Looma- ja taimerakk

Rakumembraan

Ümbritseb rakku andes rakule kuju

Ühendab rakke kudedeks

Kaitseb rakke

Fosfolipiidne kaksikkiht

valgud

sahhariidid

Ainete transport läbi rakumembraami:

Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke.

Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja.

Aktiivne transport Passiivne transport

Madalam konsentratsioon

Kõrgem konsentratsioon

http://bio.edu.ee/models/et/index.html

Difusioon – gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi

õhulõhede ja kopsualveoolide).

Osmoos – lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (nt. vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse).

Rakutuum

tuumamembraan

poorid

tuumake

kromosoomid kromatiin

RakutuumTavaliselt raku keskel.

Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni.

Tuuma tähtsus:

Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.

Juhib raku elutegevust.

Reguleerib rakus toimuvaid protsesse.

Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees.

Tsütoplasma

Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.

Tsütoplasma tähtsus:

Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö.

Tagab toitainete laialikandmise rakus.

On jääkainete eritumiskohaks.

Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente.

Tsütoplasmavõrgustik

Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) – Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine.

http://biomedicum.ut.ee/armpgb/1kursus/Ani_6.swf

Siledapinnaline ER

Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub:

Varusüsivesikute süntees (glükogeen)

Lipiidide süntees

Bioaktiivsete ainete süntees (mõned hormoonid)

Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes

Karedapinnaline ER

Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees.

Ribosoomid

Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.

Valgusüntees

Suurem alamüksus

Väiksem alamüksus

Terviklik ribosoom

Golgi kompleks

Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest.

Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse

Rakumembraani ja rakukesta moodustamine

Lüsosoomide moodustumine

Golgi kompleks

lüsosoom

Lüsosoomid

Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.

Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine

Rakusisene seedimine – pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine)

Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine)

Emaka taandareng sünnitusjärgselt

Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil

Mitokondrid

Ümbritsetud kahe membraaniga:

välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga;

sisemembraan on kurruline

maatriks

harjakesed ehk kristad

Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees).

Kindlustavad hingamise raku tasandil – toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP).

Tsütoskelett

Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.

Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.

Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.

Tsentrosoom

Asub rakutuuma läheduses.

Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist.

Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.

Rakukest

Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist.

ainevahetus kaitse kuju ja tugevus

Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel).Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub.

Vakuool

Vee reservuaar Kindlustavad raku

siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude

vakuoolides on toitained.

Vananenud rakkudes jääkained.

Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.

Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid.

Nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad

hapu või kibeda maitse. On taimele kaitseks ära söömise eest.

Plastiidid

proplastiid

leukoplast kloroplast kromoplast

Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased.

Kloroplastid

Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees.

Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome.Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid.Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll.

Kromoplastid

Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad

viljades, õites ja lehtedes enne langemist.

Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon.

Ainevahetuslik funktsioon

Leukoplastid

Varuainete talletamine, nt tärklis koguneb

amüloplastidesse.

Leukoplastid on värvuseta.

Plastiidide üleminek

kloroplast kromoplastiksviljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).

kromoplast kloroplastiksporgandi säilitusjuur muutub roheliseks

kloroplast leukoplastikskui roheline taim satub pimedusse

Golgi kompleks

vakuool

leukoplast

mitokonder rakukest

plasma-membraan

kloroplast

ER

tuum

tuumake

poorid

Golgi kompleks

mitokonder

lüsosoom tuum

ribosoom

kareda-pinnaline ER

sileda-pinnaline ER

kloroplast

tsütoplasma

raku-membraan

vakuool

rakukest