Eesti mäeinseneride 1960.a lend

Eesti mäeinseneride 1960.a lend

Enno Reinsalu, juuni 2001Värskendatud, märts 2008

Meie rühm alustas 1955. a

kui 28 noort meest tulid Tallinna, soovides asuda õppima mäendust

25 said sisse, neist kolm tingimisi –vene keele sisseastumiseksami hinne

tuli parandada kahelt vähemalt kolmeks.

Üks tingimisi sissesaanuist olin mina.

Algas üliõpilaselu

Sellel pildil Kohtu 4 intris, nagu siis ühikat nimetati. Praegu toimuvad selles ruumis Soome suursaatkonna pidulikud vastuvõtud. Pildil olevatest I kursuse mäetudengitest jõudsin lõpuni vaid mina (all vasakul nurgas).

Mäeõpe

toimus nii TPI vanas hoones kui ka Tallinna mäetehnikumi laboris, kus me sellel pildil legendaarse dotsent Elmar Kotka juhendamisel soonurit põrnitseme.

Lasnamäe paemurd

otse Kardioru taga oli lähim koht, kus võis mäetööd vaadata. Kui seal lõhati, oli see Kohtu intrisse kuulda ja näha.

Tegelikult moodustus rühm1957.a. kui 25-st sissesaanust oli

alles jäänud üheksa. Kuusteist “põrusid”, kaks jäid

nooremale kursusele, üks (Tõnu Loog) tuli vanemalt kursuselt ja üks (Gustav-Olimar Pae/Laigna) tuli majandustudengite seast. Matemaatiliselt:

25 - 16 - 2 + 2 = 9

Vaade Stenbocki maja aknast

Rahukohtu (toona Rahvakohtu) inter oli hoones, mida praegu tuntakse valitsuse ehk Stenbocki majana.

Alates 1956.a sügisest kujunes sinna rühma keskus ja kooskäimise koht.

Rühma sümboliks sai karu

See on meie hõbedast lipsumärk.

Kui märk hakkas tekitama poliitilisi küsimusi, kandsime seda püksirihmal.

Märgi tegi ERKI metallitudeng

Aarne Uustalu.

Intris käis tavaline tudengipullSellel pildil oleme

vahetanud Enn Lüütrega peakatted, et tõestada, kui tobedad need on.

See oli üks pisemaid tobedusi, millest rääkida. Suurematest saaks kogumiku.

Suvepuhkuse eest hoolitses riik

Esimesel, s.t 1956.a suvel saadeti tudengid Kasahstani vilja koristama. Pildil ei ole mitte liivapuistang vaid nisukuhil.

Fotol on tuntavad Enn Lüütre (paremal) Arvi Toomik (üksi taga) ning Ülo Sinisalu ja Maldon Haljas temast vasakul tagareas.

Pole minu foto - mina Kasahstanis ei käinud.

Suvepuhkuse eest hoolitses riik

Peale II kursust algasid kaevanduspraktikad. Algul Eestis, siis juba Venemaa kivisöebasseinides. Praktika ja sõit olid riigi kulul. Selle eest tuli kolm aastat töötada riigi poolt ette kirjutatud kohas.

Pildil Eesti Põlevkivi 4. kaevanduse ees: Eino Peek, mina, Harald Viljaste, Arvi Toomik ja Maldon Haljas ning dotsent Kuido Saarest. Taga on kaevur Ivan.

Suvepuhkuse eest hoolitses riik

Lisaks kaevandustöö heale palgale sai praktikal ka häid tüdrukuid.

Mõni tulid poisse (siin Eino Peeki) isegi jaama saatma. Vene mäetudengi uhkuseks oli vormimüts (paremal).

Suvepuhkuse eest hoolitses riikAlati üritasime teha

nii, et praktikale sõites ja sealt tagasi tulles saaks peatuda Moskvas.

Pildil sammub mäetudengite seltskond kõrghoonet uudistama.

Suvepuhkuse eest hoolitses riik

Pärast neljandat kursust peeti meid nii küpseks, et meil lubati relva katsuda. Laskemoonata. Foto 1959. a suvest Klooga laagris.

Ülo Sinisalu, Maldon Haljas, mina, Eino Peek ja Arvi Toomik. Pildistas Enn Lüütre.

Teised kolm olid sõjaväekõlbmatud.

Suvepuhkuse eest hoolitses riik

Tegelikult oli kogu sõjaväelaager suur molutamine.

Suvepuhkuse eest hoolitses riikKuid ka ise tuli

hoolitseda. Kasahstani pärast jäi ära geoloogia praktika. See tuli enne diplomit ära teha. Selleks ajaks olime TPI-s õppeedukuselt parimad. Saime preemia.

Rühmavanem Kustav Laigna korraldas selle raha eest bussi ja tegime geoloogilise ringreisi läbi Eesti ja Läti.

Hetkel oleme Siguldas. Eriti põhjalikult tutvusime

Riia geoloogiaga.

Geoloogilise suvepraktika juhid

Praktika juht dotsent Kalju Ojaste, kes veel hiljaaegu õpetas geoloogiat ja bussijuht

Meie märgidTPI lõpetanu 1960.a

rinnamärk. Materjal - hõbe ja email.

Kuna märgil puudub nõukogude sümboolika, telliti ja tehti märke eraviisiliselt.

Märgi “jõime sisse” 1959.a detsembris Koskla intri klubis.

Meie märgid

NSVL mäeinseneri

rinnamärk.

Materjal - pronks

ja email. 1960.a

anti need koos

diplomiga.

Märki ei kantud.

Kes me penskarid olime\oleme

Maldon Haljas - Kunda Tsemendi mäeinsener

Gustav Laigna - Mereakadeemia emeriitprofessor, 2006

Tõnu Loog - Eesti Põlevkivi mäeinsenerEnn Lüütre - TTÜ erudotsent,

Kaitseministeeriumi spetsialistEnno Reinsalu - TTÜ emeriitprofessorÜlo Sinisalu - TTÜ erudotsent, Võlumäe

dendropargi omanikArvi Toomik – vabakutseline teadur

Lisaks mäeinseneri kutsele onMaldon Haljas - tuntud Eesti kabetajaGustav Laigna - tehnikadoktorTõnu Loog - tootmispsühholoogEnn Lüütre - tehnikakandidaatEnno Reinsalu - tehnikakandidaat Ülo Sinisalu - majanduskandidaatArvi Toomik - tehnikakandidaatHarald Viljaste - tootmispsühholoog

Kõik, mis toimus vahepeal

… koosnes eraelust, karjäärist, saatusest. Kohtumised sõltusid töökoha ja -paigast,

peresidemetest, juhusest.Nagu enamus tipikatest, korraldasime ka

meie rühma kokkutulekuid.Algul toimusid need kahe aasta tagant

mäeinseneride järjepeol, millest puuduvad fotod ja olulised mälestused.

Alles 15 aastat pärast lõpetamist tundus meile, et oleks mõttekas aeg-ajalt teha ka rühma kokkusaamisi.

Kokkutulek 1975.a

oli Kuremäe lähedal Konsu järve kaldal A. Skotšinski nim. Mäendusinstituudi Eesti Filiaali saunas.

Kokkutulek 1975.a

Selleks puhuks sai tehtud lipp, mis illustreeris karude joomalaulu “Karu tuli koopast, vaatas kuud, nühkis oma p….t vastu puud…”

Pildil näeb karu kuul ameeriklaste jalajälgi. Lipu värve näed hiljem.

Kokkutulek 1975.a

oli tavaline saunapidu, tavalised karused naljad.

Esimesena lahkus

Harald Viljaste

6.10.1983.

Eesti Põlevkivi

mäeinsener,

tootmispsühholoog

Haraldi matusel olid koos

Eino Peek, Arvi Toomik, Gustav Laigna, Tõnu Loog ja mina. Maldon Haljas ei jõudnud kohale, Enn Lüütre oli Alžeerias, Ülo Sinisalu Kaukaasias.

Kokkutulek 1985.a

oli Toila ja Sillamäe vahel Konju külas, minu toonases suvekodus.

Vasakult: Ülo Sinisalu, Maldon Haljas, Enn Lüütre, Arvi Toomik, Tõnu Loog ja mina. Gustav Laigna pole käinud ühelgi kokkutulekul, Eino Peek oli selleks ajaks meist juba irdunud

Teisena lahkus

Eino

22.04.1993

Miks, me ei

tea

Kokkutulekud jätkusid

1998. a oli see karude lipu all Võlumäel, Vaeküla ja Kabala vahel Ülo (habemega) dendropargis.

Võlumäe on ilus koht Lääne-Virumaal

.

K a b a l a r a b a

V i r u -K a b a l a

K õ r m a

Kabala

M i i l a

Vaeküla

S ä m i

R ä g a v e r e

P õ l u l a

Nõmmise soo

KU

ND

A J

Vaeküla

R Ä G A V E R E

R a u d l e p a

V a e k ü l a

M õ e d a k a

Mõedaku A a s u v ä l j a U l v i

N õ m m i s e

S Õ M E R UK o o v ä l j a

V e t i k u

Vetiku Väikejärv

Vetiku Suurjärv

Sõmeru

K a a r l i

Vaeküla

S ä m i

R ä g a v e r e

P õ l u l a

Nõmmise soo

KU

ND

A J

Vaeküla

R Ä G A V E R E

R a u d l e p a

V a e k ü l a

M õ e d a k a

Mõedaku A a s u v ä l j a U l v i

N õ m m i s e

S Õ M E R UK o o v ä l j a

V e t i k u

Vetiku Väikejärv

Vetiku Suurjärv

Sõmeru

K a a r l i

Alu karjäär

DENDROPARK

VÕLUMÄE

Kokkutulek 1998.a

… oli jälle Võlumäel. Kohal oli tuumik: Enn, Maldon, Ülo, Arvi, Tõnu. Mina pildistasin

Kokkutulek 2000.a

…oli Sämis, Arvi suvekodus. Enn, mina, Ülo ja Arvi.Oleme kohakuti oma autodega. Maldon oli saunas

Kokkutulek 2001.a

algas 1. juulil kell 12 Võlumäel. Fotol: Arvi, Võlumäe peremees Ülo, Maldon, Tõnu ja Enn. Mina pildistasin

Kustav-Olimar Laigna (Kusti)lahkus 2006. veebruaris

Pärnamäel: mina, Tõnu, Enn ja Arvi. Maldon ei jõudnud kohale, Ülo oli Kaukaasias.

Kokkutulekud jätkuvad …

…Võlumäel, iga aasta juulikuu esimesel laupäeval kell12.00

Kuni ?