2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

PRIIT LÄTTPARTNER / VANDEADVOKAAT

BITCOIN: JURIIDILINE OLUKORD EESTIS

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

JURIIDILINE AJATELG

28.01.2008

03.01.2009

Oktoober 2012

13.12.2013

VeebruarMärts 2014

26.03.2014

21.04.2014

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

MIS ON BITCOIN?

Bitcoinide õigusliku staatusega seonduvat ei ole Eesti ega ka Euroopa Liidu tasandil õigusaktidega reguleeritud, sh täielikult puudub bitcoinide määratlus.

Väga vaieldav ja erinevaid, isegi vastukäivaid, seisukohti kätkev on ka küsimus bitcoini olemusest, st kas tegemist on rahaga, kaubaga, tarkvaraga vms?

LHV foorumi kasutaja decibel: Bitcoine tekitatakse sisuliselt elektrist, ehk siis nende laialdane kasutamine ajab elektrihinna üles, ning tekitab täiesti mõttetut saastamist. 

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

EUROOPA KESKPANK

Euroopa Keskpank 2012. a oktoobrikuus avaldatud raportis:

Bitcoin ei ole e-raha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet art 2 p 2 ja art 11 tähenduses - kuna bitcoinis väljenduv väärtus ei ole ranges mõttes rahaline, see ei loo nõuet bitcoinide väljaandja (st puudub üks konkreetne keskne väljastaja) vastu ja bitcoine ei väljastata rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses;

Bitcoin ei ole makseteenus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul;

Bitcoin on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk virtuaalraha (inglise k. decentralized virtual currency), mille kohta puudub regulatsioon.

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

EESTI INSTITUTSIOONID

Eesti Pank: bitcoinid on reguleerimata valdkond, kus järelevalvet ei teosta mitte ükski riigiasutus

Finantsinspektsioon:

05.02.2014: bitcoin on edukaim ja tuntuim virtuaalraha skeem

25.02.2014: bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või misiganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga.

Rahandusministeerium 20.02.2014: Bitcoin ei ole Eesti seaduslik vääring ja tal puudub avalik-õiguslik staatus, käibe regulatsioon, identifitseeritav emiteerija, kursi reguleerimiseks või Bitcoin-ide käibelt kadumisel nende ümber vahetamiseks kohustatud isik, tehingutes vastu võtmise kohustus ja finantsjärelevalve. Maksmine Bitcoin-ides on võimalik ainult osapoolte vabatahtlikul nõusolekul.

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

MAKSUSTAMINE EESTIS (MTA JUHIS MÄRTSIS 2014)

KMS § 16 lõikes 2¹ on sätestatud maksuvabade finantsteenuste loetelu ning teenuste pakkujast lähtuvalt selles erisusi ei tehta. Kui loetelus nimetatud finantsteenuse osutamiseks on kehtestatud erinõuded teiste seadustega, siis teenuse liigi määramisel on aluseks vastav eriseadus. KMS tugineb Euroopa Liidu käibemaksuregulatsioonile, mis ei näe ette alternatiivsete maksevahendite teenuste käsitlemist finantsteenustena. Alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine KMS mõistes ei kuulu finantsteenusele kohaldatava maksuvabastuse alla, mistõttu kuulub Bitcoin’idega kauplemisel tekkiv käive maksustamisele tavapärase 20%-lise käibemaksumääraga.    

Tulumaksuga maksustamisel käsitletakse Bitcoin’i TuMS § 15 lõike 1 tähenduses varana:

Tulumaksuga maksustatakse sellisel juhul vara võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1)

Kui isiku tegevus Bitcoin’idega vastab TuMS § 14 lg 2 tingimustele, maksustatakse teenitud tulu ettevõtlustuluna, sh sotsiaalmaksuga.

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

MAKSUSTAMINE ÜHENDKUNINGRIIGIS (JUHIS 03.03.2014)

For VAT purposes Bitcoin and similar cryptocurrencies will be treated as follows below, this in no way reflects on how they are treated for regulatory or other purposes:

Income received from Bitcoin mining activities will generally be outside the scope of VAT on the basis that the activity does not constitute an economic activity for VAT purposes because there is an insufficient link between any services provided and any consideration received.

Income received by miners for other activities, such as for the provision of services in connection with the verification of specific transactions for which specific charges are made, will be exempt from VAT under Article 135(1)(d) of the EU VAT Directive as falling within the definition of 'transactions, including negotiation, concerning deposit and current accounts, payments, transfers, debts, cheques and other negotiable instruments.‘

When Bitcoin is exchanged for Sterling or for foreign currencies, such as Euros or Dollars, no VAT will be due on the value of the Bitcoins themselves.

Charges (in whatever form) made over and above the value of the Bitcoin for arranging or carrying out any transactions in Bitcoin will be exempt from VAT under Article 135(1)(d) as outlined at 2 above.

However, in all instances, VAT will be due in the normal way from suppliers of any goods or services sold in exchange for Bitcoin or other similar cryptocurrency.

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

RAHAPESUVASTANE REGULATSIOON JA POLITSEI SEISUKOHT

RahaPTS § 3 lg 1 p 2 kohaselt RahaPTS-i kohaldatakse finantseerimisasutuste majandus-, kutse- ja ametitegevuses, kusjuures RahaPTS § 6 lg 2 p 4 kohaselt käsitletakse RahaPTS tähenduses finantseerimisasutusena muu hulgas alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujat.

RahaPTS § 6 lg 4 defineerib alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujat järgmiselt: Alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab side-, ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu rahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on võimalik täita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtiva vääringu vastu, kuid kes ei ole lõikes 1 nimetatud isik ega finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

ÕIGUSSELGUS?

Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-2-05 kohaselt tuleneb õigusselguse põhimõte nõudest, et isikul peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua - isikul peab olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist.

Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-16-04 kohaselt ei ole PS-ga nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse aste kõikide normide puhul sama. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata. Sama lahendi kohaselt ei tule normi määratletust hinnata konkreetse vaidluse poolte seisukohalt vaadatuna. Mõõdupuuks on normi adressaadiks olev kujuteldav keskmiste võimetega isik.

2014.05.20WWW.GLIMSTEDT.EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM /

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

RÄVALA PST 5TALLINN 10143, EESTI

TEL: 611 8050FAKS: 611 8051

E-POST: PRIIT.LATT@GLIMSTEDT.EE W: WWW.GLIMSTEDT.EE

SKYPE: PRIITLATT