Euroala arengud

Preview:

DESCRIPTION

Euroala arengud. Euroala viimased majandus- ja eelarvearengud. Majanduskasv on aeglustunud Uue majanduslanguse (2 kvartalit negatiivset majanduskasvu võrreldes eelmise kvartaliga) risk suurenenud 2011.aasta kasvu prognoos 1,5% ja 2012 0.5% Nn programmiriikidest on Kreeka tugevas languses - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Euroala arengud

Euroala viimased majandus- ja eelarvearengud

• Majanduskasv on aeglustunud• Uue majanduslanguse (2 kvartalit negatiivset majanduskasvu

võrreldes eelmise kvartaliga) risk suurenenud• 2011.aasta kasvu prognoos 1,5% ja 2012 0.5%• Nn programmiriikidest on Kreeka tugevas languses• Erinevad majanduse kindlustunde indeksid on pigem langemas

• Euroala “häda”fookus osaliselt ebaõiglane • Euroala rahandus parem kui USAs või Jaapanis • Euroala numbrid paranevad: 2012 defitsiit 3.9%, 2013 3.2% (2011

4.7%)

• Riskid hallatavad ühiste institutsioonide ja riikide vastutustundliku poliitika korral – kodutöö!

Enamik liikmesriike peaks oma ülemäärase

defitsiidi korrigeerima 2012–2013

    2011 2012 2013 2014 2015

BE 2012          

BG 2011          

CZ 2013          

DK 2013          

DE 2013          

EE -          

IE 2015          

EL 2014          

ES 2013          

FR 2013          

IT 2012          

CY 2012          

LV 2012          

LT 2012          

LU -          

HU 2011          

MT 2011          

NL 2013          

AT 2012          

PL 2012          

PT 2013          

RO 2012          

SI 2013          

SK 2013          

FI 2011          

SE -          

UK 2014/15          

Euroala liikmelisus tõi kaasa krediidiriski alahindamise finantsturgude poolt ja sellega kaasnevad ahvatlused

valitsustele

Kümne-aastase riigivõlakirja intress, %

Allikas: ECB

Aeglane majanduskasv + kõrge võlakoormus = …

10a valitsusvõlakirja intressid, %

Saksamaa

Kreeka

Iirimaa

Itaalia

Portugal

Hispaania

Belgia

Allikas: Reuters EcoWin

nov

06 07

mai aug nov

08

mai aug nov

09

veebr mai aug nov

10

veebr mai aug nov

11

veebr mai aug nov

%

0

5

10

15

20

25

30

35

Ennetavad meetmed tuleviku kriiside vältimiseks

• Stabiilsuse ja kasvu pakti reform ja eelarveraamistike miinimumnõuded

• Makrotasakaalustamatuste seire• Riikide konkurentsivõime võetakse luubi alla• Vajadusel riikide poolt vastumeetmed

• Euroopa semester, EuroPluss pakti raames euroala riikide endi seatud eesmärgid erinevate reformide läbiviimiseks

Kriisilahendusmeetmed

• Erakorralised toetuslaenud euroala riikidele euroala stabiilsuse tagamiseks• Kreeka laenuprogramm, EFSM (EL eelarve garantii),

EFSF, ESM• EFSF ja tulevikus ESM arsenal on laienenud:

võlakirjade ost, ennetavad krediidiliinid, pankade rekapitaliseerimise programm

• Euroopa Keskpanga sekkumine võlakirjaturgudel ja pankadele likviidsuse pakkumine

Euroala tippkohtumine 23. & 26. oktoober 2011

• Kreeka – siht langetada 2020.aastaks võlakoormus 120% SKP-st• Uus toetusprogramm 100 mld eurot• Erasektori kaasamine: 50% võlakirjade allahindlus, selle

tarbeks 30 mld eurot• Programmi täitmise rangem järelevalve

• EFSF võimendus 4-5 korda: riikide garantiisid ei suurendata

• Pankade rekapitaliseerimine, et saavutada 9% tase 2012 juuniks

• Euroala juhtimise tugevdamine

EFSF ning euroala toimimine

• EFSFi peamine eesmärk• Euroala stabiilsuse tagamise eesmärgil …• … anda erakorralist laenu liikmesriikidele konkreetse

majandusprogrammi elluviimise toetamiseks

• EFSFi funktsioon ei ole unikaalne: • IMF annab liikmesriikide osaluste alusel samuti

erakorralist laenu oma liikmesriikidele• EFSFi + EFSMi ja tulevikus ESMi maht on 500 mlrd €• EL annab ka praegu eelarvest laenu euroalasse mitte

kuuluvatele liikmesriikidele, sh. Läti

EFSF ning euroala toimimine

• EFSF ja laenu võttev liikmesriik• Arenenud riigi (ajutine) maksejõuetus on kulukas, eriti

Euroopa Liidu ühisel kauba- ja teenusteturul• Seega on liikmesriigile antav laen majandusprogrammi

toetuseks ja programmi täitmise eeldusel (aga muidu laenu ei saagi) kogu (raha)liidu jaoks oluline

• EFSF ja euroala stabiilsus ühe riigi raskuste korral: • Julgestuslaen• Laen pankade rekapitaliseerimiseks• Laen võlakirjade ostmiseks järelturult

EFSF/ESM/SMP ei ole “hõbekuul”

Allikas: Bloomberg

Refinantseerimisele kuuluvad riigivõlakirjad (milj. EUR)

0

200,000

400,000

600,000

800,000

1,000,000

1,200,000

2012 2013 2014 2015 2016 2017 …

Portugal

Kreeka

Hispaania

Itaalia

“Kreeka nakkus” euroalal

• Finantssektor – usaldamatus pankade vastu• Euroopa pankade vaheline laenuturg• USA rahaturu fondid kardavad laenata Euroopa

pankadele

• Väärtpaberiturg – riskikartlikkus• Hirm paljude liikmesriikide võlakirjade ees –

intressimäärade tõus• Üldine riskikartlikkus – aktsiahindade langus

• Majanduskasv • Finantssektori ebakindluse mõju pangalaenudele• Ebakindluse mõju tarbimisele ja investeeringutele

“Kreeka nakkus” ja Eesti

• Üldiselt Eesti kaitstud• Madal riigivõlg, investorite ja reitinguagentuuride

usaldus riigi rahanduse kestlikku arengusse• Regiooni pangad tugevad

• Riskid - majanduskasv• Peamiste majanduspartnerite kasvu aeglustumine:

Saksamaa, Rootsi, Soome• Riskistsenaarium – SKP kasv prognoositust madalam

• Riskid - pangandus• Finantssektori ebakindluse mõju pangalaenudele• Ebakindluse mõju tarbimisele ja investeeringutele

Recommended