JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSJelena Klausen

Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium

TUNNIPLAAN:

1. Jüriöö ülestõusu põhjused. 2. Jüriöö ülestõusu ajend. 3. Ülestõusu algus. 4. Ülestõusu käik. 4. Allajäämise põhjused. 5. Ülestõusu tagajärjed.

Jüriöö ülestõus1343 - 1345

Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda ise oma maad valitsema.

Pidevalt –постоянно Omavoliliselt - самовольно Taluma - терпеть

Jüriöö ülestõusu põhjused.

Taani kuningas Valdemar IV otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule müüa, sest muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningatele tülikaks. Võimuvahetuse õhkkonnas otsustasid eestlased oma olukorda parandada.

Meretagune – заморский Võimuvahetus – смена власти Õhkkond – атмосфера Tülikas – обременительный

Ülestõusu ajend.

Ülestõusu algus.

Noorema riimkroonika teateil algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas, Põhja-Eestis 1343.aasta ööl (ööl vastu 23.aprilli). Kuid ta hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne -ja Saaremaad.

Liivimaa noorem riimkroonika (Поздняя рифмованная хроника) – kirjutas Bartholomäus Hoeneke (1315-1348). Originaali kroonikast säilinud ei ole, alles on vaid 16.sajandi krooniku Johannes Renneri ümber kirjutatud ja täiendatud tekstid.Оригинал хроники не сохранился.

1. Ülestõusu algus suudeti sakslaste eest  salajas hoida, nii et löök tabas vaenlasi ootamatult.

2. Valiti päeva, mil ülestõus pidi algama.3. Pöörduti abipalvega Rootsi esindaja ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata.

4. Valiti 4 kuningat oma juhtideks. Esindaja – представитель Vürst – князь

Kuidas eestlased ülestõusuks ettevalmistusid?

Jüriöö ülestõusu algust kuulutas Harjumaal ühel kõrgel künkal süüdatud märgutuli. Peidukohtadest toodi välja vanad relvad ja asuti vaenlastele veriselt kätte maksma kogu ülekohtu eest, mida juba üle saja aasta oli talutud. Kogu Harjumaal põletati maha mõisaid ja kirikuid ning tapeti kõik sakslased, kes kätte saadi. Vallutati ka tugevasti kindlustatud Padise klooster.

Küngas – холм Märgutuli – сигнальный огонь Ülekohus – несправедливость Klooster - монастырь

Ülestõusu algus.

Harjulaste malev umbes 10 000 mehega liikus üheskoos Tallinna poole.Taanlased, kellele veel ainult Tallinna linn oli kätte jäänud, pöördusid abipalvega Liivi ordu poole. Ordumeister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Kui kuningad kohale jõudsid ja kokkuleppele ei jõutud, laskis ordumeister nad seal tappa. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva. Malev – ратьPöörduma – обращатьсяLäbirääkimised – переговорыPurustama - разбить

Ülestõusu käik.

Ilma juhtideta eestlased võitlesid küll vapralt, kuid kehvasti varustatud talupoegade vägi ei suutnud sakslasi võita. Soomest lubatud abi jäi hiljaks. Eestlaste võitlus oma vabaduse eest suruti maha.

Ülestõus laienes ka Läänemaale ja Saaremaale. Saare-Läänemaal piirasid ülestõusnud Haapsalu.

Liivi ordul kulus peaaegu kaks aastat, et talupoegade väljaastumised Saaremaal lõplikult summutada.

Varustama – вооружать, оснащать Maha suruma – подавить Summutama – усмирять

Ülestõusu käik

Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane katse sakslaste ülemvõimust vabanemiseks. Pärast mässu halvenes eestlaste olukord veelgi.

1. 1346. aastal müüs Taani kuningas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule.

2. Saarlased kaotasid oma privileegid. 3. Maksude ja kohustuste arv kasvas. Kohustused mõisnike

ees suurenesid järjest - tuli teha teopäevi, käia voorides, saata mõisa käsitöölisi ja osa võtta sõjaväeteenistusest. Mõisnikele maksti ka isikumaksu, anti puid ja heinu ning muid põllumajandussaadusi.

Mäss - мятеж Teopäev – отработка, барщина Voor - обоз

Jüriöö ülestõusu tagajärjed.

Talurahva jõukam ja mõjukam osa oli hukkunud. Harjumaad nimetati „tühjaks ja mahajäetud maaks“.

Jõukas – зажиточный Мõjukas - влиятельный

Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks.

Murdma - сломить Vaimujõu – дух

Olgugi, et ülestõus ei õnnestunud, püsib see omamoodi soojas südamesopis vist küll igal eestlasel. Südamesopp - уголок сердца

Jüriöö ülestõusu tagajärjed.

AITÄH!