ametnike professionaalsust, samas negatiivse poolena oskavad ametnikud end poliitikute või avalikkuse kontrolli eest paremini kaitsta.

Bürokraatia võimu tugevdab selle arvukus.

Avalik haldus ja bürokraatiaViimastel aastakümnetel on võetud ette

mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiaid.

Bürokraatia funktsioonid: Peamiseks ülesandeks on poliitika

elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad

peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega.

Avalik haldus ja bürokraatia Valmistavad ministritele ette materjale

kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks.

Võtavad osa seaduste ettevalmistamisest. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides ja

läbirääkimistes survegruppide või kodanikuorganisatsioonide esindajatega.

Poliitiline neutraalsus ja alalhoidlikkus väldivad läbirääkimiste ummikusse- jooksmist teravate konfliktide tõttu või ühe osapoole huvide läbisurumist teiste arvelt.

Avalik haldus ja bürokraatiaAmetnik tugineb tegutsedes

alalhoidlikkusele, mõistusele, reeglitele ja professionaalsusele.

2) Bürokraatiat toetavad selge ametihierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised.

Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, ta on nimetu otsuste täideviija, aga mitte otsuste kavandaja.

3) Oluline funktsioon on ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine.

Avalik haldus ja bürokraatia Keelatud on ametikoha ostmine, isiklik

omamine ja pärandamine. Avalikku teenistusse astumine üks

rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi.

Nõutavad on kodakondsus, kõrgharidus määratud erialal, regulaarne enesetäiendamine ja üldine ametialane asjatundlikkus.

Ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras.

Järelevalve ametnike tegevuse üle – kontrollitakse.

KohtuvõimKohtu iseseisvus ja sõltumatus on

demokraatliku riigi tunnus.Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks

osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist.

Kohtuvõim ei allu seadusandliku ega täidesaatva võimu kontrollile.

Kohtusüsteemi kaks peamist mudelit: Angloameerika Mandri-Euroopa

KohtuvõimKohtusüsteemi funktsioonid: Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste

kaitse. Täidab konstitutsioonilisi funktsioone,

millest eristatakse nelja peamist: Seaduste konstitutsioonikohane

järelevalve. Ülemkohus täidab erinevate

võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli.

Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine, stabiliseerimine.

Regionaalne ja kohalik valitsemineRegionaalne ühtekuuluvustunne mängib

olulist rolli riigi tugevdamisel.Regionaalpoliitika abil saab

tasakaalustada majanduslikku arengut.Varasemate sajanditega võrreldes on

riigi välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus.

Administratiivse ülesehituse põhimudelid:

Regionaalne ja kohalik valitsemineHaldusfunktsioonide täitmiseks luuakse

kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia).

Kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu (Saksamaa ja Skandinaavia riigid).

Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur

Kõik otsused lähtuvad keskvõimust, kes kontrollib ressursse ja otsuste täitmist.

Regionaalne ja kohalik valitsemineOluline roll on regionaaltasandil, mida juhib

suurte volitustega keskvõimu esindaja.Regionaalvalitsus (Eesti maavalitsuse

analoog) on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel.

Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses (nt kalandus, turism).

Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim.Kohalikul võimul on märksa enam

otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel.

Regionaalne ja kohalik valitsemineFinantsiline iseseisvus,

munitsipaalvõim kogub suurema osa tuludest ise ja vaid väike osa tuleb keskvalitsuselt.

Kohalike maksude osakaal 20-30% kõigist maksudest.

Halduskorraldus on kolmetasandiline, igal tasandil – keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul – on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks.

Regionaalne ja kohalik valitsemineKohaliku valitsemise arengusuunad:Vastutuse jaotus valitsemistasandite

vahel on keskne probleem.Suundumus võrgustikukoostöö poole.Komiteede ja nõukodade loomine,

selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd.

Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis on põhiline arengusuundumus eestis.

Valitsemiskorraldus Euroopa LiidusEL on ainulaadne rahvusvaheline

koostöö vorm. EL-il on nii valitsusvahelisele kui

riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned.

Valitsustevaheline koostöö peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas ning koostöös justiits- ja siseasjades.

EL omab kõiki riigile omaseid valitsemisinstitutsioone– esinduskogu (parlamenti), seadusandlikku kogu, täidesaatvat võimu, kohut ja sõltumatut keskpanka.

Seadusandlik võim on Ministrite Nõukogu.

Valitsemiskorraldus Euroopa LiidusTäidesaatev võim Euroopa Komisjon.Igat liikmesriiki esindab üks minister (25

liikmeline).Oluline roll eesistuja institutsioonil-

kohustus eesistujariigi esindajatel juhtima kõiki istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant.

Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel.Igal ministril on hääli vastavalt oma riigi

rahvaarvule (kokku 321 häält).Otsused võetakse vastu kui on antud

vähemalt 258 poolthäält.

Valitsemiskorraldus Euroopa LiidusEuroopa Komisjon koosneb 25 liikmest e.

volinikustVolinik peab lähtuma EL-i mitte koduriigi

huvidest.Euroopa Komisjon täidab mitmeid

ülesandeid: teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu

kohta, algatab seaduseelnõusid ja valmistab ette istungeid,

jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt, haldab EL-i eelarvet,

seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest,

Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus esindab EL-i rahvusvahelistes

organisatsioonides.Euroopa Parlament: Esindusassamblee, milles 732 saadikut. Vetoõigus mitmetele küsimustele. Valitakse iga 5.a järel otsestel valimistel.Euroopa Kohus: Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile

liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik.

Valitsemiskorraldus Euroopa LiidusSeisab kodanike ja ettevõtete huvide

eest sealhulgas arvestab, et ühenduse ühised huvid oleks arvestatud.

Koosneb 25 kohtunikust, need nimetatakse iga maa valitsuse poolt kuueks aastaks, annavad vande lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest.