View
0
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
European Agency for the Management of Operational Cooperation at the External Bordersof the Member States of the European Union
European Agency for the Management of Operational Cooperation at the External Bordersof the Member States of the European Union
2011. aasta tööplaan
2/143
Sisukord
Kommenteeritud kokkuvõte ......................................................... 4
1. Üldosa ........................................................................................ 13
1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 13
1.2. Missioon .................................................................................................................... 14
1.3. Visioon ...................................................................................................................... 15
1.4. Strateegia ................................................................................................................... 15
1.5. Kasutatud lähenemisviis ............................................................................................ 20
1.5.1. Eesmärgipõhine lähenemisviis ........................................................................... 20
1.5.2. Programmide, projektide, toodete ja teenuste kindlaksmääramine .................... 20
1.5.3. Mitmeaastast planeerimist võimaldavad programmid ....................................... 21
1.6. Keskkonnaanalüüs ..................................................................................................... 22
1.6.1. Poliitilised või ELiga seotud tegurid .................................................................. 22
1.6.2. Majanduslikud tegurid ....................................................................................... 25
1.6.3. Sotsiaalne ja poliitiline õhkkond ........................................................................ 26
1.6.4. Piirihaldusega seotud tehnoloogia areng ............................................................ 26
1.7. Välispiiri olukorra prognoos 2011. aastal ................................................................. 27
1.7.1. Olukord 2010. aastal .......................................................................................... 27
1.7.2. Üldprognoos ....................................................................................................... 28
1.7.3. Eriprognoos ........................................................................................................ 29
1.8. Iga-aastases riskihinnangus esitatud soovitused 2011. aastaks ................................. 32
2. FRONTEXi peamised tegevusvaldkonnad ja nendega seotud eesmärgid ...................................................................................... 35
2.1. Üldeesmärgid kui Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013 nurgakivid ....... 35
2.1.1. 1. eesmärk: teadlikkus ........................................................................................ 35
2.1.2. 2. eesmärk: reageerimine ................................................................................... 35
2.1.3. 3. eesmärk: koostalitlusvõime ............................................................................ 35
2.1.4. 4. eesmärk: tulemuslikkus .................................................................................. 36
2.2. Eesmärgid ja väljundid .............................................................................................. 36
2.3. Tulemuslikkuse juhtimise süsteem ja prioriteetide seadmine ................................... 36
2.3.1. Tulemuslikkuse näitajad ..................................................................................... 36
2.3.2. Prioriteetide seadmine ........................................................................................ 40
2.4. Frontexi operatsioonide portfell ja kavandamine ...................................................... 42
2.4.1. Operatsioonide osakond ..................................................................................... 42
2.4.2. Suutlikkuse suurendamise osakond .................................................................... 53
Ühised õppekavad ........................................................................................................ 56
3/143
Koolitustegevus operatsioonide osakonna programmide osana .................................. 61
Võrgustike loomine ja koostöö sidusrühmadega ......................................................... 61
Muu tegevus ................................................................................................................. 67
2.5. Ülevaade vahe-eesmärkidest, väljunditest (projekt/toode/teenus), tulemuslikkuse näitajatest ja vahendite eraldamisest ........................................................................ 73
2.5.1. Operatsioonide osakond ..................................................................................... 73
2.5.1.1. Ühisoperatsioonid ........................................................................................... 73
2.5.1.2. Riskianalüüsi üksus (RAÜ) ............................................................................. 81
2.5.1.3. Frontexi vaatluskeskus .................................................................................... 89
2.5.2. Suutlikkuse suurendamise osakond .................................................................... 92
2.5.2.1. Teadus- ja arendustegevus (TA) ..................................................................... 92
2.5.2.2. Koolitusüksus (KÜ) ........................................................................................ 95
2.3.2.3. Ühiskasutuses vahendite üksus (ÜKV) ........................................................... 99
2.5.3. Haldusosakond ................................................................................................. 106
2.5.3.1. Haldusteenused ............................................................................................. 106
2.5.3.2. Finantsid ja hanked ....................................................................................... 111
2.5.3.3. Õigusküsimuste üksus ................................................................................... 115
2.5.4. Direktoraat ja tegevjuhi tugiteenused ............................................................... 117
2.5.4.1. Frontexi operatiivbüroo (FOO) ..................................................................... 117
2.5.4.2. Välissuhted (VS) ........................................................................................... 119
2.5.4.3. Planeerimine ja kontroll (PK) ....................................................................... 125
2.5.4.4. Kvaliteedijuhtimine (KJ) ............................................................................... 128
2.5.4.5. Teave ja läbipaistvus (TL) ............................................................................ 129
2.5.5. Siseaudit (SA) .................................................................................................. 131
1. lisa. Kavandatud operatiivtegevus.............................................................................. 132
2. lisa. Liikmesriikide esitatud huvipakkuvate temaatiliste valdkondade mittetäielik loetelu ..................................................................................................................... 134
Jooniste loetelu Joonis 1. Frontexi struktuur .............................................................................................. 16
Joonis 2. Rahaliste vahendite areng 2005–2011 ......................................................... 17
Joonis 3. Personali areng (2005–2011) ......................................................................... 18
Tabelid
Tabel 1. Ülevaade tulude kujunemisest 2011. aastal .................................................... 6
Tabel 2. Personali areng aastatel 2010–2011 ................................................................ 6
Tabel 3. Kulude ülevaade (jaotiste kaupa) 2011. aastal ............................................... 7
Tabel 4. Halduskulud aastatel 2009–2011 ...................................................................... 9
Tabel 5. Tegevuskulud aastatel 2009–2011 ................................................................. 10
Tabel 6. Ülevaade ressurssidest (2010–2011) ............................................................. 16
Tabel 7. Rahaliste vahendite areng (2009–2011) ........................................................ 17
Tabel 8. Ülevaade haldustegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest ................. 19
Tabel 9. Ülevaade operatiivtegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest (2009–2011) .................................................................................................................................... 20
4/143
Kommenteeritud kokkuvõte Käesolev tööplaan1 on Frontexi tegevuskava, mille põhjal koostatakse juhtimiseks vajalikud aruanded (2011. aastal alustatud ja elluviidud operatiivtegevuse hindamine). Selles soovitatakse ja tutvustatakse Frontexi võimalikke tegevusvaldkondi asjaomasel aastal. Frontexi tööplaaniga püütakse ka tagada võimalikult hea läbipaistvus Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike jaoks. Tööplaani ülesehitus põhineb Frontexi tegevusmudelil, mis rajaneb kolmel põhiülesandel:
1) riskianalüüs ja teadmushaldus, 2) ühisoperatsioonide haldamine (sealhulgas operatiivne reageerimisvõime)
ning 3) suutlikkuse suurendamine.
Need põhiülesanded on võimalikud tänu Frontexi panusele integreeritud piirihalduse kontseptsiooni kohaldamisse ja saavutustele selle kohaldamisel. Seda kontseptsiooni rakendatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja kolmandate riikide piirikontrolliasutustega, toetades ja abistades piirkondlikke üksusi ning arendades asutustevahelist koostööd. Frontexi tegevusmudeli edu ei sõltu üksnes Frontexi struktuuri koondatud inimressursside ning rahaliste ja tehniliste vahendite kättesaadavusest ja kasutamisest, vaid ka selliste välisosalejate ja -partnerite panusest nagu liikmesriigid, kes aitavad kaasa Frontexi koordineeritud tegevusele. Frontexi tegevus seisneb toodete ja teenuste pidevas ja korduvas pakkumises. Kõnealune tegevus kuulub Frontexi tegevusportfelli ka järgmistel aastatel. Mõni tegevus jääb sel ajal muutumatuks, samal ajal kui teisi muudetakse veidi vastavalt olelusringi etapile, millesse need on jõudnud. Lisaks sellele ja kooskõlas uue sisejulgeoleku strateegiaga peab Frontexi operatiivtegevus järjest enam keskenduma organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele välispiiridel. Nii osakondadevaheline kui ka osakondadesisene tegevus on koondatud programmide alla, kajastades keskmise tähtajaga lähenemisviisi. Koondamine võimaldab sellise programmi iga-aastast ülesehitust vajaduse korral kohandada, ilma et muudetaks programmi üldist ulatust. Paindlikkus võimaldab reageerida Frontexi töökeskkonnas toimunud muutustele. 1 Tööplaan on kava elluviimiseks vajalike tegevuste või sammude kokkuvõtlik esitus. Selle eesmärk on siduda strateegia meetmetega.
5/143
Frontexi 2011. aasta tööplaani üldosa kordab Frontexi missiooni, selle strateegilist positsiooni ja ka Frontexi visiooni. Iga-aastase tööplaani raames käsitletakse neid küsimusi üksnes üldisel tasemel. Üldosa jätkub keskkonnaanalüüsiga ja ELi välispiiri 2011. aasta olukorra prognoosiga. See osa põhineb peamiselt järeldustel, mida sisaldavad ka 2010. aasta riskihinnang ja sama aasta kohta koostatud poolaasta riskihinnang. Frontexi 2011. aasta tööplaani teises osas keskendutakse Frontexi olulisematele tegevusvaldkondadele, mille aluseks on teadlikkus (analüütiline suutlikkus),2 reageerimine (operatiivne suutlikkus ja reageerimisvõime),3 koostalitlusvõime (kohanemine klientide vajadustega)4 ja tulemuslikkus (juhtimissuutlikkus)5 kui Frontexi neli strateegilist keskpunkti (üldeesmärki). Frontexi struktuur on liigendatud osakondadeks ja üksusteks, mis toodavad väljundeid ning on juhtimise ja valitsemise võimaldamiseks seotud tulemuslikkuse näitajatega. Kõik projektid, tooted ja teenused on seotud inimressursside ja rahaliste vahenditega, mis on vajalikud käesolevas dokumendis kirjeldatud väljundite saavutamisele suunatud tegevuse elluviimiseks. Kommenteeritud kokkuvõtte järgmises osas tehakse kokkuvõte ja tuuakse esile valdkonnad, kus lisaks struktuurilistele muudatustele on muutunud ka väljundid ning kus sellest tulenevalt on ette nähtud inimressursside ja/või rahaliste vahendite muutumine.
2 TEADLIKKUS – andmetele tuginedes ja olukorda analüüsides olukorrast ülevaate tagamine, et hinnata muutusi, riske ja ohtusid, millel võib olla mõju ELi välispiiri julgeolekule. 3 REAGEERIMINE – olulise rolli täitmine ühisoperatsioonide algatamisel ja regulaarsete operatiivsete piirijulgeolekumeetmete tõhusal koordineerimisel ELi tasandil. Sellega toetatakse tulemuslikult liikmesriike, et hallata eriolukordi ja tagada turvalisus ELi välispiiril. 4 KOOSTALITLUSVÕIME – keskse rolli täitmine doktriinide, vajaduste, menetlus- ja halduskorra ning ELi välispiiri tõhusat haldamist toetavate tehniliste lahenduste ühtlustamise edendamisel. 5 TULEMUSLIKKUS – ressursside kasutamise tõhustamine, tööprotsesside parandamine ja seatud eesmärkide saavutamine.
6/143
Kirjeldus 2009. aasta eel-
arve
2010. aasta eel-arve-
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarve-projekt
Kõik summad on eurodes
I. Liidu toetus 85 000 000 85 550 000 81 000 000
II. Schengeni alaga ühinenud riikide sissemaksed
2 400 000 1 890 843 4 534 000
III. Ühendkuningriigi ja Iirimaa sissemaksed
850 300 850 000 850 000
IV. Liikmesriikide vabatahtlikud sissemaksed
0 lisatakse hiljem
KOKKU 88 250 000 88 290 843 86 384 000
V. Sihtotstarbelised tulud 0 0 0
Tabel 1. Ülevaade tulude kujunemisest 2011. aastal Kuigi Frontexi mitmeaastases tegevuskavas 2011–2013 soovitati töötajate arvu 2011. aastal üldiselt tõsta, mitte üksnes tegevusvaldkondade arvu suurenemise, vaid ka teatud tegevusvaldkondade ulatuse laienemise tõttu, peab Frontex 2011. aastal siiski järgima personali nullkasvu poliitikat. 2010 2011 Muutus
Inimressursid
Ajutised töötajad
143 (48%) 143 (48%) 0
Lepingulised töötajad
79 (26%) 79 (26%) 0
Riikide lähetatud eksperdid
76 (26%) 76 (26%) 0
KOKKU 298 (100%)6 298 (100%) 0
Tabel 2. Personali areng aastatel 2010–2011
6 Töötajate arv kasvas 2010. aastal vaid selliste töötajate võrra, kes ei tööta eelarvele lisatud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel. Järgmises tabelis on näidatud täiendavate töötajate jaotus Frontexi üksuste vahel.
Lepingulised töötajad
4 IKT kasutajatugi
1 Tegevjuhi tugiteenuste assistent (asendaja)
1 RAÜ assistent
1 Esindamisteenuste assistent Täiendavad lepingulised töötajad
kokku 7
Riikide lähetatud eksperdid 4
Frontexi lähetatud luureametnike (FISO) FOO projekt
1 Riikide poolt lühikeseks ajaks lähetatud eksperdid, kelle lähetust on pikendatud FOO projekti jaoks
Täiendavad riikide lähetatud eksperdid kokku 5
7/143
Vastavalt eespool nimetatud poliitikale on töötajate arv 2011. aastal 281, sealhulgas agentuuri kõrgem juhtkond. Frontex prognoosib, et rahaliste vahendite vajadus on 2011. aastal stabiilne. Järgmistel aastatel on oodata rahaliste vahendite täiendavat stabiliseerumist koos inimressursside kohandatud ja tagasihoidliku suurenemisega, mida õigustab usaldusväärne tulemuslikkuse juhtimise süsteem.
2009. aasta eelarve
2009. aasta kulukohustu
sed
Maksed 2009. aastal
2010. aasta parandatud eelarve N1
2011. aasta eelarve
kõik summad on eurodes
Jaotis 1 15 956 000 15 461 214 15 106 087 20 085 000 21 761 000
Jaotis 2 10 044 000 6 558 191 4 772 725 10 894 000 11 310 000
Jaotis 3 62 250 300 59 489 849 34 290 316 57 311 843 53 313 000
Kokku 88 250 300 81 509 255 54 169 128 88 290 843 86 384 000
Tabel 3. Kulude ülevaade (jaotiste kaupa) 2011. aastal Peamiselt IT-valdkonna projektide elluviimise jätkamise prognoositava kõrgpunkti tulemusel 2011. aastal nihkub haldus- ja tegevuskulude suhe tasemele 38:62. Nagu varasematel aastatel märgitud, sisaldavad halduskulud siiski märkimisväärset osa n-ö varjatud tegevuskulusid (jaotis 1). Frontexi tulemuslikkuse juhtimise süsteemi rakendamine annab tegevus- ja halduskulude tegelikust suhtest parema ja tõepärasema ülevaate. 2011. aastal suurenevad muud halduskulud ligikaudu 0,4 miljoni euro võrra, millest 0,3 miljonit eurot eraldatakse suurenenud IT-kulude katmiseks. Tegevuskulud moodustavad 2011. aasta eelarvest 62%. Võrreldes 2010. aasta parandatud eelarvega N1 väheneb tegevuseelarve 10%. Ressursside tõhusam kasutamine võimaldab siiski nii esmatähtsa kui ka teisejärgulise operatiivtegevuse mahtu suurendada 11%. Kooskõlas strateegilise eesmärgiga tugevdada piirihalduse kaudu julgeolekut toetab Frontexi tõhustatud koordineerimine kuritegevuse vältimise ja selle vastu võitlemise tugevamat sidumist rände haldamisega. Selle abil kasutatakse ära integreeritud piirihalduse kontseptsiooni kogu potentsiaal.
8/143
Võttes arvesse asjaolu, et Frontexi funktsioonid hõlmavad tervet ELi neljatasandilise piirijulgeolekustrateegia rakendusala, tuleb 2011. aastal eeskätt jätkata sellise tegevuse tugevdamist, mis on suunatud suhete ja koostöö arendamisele kolmandate riikidega nii piirihalduse kui ka tagasisaatmisoperatsioonide valdkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse koostöö tugevdamisele Vahemere piirkonna, Lääne-Aafrika, Kesk-Aasia ja Kaug-Ida kolmandate riikide asjakohaste asutustega. 2011. aastal osaleb Frontex koos liikmesriikidega Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) edasiarendamisel. Selle raames teostatakse arvukalt pikaajalisi operatsioone mere-, maismaa- ja õhupiiril. Frontex suurendab piirijulgeolekut, tugevdades koostööd liikmesriikide vahel, ning jätkab koos liikmesriikidega eelkõige lõunapoolsel merepiiril elluviidavate piirkondliku piirihalduse valdkonna algatuste väljatöötamist. Jätkatakse Frontexi riiklike kontakt-punktide võrgu (NFPOC) arendamist koos erivõrkudega. Frontex püüab veelgi parandada oma analüütilist suutlikkust. Tugevdatakse sidemeid Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustikega. Vaatluskeskus peaks arenema järgmise organisatsioonilise küpsuse tasemeni. Varasemate aastate kogemustele tuginedes on võimalik hoida merepiirile eraldatud eelarve 2010. aasta algsel tasemel ilma tõhusust vähendamata. Kuigi merepiirile eraldatud eelarve kasutati suurel määral ära, on maksed oluliselt hilinenud. Seega on usutav, et isegi vähendatud eelarve võimaldab seitsme kuni üheksa projekti elluviimist Euroopa patrullivõrgustiku programmi raames. Suurim osa Frontexi eelarvest eraldatakse ühisoperatsioonidele, et veelgi suurendada Frontexi suutlikkust ja tõhusust koordineerida liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide operatiivtegevust riskianalüüside põhjal. See võimaldab paremini keskenduda ebaseadusliku rände põhimarsruutidele ja piirihalduse mõju suurendamisele kuritegevusvastases võitluses välispiiridel.
2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Töölevõtmine 315 000 246 000 173 000
Halduslähetused 450 000 450 000 600 000
9/143
2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Sotsiaal-meditsiiniline infrastruktuur
55 000 75 000 61 000
Muud personaliga seotud kulud 430 000 692 000 772 000
Sotsiaalhoolekanne 63 000 70 000 70 000
Vastuvõtu- ja esinduskulud 175 000 175 000 135 000
PERSONALIKULUD KOKKU 15 956 000 20 085 000 21 761 000
Hoonete üürimine ja sellega seotud kulud
3 725 000 3 595 000 4 065 000
Andmetöötlus ja telekommunikatsioon
4 290 000 5 165 000 5 425 000
Vallasvara ja sellega seotud kulud
209 000 174 000 65 000
Jooksvad halduskulud 915 000 910 000 655 000
Postikulud 80 000 80 000 100 000
Muud kui operatiivsed koos-olekud
775 000 920 000 750 000
Auditeerimine 50 000 50 000 250 000
MUUD HALDUSKULUD KOKKU
10 044 000 10 894 000 11 310 000
Tabel 4. Halduskulud aastatel 2009–2011
2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
10/143
2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Operatsioonid 48 250 300 43 111 843 40 631 000
Maismaapiir 5 780 000 4 250 000 4 500 000
Merepiir 34 350 300 26 870 843 24 040 000
Õhupiir 2 623 732 2 650 000 2 200 000
Tagasisaatmisalane koostöö 5 496 286 9 341 000 9 891 000
Riskianalüüs 2 200 000 1 800 000 1 400 000
Frontexi vaatluskeskus 1 650 000 450 000 1 400 000
Koolitus 6 800 000 7 200 000 5 700 000
Teadus- ja arendustegevus 1 400 000 1 400 000 1 032 000
Ühiskasutuses vahendid 1 400 000 1 400 000 1 000 000
Lisakulud 550 000 1 950 000 2 150 000
Lisakulud 150 000 150 000 150 000
Operatiivsed IT-projektid 400 000 1 800 000 2 000 000
Operatiivtegevus kokku 62 250 300 57 311 843 53 313 000
Kõik kokku 88 250 300 88 290 843 86 384 000
Tabel 5. Tegevuskulud aastatel 2009–2011 Kuigi eelarvet, mis on ette nähtud ühisoperatsioonideks ja katseprojektideks välispiiril, on vähendatud 2,5 miljoni euro võrra 40,6 miljoni euroni, suureneb operatiivtegevuse päevade absoluutarv 11%. Ühisoperatsioonideks ja katseprojektideks maismaapiiril on eraldatud 4,5 miljonit eurot, et tõhustada liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide operatiivkoostöö koordineerimist, eesmärgiga peatada ebaseaduslikud rändevood ja suurendada mõju kuritegevusvastasele võitlusele ELi välispiiril, keskendudes Balkani ja idapoolsetele marsruutidele.
11/143
Ühisoperatsioonid ja katseprojektid merepiiril saavad nagu varasematelgi aastatelgi suurima osa Frontexi eelarveeraldistest. Merepiirile on eraldatud 24,0 miljonit eurot, et võidelda ebaseaduslike rändevoogude vastu riskianalüüsis kindlaks tehtud marsruutidel, suurendades mereoperatsioonide ulatust tegevuspiirkondade ja rakendustähtaegade poolest. Õhupiirile eraldatav eelarve on 2,2 miljonit eurot, mis on ette nähtud Lääne-Balkani piirkonnast, Ladina-Ameerikast, Aasiast, Aafrikast ja Lähis-Idast lähtuva olukorra lahendamiseks ning pikaajalise lähenemisviisi edasiseks rakendamiseks, et võidelda ebaseadusliku rände vastu, kasutades mitmetes riskianalüüsis kindlaks tehtud lennujaamades Frontexi ühiseid toetusrühmi. Tagasisaatmisoperatsioonide raames suurendatakse liikmesriikidele ja Schengeni alaga ühinenud riikidele ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks antavat toetust. Eelarves on ette nähtud 9,8 miljonit eurot, et muu hulgas aidata (sh liisitud lennuki kasutamine) korraldada 20–25 tagasisaatmisoperatsiooni õhu, maismaa ja mere kaudu ning kaasrahastada mitut sellist operatsiooni. Riskianalüüs pakub agentuurisisestele ja -välistele sidusrühmadele õigel ajal strateegilisi analüüse ja nendega seotud nõuandeid ning operatiivseid ja taktikalisi analüüse. Eelarvest on ette nähtud 1,4 miljonit eurot, et teha mitu perioodilist ja ühekordset riskianalüüsi ja pakkuda agentuuri operatiivtegevusele analüütilist tuge. Frontexi vaatluskeskus hoiab olukorraga kursis, toetab riskianalüüsi ja eriolukordade/kriiside ohjamist veelgi operatiivsemalt, osutades teenust 9 tundi ööpäevas. Teadus- ja arendusüksuse eelarve on 2011. aastal 1 miljon eurot, mis on ette nähtud ühtlustamise edendamiseks ja nii operatiivsete kui ka tehniliste piirikontrolli standardite väljatöötamiseks, liikmesriikide teavitamiseks tehnika ja tehnoloogia arengust piirikontrolli valdkonnas ja liikmesriikide ühiste huvide esindamiseks piirijulgeolekualastes teadusuuringutes. Koolitusüksuse tegevus jaguneb üldiselt kolme põhikategooriasse: standarditud ühised õppekavad ja täienduskursused, täiendusõpe, mille eesmärk on saavutada nende piirivalvurite koostalitlusvõime, keda ei ole õpetatud ühiste koolitusstandardite kohaselt, ja koolitustoetus. Paljudeks eri tegevusteks on eelarvest ette nähtud 5,7 miljonit eurot. Rahaliste vahendite vähenemine võrreldes varasemate aastatega ei tohiks mõjutada koolituspäevade arvu, mis suureneb 11%. Ühiskasutuses vahendite üksus haldab ja arendab edasi ELi liikmesriikide, Schengeni alaga ühinenud riikide ja Frontexi piirivalvurite ja tehniliste seadmete ühisreserve, et parandada operatiivtegevuseks vajalike ressursside kättesaadavust
12/143
ja kasutatavust ühisoperatsioonides, tõhustada tehnilist ja operatiivabi ning kiiret operatiivabi ning suurendada sellega Frontexi reageerimisvõimet. Täiendavate operatiivtegevuste eelarveartiklist (2 miljonit eurot) rahastatakse peamiselt operatiivseid IT-projekte, nagu RAÜ/FVK automatiseerimise lõpetamine, tagasisaatmise/ühisoperatsioonide automatiseerimine ning muud projektid, mille puhul eraldatakse rahalisi vahendeid peamiselt teadus ja arendustegevuseks ja/või koolituseks. Tunduvalt väiksemal määral kaetakse sellest eelarveartiklist operatiivse iseloomuga ülesandeid, mis ei ole seotud kindla operatiivtegevuse projektiga.
13/143
1. Üldosa
1.1. Sissejuhatus Tööplaanis,7 mida on mainitud Frontexi määruses,8 tutvustatakse Frontexi võimalikke tegevusvaldkondi asjaomasel aastal ja lepitakse neis kokku. Frontexi 2011. aasta tööplaan ja selle rakendamine on tihedalt seotud ka 2011. aasta eelarve projekti koostamise ja kasutamisega, põhjendades vahendite eraldamist Frontexi finantsplaani jaotistele, peatükkidele ja artiklitele. Nagu eelmistel aastatelgi, taotletakse tööplaaniga läbipaistvuse, turvalisuse ja paindlikkuse tasakaalu, mis võimaldaks Frontexil oma operatiivset sõltumatust ära kasutades oma tegevust kohandada. 2011. aasta tööplaaniga taotletakse järgmist:
1) kooskõla Frontexi mitmeaastase tegevuskavaga 2010–2013, 2) programmide alla koondatud toodete ja teenuste püsiv pakkumine
(sealhulgas edasiarendamine) ning 3) uute projektide või programmide algatamine ja elluviimine.
1. 2009. aastal kinnitas haldusnõukogu Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013, milles on Frontexi strateegilist positsiooni väljendatud konkreetsete pikaajaliste meetmete kujul. Mitmeaastane tegevuskava võeti aluseks ka tööplaani koostamisel. 2. Frontex hakkas toodete ja teenuste portfelli koostama 2009. aastal. 2011. aastal pakutakse neid tooteid ja teenuseid edasi ning vajaduse korral täiustatakse portfelli. 3. 2011. aastal käivitatakse piiratud arv uusi algatusi. 2009. ja 2010. aastal alustati toodete ja teenuste koondamist keskmise tähtajaga ja pikaajalistesse programmidesse ning 2011. aastal seda jätkatakse ja täiustatakse. Siinkohal on oluline märkida, et edasises planeerimis- ja rakendamisprotsessis võidakse jaos 2.5 esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ette nähtud inimressursse ja rahalisi vahendeid muuta.
7 Tööplaan on kava elluviimiseks vajalike tegevuste või sammude kokkuvõtlik esitus. Selle eesmärk on siduda strateegia meetmetega. 8 Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta.
14/143
1.2. Missioon
Frontex on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtavat operatiivkoostööd koordineeriv Euroopa agentuur.
Frontex hõlbustab ja tõhustab olemasolevate ja tulevaste välispiiri haldamisega seotud ELi meetmete kohaldamist.
Selleks tagab Frontex liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks9.
Frontex suurendab ELi kodanike vabadust ja turvalisust, täiendades liikmesriikide piirihaldussüsteeme. Frontex on Euroopa tasandil tegutsev usaldusväärne ja operatiivne koordineerija ning edendaja, keda tunnustavad ja toetavad täielikult nii liikmesriigid kui ka välispartnerid. Frontex teeb aktiivset koostööd muude ELi tasandil sisejulgeoleku eest vastutavate õiguskaitseorganitega. Frontexi operatiivtegevus on teabepõhine ja selle käigus austatakse täielikult asjassepuutuvate isikute põhiõigusi. Frontexi tõhususe aluseks on motiveeritud ja professionaalsed töötajad. Frontex omakorda tugevdab oma positsiooni konkurentsivõimelise tööandjana. Frontexil on oluline roll ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni väljatöötamisel ja rakendamisel. ELi sisejulgeoleku strateegia raames keskendub Frontex ka operatiivtegevusele, mis on suunatud organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele välispiiril.
9 Frontexi määruse artikkel 1.
15/143
1.3. Visioon
„Frontex on Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi kontseptsiooni nurgakivi, edendades kõrgetasemelist
professionaalsust, koostalitlusvõimet, integreeritust ning vastastikust austust asjaomaste sidusrühmadega.”
1.4. Strateegia Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013 kohaselt rakendab Frontex liikmesriikide ja teiste ELi liikmesriikide välispiiri integreeritud halduse mõiste kohaldamisalasse kuuluvate valdkondade oluliste osalejate suhtes tugevdatud koostööpõhist lähenemisviisi10. Komisjoni ja eelarvepädevate institutsioonide rakendatavast personali nullkasvu poliitikast hoolimata saab rahalisi vahendeid eraldada samal tasemel nagu 2010. aastal. Välispartnerite suurenenud arv ja nende sissemaksed eelarvesse annavad Frontexile 2011. aastal suuremad võimalused. Lisaks sellele peaks finantsjuhtimise tugevdamine – prognoosid muutuvad täpsemaks, sest neid saab teha järjest ulatuslikumatele kogemustele ja andmetele tuginedes – ja töötajate tõhusam kasutamine võimaldama kõigi kättesaadavate vahendite kasutamist optimeerida.
10 4. ja 5. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2768. istungi järeldused.
16/143
Joonis 1. Frontexi struktuur
2010 2011
Inimressursid
Ajutised töötajad
143 143
Lepingulised töötajad
79 79
Riikide lähetatud eksperdid
76 76
KOKKU 298 298 Tabel 6. Ülevaade ressurssidest (2010–2011)
Organisatsiooniline struktuur jääb 2011. aastal samaks nagu 2009. ja 2010. aastal. 2010. ja 2011. aastal ellu viidud katseprojekti „Frontexi operatiivbüroo” tulemusel võidakse 2011. ja ka 2012. aastal kaaluda struktuurimuudatusi.
FRONTEXI ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR
TEGEVDIREKTOR
SISE AUDIT
TEGEVJUHI TUGITEENUSED
JUHIABIVÄLISSUHTED
FRONTEXI KONTAKTAMETNIKUD PLANEERIMINE JA KONTROLL
KVALITEEDIJUHTIMINETEAVE JA LÄBIPAISTVUS
TEGEVDIREKTORI ASETÄITJA
OPERAT SIOONID RISK I -ANAL ÜÜS KOOLITUS HALDUS -
TEENUSED TEADUS -
JA ARENDUS -TEGEVUS
FINANTSIDJA
HANKED
HALDUSN ÕUKOGU
OPERAT SIOONID E osakond
SUUTLIKKUSE SUURENDAMI SEosakond
HALD US -osakond
ÜHISKASUTUSES VAHENDID
FRONTEX IVAATLUS -KESKUS
ÕIGUS -KÜ SIMUSED
17/143
Kirjeldus 2009. aasta eel-
arve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarve-projekt
kõik summad on eurodes
I. Euroopa Liidu toetus 85 000 000 85 550 000 81 000 000
II. Schengeni alaga ühinenud riikide sissemaksed
2 400 000 1 890 843 4 534 000
III. Ühendkuningriigi ja Iirimaa sissemaksed
850 300 850 000 850 000
IV. Liikmesriikide vabatahtlikud sissemaksed
0 lisatakse hiljem
KOKKU 88 250 000 88 290 843 86 384 000
V. Sihtotstarbelised tulud 0 0 0
Tabel 7. Rahaliste vahendite areng (2009–2011)
Joonis 2. Rahaliste vahendite areng 2005–2011
Eelarve finantsosa vähendatakse veidi 2009. ja 2010. aastaga võrreldes (u 1,9 miljoni euro võrra). Viimastel aastatel saadud kogemused peaksid võimaldama finantsvajadusi täpsemalt hinnata (kõrgem kasutustase) ja selle lünga täita. Lisaks sellele on kehtestatud sise- ja välisprotsessid, mis võimaldavad teha sama liiki tegevusi kiiremini ja/või väiksemate ressurssidega ning seega tõhusamalt, ja neid täiustatud. Inimressursid jäävad 2010. aasta tasemele. Sellest hoolimata tuleks 2010. aastal saavutada liikmesriikide suurem osalus Frontexi koordineeritud tegevuses, vähendades seega vastuvõtvatele liikmesriikidele makstavate rahaliste vahendite võrdlemisi suurt osa.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Miljonit eurot
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aasta
Rahalised vahendid 2005–2011
Eelarveprojekt Muudatused Lõplik eelarve
18/143
0
50
100
150
200
250
300
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Year
Staff
TA
CA
AUX
SNE
SUM
m
Joonis 3. Personali areng (2005–2011)
Staff Töötajad
Year Aasta
TA Ajutised töötajad (AT)
CA Lepingulised töötajad (LT)
AUX Abitöötajad (AbiT)
SNE Riikide lähetatud eksperdid (RLE)
SUM Kokku
Kirjeldus 2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Töölevõtmine 315 000 246 000 173 000
Halduslähetused 450 000 450 000 600 000
Sotsiaal-meditsiiniline infrastruktuur
55 000 75 000 61 000
Muud personalikulud 430 000 692 000 772 000
Sotsiaalhoolekanne 63 000 70 000 70 000
Vastuvõtu- ja esinduskulud 175 000 175 000 135 000
PERSONALIGA SEOTUD KULUD KOKKU
15 956 000 20 085 000 21 761 000
19/143
Kirjeldus 2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Hoonete üürimine ja sellega seotud kulud
3 725 000 3 595 000 4 065 000
Andmetöötlus ja telekommunikatsioon
4 290 000 5 165 000 5 425 000
Vallasvara ja sellega seotud kulud
209 000 174 000 65 000
Jooksvad halduskulud 915 000 910 000 655 000
Postikulud 80 000 80 000 100 000
Muud kui operatiivsed koos-olekud
775 000 920 000 750 000
Auditeerimine 50 000 50 000 250 000
MUUD HALDUSKULUD
KOKKU
10 044 000 10 894 000 11 310 000
Tabel 8. Ülevaade haldustegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest
Kirjeldus 2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Operatsioonid 48 250 300 43 111 843 40 631 000
Maismaapiir 5 780 000 4 250 000 4 500 000
Merepiir 34 350 300 26 870 843 24 040 000
Õhupiir 2 623 732 2 650 000 2 200 000
Tagasisaatmisalane koostöö 5 496 286 9 341 000 9 841 000
20/143
Kirjeldus 2009. aasta eelarve
2010. aasta eel-arve
(parandatud
augustis 2010)
2011. aasta eelarveprojekt
kõik summad on eurodes
Riskianalüüs 2 200 000 1 800 000 1 400 000
Frontexi vaatluskeskus 1 650 000 450 000 1 400 000
Koolitus 6 800 000 7 200 000 5 700 000
Teadus- ja arendustegevus 1 400 000 1 400 000 1 032 000
Ühiskasutuses vahendid 1 400 000 1 400 000 1 000 000
Lisakulud 550 000 1 950 000 2 150 000
Lisakulud 150 000 150 000 150 000
Operatiivsed IT-projektid 400 000 1 800 000 2 000 000
Operatiivtegevus kokku 62 250 300 57 311 843 53 313 000
Kõik kokku 88 250 300 88 290 843 88 384 000
Tabel 9. Ülevaade operatiivtegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest (2009–2011)
1.5. Kasutatud lähenemisviis
1.5.1. Eesmärgipõhine lähenemisviis
Frontex jätkab eesmärgipõhise lähenemisviisi kohaldamist. Üldeesmärkide kindlaksmääramine võimaldas agentuuril kasutusele võtta mitmeaastase planeerimise. Frontexi üldeesmärkideks jäävad teadlikkus, reageerimine, koostalitlusvõime ja tulemuslikkus.
1.5.2. Programmide, projektide, toodete ja teenuste kindlaksmääramine
2011. aastal jätkab Frontex teed organisatsioonilise küpsuse poole, tugevdades kvaliteedi tõstmisega oma toodete ja teenuste portfelli, kuid loob ka uusi tooteid ja teenuseid.
21/143
Mitu liikmesriiki ja komisjon on viimastel aastatel põhjalikult käsitlenud Frontexi tegevuse keskmise tähtajaga ja pikaajalisteks tulemusteks teisendamise küsimust. Frontex jätkab nende püsivate vajadustega tegelemist kohandatud ja rahuldaval viisil, koondades tooted, teenused ja projektid keskmise tähtajaga või pikaajalistesse programmidesse.
1.5.3. Mitmeaastast planeerimist võimaldavad programmid
Frontex on määratlenud „programmid” kui sidusrühmade vajaduste rahuldamiseks ette nähtud toodete või teenuste süsteemi (sealhulgas üksiktoodete tarnimine). Programmide kasutuselevõtt on andnud haldusnõukogule vajaliku töövahendi nende nõuete kehtestamiseks, mille raames Frontexi juhtkond peaks saama keskmises või pikas perspektiivis tegutseda. Kuna programmid on keskmise tähtajaga või pikaajalised, on olnud võimalik operatiivtegevust nende programmide raames vastavalt vajadusele korraldada ja ümber korraldada. Vajadusi hinnatakse tsükliliselt (igal aastal). Mõistagi tuleb seda ajakava kooskõlastada operatiivsete ja poliitiliste sidusrühmade ajakavaga (nt Stockholmi programm ja Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava11). Programmi koostamisel saab rakendada eri lähenemisviise, näiteks keskenduda konkreetsele geograafilisele piirkonnale, konkreetsele tegutsemismeetodile või tegevusvaldkonnale. See võimaldab jõuda probleemi tuumani, mitte tegeleda vaid tagajärgedega, ja hinnata tulemusi, mida määratletakse nende tegevuste mõjurina. 2011. aastaks ja praeguseks etapiks on kindlaks määratud mitu geograafilist piirkonda ja teemat, mida need programmid hõlmavad. Need on:
� Vahemeri ja Atlandi ookean,
� Lääne-Balkan ja ühendus Ida-Euroopa piirkonnaga,
� otsesidemed kõrge riskiga päritoluriikidega,
� patrull- ja vaatlustegevuse areng ning
� piirikontrolli areng. Agentuuri portfelli jäävad projektid, mida kasutatakse ajaliselt piiratud ja mittekorduvateks tegevusteks. Lisaks viiakse ellu projekte, et töötada välja, kavandada ja rakendada uusi töövahendeid, et neist saaksid agentuuri püsivad tooted ja teenused.
11 Nõukogu dokument 17024/09, vastu võetud Euroopa Ülemkogus 10. ja 11. detsembril 2009, ja KOM(2010) 171.
22/143
Lisaks operatiivtegevusele koondatakse ka tooted ja teenused keskmise tähtajaga ja pikaajalistesse programmidesse. Koondamine võib olla vertikaalne (ühe osakonna-/üksusesisene) või siduda eri osakondade/üksuste tegevuse üheks tervikuks.
1.6. Keskkonnaanalüüs Frontex ei tegutse stabiilses keskkonnas, immuunsena selliste väliste mõjurite suhtes, nagu poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, õiguslikud ja keskkonnategurid. Need tegurid määravad kindlaks agentuuri keskkonna ning avaldavad agentuurile või tema keskkonnale otsest või kaudset (vahendaja kaudu) mõju. Enne eri tegurite käsitlema asumist tuleb rõhutada, et Frontex, kes tegutseb peamiselt koordineerijana, sõltub suurel määral liikmesriikidest ja Schengeni alaga ühinenud riikidest ning nende valmisolekust agentuuri tegevuses aktiivselt osaleda ja selleks tehnilisi vahendeid kasutada. Käesoleva osa eesmärk on teavitada juhtorganit ja Euroopa institutsioone peamiselt teguritest, millega Frontex kokku puutub ja mis võivad kavandatud tööplaani rakendamist otseselt või kaudselt mõjutada.
Peaks saama selgeks, et neid tuvastatud tegureid tuleb pidevalt kontrollida, et meetmeid proaktiivsemalt kindlaks määrata.
1.6.1. Poliitilised või ELiga seotud tegurid
Lissaboni lepingu mõju
Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009. Sellega sätestati ELi esmases õiguses integreeritud piirihalduse kontseptsioon. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nüüd võtta mis tahes meetmed, mis on vajalikud välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärguliseks loomiseks.
Nõukogu järeldused Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri haldamise kohta
Nõukogu järeldused12 kuuluvad mitmete oluliste otsuste ja dokumentide hulka, mis kujundavad Frontexi tööd integreeritud piirihaldamise kontseptsiooni raames. Need
12 5. ja 6. juunil 2008. aastal Luxembourgis peetud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2873. istungi järeldused.
23/143
põhinevad nõukogu järelduste preambuli kohaselt eelkõige komisjoni teatistel Frontexi tulevase arengu ja piiride valvamise süsteemi loomise kohta. Lisaks sellele, et 2009. aastal jõustus Lissaboni leping, võeti sel aastal vastu ka Stockholmi programm. Need kaks tähtsat verstaposti on teineteisega seotud ja tähistavad olulisi muudatusi Euroopa piirihalduse julgeolekustruktuuris ja -korralduses. Frontexil seisab tulevatel aastatel ees oluline areng, mis on kõnealustes raamdokumentides sätestatud poliitiliste ideede ja konkreetsete üleskutsete tulemus.
16. oktoobril 2009 võttis komisjon vastu teatise „Suund mereseire integreerimisele: Ühine teabejagamiskeskkond ELi merendusvaldkondadele”. Üldasjade nõukogu palus oma 17. novembri 2009. aasta istungil13 komisjonil esitada enne 2010. aasta lõppu tegevuskava ühise teabejagamiskeskkonna arendamise ja rakendamise kohta järkjärgulise lähenemisviisi alusel.
25. ja 26. veebruaril toiminud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi järeldustes on loetletud 29 meedet, mis on koondatud viie välispiiride kaitse tugevdamise ja ebaseadusliku sisserände vastase võitlusega seotud pealkirja alla. Meetmed on suunatud:
� Frontexiga seotud tegevusele (üldiselt),
� Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) arendamisele,
� võitlusele ebaseadusliku sisserände võrgustike ja inimkaubanduse vastu, � liikmesriikide solidaarsusele ja välispiiri integreeritud haldusele ning � koostööle kolmandate riikidega.
Kõnealused meetmed hõlmavad Frontexi määruse muutmist, piirivalve kiirreageerimisrühmade ja tehnilise varustuse keskregistriga (CRATE) seotud puuduste kõrvaldamist, päritoluriikidega tehtava koostöö tugevdamist, ühiseid tagasisaatmisoperatsioone, koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga, koolitustegevuse edasist tõhustamist (ERASMUS) ja piirkondliku tegevuse katsetamist operatiivbüroo loomise teel.
Lisaks on Frontexit kutsutud üles uuesti üle vaatama oma rolli ja struktuuri, et edukalt toime tulla integreeritud piirihalduse tulevaste ülesannetega. Seega võivad Frontexi tugevam roll ja suuremad volitused lähitulevikus seisneda ka agentuuri piirkondlike büroode loomises. Sellist piirkondlikku tegevust toetati ka mitmes poliitilises avalduses ja nõukogu järeldustes ning korrati Stockholmi programmis14. Piirkondadesse, mida mõjutab järjest suurem rändesurve, loodud operatiivbürood suudaksid rahuldada ELi liikmesriikide vajadusi, suurendades tõhusust ja tulemuslikkust ning andes nii Frontexi ühisoperatsioonidele lisandväärtust.
13 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/pdf/external_relations_council_conclusions_17112009_en.pdf. 14 Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel, nõukogu dokument 17024/09, JAI 896, Brüssel, 2.12.2009, lk 55.
24/143
Sisejulgeoleku strateegia
2010. aasta veebruari ELi sisejulgeoleku strateegias15 on sõnaselgelt märgitud: „Väga oluline on õiguskaitse-, piirivalve- ja õigusasutuste ning muude talituste koostöö, näiteks tervishoiu-, sotsiaal- ja kodanikukaitse alal. Euroopa sisejulgeoleku strateegia peab kasutama võimalikke sünergiaid, mis esinevad õiguskaitsealase koostöö, integreeritud piirihalduse ja kriminaalõigussüsteemide valdkonnas”.
Sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee (COSI) ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vaheline koostöö
Neli justiits- ja siseküsimustega tegelevat asutust (Europol, Eurojust, CEPOL ja Frontex) koostasid COSI-le ühisaruande oma koostöö kohta. Aruandes võeti muu hulgas täielikult arvesse Stockholmi programmi,16 sisejulgeoleku strateegiat17 ja justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste juhatajate varasematel koosolekutel saavutatud tulemused. COSI töö ja seatud eesmärgid tuleb ellu viia ajavahemikul 2010–2011 ja neid tuleb sel ajal korrapäraselt hinnata. Seega tuleb teha täiendavaid jõupingutusi asutuste planeerimisprotsessi kooskõlastamiseks, seda ka liikmesriikidega kui COSI koordineeritavate üksustega.
Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava
Tegevuskava lisa seitsmes eri valdkondi käsitlevas peatükis on kirjeldatud, kuidas Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala moodustab koos Euroopa 2020. aasta strateegiaga tähtsa osa ELi lahendusest pikaajalistele ülemaailmsetele probleemidele ja panuse Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudeli tugevdamisse ja 21. sajandisse arendamisse. Kuigi enamik valdkondi sisaldab Frontexi tegevuse juhtpõhimõtteid, on põhirõhk Frontexi panusel Euroopa julgeoleku tagamisse.
Frontexi volitused
Euroopa Komisjon esitas 2010. aasta veebruaris Frontexi asutamist käsitleva nõukogu määruse nr 2007/2004 muutmise ettepaneku. Määruse muudatus peaks täpsustama agentuuri volitusi ja käsitlema tuvastatud puudusi.
15 Vastu võtnud Euroopa Ülemkogu, 25.3.2010 (5842/2/10). 16 17024/09, JAI 896. 17 7120/10, JAI 182.
25/143
Võttes arvesse käimasolevaid arutelusid ja mitme liikmesriigi seisukohti, põhines 2011. aasta tegevuse planeerimine Frontexi praegustel volitustel, eeldades, et õigusloomeprotsess lõpetatakse 2011. aasta keskel või lõpus.
Schengeni ala laienemine
Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad tõenäoliselt 2011. aastal Schengeni lepinguga. Seega võib sisekontrollita vaba reisimise ala laieneda Musta mere kallasteni, mis võib suurendada nende kahe liikmesriigi ligitõmbavust Türgit läbivatele ebaseaduslikele rändevoogudele.
1.6.2. Majanduslikud tegurid
Mõne liikmesriigi suurenev eelarvepuudujääk
Lisaks suurenenud töötusele on mõnes liikmesriigis (Kreeka, Hispaania, Portugal ja Iirimaa) oluliselt halvenenud ka riigi rahandus. Kokkuhoiumeetmed toovad seega tõenäoliselt kaasa ulatuslikud kärped avalikus sektoris, mille tulemusel võib väheneda nende liikmesriikide suutlikkus oma välispiiri tõhusalt hallata. Teine otsesem tagajärg võib olla see, et Frontexi koordineeritud tegevuse elluviimiseks ei suudeta eraldada piisavalt inimressursse või vahendeid.
Vähene tööjõunõudlus enamikus liikmesriikides
Ülemaailmse majanduslanguse täit mõju liikmesriikide tööturgudele ei mõisteta veel täielikult. Prognoositakse, et ELi töötuse määr kasvab 2010. aasta jaanuari 9,6%-lt (23 miljonit inimest) 2010. aasta lõpuks 10,2%-ni. Samuti on tõenäoline, et majandus taastub osaliselt, ilma et loodaks uusi töövõimalusi.
Prognooside kohaselt on töötuse kasv eelkõige suurim mittekodanikest töötajate seas, kes moodustavad praegu umbes 5% kogu ELi tööjõust.
Sageli püsib pärast majanduslanguse lõppu mõnda aega väiksem tööjõunõudlus. On ka tõenäoline, et lisaks sellele, et töövõimaluste taastumine viibib, on viivituse kestus liikmesriigiti erinev.
26/143
1.6.3. Sotsiaalne ja poliitiline õhkkond
Üldsuse suhtumist sisserändesse ELi mõjutab jätkuvalt eelkõige majanduslik olukord. Ebaseaduslikke rändajaid võidakse veelgi enam sotsiaalselt häbimärgistada, mida süvendab integratsiooniprogrammidele tehtavate kulutuste vähendamine mõnes liikmesriigis, kus on suured rändajate kogukonnad.
Võttes arvesse ELi suunduva ebaseadusliku rände voo tohutut kultuurilist, etnilist ja usulist heterogeensust, muutub pingete või isegi vägivaldsete konfliktide vältimine järjest raskemaks, nagu näitavad Prantsusmaal (Pas-De-Calais), Kreekas (Pátra, Ateena) ja Itaalias (Rosarno) toimunud juhtumid.
1.6.4. Piirihaldusega seotud tehnoloogia areng
Kahe peamise piirihalduse ja -kontrolli valdkonnas kättesaadava IT-süsteemi rakendamisel esineb ikka veel märkimisväärseid viivitusi; teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) ja viisainfosüsteem (VIS) – kui need saavad töökorda – mõjutavad oluliselt piirikontrollimise viise (protsesse), mida tuleb piiripunktides järgida. VIS, SIS II ja sõrmejälgede võrdlemise süsteem tsentraliseeritakse Dublini määruse kohaldamiseks ja nende operatiivjuhtimisega hakkab tegelema uus amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EURODAC).
27/143
1.7. Välispiiri olukorra prognoos 2011. aastal
1.7.1. Olukord 2010. aastal
Poolaasta riskianalüüs 2010. aasta kohta kinnitas 2010. aasta riskianalüüsis kirjeldatud ELi suunduva ebaseadusliku rände üldist vähenemise suundumust. Eelkõige vähenesid sarnaselt eelmisele aastale umbes 20% avastatud ebaseadusliku piiriületuse ja avastatud ebaseadusliku viibimise näitajad ja varjupaigataotluste arv. Aafrikast ELi suunduv ebaseaduslik ränne vähenes jätkuvalt. Liikmesriigid on teatanud, et Põhja-Aafrikas on tekkinud rohkem pardalemineku kohti, kuid neid ei ole seni kasutatud nii palju kui 2008. aastal kasutatud kohti. Ühe erandina kasutavad Põhja-Aafrikast pärit rändajad aina rohkem lennuühendust Türgiga, kus nad seejärel ületavad ebaseaduslikult ELi Türgiga külgneva välispiiri. On leidnud kinnitust, et Türgi on ELi suunduva ebaseadusliku rände peamine transiidiriik, eriti Afganistani kodanikel. Avastatud ebaseaduslikes piiriületustes hiljuti toimunud nihe Kreeka merepiirilt maismaapiirile näitab, kui tähtis on ühendada patrull- ja vaatlustegevus ebaseaduslike rändajate avastamisega ning võimaluse korral tagasisaatmisega. 2010. aasta esimesel poolel moodustasid merepiiril avastatud ebaseadusliku rände juhtumid 16% kõigist avastatud juhtumitest, võrreldes aastataguse 49%-ga. Nagu 2010. aasta riskianalüüsis kirjeldatud, on töövõimalused ELis põhiline tegur, mis meelitab ligi ebaseaduslikke rändajaid. Kuna majanduse taastumine ei ole ikka veel kindel, võib komisjoni sõnul prognoosida, et töötus ELis püsib mõnda aega kõrgel tasemel, ja seega on tõenäoline, et ebaseaduslik ränne jääb 2011. aastal 2008. aastal saavutatud tipptasemest allapoole. Peamine sündmus ELi välispiiril on 2011. aastal Schengeni ala tõenäoline laienemine Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Praeguse kava kohaselt peaks see toimuma 2011. aasta märtsis, kuid arutelud alles kestavad. Ebaseaduslikku rännet silmas pidades toob laienemine tõenäoliselt kaasa suurema surve Bulgaaria ja Türgi vahelisele maismaapiirile. Rändajaid salaja üle piiri toimetajad võivad kasutusele võtta ka uusi ebaseadusliku rände marsruute üle Musta mere, kuid sealsed rannikurajatised on vähem arenenud kui Egeuse mere ääres ja seda marsruuti kasutava ebaseadusliku rände võimaliku ulatuse hindamiseks on vaja lisateavet ja -analüüse. Samal ajal vähendab laienemine tõenäoliselt Lääne-Balkani kasutamist ebaseadusliku rände transiidipiirkonnana. Albaania kodanike suhtes ELi viisakohustuse võimalik kaotamine 2011. aastal võib vähendada ebaseadusliku piiriületuse survet Albaania-Kreeka maismaapiiril. Sellel
28/143
võivad omakorda olla tagajärjed inimressursside ja tehniliste vahendite kasutamisele piiridel.
1.7.2. Üldprognoos
Püsivalt väike tööjõunõudlus ELis Kuna tööjõunõudlus jääb 2011. aastal eeldatavasti väikseks, keskendub enamiku liikmesriikide rändepoliitika tõenäoliselt järgmisele:
a) kolmandatest riikidest saabujate arvu piiramine viisade väljaandmise ja töölubade arvu piiramisega (madalat kvalifikatsiooni nõudvates sektorites); b) piirihalduse tugevdamine, tehes koostööd peamiste transiidiriikidega; b) nii vabatahtlike kui ka sunniviisiliste tagasisaatmiste arvu suurendamine; c) mitmesuguseid ebaseadusliku rändega seotud küsimusi (kinnipidamise kestus, ebaseadusliku sisenemise kuriteoks tunnistamine, pikemad vanglakaristused rändajate salaja üle piiri toimetamise eest) käsitlevate õigusnormide muutmine; d) jõupingutuste suurendamine riigis viibimise (ebaseadusliku viibimise) ja tööõiguse rikkumise (ebaseadusliku töö) piiramiseks.
On tõenäoline, et järjest enam reageeritakse tegutsemisviiside kiire muutmise, marsruutide või piiriliikide võimaliku vahetamise ja järjest suuremate püüetega avastamist või tuvastamist vältida. Liikmesriikides elavatel ebaseaduslikel rändajatel on paremad võimalused (võrreldes nendega, kes alles kaaluvad sisserändamist) tööjõunõudluse suurenemisele kiiresti reageerida. Neil tekib siiski järjest rohkem pikaajalisi lõimumisprobleeme, millega kaasnevad konfliktid rahva valdava enamikuga. Pingete suurenemine eri rahvusrühmade vahel ja sellega seotud oht Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka sisejulgeolekule on tõenäoline.
Ebaseaduslik ränne Türgi kaudu Kaks kolmandikku kõigist 2009. aastal avastatud ebaseaduslikest piiriületustest välisel merepiiril toimus Kreeka ja Türgi vahelisel piiril, mis muudab koostöö selle kolmanda riigiga ülioluliseks. Tõenäoliselt hakkavad rändajad Türki maismaad pidi sisenemise asemel sinna saabuma seaduslikult õhu kaudu. Edasiliikumine Kreekast teistesse liikmesriikidesse Enamik ebaseaduslikke rändajaid, kes saabuvad Kreekasse Türgi kaudu, on järjest enam huvitatud kiiresti teise liikmesriiki liikumisest. Neil on jätkuvalt kaks põhivõimalust: a) kasutada valedokumente, et jõuda teistesse liikmesriikidesse õhu kaudu või Itaaliasse regulaarset parvlaevaühenduse teel, või b) peita end Itaaliasse suunduvatele parvlaevadele või Lääne-Balkanile või Bulgaariasse ja
29/143
sealt edasi sihtliikmesriikidesse (enamasti Ühendkuningriiki ja Põhja-Euroopasse) suunduvatele veoautodele. Nõudlus rändajate salaja üle piiri toimetamise teenuste järele (valedokumentide pakkumine ja/või salajane vedu) pakub kuritegelikele rühmitustele jätkuvalt huvi. Seda kasumitaotlusega järgnevat rändajate salaja üle piiri toimetamist tuleks pidada suureks ohuks, sest see on seotud ebaseadusliku sisenemise vahendamisega (algne rändajate salaja üle piiri toimetamine) ja Dublini II määruses sätestatud varjupaigamenetlustest kõrvalehoidmise püüetega. Valedokumentide kasutamine Võttes arvesse tänapäevaste reisidokumentide turvaelementide järjest kõrgemat taset ja liikmesriikide rangemat rändepoliitikat, on ehtsate reisidokumentide väärkasutamine tõenäoliselt üha sagenev sisenemismeetod.
1.7.3. Eriprognoos
Ebaseaduslik ränne Aasiast Hiina Hiina Riiklikult Turismiametilt saadud teave näitab, et Hiinast Euroopasse (sealhulgas Venemaa Föderatsiooni) reisivate inimeste arv on 2009. aasta esimesel üheksal kuul 2,5% vähenenud, samal ajal kui reisimine Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Aafrika riikidesse sagenes veelgi. Sel ajavahemikul ei olnud Hiina kodanike 10 populaarseima sihtkoha seas ühtki ELi liikmesriiki. 2010. aastal see suundumus tõenäoliselt jätkub, kuid 2011. aastal peaks Hiina kodanike huvireisimine liikmesriikidesse kasvama. Hiinast Austraaliasse suunduvate ADS viisaga (turismirühmade viisa) reiside puhul on rikkumiste määr kaheksa korda madalam kui muud tüüpi viisade puhul. Seepärast ei ole ADS viisa eeldatavasti Hiinast lähtuva ebaseadusliku rände puhul ELi kõige sagedamini kuritarvitatav viisa. Lisaks sellele on ADS viisat kasutavat Hiina ebaseaduslikku rännet kõige hõlpsam piiril avastada, sest ADS viisaga rühmade puhul on ebaseaduslike rändajate profiili koostamine suhteliselt lihtne. Perekonna taasühinemist käsitlevate õigusnormide rikkumine või õpilasviisade ja reisidokumentide18 kuritarvitamine jäävad seepärast kõige sagedamini kasutatavateks sisenemis- ja/või lubatust kauemaks jäämise meetodiks. Ühendkuningriiki jääda soovivate Hiina rändajate eelistatuimaks tegutsemisviisiks jääb tõenäoliselt varjupaigamenetluste kuritarvitamine.
18 Kõige sagedamini kasutatavad dokumendid on Aasia passid, mille puhul ei ole ELi viisat vaja, näiteks Malaisia, Lõuna-Korea, Singapuri ja Hongkongi erihalduspiirkonna passid.
30/143
Ebaseaduslik ränne Ida- ja Lääne-Aafrikast Üldiselt jäävad ebaseaduslikud rändevood Ida- ja Lääne-Aafrikast ka 2011. aastal tõenäoliselt praegusele madalamale tasemele. Lisaks liikmesriikides valitsevatele kirjeldatud ebasoodsatele tingimustele mõjutavad rändevoo suurust järgmised tegurid: - tõhusad piirihaldusmeetmed; - ebaseadusliku rändega kaasnevate füüsiliste ohtude suurenemine (pikemad
marsruudid); - suur sõltuvus juba liikmesriikides olevate perekonna, sugukonna või
rahvusvõrgustike toetusest töö või esialgse rahalise toetuse leidmisel; - sisenemismeetodite mitmekesistamise võimaluste piiratus (järjest kitsamad
seadusliku ja tööjõurände kanalid). Vähenenud surve ei tähenda siiski struktuurimuutust ELi suunduva ebaseadusliku rände põhjustes. Somaalia Somaalia kodanike ebaseadusliku piiriületuse avastamise juhtumite arvu ELi välispiiril suurendab – kui selle vastu nõuetekohaselt ei võidelda – kodakondsuse vahetamine. Tõenäoliselt osalevad selles tegevuses nii Ida- kui ka Lääne-Aafrika kodanikud. Nigeeria Nigeerlaste ebaseaduslikud rändevood ELi jäävad tõenäoliselt sisenemismeetodite ning asjakohaste marsruutide ja piiriliikide poolest väga mitmekesisteks. Istanbuli-laadseid sõlmlennujaamu läbiva õhutee kasutamine on arvatavasti üha sagenev meetod. Sahara piirkonna läbimist hõlmavate maismaamarsruutide kasutamine tõenäoliselt harveneb. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Palestiinlaste ebaseaduslik ränne ELi jääb üsna keeruliseks ja kehvasti mõistetud nähtuseks. Tõenäoliselt moonutab ülevaadet valekodakondsusele tuginemine, sest usutakse, et Magribi riikidest pärit araabia keelt kõnelevad isikud väidavad end olevat palestiinlased (see mõjutab peamiselt Vahemere idaosa marsruuti). Liibüas suureneb 2010. aastal tõenäoliselt Sahara-tagusest Aafrikast pärit väljapääsmatus olukorras ebaseaduslike rändajate lahkumine. Nagu eespool kirjeldatud, kasutab osa Magribist pärit ebaseaduslikke rändajaid järjest enam
31/143
lennumarsruute, et jõuda Türki ja ületada ebaseaduslikult Kreeka (või Bulgaaria) piir. Ladina-Ameerika Ladina-Ameerikast lähtuva ebaseadusliku rändevoo survet ja koosseisu mõjutab tõenäoliselt peamiselt Hispaania, Ühendkuningriigi, Portugali ja Prantsusmaa majandusolukord ning seda hõlbustavad reisidokumentide kuritarvitamine ja korruptsioon. Oluline on, et pärast seda kui Kanada kehtestas Mehhiko kodanikele viisanõude, on tõenäoline, et Mehhikost lähtuva ebaseadusliku rände surve suureneb mõnevõrra.
32/143
1.8. Iga-aastases riskihinnangus esitatud soovitused 2011. aastaks Iga-aastases riskihinnangus antud soovitused jäävad jõusse. Täieliku kirjelduse leiab lugeja 2010. aasta riskihinnangu täistekstist. Lisaks on iga soovituse puhul märgitud peamised asjassepuutuvad piirkonnad (ja liikmesriigid). Soovitused on koostatud riskianalüüsi tulemuste põhjal. Neid tuleks siiski tõlgendada ELi oluliste poliitiliste sündmuste, nagu Stockholmi programmi, Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) ja Frontexi määruse läbivaatamise kontekstis. Stockholmi programmis rõhutatakse, kui tähtis on hõlbustada seaduslikku juurdepääsu liikmesriikide territooriumile, samal ajal kui võetakse meetmeid ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks, et säilitada kõrge julgeolekutase ELis. Piirikontrolli tugevdamine ei tohiks takistada nõuetele vastavate isikute, eriti haavatavas olukorras isikute juurdepääsu kaitsesüsteemidele. Stockholmi programmis kutsutakse ka üles arendama edasi integreeritud piirihaldust, sealhulgas tugevdama Frontexi rolli, et suurendada tema suutlikkust reageerida tõhusamalt muutuvatele rändevoogudele. Üldnõudena tuleb taotleda ühise lähenemisviisi rakendamist põhiõiguste kaitsele kogu justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste tegevuses. See eeldab ajakohastatud lähenemisviisi, mis hõlmab järele-valve-, aruandlus- ja koolitusmehhanisme, mida toetab Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) raames jätkatakse lõuna- ja idapiiril liikmesriikide toetamist, arendades moodsal tehnoloogial põhinevaid süsteeme, edendades koostalitlusvõimet ja ühtseid patrull- ja vaatlustegevuse standardeid ning süvendades koostööd ja parandades andmevahetust liikmesriikide ja Frontexi vahel. Frontexi määrust võidakse muuta, mis võimaldaks suurendada agentuuri tõhusust ja teabepõhisust. Eelkõige annaks ulatuslikuma teabe tõhus kasutamine märkimisväärset lisandväärtust Frontexi koordineeritavale tegevusele ning parandaks piirikontrolliasutuste ja muude liikmesriikide piiriülese kuritegevuse vastases võitluses osalevate õiguskaitseasutuste koostööd. 1. Et reageerida üha suurenevale ebakindlusele, peavad piirikontrolliasutused olema paindlikud. Asjaomased piirkonnad:
� Vahemeri ja Atlandi ookeani idarannik Lääne-Aafrika lähedal (Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Hispaania);
33/143
� (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Rumeenia, Sloveenia);
� ELi lennujaamad, sealhulgas kolmandate riikide sõlmlennujaamade sihtkohad.
2. Türgit läbiva ebaseadusliku rände tõkestamisel tuleks keskenduda patrull- ja vaatlustegevusele, mida täiendavad avastamis- ja tagasisaatmismeetmed. Asjaomased piirkonnad:
� Vahemere idaosa (Küpros, Kreeka); � (maismaa-) piir Türgiga (Bulgaaria, Kreeka).
3. ELi välispiiril tuleb arendada suutlikkust kiiresti avastada dokumentideta ebaseaduslikud rändajad. Asjaomased piirkonnad:
� Vahemeri (Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Hispaania); � (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Kreeka, Ungari,
Rumeenia, Sloveenia). �
4. Suurendada liikmesriikide suutlikkust reageerida rahvusvahelise kaitse taotluste arvu järsule suurenemisele ELi välispiiril. Asjaomased piirkonnad:
� Vahemeri (Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Hispaania); � (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega, idapoolne maismaapiir
Ukraina ja Valgevenega (Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Poola).
5. Frontex peaks nii suutlikkuse suurendamise kui ka ühisoperatsioonide korraldamise kaudu toetama liikmesriikide piirikontrollisuutlikkuse suurendamist reisidokumente kuritarvitavate reisijate avastamiseks. Asjaomased piirkonnad:
� ELi peamised lennujaamad (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik);
� idapoolne maismaapiir Valgevene, Moldova, Venemaa ja Ukrainaga, (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).
34/143
6. Piirikontrolli tehes tuleb pöörata suuremat tähelepanu sõidukitesse peitunud ebaseaduslike rändajate avastamisele ja täiendada oma luureandmeid liikmesriikide riiklike uurimiste tulemustega. Asjaomased piirkonnad:
� peamised maismaapiiripunktid (Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Hispaania, Poola).
7. Piirikontrolliasutused peaksid parandama teabevahetust viisasid väljaandvate asutustega ja kaasama piiripunktides profiilide koostamisse lubatust kauemaks jäämist käsitlevate riiklike uurimiste tulemused. Asjaomased piirkonnad:
� ELi peamised lennujaamad (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik).
8. Frontex peaks arendama idapoolsetel maismaapiiridel ja Lääne-Balkani riikides ühisoperatsioone, mis keskenduvad aktsiisikauba, uimastite või relvade ebaseadusliku ELi toomisega seotud kuritegudele ning EList väljaviidavate varastatud esemetega seotud kuritegudele. Asjaomased piirkonnad:
� idapoolne maismaapiir ja maismaapiir Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).
9. Frontex ja Europol peaksid tegema Interpoli ja muude õiguskaitseasutustega tihedat koostööd, et saada olukorrast parem ülevaade ja tagada, et inimkaubandusega seotud kriminaaluurimiste tulemusi kasutataks ohvrite ja nendega kaubitsejate profiilide koostamiseks piiridel. Asjaomased piirkonnad:
� Vahemeri (Küpros, Itaalia, Kreeka, Malta, Hispaania); � idapoolne maismaapiir, maismaapiir Lääne-Balkaniga (Bulgaaria, Eesti,
Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia);
� ELi peamised lennujaamad (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik) ja Portugal (Brasiiliast saabuvate lendude puhul).
35/143
2. FRONTEXi peamised tegevusvaldkonnad ja nendega seotud eesmärgid
2.1. Üldeesmärgid kui Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013 nurgakivid 2008. ja 2009. aastal vaadati läbi Frontexi lähenemisviis strateegilisele juhtimisele, mille tulemusel vaadati läbi ka Frontexi strateegiline positsioon. Frontexi haldusnõukogu poolt Frontexi strateegilisele positsioonile antud hinnangu põhjal koostati mitmeaastane tegevuskava aastateks 2010–2013. Frontex määratleb üldeesmärgid kui avatud kirjeldused selle kohta, mida Frontex soovib saavutada, ilma et oleks täpsustatud, mis tuleb ära teha ja millal. Frontexi missiooni järgimiseks on kindlaks määratud neli üldeesmärki:
2.1.1. 1. eesmärk: teadlikkus Frontexi eesmärk on andmetele tuginedes ja olukorda analüüsides tagada ülevaade olukorrast, et hinnata muutusi, riske ja ohtusid, millel võib olla mõju ELi välispiiri julgeolekule; agentuur jälgib ka tehnoloogia arengut ja lahendusi, et tugevdada piirijulgeolekut; selleks tuleb arendada algatusi ja rakendada operatiivmeetmeid ning pakkuda tehnilist tuge Euroopa tasandil, et edendada seaduslikku piiriülest liikumist.
2.1.2. 2. eesmärk: reageerimine
Frontexi eesmärk on täita olulist rolli ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni rakendamisel, eelkõige piirikontrolli meetmete valdkonnas, algatades ühisoperatsioone ja koordineerides tõhusalt regulaarseid operatiivseid piirijulgeolekumeetmeid ELi tasandil ning olles (täiendavalt) valmis tõhusalt toetama liikmesriike, et hallata eriolukordi ja tagada turvalisus ELi välispiiril.
2.1.3. 3. eesmärk: koostalitlusvõime
Välispiiri tõhus haldamine eeldab koostalitlusvõimet riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Frontex püüab täita keskset rolli doktriinide, vajaduste, menetlus- ja halduskorra ning ELi välispiiri tõhusat haldamist toetavate tehniliste lahenduste ühtlustamise edendamisel.
36/143
2.1.4. 4. eesmärk: tulemuslikkus
Frontex püüab ressursside kasutamise tõhustamise, tööprotsesside parandamise ja seatud eesmärkide saavutamise kaudu jõuda tulemusteni, mis on võrreldavad tööplaanis kajastatud ootustega.
2.2. Eesmärgid ja väljundid Frontex peab eesmärkide all silmas kavandatud tegevuse lõpptulemusi, mis võimaluse korral kirjeldavad, mis ajaks ja mida tuleb saavutada. Eesmärke tuleks väljendada tegevuspõhiste kirjeldustena, mis aitavad kaasa teatava kindla üldeesmärgi saavutamisele. See on kooskõlas tulemuslikkuse määratlemisega tegevuse lõpptulemusena, strateegilise juhtimise tegeliku tulemusena. 2011. aasta tööplaanis nimetatud eesmärke on kirjeldatud jätkuvalt kõrgemal (juhtimis-) tasandil ja on hoidutud laskumast mikrotasandile, mis on nõutav Frontexi igapäevasel juhtimisel. 2011. aasta tööplaani käesolevas versioonis on eesmärgid seotud väljundite või tulemustega, mis on täpsemalt määratletud projektide, toodete ja teenustena, nagu on märgitud sissejuhatuses.
2.3. Tulemuslikkuse juhtimise süsteem ja prioriteetide seadmine
2.3.1. Tulemuslikkuse näitajad Tulemuslikkuse näitajad on vahendid, mida Frontexi juhtkond kasutab seatud eesmärkide või üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks ja kontrollimiseks. Tulemuslikkuse näitajate ühtse määratluse puudumise tõttu on Frontex need määratlenud kui rahalised või mitterahalised parameetrid, mida kasutatakse eesmärkide täpsemaks kindlaksmääramiseks nii, et need kajastaksid organisatsiooni strateegilisi tulemusi. Frontexi tulemuslikkuse juhtimise süsteem põhineb kolmel elemendil: INIMESED, kes annavad panuse Frontexi programmidesse, toodetesse, teenustesse ja projektidesse;
37/143
PROTSESSID kui tegevuse järjestikused etapid, mille läbimisel saavutatakse Frontexi tulemused ning TEAVE, mis saadakse nende protsesside käigus ja mille analüüsimine võimaldab jälgida ja kontrollida eesmärkide saavutamise protsessi. Tulemuslikkuse näitajad võimaldavad juhtkonnal keskendada tegevuse eesmärkide saavutamisele ning osa neist on aluseks juhtimisnäitajatele, mis võimaldavad haldusnõukogul kui Frontexi juhtorganil hinnata Frontexi tulemuslikkust võrreldes kokkulepitud kõrgema taseme üldeesmärkidega. Pärast idee arendamise ja tegevuse kavandamise etapi lõppu 2010. aastal, jätkatakse 2011. aastal kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetmete aluseks oleva teabe kogumist, mis võimaldab saada kogu 2011. aasta lähte- ja analüüsiandmete põhjal ülevaate Frontexi tulemuslikkusest. Tuleb mõista, et rakendatud süsteemi tehakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks muudatusi. Järgmise pooleteise kuni kahe aasta jooksul muudatuste arv eeldatavasti väheneb ja süsteem muutub stabiilsemaks. 2011. ja 2012. aastal jääb iga näitaja usaldusväärsuse indeks madalale kuni keskmisele tasemele. Kui analüüsi tegemiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks on kasutada rohkem teavet, siis usaldusväärsuse indeks tõuseb. Alljärgnev loetelu sisaldab näitajaid, mille kohta kogutakse teavet, mida siis järelduste tegemiseks analüüsitakse. Näitajad on jagatud nelja valdkonda (tõhusus, sidusrühmade osalus, mõju ja tulemuslikkus). Enamik neist erinevad oma üksikasjalikkuse poolest, pakkudes teavet eri haldus- ja juhtimistasanditele.
Nr Nimetus Kirjeldus
1 Kooskõlastatuse indeks
Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Kas Frontex on õigel ajal õiges kohas?”, näidates kavandatud ja operatsioonides kasutatud inimressursside seost operatsioonide käigus kinnipeetud ebaseaduslike rändajate arvuga.
2 Operatiivtegevuse päevade keskmine määr (IR)
Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Mil määral kasutatakse kättesaadavaid (operatsiooni elluviimiseks eraldatud) inimressursse (IR) otseseks operatiivtegevuseks?”. Selleks võrreldakse operatiivtegevuse inimtööpäevi (operatsiooni elluviimiseks kulutatud päevi) kõigi operatsiooniga seotud inimtööpäevadega (sh nt ka reisimisele kulutatud ja jõudeaega).
3 Operatiivtegevuse päevade keskmine määr (TV)
Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Mil määral kasutatakse kättesaadavaid (operatsiooni elluviimiseks eraldatud) tehnilisi vahendeid (TV) otseseks operatiivtegevuseks?”. Selleks võrreldakse operatiivtegevuse päevi (operatsiooni elluviimiseks
38/143
Nr Nimetus Kirjeldus
kulutatud päevi), mil kasutatakse tehnilisi vahendeid, kõigi operatsiooniga seotud päevadega (hõlmavad nt ka transpordile kulutatud ja jõudeaega), mil kasutatakse tehnilisi vahendeid.
4 Välisandmete õigeaegsus ja kvaliteet
Selle näitajaga hinnatakse välisallikatest saadud sisendit. Näitaja vastab küsimusele: „Kui suure hulga andmeid saab Frontex õigel ajal?”. Seda mõõdetakse nende andmete protsendina, mis saadakse õigel ajal ja mis on piisavalt täielikud ja kvaliteetsed.
5 Operatsiooniplaani elluviimise määr (IR)
Selle näitaja eesmärk on hinnata ühisoperatsioonide planeerimise tõhusust inimressursside kasutamise valdkonnas, tuues esile inimressursside kasutamise plaanide (inimtööpäevades, vastavalt ühisoperatsiooni vajadustele) ja nende elluviimise erinevused.
6 Operatsiooniplaani elluviimise määr (TV)
Selle näitaja eesmärk on hinnata ühisoperatsioonide planeerimise tõhusust tehniliste vahendite kasutamise valdkonnas, tuues esile tehniliste vahendite kasutamise plaanide (operatiivtegevuse päevades, vastavalt ühisoperatsiooni vajadustele) ja nende elluviimise erinevused.
7 Toodete kvaliteeditase
See näitaja vastab küsimusele: „Milliseks peavad väliskliendid Frontexi toodete kvaliteeti?”.
8 Toodete tarnimise õigeaegsus
Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Kui õigel ajal Frontex oma tooteid ja teenuseid tarnib?”.
9 Reageerimisaeg
Selle näitaja eesmärk on hinnata, kui palju aega keskmiselt kulub operatsiooni alustamise soovituse aluseks oleva ebasoodsa sündmuse või suundumuse avastamisest kuni soovitusele vastava operatsiooni tegeliku alguseni.
10 Valvsuse indeks
Selle näitaja eesmärk on hinnata ühisoperatsioonide tõhusust sisemaal tabatud ebaseaduslike rändajate ja kõigi (piiril või sisemaal) tabatud või sisenemast takistatud ebaseaduslike rändajate suhtarvuna.
11 Eesmärkide saavutamise indeks
Selle näitaja eesmärk on hinnata mitmesuguste Frontexi projektide/operatsioonide algsete eesmärkide saavutamise tõhusust. Igal operatsioonil võivad olla eri eesmärgid.
39/143
Nr Nimetus Kirjeldus
12 Ressursside määr (vastuvõtva riigi IR)
See näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral osalevad vastuvõtvad liikmesriigid operatsiooni(de)s?”. See on seotud inimressursside kaasatuse tasemega.
13 Ressursside määr (TV)
See näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral osalevad vastuvõtvad liikmesriigid operatsiooni(de)s?”. See on seotud tehnilise varustuse kaasatuse tasemega.
14 Sidusrühmade rahulolu tase
Sidusrühmade rahulolu keskmine tase seoses Frontexi tegevuse, toodete ja teenustega.
15 Toodete kasutamise tase
See näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral tagab Frontex riikide koostalitlusvõime i) ühiste tavade/standardite eduka kehtestamisega ja ii) otsustusprotsesse mõjutava teabe levitamisega?”. Selleks võrreldakse nende klientide arvu, kes kinnitavad toote kasutamist, nende klientide koguarvuga, kellele toode on tarnitud. Kasutust hinnatakse toote poolt kliendi planeerimis-, koolitus- ja/või operatiivtegevuse prioriteetidele avalduvat mõju käsitlevatele küsimustele antud vastuste põhjal.
16 Keskmine panus (IR)
Selle näitajaga hinnatakse Frontexi koordineeritud ühistes jõupingutustes osalemist. Seda hinnatakse liikmesriikide, Schengeni alaga ühinenud riikide ja kolmandate riikide keskmise panuse järgi ühisoperatsioonidesse inimtööpäevades.
17 Keskmine panus (TV)
Selle näitaja eesmärk on hinnata liikmesriikide, Schengeni alaga ühinenud riikide ja kolmandate riikide keskmist panust ühisoperatsioonidesse tehnilise varustuse osas.
18 Vastuvõtva liikmesriigi kulukohustuste suhe
Selle meetme eemärk on näidata, milline on vastuvõtvale liikmesriigile makstavate kavandatud (kulukohustustega seotud) hüvitiste ja külastavatele riikidele kavandatud hüvitiste suhe.
19 Vastuvõtva liikmesriigi hüvitiste suhe
Selle meetme eesmärk on näidata, milline on vastuvõtvale liikmesriigile makstud hüvitiste ja külastavatele riikidele makstud hüvitiste suhe.
40/143
Nr Nimetus Kirjeldus
20 Osalemise indeks
See näitaja vastab küsimusele: „Kui edukas on Frontex integreeritud piirihalduse rakendamisel, lähtudes nende riikide arvust, kes osalesid vähemalt ühes Frontexi koordineeritud operatsioonis?”. Selle näitajaga hinnatakse nende riikide arvu, kes osalevad Frontexi koordineeritud operatsioonide peamistes ja kõrvaltegevustes.
21 Ühiskasutuses ressursside kasutamine (IR)
See näitaja vastab küsimusele: „Kui suur osa Frontexi koordineeritud operatsioonides kasutatud inimestest eraldatakse ühiskasutuses ressurssidest? Teisisõnu – mil määral vastavad ühiskasutuses ressursid vajadustele?”.
22 Ühiskasutuses vahendite kasutamine (TV)
See näitaja vastab küsimusele: „Kui suur osa Frontexi koordineeritud operatsioonides kasutatud tehnilisest vahenditest eraldatakse ühiskasutuses vahenditest”.
23 Ühiskasutuses ressursside kasutusaste (IR)
Näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral kasutatakse ühiskasutuses inimressursse?”.
24 Ühiskasutuses vahendite kasutusaste (TV)
Näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral kasutatakse ühiskasutuses tehnilisi vahendeid?”
25 Eelarve täitmise määr (kulukohustustega seotud maksed)
See näitaja vastab küsimusele: „Milline on eelarveliste kulukohustuste tase?”.
26 Eelarve täitmise määr (tehtud maksed)
See näitaja vastab küsimusele: „Milline on eelarvest tehtud maksete tase?”.
Selle algatusega kaasneb tegevust kajastavates dokumentides (nt tööplaan) kirjeldatud toodete ja teenuste valmistamiseks kohaldatava siseprotsessi läbivaatamine (vt punkt 2.3.2).
2.3.2. Prioriteetide seadmine Lõppkasutajatel ja tarnete eest tasujatel peab olema tarnitava suhtes teatav usaldus ja mõistlikud ootused. Seepärast on vaja prioriteetide seadmise meetodit, mis äratab sidusrühmades selle usalduse. Frontexi haldusnõukogu liikmete esindajate koosolekul (1. juunil 2010) küsiti Frontexi klientidelt, milliseid projekte, tooteid ja teenuseid nad eelistavad.
41/143
Koosolekul kasutati prioriteetide seadmise meetodit, mis võimaldas saada kõikidelt osalejatelt tagasisidet ning koostada loetelu, mis kirjeldab interaktiivselt toodete ja teenuste portfelli. Selle tegevuse tulemus on esitatud 2. lisas. Lõpuks tuleb märkida, et 2011. aasta tööplaanis käsitletud Frontexi toodete ja teenuste portfelli kavandamise etapis tuli riskianalüüsist ja klientide vajadustest lähtudes tasakaalustada eri vajadused.
42/143
2.4. Frontexi operatsioonide portfell ja kavandamine
2.4.1. Operatsioonide osakond
2.4.1.1. Uued ettepanekud ja prioriteedid
2011. aasta operatiivtegevuse raskuskese lasub kagupoolsel välispiiril ning sellega kaasneb Bulgaaria ja Rumeenia aktiivne toetamine, et nad tuleksid toime võimalike uute rändevoogudega pärast ühinemist Schengeni alaga. Üldeesmärk on suurendada operatiivtegevuse üldist mahtu kuni 11% ja liikmesriikide osalust. Katseprojekti „Frontexi operatiivbüroo (FOO)” rakendamine Kreekas Pireuses: Pärast Frontexi operatiivbüroo (katseprojekt) avamist 1. oktoobril 2010 peaks operatiivtegevuse tõhusus ELi kagupoolsel välispiiril eeldatavasti suurenema. Maismaapiir:
� operatiivtegevus Kreeka-Albaania piiril viiakse üle ühisoperatsiooni Neptune alla (varem kuulus see ühisoperatsiooni Poseidon maismaaossa);
� 2011. aasta ühisoperatsiooni Poseidon maismaaosa laiendamine alalise operatsiooni võrra Kreeka-Türgi ja Bulgaaria-Türgi piiril (pärast Bulgaaria lõplikku ühinemist Schengeni alaga);
� uue mitmeaastase programmi loomine, mis hõlmaks ühist operatiivtegevust välisel maismaapiiril, sealhulgas ühisoperatsioone Jupiter ja Neptune ning võimalikku ühisoperatsiooni Eurocup 2012.
Merepiir:
� ühisoperatsioon Hermes asendatakse Joonia merel elluviidava ühisoperatsiooniga (ühisoperatsioon Aeneas);
� võimalik ühisoperatsioon Mustal merel (ühisoperatsioon Nereus) pärast Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist tehtava riskianalüüsi põhjal.
Õhupiir:
� ühise operatiivtegevuse avatud ja paindlik rakendussüsteem.
43/143
Ühised tagasisaatmisoperatsioonid:
� tšarterlendude edasine tellimine; � pakkumismenetlus raamlepingu sõlmimiseks ja tšarterlendude tellimise
menetluse edasiarendamine. Inimkaubandusvastased meetmed
� Väljaõppinud küsitlusrühmade lähetamine mitmesse suure riskiga kohta ELi välispiiril, ka selleks, et parandada inimkaubanduse ohvrite avastamist Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonide ajal (eriväljaõpet antakse koostöös suutlikkuse suurendamise osakonnaga).
� Kõnealuste rühmade ülesanne on koguda eriteavet inimkaubanduse võimalike ohvritega seotud suundumuste ja nende profiilide kohta; nende rühmade kogutud andmeid kasutatakse riskianalüüsi tegemiseks, et tulevaste ühisoperatsioonidega paremini inimkaubanduse vastu võidelda.
� Frontex julgustab sellest lähtudes vastuvõtvaid liikmesriike tagama võimalike ohvrite juhtumite suhtes järelmeetmete võtmist, jagades seda teavet pädevate riiklike asutustega.
2.4.1.2. Programmide edasine areng 2011. aastal (riskianalüüsi soovitused 1–9)
Poseidoni programm Poseidoni programmi põhiidee on arendada edasi alalisi organisatsioonilisi struktuure, nagu Euroopa patrullivõrgustik (EPN) ja kontaktpunktid ELi kagupoolsel välispiiril. Peamised eesmärgid on:
� tõhustada ebaseadusliku rände vastast võitlust, keskendudes Türgi ja Kreeka või Bulgaaria maismaapiirile, ning
� parandada piiriülese kuritegevuse avastamist ja vältimist, rakendades ühtlustatud ja sihipärast ühist operatiivtegevust.
Poseidoni piirkondliku programmi raames viiakse ellu Poseidoni ühisoperatsiooni mere- ja maismaaosa ning Attica projekti. Poseidoni ühisoperatsiooni mereosa (soovitused 1–4, 9) Rakendusperiood: alaline Eelarve: kuni 32% merepiiri sektori eelarvest Vastuvõttev riik: Kreeka Piiripunktide eksperdid, ülekuulamiseksperdid, sõelumiseksperdid (keda juhitakse Attica katseprojekti kaudu)
44/143
Varustuse vajadus: kiirkaatrid, ranniku patrulllaevad või ranniku patrullsõidukid, kergõhusõidukid, mobiilsed jälgimissüsteemid Poseidoni ühisoperatsiooni maismaaosa (soovitused 1–6, 8, 9) Rakendusperiood: alaline Vastuvõtvad liikmesriigid: Bulgaaria ja Kreeka; Schengeni ala laienemist käsitleva viimase riskianalüüsi põhjal eeldatakse Bulgaaria suuremat osalust Eelarve: kuni 50% maismaapiiri sektori eelarvest Ekspertide vajadus: patrull- ja vaatlustegevuse eksperdid, piiripunktide eksperdid, ülekuulamiseksperdid, sõelumiseksperdid (keda juhitakse Attica katseprojekti kaudu), kokku 350 eksperti Varustuse vajadus: soojuskaameratega varustatud sõidukid, kaasaskantavad soojuskaamerad/öönägemisseadmed, teenistuskoertega rühmad Attica projekt (soovitused 2, 4) Rakendusperiood: 2011. aasta märts–detsember Vastuvõttev liikmesriik: Kreeka Toimumiskohad: Ateena (tagasisaatmise koordineerimise büroo) ja Kreeka-Türgi piir (täpsed kohad määratakse kindlaks vastavalt operatiivvajadustele) Sõelumisekspertide vajadus: 10–12 eksperti kuus; tõlkide vajadus: 3–5 tõlki kuus Euroopa patrullivõrgustiku (EPN) raamprogramm Euroopa patrullivõrgustiku raamprogrammi põhiidee on arendada edasi alalisi piirkondlikke piirijulgeoleku koordineerimise struktuure. Peamised eesmärgid on:
� ühtlustada kättesaadavad vahendid ja kasutada neid tõhusalt, et suurendada teadlikkust olukorrast ja reageerimissuutlikkust/-võimet, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muu piiriülese kuritegevuse vastu ning
� luua ühtlustatud ja paindlikud tegevuspõhimõtted ja töökord. Euroopa patrullivõrgustiku programmi raames viiakse ellu operatiivtegevust merel ja katseprojekte: Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Hera (soovitused 1, 3, 4, 9) Rakendusperiood: alaline Eelarve: kuni 18% merepiiri sektori eelarvest; Frontexi kaasrahastamist tuleks Hispaaniaga uuesti arutada Vastuvõtvad riigid: Hispaania Ekspertide vajadus: ülekuulamiseksperdid
45/143
Varustuse vajadus: piiratud arv avamere patrullsõidukeid, ranniku patrullsõidukeid, lennukeid Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Artemis (hõlmab praegusi ühisoperatsioone Indalo ja Minerva – soovitused 1, 3, 4, 9) Rakendusperiood: juuni–oktoober Eelarve: kuni 29% merepiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: Hispaania Ekspertide vajadus: piiripunktide eksperdid, koerajuhid koos teenistuskoertega, vastuvõtva riigi ülekuulamiseksperdid, liikmesriikide ülekuulamiseksperdid Varustuse vajadus: vastuvõtva riigi ranniku patrullpaadid, liikmesriikide avamere patrullsõidukid, liikmesriikide ranniku patrullpaadid, vastuvõtva riigi / liikmesriikide lennuvahendid Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Aeneas (Joonia meri – soovitused 1, 3, 4, 9) Rakendusperiood: juuni–oktoober Eelarve: kuni 17% merepiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: Itaalia, Kreeka Ekspertide/varustuse vajadus: otsustatakse riskianalüüsi põhjal Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Nereus (Must meri – soovitused 1–4) Rakendusperiood: seotud Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega Schengeni alaga (võimalik, et algab 2011. aasta märtsis) Eelarve: kuni 4% merepiiri sektori eelarvest, vajaduse korral eelarvet suurendatakse Vastuvõtvad riigid: Bulgaaria ja Rumeenia Ekspertide/varustuse vajadus: otsustatakse riskianalüüsi põhjal Lisaks eelnimetatud ühisoperatsioonidele viiakse Euroopa patrullivõrgustiku raamprogrammi raames ellu järgmised tegevused: Ühistegevus Läänemere piirkonna piirikontrolli koostööprojektiga, sealhulgas õpikojad ja operatiivtegevus merel, kui seda õigustab riskianalüüs. Seega jätkatakse ka asutustevahelist koostööd ja piirkondlike struktuuride toetamist Frontexi mitmeaastase tegevuskava kohaselt. Positsioneerimissüsteemi katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on jälgida Frontexi mereoperatsioonides kasutatavat varustust ja arvestada välja nendega seotud kulud. Ühilduva operatiivolukorra katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on suurendada liikmesriikide ja operatiivkeskuste (rahvusvahelised koordineerimiskeskused, kohalikud koordineerimiskeskused) eri
46/143
varustuse koostalitlusvõimet ning – EUROSURi arendamist toetava sammuna – aidata rahvusvahelistel koordineerimiskeskustel ja liikmesriikidel parandada olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet. Mereoperatsioonide keskuste katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on saada ülevaade liikmesriikide eri riigiasutuste mereoperatsioonide keskustest koos nende ülesannete ja kättesaadava varustuse kirjeldusega ning lisaks sellele – seoses Euroopa patrullivõrgustiku kontseptsiooniga – seada nende vahel sisse alaline operatiivkoostöö piiriülese kuritegevuse ja muu sarnase tegevuse valdkonnas. Ühtlustamise katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on ühtlustada mõisted, kontseptsioonid ja operatiivmenetlused ning võtta need ühtlustatud spetsifikatsioonid kasutusele ühistegevuses kasutatava varustuse puhul. Teavitusvahendite katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on juba väljatöötatud teavitussüsteemi automatiseerimine seoses JORA ja WebGISi projektiga. Mobiilsete operatiivüksuste katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on luua mobiilsed erirühmad, mis on varustatud asjakohaste seadmetega esmatähtsateks ja teisejärgulisteks tegevusteks. Kataloogi katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on koguda mereoperatsioonidega hõlmatud tegevuspiirkondade kohta usaldusväärset ja üksikasjalikku teavet, mis põhineks küsimustel, mida osalevad asutused tegevuse kavandamisel ja rakendamisel sageli küsivad. Pulsari programm 2010–2013 (soovitused 1, 5, 7, 9) Pulsari programmi põhiidee on rahuldada avatud ja paindliku rakendussüsteemi abil operatiivvajadused välisel õhupiiril. Peamised eesmärgid on:
� suurendada paindlikkust, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku kaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu,
� tõhustada koostööd Europoliga raskete piiriüleste kuritegude vastase võitluse alal ning
� edendada sihipärast ja tõhusat reageerimist tuvastatud piirijulgeoleku riskidele.
Pulsari programmi raames viiakse ellu neli ühisoperatsiooni ja kaks katseprojekti. Ühisoperatsioon Hubble
47/143
Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta veebruar/märts Eelarve: kuni 12% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 30–40 Ühisoperatsioon Mizar (põhirõhk soovitusel 5) Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta mai/juuni Eelarve: kuni 10% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 30–40 Ühisoperatsioon Hammer Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta september–november Eelarve: kuni 20% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 30–40 eksperti ühe operatiivetapi kohta Ühisoperatsioon Meteor Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta aprill–mai Eelarve: kuni 10% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 2–40 Viidete käsiraamatu katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on ajakohastada dokumentide kiire leidmise vahendit, katsetades ühisoperatsiooni ajal selle uusi versioone. Toode tuleb tarnida koolitusüksusele. Katseprojekt Vega Selle katseprojekti põhiidee on koostada (koos Europoliga) käsiraamat parimate vastumeetmete kohta, mille abil saab avastada ja kinni pidada rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetajaid, kes kasutavad inimeste salaja üle piiri toimetamisel ja inimkaubanduses sisenemiskohana lennujaamu. Pluto programm Pluto programmi põhiidee on töötada välja ja viia ellu mitmesugused ühtlustatud ja sihipärased ühisoperatsioonidega seotud tegevused välisel maismaapiiril. Peamised eesmärgid on:
� tõhustada võitlust ebaseadusliku rände vastu, keskendudes maismaapiiril tuvastatud tegutsemisviisidele, seega
� parandada piiriülese kuritegevuse avastamist ja vältimist, � seada sisse tõhus asutustevaheline koostöö tolliasutustega ning � süvendada koostööd kolmandate naaberriikidega.
48/143
Selle programmi raames viiakse ellu ühisoperatsioonid Jupiter ja Neptune, võimalik ühisoperatsioon Eurocup 2012 ja katseprojekt „No stamps”. Ühisoperatsioon Jupiter (soovitused 1, 3–6, 8, 9) Rakendusperiood: kokku 3 kuud (4x3 nädalat rakendusetapi jaoks) Eelarve: kuni 10% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad liikmesriigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia Ekspertide vajadus: 110 Varustuse vajadus: soojuskaameraga sõidukid, kaasaskantavad soojuskaamerad, koerad koerajuhtidega, südamelöögidetektorid Ühisoperatsioon Neptune (soovitused 1, 3–6, 8, 9) Rakendusperiood: kokku 2 kuud (1x3 nädalat ja 2x nädalat rakendusetapi jaoks) Eelarve: kuni 7% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad liikmesriigid: Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka Ekspertide vajadus: 70 Varustuse vajadus: soojuskaameraga sõidukid, südamelöögidetektorid, kaasaskantavad soojuskaamerad/öönägemisseadmed, teenistuskoerad koerajuhtidega Ühisoperatsioon Eurocup 2012 (soovitused 5, 6, 8) Rakendusperiood: planeerimisetapp 2011. aastal Eelarve: kuni 2% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: Poola, Ukraina Ekspertide vajadus, varustuse vajadus: kinnitatakse hiljem Katseprojekt „No stamps” Selle katseprojekti põhiidee on hõlbustada piiriülest teenust (liinirongid) osutavate raudteetöötajate tehtavat piirikontrolli Vastuvõttev riik: Poola Programm „Kontaktpunktid 2010–2013” (kõik soovitused asjakohast ja paindlikku lähenemisviisi järgides) Kontaktpunktide programmi põhiidee on arendada edasi ja kasutada kontaktpunkte ELi välispiiri valitud kohtades/piirkondades piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse alase koordineeritud operatiivkoostöö alaliste platvormidena, et parandada piiriülese kuritegevuse avastamist ja vältimist. Peamised eesmärgid on:
� pakkuda kohalikele asutustele toetust, sealhulgas koolitust, � parandada kogemuste ja tavade süstemaatilist vahetamist, � edendada asutustevahelist koostööd ja koostööd kolmandate
naaberriikidega,
49/143
� luua võrgustik operatiivteabe vahetamiseks reaalajas ning � töötada välja alaline järelevalvesüsteem.
Kontaktpunktide programm toetab ka samades tegevuspiirkondades elluviidavaid ühisoperatsioone ja on Frontexi jaoks oluline ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni rakendamise tõhusa suunamise vahend. Selle programmi raames viiakse ellu ühisoperatsioon „Kontaktpunktid” maismaa- ja õhuosa ning kaks täiendavat katseprojekti. Ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” maismaaosa Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember Eelarve: kuni 27% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad liikmesriigid: Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia Ekspertide vajadus: 255 Varustuse vajadus: soojuskaameraga sõidukid, kaasaskantavad soojuskaamerad/öönägemisseadmed, südamelöögidetektorid Ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” õhuosa Rakendusperiood (esialgne): kogu aasta Eelarve: kuni 20,5% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: riskianalüüsi üksuse esitatud kontaktpunktide loetelu kohaselt Ekspertide vajadus: 100–150 Katseprojekti „Kontaktpunktid” mereosa (kohalikud koordineerimiskeskused) Selle katseprojekti põhiidee on luua mitmeaastase programmi raames ühiste mereoperatsioonide elluviimiseks alalised struktuurid, keskendudes peamiselt alalistele kohalikele koordineerimiskeskustele (kohalikud kontaktpunktid ja Euroopa patrullivõrgustik). Koordineerimiskeskuste katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on luua kontaktpunktide kontseptsiooni põhjal koostööd tegevates kolmandates riikides koordineerimiskeskused. Vastuvõtvad riigid: Ukraina, Moldova Eritegevus operatiivse koordineerimise valdkonnas Katseprojekt „Argonauts” (õhupiir, jätkatakse 2009. aastal tehtud tööd) Selle katseprojekti põhiidee on ajakohastada käsiraamatut reisijate massilise läbisõidu ohjamise kohta ELi välispiiril, võttes arvesse sündmust Eurocup 2012 (Eurocup 2012 planeerimistegevuse osana). Katseprojekt „Traffic Light” (õhupiir)
50/143
Selle katseprojekti põhiidee on suurendada ühisoperatsiooni mõju, kasutades veelgi enam õiguslikke, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning teadus- ja arendustegevuse aspekte, et leida ühine lahendus seoses külalisametnike täitevvolituste kasutamise ja sellega seotud menetlustega (nt sellega seoses SISi, templite ja muu õigusliku/rakendusliku sünergia kasutamine). Katseprojekt „Big Dipper” (õhupiir) Selle katseprojekti põhiidee on uurida võimalust toetada ELi lennukontaktametniku tegevust valitud kolmanda riigi sõlmlennujaamas, kui ühe või mitme liikmesriigi / Schengeni alaga ühinenud riigi ja ühe kolmanda riigi vahel on sõlmitud kahepoolsed kokkulepped. Katseprojekt Melita (tagasisaatmine) Vastuvõttev liikmesriik: Malta Tagasisaatmisekspertide vajadus: 10–12 kogu ühisoperatsiooni jaoks Tõlkide vajadus: 8–10 kogu ühisoperatsiooni jaoks (Madalmaades tõlkeosakonna hallatava tõlkide võrgustiku kasutamine, kuni üks nädal korraga) Rakendusperiood: 2011. aasta märts–november Ühised tagasisaatmisoperatsioonid (tagasisaatmine) Liikmesriikide järjepidev abistamine ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel ka tšarterlendude tellimise teel.
2.4.1.3. Riskianalüüsi programmid 2011
Programm INTELLOPS INTELLOPS on horisontaalne programm, mille eesmärk on parandada andmete haldamist ja kasutamist ühisoperatsioonides. Peamised eesmärgid 2011. aastal on:
� rakendada ühisoperatsioonides osalevate Frontexi ühiste toetusrühmade ja piirivalve kiirreageerimisrühmade (RABIT) jaoks väljatöötatud koolitusprogrammi;
� levitada ja ajakohastada käsiraamatut ja suuniseid, mis on mõeldud ülekuulamisrühmadele kasutamiseks ühisoperatsioonide ajal;
� levitada ühisoperatsioonide ajal rakendatavat standardset andmehaldamiskorda
� luua ekspertide erireserv, mida kasutataks järjepidevalt ülekuulamisrühmade moodustamiseks (Frontexi ühised toetusrühmad);
� viia ellu ja hinnata ühisoperatsioone, kasutades mõju hindamise näitajaid.
Programm FRONBAC
51/143
2009. aastal algatatud FRONBAC on kolmeaastane programm, mille eesmärgid on arendada edasi nii Frontexi kui ka piirivalve analüüsiüksuste analüüsistandardeid, pakkudes eri tasanditel mitmeaastast koolitusprogrammi, ning jõuda ühisele arusaamale metoodiliste kontseptsioonide, analüüsistandardite ja -struktuuride suhtes. Peamised eesmärgid 2011. aastal on:
� jätkata koolituse pakkumist ja töötada välja programmi järgmised etapid,
� levitada programmi raames koostatud suuniseid riskianalüüsi üksustele.
Eritegevus riskianalüüsi valdkonnas: Lisaks tavapärastele toodetele ja operatsioonidele on 2011. aastal oluline järgmine tegevus:
� 2010. aasta piiriületuse- ja sisserändealase teabe, analüüsi ja infovahetuse keskuse (CIREFI) teavitusülesannete ülevõtmisega seotud tegevus;
� webGISi edasiarendamine, rakendamine ja haldamine operatsioonide osakonnas;
� analüütilise toe arendamine ja kohandamine EUROSURi / ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate jaoks;
� Frontexi ühisoperatsioonide käigus inimestelt süstemaatiliselt teabe hankimine riskianalüüsi jaoks;
� 2010. aasta Aafrika konverentsi järelmeetmed; � jätkuvad jõupingutused inimkaubandusega seotud andmete
korrapäraseks kogumiseks ja Frontexi sellealase koordineeritud operatiivtegevuse toetamiseks, sealhulgas osalemine rahvusvahelistel inimkaubandusalastel kohtumistel ja konverentsidel; riskianalüüsi üksus (RAÜ) koostab inimkaubanduse eriaruande koos ajakohastatud riskiprofiilidega (jätkates 2010. aasta tegevust) ning püüab pidevalt saada riskiprofiilide ajakohastamiseks teavet Europolilt, Interpolilt ja liikmesriikide inimkaubanduse ekspertidelt, et oleks tagatud riiklike inimkaubandusalaste uurimistega seotud luureandmete ja teabe jagamine.
Olukorrast ülevaate saamise ja teabevahetusega seotud eritegevus Frontexi keskportaal FOSS (Frontex-One-Stop-Shop) Veebipõhine teabejagamisportaal. Projekti jätkamine kulgeb kavakohaselt. FOSSi esimene versioon on töökorras ja pälvinud liikmesriikide üldise heakskiidu. Käimas on FOSSi teise versiooni ärimudeli väljatöötamine, pidades silmas portaali ulatuslikumat kasutamist ja kasutades esimese versiooni väljatöötamisel saadud kogemusi.
52/143
Ühisoperatsioonide teabeedastamisrakendus JORA (Joint Operations Reporting Application)
Veebipõhine ühisoperatsioonidealase teabe haldamise portaal, mis on otseselt seotud ühisoperatsioonidealase teabe töötlemisega. Projekt kulgeb kavakohaselt. Frontexi meediamonitor (FMM) Veebipõhine meedia jälgimise portaal. Projekt kulgeb kavakohaselt. Esimene sisekasutuseks mõeldud katseversioon peaks valmima 2010. aasta neljandas kvartalis. Meediamonitori andmine liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja välispartnerite käsutusse on kavandatud 2011. aasta teise kvartalisse. Panus konkreetsetesse ELi programmidesse ja projektidesse: EUROSUR: Algatada ja toetada erimeetmeid, mille eesmärk on aidata liikmesriike saada täielikku ülevaadet olukorrast nende välispiiril ja suurendada nende õiguskaitseasutuste reageerimisvõimet
o olukorra- ja kriisiseirevahendi väljatöötamine o ühine piirieelse olukorra luureteabepõhine ülevaade
Hallata ja toetada vajadust mööda ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate analüütilist osa, sealhulgas GIS-rakenduste arendamist ning edendada arusaamist ühisest piirieelse olukorra luureteabepõhisest ülevaatest ja selle integreerimist riskianalüüsi. Kriisiseire: Toetada Euroopa Komisjoni ja asutuste koordineerimispüüdeid kriisiseire (valmisoleku) valdkonnas, et tagada olukorrateadlikkus ja parandada reageerimisvõimet (liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Frontex). Projekt HARMONY19: 2011. aastal aitab Frontex projekti ja selle tulemuste saavutamisele kaasa kinnitatud ajakava kohaselt, osaledes Frontexi pädevusse kuuluvates valdkondades projekti elluviimise metoodika väljatöötamisel ning aidates taotluse korral koostada liikmesriikide iga-aastaseid tegevuskavu.
19 Projekti „Harmony” eesmärk on parandada ELi asutuste koostööd ja ületada lõhe ELi poliitikakujundajate ja liikmesriikide operatiivtegevuse vahel.
53/143
2.4.2. Suutlikkuse suurendamise osakond 2011. aasta põhivaldkonnad Üldiselt on suutlikkuse suurendamise alane tegevus eelmises osas kirjeldatud oluliste ettevõtmistega juba hästi kooskõlastatud. Sellest tulenevalt on enamik suutlikkuse suurendamise osakonna jõupingutusi 2011. aastal keskendunud koolituse, teadus- ja arendustegevuse ning ühiskasutuses vahendite valdkonnas tehtava töö konsolideerimisele ja edasiarendamisele. Üha tähtsamaks muutuvad valdkonnad, mida käesolevas sissejuhatavas osas lähemalt käsitletakse, on eelkõige järgmised:
� vajaduste analüüs, � EUROSUR, � põhiõigused, � võltsitud dokumendid, � omavahendite soetamine.
Lisaks neile põhivaldkondadele tehakse jõupingutusi osakonna üldise tõhususe suurendamiseks, võttes kasutusele kvaliteedijuhtimise, tugevdatud projektijuhtimise ja tulemuslikkuse näitajad. Arendatavad kvaliteedijuhtimise põhivaldkonnad on rollidest ja eesmärkidest ühise arusaamise kujundamine ning avatud teabevahetuse, tugeva sidusrühmadele suunatuse ja pideva täiustamise menetluste edendamine. Peale selle tuleb kindlaks määrata põhiprotsessid ja need osakonnasiseselt ühtlustada. Kuna suutlikkuse suurendamise eest vastutavad liikmesriigid ja kuna Frontexi rahalised võimalused on üsna piiratud, peab suutlikkuse suurendamine maksimaalse mõju saavutamiseks toimuma tihedas koostöös võtmeosalejatega. Üks võimalus liikmesriikide suutlikkuse suuremaks mõjutamiseks on ühtlustada koolitus- ja tehnilised süsteemid, kuna koolitusel ning teadus- ja arendustegevusel on keskne roll. Seoses kolmandate riikide koostööga saaks osakond täiendavalt toetada suutlikkuse suurendamist kolmandates riikides, andes nii oma panuse Frontexi, ELi või liikmesriikide jõupingutustesse selles valdkonnas. Teadus- ja arendustegevuse ning koolitustegevuse võimalike partneritena paistavad Frontexi tööplaanides kõige olulisemate riikidena siiski silma Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Vajaduste analüüs Üks Frontexi oluline eesmärk on töötada välja suutlikkusepõhise arengu kontseptsioon ja seda rakendada. Selle kontseptsiooni otsustav komponent on tulevaste suutlikkusalaste vajaduste analüüsimise jätkamine tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega. Analüüsimisel võetakse arvesse järgmist:
54/143
� poliitiline tahe, nagu on avaldatud nõukogu järeldustes ja määrustes ning Euroopa Parlamendi resolutsioonides;
� teaduse ja tehnika pakutavad võimalused; � Frontexi riskianalüüs; � elluviidud operatsioonidest saadud kogemused; � tulevaste operatsioonide kontseptsioonid.
Peale selle kogub osakond teavet sidusrühmade keskpika perioodi ja pikaajaliste vajaduste kohta, kasutades selleks eri vahendeid, näiteks:
� suutlikkuse suurendamise osakonna iga-aastane sidusrühmade konverents, kus sidusrühmadele tutvustatakse ka tulemusi ja plaane;
� komisjoni teatised, nõukogu järeldused ja Euroopa Parlamendi resolutsioonid;
� võrgustikud, nagu riiklike koolituskoordinaatorite ja ühiskasutuses vahendite võrgustik;
� teadus- ja arendusprojektid ja -võrgustikud, näiteks teadus- ja arendustegevuse õpikojad;
� osalemine nõukogu ja komisjoni töörühmades (nt võltsitud dokumentide töörühm).
EUROSUR Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) arendamine jätkub Frontexi, komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Frontexi suutlikkuse suurendamise osakond koordineerib nii liikmesriikide ja komisjoni toetamist kui ka Frontexi rolli arendamist EUROSURis. Peamine EUROSURiga seotud tegevus on EUROSURi katseprojekt, mille raames arendatakse ja demonstreeritakse asjakohase teabe vahetamist liikmesriikide ning liikmesriikide ja Frontexi vahel. Katseprojekti raames tutvustatakse 2011. aastal kuue riigi vahelist teabevahetust. Muu EUROSURi tegevus hõlmab järgmist:
� Frontexi panuse arendamine EUROSURi ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate kujul, mille koostab riskianalüüsi üksus;
� satelliidipiltide uurimine piirijulgeoleku huvides; seda teevad ühiselt suutlikkuse suurendamise ja operatsioonide osakond;
� seitsmenda raamprogrammi projektide juhtimine, et toetada EUROSURi edasist arengut;
� osalemine töörühmades, näiteks mereseire ühise teabejagamiskeskkonna alastes komisjoni töörühmades;
� võltsitud dokumendid. 2010. aasta riskianalüüsis soovitatakse Frontexil „[...] luua eksperdikeskus võltsitud dokumentide avastamiseks [...]”, kuna reisidokumentide kuritarvitamise risk üha
55/143
suureneb. Eesmärk on luua keskus, mis tegeleb kõigi võltsitud dokumentidega seotud aspektidega: teabe kogumise ja jagamisega, operatiivtoega, teadusuuringutega, koolitusega ja poliitika kujundamise toetamisega. Keskus oleks virtuaalne organisatsioon, mis ühendaks Frontexit ning liikmesriikide ja kolmandate riikide asutusi, teadusinstituute ja võimalik, et ka muid asutusi. 2011. aastal toimub koolituse ning teadus- ja arendustegevuse all tutvustatud võltsitud dokumentidega seotud tegevuse (piirikontroll) täiendav integreerimine ning tugevdatakse sidemeid riskianalüüsi ja ühisoperatsioonidega. See on aluseks eksperdikeskuse edasisele loomisele ning seepärast uuritakse ka sellise keskuse loomise ja sellealase koostöö võimalusi. Põhiõigused Põhiõigused, sealhulgas õigus rahvusvahelisele kaitsele ja inimkaubanduse-vastased meetmed, on kogu Frontexi tegevuse lahutamatu osa. Koolitustegevus – eriti ühine õppekava – on peamine vahend ühiste ja kõrgete Euroopa standardite edendamiseks põhiõiguste valdkonnas. 2011. aastal töötatakse välja ühine koolitusmetoodika ja koolitusmaterjalid Frontexi korraldatavate koolituskursuste ja riikliku koolitustegevuse jaoks. Seda tehakse tihedas koostöös liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide ekspertidega, Euroopa asutustega (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL)) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Koolitusvahendeid ja -metoodikat kasutatakse võimalikult palju ka Frontexi enda töötajate koolitamiseks. Vahendite soetamine Nagu eespool märgitud, on n-ö piiratud operatiivsuutlikkuse arendamise tarvis tehnilise varustuse soetamine ja ametnike lähetamine Frontexi ühistesse tugirühmadesse teemad, mis on praegu päevakorral seoses Frontexi määruse muutmisega. Nõukogu 25. ja 26. veebruari 2010. aasta20 ja 3. juuni 2010. aasta21 järeldustes ELi liikmesriikide välispiiri haldamise kohta on nõutud, et Frontex otsustaks vajaduste hindamise põhjal ning kuludel ja tuludel põhinevat lähenemisviisi rakendades, millist varustust tuleb Frontexi koordineeritavaks tegevuseks soetada ja/või üürida/hankida. Järeldustes julgustatakse ka liikmesriike ja Frontexit kasutama maksimaalselt ära teiste liikmesriikide poolt CRATE raames kättesaadavaks tehtud varustust ning kutsutakse Frontexit üles teavitama nõukogu korrapäraselt varustuse tegelikust kasutamisest ja selle kättesaadavuse tagamiseks võetud meetmetest.
20 25. ja 26. veebruaril 2010. aastal toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2998. istung. 21 3. juunil 2010. aastal toiminud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3018. istung.
56/143
Frontex uurib praegu kooskõlas nõukogu järeldustega ja haldusnõukogu taotlusel nn LEA uuringu abil omavahendite soetamise võimalusi. Haldusnõukogu otsustab uuringu tulemuste põhjal, kas seadmed ja varustus tuleks osta või liisida. Sellega seoses prognoositakse, et eri stsenaariumid (ostmine, liisimine, liikmesriikide ja Frontexi kaasomand ja teenuste hankimine) tagavad paindlikkuse. Lisaks sellele tuleb 2011. aastal uurida, kuidas toimida pärast muudetud Frontexi määruse vastuvõtmist. Liikmesriik ja Frontex võivad sõlmida kokkuleppeid lennuki või ka muu varustuse paindliku kättesaadavuse tagamiseks. Näiteks võiksid liikmesriigid ja Frontex iga-aastaste läbirääkimiste tulemusena sõlmida ametlikud kokkulepped nende inim- ja materiaalsete ressursside kohta, mida liikmesriigid järgmisel aastal agentuuri operatiivtegevuseks eraldavad. Peale selle lähetavad liikmesriigid muudetud Frontexi määruse põhjal teatud ajavahemikuks Frontexi peakorterisse külalisametniku staatuses piirivalvureid. Frontex kasutab lähetatud ametnikke süstemaatiliselt ühisoperatsioonides Frontexi ühiste toetusrühmade mehhanismi täiendusena.
2.4.2.1. Koolitus
Koolitusmissiooniks on luua piirivalvurite väljaõpetamiseks ühised tuumõppekavad, sealhulgas ELi piirivalve ühine alamastme tuumõppekava, ELi piirivalve ühine keskastme tuumõppekava ja ELi piirivalve ühine ülemastme tuumõppekava, neid edasi arendada ja pakkuda Euroopa tasandil koolitust liikmesriikide piirivalvurite õppejõududele ja juhendajatele. Frontexi ülesanne on töötada tihedas koostöös liikmesriikide ekspertidega välja ühised koolitusstandardid ja pakkuda täienduskoolituse kursusi ja seminare piirihalduse valdkonda kuuluvatel teemadel. Koolitustegevuse eesmärk on edendada Euroopa piirivalvurite kultuuri inimõiguste, eetika ja juhtimise alaste kõrgete standarditega.
Ühised õppekavad
ELi piirivalve ühine alamastme tuumõppekava on õppekava, mis pakub kõikide ELi liikmesriikide riiklikele piirivalve õppeasutustele, õppejõududele ja üliõpilastele mõõdetavaid ühiseid standardeid. 2011. aastal on kavas ühist alamastme tuumõppekava inimõiguste valdkonnas ja Lissaboni lepingust tulenevates valdkondades koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide ekspertidega ajakohastada.
Ühise alamastme tuumõppekava rakendamine Frontexiga töökokkuleppe sõlminud riikides – esimene etapp: tõlkimine ja teabelevitajate koolitamine
Ühiste koolitusmaterjalide koostamine
Seoses Frontexi ühisoperatsioonide ja partnerakadeemiatega korraldatakse liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide määratud õppejõudude vahetus.
57/143
Eesmärk on anda piirivalveakadeemiate õppejõududele ühisoperatsioonidest parem arusaam, mis võimaldaks neil selle praktilise kogemuse riikliku tasandi koolitusse üle kanda.
ELi piirivalve ühine keskastme tuumõppekava on kavandatud ühise bakalaureuseõppekavana. See lähtub keskastme piirivalveametnike olukorrast ja vajadustest. Frontexi juhitav Euroopa eksperdirühm on juba visandanud õppekava ülesehituse ja nüüd vaadatakse see üle ja viimistletakse siseriiklike erinõuete kohaselt. Sellest tulenevalt luuakse õppekava rakendamise toetamise eest vastutav ülikoolide võrgustik. Keskastme piirivalveametnike ühise kraadiõppeprogrammi – sealhulgas ERASMUSe laadis üliõpilasvahetuse – uurimiseks ja koostamiseks seatakse sisse tihe koostöö väikese ülikoolide rühmaga.
ELi piirivalve ühine ülemastme tuumõppekava pakub kõrgetele piirivalveametnikele ELi õppeprogrammi, mille läbimisel saadakse Bologna protsessi põhimõtetele vastav magistrikraad. Õppekava koostatakse koostöös Euroopa ülikoolidega, järgides sama lähenemisviisi nagu ühise keskastme õppekava puhul. Praegu tehakse kindlaks ülikoole, kellega oleks võimalik edasisi suhteid luua ning õppekava arendada ja rakendada.
Frontexi kursus keskastme piirivalveametnikele on viienädalane kursus, mille eesmärk on suurendada kesktaseme piirivalveametnike arusaamist sellest, kuidas kogemuste ja teabe vahetamine aitab tõhustada koostööd ELi piiril. Samuti on selle eesmärk arendada ametnike juhtimis-, haldus- ja inglise keele oskust ning teadmisi põhiõigustest, avardades seega nende võimalusi osaleda ühistegevuses.
� 2011. aastal korraldatakse kesktaseme ametnikele neli kursust (igale kursusele oodatakse 16 eri liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide / töökokkuleppe sõlminud riikide ametnikku)
Erikoolitus Erikoolitust kavandatakse Frontexi riskianalüüsi, ühisoperatsioonidest saadud kogemuste ja liikmesriikide panuse põhjal.
Võltsitud dokumendid
Võltsitud dokumentide avastamise erikursus seisneb kahenädalases koolituses dokumendispetsialistidele (kolmanda tasandi ametnikele), mille eesmärk on suurendada nende teadmisi trükitehnikast, ühisest terminoloogiast ning kahtlustäratavate dokumentide uurimisest ja analüüsimisest. Kursus lõpeb eksamiga. Koolituskursuse läbinud eksperdid peaksid hakkama oma riigis neid teadmisi jagama.
� 2011. aastal neli kursust
Võltsitud dokumentide tutvustusturnee on koolitustegevus, mis annab esimese astme piirivalveametnikele teavet riiklike ja Euroopa tasandi meetmete kohta, mida
58/143
võetakse võltsitud dokumentide avastamiseks. Turnee jooksul rõhutatakse ka esimese tasandi ametniku tähtsust selles tegevuses. Koolitus toimub osalevate ametnike töökohal, alates Euroopa suurematest lennujaamadest.
1. 2011. aastal neli tutvustusturneed lennujaamades
Koolitusvahend võltsitud dokumentide avastamiseks edasijõudnutele on esimese ja teise astme ametnike koolituse alus. Kvaliteetne koolitusvahend on välja töötatud.
Frontexi juhtimisel ja liikmesriikide ja Teadusuuringute Ühiskeskuse spetsialistide koostöös. Koolitusvahend sisaldab teavet ehtsate dokumentide valmistamise, võltsingute liikide, petturite ja biomeetrika kohta. Koolitusvahend on kättesaadav 29s liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide / töökokkuleppe riikide keeles. Tõlkeõpikodades, mille eesmärk on tõlkida koolitusmaterjale, et need oleksid piirivalvuritele emakeeles kättesaadavad, koolitati eksperte ka omandatud teadmisi jagama. Lähtutakse põhimõttest, et kõikidele piirivalveametnikele õpetatakse samal tasemel samu teadmisi nende emakeeles.
Teabelevitajate koolitusi või tõlkeõpikodasid korraldatakse vastavalt vajadusele.
Koolitusvahend võltsitud dokumentide avastamiseks algajatele on välja töötatud nende töötajate koolitamiseks, kelle tööülesanded ei ole otseselt seotud piiri valvamisega. Frontex hakkab seda koolitusvahendit kasutama asjakohaste sihtrühmade õpetamiseks ja taotluse korral saavad seda kasutada ka liikmesriigid / Schengeni alaga ühinenud riigid.
2011. aastal korraldatakse riskianalüüsi abil kindlaksmääratud kohtades konsulaartöötajate koolitus.
Lennumeeskonna koolitus
Lennumeeskonna koolituse eesmärk on suurendada lennuohutust ja lennumeeskonna pädevust ning töötada välja liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide piirivalve lennumeeskondade ühised koolituseeskirjad, parandades nii nende võimalusi teha ühisoperatsioonide ajal operatiivkoostööd.
Meeskonna koostöövõime
� 2011. aastal toimub 10 kursust (iga kursus on 10 osalejale)
Õhul ja merel toimuva tegevuse koordineerimise koolitus
� 2011. aastal toimub 2 õhu-mere kursust (kumbki kursus on 14 osalejale)
Mägedes ellujäämise koolitus
� 2011. aastal toimub 4 koolituskursust (iga kursus on 10 osalejale)
Infrapuna-otsinguseadmete operaatori koolitus
59/143
� 2011. aastal toimub 2 kursust (kumbki kursus on 8 osalejale)
Merel ellujäämise koolitus
� 2011. aastal toimub 10 kursust (iga kursus on 10 osalejale)
Öönägemisprillide kasutamise koolitus
� 2011. aastal toimub 2 öönägemisprillide kasutamise kursust (kumbki kursus on 6 osalejale)
Meeskonnavahetuse kursus: 2011. aastal toimub 2 meeskonnavahetuse kursust (kumbki on 8 osalejale)
Ühiste lennumeeskonna koolituseeskirjade käsiraamat
Ärandatud sõidukid
„Ärandatud sõidukite avastamise seminarid: esimene tase” on nädalane teabelevitajate koolitus, mille eesmärk on suurendada piirivalveametnike töö tulemuslikkust, teadmisi ja oskusi ärandatud sõidukite avastamise valdkonnas.
� 2011. aastal toimub 10 esimese taseme seminari (iga seminar on 15 osalejale)
� 2011. aastal toimub 10 teise taseme seminari (iga seminar on 15 osalejale)
� 2011. aastal toimuvad esimese taseme õpikojad tõlkijatele
� 2011. aastal toimub 2 teise taseme õpikoda tõlkijatele
� Frontexi koolituskursuse läbinud teabelevitajad peaksid oma koduriikides korraldama 100 riiklikku koolitusüritust.
Muud koolitusvaldkonnad
Teenistuskoerte juhtimise ühised eeskirjad annavad koerajuhtidele suuniseid ja kehtestavad koerte õpetamise eeskirjad. Liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide ja töökokkuleppe sõlminud riikide ekspertide toel toimuvas neljas õpikojas töötatakse välja koerajuhtide täiendusõppe vahend.
� 2011. aastal kasutatakse ühist koolitusvahendit 80 riikliku instruktori koolitamiseks.
Piirivalve kiirreageerimisrühmade (RAPID) koolitamine ja õpikojad on mõeldud kiirreageerimisreservi liikmetele nõuetekohase koolituse pakkumiseks.
� 2011. aasta märtsist novembrini peaks toimuma 9 piirivalve kiirreageerimisrühmade sissejuhatavat koolituskursust
� 2011. aasta veebruarist detsembrini on kavas korraldada 9 piirivalve kiirreageerimisrühmade õpikoda
60/143
Schengeni hindajate koolitus (SchEval). Schengeni hindajate algkursus on liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide nimetatud ekspertidele mõeldud ühenädalane koolituskursus, mis keskendub hindamismissiooni täitmisele. Juhtivate ekspertide kursus on liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide nimetatud kogenud ekspertidele mõeldud kahepäevane koolituskursus, mille käigus õpetatakse neid hindamismissiooni ette valmistama ja juhtima.
� 2011. aastal toimub 2 algkursust: esimene aprillis (Poolas), teine septembris (Leedus)
� 2011. aastal toimub 1 juhtivate ekspertide kursus, mis peaks toimuma märtsis (Soomes)
Põhiõigustealase koolitamise metoodika töötavad 2011. aastal välja liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide eksperdid tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Selle metoodika eesmärk on aidata liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide koolitajatel suurendada piirivalveametnike teadmisi ja oskusi põhiõiguste kaitse valdkonnas.
Inimkaubanduse ühine õppekava / koolitusvahend töötatakse välja 2010. aasta riskianalüüsi soovituste põhjal. See on ühine alus inimkaubanduse vältimise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite inimväärikust ja põhiõigusi austava kohtlemise alasele koolitusele. Koostööd tehakse mitmesuguste ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Ühise tagasisaatmisega tegelevate ametnike standardkoolitus on parimatel tavadel põhinev ja liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide saatemeeskonna juhtidele mõeldud koolitus, mille eesmärk on suurendada ühiste standardmenetlustega nende üldist töövõimet ning tagada repatrieerimislendude ohutusmeetmete võtmise korraldamine ja nende rakendamine nii riiklikul tasandil kui ka Frontexi koordineeritud tegevuse käigus, näiteks ühiste tagasilendude ajal.
Spetsialistide/keeleõpetajate koolitus on lennujaamas töötavatele teabelevitajatele mõeldud erikoolitus. See peaks jõudma suure arvu lennujaamas töötavate piirivalvuriteni ja tõstma nende inglise keele oskuse tasemeni, mis on vajalik igapäevaste ülesannete täitmiseks lennujaamas ja ka Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonide ajal.
Seminarid kolmandatele riikidele on kavandatud ühenädalase kursusena, mille eesmärk on parandada kolmandate riikide koolitajate teadmisi ja oskusi piirikontrolli / patrull- ja vaatlustegevuse ja juhtimise valdkonnas. Välja on töötatud ühine koolitusvahend ja seminaride korraldamiseks saab kasutada Frontexi koolitajaid.
Frontexi koolitusüksus korraldab ja juhib seminare tihedas koostöös Frontexi välissuhete ametnikega.
61/143
Koolitustegevus operatsioonide osakonna programmide osana
Küsitlevate ametnike koolitus on välja töötatud programmi INTELOPS raames. Põhieesmärk on pakkuda süstemaatilist koolitusraamistikku Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonides osalevatele ülekuulamisrühmadele.
� 2011. aasta koolitustegevus: kuni 8 koolitusüritust
Kreekast tagasisaatmise koolitus saateametnikele on erikoolitusmoodul, mis aitab kaasa Attica programmi elluviimisele ja püüab suurendada Kreeka saateametnike töövõimet ja Kreeka suutlikkust korraldada/viia ellu tagasisaatmist riiklikul tasandil ja Frontexi koordineeritud ühiste tagasilendude ajal.
� 2011. aasta koolitustegevus korraldatakse vastavalt Kreeka ja Frontexi operatiivvajadustele.
� Eelarve: kuulub ühise tagasisaatmisega tegelevate ametnike standardkoolituse alla.
Kontaktpunktide külalisametnike ettevalmistuskursus on välja töötatud välispiiri kontaktpunktidesse lähetatavate ekspertide koolitamiseks. Ettevalmistuskursus koosneb kahest osast: nn Frontexi osa, mis on mõeldud kõigile lähetatud ametnikele ja toimub keskasutuses, ja riiklik ettevalmistus, mis toimub asjakohastes kontaktpunktides. Täiendava ettevalmistuse eesmärk on ajakohastada külalisametnike teadmisi ja oskusi ühisoperatsioonide kontaktpunktide olukorda silmas pidades.
Võrgustike loomine ja koostöö sidusrühmadega
Riiklikud koolituskoordinaatorite võrgustik on määratud riiklike ekspertide alaline ametlik võrgustik – koolitusüksuse partnerid liikmesriikidest / Schengeni alaga ühinenud riikidest ja Frontexiga töökokkuleppe sõlminud riikidest. Riiklikud koolituskoordinaatorid osalevad kõigis koolitusprojektide etappides ja on olulise tähtsusega kõigi riikidega peetava koolitusküsimustealase kahepoolse otsese teabevahetuse toimumise seisukohalt.
� 2011. aastal toimub 3 konverentsi (esimeses kvartalis, 26.–27. mail 2011, kolmandas kvartalis)
Frontexi partnerakadeemiad on liikmesriikide riiklike piirivalveakadeemiate võrgustik, mis toetab Frontexi koolitusi, võõrustades Frontexi koosolekuid ja koolitusüritusi. 2011. aastal partnerakadeemiate arv suureneb ja uuritakse partnerakadeemiate võrgustiku tegevuse ulatuse laiendamise võimalusi.
� 2011. aastal toimub 3 konverentsi (esimeses kvartalis, 23.–24. mail 2011, neljandas kvartalis)
Frontexi virtuaalne aula on veebipõhine koolitusplatvorm, mis sisaldab teavet 35 riigi piirihaldussüsteemide ja Frontexi koolitusüksuse kohta.
62/143
Virtuaalset aulat arendatakse Frontexi raames edasi. Veebilehel leiduva teabe hulga märkimisväärne suurenemine peaks kasutajaid juurde tooma.
Schengeni hindajate koolitus (SchEval): ekspertide komitee on Schevali ekspertidest/koolitajatest koosnev organ, mis peaks korrapäraselt kohtuma, et arutada Schengeni poliitika viimaseid suundumusi koolituse valdkonnas, et süstemaatiliselt üle vaadata koolitusprogramme ning määrata kindlaks edasised sammud Schengeni hindajate koolituse ja hariduse valdkonnas.
� Üks koosolek 2011. aasta veebruaris (Soomes)
Koertejuhtimise strateegiline komitee koosneb kõikide liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide koertekoolituskeskuste juhtidest. Komitee vastutab ühiste teenistuskoerte juhtimise eeskirjade rakendamise juhendamise eest.
� Üks koosolek 2011. aasta septembris
Võltsitud dokumentide avastamise spetsialistide komitee koosneb 26 liikmesriigi / Schengeni alaga ühinenud riigi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse ekspertidest. Komitee toetab Frontexi koolitusüksust võltsitud dokumentide avastamise alaste koolituskursuste ja -vahendite kindlaksmääramisel, arendamisel ja hindamisel.
� Koosolekud 2011. aastal
Lennumeeskondade koolitamise koordineerimisrühm koosneb liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide lennuüksuste juhtidest. Rühm kohtub korrapäraselt, et hinnata koolituskursustele antud tagasisidet, määrata kindlaks liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide koolitusvajadused ja koolituse sisu, kavandada koolitusega seotud tegevust ja anda nõu ühiste lennumeeskonna koolituseeskirjade käsiraamatu loomise, arendamise ja rakendamise kohta.
� 2 koosolekut 2011. aastal
2.4.2.2. Teadus- ja arendustegevus
Teadus- ja arendustegevusega seotud missioon on jälgida välispiiri kontrolli ja valvamise seisukohalt oluliste uuringute arendamist ning edastada see teave komisjonile ja liikmesriikidele. Frontex teeb ka tihedat koostööd komisjoniga, püüdes mõjutada ELi rahastatud teadusuuringuid, et need vastaksid piirijulgeoleku vajadustele. Teadus- ja arendustegevus peab olema aluseks EUROSURi ja automatiseeritud piirikontrolli arengule, mis on kaks prioriteetset valdkonda. Piirikontroll
63/143
2011. aastal piirikontrolli arenguprogrammi raames elluviidavad projektid ja tegevus keskenduvad võrreldava tasemega ja puudusteta tõhusa ja tulemusliku piirikontrolli arendamisele ja rakendamisele välispiiril. Selleks jagavad liikmesriikide piirivalveametid teiste piirivalve-/riigiametitega asjakohast operatiivteavet nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Eelmise aasta edukat lähenemisviisi parimate tavade ja suuniste kujundamisele arendatakse edasi, nüüd seoses reisijaid käsitleva eelteabega (API). Euroopa Komisjon võtab 2011. aastal ette reisijaid käsitleva eelteabe läbivaatamise.
Direktiiv, milles oleksid sätestatud parimad tavad ja suunised, oleks väga oluline. Samal ajal saaks sätestada uued ideed reisijaid käsitleva eelteabe kohta.
2011. aastal jätkub automatiseeritud piiriületussüsteemide alaste parimate tavade ja suuniste edasiarendamine.
Piiripunktides tuvastamist saab veelgi parandada. Jätkatakse mitut 2010. aastal käivitatud algatust ja alustatakse uusi.
Selle programmi raames on 2011. aastal kavas rakendada järgmisi projekte.
Dognose 2011 (Dognose 2010 jätk)
Võltsitud dokumentide avastamine (seadmed) on liikmesriigiti erinev. Seetõttu peetakse võltsitud dokumentide avastamise parimate tavade ja suuniste väljatöötamist oluliseks etapiks välispiiril toimuva piirikontrolli edasisel ühtlustamisel.
Põhitegevus:
Sõidukitesse/konteineritesse peidetud inimeste avastamine: õpikoda seitsmenda raamprogrammi raames valitud konsortsiumiga (vt tehisnina pakkumiskutse)
Võltsitud dokumendid: koordineerimine projektiga MISA (õhupiiri sektor – seotud võltsitud dokumentidega) ja koolitus. Võltsitud dokumentide esmatasandi avastamise jaoks vajalike eelduste kindlaksmääramine (kaasa arvatud elektroonilised dokumendid)
Käitumise analüüs: sõltub praeguse AVATARi õpikoja tulemustest
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Eelteave
Reisijaid käsitleva eelteabe direktiiv (29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ) ei ole ühtlustanud liikmesriikide lähenemisviisi vedajatelt nõutavale teabele. Võttes arvesse, et Euroopa Komisjon hakkab direktiivi (2011. aastal) üle vaatama ja olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga, on jõutud järeldusele, et reisijaid käsitlevat eelteavet aktiivselt kasutavate liikmesriikide nõuded tuleb ühtlustada. Samal ajal võib reisijaid käsitleva eelteabega seotud parimate tavade ja suuniste
64/143
väljatöötamine olla kindlaks aluseks reisijaid käsitleva eelteabe kasutamist kaaluvatele liikmesriikidele.
Lisaks uuritakse täiendavate eelteabe kogumise vahendite (nt broneeringuinfo) kasulikkust piirijulgeoleku tagamisel.
Paralleelselt sellega korraldatakse hulk õpikodasid, keskendudes eelteabe tulevaste vajaduste kindlaksmääramisele ning samal ajal piiriületuse hõlbustamisele. Õpikodades kohtuvad lennunduse eri sidusrühmad.
Põhitegevus:
� parimate tavade ja suuniste väljatöötamine reisijaid käsitleva eelteabe praegusteks ja tulevasteks rakendusteks, luues nii kõikidele sisenevatele reisijatele ühise riskihindamiskünnise, olenemata riigist, kuhu saabutakse;
� reisijaid käsitleva eelteabe edasiarendamise algatamine;
� täiendavate eelteabe kogumise vahendite vajaduse kindlaksmääramine (sealhulgas hindamine).
� Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Automatiseeritud piiriületussüsteemid ja biomeetrika
Automatiseeritud piiriületussüsteemide parimaid tavasid ja suuniseid käsitlev dokument oli esimene omataoline ELis. 2011. aastal arendatakse seda alusdokumenti edasi eri valdkondades, kus liikmesriigid on leidnud või leiavad lahendusi (nt kolmandate riikide kodanike automatiseeritud piiriületus) või milles Euroopa Komisjon teeb õigusloomeettepanekuid.
Põhitegevus:
� parimate tavade ja suuniste väljatöötamine suurema hulga nõuete rakendamiseks (nt ID-kaardid, registreeritud reisijate programm, kolmandate riikide kodanikud), et hõlpsam piiriületus oleks kättesaadav suuremale isikute rühmale;
� teise põlvkonna automatiseeritud piiriületussüsteemide edasiarendamise järelmeetmed.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Teadus- ja arendustegevuse foorum
2011. aasta teadus- ja arendustegevuse foorumi projektiga luuakse platvorm, et teha kindlaks need valdkonnad, milles parimate tavade ja suuniste väljatöötamine võiks täita või aitaks täita olemasolevaid lünki. Teadus- ja arendustegevuse foorumi projekti tulemuste puhul ei piirduta aga eeldatavasti teadus- ja arendustegevuse küsimustega, vaid need hõlmavad ka muid suutlikkusega seotud valdkondi (näiteks koolitusvajadusi). See projekt hõlmab ka suutlikkuse suurendamise osakonna iga-aastast sidusrühmade konverentsi.
65/143
Põhitegevus:
� välispiiril tekkivate ühiste praktiliste probleemide kindlakstegemine ning uute seadmete/süsteemide kasutuselevõtt;
� kindlakstehtud praktiliste probleemide sidumine võimaluse korral seitsmenda raamprogrammi raames toimuvate teadusuuringutega;
� nende probleemide lahendamisega seotud (parimate) ühiste tavade ja suuniste väljatöötamise võimaluste kindlakstegemine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Patrull- ja vaatlustegevus
Patrull- ja vaatlustegevuse arenguprogrammi projektid ja tegevus keskenduvad 2011. aastal tõhusa ja tulemusliku patrull- ja vaatlustegevuse arendamisele ja rakendamisele.
Üks 2011. aasta põhitegevus on EUROSURi katseprojekti teise ja kolmanda etapi väljatöötamine; see katseprojekt näeb ette EUROSURi sõlme loomise ja katsetamise ning selle installeerimise osalevates liikmesriikides ja Frontexis.
Uuritakse mitut patrull- ja vaatlustegevuses olevat lünka ja jälgitakse mehitamata õhusõidukite süsteemide käimasolevat arendamist patrull- ja vaatlustegevuse jaoks. Samal ajal uuritakse liikmesriikide piirivalveteenistuste teabeseisundi parandamise võimalusi (otse või EUROSURi kaudu osutatava Frontexi lisateenusena).
Selle programmi raames on 2011. aastal kavas ellu viia järgmisi projekte.
EUROSUR
EUROSURi katseprojekti hakati ellu viima 2010. aastal. See näeb ette piirivalvesüsteemide ja -mehhanismide omavahelise sidumise ja tõhustamise liikmesriikide tasandil, sealhulgas riikliku koordineerimiskeskuse loomise igas liikmesriigis. Siseasjade peadirektoraat on palunud Frontexil luua neid riiklikke koordineerimiskeskusi ühendava EUROSURi tuumvõrgustiku. Pärast esialgset 6 liikmesriigi riiklike koordineerimiskeskuste ja Frontexi ühendamist tuleks EUROSURi katseprojekti 2011. aastal laiendada nii paljudesse riiklikesse koordineerimiskeskustesse kui võimalik.
Samal ajal tuleb edasi arendada ühist piirieelse olukorra luureteabepõhist ülevaadet (Frontexi vaatluskeskuse ja riskianalüüsi üksusega konsulteerides ja tihedalt koostööd tehes), et see annaks EUROSURi võrgustikule tõelist lisandväärtust.
66/143
Põhitegevus:
� osalevad liikmesriigid lepivad kokku teabevahetusnõuetes. Luuakse tugiandmete ja sõnumite mudel (laiendatav);
� esimese sõlme loomine Frontexis ja selle katsetamine;
� sama sõlm luuakse ka osalevates riiklikes koordineerimiskeskustes ja toimub esmane teabevahetus;
� tarkvara (andmemudel ja liidesed) edendamine, et tulla toime riiklike koordineerimiskeskuste ja Frontexi teabevahetusvajaduste võimaliku suurenemisega;
� EUROSURi katseprojekti laiendamine võimalikult paljudesse riiklikesse koordineerimiskeskustesse;
� EUROSURi sõlmede kaasaskantava, mobiilse ühenduvuse kavandamine, prototüübi loomine ja tutvustamine;
� ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate teenused.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Kaugseire ja -avastamine
Valdkond, millega tuleb tegeleda, on väikeste objektide (sealhulgas inimeste) avastamine keeruliste geofüüsikaliste omadustega (näiteks metsad) piirialadel (mida maismaapiiriga liikmesriigid on märkinud suutlikkuses esineva puudusena). Teine valdkond, mida see projekt hõlmab, on piiripatrullidele (kohalikust) olukorrast ülevaate andmise suutlikkuse arendamine.
Põhitegevus:
� uuring mehitamata õhusõidukite süsteemide kasutamise kohta Euroopa piirivalves – tõhusus, majanduslik otstarbekus ja teenuse jõudlus;
� tuvastustehnoloogiad ja laia piiriäärse ala jälgimine;
� väikeste huvipakkuvate objektide tuvastamine piiriäärsete alade metsades, järvedel ja jõgedel;
� autonoomsete kontrolli- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamisvõimalused patrull- ja vaatlustegevuses.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Luureteave ja teabevahetus
Selle projekti raames 2011. aastaks kavandatud tegevus on suures ulatuses 2010. aastal alustatud tegevuse loogiline jätk. Põhirõhk on teabe hankimise ja haldamise edasiarendamisel (ja koos sellega olukorrast üksikasjalikuma ülevaate
67/143
saamisel) liikmesriikides ja/või Frontexis. Kavandatud tegevus soodustab EUROSURi edasiarendamist.
Frontexi ja väliste sidusrühmade teadus- ja arendustegevuse valdkonna suhtlus- ja teabevahetusplatvormi Border-Technet rakendamine on lubamatult hilinenud. 2011. aastal on kavas rakendada selle piiratud versiooni, mis rahuldab teadus- ja arendustegevuse üksuse esmavajadused.
Põhitegevus:
� Frontexi sündmuste kohta reaalajas teabe kogumise süsteemi laiendamine (lisakeeled / uued analüüsimisvõimalused / EUROSURi katseprojektiga integreerimise tagamine);
� sotsiaalse meedia uurimine ja kasutamine luureteabe kogumiseks, varajaseks hoiatamiseks, arvamustega tutvumiseks ja suundumuste analüüsiks;
� Border-Technet portaali (piiratud versiooni) rakendamine;
� võrgustike näidissidumine (Soome ja Eesti TETRA võrgustike sidumine), 2010. aasta töö jätk – lepingu allkirjastamine 2010. aastal (maksmine 2010. aasta eelarvest);
� avaliku teabe kogumine ja selle koondamine, et parandada julgestusläbivaatust (nt ELi sisenevate reisijate puhul);
� rändajate salaja üle piiri toimetajate ja sellega seotud piiriüleseid kuritegusid toimepannud isikute Interneti-jälje uuring.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Muu tegevus
Piirijulgeolekusse tehtavate investeeringute kulutasuvuse analüüsi väljatöötamine
Abivahendite komplektil põhinev integreeritud lähenemisviis kulutasuvuse analüüsile ja otsuste tegemisele Euroopa piirijulgeolekusse tehtavate investeeringute analüüsimiseks.
Rakendusperiood: 2011. aasta märts–detsember
Teadus- ja arendustegevuse üksuse teavituskülaskäigud liikmesriikidesse
Jätkuvad külaskäigud liikmesriikide piirivalveametitesse ja teistesse piirijulgeolekuga seotud riigiasutustesse.
Korruptsioonivastased meetmed
68/143
Eetikauuringu jätkuna hakatakse tegema uut uuringut, et määrata kindlaks piirivalveametite korruptsioonivastased meetmed ja neid soovitada.
2.4.2.3. Ühiskasutuses vahendid
Ühiskasutuses vahenditega seotud missioon seisneb Frontexi ja liikmesriikide reageerimisvõime parandamisele kaasaaitamises. Frontex peab tagama piisavate operatiivvahendite kättesaadavuse ja kasutatavuse.
2011. aastal jätkab Frontex koos liikmesriikidega kiirreageerimisreservi, Frontexi ühiste toetusrühmade ja ühendatud tehnilise varustuse haldamist ja arendamist. Frontex võtab järelmeetmeid seoses 2010. aastal Frontexi haldusnõukogu antud volituste kohaselt tehtud teostatavusuuringuga, mis käsitleb Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks töötajate tagamise võimalusi.
Lisaks sellele arendatakse Frontexi ühiseid toetusrühmi ja tehnilise varustuse reservi kooskõlas tulevaste Frontexi määrusesse tehtavate muudatustega. Frontexi ühised toetusrühmad
Erilist tähelepanu pööratakse ametlikult loodavatele Frontexi ühistele toetusrühmadele, kust hakatakse süstemaatiliselt lähetama külalisametnikke Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonidesse.
Frontexi ühiste toetusrühmade mehhanismi arendamine
Frontexi ühiseid toetusrühmi arendatakse edasi muudetud Frontexi määruse põhjal. Täpsustatakse profiilide ja arvudega seotud nõudeid ja uuritakse Frontexi ühiste toetusrühmade kasutamise suurendamise võimalusi. Lisaks sellele hallatatakse külalisametniku staatusega piirivalvurite lähetamist Frontexisse. Peale selle võetakse arvesse INTELLCAP 2010 tulemusi.
Põhitegevus:
� uuring Frontexi ühiste toetusrühmade ja lähetatud piirivalvurite profiilide ja arvu kindlaksmääramiseks,
� Frontexi ühiste toetusrühmade valimine,
� Frontexi ühiste toetusrühmade 2012. aasta koolitusprogrammi kindlaksmääramine koos koolitusüksusega,
� piirivalvurite lähetamine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember Kiirreageerimisreserv
69/143
Kiirreageerimisreserv jääb Frontexi kriisiabimehhanismiks, mis on ette nähtud piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks ja kiireks kasutamiseks, kui liikmesriigi välispiiril tekib kiireloomuline ja erakorraline olukord.
Kiirreageerimisreservi mehhanismi arendamine
Kiirreageerimisreservi arendatakse edasi vastavalt Frontexi ühiste toetusrühmade mehhanismi mõjutavatele muudatustele. Frontexi ühiste toetusrühmade profiile ja arvu käsitleva uuringu raames vaadatakse üle ka kiirreageerimisreservi profiilid ja koguarv.
Põhitegevus:
� profiilide ja koguarvu läbivaatamine,
� riigisisestel üritustel osalemine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Kiirreageerimisreservi õppus
Korraldatakse üks kiirreageerimisreservi õppus. Kiirreageerimisreservi haldamise ja piirivalve kiirreageerimisrühmade kasutamise käsiraamat vaadatakse läbi õppuse käigus saadud kogemustest lähtuvalt.
Põhitegevus:
� üks õppus,
� menetluste läbivaatamine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Kriisikoordineerimine
Järgitakse ELi suundumusi kriiskoordineerimise korralduse valdkonnas, et piirivalve kiirreageerimisrühmade loomise mehhanism oleks teiste ELi mehhanismidega kooskõlas.
Põhitegevus:
� kohtumised Euroopa Komisjoni ja teiste asutustega,
� vajaduse korral osalemine 2011. aasta ELi kriisikoordineerimise korralduse õppuses.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Tehniline varustus
Tehnilise varustuse valdkonnas osutatakse erilist tähelepanu kahele aspektile. Esimene on ametlikult loodav tehnilise varustuse reserv. Teine on Frontexi
70/143
suutlikkuse saavutamine, milleni jõudmise võimalusi uuritakse lähtuvalt 2010. aastal tehtud teostatavusuuringust, mis käsitleb Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks töötajate tagamise võimalusi.
Suutlikkuse saavutamine
Frontex võtab oma haldusnõukogu otsuse kohaselt järelmeetmeid seoses 2010. aasta teostatavusuuringuga, mis käsitleb Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks vajalike töötajate tagamise võimalusi. Võimalik, et koostatakse Frontexi suutlikkuse saavutamise suunised.
Põhitegevus:
� teostatavusuuringu järelmeetmed, millega võib kaasneda suutlikkuse saavutamise kontseptsiooni, meetodite ja suuniste väljatöötamine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Tehnilise varustuse reserv
Muudetud Frontexi määruse ja Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks töötajate tagamise võimalusi käsitleva 2010. aasta teostatavusuuringu kohaselt luuakse tehnilise varustuse reserv (võimalik, et „uus CRATE”). Lisaks sellele võetakse arvesse AEROCAP 2010 tulemusi.
Põhitegevus:
tehnilise varustuse reservi loomine;
� AEROCAP 2010 järelmeetmed, koos (lennuki) kättesaadavuskokkulepete võimaliku sõlmimisega;
� CRATE menetluste läbivaatamine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Ressursside ühine kasutamine
2010. aastal loodud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Frontexi ühine tehniliste ekspertide töörühm jätkab ressursside ühise kasutamise võimaluste uurimist.
Põhitegevus:
� kohtumised, võimalikud katseprojektid.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
71/143
Muu tegevus
Mõni tegevus hõlmab mitut mehhanismi ja on seepärast loetletud käesolevas osas.
Ühiskasutuses vahendite võrk
Juba tavapärane ühiskasutuses vahendite võrk ühendab riigiasutusi, kes on pädevad haldama riiklike ekspertide reserve ja ühendatud tehnilist varustust teabe, kogemuste ja parimate tavade korrapäraseks vahetamiseks ühiskasutuses vahendite valdkonnas.
Põhitegevus:
� liikmesriikide esindajate kvartaalsed kohtumised.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Riiklikud ekspertide reservid
Frontex osutab liikmesriikidele siseriiklike kohtumiste ja koolituse kaudu kahepoolset abi riiklike ekspertide reservide haldamisel alates valimisest kuni kasutamiseni, teeb kindlaks praktilised probleemid ja kirjeldab vajaduse korral parimat tava.
Põhitegevus:
� liikmesriikide abistamine riiklike ekspertide reservide haldamisel;
� praktiliste probleemide kindlakstegemine ja parima tava kindlaksmääramine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
RABITs’ Voice
Kiireageerimisrühmadesse ja Frontexi ühistesse toetusrühmadesse kuuluvaid piirivalvureid teavitatakse mõlema mehhanismiga seotud teemadest korrapäraselt perioodikaväljaande The RABITs’ Voice kaudu.
Põhitegevus:
� The RABITs’ Voice’i väljaandmine;
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
Ühiskasutuses vahendite IKT süsteem
Jätkub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemi väljatöötamine CRATE / Frontexi ühiste toetusrühmade / piirivalve kiirreageerimisrühmade andmete haldamiseks, ja see antakse pärast katsetamist liikmesriikide käsutusse.
72/143
Põhitegevus:
� ühiskasutuses vahendite IKT tarkvara väljatöötamine.
Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember
73/1
43
2.5. Ülevaade vahe-eesmärkidest, väljunditest (projekt/toode/teenus), tulemuslikkuse näitajatest
ja vahendite eraldamisest
Allj
ärg
nev
jagu s
isald
ab e
elm
ises
jaos
2.4
käsi
tletu
d v
älju
ndite
(to
odete
, te
enust
e ja
pro
jekt
ide) üld
ist ki
rjeld
ust
. Käeso
leva
s ja
os
anta
kse ü
leva
ade ress
urs
side (ra
halis
te ja
inim
ress
urs
side) ja
otu
sest
Fro
nte
xi funkt
sionaals
es
stru
ktuuris.
2.5.1. Operatsioonide osakond
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
22
2010
2011
Osa
konna ju
hatu
s 2
2
Ühis
opera
tsio
onid
(Ü
OP)
68
68
42 7
38 0
00
40 6
31 0
00
Ris
kianalü
üs
(RA
Ü)
39
39
1 8
00 0
00
1 4
00 0
00
Fro
nte
xi v
aatlu
skesk
us
(FVK)
19
19
450 0
00
1 4
00 0
00
125
125
44 988 000
43 431 000
2.5.1.1. Ühisoperatsioonid
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Osa
konna ju
hatu
s 4
4
Mais
maapiir
i sekt
or (M
MP)
17
17
4 2
50 0
00
4 5
00 0
00
22 A
ndm
ed p
õhin
eva
d o
pera
tsio
onid
e o
sako
nna p
anuse
l strate
egiliss
e p
laneerim
isse
ja p
rogra
mm
itööss
e 2
011–2013.
74/1
43
Mere
piir
i sekt
or (M
P)
22
22
26 4
97 0
00
24 0
40 0
00
Õhupiir
i sekt
or (Õ
P)
12
12
2 6
50 0
00
2 2
00 0
00
Tagasi
saatm
isopera
tsio
onid
(T
SO
) 13
13
9 3
41 0
00
9 8
91 0
00
68
68
42 738 000
40 631 000
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Parandada veelgi Frontexi suutlikkust ja tõhusust koordineerida liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide
operatiivtegevust riskianalüüsi põhjal ja keskenduda peamistele ebaseadusliku rände marsruutidele ning arendada edasi
liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide operatiivkoostöö platvorme.
Suurendada operatiivsuutlikkust ja ühisoperatsioonide koordineerimise tõhusust operatsioonide seisukohast olulistes
kindlaksmääratud piirkondades.
ÜOP 1
E 2
MMP
Mais
maapiir
i sekt
or
Tõhust
ada li
ikm
esr
iikid
e ja
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide o
pera
tiivk
oost
öö
koord
ineerim
ist, e
t võ
ideld
a
ebase
adusl
ike rändevo
ogude
vast
u E
Li v
älis
el m
aism
aapiir
il,
suunate
s te
gevu
se B
alk
ani j
a
idapools
ete
le m
ars
ruutid
ele
, nin
g k
oord
ineerida li
ikm
esr
iikid
e
ja S
chengeni a
laga ü
hin
enud
Kolm
andate
riik
ide a
ktiiv
ne
osa
lem
ine ü
his
opera
tsio
onid
es
Edasi
are
ndatu
d s
trate
egili
ste
pro
gra
mm
ide ja
pro
jekt
ide
ellu
viim
ine
Ühis
opera
tsio
one
alg
ata
vate
s doku
mentid
es
viid
atu
d jä
reld
ust
e a
rv;
kolm
andate
riik
ide s
uure
m
osa
lem
ine
3,0
700 000
Konta
ktpunkt
ide p
rogra
mm
i ellu
viim
ise ju
htim
ine;
panuse
andm
ine teis
tess
e
pro
gra
mm
idess
e, m
ida ju
hiv
ad
teis
ed ü
ksuse
d
Liik
mesr
iikid
e s
uure
m
osa
lem
ine;
opera
tiivv
aja
dust
e p
are
m
rahuld
am
ine
3,0
1 200 000
75/1
43
riik
ide o
pera
tiivt
egevu
st
risk
ianalü
üsi
s ki
ndla
kste
htu
d
ohtu
dele
piis
ava
lt re
ageerides;
sa
muti
are
ndada e
dasi
lii
kmesr
iikid
e ja
Sch
engeni
ala
ga ü
hin
enud riik
ide
opera
tiivk
oost
öö a
lalis
i pla
tvorm
e
Üle
kuula
mis
-/k
üsi
tlem
isrü
hm
ade s
uure
m
opera
tiivn
e v
äärtus
Klie
ntid
e rahulo
lu k
asv
9 (2010. aastal 10–12)
ühis
opera
tsio
onid
e (sh
ko
nta
ktpunkt
id) eta
ppi,
mis
ke
stava
d k
auem
kui
2010. aast
al j
a k
esk
enduva
d
risk
ianalü
üsi
s ki
ndla
kste
htu
d
põhili
stele
ebase
adusl
iku
rände m
ars
ruutid
ele
Ava
statu
d rändaja
te ja
rä
ndaja
id s
ala
ja ü
le p
iiri
toim
eta
jate
arv
Liik
mesr
iikid
e s
uure
m
osa
lem
ine
8,0
2 500 000
2 (2010. aastal 3) pro
gra
mm
i, m
is o
n s
eotu
d k
om
bin
eeritu
d
ühis
opera
tsio
onid
ega m
ere
-,
maa- ja
õhupiir
il
Klie
ntid
e rahulo
lu k
asv
1,0
50 000
2 (2010. aastal 3) ka
tsepro
jekt
i ja
konve
rents
i, m
is k
äsi
tleva
d
parim
aid
tava
sid
(sh ä
randatu
d
sõid
uki
te a
vast
am
ise p
arim
ad
tava
d) ja
inte
gre
eritu
d
piir
ihald
use
konts
epts
iooni
edasi
st rake
ndam
ist
Klie
ntid
e rahulo
lu k
asv
1,0
50 000
Kats
epro
jekt
„Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o” Vahem
ere
piir
konna id
aosa
s –
opera
tiivo
sa
Opera
tiivt
egevu
se s
uure
m
tõhusu
s 1,0
76/1
43
ÜOP 2
E 2
MP
Mere
piir
i sekt
or:
Tõhust
ada li
ikm
esr
iikid
e ja
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide o
pera
tiivk
oost
öö
koord
ineerim
ist, e
t võ
ideld
a
ebase
adusl
iku
rändevo
ogudega
risk
ianalü
üsi
s ki
ndla
kste
htu
d
mars
ruutid
el,
tõhust
ades
mere
opera
tsio
onid
e e
lluvi
imis
t nii
tegevu
spiir
konna k
ui k
a
kest
use
seis
uko
halt
Euroopa patrullivõrgustik
(EPN raamprogramm),
sealh
ulg
as
4–5 (2010. aastal 4–5)
parim
ate
tava
de p
roje
kti,
mõni n
eis
t ko
ost
öös
teis
te
üks
ust
e/s
ekt
orite
ja/v
õi
Euro
opa a
sutu
stega; näite
ks
menetlu
ste ü
htlu
stam
ine,
mere
opera
tsio
onid
e k
esk
ust
e
võrg
ust
ike m
oodust
am
ine,
posi
tsio
neerim
issü
steem
, ühild
uv
opera
tiivp
ilt/-vi
deo,
tõlk
ide v
õrg
ust
ik ja
Euro
opa
Patrulli
võrg
ust
iku (EPN
) edendam
ine (hõlm
ab k
a
EPN
i raam
es
toim
uva
te
mis
sioonid
e ja
kohtu
mis
te
kulu
sid)
Järe
lmeetm
ete
käig
us
kindla
kste
htu
d p
arim
ate
ta
vade s
uure
m
kohald
am
ine
740 000
NB! E
sialg
ne s
um
ma
võib
ole
neva
lt opera
tiivv
aja
dust
est
m
uutu
da.
----
-
Euroopa patrullivõrgustike
programm, m
ille raam
es
toim
ub 4
(2010. aastal 7–)
ühis
opera
tsio
oni e
ri
geogra
afil
iste
s piir
kondades,
et edendada ja
viia
ellu
ELi
liikm
esr
iikid
e / S
chengeni
ala
ga ü
hin
enud riik
ide
mere
ga s
eotu
d
koost
ööm
eetm
eid
, se
lleks
et
võid
eld
a m
uude k
ui
kaits
eala
ste o
htu
de v
ast
u
Ebase
adusl
ike rändaja
te
mere
l ava
stam
ise
para
nem
ine
Ava
statu
d rändaja
te ja
rä
ndaja
id s
ala
ja ü
le p
iiri
toim
eta
jate
arv
u
suure
nem
ine
Osa
leva
te ü
ksust
e ja
ühis
opera
tsio
onid
es
osa
leva
te rahvu
svahelis
te
15,0 14 000 000
Jaotu
s:
EPN
: H
ER
A:
6 0
20 0
00
EPN
: IN
DA
LO
: 4 4
80
000
EPN
: M
INER
VA
:
77/1
43
mere
vald
konnas,
ka
vandades,
korrald
ades
ja
koord
ineerides
kom
bin
eeritu
d
opera
tiivt
egevu
st, õppusi
ja
õpik
odasi
d, et jä
tkata
asj
ako
hast
patrull-
ja
vaatlu
stegevu
st ja
tõst
a
piir
ikontrolli
nin
g lu
ure
teabe
kindla
ksm
äära
mis
eks
ja
kogum
iseks
korrald
ata
vate
kü
sitle
mis
te/ü
leku
ula
mis
te
kvalit
eeti
koord
ineerim
iske
skust
e
suure
m ü
hild
uvu
s;
töö tule
musl
ikku
se
para
ndam
ine ja
ko
ord
ineeritu
d teabevo
og;
Teabeva
hetu
se ja
te
adlik
kuse
kasv
m
ere
vald
konna o
htu
dest
336 0
00
EPN
: H
ER
MES:
3 1
64 0
00
NB! Esi
alg
ne s
um
ma
võib
ole
neva
lt opera
tiivv
aja
dust
est
m
uutu
da.
Poseidoni programm
(mereosa)
ühis
opera
tsio
on k
oost
öös
õhu- ja
mais
maapiir
iga, te
iste
Fro
nte
xi ü
ksust
e/s
ekt
orite
ga
või E
Li a
sutu
stega: 1
ühis
opera
tsio
on m
erel (2010.
aastal 1–) P
ose
idoni
pro
gra
mm
i osa
na
edendada ja
viia
ellu
ELi
liikm
esr
iikid
e / S
chengeni
ala
ga ü
hin
enud riik
ide
mere
ga s
eotu
d
koost
ööm
eetm
eid
, et
võid
eld
a m
uude k
ui
kaits
eala
ste o
htu
de v
ast
u
mere
vald
konnas,
ka
vandades,
korrald
ades
ja
Ebase
adusl
ike rändaja
te
mere
l ava
stam
ise
para
nem
ine
Ava
statu
d rändaja
te ja
rä
ndaja
id s
ala
ja ü
le p
iiri
toim
eta
jate
arv
u
suure
nem
ine
Osa
leva
te ü
ksust
e ja
ühis
opera
tsio
onid
es
osa
leva
te rahvu
svahelis
te
koord
ineerim
iske
skust
e
suure
m ü
hild
uvu
s Töö tule
musl
ikku
se
para
ndam
ine ja
ko
ord
ineeritu
d teabevo
og;
teabeva
hetu
se ja
3,0
9 300 000
NB! E
sialg
ne s
um
ma
võib
ole
neva
lt opera
tiivv
aja
dust
est
m
uutu
da.
78/1
43
koord
ineerides
kom
bin
eeritu
d
opera
tiivt
egevu
st, õppusi
ja
õpik
odasi
d, et jä
tkata
asj
ako
hast
patrull-
ja
vaatlu
stegevu
st n
ing tõst
a
piir
ikontrolli
ja lu
ure
teabe
kindla
ksm
äära
mis
eks
ja
kogum
iseks
korrald
ata
vate
kü
sitle
mis
te/ü
leku
ula
mis
te
kvalit
eeti
teadlik
kuse
kasv
m
ere
vald
konna o
htu
dest
Eks
perd
irühm
ade
opera
tiivv
äärtuse
suure
nem
ine
Küsi
tlem
iste
ja a
vast
atu
d
rändaja
te a
rvu s
uure
nem
ine
Konta
ktpunkt
ide p
rogra
mm
ile
kaasa
aita
min
e
Liik
mesr
iikid
e s
uure
m
osa
lem
ine;
opera
tiivv
aja
dust
e p
are
m
rahuld
am
ine
1,0
Kats
epro
jekt
i „Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o” to
eta
min
e
Vahem
ere
piir
konna id
aosa
s –
opera
tiivo
sa
Opera
tiivt
egevu
se s
uure
m
tõhusu
s 3,0
ÜOP 3
E 2
ÕP
Õhupiir
i sekt
or:
Tõhust
ada li
ikm
esr
iikid
e ja
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide o
pera
tiivk
oost
öö
koord
ineerim
ist vä
lisel õ
hupiir
il,
et võ
ideld
a e
base
adusl
ike
rändevo
ogudega L
ääne-B
alk
ani
piir
konnast
, Ladin
a-A
meerika
st,
Aasi
ast
, Aafrik
ast
ja L
ähis
-Idast
Fro
nte
x vi
ib o
sa õ
hupiir
iga
2–3 (2010. aastal 2) pro
jekt
i, m
is lä
htu
vad 2
010. aast
al
kindla
ksm
äära
tud v
aja
dust
est
ja
kesk
enduva
d m
uu h
ulg
as
lennuja
am
ade k
oost
ööle
, ku
rjate
gija
te a
vast
am
isele
le
nnuja
am
ades
ja
doku
mentid
e v
õlts
imis
e
ava
stam
isele
3,0
450 000
Õhupiir
i pro
gra
mm
PU
LSA
R,
7.0
79/1
43
seotu
d tegevu
st e
llu
lähte
lennuja
am
ades/
-riik
ides.
Kats
epro
jekt
i tegevu
s ke
skendub k
onkr
eets
use
le.
mis
hõlm
ab
4–8 (2010. aastal 12–14)
ühis
opera
tsio
oni,
mis
viia
kse
läbi r
iski
analü
üsi
põhja
l; ko
lmandate
riik
ide n
ing teis
te
ELi j
a rahvu
svahelis
te
org
anis
ats
ioonid
e a
ktiiv
ne
osa
lem
ine
ühis
opera
tsio
onid
es;
võ
imalu
se k
orral l
iikm
esr
iikid
e /
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide le
nnuko
nta
ktam
etn
ike
kaasa
min
e
Alg
ata
mis
- ja
kava
ndam
isaja
vä
hendam
ine 4
0%
Ava
statu
d e
base
adusl
ike
rändaja
te a
rv
1 550 000
Ühis
opera
tsio
onid
koost
öös
mai
smaa- ja
mere
piir
iga,
muude F
ronte
xi
üks
ust
e/s
ekt
orite
ga v
õi E
Li
asu
tust
ega
Kaasa
tud o
sale
jate
suure
m
arv
2,0
200 000
Kats
epro
jekt
„Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o” Vahem
ere
piir
konna id
aosa
s –
opera
tiivo
sa
Opera
tiivt
egevu
se s
uure
m
tõhusu
s
ÜOP 4
E 2
TSO
Tagasi
saatm
isopera
tsio
onid
Suure
ndada li
ikm
esr
iikid
e ja
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide toeta
mis
t ühis
te
tagasi
saatm
isopera
tsio
onid
e
korr
ald
am
isel
Tagasi
saatm
ise v
ald
konnas
toim
uva
te m
uutu
ste jä
lgim
ine
nin
g n
eis
t lä
htu
valt
parim
ate
ta
vade k
äsi
raam
atu
te ja
su
unis
te a
jako
hast
am
ine
Tagasi
saatm
isopera
tsio
onid
e
ellu
viim
ises
kasu
tata
vate
nõuannete
arv
R
eis
idoku
mentid
e s
aam
ise
aja
lühenem
ine
1,0
Edendada F
ronte
xi p
oolt
välja
tööta
tud tagasi
saatm
isega
seotu
d teabe v
aheta
mis
e
pla
tvorm
ide k
asu
tam
ist
Fro
nte
xi ja
liik
mesr
iikid
e
vahel e
dast
ata
va teabe
hulg
a s
uure
nem
ine
1,0
80/1
43
Ühis
opera
tsio
onid
eks
tš
arterlendude tellim
ise
kats
epro
jekt
i edasi
ne
rake
ndam
ine
Kasu
taja
te rahulo
lu k
asv
1,0
Aid
ata
liik
mesr
iikid
el
korrald
ada 30–40 (2010.
aastal 15–18) ühis
t ta
gasi
saatm
isopera
tsio
oni õ
hu,
maa v
õi m
ere
kaudu n
ing
kaasr
ahast
ada m
itut se
llist
opera
tsio
oni
Korrald
ada a
idatu
d ja
ko
ord
ineeritu
d ü
his
te
tagasi
saatm
isopera
tsio
onid
e
arv
, ta
gasi
saadetu
te a
rv
6,0
8 621 000
2–3 (2010. aastal 2–3) pro
jekt
i, m
is k
esk
enduva
d li
ikm
esr
iikid
e
tagasi
saatm
iseels
ele
abis
tam
isele
ava
stam
ise ja
re
isid
oku
mentid
e s
aam
ise
vald
konnas
või s
eose
s m
uude
kindla
ksm
äära
tud
tagasi
saatm
isva
jadust
ega
vast
ava
lt Fro
nte
xi v
olitu
stele
Ava
statu
d ja
tagasi
saadetu
d
kolm
andate
riik
ide k
odanik
e
suure
m a
rv
2,0
1 000 000
6–8 (2010. aastal 6–8)
kesk
sete
riik
ide rühm
a
kohtu
mis
t, e
t m
äära
ta k
indla
ks
ühis
te
tagasi
saatm
isopera
tsio
onid
ega
seotu
d v
aja
duse
d ja
võ
imalu
sed, nin
g
ots
eko
nta
ktpunkt
ide
kohtu
mis
ed tagasi
saatm
isega
seotu
d teem
ade a
ruta
mis
eks
Klie
ntid
e rahulo
lu
Osa
leva
te li
ikm
esr
iikid
e arv
1,0
120 000
1 (2009. aastal 1)
tagasi
saatm
ise p
roble
em
sete
le
Klie
ntid
e rahulo
lu
2,0
150 000
81/1
43
eta
ppid
ele
kesk
enduv
õpik
oda
Kats
epro
jekt
„Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o” Vahem
ere
piir
konna id
aosa
s –
opera
tiivo
sa
Opera
tiivt
egevu
se s
uure
m
tõhusu
s 1,0
2.5.1.2. Riskianalüüsi üksus (RAÜ)
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Üks
use
juhatu
s 3
3
Strate
egili
ne a
nalü
üs
ja p
laneerim
ine
11
11
Tegevu
sanalü
üs
ja h
indam
ine
19
19
23
Riskianalüüsi üksus
39
39
1 800 000
1 400 000
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
RAÜ 1
E 1
Pakk
uda a
gentu
urisi
sest
ele
ja -
välis
tele
sid
usr
ühm
adele
õig
el a
jal
stra
teegili
si a
nalü
ütil
isi t
oote
id
Iga-a
ast
ase
ris
kihin
nangu
aru
anne (2011. aast
a
risk
ihin
nangu a
ruanne
Iga-a
ast
ase
risk
ihin
nangu
aru
ande ja
2,0
23 A
ndm
ed e
i hõlm
a riik
ide lä
heta
tud e
ksperte,
kes
teguts
eva
d F
ronte
xi lä
heta
tud tea
beam
etn
ikena.
82/1
43
esi
tata
kse 2
011. aast
a
veebru
ari lõ
puks
) vä
lispi
irifo
ndi
hin
nangute
õig
eaegne e
sita
min
e
ja le
vita
min
e
Ris
kianalü
üsi
suure
m
mõju
iga-a
ast
ast
e
pla
anid
e
koost
am
isele
nin
g
kesk
mis
e tähta
jaga ja
lü
hia
jalis
te
tegevu
spla
anid
e
koost
am
isele
Suure
ma a
rvu R
AÜ
to
odete
üle
andm
ine
ja tegevu
se
lõpeta
min
e v
ast
ava
lt ko
kkule
pitu
d
aja
kava
le
Posi
tiivn
e tagasi
side
klie
ntid
e rahulo
lu
uuringute
st
Kom
isjo
nile
edast
ata
v vä
lispi
irifo
ndig
a s
eotu
d o
htu
de
ja ris
kide 2
011. aast
a a
nalü
üs
esi
tata
kse k
om
isjo
nig
a
kokk
ule
pitu
d k
uupäeva
ks
Välis
piir
ifondi e
rim
eetm
ete
era
ldis
te h
innang (vä
lispiir
ifondi
käsi
tleva
ots
use
artik
kel 1
9)
esi
tata
kse k
om
isjo
nig
a
kokk
ule
pitu
d k
uupäeva
ks
1,8
Iga-a
ast
ase
ris
kihin
nangu
2011. aast
a v
ahearu
anne,
mill
es
hinnata
kse jä
rgneva
ku
ue k
uni ü
heks
a k
uu o
hte
ja
risk
e –
2011. aast
a
septe
mbriks
0,4
2 e
riots
tarb
elis
t pro
ble
emse
te
teem
ade v
õi g
eogra
afil
iste
piir
kondadega s
eotu
d
risk
ianalü
üsi
ja o
huhin
nangut,
sealh
ulg
as
ühis
hin
nang
asj
ako
hast
e k
olm
andate
riik
ide
ja/v
õi v
älis
partnerite
ga (nt
Euro
pol)
0,6
60 000
Analü
ütil
ised p
anuse
d F
ronte
xi
vaatlu
skesk
use
halla
tava
tess
e
toodete
sse (üle
vaate
d,
taust
teave
, R
ABIT
i hin
nangud
jms)
0,4
83/1
43
4 F
ronte
xi ris
kianalü
üsi
võ
rgust
iku (FR
AN
) in
fole
hte
olu
korra k
ohta
ELi v
älis
piir
il (a
vald
ata
kse k
ord
kva
rtalis
)
0,7
Perioodili
stes
analü
üsi
aru
annete
s si
sald
uv
piir
ieels
e o
luko
rra
luure
teabepõhin
e ü
leva
ade
(EU
RO
SU
R)
Piir
ieels
e olu
korr
a
luure
teabepõhis
e
üle
vaate
esi
tam
ine;
klie
ntid
e p
osi
tiivn
e
tagasi
side
0,4
Iga-a
ast
ane in
imka
ubanduse
aru
anne li
ikm
esr
iikid
e
piir
ikontrolliasu
tust
ele
, ko
ost
öös
Euro
polig
a
Aru
ande e
sita
min
e
õig
el a
jal;
aru
andes
sisa
lduva
id
risk
ipro
fiile
ka
suta
taks
e F
ronte
xi
ühis
opera
tsio
onid
es
Klie
ntid
e rahulo
lu
0,5
Lääne-B
alk
ani p
iirko
nna ig
a-
aast
ane ris
kihin
nang (hõlm
ab
ka K
oso
vot), m
is k
oost
ata
kse
koos
Lääne-B
alk
ani r
iikid
ega
Aru
ande e
sita
min
e
õig
el a
jal;
mõju
piir
konna
tegevu
spla
anid
e
koost
am
isele
Klie
ntid
e p
osi
tiivn
e
tagasi
side
0,5
Fro
nte
xi p
anus
teis
te
org
anis
ats
ioonid
e ja
partnerite
, peam
iselt
Euro
poli
teabeto
odete
sse, se
alh
ulg
as
panus
ühis
ess
e
ohuhin
nanguss
e E
Li
sise
julg
eole
ku k
ohta
(C
OSI)
Kõig
i panust
e
andm
ine õ
igel a
jal
0,3
84/1
43
Fro
nte
xi R
AÜ
aru
anded
nõuko
gu töörü
hm
adele
Aru
annete
esi
tam
ine
õig
el a
jal
0,5
RAÜ 2
E 1–2
Anda a
gentu
urisi
sest
ele
ja -vä
liste
le
sidusr
ühm
adele
opera
tiivs
eid
ja
takt
ikal
isi a
nalü
ütil
isi t
oote
id ja
nendega s
eotu
d n
õuandeid
, et nad
saaks
id a
sjako
hase
lt ja
opera
tiivs
elt
reageerida
Analü
ütil
ine toetu
s ühis
opera
tsio
onid
eks
, ka
tsepro
jekt
ideks
ja R
AB
ITi
õppust
eks
/opera
tsio
onid
eks
: opera
tiivt
egevu
se p
laneerim
ist
toeta
vate
asj
ako
hast
e
takt
ikalis
te h
innangute
kaudu;
analü
ütil
iste
aru
annete
ko
rrapära
se e
sita
mis
ega
ühis
opera
tsio
onid
e a
jal;
ühis
opera
tsio
onid
e ja
te
gevu
spiir
konna k
ohta
analü
ütil
iste
nõuannete
ja
gam
isega
kohtu
mis
tel/m
issi
oonid
el;
analü
ütil
ise p
anuse
ga
hin
dam
isaru
annete
sse
ühis
opera
tsio
onid
e a
jal j
a
pära
st n
ende e
lluvi
imis
t te
abe v
aheta
mis
ega Ü
RO
Pagula
ste Ü
lem
volin
iku A
meti
ja R
ahvu
svahelis
e
Mig
rats
ioonio
rganis
ats
ioonig
a
takt
ikalis
te h
innangute
ko
ost
am
isel j
a a
sjako
hast
e
Pare
m k
valit
eet
klie
ntid
e h
innangul j
a
agentu
urisi
sese
kv
alit
eedih
innangu
põhja
l Esi
tam
ise
õig
eaegsu
s võ
ttes
arv
ess
e
opera
tiivv
aja
dusi
/
tava
pära
st
ots
ust
usm
enetlu
st
11,0
85/1
43
ühis
opera
tsio
onid
e e
lluvi
imis
el
Kats
epro
jekt
„Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o” Vahem
ere
piir
konna id
aosa
s –
opera
tiivo
sa –
analü
ütil
ine o
sa
Opera
tiivt
egevu
se
suure
m tõhusu
s 1,0
RAÜ 3
E 1
E 3
Meeto
dite
, sü
steem
ide ja
menetlu
ste
edasi
are
ndam
ine, et
saa
vuta
da
risk
ianalü
üsi
vald
konnas
suure
m
koost
alit
lusv
õim
e
Fro
nte
xi ris
kianalü
üsi
võ
rgust
iku (FR
AN
) hald
am
ine
FR
AN
i teabeva
hetu
se a
rengu
iga-a
ast
ane h
indam
isaru
anne
Kokk
ule
pitu
d tähta
ja
jooks
ul s
aadud
FR
AN
i te
abearu
annete
su
ure
m a
rv ja
pare
m
kvalit
eet
Klie
ntid
e p
osi
tiivn
e
tagasi
side
Hin
dam
isaru
ande
esi
tam
ine jä
rgm
ise
aast
a e
sim
ese
l FR
AN
i kohtu
mis
el
1,0
4 F
ronte
xi ris
kianalü
üsi
võ
rgust
iku k
orrapära
st
kohtu
mis
t 2011. aast
a jo
oks
ul
ja 1
võrg
ust
iku li
sako
htu
min
e,
kus
käsi
tleta
kse ig
a-a
ast
ast
analü
üsi
aru
annet
2 F
RA
Ni t
akt
ikalis
t ko
htu
mis
t asj
ako
hast
e k
olm
andate
riik
ide
(US
A ja
Kanada) eks
pertid
e
osa
luse
l
Osa
leva
te
liikm
esr
iikid
e ja
vä
lispartnerite
arv
Klie
ntid
e p
osi
tiivn
e
tagasi
side
1,0
180 000
Kuni 4 e
kspertid
e k
ohtu
mis
t 0,8
86/1
43
ja/v
õi k
onve
rents
i liik
mesr
iikid
e,
kolm
andate
riik
ide ja
/või
piir
kondlik
e/rahvu
svahelis
te
org
anis
ats
ioonid
e o
salu
sel
150 000
Inim
kaubandusa
lase
te
abeva
hetu
se p
latv
orm
i lo
om
ine, se
alh
ulg
as
inim
kaubandus-
ala
se
eks
perd
ikohtu
mis
e
korrald
am
ine
Piir
ikontrolli
asu
tust
es
ja v
alit
ud
Fro
nte
xi ü
his
opera
tsio
onid
es
kasu
tata
va
inim
kaubandusa
last
e a
ndm
ete
ko
gum
ise s
üst
eem
i ko
nso
lideerim
ine
Liik
mesr
iikid
e
panust
e ja
aru
annete
arv
andm
eka
tegooriate
ka
upa
Inim
kaubanduse
ga
seotu
d
ühis
opera
tsio
onid
e
arv
; in
imka
ubandusa
lane
teabeva
hetu
s pla
tvorm
i kaudu
1,3
20 000
Ris
kianalü
üsi
sis
sese
adm
ise ja
te
gem
ise s
uunis
te
kasu
tuse
levõ
tmin
e
liikm
esr
iikid
es
ja k
olm
andate
s riik
ides
Suunis
te le
vita
min
e
ja rekl
aam
imin
e
0,8
30 000
Muudetu
d ü
hts
e in
tegre
eritu
d
risk
ianalü
üsi
mudeli
(CIR
AM
) 2010 k
asu
tuse
levõ
tmin
e
CIR
AM
i jaoks
erim
eeto
dite
vä
ljatö
öta
min
e
Muudetu
d C
IRA
M
2010 le
vita
min
e
Posi
tiivn
e tagasi
side
FR
AN
ilt
1,2
40 000
Lääne-B
alk
ani
risk
ianalü
üsi
võrg
ust
iku (W
B-
RAN
) hald
am
ine
Osa
leva
te
kolm
andate
riik
ide
esi
tatu
d a
ruannete
1,0
40 000
87/1
43
Idapiir
i ris
kianalü
üsi
võrg
ust
iku
(EB
-RAN
) ko
nso
lideerim
ine
Teaberü
hm
a lo
om
ine A
afrik
as
arv
Teave
t esi
tava
te
kolm
andate
riik
ide
arv
W
B-R
AN
i ja E
B-R
AN
i are
ngusu
undum
ust
e
kohta
korrapära
selt
tagasi
side s
aam
ise
mehhanis
m
Analü
üsi
vahendite
hald
am
ine
ja a
rendam
ine:
sealh
ulg
as
ava
like a
llika
te
tellim
ine, analü
ütil
iste
andm
ete
ko
gum
ise ja
töötle
mis
e
vahendid
nin
g tark
vara
analü
ütik
ute
le ja
asj
ako
hast
ele
opera
tiivk
asu
taja
tele
Fro
nte
xis
ja li
ikm
esr
iikid
es
Analü
ütik
ute
le ja
va
jaduse
korral
osa
konnas
kättesa
adava
te
analü
üsi
vahendite
su
ure
m a
rv
1,2
440 000
EU
RO
SU
Ri a
nalü
ütil
iste
osa
de
rake
ndam
ise a
lust
am
ine
FR
AN
is
Ühis
e p
iirie
els
e o
luko
rra
luure
teabepõhis
e ü
leva
ate
, se
alh
ulg
as
GIS
-kom
ponendi
are
ndam
ise jä
tkam
ine
Suure
m teadlik
kus
EU
RO
SU
Ri m
õju
st
liikm
esr
iikid
e
analü
üsi
dele
Ü
hin
e a
rusa
am
ine
ühis
e p
iirie
els
e
olu
korra
luure
teabepõhis
e
üle
vaate
ga s
eotu
d
teabenõuete
st
2,3
30 000
88/1
43
Fro
nte
xi tööta
jate
ja
luure
am
etn
ike n
ing
liikm
esr
iikid
e ja
asj
aom
ast
e
kolm
andate
riik
ide a
nalü
ütik
ute
eriko
olit
use
d ris
kianalü
üsi
ja
selle
ga s
eotu
d v
ahendite
ala
l Kolm
eaast
ase
pro
gra
mm
i Fro
nBAC
hin
dam
ine ja
uue
pro
gra
mm
i koost
amin
e
Korrald
atu
d
koolit
usk
urs
ust
e /
koolit
atu
d e
kspertid
e
arv
võrreld
es
esi
alg
u
kava
ndatu
ga
Saadud p
osi
tiivn
e
tagasi
side
2,3
250 000
RAÜ
strate
egili
ste toodete
kv
alit
eedi t
agam
ise s
üst
eem
i lo
om
ine
RAÜ
strate
egili
ste
analü
ütil
iste
toodete
pare
m k
valit
eet
0,5
Fro
nte
xi o
sale
min
e
asj
ako
hast
es
ELi t
öörü
hm
ades
ja m
uudes
fooru
mite
s,
sealh
ulg
as
nõuta
v panus
sise
julg
eole
kust
rate
egia
vä
ljatö
öta
mis
se ris
kianalü
üsi
se
isuko
hast
Küla
statu
d ü
ritu
ste,
te
htu
d tutv
ust
ust
e
ja/v
õi a
ntu
d p
anust
e
arv
Saadud p
osi
tiivn
e
tagasi
side
0,4
15 000
RAÜ 4
E 1–4
Inim
alli
kate
lt risk
ianalü
üsi
jaoks
lu
ure
teabe s
üst
em
aatil
ise k
ogum
ise
are
ndam
ine
Üle
kuula
mis
rühm
ade
koolit
am
ine ja
järe
leva
lve
nende ü
le, ta
gasi
side
üle
kuula
mis
rühm
ade k
ohta
ja
ühis
opera
tsio
onid
e a
jal
luure
teabe k
ogum
ise
hald
am
ine
Üle
kuula
mis
te ja
lu
ure
teabe a
ruannete
abil
saadud
luure
teabe p
are
m
kvalit
eet
0,5
25 000
Fro
nte
xi lä
heta
tud
luure
am
etn
ike (FIS
O)
inim
alli
kate
lt lu
ure
teabe
hanki
mis
e s
uutli
kkuse
Ris
kianalü
üsi
toodete
panuse
pare
m
kvalit
eet
3,0
120 000
89/1
43
are
ndam
ine
Dets
entralis
eeritu
d v
ahendite
ko
nso
lideerim
ine lu
ure
teabe
kogum
iseks
peam
iste
s st
rate
egili
stes
piirko
ndades
ELi
välis
piiril
Pro
jekt
i Inte
llOps-
RAU
ra
kendam
ise jä
tkam
ine
INTELLO
PSi p
rogra
mm
i ra
am
es
Luure
am
etn
ike
osa
luse
l toi
munud
ühis
opera
tsio
onid
e ja
ka
tsepro
jekt
ide a
rv
2.5.1.3. Frontexi vaatluskeskus
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Fro
nte
xi v
aatlu
skesk
us
(FVK
) 19
19
450 000
1 400 000
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
90/1
43
ekvivalendid eurot
FVK 1
E 1–2
Pakkuda k
õik
idele
asj
aom
ast
ele
si
dusr
ühm
adele
õig
el a
jal
usa
ldusv
äärs
eid
Frontexi
vaatluskeskuse tooteid ja
teenuseid, et:
•
säili
tada ü
leva
ade o
luko
rrast
; •
toeta
da ris
kianalü
üsi
, ühis
opera
tsio
onid
e
koord
ineerim
ist ja
selle
ga s
eotu
d
ots
ust
usp
rots
ess
e;
•
toeta
da h
ädaolu
kord
ade/k
riis
i ohja
mis
e p
rots
ess
i; •
halla
ta teabevo
oge
iga p
äev
üheks
a tunni j
ooks
ul
osu
tata
va teenuse
na (võ
imalu
seta
la
iendada k
ättesa
adavu
st v
älja
poole
tö
öaega; vt
EU
RO
SU
Ri n
õue
osu
tada 2
011. aast
al
ööpäeva
ringse
t te
enust
) .
Vara
sed
ohuhoia
tuse
d
Kogu a
sjako
hase
teabe
sihto
tsta
rbelin
e e
dast
am
ine
asj
ako
hast
ele
sid
usr
ühm
adele
kõ
ige s
obiv
am
al v
iisil
13,0
250 000
(hädaolu
korra/k
riis
i)
olu
korraaru
anne
Ühis
opera
tsio
onid
e
olu
korraaru
anded
Vast
ava
lt lii
kmesr
iikid
ega
kokk
ule
pitu
d n
õuete
le ja
te
gevu
skava
le
Uudis
kirjad
Kõig
e o
lulis
em
a k
ättesa
adava
te
abe e
dast
am
ine k
õik
idele
te
llija
tele
enne k
ella
10.0
0
Meedia
aru
anded
RA
Ü-le / teis
tele
kl
ientid
ele
Vast
ava
lt ko
kkule
pitu
d
nõuete
le
Olu
korraüle
vaate
d
Vast
ava
lt st
andard
sele
te
gevu
skorrale
ja k
liendig
a
kokk
ule
pitu
d n
õuete
le
Korrald
usl
ikud
vahendid
ja
opera
tiivs
ete
nõupid
am
iste
nin
g
häda-
/kriis
iolu
kord
ade
koord
ineerim
ine
(teabeva
hetu
s ja
ots
ust
e tegem
ine)
Õig
eaegne k
orrald
am
ine ja
ko
ord
ineeritu
d toetu
s va
stava
lt st
andard
sele
tegevu
skorrale
91/1
43
Opera
tiivt
eabe ja
am
etli
ku
kirjava
hetu
se
kättesa
adava
ks ja
hõlp
sast
i leita
vaks
m
uutm
ine
Vast
ava
lt ki
nnita
tud
põhim
õte
tele
, pro
tsess
idele
ja
standard
sele
tegevu
skorrale
(ü
his
opera
tsio
onid
e, kr
iisi j
a
RA
BIT
i nin
g k
irja
vahetu
se
hald
use
vald
konnas)
FVK 2
E 1–3
Projektide ja toodete haldamine,
et are
ndada (edasi
), rake
ndada ja
sä
ilita
da töödoku
mente
(põhim
õtted,
pro
tsess
id, st
andard
ne tegevu
skord
) ja
auto
matis
eeritu
d v
ahendeid
, et
halla
ta ja
edendada F
ronte
xi
vaatlu
skesk
use
ga s
eotu
d
tööva
ldko
ndi n
ing o
pera
tsio
onid
e
osa
konna ju
htim
ist ja
teabe ja
gam
ist
Fro
nte
xi-s
isene n
ing
Fro
nte
xi ja
vä
lispartnerite
ko
ost
alit
lusv
õim
e
seose
s Fro
nte
xi
vaatlu
skesk
use
tö
öpro
tsess
ide ja
ja
gatu
d v
ahendite
ga
(Fro
nte
x-O
ne-S
top-
Shop, Fro
nte
xi
meedia
monito
r ja
ühis
opera
tsio
onid
e
aru
andera
kendus)
Vast
ava
lt kõ
ikid
e
sidusr
ühm
adega k
okk
ule
pitu
d
nõuete
le
5,0
850 000
FVK 3
E 1–4
Are
ndada (edasi
), rake
ndada ja
sä
ilita
da s
ise- ja
välis
partnerite
ga
(liik
mesr
iigid
, ELi o
rganis
ats
ioonid
, Euro
opa K
om
isjo
n ja
nõuko
gu n
ing
kolm
andad riig
id) ühist raamistikku
ja andmemudelit asj
ako
hase
teabe
vaheta
mis
eks
ja ja
gam
iseks
, et
säili
tada ü
leva
ade E
uro
opa
olu
korrast
(se
alh
ulg
as
EU
RO
SU
Ri
kasu
tam
ine)
Andm
em
udeli
ja
standard
se
tegevu
skorra
kasu
tuse
levõ
tmin
e
olu
korraga s
eotu
d
toodete
/ohuhoia
tust
e
jagam
iseks
Suure
m ja
kva
liteets
em
panus
Fro
nte
xi v
aatlu
skesk
use
to
odete
sse ja
teenust
ess
e
2,0
300 000
92/1
43
2.5.2. Suutlikkuse suurendamise osakond
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Osa
konna ju
hatu
s 3
3
Teadus-
ja a
rendust
egevu
s 15
15
1 4
00 0
00
1 0
32 0
00
Koolit
usü
ksus
20
19
7 2
00 0
00
5 7
00 0
00
Ühis
kasu
tuse
s va
hendid
11
11
1 4
00 0
00
1 0
00 0
00
Suutlikkuse
suurendamise
osakond
49
48
10 000 000
7 732 000
2.5.2.1. Teadus- ja arendustegevus (TA)
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Teadus- ja arendustegevus
15
15
1 400 000
1 032 000
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid
eurot)
1. programm: piirikontrolli arendamine
TA 1
Aid
ata
kaasa
Parim
aid
tava
sid ja
A
ruannete
/suunis
te/u
uringute
7,0
93/1
43
E 1, E 3–
auto
matis
eeritu
d
piir
ikontrolli
, re
isija
id
käsi
tleva
eelte
abe ja
võ
ltsitu
d d
oku
mentid
e
ava
stam
ise a
last
e
parim
ate
tava
de ja
su
unis
te
kindla
ksm
äära
mis
ele
ja
(edasi
) are
ndam
isele
suunis
eid
käsi
tlev
doku
ment/kä
sitle
vad
doku
mendid
arv
Klie
ntid
e rahulo
lu
560 000
Aid
ata
kaasa
nende
vald
kondade
tuva
stam
isele
, m
illes
esi
neb p
iirik
ontrolli
ala
se
suutli
kkuse
ga s
eotu
d
puudusi
ja k
us
tule
ks
välja
tööta
da p
arim
ad
tava
d ja
suunis
ed
Üle
vaade v
ald
kondadest
, ku
s esi
neb s
uutli
kkuse
puudusi
Aru
annete
/uuringute
arv
Antu
d k
onsu
ltats
ioonid
e a
rv
Aid
ata
kaasa
uute
kä
itum
ise a
nalü
üsi
mis
e
abiv
ahendite
vä
ljatö
öta
mis
ele
piir
ikontrolli
jaoks
Pra
ktili
ne tutv
ust
us
uu(t)e
abiv
ahendi(te
)ga
Korrald
atu
d tutv
ust
ust
e a
rv
TA 2
E 1,
E 3–4
2. programm: patrull- ja vaatlustegevuse arendamine
Kaugse
ire ja
–ava
stam
isega s
eotu
d
muutu
ste jä
relm
eetm
ed
Uute
tehnolo
ogia
te p
rakt
ilise
d
tutv
ust
usü
ritu
sed
Korrald
atu
d tutv
ust
ust
e a
rv
8,0 320 000
94/1
43
Aid
ata
kaasa
lii
kmesr
iikid
e
teabese
isundi
para
ndam
isele
, ka
suta
des
ole
maso
leva
id tehnili
si
vahendeid
või t
ööta
des
välja
uusi
vahendeid
nin
g s
eades
siss
e
(turv
alis
e)
teabeva
hetu
se
liikm
esr
iikid
e v
ahel
Teabe h
anki
mis
e ja
hald
am
ise v
ahendid
Õpik
odade a
rv
Klie
ntid
e rahulo
lu
Aid
ata
kaasa
EU
RO
SU
Ri
kats
epro
jekt
i eduka
le
rake
ndam
isele
, ko
ord
ineerides
Fro
nte
xi
tegevu
st ja
abis
tades
liikm
esr
iike
EU
RO
SU
Ri k
ats
epro
jekt
i la
iendam
ine n
ii palju
dess
e
riik
likess
e
koord
ineerim
iske
skust
ess
e
kui v
õim
alik
Riik
like
koord
ineerim
iske
skust
e a
rv
TA 3 E1,
E 3–4
2,0
TA 4
E 3–4
Piir
ijulg
eole
kuss
e
tehta
vate
in
vest
eeringute
ku
luta
suvu
se a
nalü
üsi
vä
ljatö
öta
min
e
Eetik
a ja
liik
mesr
iigid
Abiv
ahendite
ja
koolit
usk
urs
ust
e p
ake
tt,
mid
a li
ikm
esr
iigid
saava
d
kasu
tada p
iiriju
lgeole
ku
pro
jekt
ide k
ulu
tasu
vuse
hin
dam
iseks
Piir
ihald
usa
lase
d k
onta
ktid
lii
kmesr
iikid
e a
sutu
stega
152 000
95/1
43
2.5.2.2. Koolitusüksus (KÜ)
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Koolitusüksus
20
19
7 200 000
5 700 000
Koolit
usü
ksuse
tegevu
s, m
is o
n ja
gatu
d p
rogra
mm
ide ja
pro
jekt
ide v
ahel,
toim
ub tih
edas
koost
öös
liikm
esr
iikid
e ja
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud riik
idega, m
uude a
sutu
stega (nt C
EP
OL, E
uro
opa L
iidu P
õhiõ
igust
e A
met) ja
valit
susv
älis
te
org
anis
ats
ioonid
ega (nt Ü
RO
Pagula
ste Ü
lem
volin
iku A
met).
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid
eurot)
1. programm: piirivalveametnike põhiõppe/-koolituse ühised standardid
Piirivalveametnike (Kopenhaageni ja Bologna protsessile suunatud) standardse õppe väljatöötamine
96/1
43
KÜ 1
E 3–4
Baka
laure
use
õppepõhis
e
ühis
e k
esk
ast
me
tuum
õppeka
va
välja
tööta
min
e ja
ra
kendam
ine n
ing
üm
berõ
ppem
ooduli
välja
tööta
min
e
Lõplik
u õ
ppeka
va
välja
tööta
min
e;
ülik
oolid
e/a
kadeem
iate
võ
rgust
iku lo
om
ine
riik
likuks
rake
ndam
iseks
; ühis
e k
raadip
rogra
mm
i vä
ljatö
öta
min
e;
üm
berõ
ppem
ooduli
välja
tööta
min
e
Liik
mesr
iikid
e o
sale
min
e, are
ndus-
/käiv
itam
isko
htu
mis
te a
rv,
rake
ndusõ
pik
odade a
rv
2,0
400 000
Ühis
e a
lam
ast
me
tuum
õppeka
va
rake
ndam
ine E
Li j
a
Sch
engeni a
laga
ühin
enud riik
ide
piir
ivalv
eam
etn
ike
põhik
oolit
use
ühis
e
standard
ina
Õppejõ
udude ja
üliõ
pila
svahetu
se
jätk
um
ine;
põhik
oolit
use
s ka
suta
tava
te m
eeto
dite
hin
dam
ine;
üliõ
pila
svahetu
se
kats
epro
jekt
(E
RA
SM
USe-laadne
alg
atu
s piir
ival
veam
etn
ikele
);
ühis
e a
lam
ast
me
tuum
õppeka
va
aja
kohast
am
ine s
eose
s in
imõig
ust
e ja
Lis
saboni
lepin
guga
Vaheta
tud õ
ppejõ
udude ja
üliõ
pila
ste a
rv,
kohtu
mis
te a
rv, ka
asa
tud li
ikm
esr
iikid
e a
rv
2,1
200 000
Ühis
e ü
lem
ast
me
tuum
õppeka
va
välja
tööta
min
e
Ühis
e ü
lem
ast
me
tuum
õppeka
va m
ooduli
välja
tööta
min
e
Are
ndus-
/käiv
itam
isko
htu
mis
te a
rv,
osa
leva
te li
ikm
esr
iikid
e a
rv
1,0
150 000
97/1
43
Kesk
ast
me k
urs
us
Kesk
ast
me k
urs
ust
e
korr
ald
am
ine ja
pakk
um
ine
Korrald
atu
d k
urs
ust
e ja
kurs
ust
el o
sale
jate
arv
0,5 600 000
2. programm: piirivalveametnike täiendus-/erikoolituse ühised standardid
Täienduskoolitus ja spetsialiseerumine piirivalveametnike koostalitlusvõime saavutamiseks
KÜ 2
E 3–4
Piir
ivalv
eko
erte ju
htid
e
koolit
us
Rake
ndam
ise s
eis
u s
eire
Rake
ndam
ista
se li
ikm
esr
iikid
es;
tõ
lgitu
d k
äsi
raam
at, k
eelte
arv
1,0
380 000
Ühis
opera
tsio
onid
e
saate
meesk
ondade
juhtid
e k
oolit
us
Sta
ndard
koolit
usk
urs
ust
e
korr
ald
am
ine
Kurs
ust
e a
rv, ku
rsust
el o
sale
jate
arv
0,8 180 000
Lennum
eesk
onna
koolit
us
Sta
ndard
sed
koolit
usk
urs
use
d ja
kä
sira
am
atu
täiu
stam
ine
Kurs
ust
e a
rv, ku
rsust
el o
sale
jate
arv
2,0
1 000 000
Ära
ndatu
d a
uto
de
ava
stam
ise k
oolit
us
Sta
ndard
sete
ko
olit
usk
urs
ust
e
korr
ald
am
ine,
koolit
usv
ahendite
vä
ljatö
öta
min
e ja
aja
kohast
am
ine
MP ja
riik
like k
oolit
usk
urs
ust
e a
rv,
kurs
ust
el o
sale
jate
arv
0,6
250 000
RA
BIT
i koolit
us
Põhik
oolit
use
ko
rrald
am
ine,
tem
aatil
iste
õpik
odade
korr
ald
am
ine
Koolit
use
l osa
leja
te a
rv,
koolit
usü
ritu
ste a
rv
0,7 330 000
Inim
kaubandusa
lane
koolit
us
Koolit
usk
onts
epts
iooni j
a
-sta
ndard
ite
välja
tööta
min
e;
standard
sete
ko
olit
usk
urs
ust
e
korr
ald
am
ine
Välja
tööta
mis
pro
tsess
is o
sale
min
e,
kurs
ust
e a
rv, ku
rsust
el o
sale
jate
arv
1,2
150 000
98/1
43
Võlts
itud d
oku
mentid
e
ava
stam
ise a
lane
koolit
us
Sta
ndard
se
koolit
ust
egevu
se
korr
ald
am
ine
Koolit
usü
ritu
ste a
rv, osa
leja
te a
rv
0,5 350 000
Kaasa
aita
min
e k
oolit
use
ra
kendam
isele
ko
lmandate
s (tööko
kkule
ppe
sõlm
inud) riik
ides
Koolit
usv
ahendi
rake
ndam
ine
Korrald
atu
d s
tandard
koolit
ust
e a
rv,
koolit
usv
ahendit
soovi
vate
liik
mesr
iikid
e
arv
0,5 100 000
Ühis
opera
tsio
onid
e
(õhus,
maal,
mere
l) ja
oks
in
glis
keels
e
term
inolo
ogia
eriko
olit
us
Koolit
usk
urs
use
d, M
P ja
riik
likud k
oolit
use
d
Kurs
ust
e a
rv, ku
rsust
el o
sale
jate
arv
0,8
280 000
Ühis
opera
tsio
onid
e
koolit
aja
te ja
kü
lalis
am
etn
ike k
oolit
us
Edasi
are
ndam
ine;
kohapeals
ed
koolit
usk
urs
use
d;
aja
kohast
atu
d
koolit
usp
ake
tt
Koolit
usk
urs
ust
e a
rv,
koolit
usk
urs
ust
el o
sale
jate
arv
1,0
150 000
Sch
engeni h
indaja
te
koolit
us
Koolit
use
rake
ndam
ine;
kurs
ust
e k
orrald
am
ine
Koolit
usk
urs
ust
e a
rv,
koolit
usk
urs
ust
el o
sale
jate
arv
0,5 200 000
Põhiõ
igust
e k
oolit
us
Koolit
usm
eeto
dite
ja
õppem
ate
rjalid
e
käsi
raam
atu
vä
ljatö
öta
min
e
Sta
ndard
koolit
ust
e
korr
ald
am
ine
Liik
mesr
iikid
e o
sale
min
e,
koolit
usk
urs
ust
e a
rv
1,0
380 000
INTE
LO
PS
A
Koolit
use
rake
ndam
ine
Sta
ndard
koolit
ust
e
korr
ald
am
ine
Koolit
usk
urs
ust
e a
rv,
koolit
usk
urs
ust
el o
sale
jate
arv
0,5 150 000
99/1
43
3. programm: koolituse tugivõrgustikud – võrgustike loomine
Luua ja hoida töös selliseid tugivõrgustikke, nagu koolituskoordinaatorid, ülikoolid, partnerakadeemiad ja liikmesriikide
eksperdid, et kasutada neid üleminekuajal projektijuhtidena, koolitajatena jm
s
KÜ 3
E 3–4
V-A
ula
hald
am
ine ja
aja
kohast
am
ine;
koolit
use
tugiv
õrg
ust
ikud
Üle
slaadim
isse
min
arid;
aja
kohast
atu
d
abiv
ahend;
koolit
usv
õrg
ust
ikud;
eks
perd
ikom
isjo
nid
–
agentu
urivä
lised
koolit
use
ksperd
id;
partnera
kadeem
iad;
koolit
usk
oord
inaato
rid
Sem
inaride a
rv, ka
asa
tud li
ikm
esr
iikid
e
arv
, re
gis
treeritu
d k
asu
taja
te a
rv,
liikm
esr
iikid
e / S
chengeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide e
sindatu
s ja
kaasa
tus
võrg
ust
ikes
(riik
likud
koolit
usk
oord
inaato
rid/p
artnera
kadeem
iad)
ja e
ksperd
ikom
isjo
nid
es
1,3 450 000
2.3.2.3. Ühiskasutuses vahendite üksus (ÜKV)
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Ühiskasutuses vahendid
11
11
1 400 000
1 000 000
Halla
ta ja e
dasi
are
ndada p
iiriv
alv
urite
rese
rve ja E
Li liikm
esr
iikid
e, S
chengeni ala
ga ü
hin
enud riik
ide ja F
ronte
xi tehnili
st
varu
stust
, et
suure
ndada o
pera
tiivt
egevu
seks
vaja
like r
ess
urs
side k
ättesa
adavu
st j
a k
asu
tata
vust
ühis
opera
tsio
onid
es,
tõ
hust
ada tehnili
st ja
opera
tiiva
bi n
ing k
iiret opera
tiiva
bi n
ing s
uure
ndada s
elle
ga F
ronte
xi reageerim
isvõ
imet.
100/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
ÜKV 1
Aid
ata
kaasa
Inte
lopsi
pro
gra
mm
i ke
skm
ise tähta
jaga v
aja
dust
e
hin
nangu ig
a-a
ast
ase
le
läbiv
aata
mis
ele
(Fro
nte
xi ü
his
ed
toetu
srühm
ad –
luure
eks
perd
id ja
nende v
aru
stus)
Läbiv
aadatu
d
kesk
mis
e tähta
jaga
vaja
dust
e h
innang
Vaja
dust
e h
innangu
koost
am
iseks
vaja
lik
aeg
Kättesa
adavu
se
korrald
am
iseks
piis
av
teave
0,3
Aid
ata
kaasa
Pose
idoni p
rogra
mm
i ke
skm
ise tähta
jaga v
aja
dust
e
hin
nangu ig
a-a
ast
ase
le
läbiv
aata
mis
ele
(Fro
nte
xi ü
his
ed
toetu
srühm
ad –
küsi
tleja
d ja
õhuva
hendid
)
Läbiv
aadatu
d
kesk
mis
e tähta
jaga
vaja
dust
e h
innang
Vaja
dust
e h
innangu
koost
am
iseks
vaja
lik
aeg
Kättesa
adavu
se
korrald
am
iseks
piis
av
teave
0,3
Aid
ata
kaasa
muude, In
telo
psi
ja
Pose
idoni p
rogra
mm
idega v
eel
hõlm
am
ata
Fro
nte
xi ü
his
te
toetu
srühm
ade e
kspertid
e k
esk
mis
e
tähta
jaga v
aja
dust
e h
indam
isele
Kesk
mis
e tähta
jaga
vaja
dust
e h
innang
Vaja
dust
e h
innangu
koost
am
iseks
vaja
lik
aeg
Kättesa
adavu
se
korrald
am
iseks
piis
av
teave
0,2
101/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Aid
ata
kaasa
RA
BIT
i mehhanis
mi
kesk
mis
e tähta
jaga v
aja
dust
e
hin
nangu ig
a-a
ast
ase
le
läbiv
aata
mis
ele
Läbiv
aadatu
d
kesk
mis
e tähta
jaga
vaja
dust
e h
innang
(Võim
alik
) hald
usn
õuko
gu
muudetu
d o
tsus
Vaja
dust
e h
innangu
koost
am
iseks
vaja
lik
aeg
Hald
usn
õuko
gu o
tsuse
te
gem
iseks
piis
av
teave
0,2
Aid
ata
kaasa
tehnili
se v
aru
stuse
ga
seotu
d k
esk
mis
e tähta
jaga v
aja
dust
e
hin
dam
isele
Kesk
mis
e tähta
jaga
vaja
dust
e h
innang
Vaja
dust
e h
innangu
koost
am
iseks
vaja
lik
aeg
Hald
usn
õuko
gu o
tsuse
te
gem
iseks
piis
av
teave
0,2
Toeta
da R
ABIT
i koolit
ust
, esi
tades
koolit
usü
ksuse
le ü
he ig
a-a
ast
ase
va
jadust
e h
innangu (ko
olit
use
l osa
lem
ata
kiir
reageerim
isre
serv
i lii
kmete
ga s
eotu
d k
urs
ust
e a
rv)
Iga-a
ast
ane
vaja
dust
e h
innang
Vaja
dust
e h
innangu
aja
stus
Kurs
ust
e
kava
ndam
iseks
piis
av
teave
0,2
102/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Fro
nte
xi k
oord
ineeritu
d tegevu
se ja
oks
va
jalik
ku tehnili
st v
aru
stust
, ka
asa
arv
atu
d p
iiratu
d o
pera
tiivs
uutli
kkuse
ja
oks
vaja
like tööta
jate
tagam
ise
võim
alu
si k
äsi
tleva
teost
ata
vusu
uringu
tule
must
e p
õhja
l järe
lmeetm
ete
võ
tmin
e
(Võim
alik
) jä
relu
uring
Uuringute
kest
us
ja
kulu
tasu
vus
1,5
175 000
ÜKV 2
Sõlm
ida li
ikm
esr
iikid
ega k
okk
ule
pped
Fro
nte
xi ü
his
te toetu
srühm
ade
eks
pertid
e k
ättesa
adavu
se k
ohta
2012., 2
013. ja
2014. aast
al
Koost
atu
d ja
/või
sõlm
itud
kokk
ule
pete
arv
Rahuld
atu
d v
aja
dust
e
ula
tus
1,5
250 000
Sõlm
ida li
ikm
esr
iikid
ega k
okk
ule
pped
tehnili
se v
aru
stuse
kättesa
adavu
se
kohta
2012., 2
013. ja
2014. aast
al
Koost
atu
d ja
/või
sõlm
itud
kokk
ule
pete
arv
Rahuld
atu
d v
aja
dust
e
ula
tus
1,5
103/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Hanki
da o
pera
tiivt
egevu
seks
vaja
likku
va
rust
ust
või s
elle
ks v
aja
likke
te
enuse
id v
ast
ava
lt va
jadust
e
hin
nangute
le ja
Fro
nte
xi
koord
ineeritu
d tegevu
se ja
oks
va
jalik
ku tehnili
st v
aru
stust
, ka
asa
arv
atu
d p
iiratu
d o
pera
tiivs
uutli
kkuse
ja
oks
vaja
like tööta
jate
tagam
ise
võim
alu
si k
äsi
tleva
teost
ata
vusu
uringu
tule
must
ele
Hangitu
d tehnili
se
varu
stuse
või
teenust
e a
rv
Rahuld
atu
d v
aja
dust
e
ula
tus
1,5
215 000
Vaja
duse
korral s
õlm
ida v
aru
stuse
ühis
eks
kasu
tam
iseks
tööko
kkule
pped
Ühenduse
Kala
ndusk
ontrolli
Agentu
uri
ja E
uro
opa M
ere
sõid
uohutu
se
Am
etig
a, võ
ttes
arv
ess
e F
ronte
xi
koord
ineeritu
d tegevu
se ja
oks
va
jalik
ku tehnili
st v
aru
stust
, ka
asa
arv
atu
d p
iiratu
d o
pera
tiivs
uutli
kkuse
ja
oks
vaja
like tööta
jate
tagam
ise
võim
alu
si k
äsi
tleva
teost
ata
vusu
uringu
tule
musi
Aru
anded
(võim
alik
ud)
tööko
kkule
pped
Asu
tust
eva
helis
te
kokk
ule
pete
tase
0,4
40 000
104/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
ÜKV 3
Are
ndada R
AB
ITi
mehhanis
mi
edasi
ühe R
ABIT
i m
ehhanis
mi
ala
se v
äik
se
täie
ula
tusl
iku õ
ppuse
korrald
am
isega
Üks
õppus
Osa
leva
te li
ikm
esr
iikid
e
arv
Kättesa
adava
te
vahendite
arv
vast
ava
lt ta
otlu
ste p
rofii
lile
1,1
120 000
Inte
gre
erida R
AB
ITi m
ehhanis
m t
eis
te
liidu
mehhanis
mid
ega,
korr
ald
ades
ühe võ
i ka
ks te
ore
etil
ist
õppust
ELi
vaatlu
skesk
use
ko
ord
ineeritu
d
2011. aast
a
kriis
ikoord
ineerim
ise
õppuse
raam
es
Osa
lem
ine ü
hel v
õi
kahel
kriis
ikoord
ineerim
ise
õppuse
l
Om
andatu
d k
ogem
use
d 0,6
25 000
Toeta
da
RA
BIT
i si
sseju
hata
vat
koolit
ust
, pakk
udes
igal ku
rsuse
l vä
lja
ühe m
ooduli
Teave
ki
irre
ageerim
isrü
hm
a
liikm
ete
le
Paku
tud m
oodulit
e a
rv
0,8
25 000
Teavi
tada k
iirre
ageerim
isre
serv
i ja
Fro
nte
xi ü
his
te toetu
srühm
ade rese
rvi,
koost
ades
kaks
välja
ande „The
RA
BIT
’s V
oic
e” num
brit ja
aja
kohast
ades
portaali
(htt
ps:/
/fos
s.fr
onte
x.eu
ropa
.eu
ühis
kasu
tuse
s va
hendeid
käsi
tleva
t osa
)
Kaks
välja
ande „The
RA
BIT
s’ V
oic
e”
num
brit
aja
kohast
atu
d
portaal
Koost
am
ise k
est
us
Kulu
tasu
vus
0,4
10 000
105/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Vaadata
pära
st 2
011. aast
a õ
ppust
lä
bi k
iirre
ageerim
isre
serv
i hald
am
ise ja
piir
ival
ve k
iirre
ageerim
isrü
hm
ade
läheta
mis
e k
äsi
raam
at ja
vaja
duse
ko
rral t
ööpro
tsess
id
Üks
RA
BIT
i kä
sira
am
atu
ve
rsio
on
Läbiv
aata
mis
e k
est
us
0,3
5 000
ÜKV 4
Anda li
ikm
esr
iikid
ega s
õlm
itud
kokk
ule
pete
põhja
l ja lä
htu
valt
hangitu
d v
aru
stuse
st ja
teenust
est
Fro
nte
xi k
oord
ineeritu
d
opera
tiivt
egevu
seks
vaja
likke
opera
tiivr
ess
urs
se
Opera
tiivt
egevu
ses
kasu
tatu
d e
ksperd
id
ja v
aru
stus
Rahuld
atu
d v
aja
dust
e
ula
tus
2
(*)
(*) See s
õltu
b e
dasi
sest
ots
use
st s
elle
kohta
, m
illis
e ü
ksuse
eela
rve k
ata
b n
ende k
okk
ule
pete
põhja
l kasu
tatu
d ress
urs
side
kulu
d.
ÜKV 5
Hoid
a töös
ja a
rendada e
dasi
nende
pädeva
te riik
like a
sutu
ste v
õrg
ust
ikku
, ke
s on p
ädeva
d h
ald
am
a riik
ide
eks
perd
irese
rve n
ing e
kspertid
e ja
va
rust
use
kättesa
adavu
se k
orrald
ust
Ühis
kasu
tuse
s va
hendite
võrg
u
kohtu
mis
ed
Küla
stuse
d
liikm
esr
iikid
ess
e
Liik
mesr
iikid
e e
sitlu
ste
arv
nin
g k
äsi
tletu
d
teem
ad ü
his
kasu
tuse
s va
hendite
ja v
aru
stuse
kä
ttesa
adavu
se
korrald
use
hald
am
ise
kohta
1
135 000
106/1
43
2.5.3. Haldusosakond
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Osa
konna ju
hatu
s 3
3
---
---
Hald
ust
eenuse
d
60
60
6 3
00 0
00
7 5
00 0
00
Fin
ants
id ja
hanke
d
17
17
---
---
Õig
usk
üsi
must
e ü
ksus
5
5
---
---
Haldusosakond
85
85
6 300 000
7 500 000
2.5.3.1. Haldusteenused
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Üks
use
juhatu
s 2
2
Inim
ress
urs
id (IR
) 13
13
Info
- ja
kom
munik
ats
ioonite
hnolo
ogia
(IK
T)
23
23
6 3
00 0
00
7 0
00 0
00
Esi
ndam
iste
enuse
d (A
T)
11
11
Turv
alis
us
(T)
11
11
500 0
00
Haldusteenused
60
60
6 300 000
7 500 00024
24 S
ee s
um
ma n
äita
b ja
otis
est
2 e
rald
atu
d rahalis
te v
ahendite
sum
ma ja
ühe ja
otis
est
3 (A
-351) era
ldatu
d s
ihto
tsta
rbelis
e s
um
ma k
ogusu
mm
at.
107/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Luua ja säilitada asjakohane organisatsiooniline struktuur, personal ning agentuurisisesed tööeeskirjad ja
-menetlused, mis võimaldavad ja toetavad agentuuri tõhusat toimimist, ning neid edasi arendada
IR 1
E 4
Tööta
da v
älja
Fro
nte
xi
pädevu
sraam
istik
Välja
tööta
tud
pädevu
sraam
istik
Tööta
jate
värb
am
is-,
valim
is- ja
are
ndam
ispro
tsess
id
põhin
eva
d
pädevu
sraam
istik
ul
3,0
IR 2
E 4
Suure
ndada F
ronte
xi
värb
am
ispro
tsess
ide täpsu
st
Pro
tsess
i jooks
ul
kasu
tata
kse
mitm
esu
guse
id
valim
isva
hendeid
Pro
tsess
i täpsu
s,
võrr
eld
es
tööta
jate
ja
vald
konnaju
htid
e
ootu
stega
2,0
IR 3
E 4
Värv
ata
nin
g a
sendada tööta
jad
vast
ava
lt am
etik
ohta
de lo
ete
lule
ja
tegevd
irekt
ori o
tsust
ele
Riik
ide lä
heta
tud
eks
pertid
e ja
Fro
nte
xi
tööta
jate
ase
ndam
ine,
uute
valit
ud tööta
jate
õig
eaegne
tööle
rake
ndam
ine
Am
etik
oht tä
ideta
kse
16 n
ädala
jooks
ul p
ära
st
konku
rsite
ate
ava
ldam
ist
5,0
IR 4 E 4
Täiu
stada p
alg
aarv
est
use
ga s
eotu
d
pro
tsess
e
Palg
aarv
est
uss
üst
eem
on k
orrekt
ne
Tööta
jate
l ja
raam
atu
pid
am
isosa
konnal
ei o
le p
alg
aarv
est
use
su
hte
s ka
ebusi
3,0
108/1
43
AT 1
E 4
Rake
ndada 2
009. aast
al t
ehtu
d u
ute
ru
um
idega s
eotu
d teost
ata
vusu
uringu
järe
ldust
e/s
oovi
tust
e p
õhja
l lõplik
ke
meetm
eid
ruum
ide tagam
iseks
ala
tes
2012. aast
ast
Tagada F
ronte
xi
katk
em
atu
toim
imin
e
ala
tes
2012. aast
ast
Õig
eaegne e
sita
min
e
Õig
eaegne o
tsust
e
tegem
ine
0,5
AT 2
E 4
Kontrolli
da k
orrapära
selt
ja v
aadata
üle
talit
usp
idevu
se tagam
ise k
ava
Talit
usp
idevu
se
tagam
ise k
ava
te
gelik
u toim
imis
e
kontroll
Posi
tiivs
ed tule
muse
d
võrr
eld
es
negatii
vsete
tu
lem
ust
ega
0,5
AT 3
E 4
Pakk
uda k
onto
rite
enuse
id a
gentu
uri
katk
em
atu
toim
imis
e tagam
iseks
A
gentu
uri s
uju
v ja
ka
tkem
atu
toim
imin
e
Läbiv
aadatu
d taotlu
ste
arv
Klie
ntid
e rahulo
lu
5,0
AT4
E4
Pakk
uda teenuse
id ruum
ide
hald
am
ise ja
logis
tika v
ald
konnas
Pid
ev
ruum
ide
kasu
tam
ine n
ing
logis
tikate
enust
e
osu
tam
ine
Läbiv
aadatu
d taotlu
ste
arv
Klie
ntid
e rahulo
lu
4,0
AT 5
E 4
Pakk
uda teenuse
id
esi
ndam
iste
enust
e v
ald
konnas
Fro
nte
xi o
pera
tiivb
üro
o toim
imis
e
tagam
iseks
Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o s
uju
v to
imim
ine
Klie
ntid
e rahulo
lu
1,0
T 1
E 4
Rake
ndada ja
säili
tada turv
anõudeid
nii,
nagu n
eed o
n v
ast
u v
õetu
d
Fro
nte
xi m
ääru
stes
ja n
agu o
n
ots
ust
anud F
ronte
xi
julg
eole
kunõuko
gu
Turv
alis
use
tagam
ine
vast
ava
lt m
ääru
stele
ja
ots
ust
ele
Kõik
määru
sed ja
ots
use
d
on rake
ndatu
d
9,0
109/1
43
T 2
E 4
Säili
tada v
ast
uvõ
etu
d s
ala
statu
d
teabe k
äsi
tlem
ise s
tandard
id
Sala
statu
d teabe
käsi
tlem
ine k
oosk
õla
s tu
rvaeesk
irja
dega
Vaheju
htu
mid
/eesk
irja
de
eiram
ised o
n
regis
treeritu
d
1,0
T 3
E 4
Tagada, et Fro
nte
xi u
ute
tööru
um
ide
puhul v
õeta
kse a
rvess
e ja
ka
vats
eta
kse rake
ndada k
õik
i tu
rvam
eetm
eid
Fro
nte
xi u
ued
tööru
um
id v
ast
ava
d
turv
anõuete
le
Õig
eaegne rake
ndam
ine
1,0
500 000
T 4
E 4
Tagada F
ronte
xi o
pera
tiivb
üro
o(d
e)
pid
ev
turv
alis
us
Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o(d
) te
guts
eva
d p
iisava
lt tu
rvalis
es
kesk
konnas
Teata
tud
vaheju
htu
mid
/eesk
irja
de
eiram
ised
1,0
IKT 1
E 4
Halla
ta projekte ja lepinguid
Halla
ta le
pin
guid
ja
valm
ista
da e
tte IKT
toodete
ja n
endega
seotu
d teenust
e
hanke
menetlu
sed
Täie
ndav
riis
tvara
Fro
nte
xi k
asu
taja
tele
on
ost
etu
d n
õuete
kohase
lt U
ue IKT in
frast
rukt
uuri
tugi- ja
hoold
ust
eenuse
d
toim
ivad
Nõust
am
iste
enust
e,
toodete
ja p
latv
orm
ide
hanke
menetlu
sed o
n
nõuete
kohase
lt ette
valm
ista
tud
Lepin
guid
halla
taks
e
tõhusa
lt
1,0
100 000
110/1
43
IKT n
õuete
sp
ets
ifika
tsio
oni,
teost
ata
vusu
uringute
ja
are
nguka
vade
hald
am
ine, nagu o
n
ette n
ähtu
d IKT
pro
gra
mm
is
IKT p
rogra
mm
i alu
stata
kse ja
toeta
taks
e
nõuete
kohase
lt Pro
jekt
ihald
ust
toeta
taks
e
nõuete
kohase
lt
3,0
3 200 000
Tööta
da v
älja
IKT ju
htim
ine, IK
T
pro
jekt
ihald
usm
eeto
did
ja e
ttevõ
tte
stru
ktuuri funkt
sioon
Kohandada
asj
ako
hase
id IKT
parim
aid
tava
sid
Fro
nte
xi k
esk
konnaga
Ettevõ
tjad p
eava
d IK
T
koosk
õla
stam
ist
ettevõ
tluse
ga rahuld
ava
ks
Tõhusu
st tõendab n
ende
IKT p
rots
ess
ide s
uure
m
arv
, m
ida h
alla
taks
e
sam
ade ress
urs
side ja
ennust
ata
vate
tu
lem
ust
ega
1,0
200 000
IKT 2
E 4
Halla
ta IKT o
pera
tiivt
eenuse
id,
sealh
ulg
as
EU
RO
SU
Ri
Pakk
uda tööpäeva
jo
oks
ul j
a v
aja
duse
ko
rral k
a m
uul a
jal
kasu
taja
tuge
Töönädala
jooks
ul a
lla
kolm
e töötle
mata
päringu
7,0
400 000
Tagada IKT
infrast
rukt
uuri
igapäeva
ne ju
htim
ine
ja toim
imin
e,
sealh
ulg
as
EU
RO
SU
Ri t
oeta
min
e
Aast
as
alla
kolm
e p
äeva
, m
il IK
T in
frast
rukt
uur ei
ole
kasu
tata
v
10,0
2 600 000
111/1
43
INFO
SEC
i turv
alis
use
ta
gam
ine F
ronte
xis
Alla
kolm
e a
ndm
eid
m
õju
tava
IKT
turv
alis
use
ga s
eotu
d
vaheju
htu
mi a
ast
as
1,0
200 000
Hoid
a k
äig
us
akt
iivse
t Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
od
Fro
nte
xi
opera
tiivb
üro
o s
uju
v to
imim
ine
Aast
as
alla
viie
päeva
, m
il IK
T in
frast
rukt
uur ei o
le
kasu
tata
v
300 000
2.5.3.2. Finantsid ja hanked
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Üks
use
juhatu
s 2
2
---
---
Fin
ants
id (FIN
) 9
9
---
---
Hanke
d (H
) 6
6
---
---
Finantsid ja hanked
17
17
---
---
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid
eurot)
112/1
43
FIN 1
E 4
Säili
tada ja
tööta
da täie
ndava
lt vä
lja F
ronte
xi ju
htk
onnale
ja
teis
tele
asj
aosa
liste
le (ko
mis
jon,
liikm
esr
iigid
jt) esi
tata
vat so
biv
at
finants
teave
t
Igaku
ised e
ela
rve täitm
ise
aru
anded
Aru
annete
õig
eaegsu
s 1,0
Liik
mesr
iikid
ele
esi
tata
vad
igaku
ised ü
leva
ate
d m
aks
ete
st
Üle
vaadete
õig
eaegsu
s 2,0
FIN 2
E 4
Töödeld
a k
õik
i arv
eid
/maks
eta
otlu
si k
ehte
statu
d
aja
vahem
iku jo
oks
ul
Õig
eaegse
d m
aks
ed
Nende tehin
gute
vä
henem
ine, m
ille e
est
ei
ole
tasu
tud tähta
ja
jooks
ul
3,0
Korrapära
sed ü
leva
ate
d
maks
evi
ivitu
stest
ja n
ende
viiv
itust
e a
nalü
üs
Lühem
maks
ets
ükk
el
1,0
FIN 3
E 4
Aid
ata
kaasa
agentu
uri
(kaas-
)rahast
am
ispõhim
õte
te ja
-m
enetlu
ste a
rendam
isele
, tõ
hust
am
isele
ja rake
ndam
isele
, ta
gades
sam
al a
jal k
õik
ide
Euro
opa L
iidu s
uunis
te jä
rgim
ise
Muudele
üks
ust
ele
(ka
as-
) ra
hast
am
isots
ust
eala
ste
nõuannete
andm
ine
H 1
E 4
Aid
ata
kaasa
agentu
uri
hanke
põhim
õte
te ja
-m
enetlu
ste
are
ndam
isele
, tõ
hust
am
isele
ja
rake
ndam
isele
, ta
gades
sam
al
aja
l kõik
ide E
Li s
uunis
te
järg
imis
e
Iga-a
ast
ane h
anke
kava
R
ohke
m h
anke
menetlu
si
alg
ata
taks
e h
anke
kava
ko
hase
lt 1,6
Lepin
gute
sõlm
imin
e ja
hanke
tegevu
s va
stab õ
igusl
iku
raam
istik
u p
õhim
õte
tele
Vaid
lust
atu
d m
enetlu
ste
arv
u v
ähenem
ine
1,0
H 2
E 4
Anda a
gentu
uri m
uudele
üks
ust
ele
nin
g p
ote
nts
iaals
ete
le
allh
anki
jate
le ja
tarn
ijate
le
Agentu
urisi
sene k
oolit
us
hangete
ga s
eotu
d k
üsi
must
es
Koolit
atu
d a
metn
ike a
rvu
suure
nem
ine
1,0
113/1
43
asj
alik
ke n
õuandeid
Lepin
gute
sõlm
imis
e
menetlu
se k
õik
ide e
tappid
e
koord
ineerim
ine
Õig
el a
jal l
õpeta
tud
hanke
menetlu
ste a
rvu
suure
nem
ine
1,0
Kõik
ide ü
ksust
e teavi
tam
ine
hangete
vald
konnas
saavu
tatu
d e
dust
Igas
kvartalis
vä
ljaanta
vate
info
lehte
de
õig
eaegsu
s ---
H 3
E 4
Tagada h
anke
menetlu
ste
nõuete
kohane ja
tõhus
kohald
am
ine
Hangete
ga s
eotu
d
doku
mendid
, tä
ielik
e
hanke
toim
ikute
koost
am
ine
Doku
mentid
e k
oost
am
ise
tsükl
i lühenem
ine
1,0
Hanke
taotlu
ste, alg
ata
tud
pakk
um
ism
enetlu
ste ja
allk
irja
statu
d le
pin
gute
regis
ter
Hangete
regis
tri p
idev
aja
kohast
am
ine
0,2
Hanke
taotlu
ste h
indam
ine ja
analü
üsi
min
e
0,2
RP 1
E 4
Pid
ada raam
atu
pid
am
isarv
est
ust
ja
esi
tada
raam
atu
pid
am
isaru
anded
vast
ava
lt fin
ants
määru
se
VII ja
otis
ele
Raam
atu
pid
am
isarv
est
us
vast
ab e
esk
irja
dele
, on täpne
ja p
õhja
lik n
ing e
sita
b
tõepära
se ja
õig
e ü
leva
ate
agentu
uri v
ara
dest
, ko
hust
ust
est
, fin
ants
olu
korrast
nin
g m
aja
ndusa
ast
a
tule
must
est
0,7
Tulu
arv
est
use
ja p
eara
am
atu
sü
steem
i pid
am
ine n
ing s
eal
sisa
lduva
teabe
aja
kohast
am
ine
---
114/1
43
Agentu
uri ju
htk
onnale
anta
kse
korrapära
selt
teave
t ke
skra
am
atu
pid
am
issü
steem
is
(AB
AC
/SA
P) te
htu
d ja
ki
nnita
tud tehin
gute
kohta
Esi
tatu
d a
ruannete
õig
eaegsu
s Kohtu
mis
ed
eela
rveva
hendite
kä
suta
jate
ga
0,2
Sula
rahahald
use
ja v
ara
de
regis
tri v
ast
avu
st k
ontrolli
taks
e
korrapära
selt
nin
g m
is tahes
lahkn
evu
se k
orral t
eavi
tata
kse
asj
aom
ase
id is
ikuid
selle
st
nõuete
kohase
lt
0,2
Tagata
kse k
orrapära
ne
järe
leva
lve e
ela
rvevä
liste
opera
tsio
onid
e ü
le
Lahkn
evu
ste a
rvu
vähenem
ine
0,2
Lävi
min
e e
ela
rveva
hendite
kä
suta
jate
ga
raam
atu
pid
am
isarv
est
use
ga
seotu
d k
üsi
must
es
Kohtu
mis
ed
eela
rveva
hendite
kä
suta
jate
ga
0,3
Raam
atu
pid
am
iseesk
irju
- ja
m
eeto
deid
nin
g k
onto
pla
ani
rake
ndata
kse k
oosk
õla
s Euro
opa K
om
isjo
ni
Eela
rveva
hendite
kä
suta
jate
koolit
am
ine ja
neile
ra
am
atu
pid
am
iste
hin
gute
---
115/1
43
peaarv
epid
aja
vast
uvõ
etu
d
säte
tega
kohta
aja
kohast
atu
d
teabe e
sita
min
e
RP 2
E 4
Fro
nte
xi
raam
atu
pid
am
issü
steem
i, se
alh
ulg
as
kohalik
e
finants
juhtim
issü
steem
ide
loom
ine ja
kin
nita
min
e
Fro
nte
xi
raam
atu
pid
am
issü
steem
on
loodud ja
kin
nita
tud
0,2
Süst
eem
i täie
ndust
e ja
m
uudatu
ste ü
le p
eeta
kse n
õu
eela
rveva
hendite
käsu
taja
tega
nin
g n
eed k
innita
b
peaarv
epid
aja
---
RP 3
E 4
Teha m
aks
eid
ja n
õuda s
isse
tu
lusi
d, pööra
tes
tähele
panu
võla
teadete
le, kä
ibem
aks
ule
ja
siss
enõudeko
rrald
ust
ele
Rake
ndata
kse ranget
sula
rahapolii
tikat
Pangako
nto
del o
leva
d
rahalis
ed v
ahendid
va
stava
d a
gentu
uri
tegelik
ele
vaja
dust
ele
0,2
2.5.3.3. Õigusküsimuste üksus
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Õig
usk
üsi
muse
d (Õ
K)
5
5
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid
116/1
43 eurot)
ÕK 1
E 3–4
Luua raam
istik
agentu
urisi
sest
ele
ja
-välis
tele
sid
usr
ühm
adele
õig
usn
õust
am
ise p
akk
um
iseks
kõig
is
Fro
nte
xiga s
eotu
d k
üsi
must
es
Ots
ust
e tegem
iseks
kä
ttesa
adava
d
õig
usn
õuanded
Antu
d n
õuannete
arv
1,0
Ots
use
d F
ronte
xi
seis
uko
hta
de k
ohta
ko
htu
vaid
lust
es
või
mis
tahes
õig
usa
ktid
e
koost
am
isel
Lühenenud
käsi
tlem
isaeg
1,0
ÕK 2
E 3–4
Teha õ
igel a
jal p
õhja
likke
õig
uso
tsuse
id ja
anda õ
igel a
jal
põhja
likke
õig
usn
õuandeid
Ots
ust
e tegem
iseks
kä
ttesa
adava
d
õig
usn
õuanded
Antu
d n
õuannete
arv
2,0
Ots
use
d F
ronte
xi
seis
uko
hta
de k
ohta
ko
htu
vaid
lust
es
või
mis
tahes
õig
usa
ktid
e
koost
am
isel
Lühenenud
käsi
tlem
isaeg
1,0
117/1
43
2.5.4. Direktoraat ja tegevjuhi tugiteenused
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Kõrg
em
juhtk
ond
2
2
---
200 00025---
Tegevj
uhi t
ugite
enuse
d
6
6
---
---
Katseprojekt „Frontexi operatiivbüroo”
18
1826
---
1 520 00027
Välis
suhte
d (V
S)
8
10
---
---
Pla
neerim
ine ja
kontrollim
ine
1,7
2
28
---
---
Kva
liteediju
htim
ine
1,6
2
---
---
Teave
ja lä
bipais
tvus
(TL)
8
9
---
---
27,3
46
---
200 000
2.5.4.1. Frontexi operatiivbüroo (FOO)
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2010
2011
2010
2011
Frontexi operatiivbüroo
18
1829
- 1 520 000
25 K
ats
epro
jekt
i „Fro
nte
xi o
pera
tiivb
üro
o” hin
dam
ise e
ttep
aneku
s on e
tte
nähtu
d 2
00 0
00 e
uro
suuru
ne s
ihto
tsta
rbelin
e s
um
ma k
oosk
õla
s hald
usn
õuko
gu ju
htk
om
itee (30. ju
uni 2
010. aast
a k
ohtu
min
e) ots
use
ga.
26 K
ats
epro
jekt
i jaoks
värv
ata
kse tööta
jad ü
ksust
e- ja
sekt
orisi
sese
üm
berp
aig
uta
mis
e teel.
Topelta
rvest
am
ise v
älti
mis
eks
on s
ee a
rv e
sita
tud v
aid
te
avi
tam
ise e
esm
ärg
il.
27 R
ahalis
ed v
ahendid
hõlm
ava
d v
aid
määra
tud a
metn
ike tööta
su, te
gevu
skulu
d o
n e
sita
tud o
sako
ndade ja
üks
ust
e e
ela
rveridadel.
28 Ü
ks le
pin
gulin
e tööta
ja (ass
iste
nt) o
n rase
dus-
ja s
ünnitu
spuhku
sel –
tem
a tööle
pin
g a
sendata
kse lü
hia
jalis
e le
pin
guga; re
ssurs
si ja
gata
kse
pla
neerim
is- ja
kontrolliüks
use
, kv
alit
eediju
htim
ise ü
ksuse
ja s
iseauditi
üks
use
vahel n
ing e
i ole
kaja
statu
d v
ahendite
era
ldam
ise a
ll.
29 K
ats
epro
jekt
i jaoks
värv
ata
kse tööta
jad ü
ksust
e- ja
sekt
orisi
sese
üm
berp
aig
uta
mis
e teel.
Lis
aks
on p
roje
kti e
llu v
iima m
äära
tud v
iis F
ronte
xi
läheta
tud lu
ure
am
etn
ikku
(riik
ide lä
heta
tud e
ksperti).
118/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Vaadata
läbi F
ronte
xi o
pera
tiivb
üro
o
tegevu
smudel j
a s
eda v
iimis
tleda
Tegevu
smudel o
n lä
bi
vaadatu
d
Tule
musl
ikku
se
läbiv
aata
min
e ig
as
kvartalis
1,0
120 00030
Aid
ata
kaasa
Fro
nte
xi p
eako
nto
ris
ots
ust
atu
d ü
his
opera
tsio
onid
e
etteva
lmis
tam
isele
ja h
indam
isele
Koord
ineerida tegevu
st
ühis
opera
tsio
onid
e rake
ndam
isel
Aid
ata
kaasa
rahvu
svahelis
e
koord
ineerim
iske
skuse
üle
sannete
tä
itmis
ele
ühis
opera
tsio
onid
e
rake
ndam
isel
Kirje
ldata
kse
tegevu
smudelis
Tegevu
smudelis
nim
eta
tud e
randid
üld
isest
te
gevu
sstrate
egia
st
Tegevu
se õ
igeaegsu
s 6,0
700 000
Esi
tada teave
t olu
korrast
üle
vaate
andm
iseks
ja ü
his
opera
tsio
onid
ega
seotu
d s
ündm
ust
e k
ohta
Aid
ata
kaasa
kin
nip
eetu
d
ebase
adusl
ike rändaja
te
üle
kuula
mis
ele
ja a
bis
tada a
vast
am
isel
tagast
am
iseels
e a
bin
a
Kirje
ldata
kse
tegevu
smudelis
Täid
eta
vusi
ndeks
Fro
nte
xi o
pera
tiivb
üro
o
ühis
opera
tsio
onid
e
võrd
lem
iseks
tegevu
ste
koguarv
uga
Tegevu
se õ
igeaegsu
s
11,0
700 000
30 N
imeta
tud s
um
ma k
aeta
kse 2
010. aast
a e
ela
rvest
(te
gevu
s lõ
peta
taks
e 2
010. aast
a o
ktoobriks
)
119/1
43
Koguda ja
hin
nata
ris
kianalü
üsi
ks
teave
t ja
luure
andm
eid
nin
g a
nda
igapäeva
steks
opera
tiiva
lgatu
steks
so
ovi
tusi
M
ärk
use
d.
Eelto
odud F
ronte
xi o
pera
tiivb
üro
o v
ahe-e
esm
ärk
e a
rendata
kse e
dasi
tegevu
smudeli
välja
tööta
mis
e e
tapis
. Täis
tööaja
ekv
ivale
nte
pro
gnoosi
taks
e tööta
jate
pra
eguse
arv
u p
õhja
l (ko
kku 1
3), li
sades
hald
ust
ööta
jate
osa
võrd
selt
tegevu
skulu
dega.
2.5.4.2. Välissuhted (VS)
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
Väliskoostöö (VK) 1
Üldeesmärk on arendada koostööd kolmandate riikidega.
VS 1.1
E 3–4
Säili
tada ja
are
ndada F
ronte
xi
ole
maso
leva
t vä
lissu
hete
võrg
ust
ikku
, et tu
gin
eda s
enis
tele
saa
vutu
stele
, nin
g p
ara
ndada v
õrg
ust
iku
kättesa
adavu
st, usa
ldusv
äärs
ust
ja
tõhusu
st, aid
ate
s Fro
nte
xil t
äita
om
a
1) Võrg
ust
iku s
äilita
min
e
välis
partnerite
ga, ke
lleks
on k
olm
andate
riik
ide
piir
ijulg
eole
ku h
ald
am
ise
eest
vast
uta
vad p
ädeva
d
asu
tuse
d
Võrg
ust
iku s
uure
m
kasu
tam
ine
0,4
120/1
43
rolli
piir
ijulg
eole
ku h
ald
am
ise v
älis
es
mõõtm
es
nin
g e
dendada rände s
uhte
s võ
etu
d ü
ldis
e lä
henem
isvi
isi
raam
istik
us
opera
tiiv-
ja m
uud li
iki
koost
ööd k
olm
andate
riik
idega
2) Konta
kti l
oom
ine v
eel
ühe k
olm
anda riig
iga, ke
da
risk
ianalü
üsi
põhja
l kä
sita
taks
e E
Li s
uunduva
ebase
adusl
iku rände lä
hte
- võ
i tra
nsi
idim
aana
Riik
ide a
rv, ke
llega
konta
kt lu
uaks
e
0,2
3) Välis
suhete
võrg
ust
iku
säili
tam
ine
sise
partnerite
ga, ke
lleks
on
nii
liikm
esr
iikid
e ja
Sch
engeni a
laga ü
hin
enud
riik
ide rahvu
svahelis
e
koost
öö o
sako
nnad k
ui k
a
ELi i
nst
ituts
ioonid
Võrg
ust
iku s
uure
m
kasu
tam
ine
0,4
4) Alg
atu
ste toeta
min
e
rände s
uhte
s ra
kendata
va
üld
ise lä
henem
isvi
isi
raam
istik
us
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,4
VS 1.2
E 2–3
Are
ndada F
ronte
xi ja
kolm
andate
riik
ide p
ädeva
te a
sutu
ste v
ahelis
t ko
ost
ööd tööko
kkule
pete
raam
es,
hõlb
ust
ada E
Li l
iikm
esr
iikid
e tegevu
st
kolm
andate
riik
idega tehta
va
opera
tiivk
oost
öö a
lal n
ing k
ontrolli
da
Fro
nte
xi k
olm
andate
riik
idega tehta
va
opera
tiivk
oost
öö terv
iklik
ku
rake
ndam
ist
1) Lääne-B
alk
ani r
iikid
e,
Alb
aania
, Bosn
ia ja
H
ertse
govi
ina, Koso
vo,
Monte
negro
ja S
erb
ia
osa
lem
ine kahes F
ronte
xi
ühis
tegevu
ses
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,3
2) H
orv
aatia
, endis
e
Jugosl
aavi
a M
ake
doonia
Vabariig
i ja T
ürg
i am
etia
sutu
ste o
sale
min
e
(vähem
alt)
kolmes
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,3
121/1
43
Fro
nte
xi ü
his
tegevu
ses
3) Tööko
kkule
ppe
sõlm
imin
e F
ronte
xi ja
ühe
Vahem
ere
/Lääne-A
afrik
a
piir
konna k
olm
anda riig
i pädeva
asu
tuse
vahel
Sõlm
itud
tööko
kkule
pete
arv
0,3
4) Viie V
ahem
ere
/Lääne-
Aafrik
a p
iirko
nna k
olm
anda
riig
i pädeva
asu
tuse
osa
lem
ine F
ronte
xi
ühis
tegevu
ses
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,3
5) Tööko
kkule
ppe
sõlm
imin
e F
ronte
xi ja
ühe
Ida-E
uro
opa/K
agu-
Euro
opa k
olm
anda riig
i pädeva
asu
tuse
vahel
Sõlm
itud
tööko
kkule
pete
arv
0,3
6) Venem
aa F
ödera
tsio
oni,
Ukr
ain
a, Valg
eve
ne,
Mold
ova
ja G
ruusi
a
asu
tust
e o
sale
min
e kahes
Fro
nte
xi ü
his
tegevu
ses
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,3
122/1
43
7) Tööko
kkule
ppe
sõlm
imin
e F
ronte
xi ja
ühe
mõnel m
uul m
andril a
suva
riig
i (nt H
iina, Aust
raalia
) pädeva
asu
tuse
vahel
Sõlm
itud
tööko
kkule
pete
arv
0,3
8) Am
eerika
Ühendriik
ide
sise
julg
eole
kum
inis
teerium
i ja
Kanada p
iiriv
alv
eam
eti
osa
lem
ine v
ähem
alt
kolmes F
ronte
xi
ühis
tegevu
ses
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,2
9) N
ii piir
kondlik
e
koost
ööalg
atu
ste k
ui k
a
Euro
opa L
iidu
piir
ihald
am
ise a
bim
issi
ooni
(EU
BAM
) ka
asa
tus
vähem
alt ühte
Fro
nte
xi
ühis
tegevu
sse
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,3
10) Fro
nte
xi ja
kolm
anda
te
riik
ide p
ädeva
te a
sutu
ste
vahel s
õlm
itud
koost
ööka
vades
kava
ndatu
d tegevu
s
Kokk
ule
pitu
d k
oost
öö-
kava
s ka
vandatu
d
tegevu
ste a
rv
0,4
123/1
43
11) Aid
ata
kaasa
(v
ähem
alt)
kahe E
Li
liikm
esr
iigi t
egevu
sele
ko
lmandate
riik
idega
tehta
va o
pera
tiivk
oost
öö
rake
ndam
isel
Nende li
ikm
esr
iikid
e a
rv,
kelle
tegevu
st
toeta
taks
e
0,3
12) O
pera
tiivk
oost
öö
siss
ese
adm
ine veel ühe
piir
kondlik
u
koost
ööalg
atu
sega, ku
i se
da p
eeta
kse v
aja
likuks
sõ
lmitu
d tööko
kkule
ppe v
õi
vast
ast
ikuse
mõis
tmis
e
mem
ora
ndum
i raam
istik
us
Osa
letu
d tegevu
ste a
rv
0,3
Väliskoostöö (VK) 2
Üldeesmärk on arendada asutustevahelist koostööd kui ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni peamist osa
VK 2.1
E 1–4
Luua ja
are
ndada e
dasi
strate
egili
sel
või i
nst
ituts
ioonili
sel t
asa
ndil
koost
ööd
ja p
artnerlust
ELi a
sutu
stega,
sealh
ulg
as
ELi a
metit
e ja
ra
hvu
svahelis
te o
rganis
ats
ioonid
ega
ka n
eis
vald
kondades,
mis
läheva
d
piir
ihald
use
st k
augem
ale
, nagu
põhiõ
iguse
d, va
rjupaig
ad/s
isse
ränne,
polit
sei,
toll,
mere
ndusk
üsi
muse
d,
kriis
iohja
min
e, te
hnolo
ogia
või
transp
ort
Strate
egili
se teabe
vaheta
min
e ja
vast
ast
ikune
konsu
lteerim
ine ü
his
t huvi
pakk
uva
tes
küsi
must
es,
et
saavu
tada ju
stiit
s- ja
si
sekü
sim
ust
ega
tegele
vate
asu
tust
e töö
suure
m s
idusu
s ja
pare
m
koord
ineerim
ine,
sealh
ulg
as
nende
välis
suhete
s
Peam
iste
just
iits-
ja
sise
küsi
must
ega
tegele
vate
asu
tust
e
vahelis
ed
konsu
ltats
ioonid
tö
öpla
ani
etteva
lmis
tam
isel j
a
rake
ndam
isel
2,0
124/1
43
Fro
nte
x ke
skendub e
elk
õig
e
Sto
ckholm
i pro
gra
mm
is s
äte
statu
d
asu
tust
eva
helis
e k
oost
öö
priorite
etid
ele
, nt tõ
hust
atu
d k
oost
ööle
ju
stiit
s- ja
sis
ekü
sim
ust
ega tegele
vate
õig
usk
aits
easu
tust
e (Euro
pol,
CEP
OL,
Euro
just
eelk
õig
e C
OSI ra
am
es
ja
juhtim
isel) v
ahel.
Lis
aks
selle
le o
n e
riti
olu
line k
oost
öö m
uude a
sutu
ste, nagu
Euro
opa V
arjupaig
akü
sim
ust
e
Tugia
meti,
Euro
opa L
iidu P
õhiõ
igust
e
Am
eti
nin
g E
uro
opa v
älis
teenis
tuse
ga
Fro
nte
x uurib k
a, ku
idas
tõhust
ada
koost
ööd teata
vate
ühis
e ju
lgeole
ku-
ja k
aits
epolii
tika o
pera
tsio
onid
e v
õi
mis
sioonid
ega (nt E
ULE
X ja
EU
BAM
) ja
luua a
sjako
hase
d k
onta
ktid
ELi
piir
kondlik
e p
iiriü
lest
e p
olit
sei- ja
to
llike
skust
ega.
VK 2.2
E 1–4
Luua, are
ndada, ko
ord
ineerida,
edendada, jä
lgid
a ja
hin
nata
opera
tiiv-
ja
pra
ktilist
koost
ööd F
ronte
xi ja
teis
te
ELi a
sutu
ste v
õi r
ahvu
svahelis
te
org
anis
ats
ioonid
ega, m
is o
n E
Li
välis
piir
idel e
sindatu
d v
õi m
uul v
iisil
seotu
d p
iirih
ald
use
ga
Selle
opera
tiiv-
või p
rakt
ilise
tegevu
se
eesm
ärg
iks
peaks
ole
ma (tu
leva
ste)
Sto
ckholm
i pro
gra
mm
i rake
ndam
ist,
inim
kaubandust
ja s
aatja
ta a
laealis
i
Ühis
opera
tsio
onid
või
kats
epro
jekt
id, se
alh
ulg
as
uued IKT s
üst
eem
id,
koolit
usv
ahendid
, parim
ate
ta
vade k
äsi
raam
atu
d,
teabeva
hetu
s, s
em
inarid,
konve
rents
id, õpik
oja
d:
1)
mid
a a
lgata
b, edendab
ja rahast
ab F
ronte
x ko
ost
öös
ELi a
sutu
ste
(nt E
uro
pol,
Euro
opa
Suure
m a
rv p
roje
kte v
õi
opera
tiivt
egevu
si, m
ida
Fro
nte
x ju
hib
või
mill
es
ta o
sale
b ja
mill
es
esi
neb v
älin
e m
õõde
koost
öö k
uju
l ELi
asu
tuse
või
rahvu
svahelis
e
org
anis
ats
ioonig
a
Just
iits-
ja
sise
küsi
must
ega
3,0
125/1
43
käsi
tleva
te tegevu
skava
de
rake
ndam
ine
Koolit
usa
lane p
rakt
iline k
oost
öö p
eaks
eelk
õig
e k
esk
endum
a p
artnerluse
le
CE
PO
Lig
a, m
ida rõhuta
taks
e e
elk
õig
e
Sto
ckholm
i pro
gra
mm
is. Fro
nte
x ja
C
EPO
L v
õik
sid k
oos
piir
ivalv
ure
id
nin
g tolli
- ja
polit
seia
metn
ikke
ko
olit
ada, edendades
ühis
eid
ELi
õig
usk
aits
epõhim
õtteid
Terv
iklik
u m
ere
ndusp
olii
tika
rake
ndam
ise e
est
vast
utava
te
asj
ako
hast
e E
Li a
sutu
ste (nt E
uro
opa
Mere
sõid
uohutu
se A
met
, Ü
henduse
Kala
ndusk
ontrolli
Agentu
ur)
kaasa
min
e F
ronte
xi o
pera
tiiv-
või
te
adust
egevu
sse m
ere
piir
i valv
am
ise
vald
konnas
Varjupaig
akü
sim
ust
e
Tugia
met võ
i Euro
opa
Mere
sõid
uohutu
se
Am
et) v
õi
rahvu
svahelis
te
org
anis
ats
ioonid
ega;
2)
mid
a a
lgata
b, edendab
ja rahast
ab E
Li a
sutu
s võ
i rahvu
svahelin
e
org
anis
ats
ioon
koost
öös
Fro
nte
xiga;
3)
mis
on (Fro
nte
xi ja
ELi
asu
tuse
või
rahvu
svahelis
e
org
anis
ats
iooni)
ühis
meetm
ed
tegele
vate
asu
tust
e
vahel o
pera
tiivt
asa
ndil
toim
uva
teabeva
hetu
se
kvalit
eet ja
kva
ntit
eet
2.5.4.3. Planeerimine ja kontroll (PK)31
31
Kahe h
ald
usa
ssis
tendi r
ess
urs
i jagam
ine s
iseauditi
- nin
g p
laneerim
is- ja
kontrolliüks
use
vahel.
126/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
PK 1
E 4
Tuva
stada ja
hin
nata
Fro
nte
xi k
esk
mis
e
tähta
jaga ja
pik
aaja
list are
ngut m
õju
tada
võiv
aid
sis
e- nin
g v
älis
tegure
id, et
võim
ald
ada F
ronte
xi ju
htk
onnal t
eha
pra
eguse
ja tule
vase
tegevu
se k
ohta
õig
eaegse
id ja
teadlik
ke o
tsuse
id
Anda F
ronte
xi
juhtk
onnale
ja
hald
usn
õuko
gu
liikm
ete
le h
innanguid
ja
/või t
aust
teave
t ELi
alg
atu
ste k
ohta
selli
stes
vald
kondades
nagu
Sch
engeni a
la,
siss
erä
nne/v
arjupaig
ad,
inim
kaubandus/
rändaja
te
ebase
adusl
ik ü
le p
iiri
toim
eta
min
e, to
ll,
mere
ndusp
olii
tika n
ing
teadusu
uringud
Esi
tatu
d h
innangute
su
ure
m a
rv
0,2
PK 2
E 4
Täpsu
stada s
trate
egili
ste m
uutu
ste
(juhtim
ise) ts
ükl
it ja
viia
see e
llu, et
hõlb
ust
ada ja
lühendada s
trate
egili
se
pla
neerim
ise p
rots
ess
i nin
g jä
tta rohke
m
aega o
rganis
ats
iooni t
ule
musl
ikku
se
jälg
imis
eks
ja k
ontrollim
iseks
Mitm
eaast
ane
tegevu
skava
2012–2014
Doku
mendi e
sita
mis
e
õig
eaegsu
s 0,3
2012. aast
a tööka
va
Doku
mendi e
sita
mis
e
õig
eaegsu
s 0,2
2012. aast
a e
ela
rve
Doku
mendi e
sita
mis
e
õig
eaegsu
s 0,1
Iga-a
ast
ane tegevu
skava
D
oku
mendi e
sita
mis
e
õig
eaegsu
s 0,1
127/1
43
Fro
nte
xi
eela
rveva
hendite
kä
suta
ja a
ruanne
Doku
mendi e
sita
mis
e
õig
eaegsu
s 0,1
Iga-a
ast
ane ris
kide
üle
vaade
Lühem
juhtim
ists
ükk
el
0,2
PK 3
E 4
Fro
nte
xi k
ohandatu
d tule
musl
ikku
se
juhtim
ise s
üst
eem
i rake
ndam
ine ja
vi
imis
tlem
ine n
ing ju
htim
ise
abiv
ahendite
kasu
tuse
levõ
tmin
e
Kord
kva
rtalis
esi
tata
vad
hin
dam
isaru
anded,
sealh
ulg
as
hin
nang
tegevu
sris
kide k
ohta
Ris
kide p
are
m taju
min
e (v
õim
alu
sed ja
pro
ble
em
id)
0,3
Tule
musl
ikku
sega
seotu
d k
üsi
must
e
igaku
ised ü
leva
ate
d
Ris
kide p
are
m taju
min
e (v
õim
alu
sed ja
pro
ble
em
id)
0,2
128/1
43
2.5.4.4. Kvaliteedijuhtimine (KJ)32
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
KJ 1
E 3–4
Para
ndada
Fro
ntexi
pro
tsess
ide
kvalit
eeti
Kva
liteedi
kontrolli u
us
meto
odik
a ja
uued
vahendid
Fro
nte
xis
Väl
jatö
öta
tud ja
ra
kendatu
d v
ahendi
te a
rv
0,1
Kasu
tades
risk
ipõhis
t lä
henem
isvi
isi,
teha
vähem
alt
kaks
kv
alite
edik
ont
rolli
ja
anda s
oovi
tusi
ko
ntro
llide tõhusa
maks
ja
tule
musl
ikum
aks
m
uutm
iseks
Kontrol
litud p
rots
ess
ide
puhul t
uva
statu
d kõ
ige
suure
mate
ris
kide
vä
hendam
ine
0,2
KJ 2
E 3–4
Para
ndada
org
ani
sats
ioonili
ste ris
kide
juhtim
ise k
valit
eeti
Fro
nte
xis
Tööta
da v
älja
tõ
husa
mad
ja
tule
musl
ikum
ad
risk
ihin
dam
isva
hendid
ja
-m
eeto
did
nin
g
rake
ndada n
eid
Uute
tõhusa
mate
va
hendite
välja
tööta
min
e ja
rake
ndam
ine
0,2
Fro
nte
xi ris
kire
gis
tri
pare
m k
valit
eet
Põhja
liku
andm
ebaasi
(v
ähem
alt
kaks
pers
pekt
iivi)
0,2
32
Kahe h
ald
usa
ssis
tendi r
ess
urs
i jagam
ine ja
guneb s
iseauditi
- nin
g p
laneerim
is- ja
kontrolliüks
use
vahel.
129/1
43
välja
tööta
min
e ja
andm
ete
ga täi
tmin
e
KJ 3
E 3–4
Teha k
indl
aks
Fro
ntexi
peam
ised
org
anis
ats
ioonili
sed (si
sese
d ja
välis
ed)
risk
id
Teha k
indla
ks F
ront
exi
peam
ised
org
anis
ats
ioonili
sed
risk
id (si
sese
d ja
vä
lised)
Teha s
trate
egi
line
risk
ihin
dam
ine ja
esi
tada
aru
anne p
eam
iste
ris
kide
ja
või
malu
ste k
ohta
0,2
Anda p
anus
Fro
nte
xi
asj
ako
hast
ess
e pro
tsess
idess
e, m
ille
risk
ihin
dam
ine o
n
olu
line, nt
tööpla
an;
kval
iteedi h
indam
ine
Küm
ne p
eam
ise ris
ki
kindla
kste
gem
ine
0,2
Sis
eko
ntrolli
süst
eem
i hin
dam
ine ja
para
ndust
e tagam
isek
s va
jalik
ud m
eet
med
Sis
eko
ntrolli
süst
eem
i kõ
ige o
lulis
em
ate
puudust
ega s
eotu
d ris
kide
vä
hendam
ine
0,1
KJ 4
E 3–4
Para
ndada
tegevu
skava
de rak
endam
ist
Kehte
statu
d
tähta
egadest
ki
nnip
idam
ise m
äära
para
nem
ine
Kok
kule
pitu
d te
gevu
skava
de
rake
ndam
ises
esi
neva
te
kõrv
ale
kalle
te v
ähenem
ine
0,3
KJ 5
E 3–4
Aid
ata
kaasa
tul
emusl
ikku
se ju
htim
ise
raam
istik
u v
älja
tööta
mis
ele
ja
rake
ndam
isel
e F
ronte
xis
Panust
amin
e
meto
odik
ass
e ja
va
hendite
sse n
ing
tule
musl
ikku
se
juhtim
ise
rake
ndam
isse
Tule
musl
ikku
se ju
htim
ise
rake
ndam
ine
vähem
alt
ühes
osa
konnas
0,2
2.5.4.5. Teave ja läbipaistvus (TL)
130/1
43
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
TL 1
E 3, E 4
Edendada F
ronte
xi tööta
jate
hulg
as
agentu
uri m
issi
ooni,
väärtusi
ja k
ultu
uri
teavi
tusv
ahendite
ja m
uude p
arim
ate
ta
vade k
ehte
stam
ise k
audu
Kasu
taja
tele
kä
ttesa
adav
eriots
tarb
elin
e
sise
võrg
usa
it
Klie
ntid
e rahulo
lu k
asv
2,6
Teavi
tada s
idusr
ühm
i ja
Euro
opa k
odanik
ke a
gentu
uri tegevu
sest
koosk
õla
s Fro
nte
xi v
älis
suhtlu
sstrate
egia
ga (FG
R 2
009)
TL 2
E 3–4
Suhte
d m
eedia
ga
Fro
nte
xi
välis
suhtlu
sstrate
egia
edasi
are
ndam
ine k
uni
teis
e k
vartali
lõpuni (
ei
hõlm
a h
ald
usn
õuko
gu
kinnitu
st)
Koost
ada in
fole
hti
ja
aru
andeid
ebaharilik
e
sündm
ust
e k
ohta
Klie
ntid
e rahulo
lu k
asv
1,7
Üld
ised a
valik
ud s
uhte
d
1,3
Audio
-vid
eosi
su
1,0
Inte
rnet ja
sots
iaalm
eedia
1,5
Üritu
sed
0,9
131/1
43
2.5.5. Siseaudit (SA)
Täistööaja ekvivalendid
Rahalised vahendid
2009
2010
2009
2010
Sis
eaudit
ja k
valit
eediju
htim
ine
1,733
1,7
50 000
50 000
Viide
Eesmärk
Vahe-eesmärk
Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad
Vahendite
eraldamine
(täistööaja
ekvivalendid eurot)
SA 1
E 4
Audite
erida k
ehte
statu
d
sise
kontrolli
süst
eem
i, et hin
nata
selle
tõ
husu
st ja
üld
isem
alt
Fro
nte
xi ü
ksust
e
tule
musl
ikku
st a
gentu
uri p
oliitik
a,
pro
jekt
ide ja
tegevu
se rake
ndam
isel
eesm
ärg
iga s
eda p
ideva
lt tä
iust
ada
2–4 a
uditi
tegem
ine
2009. aast
a lõ
pus
koost
atu
d
risk
ihin
nangu p
õhja
l
Audite
erim
isaru
annete
arv
1,7
50 000
33 K
ahe h
ald
usa
ssis
tendi r
ess
urs
si ja
gata
kse s
iseauditi
- nin
g p
laneerim
is- ja
kontrolliüks
use
vahel.
132/143
1. lisa. Kavandatud operatiivtegevus Alljärgnev mittetäielik loetelu on koostatud Frontexi haldusnõukogu liikmete esindajatega peetud kohtumise järelduste põhjal ja võttes arvesse kohtumise ettevalmistamise käigus saadud märkusi (huvipakkuvate valdkondade uuring) ning esitatud prioriteete. See loetelu sisaldab valdkondi ja küsimusi, mida hõlmab siseriiklik tegevus, mida viivad ellu liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide vastavad asutused. Sellest tulenevalt peavad asjaosalised 2011. aastaks üksikasjalikumate tegevus- ja taktikaliste kavade väljatöötamisel arvesse võtma nimetatud geograafilisi piirkondi ja temaatilisi valdkondi.
Kavandatud operatiivtegevus (geograafiline, taktikaline,
tegutsemismeetod vms) Liikmesriikide / Schengeni
alaga ühinenud riikide arv
Ida-Balkani ja Ida-Euroopa piirkond 10
Koostöö kolmandate riikidega, eelkõige julgeolekukokkulepped 8
Sisseränne Kreeka kaudu 4
Sisseränne Loode- ja Kesk-Aafrikast 2
Liiniparvlaevade kontroll Gibraltari väinas 1
Riskianalüüs; teabe- ja kogemustevahetus 3
Õpikojad (täpsustamata) 1
Tegevus välisel õhupiiril 5
Teiste vastuvõtvate liikmesriikide tehniline toetamine patrull- ja vaatlustegevuses ja taktikalises tegevuses ebaseaduslike rändajate
avastamiseks välisel maismaapiiril 5
Ühised tagasisaatmisoperatsioonid 5
Ühisoperatsioonide tõhusus 2
Osalemine piirivalve kiirreageerimisrühmade (RABIT) õppustel 2
Maismaapiiri operatsioonid 1
Programm Pulsar 1 Frontexi osalemine tšarterlendude tellimises ja ühiste
tagasisaatmisoperatsioonide kaasrahastamises 1
Katseprojekt „Ühisoperatsioonide inglise keel”. Koostöö Balti riikidega 4
Rändega seotud ja piiriülene kuritegevus 3 Seadusliku sisenemise kuritarvitamine (üliõpilased, perekonnad) 1
133/143
Frontexi operatiivbüroo katsetamine 1
134/143
2. lisa. Liikmesriikide esitatud huvipakkuvate temaatiliste valdkondade mittetäielik loetelu Liikmesriikidel paluti esitada kirja teel neile huvi pakkuvad temaatilised valdkonnad (tooted, teenused ja tegevused). Frontexi haldusnõukogu liikmete esindajate 1. juuni 2010. aasta kohtumisel anti igale osalenud liikmesriigile ja Schengeni alaga ühinenud riigile võimalus loetelu täiendada ja hinnata, kui oluliseks, nad asjaomast tegevust peavad (1 – ei ole oluline, 5 – äärmiselt oluline). Kogutud hinnanguid kasutati keskmise arvutamiseks ja liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide jaoks prioriteetsete tegevuste kindlakstegemiseks.
Toode Teenus
Esitanud liikmesriik / Schengeni alaga
ühinenud riik
Osalemise viis Põhjendus
Ühisoperatsioonid
Euroopa patrullivõrg
ustiku programm
1 Ekspertide lähetamine
Panuse andmine ühisesse ebaseadusliku rände vastasesse võitlusse; olemasolevate tehniliste vahendite, oskuste ja teadmiste kasutamine
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima Euroopa patrullivõrgustiku programmi koondatud operatiivtegevust
3,6
Ühisoperatsioon
„Kontaktpunktid”
7
Ekspertide lähetamine
Vastuvõttev ja
lähetav riik
Osaleja
Vastuvõttev liikmesriik; lähetamine
Riiklikud huvid seoses sihtrühmadega Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid. Ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Hea koostöö jätkamine kolleegidega Külalisametnike vastastikuse toetuse reaalne ja vahetu mõju, pikaajaline kasu ametnike tihedast ja otsesest koostööst, mis suurendab nende teadmisi ja kogemusi
135/143
Sloveenia kontaktpunktides võetaks külalisametnikke vastu samas mahus nagu 2010. aastal, eelkõige on Hispaania, Prantsusmaa, Taani, Tšehhi ja Itaalia eksperte vaja Obrežje kontaktpunktis; Tšehhi, Slovakkia ja Poola eksperte on vaja Jelšane kontaktpunktis turismihooajal; Poola, Slovakkia, Tšehhi, Austria ja Saksamaa eksperte on vaja Gruškovje kontaktpunktis; Sloveenia võltsitud dokumentide, ärandatud sõidukite, patrull- ja vaatlustegevuse ekspertide lähetamine järgmistesse riikidesse: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria või Slovakkia
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” alla koondatud operatiivtegevust
4,1
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” õhuosa alla koondatud operatiivtegevust
4,4
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” maismaaosa alla koondatud operatiivtegevust
4,3
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” mereosa alla koondatud operatiivtegevust
3,6
Ühisoperatsioon
Hammer
6
Vastuvõttev ja
lähetav riik
Ekspertide lähetamine
Osaleja
Vastuvõttev liikmesriik
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Seda on vaja teatavate riikide kodanikega tegelemiseks Võltsitud dokumentide ekspertide lähetamine Keskendumine kolmandate transiidi- ja lähteriikide sõlmlennujaamadele peaks suurendama maapealsete töötajate teadlikkust võltsitud dokumentidest, tugevdama suhteid ILO võrgustikuga, suurendama teadmisi ja tõstma õhupiiri haldamise standardeid ning aitama võidelda
136/143
inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hammer alla koondatud operatiivtegevust
4,3
Ühisoperatsioon
Hubble
3
Vastuvõttev liikmesriik
Osaleja
Ekspertide lähetamine
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine On vaja kontrollida mõnest määratud lennujaamast saabuvaid lende Keskendumine kolmandate transiidi- ja lähteriikide sõlmlennujaamadele peaks suurendama maapealsete töötajate teadlikkust võltsitud dokumentidest, tugevdama suhteid ILO võrgustikuga, suurendama teadmisi ja tõstma õhupiiri haldamise standardeid ning aitama võidelda inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hubble alla koondatud operatiivtegevust
3,8
Ühisoperatsioon Hera
1 Vastuvõttev liikmesriik
On oht, et pärast kontrolli kaotamist algab jälle sisseränne Kanaari saartele
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hera alla koondatud operatiivtegevust
2,7
137/143
Ühisoperatsioon
Hermes 1 Osaleja
Hispaania rannikule, eriti Sardiinia rannikule saabub üsna palju paate
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hermes alla koondatud operatiivtegevust
2,8
Ühisoperatsioon Indalo
1 Vastuvõttev liikmesriik
Hispaania rannikule, eriti Granada ja Murcia vahel, saabub üsna palju paate
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Indalo alla koondatud operatiivtegevust
2,8
Ühisoperatsioon Jupiter
3
Lähetav riik
Ekspertide lähetamine Vastuvõttev liikmesriik
Taktikalised põhjused, et võidelda ebaseadusliku rände vastu Euroopa ida- ja lõunaosast Tšehhi Vabariiki/ELi, ja solidaarsus välise maismaapiiri kaitsmise suhtes Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Vajadus aktiivselt osaleda piirkonna ühises operatiivtegevuses
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Jupiter alla koondatud operatiivtegevust
3,8
Ühisoperatsioon
Neptune 4
Lähetav riik
Ekspertide lähetamine
Vastuvõttev liikmesriik
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Suur arv Poola puhkajaid, kes reisivad Ungarisse ja Sloveeniasse või läbi nende, loob taustolukorra, mida võivad ära kasutada rändajaid salaja üle piiri toimetajaid ja mida tuleb jälgida Ebaseaduslike rändajate avastamise, ärandatud sõidukite, võltsitud dokumentide ning patrull- ja vaatlustegevuse valdkond. Kolmes etapis võetaks vastu vähem külalisametnikke kui 2010. aastal või võetaks neid vastu vaid kahes etapis.
138/143
Sloveenia võltsitud dokumentide, ärandatud sõidukite, piirikontrolli, patrull- ja vaatlustegevuse ekspertide lähetamine Ungarisse ja Rumeeniasse
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Neptune alla koondatud operatiivtegevust
3,9
Ühisoperatsioon
Minerva 3
Vastuvõttev liikmesriik
Ekspertide lähetamine
Igal aastal läbib asjaomast riiki palju Euroopast Marokosse – ja suvel vastupidi – suunduvaid inimesi Ebaseaduslike rändajate avastamine kõige enam mõjutatud Hispaania sadamates
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Minerva alla koondatud operatiivtegevust
3
Ühisoperatsioon
Poseidon
8
Ekspertide lähetamine
Lähetav riik
Osaleja
Vastuvõttev liikmesriik
Toetab ebaseadusliku rände surve all olevaid liikmesriike ja annab parema ülevaate ebaseaduslike rändajate marsruutidest ja ebaseaduslikest rändajatest Ebaseaduslike rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Oluline kontrollida Türgiga külgnevat maismaapiiri ja teisi idapoolseid maismaapiire Sloveenia välispiir on ebaseadusliku rände marsruutidel peamine värav Euroopasse Kohustus anda panus ELi piiri ühisesse kontrolli ja kaitsesse piirkonnas, kus saab oma teadmisi ja kogemusi kõige tõhusamalt kasutada Ebaseaduslike rändajate avastamine Kreekas või Bulgaarias
139/143
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Poseidon alla koondatud operatiivtegevust
4,5
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Poseidon mereosa alla koondatud operatiivtegevust
4,4
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Poseidon maismaaosa alla koondatud operatiivtegevust
4,5
Ühisoperatsioon Pulsar
1 Vastuvõttev ja
lähetav riik
Õhupiiri kaitse on meie asutuse prioriteet, rahvusvahelise operatiivkoostöö parandamine, kogemuste saamine ja jagamine
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Pulsar alla koondatud operatiivtegevust
3,5
Venemaa osalusel toimuv
ühisoperatsioon
1 Vastuvõttev liikmesriik
Ebaseaduslikud rändajad, kes vahetavad Aasia riikidest ja Aasia riikide kaudu ELi suunduvaid marsruute
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima Venemaa osalusel toimuva ühisoperatsiooni alla koondatud operatiivtegevust
3,8
Ühine tagasi-
saatmisoperatsioon
14
Algataja ja abisaaja
Abisaaja
Vastuvõttev liikmesriik
Lähetamine
Osaleja
Vaatleja
Eraõiguslik lennuettevõtja tekitab raskusi teatavate riikide kodanike vedamisel liinilendudel Ühine ebaseadusliku rände vastu võitlemine on asjakohane reaktsioon rändesurvele Kogemuste saamine, osalemine ühises tagasisaatmisoperatsioonis on mõnikord rahaliselt otstarbekam kui võõramaalasi individuaalselt repatrieerida Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Ebaseaduslike rändajate, eriti kuritegeliku taustaga ebaseaduslike rändajate repatrieerimine on oluline Eraõiguslik lennuettevõtja tekitab raskusi teatavate riikide kodanike vedamisel liinilendudel
140/143
lennuettevõtja kvootide, tagasipöördujate käitumise ja piloodi nõudmiste tõttu Operatiivvajadus Raskused ühiste tagasilendude haldamisel. Selles valdkonnas ei ole palju kogemusi. Raskused kolmandate riikide (nt Kongo Vabariik) saatkondadega. Puuduvad parimate tavade näited. Eraõiguslik lennuettevõtja tekitab raskusi teatavate riikide kodanike vedamisel liinilendudel Leedus opereeritavate lennuliinide tõttu Üksikuid tagasilende on raske (eriti vägivaldsete tagasipöördujate puhul) ja kulukas korraldada; Sloveenia osalemise ulatus 2011. aastal sõltub välismaalaste arvust ja kodakondsusest Väärtusliku teabe vahetamine taktikalisel tasemel, erialakogemuste vahetamine, koostöö muude Frontexi sektorite, Euroopa asutuste ja naaberriikidega Tõhusad tagasisaatmisoperatsioonid on parimad ebaseadusliku rände ärahoidjad. Koostöö Frontexi ja liikmesriikidega aitab tugevdada meie tagasisaatmisoperatsioone ja saadab lähteriikide potentsiaalsetele ebaseaduslikele rändajatele selge sõnumi
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühise tagasisaatmisoperatsiooni alla koondatud operatiivtegevust
4,4
141/143
Katseprojektid
Katseprojekt Attica
1 Ekspertide lähetamine
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima katseprojekti Attica alla koondatud operatiivtegevust
3,9
Katseprojekt Balti
riikidega
2 Osaleja
Tuginedes merel korraldatud ühisoperatsioonis osalemisel saadud praktilistele kogemustele. Erinevad geograafilised piirkonnad tekitavad osalevatele ekspertidele teatavaid praktilisi probleeme
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima Balti riikidega koos elluviidava katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust
3
Ärandatud sõidukite avastamis
e katseproje
kt
2
Osaleja; vastuvõttev liikmesriik
Vastuvõttev liikmesriik
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Rahvusvaheline teabe- ja kogemustevahetus seoses ärandatud sõidukitega
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ärandatud sõidukite avastamise katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust
3,4
Lennujaamade juhtide
konve-rentsi
katseprojekt
2
Ekspertide lähetamine
Osaleja
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Osalemine ühe osalejaga
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima lennujaamade juhtide konverentsi katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust
3,4
Küsitlemis-meetodite katseproje
kt
1 Ekspertide lähetamine
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima küsitlemismeetodite katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust
4
Katseprojekt FOSS
2 Ekspertide lähetamine
Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima katseprojekti FOSS alla koondatud operatiivtegevust
3,8
142/143
Muud
FOO 1 Vaatleja Operatiivkoostöö ja kulutasuvuse parandamine
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima FOO alla koondatud operatiivtegevust
3,6
RABIT
2
Algataja ja abisaaja
Vastuvõttev liikmesriik
Vajadus valmistuda kriisiolukorraks ning harjutada inimressursside ja tehnilise varustuse lähetamise erakorralisi meetmeid Lühikese aja jooksul on oodata suuremat hulka välismaalasi
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima RABITi alla koondatud operatiivtegevust
3,8
RAÜ FRAN
2
Osaleja
Teadmiste süvendamine; koostalitlusvõime parandamine Rändesuundumusi käsitleva teabe jagamine on ilmselt parim viis Frontexi ühisoperatsioonide toetamiseks ja liikmesriikide poolt oma piiri haldamisel kogetavate tegelike probleemide lahendamiseks
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima RAU FRANi alla koondatud operatiivtegevust
4,5
Koolitus (täpsustam
ata) 5
Osaleja
Algataja ja abisaaja
Koeraekspertide koolitus; koerajuhi käsiraamat Kogemuste jagamine teiste liikmesriikidega Parimate tavade vahetamine; analüüsivõime parandamine Ühiselt korraldatud koolituskursused tagavad juurdepääsu suuremale hulgale teadmistele kui riik või koolituskeskus (ükskõik kui suur) suudab pakkuda või anda; mida ulatuslikum on kogemustevahetus, seda parem
143/143
See on väga oluline piirivalvurite kutsestandardi tõstmisel ja kehtivatele õigusnormidele ühise tõlgenduse andmisel
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima koolituse alla koondatud operatiivtegevust
4,5
Probleemseid
kolmandaid riike
käsitlev õpikoda
1 Abisaaja
Liikmesriikide ja Frontexi oluliste küsimuste alaste kogemuste jagamine võimaldab teistel liikmesriikidel järgida lepingu üle peetavatel läbirääkimistel parimat lähenemisviisi või parandada avastamis- ja tagasisaatmisprotsessi
Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima probleemseid kolmandaid riike käsitleva õpikoja alla koondatud operatiivtegevust
4
Recommended