KINNITATUD

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi

Direktori 6. september 2013

Käskkirjaga nr 1.1-3/09

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM

PRAKTILISE TÖÖ ETTEVALMISTAMISE

NING HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD

Kohtla-Järve 2013

2

SISUKORD

1. PRAKTILISE TÖÖ MÕISTE ............................................................................................ 5

1.1 Praktilise töö eesmärgid .................................................................................................... 5

1.2 Praktilise töö ettevalmistamine ........................................................................................ 6

2. PRAKTILISE TÖÖ ETAPID ................................................................................................. 7

2.1.Praktilise töö teema ja juhendaja valik, eesmärgi püstitamine. ........................................ 7

2.2. Praktilise töö kavandamine. ............................................................................................. 8

2.2.1 Uurimistöö kava koostamine ..................................................................................... 8

2.2.2 I kollokvium ................................................................................................................ 9

2.2.3 II kollokvium ............................................................................................................... 9

2.2.4 Praktilise töö kirjaliku osa kirjutamine, viimistlemine ja lõplik vormistamine. ......... 9

2.2.5 Töö esitamine retsenseerimiseks. .............................................................................. 9

2.3 Töö retsenseerimine. ......................................................................................................... 9

2.4 Töö kaitsmine ................................................................................................................. 10

3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU OSA STRUKTUUR JA VORMISTAMINE ................. 11

3.1 Tiitelleht .......................................................................................................................... 11

3.2 Sisukord .......................................................................................................................... 12

3.3 Sissejuhatus ..................................................................................................................... 12

3.4 Töö põhiosa ..................................................................................................................... 12

3.5 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 13

3.6 Kirjanduse loetelu ........................................................................................................... 13

3.7 Lisad ................................................................................................................................ 14

3

3.8 Retsensioon ..................................................................................................................... 15

3.9 Annotatsioon ................................................................................................................... 15

3.10 Tabelite ja jooniste vormistamine ................................................................................. 15

4. VIITAMINE ......................................................................................................................... 16

4.1 Viitamissüsteemi variandid ............................................................................................. 16

4.1.1 Nime ja aasta viitamine (eelistatud) ........................................................................ 16

4.1.2 Joonealune viitamine ............................................................................................... 17

4.1.3 Numbriline viitamine ................................................................................................ 17

5. PRAKTILISE TÖÖ KUJUNDAMINE ................................................................................ 18

6. PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE ...................................................................................... 20

6.1 Praktilise töö hindamisepõhimõtted ................................................................................ 20

6.2 Hindelise tulemuse vaidlustamine. ................................................................................. 21

LISAD ...................................................................................................................................... 22

Lisa 1 Õpilasfirma kui praktilise töö hindamise mudel ................................................. 23

Lisa 2 Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 25

Lisa 3 Sisukorra näidis .......................................................................................................... 26

Lisa 5 Soovitatav sisu ja vormi hindamismudel juhendajale ja retsensendile .............. 28

Lisa 6 Juhendaja hinnang praktilisele tööle .................................................................... 30

Lisa 7 Juhendaja hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle ........................................ 31

Lisa 8 Retsensendi hinnang praktilisele tööle ................................................................. 32

Lisa 9 Retsensendi hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle ................................... 33

Lisa 10 Kaitsmiskomisjoni hinnanguleht praktilise tööle ..................................................... 34

4

Lisa 11 Kaitsmiskomisjoni hinnang praktilise tööle ............................................................. 35

Lisa 12 Kaitsmiskomisjoni hinnang õpilasfirmale kui praktilise tööle ................................ 36

5

1. PRAKTILISE TÖÖ MÕISTE

Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud:

1) teos (Autoriõiguse seadus loetleb teosed, mis on kaitstud autoriõigusega);

2) õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine,

õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja

lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus);

3) tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline

lahendus;

4) õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal,

ülesannete, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms);

5) projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms

korraldamine).

Praktilise tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab

praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö

aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.

1.1 Praktilise töö eesmärgid

Praktilise töö ettevalmistamisel ja hindamisel on eesmärgiks õpilase loova eneseväljenduse,

koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:

1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete

kogumise ja analüüsimise oskus;

2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;

3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva

meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;

4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;

5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;

6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;

7) töö korrektse vormistamise oskus;

8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;

9) töö esitlemise- ja kaitsmise oskus.

6

1.2 Praktilise töö ettevalmistamine

Praktilise töö ettevalmistamine on praktilise töö kavandamine, läbiviimine ning töö

eesmärkide, teoreetilise tausta ja töö sisu kirjalik vormistamine juhendatud õppeprotsessis.

Praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja

eristatav. Kõik autorid peavad osalema praktilise töö esitlemisel. Praktilist tööd võib

sooritada individuaalselt, paarikaupa, õpilasfirma puhul 3-5 õpilast ühes firmas. Töö

kirjutamisel tuleb tugineda õpilasfirma kui praktilise töö hindamise mudelile (vt Lisa 1).

Praktilise töö ettevalmistamise täpse ajakava igaks õppeaastaks kehtestab õppejuhi

ettepanekul kooli direktor käskkirjaga.

7

2. PRAKTILISE TÖÖ ETAPID

2.1.Praktilise töö teema ja juhendaja valik, eesmärgi püstitamine.

Praktilise töö teema ja juhendaja valib õpilane hiljemalt 10. klassi III veerandi lõpuks.

Praktilise töö teema valikul peab arvestama:

1) originaalsust ja aktuaalsust;

2) õpilase soove ja võimeid;

3) arendavat iseloomu;

4) konkreetsust ja piiritletust;

5) materjali kättesaadavust, teostatavust ja kooli võimalusi;

6) varasemat uuritust;

7) sobivaid meetodeid;

8) väärtuslikkust.

Praktilise töö teema valib õpilane. Õpilane valib töö juhendaja. Lisaks kooli töötajale võib

kaasata juhendaja väljastpoolt kooli. Õpilane täpsustab koos juhendajaga praktilise töö teema

ja sõnastab töö põhiprobleemi, eesmärgid, kasutatavad meetodid, ajakava.

Kui juhendaja haigestub (pikem haigusperiood: 4 nädalat ja rohkem), lahkub töölt, koostöö

juhendatavaga ei suju, tuleb kooli juhtkonnal määrata uus juhendaja. Kui töölt lahkuv õpetaja

on valmis koostööd juhendatavaga jätkama, siis kool takistusi ei tee.

Juhendaja:

1) aitab püstitada eesmärgid, hüpoteesi, kavandada meetodeid ja töö ülesehitust;

2) aitab leida õpilasele sobiva ja teostatava praktilise töö;

3) aitab määratleda õpilasuurimuse materjali, suunab õpilast nii refereeritava

kirjanduse kui ka analüüsitava ainese juurde;

4) aitab koostada kalenderplaani;

5) konsulteerib õpilast töö käigus;

6) kontrollib töö valmimist ja nõuetekohasust osade kaupa;

7) jälgib, et töö kirjaliku kokkuvõtte ning suulise kaitsekõne põhjal saab

8

kaitsmiskomisjon ülevaate nii tööprotsessist kui ka lõpptulemusest;

8) annab kirjaliku hinnangu õpilase tööle.

Õpilane:

1) teeb koostööd juhendajaga igas etapis;

2) esitab praktiliste tööde koordinaatorile praktilise töö teema ja juhendaja nime;

3) järgib ajakava;

4) analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

5) annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust;

6) kirjutab töö teostamisega paralleelselt ka kirjalikku/teoreetilist osa;

7) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

8) vormistab töö nõuetekohaselt;

9) kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.

2.2. Praktilise töö kavandamine.

Praktilise töö kavandamise etapp on äärmiselt oluline, sest eesmärgipärasus on töö olulisim

alus. On vajalik:

1) koostada ajakava;

2) määratleda töö maht;

3) tutvuda kirjandusega, allikmaterjalidega;

4) mõtestada lähtematerjalid;

5) valida meetodid.

2.2.1 Uurimistöö kava koostamine

Õpilasel tuleb praktilise töö koostamise käigus esitada praktilise töö ankeedi, milles tuuakse

välja järgmised aspektid.

1. Töö pealkiri. Pealkiri peab andma lugejale selge ettekujutuse praktilise töö

põhitegevust.

2. Teema aktuaalsus. Miks just selle teema käsitlemine on oluline.

3. Praktilise töö eesmärk ja peamised praktilise töö ülesanded.

9

4. Praktilise töö teoreetiline tagapõhi ja metoodika. Põhjendatakse püstitatud eesmärgi

täitmiseks sobiva teoreetilise tagapõhja ja metoodika valikut.

5. Eelnevalt läbiviidud sarnaste praktiliste tööde tutvustamine.

6. Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse? Kuidas saab praktilist tööd teostada?

7. Praktilise töö struktuur. Ülevaade kavandatavast sisukorrast peatükkide ja

alapeatükkide lõikes.

8. Praktilise töö protsessi ajakava.

Praktilise töö kava on kohustuslik kooskõlastada juhendajaga.

2.2.2 I kollokvium

I kollokvium toimub 10. klassi IV veerandi lõpus. Õpilane esitab kaasõpilastele ja

komisjonile praktilise töö ankeeti (pealkiri, töö eesmärk, teoreetiline tagapõhi ja metoodika,

struktuur, tegevuskava) idividuaalselt maksimaalselt 5 minutit, paaris- või rühmatööna kuni

15 minutit.

2.2.3 II kollokvium

II kollokvium toimub 11. klassi III veerandil. Õpilane esitab kaasõpilastele ja komisjonile

praktilise töö mustandi elektroonselt ning annab ülevaate töö hetkeseisust individuaalselt

maksimaalselt 5 minutit, paaris- või rühmatööna kuni 15 minutit.

2.2.4 Praktilise töö kirjaliku osa kirjutamine, viimistlemine ja lõplik vormistamine.

Valmis töö esitab õpilane juhendajale 11. klassi IV veerandi esimesel tööpäeval.

2.2.5 Töö esitamine retsenseerimiseks.

Valmis töö esitab õpilane retsensendile kolm nädalat enne kaitsmist. Kui see on

nädalavahetus, siis sellele järgneval esimesel tööpäeval.

2.3 Töö retsenseerimine.

Praktilist tööd retsenseerib retsensent: Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpetaja või

erialaspetsialist väljastpoolt kooli.

Retsensendi määrab kooli laiendatud juhtkond.

10

2.4 Töö kaitsmine

Kaitsmisel teeb õpilane 8-10-minutilise esitluse ja vastab küsimustele. Kaitsekõne koosneb

järgmistest osadest:

1) teema põhjendus;

2) töö eesmärk, ülesehitus;

3) eesmärgi saavutamine, olulisemad järeldused;

4) juhendaja jt tänamine;

5) küsimustele vastamine.

11

3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU OSA STRUKTUUR JA

VORMISTAMINE

Praktiline töö peab koosnema järgmistest osadest:

1) tiitelleht (vt Lisa 2);

2) sisukord;

3) sissejuhatus;

4) põhiosa (peatükid ja alapeatükid);

5) kokkuvõte;

6) kasutatud materjalid;

7) lisad;

8) retsensioon;

9) annotatsioon (emakeeles ja võõrkeeles)

Praktilise töö kirjaliku osa maht on 13-15 lehekülge. Kõik leheküljed nummerdatakse, kuid

tiitellehel leheküljenumbrit ei kirjutata. Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla keskele

või paremale. Töö peab olema keeleliselt korrektne ja lubatud on kasutada mina-meie vormi.

3.1 Tiitelleht

Tiitellehel on kirjas (vt Lisa 2):

• õppeasutuse nimi (suurtähtedes);

• töö autori nimi (tähesuurusega 14 pt);

• klass;

• töö pealkiri (suurtähtedes, rasvases kirjas, tähesuurusega 16 pt);

• töö liik (uurimistöö, referaat, essee jne);

• juhendaja - joondatuna paremale (kujul Juhendaja: Mari Luik);

• töö valmimise asukoht ja aasta (Kohtla-Järve 2011).

Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud, pigem lühike ja konkreetne, kuid samas

informatiivne ja ammendav. Pealkiri peaks üldiselt olema paigas juba enne praktilise töö

materjali kogumise alustamist. Pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d) ja/või osundab antud

praktilise töö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist

12

kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab

konkreetse kitsama küsimuse või tulemuse. Käsikirja lõplikul viimistlemisel võib

loomulikult lihvida ka pealkirja.

3.2 Sisukord

Sisukorras esitatakse töö kõigi jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbriga

(vt Lisa 3). Otstarbekaks peetakse kuni kolmeastmelist peatükkide hierarhiat (nt pt 1, alapt

1.1, selle alajaotis 1.1.1)

3.3 Sissejuhatus

Sissejuhatuses on:

1) praktilise töö valiku põhjendus;

2) probleemipüstitus;

3) varem tehtu lühike iseloomustus;

4) töö eesmärgi sõnastamine;

5) põhiülesanded, mis tuli eesmärgi saavutamiseks lahendada;

6) töös kasutatud lähtematerjalide ja andmete tutvustamine;

7) töö ülesehituse selgitamine.

Sissejuhatus on umbes 1/10 töö põhiosa mahust.

3.4 Töö põhiosa

Praktilise töö kirjaliku osa põhipeatükkides on ideekavand(id), visand(id), stsenaarium(id)

tööplaan ja selle hilisem analüüs, tööprotsessi lühikirjeldus, tulemuse kirjeldus. Rühma poolt

koostatud praktilises töös peab olema selgesti nähtav iga õpilase isiklik panus.

Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alajaotised (punkt, alapunkt, lõige).

Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse

araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise

sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alajaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust

jne.

13

3.5 Kokkuvõte

Kokkuvõte sisaldab tööst tulenevaid olulisemaid järeldusi ja tulemusi. Kokkuvõte ei tohi

sisaldada uusi seisukohti või järeldusi. Kokkuvõte ei sisalda enam viiteid tekstile ega

kirjandusele, võib aga välja tuua töö edasiarendamise suunad ja edaspidist lahendamist

vajavad probleemid. Kokkuvõtte maht on umbes 1/10 töö põhiosa mahust.

3.6 Kirjanduse loetelu

Kasutatud kirjanduse loend hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid

(käsiraamatud, artiklid, arhiivimaterjalid, veebileheküljed jm). Kasutatud kirjandus koosneb

algallikate bibliokirjetest, mis esitatakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras.

Ühe autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Bibliokirje koostatakse alati viidatava

algallika keeles.

Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:

1. autor (või koostaja) - perekonnanimi, initsiaal;

2. pealkiri (vastavalt tiitellehele);

3. köide, osa, number (arhiivimaterjalide puhul);

4. ilmumiskoht, kirjastus;

5. ilmumisaasta;

6. lehekülgede arv.

Näited:

raamat

Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994.

230 lk.

artikkel ajakirjast

Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. artikkel

ajalehest:

Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august.

14

Suuliste allikate loetelu

Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … ) mälestused (kirja pandud … a.

töö autori poolt).

Viites piisab: J.Paju mälestused.

Arhiivimaterjalide loetelu

Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:

Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number,

arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.

Interneti materjalide loetelu

Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http://www.xxx.ee.kuupäev). Kui

autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali

hankimise kuupäevaga).

Näited:

Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993.

http://www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (02.08.1996).

Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka

nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise või listi külastamise kuupäev:

Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-

l@unicorn. acs.ttu.edu (31.05.1995).

3.7 Lisad

Lisad paigutatakse töö lõppu. Lisadeks on enamasti põhiteksti täiendavad arvandmed,

joonised, skeemid jm selgitavad materjalid. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse

araabia numbritega vastavalt tekstis viitamise järjekorrale.

Lisad nummerdatakse iseseisvalt (vasakule ülanurka Lisa 1) ja pealkirjastatakse, fotod

allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on

15

originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisasid töö mahu sisse ei arvestata.

3.8 Retsensioon

Retsensent annab retsensioonis ülevaate töö tasemest, hindab positiivseid ja negatiivseid

külgi. Retsensent annab hinnangu eelkõige töö sisule, kuid jälgib ka töö vormistamise

nõuetest kinnipidamist. Retsensiooni lõpus toob retsensent välja pakutud punktid. Oluline on

retsensendi ja juhendaja koostöö.

3.9 Annotatsioon

Annotatsioon on töö lühikokkuvõte eesti keeles ning ühes võõrkeeles. Annotatsioon peab

andma üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst, nii et see oleks arusaadav lugejale.

Annotatsioon sisaldab teksti, kus on ära toodud töö eesmärk, uurimisobjekt, kasutatud

metoodika, andmed töö tulemuste kohta, lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta, andmed

töö mahu, illustratsioonide arvu, jooniste, lisade jm kohta. Annotatsiooni maht on 0.5 - 1

lehekülge. Annotatsioon paikneb töös pärast lisasid.

3.10 Tabelite ja jooniste vormistamine

Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või

peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis

tuleb tabeli all neile ka viidata.

Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse

(Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.

16

4. VIITAMINE

Materjali edasiandmiseks on kaks võimalust: tsiteerimine ja refereerimine. Kõik töös

esitatavad seisukohad ja andmed, mille aluseks on kirjalikud allikad, tuleb siduda viidetega

vastavatele allikatele. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid

seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Teise autori mõtete

enda mõtete pähe kasutamist nimetatakse plagiaadiks. Plagiaadi puhul on õpilase kirjalik töö

mittearvestatud.

Viite peamiseks ülesandeks on anda teksti sees teavet algallika autori ja ilmumisaasta kohta.

Kõik kirjandusest võetud tabelid, joonised, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega.

Tsiteerimise põhinõudeks on täpsus ja selgus. Tsitaat peab vastama täielikult originaalile nii

sõnastuse, ortograafia kui ka eristuskirje (näiteks sõrendus) osas ning esitatakse jutumärkides.

Tsitaati ei lisata sõnu ega jäeta ka välja, kui väljajätte tõttu autori mõte muutub. Tsitaadis ei

liideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tõlkimise korral peab olema

tegemist võimalikult adekvaatse tõlkega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse, väljajäetavad

sõnad asendatakse mõttepunktidega (/.../).

Refereerimist kasutatakse juhul, kui teksti ei soovita tsiteerida, vaid omasõnaliselt ümber

jutustada ja tekstiga siduda. Refereering peab olema autori oma tekstist eristatav.

4.1 Viitamissüsteemi variandid

Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik viited peavad olema

kasutatud allikate loetelus. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema

viidetes märgitud.

4.1.1 Nime ja aasta viitamine (eelistatud)

Tekstis tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi ja ilmumisaasta, võimalusel teksti

asukoha lehekülje number (Kaalikas 2009: 23).

17

4.1.2 Joonealune viitamine

Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon või

ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel

mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.

Näide:

_________________________

1 Lane, Tony. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos, 2002, lk 39.

4.1.3 Numbriline viitamine

Numbriviite puhul märgitakse tsiteeritava mõtte järele nurksulgudesse number, mis viitab

allikale kirjanduse loetelus, ja viidatav lehekülg või leheküljed.

Näide:

„Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt

piiritletav olelusvorm ja toimib (suhteliselt) pidevalt ühise või ühiste eesmärkide

saavutamiseks” [7: 112].

18

5. PRAKTILISE TÖÖ KUJUNDAMINE

Praktilise töö esitatakse A4 formaadis pehmes köites ühes eksemplaris.

Töö peab olema salvestatud PDF failina. Töö tuleb saata aadressile

uurimistoo@jarve.edu.ee

Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5.

Trükikiri: Times New Roman või Arial.

Tähesuurus 12 punkti.

Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3

cm.

Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge, st tekstile

rakendatakse rööpjoondust.

Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, st lõiguvahe on 12 pt. Taandrida ei

kasutata.

Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad

kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega, tähesuurus 16 pt ja rasvases kirjas.

Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (va. suur algustäht).

Esimest järku alajaotuse tähesuurus on 14 pt ja rasvases kirjas, järgnevad

alapunktid 12 pt ja rasvases kirjas.

Peatükkide ja teiste alajaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu

pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav.

Pealkiri joondatakse lehe vasakusse serva.

Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (annotatsioon, sisukord,

sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt, st antud

pealkirjade ette paigutatakse leheküljepiir .

Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat

teksti, tuleks alustada uuelt lehelt.

Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja

rida, st lõiguvahe on 24-30 pt.

Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, st

lõiguvahe on 12 pt.

19

Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri.

Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla keskele või paremale. Tiitellehele

leheküljenumbrit ei kirjutata.

Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega

(Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse.

20

6. PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE

6.1 Praktilise töö hindamispõhimõtted

Hindamispõhimõtted on järgimiseks kaitsmiskomisjoni liikmetele, abistavaks materjaliks

õpilastele, juhendajatele ja retsensendile. Praktilist tööd hindavad juhendaja, retsensent ja

kaitsmiskomisjon. Hinnatakse õpilase suhtumist tööprotsessi (juhendaja hinnang), töö sisu

ja vormistamist (retsensent), esinemist kaitsmisel (kaitsmiskomisjon), 10. klassi

hinnanguleht, I kollokvium, II kollokvium.

Õpilast tööprotsessis hinnates arvestab juhendaja järgmisi aspekte (vt Lisa 4):

1) töösse suhtumist, tähtaegadest kinnipidamist, hilinemise korral selle põhjendatust;

2) aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel;

3) autori saavutusi ja peamisi töös esinevaid tugevusi;

4) õpilase initsiatiivi, iseseisvust probleemide lahendamisel;

5) analüüsi ja sünteesi oskust, kompetentsust.

Töö sisulise osa hindamisel arvestatakse (vt Lisa 5):

1) töö vastavust teemale;

2) töö uurimuslikkust, objektiivsust;

3) ebatäpsuste ja vigade puudumist;

4) töö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust.

Töö vormistusliku poole hindamisel arvestatakse (vt Lisa 5):

1) töö üldilmet (korrektne väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine);

2) sisukorda ja selle vastavust tööle;

3) tiitellehe korrektsust, töö liigendust ning selle põhjendatust;

4) jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu;

5) tabelite toetavust ning pealkirjade olemasolu;

6) lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni.

21

Töö kaitsmisel hindab komisjon:

1) esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast);

2) multimeediaesitluse või posterettekande korrektsust ja põhjendatust;

3) kompetentsust küsimustele vastamisel;

4) kaitsekõne selgust, arusaadavust, ammendavust, ajast kinnipidamist.

Praktilist tööd hinnatakse 100 punkti süsteemis:

1) juhendaja hinnang kuni 40 punkti (vt Lisad 1, 4, 5, 6, 7) ;

2) retsensendi hinnang kuni 20 punkti (vt Lisad 1, 5, 8, 9) ;

3) kaitsmiskomisjoni hinnang kaitsmisele kuni 25 punkti (vt Lisa 10, 11, 12);

4) hinnangulehe täitmine 10. klassis 3 punkti;

5) I kollokvium kuni 6 punkti;

6) II kollokvium kuni 6 punkti.

Praktilise töö lõpliku hinde paneb kaitsmiskomisjon 5 palli süsteemis, arvestades juhendaja ja

retsensendi poolt antud ning kaitsmise eest saadud punkte: 90 – 100 punkti – hinne „5“, 75 –

89 punkti – hinne „4“ , 50 – 74 punkti – hinne „3“ ; alla 50 punkti – hinne „2“; kaitsmisele

põhjuseta mitteilmumisel hinne „1“. Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui seda on hinnanud

juhendaja, retsensent ja kaitsmiskomisjon, vastasel juhul loetakse mittesooritanuks. Kui

praktiline töö hinnatakse mitterahuldavaks, on õpilasel võimalus sama õppeaasta 31. augustiks

sooritada töö uuesti (va. õpilasfirma).

6.2 Hindelise tulemuse vaidlustamine.

Kui õpilane pole rahul oma praktilise töö hindega, võib ta esitada apellatsiooni 5

kalendripäeva jooksul alates hinde teadasaamisest (fikseeritud e-päevikus). Apelleerida saab

juhendaja hinnangut, retsensendi hinnangut, kaitsmiskomisjoni hinnangut.

Apellatsiooniavaldus tuleb kirjutada kooli direktori nimele ja registreerida kooli kantseleis.

Apellatsioon vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul alates apellatsiooni registreerimisest kooli

kantseleis. Apellatsioonile vastatakse kirjalikult 5 tööpäeva jooksul, arvestades otsuse

tegemise kuupäevast.

22

LISAD

23

Lisa 1 Õpilasfirma kui praktilise töö hindamise mudel

24

25

Lisa 2 Tiitellehe näidis

26

Lisa 3 Sisukorra näidis

27

Lisa 4 Soovitatav protsessi hindamismudel juhendajale

28

Lisa 5 Soovitatav sisu ja vormi hindamismudel juhendajale ja

retsensendile

29

30

Lisa 6 Juhendaja hinnang praktilisele tööle

31

Lisa 7 Juhendaja hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle

32

Lisa 8 Retsensendi hinnang praktilisele tööle

33

Lisa 9 Retsensendi hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle

34

Lisa 10 Kaitsmiskomisjoni hinnanguleht praktilise tööle

35

Lisa 11 Kaitsmiskomisjoni hinnang praktilise tööle

36

Lisa 12 Kaitsmiskomisjoni hinnang õpilasfirmale kui praktilise tööle