Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus 1343-13451343-1345..

7. tund. 29. september7. tund. 29. september

Jüriöö ülestõsu 665 aastapäev Jüriöö ülestõsu 665 aastapäev Paides.Paides.

JJüriöö ülestõus 2009 üriöö ülestõus 2009 lahingmänglahingmäng Jõgevamaal (666a tagasi)Jõgevamaal (666a tagasi)

JJüriöö ülestõusüriöö ülestõus

Tagajärjed

Kuidas toimus?

Kus toimus?

Põhjus

Millal algas ja lõppes?

SõnavaraSõnavara

• Ülestõus –Ülestõus – восстание восстание• Omanik – Omanik – хозяинхозяин• Kuningas - Kuningas - королькороль• Munk - Munk - монахмонах• Võõrvõim - Võõrvõim - чужеродная властьчужеродная власть• Vürstiriik - Vürstiriik - княжествокняжество• Hõlmama – Hõlmama – охватыватьохватывать• Ründama –Ründama – нападать, захватывать нападать, захватывать• Maha suruma – Maha suruma – подавлятьподавлять• Läbirääkimised – Läbirääkimised – переговорыпереговоры• Mõõk - Mõõk - мечмеч

Jüriöö ülestõusJüriöö ülestõus - - oli eestlaste ülestõus, oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (mis algas jüriööl (23. aprillil23. aprillil) ) 13431343..

PõhjusedPõhjused – Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle – Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust.iseseisvust.

Ülestõusu käik:Ülestõusu käik:• Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel.Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Eestimaa Eestimaa

hertsogkonnashertsogkonnas, , Põhja-EestisPõhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti , kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne-Lääne- ja ja SaaremaadSaaremaad, Läänemaal , Läänemaal (Haapsalu) (Haapsalu) on ülestõusu alguseks 25.on ülestõusu alguseks 25. aprillil. aprillil. Lühikese Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud.ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud.

• Eestlased Eestlased vallutasidvallutasid PADISE PADISE kloostri ( kloostri ( http://www.padiseklooster.ee/galerii.htmlhttp://www.padiseklooster.ee/galerii.html ) ) ja tapsid seal 28 ja tapsid seal 28 munkamunka, samuti hulgaliselt saksa soost , samuti hulgaliselt saksa soost vasallevasalle. Eestlased valisid . Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusidendile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks kuningateks. Ülestõusu asus peagi maha suruma . Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi orduLiivi ordu, mis , mis samal ajal samal ajal sõdissõdis Pihkva vürstiriigiga Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast . Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse.ära Kesk-Eestisse.

• Neli kuningat läksid 4Neli kuningat läksid 4. mail. mail PAIDESSEPAIDESSE läbirääkimistele ordumeister läbirääkimistele ordumeister BurchardBurchard vonvon DreilebenigaDreilebeniga, kus rüütlid nad mõõkadega tükkideks raiusid., kus rüütlid nad mõõkadega tükkideks raiusid.

1) 111) 11. mail. mail toimusid toimusid KimmoleKimmole ja ja Kanavere lahingudKanavere lahingud, võitlused , võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel.eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel.Talupoegade vägi piiras Talupoegade vägi piiras HarjumaalHarjumaal TallinnaTallinna ning Läänemaal ning Läänemaal piiskopipiiskopi residentsi residentsi HaapsalutHaapsalut. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool . Lisaks pöördusid eestlased teisel pool SoomeSoome lahtelahte võimul olnud võimul olnud RootsiRootsi maapealike, maapealike, TuruTuru ja ja ViiburiViiburi foogtifoogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai eestlaste vägi sai 14. 14. mailmail SõjamäeSõjamäe lahinguslahingus orduväelt lüüa. orduväelt lüüa.18. mail saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent 18. mail saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.26. mail algas Pihkva väe sissetung 26. mail algas Pihkva väe sissetung TartuTartu piiskopkondapiiskopkonda24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati PöidePöide linnuslinnus..1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Saaremaa vanema VesseVesse. . Ülestõus suruti lõplikult maha Ülestõus suruti lõplikult maha 13451345. aasta talvel.. aasta talvel.

Jüriöö ülestõusu tagajärjed:Jüriöö ülestõusu tagajärjed:

• halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest.maa poliitilisest juhtimisest.

• Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja hertsogkonnas — Tallinn ja RakvereRakvere1343. 1343. ningning Narva Narva 1345. aastal.1345. aastal.13461346. aastal müüs . aastal müüs Taani kuningas Taani kuningas Valdemar IVValdemar IV Eestimaa Eestimaa hertsogkonna hertsogkonna Saksa oduleSaksa odule..

Miks kaotati Jüriöö ülestõusu Miks kaotati Jüriöö ülestõusu lahingudlahingud??

• Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua. juurde tuua.

• Eestlastel polnud toetajaid Eestlastel polnud toetajaid

• Sakslaste parem relvastus. Sakslaste parem relvastus.

• Taani müüs oma alad Saksa ordule Taani müüs oma alad Saksa ordule 1346.a.1346.a.

Eesti haldusjaotus enne Jüriöö Eesti haldusjaotus enne Jüriöö ülestõusu ülestõusu (13. saj.)(13. saj.)

Jüriöö ülestõus 1343-1345Jüriöö ülestõus 1343-1345 tõi kaasa järjekordse muutuse Eesti kaardil. tõi kaasa järjekordse muutuse Eesti kaardil. 1346.a. müüs Taani kuningas Eestimaa (so. Põhja-Eesti) Saksa ordule, kes 1346.a. müüs Taani kuningas Eestimaa (so. Põhja-Eesti) Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi ordule edasi andis. Seega oli nüüd Eesti selle järgmisel aastal Liivi ordule edasi andis. Seega oli nüüd Eesti territoorium jagatud territoorium jagatud kolmekolme valitseja vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop valitseja vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop

ja Liivi ordu.ja Liivi ordu.

• http://www.nvtc.ee/e-http://www.nvtc.ee/e-oppe/Aleksejeva/liivimaa/__4.htmloppe/Aleksejeva/liivimaa/__4.html