Upload
lesley
View
94
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
KEHALISE KASVATUSE TUND. Marion Piisang, sporditeaduste magister TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut. KEHALISE KASVATUSE VORMID. Kooli kehalise kasvatuse vormideks on: Kehalise kasvatuse tunnid (kehalise kasvatuse tund = kehalise kasvatuse põhivorm) - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
KEHALISE KASVATUSE TUND
Marion Piisang, sporditeaduste magisterTLÜ Terviseteaduste ja
Spordi Instituut
KEHALISE KASVATUSE VORMID
Kooli kehalise kasvatuse vormideks on:
Kehalise kasvatuse tunnid (kehalise kasvatuse tund = kehalise kasvatuse põhivorm)
Kehalise kasvatuse alane tunni-väline tegevus, s.h koduülesanded
KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID
Kehalise kasvatuse tunde võib klassifitseerida lähtuvalt tunni toimumise kohast:
Siseruumides (võimla, ujula jms) toimuvad tunnid
Spordiväljakul/ staadionil toimuvad tunnid
Maastikul toimuvad tunnid NB! Õpilaste ohutus!
KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID
Kehalise kasvatuse tunni tüüp sõltub tunnile seatud eesmärgist.
Sissejuhatav tund – viiakse läbi õppeaasta (-veerandi, -teema jne) alguses. Tutvustatakse õpitava tegevuse eesmärki, nõudeid, õppimise ajakava, õpitulemusi (hindamist) jms
Kokkuvõttev tund – toimub õppeaasta (-veerandi jne) lõpus. Analüüsitakse saavutatut, antakse soovitusi edaspidiseks
KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID
Õppetund – õpitakse uut materjali (seletatakse, demonstreeritakse, parandatakse vigu). Tunni tiheduse ja koormuse tagamiseks tuleb õpetajal tunni organisatsiooniline külg hästi läbi mõelda
Kordamistund (õpitu kinnistamise tund) Õpetaja peab individualiseerima õpilaste tööd, tagama kõigile vastavad harjutamise võimalused
KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID
Õppe-treeningtund – tunnid, kus toimub uue õppimine ja varemõpitu kordamine/ kehaliste võimete arendamine
Kontrolltund – kontrollitakse/hinnatakse õpilaste oskusi ja võimeid. Tunni koormuse ja tiheduse tagamiseks peab õpetaja tagama (täiendava) tegevuse kontrollharjutusi mittesooritavatele õpilastele
KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID
Kehalise kasvatuse tunde võib klassifitseerida lähtuvalt sisust:
Komplekstund – tunnid, kus sooritatakse erinevaid harjutusi/tegevusi. Sellisid tunde viiakse tavaliselt läbi algklassides
Konkreetse spordiala tund – tegeletakse ühe spordiala õppimisega. Tund võiks sarnaneda antud spordiala treeningule
KEHALISE KASVATUSE TUNNI ÜLESEHITUS
Lähtuvalt kiiradaptatsiooni (=koormusega kohanemine) iseärasustest on kehalise kasvatuse tundidel kolm osa:
1. Ettevalmistusosa (lasteaias “sissejuhatav osa”)
2. Põhiosa
3. Lõpposa
KIIRADAPTATSIOONI ASTMED
1.aste: töö sooritamist tagavate funktsionaalsete süsteemide aktiviseerumine: suureneb SLS; kopsude ventilatsioon; O2- tarbimine jms
2.aste: funktsionaalsete süsteemide tegevus toimub põhinäitajate osas stabiilselt (=
püsiseisund)
3.aste: koormusest tingitud nõudmiste ja nende rahuldamise tasakaalu häirumine nende
süsteemide, mis tagavad energiaga varustamise väsimise tõttu
KEHALISE TÖÖVÕIME MUUTUMINE KOORMUSE AJAL
KEHALISE KASVATUSE TUNNI ETTEVALMISTUSOSA
Tunni ettevalmistusosa eesmärgiks on luua optimaalsed tingimused tunniks kavandatud ülesannete lahendamiseks; koondada tähelepanu ja n.ö “sissetöötada” organism
Sisu: rivistumine/riviharjutused, üldkoormavad harjutused (s.h liikumis-mängud, tantsud/tantsusammud), üldarendavad võimlemisharjutused jms
VÕIMALUSI TUNNI ETTEVALMISTUSOSA LÄBIVIIMISEKS
Tunni ettevalmistusosa (10- 15 minutit) ülesehitus (Mäepalu 1973)
KEHALISE KASVATUSE TUNNI PÕHIOSA
Tunni põhiosas lahendatakse tunnile püstitatud ülesanded ( või enamus nendest)
Sisu: kehalised harjutused kogu oma mitmekesisuses - kooli kehalise kasvatuse ainekavas esitatud harjutused
TUNNI PÕHIOSA ÜLESEHITUS (Mäepalu 1973)
Tunni põhiosa (25-30 min) sisu:
NÕUDED KEHALISE KASVATUSE TUNNI PÕHIOSALE
Uute harjutuste õppimine, koordinatsioonilt keerukate harjutuste sooritamine, kiiruse ja osavuse arendamine viiakse läbi tunni põhiosa esimesel poolel
Kõige suurem koormus (jõudu ja vastupida-vust arendavad harjutused/liikumismängud jms) – tunni põhiosa keskel
Tunni põhiosa lõpul hakatakse koormust vähendama; välditakse võistlemist
KEHALISE KASVATUSE TUNNI LÕPPOSA
Tunni lõpposa eesmärgiks on pingete maandamine ja taastumiseks soodsate tingimustele loomine
Tunni lõpposa sisu: rahustav kõnd ja kõnniharjutused, rahustavad/ lõdvestavad üldarendavad võimlemis-harjutused, hingamisharjutused, väikese intensiivsusega liikumismängud
ÕPILASTE TEGEVUSE KORRALDAMISE MEETODID
Töö korraldamise meetodid, mida kasutatakse kehalise kasvatuse tundides, on
frontaalne meetod;
rühmameetod;
ringmeetod;
individuaalne töö
FRONTAALNE MEETOD
Frontaalne meetod – kõik õpilased sooritavad samu harjutusi õpetaja vahetul juhtimisel
Variandid Harjutuse sooritamine üheaegselt Harjutuse sooritamine vaheldumisi Harjutuse sooritamine vahetustena Harjutuse sooritamine jooksval lindil
FRONTAALNE MEETOD (järg)
Frontaalne töökorraldus eeldab häid materiaalsed tingimusi – suur ruum, palju vahendeid jne
Frontaalse meetodi kasutamisel on lihtne õpilasi tegevusse kaasata, nende koormust reguleerida (koormust doseeritakse korduste arvu või tegevuse kestusega)
Raskendatud on õpilaste jälgimine, nende individuaalne juhendamine
RÜHMAMEETOD
Rühmameetodi kasutamisel jaotatakse klass 3-4 alarühmaks – iga rühm sooritab kindla aja vältel neile ettenähtud harjutust
Igale alarühmale määratakse “vanem”, kes oma rühma tegevuse eest vastutab
Õpetaja juhendab rühma, kes sooritab kõige keerulisemat/ uuemat harjutust, samal ajal juhib kõigi rühmade tegevust
RÜHMAMEETOD (järg)
Rühmasiseselt saab tegevuseks kasutada kõiki frontaalse töökorralduse variante
Rühmameetodi puhul doseeritakse tegevusi ainult ajaga – oluline, et kõik rühmad saaksid kõiki harjutusi sooritada võrdse aja vältel
Rühmameetodit kasutades on laste individuaalne juhendamine lihtsam, samas ei pruugi kõik lapsed saada ühesugust koormust ning neid on ka raskem jälgida
RINGMEETOD
Ringmeetodi puhul sooritavad õpilased järjekorras liikudes erinevaid
harjutusi
Õpetaja abistab ja juhendab kõige keerulisema harjutuse sooritamist
Ringmeetod tagab tunni suure koormuse ja tiheduse
Ringmeetod sobib harjutuste kinnistamiseks
RINGMEETOD (järg)
Ringmeetodi puhul:
kasutada harjutusi, mida saab sooritada “voolavalt”;
alustada liikumist erinevatest kohtadest
RINGMEETOD (järg)
Ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks kasutada erinevaid liikumis-trajektoore;
RINGTREENING
RingtreeningHarjutuste järjestikune (puhke-
pausidega või ilma) sooritamine erinevates harjutuspaikades individuaalselt või rühmas
Harjutuspaiku võib olla 8- 12 (tavaliselt 4-6); tegevust doseeritakse korduste arvu või ajaga
NB! Sooritatavad harjutused peavad tagama organismi igakülgse
mõjustamise
RINGTREENING (järg)
INDIVIDUAALNE TÖÖ
Individuaalse tegevuse korral sooritab õpilane talle määratud või tema enda poolt valitud harjutusi
Individuaalset tegevust tuleks rakendada töös hariduslike erivajadustega õpilastega (k.a haigusejärgselt tundi tulnud lastega)
Individuaalse tegevuse korral peab õpetaja andma lapsele täpsed juhised, teda tegevuse ajal jälgima ja olema valmis teda abistama
PÕHINÕUDED KEHALISE KASVATUSE TUNDIDELE (1.)
Õpilaste tegevus tuleb organiseerida nii, et valdav osa tunnist kuluks liikumisele/ kehaliste harjutuste sooritamisele
Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”(1991)
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE
Pedagoogilise kontrolli võte - kronometreerimine
Vajalikud vahendid: malekell (või stopper), käekell, paber,
kirjutusvahend
Jälgitakse n.ö keskmist õpilast ja fikseeritakse tema tegevus tunnis
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg)
Tegevus Fikseeritakse käekellal) tunni algamise ja lõppemise
aeg, arvutatakse tunni pikkus
Kasutades malekella (või stopperit) registreeritakse
o kehaliste harjutuste sooritamisele kulunud aeg (=tööaeg);
o tunni organisatsioonilistele, s.h õpetamise juurde kuuluvatele tegevustele kulunud aeg (=abistav aeg)
Õpilase tegevusetuse (=ajakadu) korral kellad peatatakse
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg)
Tunni tihedus arvutatakse järgmiste valemite põhjal
TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg)
Heas tunnis on
üldine tihedus >90%
motoorne tihedus >60%
Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”(1991)
PÕHINÕUDED TUNDIDELE (2.)
Õpilaste tegevus tuleb organiseerida nii, et kehalistest harjutustest tulenev mõju kindlustaks organismi arengu
Foto raamatust “Lapsi ja urheilu”(1991)
KOORMUSE MÄÄRAMINE
Pedagoogilise kontrolli võtted:
pulsikõvera koostamine;
väsimuse väliste tunnuste määramine;
koormuse subjektiivne hindamine Borgi skaalat kasutades
PULSIKÕVERA KOOSTAMINE Vajalikud vahendidPulsitester või stopper, käekell, paber,
kirjutusvahend
Tegevus ( jälgitakse nn keskmist õpilast )
Fikseeritakse tunni alguse ja lõppemise aeg
Registreeritakse pulss tunni alguses; võrdsete (nt 3 või 5 minutit) ajavahemike järel kogu
tunni jooksul; tunni lõppemisel; 5 minutit pärast tunni lõppu
PULSIKÕVER
KOORMUSE MÄÄRAMINE VÄSIMUSE VÄLISTE TUNNUSTE JÄRGI
BORG’i SKAALA
Täiskasvanud Lapsed
0 Koormus puudub 0
6 - 7 - 8 Väga-väga kerge koormus 0,5
9 Väga kerge koormus 1
10 – 11 - 12 Kerge koormus 2
13 Mõõdukas koormus
Mõnevõrra raskem koormus
3
4
14 – 15 - 16 Raske koormus 5
6
17 - 18 Väga raske koormus 7 – 8 - 9
19 Väga-väga raske koormus 10
KOORMUSE MITTETALUMISE TUNNUSED(American College of Sport Medicine)
Pearinglus või minestus Iiveldus Valu rinnus Muu lokalisatsiooniga tugev valu Väljendunud hingeldus Ebaharilikult tugev väsimus Tasakaaluhäired Teadvuse ähmastumine Vaevutuntav, niitjas pulss Naha sinakus või silmatorkav kahvatus Ebamugavust väljendav näoime
KOORMUSE REGULEERIMINEKoormuse suurendamiseks/vähendamiseks
muudetakse: korduste arvu; tegevuse kestust (soorituse aega); distantsi pikkust; liikumise/ liigutuste tempot; puhkepauside kestust; puhkepauside sisu; harjutuse lähteasendit; kasutatavat maastikuprofiili; kasutatavate spordivahendite kaalu; mängureegleid; mänguväljaku suurust; juhtmängijate arvu ……………….
LUGEMISSOOVITUS
HEIN, V. (2011). Spordipedagoogika. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 55-71; 73-82; 113-120
ISOP, E. (1992). Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ
LOKO, J. (1996). Sporditeooria. Tartu: AS Atlex, lk 294- 299