EESTI MAAÜLIKOOL

Tehnikainstituut

…..

Halli efekti mõõtmisviisid ja konkreetne mõõtmine

Referaat

õppeaines “Mõõtmised ja andmetöötlus”

TE.0307

Tootmistehnika eriala

TA Mag. I

Üliõpilane: “.........” ................... 2014. a .................................---

Juhendaja: “.........” ................... 2014. a ......................... ---

Tartu 2014

Sisukord

Sissejuhatus............................................................................................................................................3

1. Halli efekt.......................................................................................................................................4

1.1. Halli efekti avastamine...........................................................................................................4

Halli efekt...........................................................................................................................................4

Halli tajur............................................................................................................................................6

2. Hall efekti kasutamine andurites....................................................................................................7

Why use the Hall effect?....................................................................................................................8

Halli efekti kasutavad sensorid...........................................................................................................8

Metallist labadega kontrollitav positsioonitajur.............................................................................8

Digitaalne voolutajur......................................................................................................................9

Lineaarne loolutajur.....................................................................................................................10

Mehaaniliselt juhitavad lülitid......................................................................................................10

Hammastajur................................................................................................................................11

Halli tajurite kasutusnäiteid..........................................................................................................12

Digitaalse väljundiga tajurite kasutusvaldkonnad:.......................................................................12

Lineaarse väljundiga tajurite kasutusvaldkonnad:........................................................................13

Halli tajuri positiivsed omadused.....................................................................................................13

Halli tajuri negatiivsed omadused....................................................................................................13

Halli efekti tajuri rakendusvõimalusi................................................................................................13

3. Positsiooni mõõtmine Halli tajuri abil...........................................................................................14

Katsetuste käik.................................................................................................................................15

Katsetulemused................................................................................................................................16

Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................18

Sissejuhatus

Tänapäeva tööstusautomaatika ja olmeelektroonika on hulgaliselt täidetud erinevate andurite

ja nende tagasiside põhjal juhtsüsteeme reguleerivate kontrolleritega. Anduritel on seadmete

talitluses kanda tähtis roll, olla seadmele silmade ja kõrvade eest. Seepärast peavad andurid

olema kasutatavatele rakendustele vastava täpsuse ja omadustega. Nii palju, kui on erinevaid

andurite vajadusi seadmetele, on ka vastavaid andureid ja nende kombinatsioone välja

mõeldud. Ühed huvitavamad neist on Halli efektil põhinevad andurid.

Käesolevas töös seletatakse lahti Halli efekti avastamine ja olemus. Samuti tuuakse näiteid

halli efekti erinevatest rakendusvõimalustest tänapäeva tööstuses ja igapäevaseadmetes. Töö

lõpus on välja toodud reaalne katse konkreetse halli efekti anduri toel. Antud katses on

kasutatud halli andurit SS495A. Katse eesmärgiks oli uurida anduri staatilist karakteristikut,

kui sõltuvust väljundpinge ja magneti positsiooni vahel.

1. Halli efekt

1.1. Halli efekti avastamine

Halli efekti avastas dr Edwin Hall 1879 aastal, kui ta oli doktorant Johns Hopkinsi Ülikoolis

Baltimore’s. Hall püüdis tõestada 30 aastat tagasi välja pakutud elektronide voo teooriat. Dr

Hall leidis, et kui magnet oli paigutatud risti õhukese ristkülikukujulise kuldplaadiga, millest

vool läbi liikus, tekkis potentsiaalide erinevus plaadi vastasservades. Ta leidis, et see pinge oli

proportsionaalne vooluga, mis läbi juhi liikus. Kuigi Halli katsed olid omal ajal edukad ja

hästi vastuvõetud, ei leitud üle 70 aasta tulemustele rakendust väljaspool teoreetilise füüsika

valdkonda.[10]

1879. aastal avastati Halli efekt, mis piltlikult toimib nii: kui võtta metall-plaat ja ühendada

see vooluallikaga, siis liigub vool Menukast materjalist leiti veidralt käituvad osakesedplaadi

ühest otsast teise. Kui aga siis tuua plaadi kohale tugev vertikaalne magnetväli, siis mõjutab

see elektrone nii, et need hakkavad magnetvälja mõjul kõrvale kalduma ning plaadis tekib ka

ristsuunaline pinge. See pinge ehk Halli pinge on proportsionaalne magnetvälja tugevusega.

Kui plaat on pooljuht ning üliõhuke, siis on elektronide liikumine võimalik vaid teatud

kindlates kanalites, mis üksteise järel sulguvad, kui magnetväli tugevneb. Halli pinge kerkib

astmeliselt, vastavalt elektroni laengule. Kõik elektronid käituvad siin iseseisvalt, solistina.

Seda efekti nimetatakse Halli kvantefektiks ning selle avastuse eest anti 1985. aastal välja

Nobeli füüsikapreemia.

Kuid madalatel temperatuuridel hakkavad elektronid pooljuhikiles käituma nagu omapärane

veider vedelik. Elektronid asuvad tegutsema ühiselt ning tekivad veidrad osakesed, mille

laeng on elektroni laengust väiksem, näiteks kõigest kolmandik elektroni laengust. Selle

efekti, murdosalise kvant-Halli efekti eest anti füüsika-Nobel 1998. aastal. [3]

Halli efekt

Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas

magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli. Tekkiva elektrivälja suund on

risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle

elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab

valem

I – juhti läbiv vool;

B – magnetiline induktsioon;

d – juhi paksus;

AH – Halli konstant.

Halli efekti põhjustab laengukandjate kõrvalekalle elektrijuhis magnetvälja mõjul risti voolu

suunaga. Metallides, kus vabade laengukandjate kontsentratsioon on suur, avaldub Halli efekt

nõrgalt, sest nende Halli konstant on väike. Märksa suurem Halli pinge tekib pooljuhtides.

Halli efekti on võimalik rakendada näiteks magnetomeetrina magnetilise induktsiooni

mõõtmiseks: kui läbi pooljuhtplaadi juhtida vool I, siis sellest põhjustatud Halli

pinge UH väärtuse järgi saab ülaltoodud valemi abil arvutada magnetilise

induktsiooni B. CMOS-tehnoloogia järgi valmistatud Halli andureid kasutatakse ka nurga,

pöörete arvu, asendi, kiirenduse jm suuruste mõõtmiseks.

Ameerika füüsik Edwin Hall kirjeldas hiljem tema järgi nimetatud nähtust 1879. aastal. [1]

Joonis 1. [6]

Halli tajur

Halli tajuri töö põhineb halli efektil. Halli tajurid valmistatakse õhukesest pooljuhtplaadist,

sest pooljuhis tekib küllalt kõrge Halli pinge. Need plaadid ‒ Halli elemendid ‒ on harilikult

integreeritud (kokku ehitatud) elektroonikalülitusega, mille väljundist

saadakse analoog- või digitaalsignaal. Kuna Halli efekt seob omavahel kolm füüsikalist

suurust: magnetilise induktsiooni, elektrivoolu ja elektrivälja (vastavalt ka elektripinget), saab

kahe teadaoleva suuruse järgi arvutada kolmanda. Seega osutub võimalikuks Halli tajuri abil

neid suurusi mõõta.

Joonis 1. Pöörete mõõtmine Halli tajuriga (roheline plaat) ja kahe magnetiga pöörleval kettal

Tööstuspraktikas on Halli tajurite peamiseks ülesandeks magnetvälja olemasolu või selle

muutumise kindlakstegemine, kusjuures anduri väljundsignaaliks on Halli pinge. Liikuvate

osade asendi, pöördenurga või pöörlemiskiiruse kohta signaalide saamiseks paigaldatakse

nendele osadele väikesed püsimagnetid. Niiviisi saadakse väljundsignaal ilma vahetu

elektrilise kontaktita; samuti ei mõjuta mõõtetulemusi anduri keskkonna seisund, näiteks

niiskus või mittemagnetilised osakesed.

Kasutatakse ka andureid, milles magnet ja Halli plaat on kokku ehitatud. Kui niisugusele

andurile läheneb mingi ferromagnetiline osa, kutsub muutuv magnetväli esile väljundsignaali.

Sensori väljundpinge mõõtmine annab seda täpsema tulemuse, mida püsivam on Halli plaati

läbiv vool ja mida täpsemalt mõõdetakse Halli pinget. Seepärast sisaldab Halli plaadiga

ühisel kiibil paiknev elektroonikalülitus lisaks võimendile püsivooluallika ja ka

temperatuurimuutuse kompenseerimise lülituse.

Rakendusnäiteid:

pöörleva keha (ratas, ketas, võll) pöörete arvu loendamine või pöörlemiskiiruse

mõõtmine;

elektriahelate kontaktivaba lülitamine;

kontaktivaba (harjadeta) kommutatsioon elektrimootoris;

auto mootori silindrites kütuse pihustamise ja süütamise hetke määramine

sõltuvalt nukkvõlli asendist (nukkvõllile kinnitatud magnetid tekitavad paigalseisvast

Halli plaadist möödumisel sensoris pingeimpulsid).

Halli andurit kasutatakse tüürsignaali allikana mitmesugustes juhtimise, reguleerimise ja

signaliseerimise süsteemides. [2]

-------------------------------------------------------------

Halli efektist on oldud teadlik juba üle saja aasta, kuid märkimisväärselt on seda hakatud

rakendama alles viimase kolme kümnendi vältel. Esimene praktiline rakendus (väljaspool

laborikatseid) oli 1950ndatel aastatel mikrolaine võimsussensori näol. Pooljuhtide

masstootmisega hoogustus ka Halli efekti kasutamine suures mahus toodetavates

elektroonikaseadmetes. MICRO SWITCH Sensing ja Control tõid kaasa revolutiooni

klaviatuuritööstusse 1968 aastal, kui tutvustati esimest klaviatuuri, milles oli rakendatud Halli

efekti. Esmakordselt oli Halli efekti andurielement ja seda kogu süsteemiga siduv elektroonka

kombineeritud ühte integreeritud ringi. Tänapäeval on Halli efekti kasutavad seadmed

kasutuses paljudes laiatarbe toodetes: arvutites, õmblusmasinates, autodes, lennukites ja isegi

meditsiiniseadmetes.

2. Hall efekti kasutamine andurites

Halli efekti saab ideaalselt kasutada sensoritehnoloogias. Hall element on ehitatud alates

õhuke juhtiva materjali väljundühendustele risti voo suunda. Allutatuna magnetväli, vastab

see väljundpinge on proportsionaalne magnetvälja tugevusega. Väljundpingega on väga väike

(mV ) ja nõuab täiendavaid elektroonika saavutada kasuliku pinge tasanditel . Kui Hall

element on koosselle juurde kuuluv elektroonika , see moodustab Hall effect sensor . Südames

iga mikrolüliti Hall effect de - vice on integreeritud kiip , mis sisaldab Hall element ja signaal

conditioning elektroonika. Kuigi Halli efekti andur on magnetvälja andur, seda saab kasutada

põhimõtteliselt komponendi paljud muud liiki sensorid (praegune, temperatuur rõhul asendis

jne). Halli efektiga andurid saab rakendada mitmesuguseid sensorid . Kui kogus (parameeter)

tuleb tajusin sisaldab või võib sisaldada magnetväli, Hall Andur ülesandeid täitma . Joonis 1-1

näitab plokkskeemtajumis de - vice mis kasutab Hall effect.

Sellisel üldistatud sensoriga, Hall andur tunnetab valdkonnas toodetud magnetiline süsteem.

Magnetiline süsteem reageerib füüsikalise suuruse tajusin (temperatuur, rõhk, asukoht, jne)

läbi sisendi liides. Väljundliides muundab elektrilise signaali Halli anduri signaali, et vastab

taotluse. Neli plokid sisalduvad sensoriga (joonis 1-1) on eksamid m-INED üksikasjalikult

järgmistes peatükkides.

Why use the Hall effect?Vastava tehnoloogiaga sensori kasutamine sõltub rakendusest, milles antud sensor kasutust

leiab. Sensori maksumus, võimekus ja saadavus on peamised parameetrid, mida anduri

valikul jälgida. Antud tehnoloogia omadused ja eelised on näitajad, mida tuleks kaaluda koos

konkreetsete vajadustega.

Halli efektil põhinevate andurite põhiomadused:

• Tahkes olekus andur (puuduvad liikuvad osad);

• Pikk eluiga (3 miljardit operatsiooni pikas klaviatuurimooduli testprogrammis);

• Kiire – võimalik üle 100 kHz;

• Töötab statsionaarse sisendiga (null kiirus);

• Loogikaga ühilduvad sisend ja väljund;

• Lai temperatuuritaluvuse amplituud (-40 kuni 150 ° C);

• Kergesti korratavad funktsioonid.

Halli efekti kasutavad sensoridEt kasutada Halli efektil põhinevaid sensoreid, peab valima eelnevalt kasutatava

magnetsüsteemi ja Halli anduri koos õigete parameetritega. Seejärel integreeritakse anduri

tööks vajalikud komponendid süsteemi, mille tulemusena saavutatakse soovitud süsteem.

MICRO SWITCH Sensing ja Control on välja töötanud mitmeid tooteid, mis on ühendatud

ühtsesse sensor ja magnet süsteemi.

Metallist labadega kontrollitav positsioonitajurAntud andur koosneb magnetist ja digitaalse väljundiga Halli efekti andurist. Mõlemad anduri

oasad on statsionaarselt kinnitatud mittemetallist kesta sisse. Anduri magneti ja Halli effekti

anduri vahel on tühimik, mida mööda võib metallist plaat liikuda. Halli effekti andur

registreerib seejärel plaadi liikumise magnetvälja ees.

Digitaalne voolutajurKiiretoimelist, automaatselt ennistavat voolutajurit saab valmistada digitaalse väljundiga Halli

efekti tajurist ja elektromangnetist. Mõlemad, nii elektromagnet kui ka Halli efekti tajur on

jäigalt paigaldatud korpusesse. Elektromagneti keerde läbiv vool genereerib magnetvälja,

mille seejärel tuvastab Halli tajur. Ülekoormussignaal muudab tajuri väljundit madalast

kõrgeks või kõrgest madalaks, kui elektromagnetit läbiv vool ületab etteantud väärtuse. Antud

tajurit võib kasutada häirealarmi sisselülitamiseks või voolu otseseks elektrooniliseks

kontrollimiseks.

Lineaarne loolutajurAnaloogväljundiga vooluanduri ehituses

on kasutatud Halli efekti tajurit.Tajur koosneb ferriidist või ränist südamikust ja selle külge

kinnitatud Halli tajuri integreeritud tajurist. Mõlemad, südamik ja halli tajur on täpselt

paigaldatud plastkorpusesse. Juht asub tajuri südamiku sees ja kui juhti läbib vool, tekib

Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.Joonis 2. Digitaalne voolutajur.

magnetväli, mis püütakse kinni südamiku abil ja registreeritakse halli anduriga. Lineaarne

tagasiside ja isoleeritus välistest segajatest, muudab antud tajuri ideaalseks osaks mootori

tagasiside kontrollsüsteemides.

Halli tajuri väljundpinge on võrdeline juhis esineva vooluga. Lineaarne signaal jäljendab

täpselt tajutud voolu lainekuju.

Mehaaniliselt juhitavad lülitidAntud lülitid koosnevad lülitist, mille küljes on magnet ja korpusesse paigaldatud halli

tajurist. Väliselt ei erista antud lülitit tavalisest mehaanilisest lülitist. Põhilised erinevused

tavalisest lülitist on kõrge usaldusväärsus, kontaktivaba lülitus ja mikrokontrolleriga

ühilduvad väljundsignaalid.

Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]Joonis 3. Lineaarne voolutajur. [8]

HammastajurHammastajur toimib halli tajuri ja magneti koosmõjul ja tema ülesandeks on täpselt tajuda metallist eseme liikumist tajuri ees. Integreeritud elektriskeem koos kondensaatorite ja magnetiga on paigaldatud silindrikujulisse korpusesse, mida on lihtne ja odav paigaldada sedame külge.

Tajuri tööpõhimõte seisneb magnetilise kõikumise konsentreerimises metallist eseme möödumisel tajurist. Halli tajur tajub mgnetvälja muutumist ja interpreteerib selle signaaliks väljundkanalisse.

Halli tajurite kasutusnäiteidAntud teemas tuuakse välja enam kasutatud ja efektiivsemad viisid, kuidas ja kus kasutatakse

tänapäeval halli tajureid. Kuna reaalsuses kasutatakse sama tüüpi tajureid erinevatel seadmetel

ja tajurilahendustel, on siin välja toodud variandid vaid murdosa tegelikust

kasutusvaldkonnast.

Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.Joonis 5. Hammastajur.

Digitaalse väljundiga tajurite kasutusvaldkonnad:• Sagedus / kiiruse andurid (mootori

juhtimine)

• Ajastus mõõtmine (fotoseadmete)

• Süüte ajastus

• Asukoha andurid (nii madala kui 0,002"

avastamiseks)

• Impulssloendurid (printerid, ajamid)

• Klapi asendianduritest

• Juhtkangi rakendused

• Uste lukusüsteemid

• Elektrivoolu tajumine (mootori

juhtimissüsteemid)

• Ventilaatori labade liikumise tajumine

• Harjadeta alalisvoolumootorid

• Tahhomeeter

• Vooluhulga mõõturid (asendab reed-

lüliteid)

• releed (asendab elektroonilisi ja

mehaanilisi kontakte)

• X / Y & indekseerimislauad

• Lähedusandurid

• Turvaandurid (magnetkaardi või

uksevõtmed)

• Pangandusseadmed (automaatne teller)

• Telekommunikatsiooniseadmed

• Rõhuandurid

• Piiravad lülitid

• Läätse positsiooniandurid

• Paberiandurid

• Testseadmed

• Võlli asendiandurid

• Müügiautomaadid

• Pressimisseadmed

Lineaarse väljundiga tajurite kasutusvaldkonnad:1. Elektrivoolu tajurid

• Ketaste juhtseadmed

• Muutuva sageduega

sajamid

• Mootori kaitsesüsteemid /

indikaatorid

• Toiteplokkide kaitsesüsteemid

2. Positiooni tajurid

• Rõhkmembraanid

• Vooluhulga mõõturid

• Siibri kontrollseadmed

• Harjadeta

alalisvoolumootorid

• Kontaktivabad

Potentsiomeetrid

• Kodeeritud lülitid

• Pingeregulaatorid

• Rauadmetallide detektorid

• Vibratsiooni andurid

• Tahhomeetri

Halli tajuri positiivsed omadused Puudub liikuvate osade omavaheline kontakt, seega ei toimu kulumist.

(Lõpmatu töötsüklite arv);

Kiire töösagedus – üle 100 kHz;

Immuunne mustusele, õhule ja veele (mahtuvuslikud andurid võivad samades

olukordades anda valesignaale);

Võimalik mõõta 0-kiirust;

Lai temperatuuriamplituud;

Kõrge operatsioonide korratavus;

Suurte voolude mõõtmise võimekus.

Halli tajuri negatiivsed omadused Võib saada mõjutatud välistest magnetväljadest;

Suur temperatuuride vahe;

Suur nihkepinge.

Halli efekti tajuri rakendusvõimalusi Voolutajur;

Võimsustajur;

Lähedustajur;

Kiirustajur. [7]

teine - konkreetsetes tingimustes ühe mõõteseadme kasutamise metoodikat ja mõõtetulemuste interpreteerimise kirjeldust. [9]

3. Positsiooni mõõtmine Halli tajuri abilAntud katses on kasutatud halli andurit SS495A, mis on eelnevalt kontrollitud. Nimetatud

andur kuulub Honeywelli SS490 seeriasse. SS940 seeria anduritel on sisendpingega

proportsionaalselt muutuv väljundpinge, mis on määratakse toitepinge abil. Väljundpinge

varieerub proportsionaalselt magnetvälja tugevusele. [9]

Uus sisseehitatud halli efekti integreeritud elektriskeem pakub suuremat stabiilsust

tundlikkuse ja temperatuuri kõikumise osas. Kiibil olev laseri abil lõigatud õhuke filmtakisti

tagab kõrge täpsuse ja temperatuurikompensatsiooni. Quad halli tajuri elemnt aitab vähendada

mehaanilise või termilise stressi poolt tekkida võivat väljundviga. Positiivne

temperatuuritundlikkuse koefitsent aitab kompenseerida odavamate magnetite negatiivset

koefitsenti, mis omakorda võimaldab tugevamat korpust üle laia temperatuurivahemike.

SS495A anduril on tüüpiline magnetilisuse vahemik -67 mT kuni 67 mT (-670 G kuni 670 G).

Reageerimisaeg jääb alla 3 µs-i. Kogu katse vältel on kasutatud ühte püsimagnetit, mis on

valmistatud SmCo-st (Samarium Cobalt), mille magnetiline induktsioon on 0,35 mT koos

telgmise

polarisatsiooniga.

Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.Joonis 6. SS495A halli andur.

Katsetuste käikKatsetuste eesmärgiks on uurida anduri staatilist karakteristikut, kui sõltuvust väljundpinge ja

magneti positsiooni vahel.

Mõõtmised on teostatud magneti mõlemale poolusele. Magnet on fikseeritud plastikust

hoidjasse. Andur on paigaldatud x-y lauale, mille on mikromeetriline reguleerimiskruvi.

Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.Joonis 8. Püsimagneti positsioon anduri suhtes.

Joonis 9. Katse läbiviimiseks ülesseatud katsemehhanism.

KatsetulemusedKatseandmete põhjal võib väita, et anduri tundlikkus on kõige parem lühikestel distantsidel,

kui püsimagnet on asetatud põhjapoolusega anduri suunas. Magneti põhjapoolus seab kauguse

intervallidele piirideks 1-4 mm. Anduril on laiem mõõtepiirkond, kui magnet on paigaldatud

lõunapoolusega anduri suunas. Kuid samas on sellisel kujul tundlikkus märgatavalt

vähenenud. Järeldusena võib välja tuua, et kasutatav mõõtepiirkond on 1-16 mm.

Saadud karakteristikud sõltuvad kasutatvast püsimagnetist. Seetõttu vajabki iga uus anduri ja

magneti kombinatsioon alati kalibreerimist. [9]

Joonis 10. SS495A halli anduri staatilised karakteristikud.

Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Halli_efekt 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Halli_tajur 3. http://novaator.ee/ET/it/menukast_materjalist_leiti_veidralt_kaituvad_osakesed/ 4. http://www.nist.gov/pml/div683/hall.cfm 5. http://www.physics.oregonstate.edu/~tate/TateLabWiki/lib/exe/fetch.php?

media=hall:keithley021711_halleffectmeasurements.pdf6. http://dangerousprototypes.com/2012/01/27/interfacing-a-pic-microcontroller-with-

the-acs712-hall-effect-current-sensor/7. http://sensors-actuators-info.blogspot.com/2009/08/hall-effect-sensor.html 8. http://archive.siliconchip.com.au/static/images/articles/i305/30551_15lo.jpg 9. http://pubs.sciepub.com/ajme/1/7/16/ 10. Hoeneywell, MICRO SWITCH Sensing and CONTROL – Hall Effect Sensing and

Application, 126 lk. Kättesaadav: (12.05.2014)11. http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/08/elementaarne.html