Referaadi ülesehitusReferaadi ülesehitus

Tiitelleht Tiitelleht

SisukordSisukord

Sissejuhatus Sissejuhatus

Põhiosa Põhiosa

Kokkuvõte Kokkuvõte

Kasutatud allikate loetelu Kasutatud allikate loetelu

Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms)Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms)

tiitellehttiitelleht

Tiitellehele kirjutatakse Tiitellehele kirjutatakse õppeasutuse nimi, eriala või õppeasutuse nimi, eriala või kursus, koostaja ees- ja kursus, koostaja ees- ja perekonnanimi, töö pealkiri, töö perekonnanimi, töö pealkiri, töö liik (referaat), juhendaja ees- ja liik (referaat), juhendaja ees- ja perekonnanimi (kui tööd on perekonnanimi (kui tööd on keegi juhendanud), töö keegi juhendanud), töö valmimiskoht ja aastaarv. valmimiskoht ja aastaarv.

SisukordSisukord

Sisukorras esitatakse referaadi Sisukorras esitatakse referaadi osade pealkirjad ja lehekülje osade pealkirjad ja lehekülje number, kus nad paiknevad. number, kus nad paiknevad. Sisukord asub tiitellehe järel Sisukord asub tiitellehe järel sissejuhatuse ees ja tavaliselt sissejuhatuse ees ja tavaliselt koostatakse see automaatselt (kui koostatakse see automaatselt (kui kasutatav tarkvara seda võimaldab). kasutatav tarkvara seda võimaldab).

Sisukord ise jäetakse sisukorrast Sisukord ise jäetakse sisukorrast väljavälja

SisukordSisukord

Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos

leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt.

• Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid.

TekstTekst

Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone

Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele

PealkirjadPealkirjad

Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud

kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade

kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne).

TabelidTabelid

Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna

“Tabel”. Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele.

Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilisedkaardid, joonistused, skeemid, fotod…).

Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse

sõna “Joonis” koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti

järgneb joonise allkiri

JoonisJoonis

Joonis 1.Joonis 1. Kaunis kodu 2009 Kaunis kodu 2009

SissejuhatusSissejuhatus

Sissejuhatuses kirjutatakse Sissejuhatuses kirjutatakse lühidalt, mis materjal on lühidalt, mis materjal on refereerimisele võetud, millises refereerimisele võetud, millises ulatuses materjali käsitletakse ja ulatuses materjali käsitletakse ja millise nurga alt materjalile millise nurga alt materjalile lähenetakse. Samuti seletatakse lähenetakse. Samuti seletatakse referaadi eesmärki ja referaadi eesmärki ja ülesehitust. Sissejuhatuses võib ülesehitust. Sissejuhatuses võib põhjendada ka teema valikut ja põhjendada ka teema valikut ja tähtsust. tähtsust.

Referaadi põhiosaReferaadi põhiosa

Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgijälgidda, et ei esineks lühikesi, paarist a, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. eelneva või järgneva peatükiga.

Referaadi põhiosaReferaadi põhiosa

Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Tsitaatsõnad (võõrkeelsed liialdamist. Tsitaatsõnad (võõrkeelsed sõnad) kirjutatakse kursiivis. sõnad) kirjutatakse kursiivis.

KokkuvõteKokkuvõte

Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt. kokkuvõtvalt.

..

Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga.

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

Kõik kirjutised ja muud allikad, Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited arhiivimaterjalidele vms. Viited rümitatakse alljärgnevalt rümitatakse alljärgnevalt

RaamatudRaamatud

Autor(id) ilmumisaasta. Autor(id) ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:). Pealkiri. (Ilmumiskoht:). Kirjastus.Kirjastus.Ehala, Martin 2000. Kirjutamise Ehala, Martin 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees.kunst. Tallinn: Künnimees.Hage, MaajaHage, Maaja 2003. Teksti- ja 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibr kõneõpetus. Tallinn: Koolibr

ArtiklidArtiklid

Autor(id). Artikli pealkiri. Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg.ajakirja number, lehekülg.Kase, Mati. Magusaga ei maksa Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007.15.02.2007.Remmelgas, Ene. Katsetame Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat. Köök, uut ja huvitavat. Köök, detsember 2007, lk 12. detsember 2007, lk 12.

TeatmeteosedTeatmeteosed

Teatmeteose pealkiri, (köide). Teatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. ilmumisaasta. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Tallinn. Valgus, 1992 Tallinn. Valgus, 1992

InternettInternett

Autor (kui on). Teksti pealkiri. Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise Internetiaadress. Külastamise kuupäev.kuupäev.Suitsu, Maire. PuuSuitsu, Maire. Puu1919vilja- vilja- kohupiimatort. kohupiimatort. http://http://www.toidutare.ee/retsept.php?idwww.toidutare.ee/retsept.php?id=6414=6414 19.02.08 19.02.08

ViitedViited

Viite kirjed järjestatakse rühmade sees Viite kirjed järjestatakse rühmade sees tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. Raaamatute puhul leiab andmed viite kirje Raaamatute puhul leiab andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Interneti materjalidele viitamisel andmed. Interneti materjalidele viitamisel estatakse autori perekonnanimi, eesnimi, estatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. materjali kasutamise kuupäev.

Lisamaterjalid ja tabelidLisamaterjalid ja tabelid

LLiisamaterjalide eesmärk on samaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis illustreerida ja täiendada referaadis esitatutesitatut

Lisadesse paigutatakse näitlikud ja Lisadesse paigutatakse näitlikud ja selgitavad materjalid. Näiteks selgitavad materjalid. Näiteks tabelid, joonised, fotod, diagrammid tabelid, joonised, fotod, diagrammid jms. Lisad nummerdatakse ja jms. Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse. pealkirjastatakse.

VormistamineVormistamine

Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile ((formaat A4)formaat A4). .

Kasutatakse arvutikirja Kasutatakse arvutikirja Times New RomanTimes New Roman või või Arial Arial suurusega suurusega 12 punkt12 punkti, i, reavahe 1,5reavahe 1,5. .

Leheküljed nummerdatakseLeheküljed nummerdatakse automaatselt alates automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit ei prindita. tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit ei prindita. Number Number paigutatakse paigutatakse alla paremasse nurkaalla paremasse nurka või või alla keskele. alla keskele.

Tekstileheküljel Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu kasutatakse korrastatud veergu (Justified), vasakule jäetakse 3,0 cm(Justified), vasakule jäetakse 3,0 cm, , paremale paremale 1.5 cm1.5 cm, , üles ja alla 2,5 cmüles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. T vaba ruumi. T

ekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab ekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab Lõigu algust tähistab laiem reavahelaiem reavahe. .

Taandridu ei kasutataTaandridu ei kasutata. . Referaadi lehed peavad olema köidetudReferaadi lehed peavad olema köidetud

Tiitellehe vormistamineTiitellehe vormistamine

http://www.hariduskeskus.ee/http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/opiobjektid/referaat/tiitellehe_vormistamine.htmltiitellehe_vormistamine.html

Pealkirjade vormistaminePealkirjade vormistamine

Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt lehelt. osi alustatakse uuelt lehelt. Pealkirja ja sellele järgneva Pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse 2 tühja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Pealkirja järele üks tühi rida. Pealkirja järele punkti ei panda. Pealkirjas ei punkti ei panda. Pealkirjas ei poolitata sõnu ega kasutata poolitata sõnu ega kasutata lühendeid.lühendeid.

Viite vormistamineViite vormistamine

Erinevaid viitamise süsteeme on palju. Tavaliselt Erinevaid viitamise süsteeme on palju. Tavaliselt märgitakse teksti sees sulgudesse autori perekonnanimi, märgitakse teksti sees sulgudesse autori perekonnanimi, allika ilmumise aasta ja lehekülg, millelt info pärineb. allika ilmumise aasta ja lehekülg, millelt info pärineb. Tsitaat pannakse alati jutumärkidesse. Kui allika autorit Tsitaat pannakse alati jutumärkidesse. Kui allika autorit pole teada, kasutatakse viitamisel allika nime. pole teada, kasutatakse viitamisel allika nime.

Näiteks: Näiteks: Remmelga arvates on uusimad kodumasinad, nende Remmelga arvates on uusimad kodumasinad, nende

hulgas ka köögihunt, muutumas igapäevasteks hulgas ka köögihunt, muutumas igapäevasteks tarbeasjadeks meie kodudes (Remmelgas 2007:12-13). tarbeasjadeks meie kodudes (Remmelgas 2007:12-13).

"Teaduslikku stiili on kõige parem õppida teaduslikke "Teaduslikku stiili on kõige parem õppida teaduslikke tekste lugedes ja sealt kasutatud stiili ja väljendeid tekste lugedes ja sealt kasutatud stiili ja väljendeid matkides" (Ehala 2000:160). matkides" (Ehala 2000:160).

Õpilaste teadusajakiri Akadeemiake on kodulehele välja Õpilaste teadusajakiri Akadeemiake on kodulehele välja pannud viitamisjuhendi (Akadeemiake 2007). pannud viitamisjuhendi (Akadeemiake 2007).

Lisade vormistamineLisade vormistamine

Materjalid, mis põhiosas ei ole Materjalid, mis põhiosas ei ole tekstiga haakuvad, kuid võivad tekstiga haakuvad, kuid võivad pakkuda huvi probleemiga pakkuda huvi probleemiga põhjalikumaks tutvumiseks, põhjalikumaks tutvumiseks, esitatakse lisas. Lisad esitatakse lisas. Lisad nummerdatakse (nt LISA 1 jne) ja nummerdatakse (nt LISA 1 jne) ja varustatakse pealkirjadega. Iga lisa varustatakse pealkirjadega. Iga lisa kohta peab töös olema viide. Lisad kohta peab töös olema viide. Lisad paigutatakse neile viitamise paigutatakse neile viitamise järjekorras. Iga lisa alustatakse uuelt järjekorras. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "LISAD". paigutada lehe pealkirjaga "LISAD".

Mis on refereerimine?Mis on refereerimine?

Materjali kopeerimine internetistMaterjali kopeerimine internetist Teksti mõtte edastamine oma Teksti mõtte edastamine oma

sõnadega?sõnadega?

Mis on tähtsam referaadi osa?Mis on tähtsam referaadi osa?

TiitellehtTiitelleht SisukordSisukord PõhiosaPõhiosa KokkuvõteKokkuvõte

Mis on viitamise eesmärk?Mis on viitamise eesmärk?

Näidata, kust info pärinebNäidata, kust info pärineb Teksti järjekorda määramineTeksti järjekorda määramine

Mis on tsitaat?Mis on tsitaat?

Teksti ümberjutustusTeksti ümberjutustus Sõnasõnaline väljavõte tekstistSõnasõnaline väljavõte tekstist

Mis on viide?Mis on viide?

Andmed info pärinemise kohtaAndmed info pärinemise kohta Autori seisukohtAutori seisukoht

Mis on loomevargus?Mis on loomevargus?

PliseeriminePliseerimine PlagiaatPlagiaat PlatooPlatoo

Kasutatud materjalidKasutatud materjalid

Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Tallinn: Künnimees.

Hage, M. 2003. Teksti- ja Hage, M. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. kõneõpetus. Tallinn: Koolibri.

Hennoste, M. 1995. Tekstiõpetuse Hennoste, M. 1995. Tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Avita. õpik. Tallinn: Avita.

Kilgi, A., Maanso, V. 2004. Keeleviit. Kilgi, A., Maanso, V. 2004. Keeleviit. Tallinn: Koolibri. Tallinn: Koolibri.

Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. 2008. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex.  Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex.