Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik

Martin EhalaTriinu Laar

Karin SoodlaKadri Srmus

Maigi Vija

Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika pik

[ )G

mnaasium

i praktilise eesti keele kursuste metoodika pik

2011. aastal kinnitatud gmnaasiumi riiklikus ppekavas on esmakordselt kolm kohustuslikku praktilise eesti keele kursust, mille ld eesmrk on svendada ja arendada pilaste eesmrgiprast ja olu korra phist emakeeleoskust. ppematerjal esitab praktilise eesti keele metoodika phimtted ja nitlikustab neid praktilise eesti keele tundide video salvestiste, tunnikavade, tlehtede ja petajate kommentaaridega.

9 7 8 9 9 4 9 3 2 5 6 2 7


Martin Ehala, Triinu Laar, Karin Soodla, Kadri Srmus, Maigi Vija

Martin EhalaTriinu Laar

Karin SoodlaKadri Srmus

Maigi Vija


Retsensendid: prof Krista Kerge ja Helin Puksand

Keeletoimetaja: Leelo Jago

Kaanekujundaja: Kalle Paalits

Kljendaja: Aive Maasalu

Raamatu vljaandmist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist SA Archimedese programmi Eduko kaudu.

ISBN 9789949325627 (trkis)ISBN 9789949325634 (DVD) ISBN 9789949325689 (pdf)

Trkk: Geif O

5Sisukord

Sisukord

Saateks .................................................................................................... 7

1. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon ................................................................................. 9

1.1. Taust ......................................................................................... 9 1.2. Kontseptsioon ......................................................................... 10

2. Kujundav pe .................................................................................... 18 2.1. Teadmusprotsessid ................................................................. 18 2.2. Teadmusprotsessid kui ppimise alus ................................... 20 2.3. ppetegevuste planeerimine teadmusprotsessidest lhtuvalt ..................................................................................... 21

3. ppet kavandamine .................................................................. 24

4. ppetunni mudelid ja tunni planeerimine ................................. 38 4.1. Kolmeosaline tunnimudel ...................................................... 38 4.2. Traditsiooniline tunnimudel .................................................. 40 4.3. Viieosaline tunnimudel ........................................................... 40 4.4. Kaks-hes-tunnikava .............................................................. 41

5. Klassi juhtimine .............................................................................. 44 5.1. pilaste suhtumine ppetsse ............................................. 45 5.2. Juhiste ja tkskude andmine .............................................. 48 5.3. Paaris- ja rhmat ................................................................. 49 5.4. Toetava pikeskkonna loomine ............................................. 49

6. petamismeetodi valimine ........................................................... 55 6.1. Osaoskuste arendamine .......................................................... 55 6.2. petaja roll .............................................................................. 64 6.3. Tagasilgid petamisel .......................................................... 65

7. Hindamine ....................................................................................... 69 7.1. Kokkuvttev ja kujundav hindamine ................................... 69 7.2. Hindamisprotsess .................................................................... 71 7.3. Hea hindamise printsiibid ..................................................... 77

6 Sisukord

Lisad ...................................................................................................... 79Lisa 1. Nidistunnikava, tlehed ja edasine tegevus ............... 79Lisa 2. Vaatlus ................................................................................. 108Lisa 3. ppelesanded ppevideote phjal ................................. 128Lisa 4. ppevideod ja tunnikavad ............................................... DVD

SaateksGmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste eesmrk on arendada pi-laste funktsionaalset keeleoskust. Praktilise eesti keele kursuste ppe-sisu on toimingukeskne: harjutatakse keelelist toimimist eri suhtlusolu-kordades niihsti knes kui ka kirjas, nii teksti vastuvtjana kui ka teksti loojana, seejuures teadvustades, et eri suhtlusolukordades kasutatav keel on erisugune. Raamatu eesmrk on anda ideid, soovitusi ning niteid, kuidas praktilist eesti keelt koolis petada.

Metoodikapiku idee tekkis 2011. aastal T eesti ja ldkeeletea-duse instituudi tienduskoolitusel Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika, mille raames fi lmiti ja analsiti 14 eesti keele tundi. Seitsme tegevpetaja pnevate tundideta poleks seda raamatut praegusel kujul saanud sndida. Suur tnu, petajad Tiina Brock, Kadri Ottenson, Merle Pintson, Dea Proode, Heily Soosaar, Terje Varul ja Kalle Viik. Tname ka petajaid, kes osalesid pikal tienduskoolitusel, andsid videotundide kohta tagasisidet ja jagasid oma petamisalaseid teadmisi ja kogemusi. Meie tnu kuulub ka koolituse ppejududele prof Minna-Riitta Luukkale, Pille Slabinale ja Einike Pillile.

1. peatkis anname levaate praktilise eesti keele kursuse olemu-sest. 2. peatkis tutvustame kujundava ppe mistet ning keeleppele lhenemist teadmusprotsesside kaudu. 3. peatkis tuleb juttu ppe t kavandamisest, 4. peatkis mitmesugustest tunnimudelitest ja tunni planeerimisest. 5. peatkis ksitletakse klassi juhtimist, 6. peatkis ppemeetodi valimist, 7-ndas hindamist ja tagasisidestamist. Seega pame anda juhendeid ppe kavandamiseks alates kursuse planee-rimisest kuni ksikute ppetundide ettevalmistamise, meetodi valiku, hindamise ning klassi haldamiseni.

Ksimustega thistatud lesanded pakuvad vimalust loetu le jrele melda, seostada oma kogemustega, vastu vaielda ning juda sel teel vtete ning viisideni, mida petajana ise sooviksite oma pe-tamispraktikas rakendada. Lisast 1 leiate petaja Tiina Brocki loodud ppeteema kava. Lisas 2 on soovitused tundide vaatlemiseks koos t-lehtedega. Lisa 2.1 sisaldab tabelit selle kohta, missugust vaatluslehte he vi teise videotunni puhul kasutada. Lisast 2.2 leiate 15 vaatluslehte, millest igaks keskendub hele ppetunni aspektile. Lisas 3 on esitatud videotundide phjal koostatud ajamahukad lesanded, mis nuavad peale tundide vaatlemise td ka ppekava vi muu materjaliga.

8 Saateks

piku juurde kuuluvad lisana tegevpetajate antud praktilise eesti keele tundide salvestused (lisatud DVD-plaadil) koos tunnikavadega (vt Lisa 4).

pik on meldud eelkige eesti keele ja kirjanduse petajaks ppi-jatele, alustavatele petajatele, loodetavasti leiab pikusse koondatud materjalist midagi pnevat ja kasulikku iga petaja.

Tname retsensente prof Krista Kerget ja Helin Puksandit, keele-toimetajat Leelo Jagot ning Einike Pillit kasulike kommentaaride eest hindamise peatki kohta.

Raamatu tistekst on elektrooniliselt kttesaadav ESFi Eduko pro-grammi kodulehelt (vt http://eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid) ja T eesti ja ldkeeleteaduse instituudi kodulehelt (vt http://www.keel.ut.ee/et/prek), kus saab selle kohta ka tagasisidet anda.

Head kasutamist!Autorid2014

http://www.keel.ut.ee/et/prekhttp://www.keel.ut.ee/et

91. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon



1.1. Taust

2011. aasta riiklik ppekava ti gmnaasiumi eesti keele petusse phi-mttelise uuenduse: praktilise eesti keele kursused. Traditsiooniliselt on emakeelt petatud samal moel nagu matemaatikat, fsikat vi keemiat petuse eesmrk on olnud teadmiste omandamine. Samas sar naneb emakeelepetus oma olemuselt pigem vrkeelepetusega, mille eesmrgiks on arendada pilaste keeleoskust ja petada erinevates suhtlus olukordades hakkama saamist, mitte pelgalt teoreetilisi teadmisi keele kohta. Praktilise eesti keele kursused vtavadki le vrkeele- ja teise keele petusele omase ksitluse ja esitavad kursuse sisu prakti-liste suhtlustegevuste kaudu, mitte keele struktuurist lhtuva teadmiste ssteemina. hesnaga, praktilise eesti keele kursustel on eesmrgiks pilaste funktsionaalse keeleoskuse arendamine.1

Eesti keele ja kirjanduse ainetes olid ppe-eesmrgid pdevus tena snas tatud juba 1996. aasta ppekavas. Aine sisu oli siiski lahti kirjuta-tud teadmistest lhtuvalt, mis tekitas vastuolu petuse sisu ja eesmr-kide vahel. Pdevuste arendamisel phinev arusaam ppimisest ja pe-tamisest muutus aastate jooksul petajatele jrjest omasemaks ja uues, 2011. aasta vljundiphises ppekavas on praktilise eesti keele kursuste ainesisu kirja pandud arendatavate pdevuste ja pitulemuste kaudu.

ks kesksemaid eeldusi pdevusphise ppe mistmiseks on aru-saam, et pdevused on seotud olukordadega. See thendab, et mistahes pdevuse me vaatluse alla ka ei vtaks, on vimalik seda rakendada vaid kindlas olukorras, kus niisugust pdevust lheb reaalselt vaja. Niteks

1 Riiklikus ppekavas kasutatakse funktsionaalse keeleoskuse snonmi-na mistet suhtlus pdevus, mis thendab suutlikkust ennast selgelt ja asja-kohaselt vljendada, arvestades olukorda ja suhtluspartnereid, esitada ja phjendada oma seisukohti; lugeda ning mista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; vrtustada igekeelsust ning vljendusrikast keelt (vt GRK 2011. Elektrooniline Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13272925).

10 1. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon

ujumispdevust rakendatakse vees, autojuhtimispdevust liikluses, avaliku esinemise pdevust esinedes jne. Pdevuse seotus olukorraga thendab, et iga pdevust tuleks arendada seda eeldavale olukorrale vimalikult lhedastes tingimustes. Nii tuleb autojuhtimispdevuse omandamiseks harjutada autoga sitmist, alguses simulaatoril, kuid seejrel platsil ja lpuks kindlasti ka tegelikus liikluses.

Eesti keele tundides on varem arendatud fi loloogilist pdevust keele struktuuri ja grammatilise analsi ning kirjandi kirjutamise oskust. Emakeele petuses ei ole arendatud oskust kasutada keelt mitme-sugustes priselus sageli ette tulevates olukordades, kuid praktilise eesti keele kursused on samm eesti keele petuse muutmiseks elulhedaseks et pilased saaksid aru, milleks neil kirjaoskust tegelikus elus vaja lheb.

? Analsi erinevaid eesti keele gmnaasiumikursuste ppe-komp lekte. Kas need toetavad pigem aine- vi vljundi-phist petust? Phjenda oma arvamust, too niteid.

1.2. Kontseptsioon

Praktilise eesti keele kursused on ppekavas ja ppevaras les ehitatud pdevustest lhtuvalt. Pdevus on teadmistel, oskustel ja vrtustel phi-nev suutlikkus teatud tegevusalal vi -valdkonnas tulemuslikult toimida (T 2008). Pdevuse kujunemisel on kesksel kohal vastavate tegevuste harjutamine ehk toimingukesksus, mitte selle tegevuse kohta teoreeti-liste teadmiste omandamine. Kui kasutada klaverimngu analoogiat, siis keskendub pdevusphine petus klaverimngu harjutamisele, samas kui ainekeskne petus seab fookusesse klaveri ajaloo, ehituse, muusika-teooria jm sellega seotud valdkonnad.

Keelepetuses thtsustatakse tulevase kodaniku suutlikkust toime tulla hiskonnas, arvestatakse tema kultuuritausta ja isikupra: eeldusi, huvisid, vimeid jm (Kerge, Uusen 2010), arendatakse mitmik-kirjaoskust (ingl multiliteracies) ehk traditsioo niliste ja multimodaal-sete tekstide valdamist knes ja kirjas (Anstey, Bull 2006: 23; EKR 2007: 30; Ehala 2008). Multi modaalsus hlmab seitset suhtlusviisi:

1) kirjalik kirjutamine ja lugemine (ksitsi kirjutatud tekst, arvuti-klaviatuuril kirjutatud tekst, tekst ekraanil);


2) suuline knelemine ja kuulamine (spontaanne, elav ja lindista-tud kne);

3) visuaalne vaatamine (paigal seisvad vi liikuvad pildid, skulp-tuurid, ksit; horisont, vaateala, stseen);

4) auditiivne kuulamine ja kuulmine (mbritsevad helid, hled ja muusika);

5) puuteline puudutused, maitse ja lhn (kinesteesia, fsiline kontakt, klma- ja kuumatunne, haare, esemete kuju);

6) estiline viibete, noilmete, silmaliigutuste ja pilkude then-dused, kteliigutused, kehahoiak, kitumisviis, knnak, riietus ja mood, soeng, tants, tegevuste jrjestus, ajastatus ja sagedus, tsere-mooniate ja rituaalide thendused;

7) ruumiline lhedus, kaugus, paigutus, isiklik distants, arhitek-tuur/ehitised, linna- ja tnavapilt, maastik. (New Learning Online. Multimodality)

? Analsi riikliku ppekava praktilise eesti keele kursuste pi-tulemusi ja paku vlja vimalusi, kuidas viks praktilise eesti keele petamisel arendada mitmikkirjaoskust.

Pdevuse arendamine eeldab suhtluskoostd, mis thendab, et pde-vuse rakendamisel on inimene kindlas rollis, mis alati suhestub tema suhtluskaaslaste rollidega (Kerge 2011). Praktilises petuseski peaksid pilased olema eri rollides ks vtab intervjuud, teine annab seda; ks vitleb poolt, teine vastu, kolmas annab hinnangu.

Suhtlusolukorrad erinevad niihsti ametlikkuse astme, aine -vald konna spetsiifi lisuse kui ka vljenduse kujundlikkuse poolest. Iga suhtlusolukord eeldab sobivat keelekasutusviisi. Korduvate keele-kasutusviiside phjal on vlja kujunenud tekstiliigid e anrid. Oskus olukorra kohaselt suhelda thendab tunda sellele anrile iseloomu-likke tunnuseid. See ongi praktilise eesti keele petuse kige ldisem eesmrk.

? Leia selliseid eesti keele ppekavast lhtuvaid pdevusi, mil-le arendamisel eeldatakse suhtluskoostd.Praktilises ppets thendab suhtlusolukorrast lhtumine, et kik pi-lased ei ole samas rollis ega tida tpselt sama lesannet. Pdevus phine pe eeldab olukordade lbimngimist ja see omakorda eeldab erinevate


rollide koostoimet vastavalt anri reeglitele. Kik see muudab ppet planeerimise keerukamaks, petamismeetodid ning tagasiside andmise teistsuguseks kui traditsioonilise frontaalse klassippe korral.

Pdevusphist metoodikat eeldav riiklik ppekava on olulisel m-ral avardanud ainetevahelise limingu vimalusi. Limingu all vib mista teadmiste ja oskuste seostamist nii hes ppeaines, ainevald-kondades kui ka erinevate ppeainete ja ainevaldkondade vahel (Kuusk 2010). Limingut on liigitatud sisemiseks ja vlimiseks, vertikaalseks ja horisontaalseks (Kuusk 2010, Ehala 2010).

Sisemine liming toimub pilase teadvuses, kui ta pab seostada pitavat varasemate teadmiste ja oskustega. Vlimine liming on seo-tud ppekava koostamise, korraldamise ja rakendamisega. Selle tule-musel ksitletakse erinevates ainetes lhedasi vi haakuvaid teemasid samal ajal, sisulist loogilist jrgnevust arvesse vttes.

Vertikaalne liming thendab terviku loomist he ppeaine sees teemade loogiline jrjekord ja koosmju toetavad ainesisese pdevuse kujunemist. ppeainesisest e vertikaalset limingut vib omakorda jagada veel lineaarseks ja spiraalseks. Lineaarse limingu puhul on he ppeaine sisu ppeastme erinevate kursuste vahel ra jagatud. Spiraallimingu korral ksitletakse igal ppeaastal ainet tervikuna, meenutades pitut ning lisades uusi nansse. Sellisel moel liigutakse n- spiraali mda lihtsamalt ainesisult keerulisemale.

Praktilise eesti keele kursuste ainekavas tuginetakse tnapeva-sele keeleppe ideele, mis rhutab tekstide, eluliste olukordade ja keele osaoskuste tihedat seost (Kerge 2011). Nende kursuste peamine eesmrk on kujundada pilaste suhtluspdevust. See tttu soovitatakse kasu-tada praktilise eesti keele aines spiraallimingut ning arendada kiki keele osaoskusi kirjutamist, lugemist, rkimist ja kuulamist. Uusi keeleteadmisi antakse kursustel sel mral, et pilastel oleks vimalik omandada praktilisi keeleoskusi (Ehala 2010). Pratakse thelepanu pilaste suulise ja kirjaliku suhtluse, vljendusoskuse arendamisele, eri liiki tekstide mistmise ja loomise oskuse s vendamisele, selleks vajaliku info otsimise ja kasutamise praktiliste oskuste kujundamisele (GRK 2011, lisa 1: 2, 6).

Horisontaalne liming seob erinevaid aineid ja lbivaid teemasid ning toetab aineteleste pdevuste kujunemist. Kui ainekeskne eesti keele petus keskendus eesti keele struktuuri ja igekeelsusreeglite omandamisele, oli sellega vimalik limida kll tekstipetust, kuid


katse limida keele struktuuri petamist kirjanduse vi teiste ainetega ei nnestunud.

Praktilise eesti keele tundides omandatud keelelised metateadmi-sed, oskused ja hoiakud toetavad pilaste emakeelekasutust ka teistes ppeainetes. Samuti arendavad teiste ainete petajad oma ppetundides erialast keeleoskust, sh keeruliste mittelineaarsete tekstide, nt jooniste, diagrammide, tabelite, hpertekstide jt lugemist (Ehala 2010).

Praktilise eesti keele kursustel aitavad horisontaalset limingut kavandada ja rakendada teistel eesti keele kursustel (Keel ja hiskond, Meedia ja mjutamine, Teksti keel ja stiil) ksitletavad teemad, ppekava lbivad teemad ja/vi kirjandustundides ksitletavad teemad, mille hul-gast valivad petajad ppesisu. Esimesel juhul on tegemist eesti keele ainesiseste ppevaldkondade liminguga. Et eri anrides tekstidele on iseloomulikud eri tpi keelekonstruktsioonid, siis on vimalik prakti-lise eesti keele petuses siduda keeleppe teemad tekstiliikidega. Niteks tuleb ametlikus keelekasutuses sageli ette nominaalstiili, mistttu on vastavatest keelekonstruktsioonidest mistlik rkida just ametliku kee-lekasutuse juures. Samamoodi eeldab niteks uudise kirjutamine eri allikatest prineva teabe ja arvamuse vahendamist, seega on selle teema raames phjendatud otsese ja kaudse kne ksitlemine (Ehala 2010).

? Loomuliku limingu toetuseks on ilmunud kogumik Li-ming. Limingu vimalusi phikooli ppekavas (Jaani, Aru 2010). Arutle selle le, kas gmnaasiumiastmes on limingu phimtete rakendamisel phimttelisi erinevusi.

Eesti keele kui praktilise aine ppimise eesmrk on pilase funktsio-naalse keeleoskuse arendamine ning seetttu haakub praktilise eesti keele petus vga tihedalt pilaste ja petajate vahelise ldise suhtlu-sega koolis, loomulik ja vajalik on liming nii erinevate ainete kui ka koolivlise eluga seoses. Keelekasutus toimub ju alati mingil eesmrgil ehk millestki rkides ning teema, millest rgitakse, sltub suhtlus-situatsioonist. Seega ei ole oluline, kas praktilise eesti keele harjutamine toimub petajate ja pilaste igapevasuhtluses, ilukirjandustekstide ksitlemisel kirjandustunnis vi mngitakse lbi suhtlusolukordi, mis tulevad ette vljas pool kooli. Erinevate teemade ja ainete limimine vi-maldab aega kokku hoida ja seega omandada sama aja jooksul rohkem kui varasemat teadmistephist petust kasutades.


praktiline eesti keel

koolivline elu

suhtlus koolis

keeleteadmiste petus tekstipetus

teised ppeained

kirjandus-petus

JOONIS 1. Liming praktilise eesti keele petuses.

Lbivate teemade kaudu vib praktilise eesti keele kursusi limida koolivlise eluga ning ldpdevuste arendamiseks kasutada ppets vastavasisulisi tekste. Niteks vib korraldada teemapevi vi ettekande-konverentse. Emakeelepetajaga koosts mtlevad pilased ppekava lbivatest teemadest lhtudes vlja ettekannete pealkirju. Iga pilane valib endale sobiva teema vi pakub selle ise. ppija valmistab ette kuni 10minutilise ettekande ja esitab selle klassikaaslastele. Kuulajad kirju-tavad paberilehele vhemalt kaks ksimust vi mtet, mis neil seoses ettekandega tekkisid. Prast ettekandeid arutletakse tekkinud ksimuste le moderaatori juhtimisel. Tagasisidestamisse ja hindamisse kaasatakse ka pilasi, kes annavad esitlusele hinnangu ja analsivad oma aktiiv-sust kuulajana. Aine- ja keeleppe limimiseks vib koos teiste ainete petajatega korraldada teemapevi. Huvitavaid limimisvimalusi leiab ka mitmesugustest kogumikest (vt Lisalugemist, ptk lpus).

? Leia vimalusi, kuidas limida praktilise eesti keele kursusi lbivate teemade ja ldpdevustega.Praktilise eesti keele kursuste ppesisuks on keeleliste pdevuste aren-damine, st knelemis-, kirjutamis-, kuulamis- ja lugemisoskuse aren-damine praktilise harjutamise teel, lhtudes suhtlusolukorra anrilistest nuetest. Et mainitud osaoskused arenevad keelelise tegevuse kigus


limitult, siis peaks neid ka harjutamise kigus tervikuna arendama. Niteks referaadi kirjutamiseks tuleb arendada nii info-otsimisoskust, tekstimistmisoskust, igekeelsust kui ka snavara. Vitluses osalemine arendab peale suulise kneosavuse ja argumenteerimisoskuse ka kuu-lamisoskust ja info sstematiseerimise oskust jne. Tegevuste limituse tttu ei ole otstarbekas ka ppeprotsessis eri osaoskuste arendamist rangelt eristada. Samas on loomulik, et harjutustunni fookus vib olla hel vi teisel osaoskusel, olenevalt sellest, mis eesmrk on tunnile sea-tud ning mis pdevusi tahetakse arendada ja pitulemusi saavutada. pitulemus on ppimise tulemusel omandatav pdevus teadmised, oskused ja hoiakud, mida ppija peab mingi aja jooksul omandama ning olema vimeline demonstreerima (kutseppes ja krghariduses kasutatakse pitulemuse asemel mistet pivljund). (T 2008)

Praktilise eesti keele kursuste ksitlemine oskusainena ei thenda, et nendes poleks ldse kohta teadmiste omandamisel. On pris selge, et teoreetilised teadmised aitavad pdevuste kujunemisele kaasa, kuid tuleks thele panna, et teadmiste omandamisele kulutatav aeg ei tohi suruda pilasi pikaks ajaks passiivsesse rolli. Seega ei saa teoreetilisi teadmisi petada mahukate, sstemaatiliselt jrjestatud ainekesksete ksustena (tundidena), vaid neid tuleb pikkida hsti lbimeldud aktiivppemeetodite abil vikeste annustena praktiliste soorituste ette ja vahele. Et praktilised sooritused lhtuvad olukordadest, kus eri rol-lides olevad pilased sooritavad erisuguseid keelelisi tegevusi, siis pole ka vimalik teoreetilisi teadmisi kikide tegevuste kohta enne sooritust kikidele ppijatele korraga tutvustada vi korrata.

Igas tunnis tuleb otsustada, missugused pdevused on fookuses. Nende pdevustega seotud tekstide loomiseks ja mistmiseks on kohane esitada lhikesi teoreetilisi selgitusi, kuid soorituste toeks tuleb kindlasti anda ka nidiseid vi mudeleid. pilastel on siis vimalik eeskujuteksti najal analoogiat rakendades ise samasuguse tulemuseni juda (nt uudise kirjutamiseks anda nidiseks uudistekst, mitte esitada uudise lesehitust teoreetiliselt).

Praktilise eesti keele petus lhtub eeldusest, et keel on ppimise ja maailma mistmise alus; thtsaim vahend, millega inimene loob ja arendab suhteid teiste inimeste ja hiskonnaga; see on tnapeva info-hiskonnas philine innovatsiooni levimise ja rakendamise vahend. Inimese rahulolu isiklikes suhetes, vimekus hariduses ning talane ja hiskondlik edukus sltuvad suures osas tema oskusest kasutada keelt


suhtlusvahendina. Praktilise eesti keele petuse eesmrk on arendada keelepdevust, et pilased suudaksid luua ja hoida inimsuhteid, efek-tiivselt ppida ning olla valmis edukalt suhtlema nii tl kui ka his-kondlikus elus, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Jrgnevates peatkkides ksitletakse, kuidas pilaste keelekasutusoskust koolis arendada.

LisalugemistJaani, Juta, Liisa Aru 2010. Liming. Limingu vimalusi phikooli ppe kavas.

Tartu: Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus.

KirjandusAnstey, Michele, Geoff Bull 2006. Teaching and Learning Multiliteracies:

Changing Times, Changing. International Reading Association.Ehala, Martin 2008. Funktsionaalne keeleoskus. T eesti ja ldkeeleteaduse

instituudi ainekursuse ppematerjalid.Ehala, Martin 2010. Limingust eesti keele petuses. Liming. Limingu

vimalusi phikooli ppekavas. Koost ja toim Juta Jaani, Liisa Aru. Tartu: Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus, lk 76102.

Viidatud 10.08.2013 http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=fi le/action= preview/id=772212/l%F5imingu kogumik_08+03+10.pdf.

EKR = Euroopa keeleppe raamdokument: ppimine, petamine ja hinda-mine 2007. Toim Krista Kerge, Helika Mekivi, Pilvi Alp, Hille Pajupuu, Mai Tiits, lle Trk. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Jaani, Juta, Liisa Aru 2010. Liming. Limingu vimalusi phikooli ppe-kavas. Tartu: Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus.

Kerge, Krista, Anne Uusen 2010. Toimingu- ja tekstikeskne keelemaailm. Tekstid ja taustad VI. Tekstiuurimus ja kool. Emakeelepetuse Infokeskuse toimetised 5.

Kerge, Krista 2011. Tekstikeskne keelepetus. Toim Kadakas, Mari; Nahkur, Anne. Phikooli valdkonnaraamat: EESTI KEEL JA KIRJANDUS. (15 xx). Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifi katsioonikeskus. Viidatud 10.08.2013 http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_15._Tekstikeskne_keelepetus

Kuusk, Tiina 2010. ppeainete seostamisest ppekava limingu kontekstis. Liming. Limingu vimalusi phikooli ppekavas. Koost ja toim Juta Jaani, Liisa Aru. Tartu: Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaaren-duse keskus, lk 663.

Viidatud 10.08.2013 http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=fi le/action= preview/id=772212/l%F5imingu kogumik_08+03+10.pdf.

New Learning Online. Multimodality. Viidatud 15.10.2013 http://newlearningonline.com/learning-by-design/multimodality/

http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action= preview/id=772212/l%F5imingu kogumik_08+03+10.pdfhttp://newlearningonline.com/learning-by-design/multimodality


GRK 2011 = Gmnaasiumi riiklik ppekava. Elektrooniline Riigi Teataja. Viidatud 16.03.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/13272925

GRK 2011, lisa 1 = Gmnaasiumi riiklik ppekava. Lisa 1. Ainevaldkond Keel ja kirjandus. Elektrooniline Riigi Teataja. Viidatud 10.08.2013 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa1.pdf

T 2008 = Vljundiphine pe ja pitulemuste snastamine ainekava arendus-ts. T haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus.

Viidatud 20.12.2013 http://goo.gl/8ebFEO

2. Kujundav peMary Kalantzis ja Bill Cope on loonud ppijate ja petajate toetamiseks kujundava ppe teooria (ingl Learning by Design), mis lhtub arusaa-mast, et ppimine kui retk viib ppija veel tundmatutele radadele, aga alustama peab arusaadavast ning ohutust kohast. petajad pakuvad ppimise teekonnal tuge, loovad motiveeriva keskkonna, arvestavad pilaste vimete, pistiilide ja oskustega. pitakse kikjal klassis, kodus, huvirhmas, tl. Igapevaolukorrad tuuakse klassiruumi, et harjutada neis eesmrgipraselt toimima. Mtestatud lesandepstitus vimaldab ppijal omandada uusi kogemusi, saada teadmisi, harjutada nende rakendamist elulistes olukordades, sidudes omandatava olemas-olevasse teadmiste ssteemi. (Kalantzis, Cope 2005, 2008) Kujundav pe ja kujundav hindamine kuuluvad kasvatusfi losoofi liselt samasse suundumusse, vrtustades pilase isikupra ja personaalset arengut.

2.1. Teadmusprotsessid

Kalantzis ja Cope (2012) eristavad nelja teadmusprotsessi (ingl knowledge processes), millel ppimine phineb, olgu siis koolitunnis vi lihtsalt iga-pevaelus. Igal teadmusprotsessil on kaks tasandit lihtsam ja keerulisem.

Tunnetamine Tuntu tunnetamine petaja ja ppijad ksitlevad ppeolukorras nh-tusi, mis on pilastele tuttavad, pilastel on vimalik end nende nhtus-tega suhestada ja/vi rkida oma kogemustest.

Uue tunnetamine ppijad viiakse uudsetesse olukordadesse, kus nad pole viibinud vi esitatakse neile infot, millega nad pole varem kokku puutunud.

ldistamine

Nimetades ldistamine pilased liigitavad nhtusi olemasolevatesse ja tuttavatesse klassidesse, nimetavad, millega on tegemist.

Teoreetiliselt ldistamine pilased rhmitavad nhtusi uutesse krgema tasandi kategooriatesse, hendavad misteid sisuliste ja vormiliste sar-nasuste alusel.

192. Kujundav pe

Analsimine Funktsionaalne anals ppijad tuvastavad nhtuste phjuslikke seo-seid, nhtuste toimimise seadusprasid ja otstarvet, avavad protsesside phjuslikke seoseid.

Kriitiline anals analsitakse tekstides vljenduvaid hiskondlikke suhteid, eri toimijate perspektiive, varjatud huvisid ja motivatsiooni; nhtuste inimesesse, hiskonnasse ja elukeskkonnasse toimimise tagajrgi.

Rakendamine Olukorrakohane rakendamine ppurid rakendavad omandatud teadmisi ja oskusi praktilises tegevuses, mngivad lbi reaalses elus ette tulevaid olukordi ja vimalusel osalevad reaalses tegevuses.

Loov rakendamine ppurid rakendavad omandatud pdevusi, teadmisi ja oskusi uuenduslikul viisil olukordades, millega nad pole varem kokku puutunud.

Teadmusprotsesside skeemi on kujutatud joonisel 2.

JOONIS 2. Teadmusprotsessid. (Kalantzis, Cope 2012: 358)

20 2. Kujundav pe

2.2. Teadmusprotsessid kui ppimise alus

Kalantzise ja Copei jrgi (2012) moodustavad need neli teadmus-protsessi ppimise aluse ja neist tuleks lhtuda ppe planeerimisel nii tunni kui ka laiemalt ppeteema tasandil. htlasi vidavad nad, et teadmusprotsessid on seotud tihedalt nelja olulisema suundumusega emakeeledidaktika ajaloos. Nii niteks rakendatakse traditsioonilises grammatikale ja igekirjapetusele orienteeritud emakeelepetuses kige rohkem ldistamise teadmusprotsessi pilased tuvastavad h-likuid, vlteid, lauseliikmeid, lausetpe jt grammatilisi nhtusi neid nimetades vi nende ldisi omadusi ppides.

Tunnetamine teadmusprotsessina on kesksel kohal Montessori ja Dewey ideedest lhtuvas emakeelepetuses. See 1920. aastatel loodud metoodika pab muuta emakeelepetust loomulikumaks. pilased keskenduvad keelenhtuste vaatlemisele ja huvitavate nhtuste avasta-misele. Niteks lugema ja kirjutama ppimisel loobuti hlikute eris-tamise phimttest, selle asemel petati lugemist terviksnade baasil (inglise ortograafi a puhul on see meetod osutunudki efektiivsemaks kui hlikuphine viis). Tekstiloomes keskenduti protsesskirjutamisele, tekstide valikul lhtuti pilaste huvidest ja anti palju ruumi avastus-likkusele ja loomingulisusele.

1970. aastatel tekkinud kriitilise kirjaoskuse metoodika keskseks teadmusprotsessiks on analsimine. Sellel metoodikal phinev ema-keelepetus seab fookusesse hiskonnas ringlevate tekstide kriitilise analsi, eesktt meediapetuses. petatakse mistma teksti autori otsest ja varjatud eesmrki, mjutamist ja manipuleerimist niihsti poliitilises retoorikas kui ka reklaamis. Kriitilise kirjaoskuse arenda-mine seab keskmesse selle, kuidas tekstide vahendusel kujundatakse hiskondlikke suhteid ja kuidas ldaktsepteeritud ted ja stereotbid plistavad ebavrdsust.

Funktsionaalse kirjaoskuse arendamisele keskendunud suund kasu-tab keskse teadmusprotsessina rakendamist. Selles metoodikas on foo-kuses praktilise keeleoskuse arendamine, eesktt valmistumine edukaks toimimiseks infohiskonnas, mis nuab hid infottlusoskusi ning vimet oma ideid niihsti knes kui ka kirjas efektiivselt edasi anda. Funktsionaalse kirjaoskuse metoodika kasutab keskse ppimisviisina

212. Kujundav pe

erinevate suhtlusolukordade modelleerimist, milles pilased saavad harjutada elus vajaminevaid tekste nii knes kui ka kirjas.

Nidates teadmusprotsesside sidet olulisimate emakeelepetuse traditsioonidega, vidavad Kalantzis ja Cope (2012), et phimtteliselt ei ole vimalik eelistada htegi emakeelepetuse traditsiooni teistele, sest ppimisel on olulised kik teadmusprotsessid. Nende hinnangul peaks emakeelepetus pdma saavutada eri metoodikate ja ksitlus-viiside kasutamisel tasakaalu, et saavutada optimaalset tulemust ema-keele kirjaoskuse saavutamiseks kige laiemas thenduses niihsti traditsioonilise kirjaoskuse mttes kui ka funktsionaalselt, kriitiliselt ja loominguliselt. Kujundav pe pabki seda eesmrki saavutada.

2.3. ppetegevuste planeerimine teadmusprotsessidest lhtuvalt

Kui ehitada ppet les teadmusprotsessidest lhtuvalt ehk jrgida tunnetus- ja ppimisprotsessi loogikat, siis toetavad ppetegevused ja nende jrjekord nii pilaste mtlemisoskust kui ka s gavuti ppimist. Teadmusprotsesse saab petaja kombineerida just nii, nagu ta peab pi-keskkonna kujundajana vajalikuks (Kalantzis, Cope 2005).

ppetegevuste planeerimisel on hea kasutada teadmusprotsessidel phinevat tabelit (vt tabel 1), jrjestades ppetegevusi nii, et ppesisu omandamine ja eesmrkide saavutamine kulgeks tunnetuslikult liht-samatelt operatsioonidelt keerukamatele, arvestades, et see liikumine ei pea olema jik ja lineaarne. Paindlik ppet lubab ka edasi-tagasi liikumist eri teadmusprotsesside vahel, kui aine esitus vi omandatavate pdevuste olemus seda nuab (Kalantzis, Cope. New Learning Online).

22 2. Kujundav pe

TABEL 1. Teadmusprotsessid ja ppetegevuste planeerimine Ksitletav teema:Eelteadmised: Teema pitulemused: Hindamine:

TUNNETAMINE RAKENDAMINE

ppijate jaoks tuttava kaudu (ppijate eelnevad kogemused ja tead-mised, hiskondlik taust, isiklikud huvid, motivatsioon, kik igapevane ja tuttav)

ppijate jaoks uue kaudu (uued kogemused, ppe-kigud, praktilised tegevused, teksti-pildimaterjal koos ppijatele tuttavate elementidega)

Teeb asju igesti ja sobivalt (kon-teksti phjal tuttav ja ennustatav te-gevus, mille raken-damisel saavad ppijad nidata, et on pitust aru saanud)

Teeb asju huvi-taval viisil (loov tegutsemine, olemasolevate teadmiste ja os-kuste rakenda-mine teises situatsioonis)

LDISTAMINE ANALS

Samalaadsete nhtuste kaudu (Nimetamine on arusaamise eeldus. Uute mistete, idee-de, teemade, struk-tuuride, selgituste, reeglite, tunnuste kokkuvtted ja ldistus)

Samalaadsete nhtuste kaudu (misteid ldista-takse, struktureeri-takse, leitakse seo-sed teistega. ldis-tatakse mistete/ nhtuste phjused ja suhted. Mis siis kui ?)

Asjade/ nhtuste/tegevuste funkt-sioonid (Mille jaoks on see vaja-lik? Mida see teeb? Kuidas ttab? Milline on struk-tuur, funktsioon, millised phjused ja tagajrjed?)

Asjade/nhtuste/tegevuste kasu (inimlikud ees-mrgid, kavatsu-sed, huvid, indi-viduaalsed, sot-siaalsed ja kesk-konda mjutavad tagajrjed? Kes vi-dab ja kes kaotab?)

232. Kujundav pe

KirjandusKalantzis, Mary, Bill Cope 2008. New Learning. Elements of a Science of Edu-

cation. Cambridge University Press.Kalantzis, Mary, Bill Cope 2012. Literacies. Cambridge University Press:

Cambridge.Kalantzis, Mary, Bill Cope, Th e Learning by Design Project Group 2005. Learning

by Design. Melbourne: Victorian Schools Innovation Commission.Kalantzis, Mary, Bill Cope. New Learning Online. Learning by Design. Th e

Placemat. Planning Map on One Page. Viidatud 10.08.2013. http://new-learningonline.com/fi les/2009/04 /planning_map_all_on_one_page.pdf

http://newlearningonline.com/files/2009/04 /planning_map_all_on_one_page.pdfhttp://newlearningonline.com/files/2009/04/planning_map_all_on_one_page.pdf

3. ppet kavandamine Riiklik ppekava seab hariduse peaeesmrkideks mitmesuguste pde-vuste arendamise. Pdevus on teadmistel, oskustel ja vilumustel phi-nev vime mingis valdkonnas edukalt toimida. Pdevuste arendamine nuab seetttu peale teoreetiliste ja praktiliste teadmiste ka vimet tegutseda pitavas valdkonnas thusalt niihsti tuntud kui ka uudsetes olukordades. Seega eeldab pdevuste arendamine vga oskuslikku ppe-t kavandamist, alates ppeteemadest kuni ppetundideni.

ppet kavandamine lhtub oma eesmrgiseades ja sisus riikli-kust ppekavast, tegevuste planeerimisel aga teadmusprotsesside ole-musest ja seostest. Seejuures pakub praktiline eesti keele petus suurt vabadust ppeteemade valikul, mis peaks aitama muuta emakeele-petuse pilaste jaoks niihsti huvitavaks kui ka eluliseks.

ppetd kavandades liigutakse ldisemalt konkreetsemale: kige ldisemal tasandil ehk gmnaasiumi riiklikus ppekavas on pe planee-ritud ainevaldkondade ja ainete kaupa, ainete sees kursustena, millel on ppesisu ja pitulemused. ppetegevuse eesmrgid tulenevad riiklikus ppekavas, ainekavas, kooli arengukavas, petaja tplaanis ja ppets kasutatavates ppekomplektides kirjas olevatest eesmrkidest. Kooli ainekava ei tohi kopeerida RKi ainekava ega phineda mne piku sisukorral. petajale peab jma vimalus kujundada oma tkavad klassi eripra ja oma loomingulisi soove arvestades.

ppet kavandamise ja elluviimise aluseks on selgete eesmrkide ning pitulemuste snastamine. pitulemused on teadmised, oskused, pdevused jm, mida pilased ppet kigus omandavad. pitulemused peaksid lhtuma pilasest, olema arusaadavalt snastatud, lihtsalt m-detavad ja hinnatavad. pitulemuste snastamisel kasutatakse tegusnu, mis vljendavad seda, mida ppija on vimeline tegema mingi ppimispe-rioodi (nt tunni) lpus analsib, koostab, kirjutab, oskab, rakendab vm.

Niteks ei saa tunni eesmrgiks ega pitulemuseks olla kokku- ja lahkukirjutamise kordamine vi suhtluspdevuse arendamine koosts kaaspilastega need on ppetegevused. Eesmrkidena ja pitulemus-tena tuleb tpselt vlja kirjutada, mida pilane tunni lpuks oskab ja teab. Eelnevate nidete vimalikud pitulemused viksid olla niteks: oskab kirjutada arvsnu ja mrsnu igesti kokku ja lahku, oskab kir-jutada arvsnu nii numbrite kui snadega, oskab ra kuulata kaaslase seisukoha ning esitada enda oma.

253. ppet kavandamine

pitulemuste snastamiseks vib kasutada teadmusprotsessidele viitavaid verbe:1) tunnetamine

tuntu kaudu nt ra tundma, selgitama, kontrollima jt; uue kaudu nt illustreerima, kinnitama, le kontrollima jt;

2) ldistamine nimetades defi neerima, nimetama, niteid tooma, klassifi tsee-

rima jt; teoreetiliselt snteesima, struktureerima, hpoteese seadma,

kaardistama, vaatlema jt;3) anals

funktsionaalne vrdlema, krvutama, selgitama jt; kriitiline interpreteerima, jreldama, otsustama, kritiseerima,

hindama, eristama jt;4) rakendamine

olukorrakohane rakendama, kasutama, lahendama, plaanima, esitama jt;

loov le kandma, konstrueerima, leiutama, looma, kujutlema jt. (Kalantzis, Cope 2005)

petaja tkava vormistatakse ppeveerandite ja/vi kursuste kalender-plaanina, milles ppesisu on liigendatud ppeteemadeks (ingl learning element). Praktilise eesti keele kursuses vib ppeteemaks olla mingil elulisel keelekasutusolukorral, probleemil vi anril phinev loogiliselt les ehitatud tervik, mis on tidetud ppesisuga nii, et ppetegevustega oleks vimalik saavutada praktilise eesti keele kursuse ainekavas ette nhtud pitulemusi.

ppeteemad tuleb planeerida selliselt, et nendega oleks vima-lik saavutada ka RKi ldosas kirjeldatud eesmrke ja arendada ld-pdevusi (vrtuspdevus, sotsiaalne pdevus, enesemratluspdevus, pipdevus, suhtluspdevus, matemaatikapdevus ja ettevtlikkus-pdevus). Enne ppeteema detailset planeerimist raamistatakse see neljast aspektist lhtuvalt:

1) kontekst teema seos ppekavaga, teiste kursustega, ldpde-vuste ja lbivate teemadega; ppeteemade seosed; soovitused jrgnevateks tegevusteks, nt viide jrgmisele ppeelemendile, mis seostub ksitletud teemadega;

26 3. ppet kavandamine

2) ppesisu milline on ppeteema maht, milliseid ppeka vas kir-jeldatud tegevusi sooritatakse, milliseid teadmisi edas ta takse;

3) sihtgrupp millistele pilastele teema on kavandatud, millised on pilaste eelistused, varasemad teadmised teema kohta ja pdevused;

4) pitulemused esitatakse ppeteema pitulemused ning nende seosed riikliku ppekava pitulemustega, kujundavat kui ka kokkuvtlikku hindamist kajastavad hindamise alused, hindamismeetodid, hindamiskriteeriumid, hindamismudelid (tulemuste saavutatuse mr).

ppeteema planeerimise nitena esitame petaja Tiina Brocki koosta-tud ppeteema Riik, see olen mina (vt tervikuna lisa 1) raamistuse.

1. Kontekst: ainevaldkonna Keel ja kirjandus kursused Kir-jan duse philiigid ja -anrid, valikkursus Kirjandus ja fi lm, Meedia ja mjutamine, Keel ja stiil, Praktiline eesti keel II, Praktiline eesti keel III.

2. ppesisu Maht: 6 tundi

1) Knelemine: suuline suhtlus lhtuvalt olukorrast ja vestlus-partnerist; keelelise vljendusrikkuse arendamine; suuline esi-nemine; ratsionaalse ja eetilise argumendi kasutamine, veen-mine ja mjutamine.2) Kirjutamine: memorandumi (alustekstiphise ametlikus stii-lis teksti) koostamine; ajakirjandustekstide koostamine (uudis, arvamuslugu, reportaa, intervjuu), veebiteksti koos tamine.3) Lugemine: eri modaalsusega (audiovisuaalsete) tekstide thenduse mistmine; teksti eesmrgi ja vaatenurga mist-mine; meediatekstide kriitiline analsimine; snavaraaren-dus (teemaga seonduv terminoloogia).4) Kuulamine: suulise teksti konspekteerimine; suulise ette-kande phjal ksimuste esitamine.

3. Sihtgrupp: 11. klass, 12. klass, lbi on loetud Jaan Krossi romaan Keisri hull, mida kirjandustunnis on analsitud / analsitakse, on olnud / on ka eraldi tund romaanis sisalduva memorandumi analsimiseks.


4. pitulemusedTundidega taotletakse, et pilane rakendab oma suhtlus- ja tekstitoskusi nii teksti vastu-

vtja kui ka loojana; suhtleb eesmrgipraselt, kasutades konteksti sobivat suu-

list ja kirjalikku keelt; arendab loovat ja kriitilist mtlemist; arendab nii suulist kui ka kirjalikku vljendus- ja arutlus-

oskust ning loovust; eristab fakti arvamusest; oskab vljendada oma seisukohta loetu ja nhtu kohta; annab paindlikult ja olukorra jrgi edasi oma tundeid,

mtteid ja hinnanguid niihsti isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;

oskab kirjutada argumenteeritud memorandumit; oskab kirjutada ja analsida erinevaid meediatekste

(uudis, intervjuu, reportaa, arvamusartikkel); oskab koostada ja analsida multimodaalset teksti

(rek laami).

ppeteemade kujundamine

petaja tkava koostamiseks tuleb ainekava sisu liigendada viksema-teks ppeteemadeks, keskmiselt 26 ppetunni pikkusteks loogilisteks tervikuteks. ppeteema kujundamine on teema jaoks sisu ja probleemi-pstituse leidmine ning teema raamistamine laltoodud neljast aspek-tist lhtuvalt (kontekst, ppesisu, sihtrhm, pitulemused).

Iga ppeteema juures on oluline, et pilased tajuks seda kui tervi-kut, et sellel oleks selge lesandepstitus, kulg ja lpetus. Teema vib tuleneda mingi probleemi lahendamisest vimu ja vaimu vastasseis elus ja kirjanduses, suhtlusolukorrast vahetuspilaseks kandideerimine vi ainesisust referaadi koostamine. ppeteema kujundamine on t-kava koostamisel ilmselt kige loomingulisem lesanne, sest teemad peavad olema vaheldusrikkad, haarama pilasi kaasa, vimaldama saa-vutada eesmrgiks seatud pitulemusi, olema jukohased.


Praktilise eesti keele kursuste ainekava esitab ainesisu tegevuste kujul, mitte teadmiste loendina. Niteks vib ainesisuks olla arvamusloo kirjutamine, mitte arvamuslugu. Seega tuleb keskenduda arvamusloo kirjutamisele kui tegevusele, mitte arvamusloo kui tekstiliigi tunnuste ja eripra tundmisele. Loomulikult on nnestunud tekstiloomeks vaja tunda ka anri eripra, kuid see on alamlesanne.

Tuleb rhutada, et ainesisus loetletud tegevused ei ole iseenesest ppeteemad, sest keelelised tegevused esinevad kigis suhtlusolukorda-des limitult: niteks pole arvamuslugu vimalik kirjutada, tundmata igekirja, teemat puudutavat snavara, argumenteerimise phimtteid ning meedias kasutatava stiili eripra, samuti eeldab see tutvumist teiste probleemi puudutavate tekstidega. Seega tuleb arvamusloo kirjutamist ksitlevas teemas arendada rohkemal vi vhemal mral erisuguseid keelelisi pdevusi. Keeleliste osaoskuste killustamise vltimiseks tuleb ppeteemad valida pigem olukordadest vi probleemist lhtudes, mitte vtta praktilise eesti keele kursuse ppeteemadeks ainekavas kirjeldatud ppesisu elemente.

Praktilise eesti keele kursuste ppeteemaks sobivad kik teemad, mis arendavad ppesisus kirjeldatud keelepdevusi ja vimaldavad saavutada ainekavas mratletud eesmrke. Niteks CV harjutamiseks vib kasutada kirjandustunnis ksitletavat romaanitegelast vi tuntud kultuuritegelast, siduda lesandega infootsingu arendamine vi pi-lase enda elukik: sama ppesisu on vimalik ksitleda ja sellele vasta-vaid pitulemusi saavutada vga erinevate ppeteemade abil. Teema valikul tuleb arvestada ka lbivate teemade vi aktuaalsete hiskonna-sndmuste ksitlemise vajadusega, samuti sellega, et keeleline materjal oleks pilastele sisuliselt huvitav. Kik see annab petajale teema valikul suure vabaduse, aga paneb talle ka suure vastutuse.

Praktilise eesti keele kursusi saab limida kirjanduse kursustega, kui valida ppeteemad kirjanduse ainekavast. Niisugust limimisviisi nimetatakse ajaliseks koosklaks (ingl correlation) (Kuusk 2010). Samas on vimalik ka vastupidine liming, st kirjandustundides on vimalik arendada praktilise eesti keele kursuses seatud pdevusi. Ajalise koos-kla kasutamine vimaldab oluliselt aega kokku hoida: niteks arendada ja hinnata samas tunnis niihsti kirjanduse kui ka praktilise eesti keele pdevusi. Praktilise eesti keele kursuste ja gmnaasiumi kirjanduskur-suste pitulemuste hisosa on kujutatud tabelis 2.


TABEL 2. Praktilise eesti keele kursuste ja kirjanduskursuste kattuvad pi tulemused

Praktilise eesti keele kursused Kirjanduskursused

Annab paindlikult ja olukorra jrgi edasi oma tundeid, mtteid ja hinnanguid.

Phjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi; jagab oma lugemiskogemusi teistega.

Argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis.

Arutleb loetud, vaadatud vi kuula-tud teksti phjal nii suuliselt kui ka kirjalikult; arendab nii suulist kui ka kirjalikku vljendus- ja arutlus oskust ning loovust; valdab suulise enesevljenduse vtteid (rhmatesitlused, ettekanded, kned, vitlused).

Tunneb philisi elektroonilise infootsingu vimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; oskab teha eri allikatest prineva info ja arutluskikude phjal kokkuvtet; suudab mitme aimeallika phjal kirjutada referatiivset teksti, vltides plagiaati.

Suudab kasutada erisuguseid teabevahendeid ja suhtub kriitiliselt internetiallikatesse; otsib teavet teose probleemide, ideede, tegevusaja, -kohtade jms kohta; suudab esile tsta ja mber snastada olulisi mtteid; teha loetust kokkuvtte vi esitada teavet teises vormis; oskab korrektselt tsiteerida ja refereerida.

Suudab kirjutada arvamuslugu ja retsensiooni; suudab hinnata kriitiliselt eri liiki meediatekste.

Kirjutab analse, arutlusi ja loovtid, analsib kriitiliselt erinevaid kirjandus teoseid ja infoallikaid.

Suudab kaasa melda avalikule esinemisele ning esitada ettekandjale ksimusi.

Oskab snastada poolt- ja vastu-argumente; esitada teksti kohta ksimusi vi neile vastata; analsida teksti phjal koostatud viteid.

Oskab edastada eri modaalsuse ja struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja arutluskike sidusas tekstis ning limida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti.

Kirjeldab snavaliku eripra ning stiili seoseid teksti snumiga; suudab teisendada teksti teise anrisse; suudab analsida eri stiile ja allkeeli, nende segunemist kirjandustekstis; vrdleb ja vastandab tegelasi, annab nendele hinnanguid.

Suudab edasi anda thendus varjun-deid, tajub keelendite konno tatiivseid thendusi ning mistab vihjelist keele-kasutust; mistab keerukat kujundlikku vljendust.

Tunneb klakujundeid, knekujundeid ja lausekujundeid; eristab huumorit, irooniat, groteski ja sarkasmi; mistab allteksti kui varjatud thenduskihti.

ppeteema viks hlmata mitut tundi ja phineda pilase jaoks elu-lisel olukorral vi probleemil, olla limitud igapevaeluga vi jljen-dada mnd hiskonna toimimise aspekti. Oletame, et praktilise eesti


keele kursuse raames on ks ppeteema Pressikonverentsil osalemine. ppeteema pitulemused on saavutatud siis, kui ppijad arvestavad teiste rhmaliikmetega ja saavad etteantud rollis hakkama nii suulise kui ka kirjaliku keelekasutusega. Tuleb muidugi arvestada, et praktilise eesti keele ppetulemuste saavutamine on harva tielik, enamasti on tegu lihtsalt meisterlikkuse ja vilumuse kasvamisega.

ppeteema Pressikonverentsil osalemine lesandepstitus on mratletud legendina: Filmitudengid on ekraniseerinud he toreda raamatu. Ajakirjanikud ja ldsus ootavad huviga esimest pressikonve-rentsi. Klass jagatakse rhmadeks. Iga rhm valib he neid knetava teose ning leiab endi hulgast produtsendi, reissri, peategelaste osa-titjad ja pressikonverentsi korraldaja. Kik rhmad valmistuvad pressi-konverentsiks. Vastatakse ksimustele, miks just see teos on valitud ekraniseerimiseks; mida fi lmiga elda tahetakse; millised on linateose rhuasetused, tegelaste mtted.

pilased saavad vimaluse kehastuda fi lmi vttegrupiks ja fan-taseerida, kuidas nad tooksid ekraanile nende jaoks olulise teose. Osalejad saavad kogemuse, kuidas korraldada pressikonverentsi, kui-das kituda pressikonverentsil, kuidas esitada mttekaid ksimusi ja vastata ksimustele, kuidas kirjutada pressikonverentsil kuuldu phjal artiklit, kuidas kirjutada fi lmi annotatsiooni jpm. Nende tegevuste soo-ritamiseks tuleb omakorda analsida alustekste, arendada snavara ja igekirjaoskust, stiili ja kompositsiooni. Seega, ppeteema haarab erisuguseid tegevusi ja arendatakse erinevaid pdevusi, kuid kik see on seotud heks tervikuks lhtuvalt teema loogikast, milleks on selles nites pressi konverentsil osalemine.

Tabelis 3 on toodud niteid, kuidas on vimalik siduda aine kavas esitatud ppesisu erinevate teemadega. Tabel ei eelda, et ppesisu tuleks ksitleda just nites esitatud jrjekorras vi et kiki sisuksuseid tuleks ksitleda korraga kogu soovituslikus mahus. Pigem eeldatakse, et eri osaoskusi arendatakse loomulikele keelekasutusolukordadele vimali-kult lhedastes piolukordades, kus eri osaoskused arenevad omavahe-lises vastasmjus. Seega nitavad allesitatud ppet mahud vaid soo-vituslikke proportsioone ainesisu harjutamiseks, mitte kursuse ajalist liigendust eri sisuosade vahel.


TABEL 3. Praktilise eesti keele kursuste nidisteemad

Praktiline eesti keel I

PPESISU NIDISTEEMAD PITULEMUSED MAHT (tundi-

des)Suuline esinemine ja suhtlus eri tpi olu-kordades.

Koosolek, tinterv-juu, arenguvestlus, instrueerimine.

Valib kohase keele-kasutuse lhtuvalt olukorra ametlikkuse mrast.

3

Argumenteerimine, veenmine, emot-sionaalsuse ja tooni kasutus.

Valimiskampaania, kirjanduslik kohus, reklaam ja mgit, debatt.

Esitab argumentee-ritud seisukohti ja muudab oma emot-sionaalsust ja tooni vastavalt suhtlus-olukorrale.

5

Tarbetekstide koos-tamine (elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ja vormid).

Vahetuspilaseks, tle vi kursusele kandideerimine, pi-lasvalitsuse tegevus, ilukirjanduslike tege-laste vi olukordade ksitlemine kirjandus-teose analsis.

Oskab koostada tpilisi tarbekirju kohase keelekasutu-se ja vormistusega.

4

Arvamustekstide koostamine.

Mni ppekava lbi-vatest teemadest: keskkonnaprobleemid, rahvusprobleemid, liikluskultuur jm.

Kirjutab nuete-kohase arvamus-artikli ja lugejakirja.

3

Referaadi ja kokku-vtte kirjutamine.

Vib kasutada ka teiste ppeainete teemasid, kusjuures sisu eest saab t hinde vasta-vas aines, keelekasu-tuse eest aga praktilise eesti keele kursuses.

Koostab korrektse referaadi, arvestades viitamise ja refereeri-mise nudeid.

3

igekirja- ja ige-keelsusksimuste kordamine vastavalt vajadusele.

igekirja ksitleda iga teema juures vastavalt tekstitbi nuetele.

Kirjutab korrektses kirjakeeles ja kahtlu-se korral kontrollib kirjaviisi igekeel-susallika abil.

5

Seotud ja sidumata tekstide (nimestikud, graafi kud, tabelid jm) mistmine.

Vib kasutada mnd lbiva teemaga seotud suhtlusolukorda: kasu-liku mudeli registreeri-mine, hiskonna aren-gut ksitleva uuringu tlgendamine.

Loeb ja mistab tavalugeja jaoks koostatud skeeme, tabeleid ja graafi -kuid.

3


PPESISU NIDISTEEMAD PITULEMUSED MAHT (tundi-

des)Tekstide otsing vee-bist ja raamatukogust; info otsing elektroo-nilisest ja paberil tekstist.

Infootsingu tehnikate-le ei pea phendama eraldi tundi, kuid info-otsingualaseid npu-niteid tuleks jagada alati enne, kui asutakse sooritama harjutust, mille soorituse eel-duseks on infootsingu kasutamine.

Kasutab infootsingu-oskusi, leiab ppe-tks vajalikku lisa-materjali veebist ja raamatukogust.

3

Sstemaatiline sna-varaarendus.

Igas tunnis viks olla ca 10 minutit phen-datud teema seisu-kohalt oluliste, pilase jaoks uute snade ppimisele ja kontrollile.

Teab kursuse teema-des esinenud uute snade thendusi.

3

Suhtluspartneri mistmine dialoogis ja avaliku esinemise olukorras.

Kuulamisharjutused on loomulikul viisil seotud knelemisharjutus-tega, neid pdevusi tuleks arendada koos. Klassi viks kutsuda ka klalise, sel juhul peaks harjutus hlmama pi-lastepoolset aktiivset osalemist ksimuste esitamist vi kuuldu phjal kirjutamist.

Esitab ettekande j-rel teemaga seotud asjalikke ksimusi.

3

Praktiline eesti keel II

PPESISU NIDISTEEMA PITULEMUSED MAHTPaindliku enesevljen-duse harjutamine.

Soovitatav on harjuta-da variatsioone sama suhtlusolukorra lahen-damisest erinevate keeleliste vahendite-ga, kus on erisugused suhtlusrollid. Soo-vitatav on kasutada draama elemente.

Varieerib oma keele-kasutust samas tpolukorras, lh-tuvalt rollist vi oma suhtlus eesmrgist.

2


PPESISU NIDISTEEMA PITULEMUSED MAHTRatsionaalsete, emot-sionaalsete ja eetiliste argumentide kasu-tamine, veenmine ja mjutamine.

Teemad viks tulene-da mnest tpilisest suhtlusolukorrast, mis on seotud poliitilise eluga, kohtuvitluse-ga, vistlusvitlusega, akadeemilise debatiga vms. On soovitatav kasutada eri olukorda-de modelleerimiseks draamaelemente.

Eristab ratsionaal-seid, emotsionaal-seid ja eetilisi argu-mente ning kasutab neid veenmiseks ja mjutamiseks.

3

Tarbekirjade koostami-ne (juhend, koosoleku memo, tegevuskava).

Neid harjutusi oleks sobilik sooritada kee-rukamate harjutuste osana niteks lavas-tatud fi ktiivse koosole-ku memona; juhen-deid niteks mnes igekeelsusksimuses vi meediaanalsis orienteerumiseks jne.

Koostab eeskuju najal tpilist ju-hendit, memo vi tegevuskava.

3

Mitme allika phjal kokkuvtte ja referaadi kirjutamine.

Teemana vib kasu-tada ka teiste ppeai-nete teemasid, mille puhul t saab sisulise hinde vastavas aines, keelelise soorituse eest aga praktilise eesti keele kursuses.

Limib mitmest allikast prit infor-matsiooni heks tekstiks, arvestades tsiteerimise ja refe-reerimise nudeid.

2

Meediatekstide koos-tamine: arvamuslugu, retsensioon, pressi-teade, blogi, podcast.

Teemad vivad lh-tuda niihsti peva-kajalistest sndmus-test, ilukirjandusest kui ka lbivatest tee-madest. Veebitekstide puhul oleks soovitatav harjutada isiklike s-numite koostamist.

Kirjutab erisuguseid meediatekste, mis vastavad anri phi-tunnustele. Teeb kaastd noor-soomeediale.

5

igekirja ja ige-keelsusksimuste kordamine vastavalt vajadusele.

Iga paari kuu tagant viks olla ks tund, milles petaja kordaks neid igekeelsus-ksimusi, millega pilastel on olnud eelneval perioodil probleeme.

Kirjutab korrekt-ses kirjakeeles ja kahtluse korral kontrollib kirjaviisi igekeelsus allika abil.

5


PPESISU NIDISTEEMA PITULEMUSED MAHTEri modaalsusega tekstide (kirjalik, audio-visuaalne, hperteks-tuaalne) thenduse mistmine.

Tekstid viks olla samad, mis on kne-lemis- vi kirjutamis-harjutuste aluseks. Tegemist peaks olema mainitud teemadeks ettevalmistava osaga.

Saab aru tavainime-sele meldud teks-tide thendusest, olgu tegu kirjalike, audiovisuaalsete vi elektrooniliste teks-tidega.

3

Teksti eesmrgi ja vaate nurga mistmine, meediatekstide kriitili-ne analsimine.

Soovitatav oleks ka-sutada pevakajalisi tekste niihsti kirju-tavas kui ka audio-visuaalses pressis. Oluline oleks vrrelda samade sndmuste kajastusi eri meedia-vljaannetes.

Analsib kriitiliselt teksti autori ees-mrke ja vaatenurka; saab aru varjatud mjutamisest.

4

Teksti sisuliste ja kee-leliste tunnuste phjal paindlike elektroonilis-te otsingustrateegiate kasutamine.

Infootsingu tehnikate-le ei pea phendama eraldi tundi, kuid infootsingualaseid npuniteid tuleks jagada alati enne, kui asutakse sooritama harjutust, mille soo-rituse eelduseks on infootsingu kasuta-mine.

Kasutab info-otsinguoskusi, leiab ppetks vajalikku lisamaterjali veebist ja raamatukogust.

3


Igas tunnis viks olla ca 10 minutit phen-datud antud teema seisukohalt oluliste pilase jaoks uute snade ppimisele ja kontrollile.

Teab kursuse teema-des ette tulnud uute snade thendusi.

3

Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete ar-gumentide eristamine suulises tekstis, kalluta-tuse ja manipuleerimi-se ratundmine.

Soovitatav on kasuta-da analsiks poliiti-kute ja hiskonnate-gelaste pevakajalisi knesid.

Analsib kriitiliselt tekstis kasutatud argumente ja tun-neb ra varjatud mjutamist ning kallutatust.

2


Praktiline eesti keel III

PPESISU NIDISTEEMA PITULEMUSED MAHTKeelelise vljendus-rikkuse ja stilistilise mitmekesisuse kasu-tamine erineva mju saavutamiseks suulises esinemises ja vitluses.

Soovitatav on kasutada alusena ilukirjandus tekste, valmistuda mitme-sugusteks pidulikeks snavttudeks.

Koostab ja esitab pidulikus stiilis kne vi snavtu, kasutab vitluses metafoore ja kne-knde.

4

Arutleva artikli kirjuta-mine eri tpi (teksti-liste, pildiliste, audio-visuaalsete; lineaarsete, mitte-lineaarsete, hper-tekstiliste) alustekstide phjal.

Soovitatav on valida teemad, mis limi-vad eri ppeaineid, niteks kirjandus ja kunst mingil ajastul; ajalugu ja poliitiline elu, mitmesugused teadusteemad, mille ksitlemisel on ka-sutatud tabeleid ja jooniseid.

Kirjutab eri tpi alustekstide phjal arvamusartikli vi argumenteeriva teksti.

5

Tarbetekstide (projekti phjenduse ja kandi-daadi tutvustuse, tegevusaruande) koostamine.

Soovitatav on lbi mngida mitmesugu-seid elulisi olukordi nagu stipendiumile, ppekohale vi t-kohale kandideerimi-ne. Kavandada vib reaalse projekti, mis viiakse ka ellu sobiv koht integreerimiseks teiste ppeainetega (sisu hindamine ai-nes, phjenduste ja aruannete hindamine praktilise eesti keele kursuses)

Koostab keeruka-maid tarbetekste (projekti phjen-dust ja kandidaadi tutvustust, tegevus-aruannet), leiab vajaduse korral nende koostamiseks juhendmaterjale.

3

Teadusteksti koosta-mine ja vormistamine.

Teadusprojekt/uuri-mist vib olla ka eesti keele vi kirjan-duse alalt, kuid vib kasutada ka teiste ppeainete teemasid, mille puhul t saab sisulise hinde vastavas aines, keele hinde aga praktilise eesti keele kursuses.

Koostab eakohase teadusteksti ja vor-mistab selle nuete-kohaselt.

3


PPESISU NIDISTEEMA PITULEMUSED MAHTigekirja ja ige-keelsusksimuste kordamine vastavalt vajadusele.

Iga paari kuu tagant viks olla ks tund, milles petaja kordaks neid igekeelsusksi-musi, millega pilastel on olnud probleeme.

Kirjutab korrektses kirjakeeles ja kahtlu-sel kontrollib kirja-viisi igekeelsus-allikast.

5

Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega teks-tide mistmine.

lesanne on seotud arutleva artikli ette-valmistuseks olevate tekstide mistmisega. Keerukamate tekstide puhul on loomulik teksti mistmist enne harjutada, st jagada juhtnre, kontrollida mistmist.

Loeb ja mistab tnapeva info-hiskonnas ringle-vaid tekste, mis on adresseeritud tava-kasutajale.

3

Keeruka kujundliku vljenduse mistmine.

Tekstid prinevad ilukirjandusest ja kogu sellekohane harjutamine peaks olema tihedalt seotud kirjanduspetusega.

Loeb ja mistab kujundlikus keeles kirjutatud tekste.

3


Igas tunnis viks olla ca 10 minutit phendatud teema seisukohalt oluliste, pilase jaoks uute snade ppimisele ja kontrollile.

Teab kursuse tee-mades ette tulnud uute snade thendusi.

3

Teabeotsinguoskuste thustamine.

Infootsingutehnikale ei pea phendama eraldi tundi, kuid infootsingualaseid npuniteid tuleks jagada alati enne, kui asutakse sooritama harjutust, mille soo-rituse eelduseks on infootsingu kasuta-mine.

Kasutab infootsingu oskusi eesmrgipraselt.

1

Keeruka struktuuriga suulise teksti konspek-teerimine.

Vib kasutada mnes ainetunnis loenguvor-mi vi kutsuda klalis-lektori.

Konspekteerib oma aineoskuste tasemel olevat erialast suu-list teksti.

2


PPESISU NIDISTEEMA PITULEMUSED MAHTVitluse juhtimine ja seal esile tusnud argumentidest kokku-vtte tegemine.

Soovitatav lbi mngida reaalseid marlauaolukordi, teemad vivad tulla kirjandustunnist, lbivatest teemadest vi pevakajalistest sndmustest.

Juhib vestlusringi ja teeb toimunud aru-telust kokkuvtte.

3

? Leia praktilise eesti keele kursuste vimalikke seoseid teiste gmnaasiumikursustega.

LisalugemistPhikooli riiklik ppekava. Elektrooniline Riigi Teataja. www.riigiteataja.ee/

akt/114012011001 Gmnaasiumi riiklik ppekava. Elektrooniline Riigi Teataja. www.riigiteataja.

ee/akt/114012011002.

KirjandusKuusk, Tiina 2010. ppeainete seostamisest ppekava limingu konteks-

tis. Liming. Limingu vimalusi phikooli ppekavas. Koost ja toim Juta Jaani, Liisa Aru. Tartu: Tartu likooli haridusuuringute ja ppe kava-arenduse keskus, lk 663. Viidatud 10.08.2013

http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=fi le/action=preview/id= 772212/l%F5imingu kogumik_08+03+10.pdf.

www.riigiteataja.ee/akt/114012011001www.riigiteataja.ee/akt/114012011002http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5imingu kogumik_08+03+10.pdf

4. ppetunni mudelid ja tunni planeerimine

ppetunni planeerimine lhtub eesmrgist, mida ppetund taotleb ppeteema kui terviku osana. Loomulikult on igal ppetunnil oma kitsamad eesmrgid ja pitulemused, kuid planeerimine algab ppe-teema tervikust lhtuvate eesmrkide ja pitulemuste mramisega. Eesmrkide ja pitulemuste snastamisele jrgneb nende saavutami-seks vajalike ppetegevuste planeerimine. Kui ppeteema tasandil pla-neeriti ppetegevused he ppetunni tpsusega, siis tunni planeerimisel kavandatakse pitegevused minutilise tpsusega. ppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, mida arvestades on vlja kujunenud mned tra-ditsioonilised liigendused, mis aitavad pitegevusi selles ajaraamistikus korrastada. Kui kool kasutab paaristunde vi tavaprasest erineva pik-kusega ppetunde, siis tuleb tunnimudelite ajajaotust vastavalt korri-geerida. Alljrgnevalt esitatakse kolme levinuma tunnimudeli levaade.

4.1. Kolmeosaline tunnimudel

Kolmeosalist ppetundi, mis koosneb evokatsioonist, mtestamisest ja refl eksioonist, kasutatakse tnapeval kige sagedamini. See struktuur kordub lugematutes nidistunnikonspektides, seda kajastavad vist kigi Eesti likoolide pedagoogilise praktika juhendid, kuid videtavalt ei tea keegi, kust prineb kasutatud ppetunni mudel ja mis on selle kont-septuaalne alus (Krull 2008: 2). Kolmeosaline tunnimudel ei ole siiski rahvalooming, mille algus ulatuks ldhariduse algusaegadesse, vaid veidi alla paarikmne aasta vanune uuendus, mis ttati vlja kriitilise kirjaoskuse arendamiseks emakeelepetuses (Steele ja Meredith 1995, Steele 2001). Millisel moel on see mudel muutunud ainuvalitsevaks ka teiste ainete tunni struktureerimisel, pole teada.

Algse idee kohaselt (Steele 2001) on tunni esimene osa evokatsioon ehk hlestusfaas, mille jooksul luuakse ettekujutus eelseisva tunni eesmrkidest, tuletatakse meelde varasemad teadmised teema kohta, luuakse valmisolek uute avastuste jaoks ja tine hkkond uue materja-liga ttamiseks. Mtestamisfaasis (originaalis Realization of Meaning thenduse mistmine) ttavad pilased uue materjaliga, mis vib olla


esitatud petaja vi piku vahendusel, fi lmina, katsena vi aruteluna. Mtestamisfaasis tdeldakse informatsiooni, tuuakse esile olulist infot, seostatakse uusi ja vanu teadmisi, luuakse struktuur. Mtestamisfaasi lpuks on pilased mistnud uue materjali thendust ja sidunud selle oma olemasolevate teadmiste ssteemiga. ppetunni viimane osa on refl eksioonifaas, mille jooksul vljendatatakse pitut oma snadega, analsitakse seda, vrreldakse teiste nhtustega, arutletakse omanda-tud teadmiste olulisuse ja rakendatavuse le. Refl eksioonifaasis saavad pilased oma arvamuste ja arutluskikude kohta tagasisidet ka petajalt. Refl eksioonifaasi tulemusel muutub pitud info pilase enese teadmiste ssteemi loomulikuks osaks, see on pitu omaksvtmise faas.

Kolmeosaline tunnimudel phineb teoreetilises plaanis konstruk-tivistlikul haridusksitlusel, mille kohaselt ppimisprotsess on pilase jaoks thenduse loomise protsess. Seetttu on mistetav, et selles on kesksel kohal thenduse mistmise ja mtestamise teadmusprotsessid. hesnaga, kolmeosaline tunnimudel sobib kige paremini selliste emakeeletundide aluseks, mille keskseks eesmrgiks on hiskonda ksitlevate tekstide anals ja nendes vljendatud nhtuste refl eksioon niteks meedia- ja ilukirjandustekstide ksitlemiseks, tunduvalt vhem aga niteks grammatikateemade vi igekirjareeglite omandamiseks ja veelgi vhem funktsionaalse keelepdevuse arendamiseks.

Kui kolmeosalist tunnimudelit kasutatakse valimatult kigi tun-dide struktuuri kavandamiseks, siis muutub selle sisuliselt phjendatud, tekstianalsi loogikast lhtuv skeem rutiinseks jaotuseks pilaste hlestamine, uue materjali esitamine, harjutamine. Tagajrjeks on tundide muutumine ksluiseks, sarnase struktuuriga tegevuste jrgne-vuseks. Igasugune pe vajab vaheldusrikkust, erinevad ppe-eesmr-gid nuavad erisuguseid petamismeetodeid ning erineva taseme ja mitme kesisusega klassid erisugust ksitlusviisi. Seetttu ei tohiks pidada kolmeosalist tunnimudelit ainuvimalikuks, vaid planeerida tunde eri-nevate mudelite jrgi, lhtudes tunni eesmrkidest ja ldistest teadmus-protsessidest, mis rakenduvad ppimise puhul.

? Missugused viksid olla mittetraditsioonilised tunnimude-lid? Pa struktureerida kaks uut vimalikku mudelit.

40 4. ppetunni mudelid ja tunni planeerimine

4.2. Traditsiooniline tunnimudel

Traditsiooniliste emakeeletundide struktuuris on olnud kesksel kohal ldistamise teadmusprotsessid ja ldistuste kinnistamine harjuta-mise teel. Ilmselgelt ei sobi kolmeosaline tunnimudel traditsioonilisse emakeelepetusse, sest selles ei ole planeeritud aega omandatud tead-miste jrjekindlale kinnistamisele kordamise teel, samuti kontrollile. Niisuguseks aineomandamiseks sobib kige paremini Toom unapuu (1992) seitsmeosaline tunnimudel. Toom unapuu tunnimudel on meldud uue aine ksitlemise tunniks, mis on traditsioonilises ema-keelepetuses kige levinum tunnitp (teised tbid on sissejuhatav tund, harjutustund, kordamistund, kontrollitund ja vigade analsi tund) (unapuu 1992: 34). Seitsmefaasilise tunni astmed on jrgmised:

1) pilaste hlestamine 12 min;2) kodulesannete kontrollimine 1314 min;3) leminekuksimused seostamaks vana ja uut materjali 2 min;4) uue aine ksitlemine 1314 min;5) harjutamine (iseseisev t pitud reeglite alusel) 910 min;6) kodulesannete juhendamine 3 min;7) tunni kinnistamine 2 min.

unapuu esitatud klassikaline tunnimudel on thus rutiin teadmiste sstemaatiliseks omandamiseks ja omandatu kontrollimiseks. Ajaliselt kesksel kohal on selles ldistamise teadmusprotsess, kuid loomulikult on kasutusel ka tunnetamine (1. ja 3. faas) ning rakendamine (5. faas).

4.3. Viieosaline tunnimudel

Funktsionaalset kirjaoskust arendavates emakeeletundides on kesksel kohal rakendamise teadmusprotsess, mis tavaliselt esitatakse praktilises elus ettetuleva lesande kujul. Sedavrd, kuidas he vi teise prakti-lise lesande lahendamine nuab taustateadmisi, esitatakse ka neid, kuid ksnes nii palju, kui soorituseks on optimaalne. ldeesmrgiga vhe haakuvaid teadmisi pole mtet esitada, sest nende kinnistamiseks tund tuge ei paku. Seetttu ununevad nad sna kiiresti. Funktsionaalse


kirjakeeleoskuse arendamiseks sobib hsti teadmusprotsessidel (vt ptk 2, joonis 2 ja tabel 1) phinev viieosaline tunnimudel:

1) evokatsioon 3 min;2) tunnetamine 7 min;3) ldistamine 7 min;4) rakendamine 20 min;5) anals 8 min.

Evokatsioonifaasi kestus sltub sellest, kas jtkatakse pooleli olevat vi alustatakse uut teemat. Kesksel kohal on eesmrkide ja tegevus-kava teadvustamine. Teiseks faasiks on tunnetamine, mille sisuks on eelmise tunni materjali kordamine vi kodutde anals (tuntu tun-netamine) ning seejrel uue materjali tunnetamine. ldistamisfaasis esitatakse teoreetilised teadmised selleks, et pilased suudaksid tunni teemaks olevaid tekste (niihsti suulisi kui ka kirjalikke) ise praktilise harjutamise kigus luua. ldistamisfaas on oma funktsioonilt lhedane uue aine ksitlemise faasiga traditsioonilises emakeelepetuses, kuid on mahuliselt tunduvalt lhem, sest selle tunniosa lesanne on anda vaid keprane teoreetiline alusteadmine praktiliste tekstiloome harjutuste tegemise toetuseks. Tunni mahukam osa on rakendamine, sest teksti-loome, suuline vi kirjalik, vtab rohkem aega kui igekirjareeglite alu-sel lnkade titmine vi lauseliikmete allajoonimine. Funktsionaalse keeleoskuse arendamise tundides on olulisel kohal soorituse anals. Selle kigus vib klass petaja juhtimisel analsida pilaste esitusi, samuti rakendada pilaste omavahelist tagasisidestamist, kus indivi-duaal- vi rhmat kigus analsitakse ja arvustatakse kaaslaste tid. Analsifaas on oma olemuselt tagasiside sooritusele. Seetttu on analsi etapp tunnis viimane. Lhemate harjutuslesannete puhul vivad rakendamis- ja analsifaasid hes tunnis ka korduda.

4.4. Kaks-hes-tunnikava

Olenevalt ppetunni eesmrgist on igas emakeeletunnis mingi tead-musprotsess teistest olulisem. Niteks traditsioonilises emakeele-tunnis tegeldakse kirjakeelereeglite ppimise ja kinnistamisega, loo-muliku emakeelepetuse tunnis uudsete keelenhtuste tunnetamise

42 4. ppetunni mudelid ja tunni planeerimine

ja enesevljendusega, kriitilise kirjaoskuse tunnis tekstianalsiga ja funktsionaalse keeleoskuse tunnis mingi praktilise suulise vi kirja-liku kommunikatsiooniolukorra harjutamisega (vt ptk 2.2. Teadmus-protsessid kui ppimise alus).

Samas tuleb igas emakeeletunnis peale keskse teadmusprotsessi kasutada ka teisi, sest ppimine on alati mitmetahuline. See thendab, et tunni planeerimisel ei piisa ksnes ldise tunnimudeli valikust, planee-rida tuleb iga tunnifaasi sees ka see, milliseid teadmusprotsesse ks vi teine tegevus kasutab (Kalantzis, Cope 2012). Nii on petajal vimalik tpsemalt tajuda ppimisprotsessi eri etappe, hinnata nende keerukust ja lesannet terviku seisukohalt.

Niisugune ksitlus eeldab nii-elda kaks-hes-tunnikava kasu-tamist, mille puhul tunni planeerimine kulgeb kaheastmelisena: kigepealt valitakse ldine tunnimudel, mis on koosklas taotletava ldeesmrgiga, st kas tegu on avastusliku, analsiva, ldistava vi rakendusliku tunniga, ja selle tunnimudeli sees mratakse juba detail-semalt teadmusprotsesside rakendamise jrjekord tunni eri astmetel ning eri tegevuste ja harjutuste juures. Tunnikava koostatakse kahes veerus, millest vasakpoolne kirjeldab petaja, parempoolne pilaste tegevusi. Tabelis 4 on kujutatud nitena kolmeosalisest tunnimudelist lhtuva kaks-hes-tunnikava struktuur. Seda, kuidas kaks-hes-tunni-kava tielikult vlja arendatud kujul vlja neb, saab vaadata lisast 1, kus on esitatud petaja Tiina Brocki ppeteema Riik, see olen mina tunnikavad ja teemale jrgnevate edasiste tegevuste kirjeldus.

Tundide planeerimisel tuleb arvestada, et emakeelepetus peab olema metoodiliselt mitmekesine: tervikliku tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada kiki teadmusprotsesse ja kigi nelja suurema metoo-dilise ksitluse vtteid. Tunni mudel tuleb valida lhtuvalt tunni ld-eesmrgist ning planeerida tund detailselt, et ppimises kasutatavad teadmusprotsessid oleks jrjestatud loogiliselt, lhtudes phimttest, et ppimine peaks kulgema tuntult uuele ja kergematelt harjutustelt keerulisematele. Soovitatav on tunni planeerimisel kasutada n- kaks-hes-tunnikava, mille puhul tuleb kigepealt valida tunni ldeesmrgi phjal tunni mudel ning seejrel tpsem liigendus teadmusprotsessidest lhtuvalt.


TABEL 4. Kaks-hes-tunnikava struktuur

petaja pilane

Evokatsioon

1. Tuntu tunnetamine: sissejuhatava materjali tutvustamine (3 min).

2. Nimetades ldistamine: milliseid nhtusi te materjalis ra tunnete?

3. (x min)

1. Tuntu tunnetamine: sissejuhatava materja-liga tutvumine (4 min)

2. Nimetades ldistamine: pilased nimeta-vad nhtusi (nhtused A, B, C) (5 min)

3. (x min)

Mtestamine

4. Teoreetiline anals: kuidas on nh-tused A, B, C seotud nhtusega X?

5. (x min)

4. Teoreetiline anals: pilased leiavad nh-tustevahelised seosed ja hisosa (5 min).

5. (x min)

Refl eksioon

6. Funktsionaalne anals: kuidas on nhtused A, B, C elus ja pilase jaoks olulised (x min)

6. Funktsionaalne anals: pilased leiavad nhtuste A, B, C olulisuse elus ja enda jaoks (x min)

KirjandusKalantzis, Mary, Cope, Bill 2012. Literacies. Cambridge University Press: Cam -

bridge.Krull, Edgar 2008. ppetunni mudelite rakendamine. Haridus (1112), 18.Steele, Jeanny L. 2001. Th e Reading and Writing for Critical Th inking Project:

A Framework for School Change. Ideas without Boundaries: International Education Reform through Reading and Writing for Critical Th inking. Ed. Klooster, David J.; Steele, Jeannie L.; Bloem, Patricia L. International Reading Association: Newark, DE. 221.

Steele, Jeanny L., Meredith, K. S. 1995. Democratic Pedagogy National Staff Development Manual. Bratislava, Slovakia: Orava Foundation for Demo-cratic Education.

unapuu, Toom 1992. Eesti keele petamise metoodika. Koolibri: Tallinn.

5. Klassi juhtimineKlassi juhtimine hlmab suhtlemist vga paljudel tasanditel ning selle mravad suures osas suhted ja hoiakud.

Tunniks valmistumine vljendab petaja suhtumist pilastesse ning petatavasse ainesse. Lbi meldud lesandepstitus ning selgelt eesmrgistatud tegevused on tunni nnestumise eelduseks. Aegsasti valmisolek annab petajale vimaluse pilasi isiklikult tervitada vi nendega individuaalselt suhelda.

On oluline, et pilased saaksid juba tunni alguses tpselt aru, mis teemaga nad tegelema hakkavad, mis tegevused ja lesanded neid ees ootavad, missuguste pitulemusteni peavad nad tunni lpuks judma ning kas ja missugust osa nende tst hinnatakse. Pikemat sissejuhatust vajavad ppetskli alguses toimuvad tunnid, mil pilased ei ole veel teema ning lesandepstitusega kursis. Eelteadmiste aktiveerimine, eel-mises tunnis tehtu ning alanud tunni pitulemuste meeldetuletamine peaks aga kuuluma iga tunni alguse juurde.

Tunni phiosas on thtis, et petaja tunneks end aines kindlalt ja koduselt, et ta valdaks ksitletavat teemat. petaja peab suutma sel-gitada oma ainet nii, et poleks vajadust ekraanilt vi oma materjali-dest teksti maha lugeda. Soovitatav on ksitleda uut teemat vikeste ja jukohaste annustena ning uue informatsiooni esitamise jrel anda pilastele vimalus pitavat rakendada, teha kokkuvtteid, tuua niteid. Keeruliste teemade puhul tuleb teoreetilise osaga tegeleda pikemalt vi tunni eri faasides vikeste ksuste kaupa, kuid alati peab jtma pilastele piisavalt aega ise tegutsemiseks ja avastamiseks. Uue osa selgitamise ajal on oluline, et kik saaks aru mistetest ja defi nitsioonidest, mistaks pitava seoseid varempituga. petatava illustreerimiseks viks kasu-tada erinevaid tnapeval kttesaadavaid vahendeid. Vajadusel tuleb uut osa selgitada phjalikumalt vi teiste snadega, tuua lisaniteid, veel kord rhutada ja sstematiseerida kige olulisemaid punkte. Kui ppijad tegutsevad gruppides ning teoreetiline osa on esitatud kirjali-kult, ei pruugi iga pilane abi vajades seda ksida. petaja peab pilaste kehakeelest ning kitumisest vlja lugema, kas ppimine sujub vi on takerdunud.

Tunni lpuosa on sageli kavandatud tagasiside andmiseks. Vib juhtuda, et tunni viimasesse ossa kavandatud tegevuseks ei piisa the-lepanu ega aega (nt ei jua petaja selgitada korralikult materjali, mis

455. Klassi juhtimine

on oluline kodut edukaks sooritamiseks vms). Et seda vltida, peab planeerima ka tunni lpu ning jtma aega olulise kordamiseks ja pitu reflekteerimiseks. Kige paremini petavad tunni pikkust tajuma kogemused.

5.1. pilaste suhtumine ppetsse

petaja professionaalsus areneb t kigus, petaja loovus, suhtle-misviis ja tssesuhtumine kanduvad tahtmatult edasi ka pilastesse. Seetttu peab petaja ppeteema lhtelesannet koostades, alustekste otsides, petamismeetodeid ja tunni tegevusi valides mtlema, mis snumi ppeteema ja selle alustekstid pilastele edastavad, kuidas kujundavad pilaste vrtusi koost ja tagasiside andmise reeglid, hindamisssteem ning tunnustamisviisid.

pilased on valmis tundi rohkem panustama, kui klassi hustik on toetav, petaja ja pilaste kontakt hea ning usaldav. petajale ei panda pahaks sbralikku tgamist, kui pilased teavad, et selle taga on varjul empaatiavime ja hea huumorimeel. (Gower jt 2005: 56)

ppimisse suhtumise e pihoiaku phjal eristatakse kolme tpi ppijaid: sva-, pindmised ja strateegilised ppijad (Lublin 2003).

Sgava pihoiakuga ppijad e svappijad on ainest vga huvitatud. Nad pavad pitavast igati aru saada, on kaasatud, kasutavad ja vr-tustavad pitavat. Svappijale on iseloomulikud jrgmised tunnused:

pab aktiivselt pitavast aru saada, svib sisusse; kasutab testusmaterjali, uurib ja hindab seda; pab nha tervikpilti ja seostab eri ideid; tugineb huvile; seob pitavat varem pituga ja igapevaeluga; loeb ja pib rohkem, kui koolitunnis nutakse; soovib arutleda, tagasisidet saada ja anda; esitab teema kohta ksimusi. (Lublin 2005: 3)

Pindmise pihoiakuga ppijatel pole aine vastu huvi, nad ei pa sel-lest phjalikult aru saada. Enamasti teevad nad tpselt nii palju, kui on hinde vi soorituse jaoks tarvis. Selline ppetsse suhtumine on kll taunitav, kuid vga sage. Pindmise pihoiakuga ppija

46 5. Klassi juhtimine

pib, et tunnis tehtut mletada, see le korrata; pib ra materjali, mille puhul on teada, et seda ksitakse ja

hinnatakse; tuubib phe, reprodutseerib tpselt (teab reeglit, aga ei oska

seda rakendada); neb kitsaid probleeme ja keskendub detailidele; ei suuda eristada phimtteid nidetest; keskendub kooliprogrammis nutavale; leiab motivatsiooni kartusest lbi kukkuda; enamasti ei esita ksimusi. (Lublin 2005: 4)

Strateegilise pihoiakuga ppijad soovivad saavutada vhese vaevaga positiivseid tulemusi (saada hea hinne vi arvestus). Seesugune ppija

optimeerib aega ja vaeva; pab saada hid hindeid; planeerib aega ja pingutab nii, et ppimise mju oleks suurim; veendub, et materjalid on iged ja tingimused on ppimiseks

sobivad; kasutab varasemaid eksamitid, et ennustada ksimusi; pib selgeks thtsate tde lahendamise strateegiad; prab thelepanu punktidele lesannete juures ja hindamis -

skaalale; esitab pigem protseduurilisi ksimusi. (Lublini 2005 ainetel)

Kui soovime muuta pihoiakut, siis peame alustama sellest, mis ppijaid motiveerib. Sgavat pihoiakut on vga raske vljastpoolt mjutades saavutada, kuid reaalne on juda strateegilise pihoiakuni.

pilaste suhtumist ppetsse vivad mjutada mitmed asjaolud. 1. ppijal on liiga suur koormus, tal napib kohustuste titmi-

seks aega ja ta omandab oskuse tita neid pealiskaudselt ega phendu kige olulisemale, thtis on vaid positiivse hinde saamine.

2. Meeldejtmise ja mehaanilise ppimise hindamine, mis on phjuseks, et pilased hakkavad nudmistele vastamiseks ka sedaviisi ppima, mille tagajrjel kujuneb vlja pindmine pi hoiak. Kui pitulemusteni judmine nuab krgema taseme mtlemisprotsesse ja pilane teab, et ei hinnata pitu


deklameerimist, vaid rakendamis- ja analsioskust, on te-nolisem, et ta pab pitavast aru saada.

3. Kui petaja kasutatud petamismeetod nuab aktiivset osale-mist ning keerulisema taseme oskusi (kasuta, jrelda, ldista, oleta, selgita, analsi, lahenda, phjenda jms), tegeleb ppija ainega svitsi ning omandab seetttu rohkem.

4. ppimist takistavad pilase viletsad sotsiaalsed oskused (puudulik suhtlemisoskus, hirm abi ksimise vi oma mtete vljatlemise ees). Seda probleemi aitavad letada heatahtlik-kus, usaldusliku suhte hoidmine, suhtlemisoskuste petamine ning harjutamine.

5. ppimisse suhtumist mjutavad puuduvad tvahendid vi kehvad majandusolud. Kui pilasel on temast mittesltu-vaid probleeme, saab petaja lahenduse leidmisel diskreetselt aidata. Kui probleemid tulenevad ppijast endast (nt lohaku-sest), on vimalik olukorda arutada ja slmida kokkuleppeid. Igatahes ei nita tvihiku puudumine ainealaseid teadmisi-oskusi ning seetttu ei saa ppevahendi puudumise eest hin-nata pilase ainetundmist halva hindega.

6. pilastel peab olema valikuvimalus. Inimesed tunnevad huvi erinevate teemade vastu, huvi viib motivatsiooni ja seo-tuseni ning suurendab ppimise tenosust. Kui mni teema on nii oluline, et seda ei saa vahele jtta ega asendada, tuleb pilastele selgitada pitava olulisust ning seost igapevaeluga.

7. Mnikord raskendavad ppimist puuduvad teadmised ja/vi tuvastamata piraskused. Varempitud teadmistes vivad olla lngad vi vritimistmised, mistttu pole vimalik eda-sisest keerukamast materjalist aru saada. Edasiminekut vib takistada mne olulise pioskuse puudumine. Selliste problee-mide korral vajab ppija professionaalset toetust ja mistmist. Abi vib olla kujundavast hindamisest, lhikese thtajaga konkreetsest ja jukohasest eesmrgiseadest.

8. ppimist prsib vilets planeerimisoskus, sh aja vale planee-rimine. Ajaplaneerimisoskust saab parandada lihtsate vtete -ga. ppija vajab vikesemahulisi selgete ajathistega te-tappe ning esialgu ka vlist kontrolli nendest etappidest kinni -pidamisel.


9. ppimist vivad komplitseerida arusaamatud nuded, sele-tused, instruktsioonid, nt on tksk esitatud keeruliste sna-dega, mitmesuguste tlgendusvimalustega vi mitmeetapiline. ppija abistamiseks saab varieerida snastust, tuua niteid, sel-gitada, nidata etappide jrgnevust, toetada teda lesande tege-misel, paluda tal lesannet oma snadega lahti mtestada.

10. Noored, kes pole gmnaasiumisse astunud omaenda tahtest edasi ppida, vaid teinud sellise otsuse pere, lhedaste vi ainepetaja soovil, ei pruugi suuta end ppimisel motiveerida. Koduste ebarealistlikud ootused ei toeta pingutes edasijud-mist. Abi vib olla usalduslikust arutelust vi efektiivsest aren-guvestlusest pilasega, et juda selgusele, kuidas tema hari-dusteed paremini kujundada. (Lublini 2005 ainetel)

5.2. Juhiste ja tkskude andmine

Soovitavate pitulemusteni judmiseks on vaja phjalikult lbi melda pilastele antavad juhised ja tksud. Vltida tuleb paljude tles-annete ja ksilehtede kttejagamist hekorraga, et pilaste thelepanu mitte hajutada. Juhiste keel peab olema lihtne, selge ja hemtteline, olgu need siis suulised vi kirjalikud. Tksud tuleb esitada kindlas kneviisis.

Suuliste tkskude puhul toetavad lesandest arusaamist esemed, pildid, nited, estid ja miimika. Osa lesannete puhul saab petaja demonstreerida, mida ta oma pilastelt ootab. Abi on ka sellest, kui jagada pikem tksk osadeks, selgitada iga etappi eraldi ning lasta pilastel tita lesannet osakaupa. Kui pilaste lesanded on erinevad, tuleb juhised suunata igele sihtrhmale ja lejnud osa klassist nen-dega mitte segadusse ajada. (Gower jt 2005: 41)

Kirjalike tkskude puhul aitab lesandest aru saada nitelause, joonis vi toetav alustekst. lesande snastus peaks olema lihtne, esita-tud lhikeste lausetega. Kui tjuhendis on termineid, mis vivad olla ppijatele vrad, tuleb terminid lahti kirjutada.

? Snasta pilaste jaoks e-kooli keskkonda kodune lesanne teksti phjal kokkuvtte tegemiseks. Varieeri tjuhise snas tust erinevaid tegusna vorme kasutades. Missugust erinevust mrkad?


5.3. Paaris- ja rhmat

Aktiivseks ppimiseks sobivad paaris- ja rhmat, mille kigus peab pilane nii ise rkima kui ka oma kaaslast kuulama. Suhtlemine aren-dab argumenteerimisoskust, sest kaaslaste arvamus ei pruugi alati htida. Paaris- ja rhmat sobivad hsti ka tagasihoidlikumatele pi-lastele, kes kogu klassi ees oma arvamust avaldada ei soovi. Hea on moodustada enam-vhem vrdse tasemega rhmad. See annab nrge-matele pilastele vimaluse tugevamatelt ppida ning aitab tagada, et kik rhmad oleksid tga hivatud vrdse aja jooksul. petaja saab vajadusel diferentseerida lesannete raskust ja alusmaterjali hulka vas-tavalt rhma vi rhma sees erinevat rolli titvate pilaste vimetele. Distsipliiniprobleemide korral on rhmat korraldamisel kasulik tea-tud pilaste hte rhma paigutamist vltida.

lesande titmise ajal, kui aktiivne sekkumine pole vajalik, saab petaja jlgida, kuidas pilased tulevad lesandega toime: kas nad on tksku mistnud ja kui tulemuslikult nad lesannet lahendavad. Vajadusel saab grupit ajal petada eraldi neid, kellele oleks tarvis midagi individuaalselt le seletada.

Prast lesannet on kohane ksida pilastelt tagasisidet ja suunata neid oma td analsima kas tehtu oli kasulik, mida nad lesandega ppisid, mis neile lesande juures meeldis ning mida viks jrgmisel korral teisiti teha. Kuigi tunni planeerimine ja phjalik lbimtlemine on tunni nnestumiseks hdavajalikud, peab petaja ppetegevusi korraldades olema paindlik ja lhtuma pilaste tunni kigus tekkinud vajadustest, mitte ette valmistatud konspektist.

? Vaata lbi tlehed Vaatluslesanne: ksimuste esitamine, ksimustele vastamine, Vaatluslesanne: ppija eripra ja Vaatluslesanne: keele kasutus (lisa 2.2). Missuguseid pi-lastega suhtlemise ja klassi haldamise seisukohalt olulisi as-pekte tstaksid tlehtede phjal veel esile?

5.4. Toetava pikeskkonna loomine

Hoolimata klassi suurusest soovib iga ppija, et petaja talle thelepanu praks. Seetttu peab petaja andma igale pilasele vimaluse saada


sna ning tagasisidet, vajadusel leidma individuaalse lesande ehk teki-tama igas pilases tunde, et ta on saanud tundi panustada.

petaja ja pilase knevoorude osa sltub tunni tbist, valitud tegevustest ja pilase vimekusest. Keeleppe puhul on petaja kne-voorud olulised, sest pakuvad ppijatele vrtuslikku keeleainest, pe-tavad korrektset keelt kuulama ja kasutama autentset olukorda matkiva situatsiooni kaudu. Teisalt vtab petaja knelemine ppijalt vimaluse ise keelt luua ja suhelda. Vastama ja selgitama rgitades suurendab pe-taja pilase knevoore, kaasab ppijaid ppimisse, juhib thelepanu olulisele, rhutab, kordab, kinnitab ning illustreerib. Sel moel kandub vastutus ppimise eest pilasele. ppija saab kinnitust, et teema on jukohane, tema arvamus on thtis ja et ppimisprotsessis sltub paljugi temast endast. Tuntud ja tuttavast ainesest alustades on lihtsam pilasi endaga kaasa haarata, neis huvi tekitada. pilaste vastused lubavad pe-tajal jreldada, mida ppija juba teab, millel on vaja pikemalt peatuda ning kuidas on pilased pitust aru on saanud. Adresseerides erisuguse raskusega ksimusi pilastele nii, et need on vastajale jukohased, saab petaja samal ajal petada nii tugevamaid kui ka nrgemaid. Keeleppe puhul on hea prduda algul tugevamate pilaste poole, kuna nii kuu-levad nrgemad pilased enne oma vastamiskorda igeid keelendeid.

pilaselt vastuse saamine vib olla mnikord sna keeruline. Lisaks ksimuse selgele formuleerimisele ning mitme ksimuse puhul nende esitamisele hekaupa, on kasu ka pilase julgustamisest ja tema vastuse suunamisest abistavate ksimustega, vihjetega. Kuna ksimus vib tulla pilasele ootamatult, peab jlgima, et jrelemtlemiseks ning vastuse formuleerimiseks antaks kllaldaselt aega. pilaste vastamis-valmidus vib olla vga erinev. Mnel juhul tuleb vastuse saamiseks teadlikult rohkem aega arvestada. Sel juhul pole vaja ka ennatlikult abiksimusi esitada, et last mitte eksitada. Et ka aktiivne kuulamine ja kuuldu refl ekteerimine aitab efektiivselt ppida, viks lubada pilastel, kes avalikku thelepanu ei soovi, aeg-ajalt tagaplaanile jda.

? Mtle vlja erinevaid vimalusi, kuidas saab petaja suuren-dada pilase vastutust ja teemakohast aktiivsust tunnis ning vhendada enda oma?


Kehakeel ja kne

Suhtluse loomulikuks osaks on silmside, estid, kehah

Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik

Documents

media.voog.com · Õpik vastab Eesti Olümpiakomitee kinnitatud õppekavadele. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Õppematerjalide tõlkimist ja kirjastamist

Andmeturve ja krüptoloogia, IV Riskihaldusmetoodikaid praktilise turbe saavutamisel

SISUKORD - argokirjastus.ee · Kalkulatsiooniõpetuse õpik koos harjutusülesannetega abistab Sind kalkulatsiooni õppimisel. See õppevahend võimaldab Sul uusi teadmisi omandada

GENEETIKAgeneetika.ee/wp-content/uploads/2014/09/Geneetika-I-osa... · 2017-01-28 · Eessõna 5 EESSÕNA Siiani on meil puudunud eestikeelne üldgeneetika õpik. Käesolev õpik

· Web viewJoonistamine Word’is. Korrata mõisteid: WWW, sisselogimine, brauser, otsingumootor, aadressirida. Tunni osa Tegevus Õpik ja töövihik Integratsioon Tööleht ja

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM...õpik), T. Rumberg-Torga (gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatu psühhopatoloogia ... VILKO, Excel). Tähtsal kohal olid uue õppekava rakendamisega

VÕRU GÜMNAASIUMI ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE ...voru.edu.ee/images/132_Lisa_1_UPT_juhend.pdfõppematerjalid: eksami/olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; veebipõhise

Veebipõhiste kursuste õpidisaini adaptiivne mudel – … · 2013. 7. 15. · Veebipõhiste kursuste õpidisaini adaptiivne mudel … 3 Sissejuhatus Tänaseks on jõutud 1990-ndate

iseseisev töö kogumikust ,,Eesti keele iseseisvad …vana.oppekava.ee/images/6/6a/Eesti_keele_töökava_2...Õ – eesti keele õpik 2. klassile IT – iseseisev töö kogumikust

ALLAR VEELMAA · Kirjastus Mathema kinnitab: õpik vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud

ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, …€¦ · 2.2. Orienteeruvad tähtajad 1) 10. klassi õppeaine “Õpioskused ja uurimistöö alused” lõpetamisel (kevadel) teatab

E-õpik teatrikõrgkoolide üliõpilastele - Lavakas

UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, · Veebipõhise entsüklopeedia Vikipeedia artiklite kasutamisest tuleks hoiduda, kuid kokkuleppel juhendajaga võib seda teha. Seejuures

Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik

PRAKTILISE TÖÖ ETTEVALMISTAMISE NING HINDAMISE … · 8) retsensioon; 9) annotatsioon (emakeeles ja võõrkeeles) Praktilise töö kirjaliku osa maht on 13-15 lehekülge. Kõik

Informaatika valikaine e-õpik gümnaasiumileaku.opetaja.ee/wp-content/uploads/2013/05/AKU_opik.pdf · esitamist. Käesolev informaatika õpik vaatleb info leidmise, töötlemise,

EESTI KEELE ÕPIK - KOOLIBRIfailid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/eesti_vene_8... · ma-tegevusnimi da-tegevusnimi lihtminevik täisminevik kõndima märkama aitama vihkama välja

Tallinna Kopli Ametikool Kutsekeskhariduse õppekava „Sepp“...Tööõpetuse õpik IV-VI klass. Kõrbe, August. Tööõpetuse õpik VII-VIII klass. Ussisoo, Theodor; Veski, Arvo.1947

Arutlev HArIDuS eeStI vÄItluSSeltSI ÕPIK - files.voog.comfiles.voog.com/0000/0011/1908/files/arutlev_haridus_opik.pdf · rakendatakse kõne, kommunikatsiooni, arutluse ja väitluse

UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMINE NING · uurimistöö- või praktilise töö kaitsmisele annab hinnangu kaitsmiskomisjoni hindamismudeli alusel kaitsmiskomisjon. Mitme