Metsandusliku ühistegevuse  toetus- mehhanismid

Metsandusliku ühistegevuse  toetus-

mehhanismid

Jaanus Aun

SA Erametsakeskus

Toetamise vajadus ehk miks erametsad on tähtsad

Erametsade rollid:

Mitte ainult majanduslikud eesmärgid!

Eesti metsad kui loodusliku mitmekesisuse loojad

Kuidas metsaomanikke teatud suunas mõjutada?

Metsaomanike mõjutamise poliitika

Tugisüsteem

Metsaomanikud

Metsaühistud

ErametsaliitKeskühistu

Eramets

Metsa Hoiu-Laenuühistu

Erametsa-keskus

Metsaühistu

Omanik võiks metsaühistult saada:Metsanduslikku üldinfotNõuannetToetuste vahendamistSeltskondlikku kooskäimistMetsakasvatustööde organiseerimistAbi puidu müügil

Metsaühistud Eestis

Kokku ca 40, kasv toimunud nii liikmete kui metsamaa osas

Metsaühistud Eestis

Kokku ca 40, kasv toimunud nii liikmete kui metsamaa osas

Kuidas naabritega võrdluses paistameEesti Soome

Metsaühistute arv 40 120

Kokku liikmeid 3000 400 000

Kokku metsaühistute metsamaad

160 000 ha 12 000 000 ha

Keskmiselt ühistus metsamaad

4000 100 000

Keskmiselt ühistus metsaomanikku

75 3000

• Soomes on keskmise ühistu kohta metsamaad ca 25 korda rohkem ja metsaomanikke 40 korda rohkem kui Eestis. Rootsis on üldse ainult 5 metsaühistut …

• Kas meie ühistud on finantsiliselt jätkusuutlikud?

Metsaühistud – kelle rahal püsitakse?

• AS Ernst&Young poolt 2009 a. tehtud ülevaade näitas, et ca 80 % ühistute finantsidest on riigi toetus. Väiksem osakaal on majandustegevusel ja liikmemaksudel.

• Seega ühistud on riigi poolt ülalpeetavad. See aga ei taga sõltumatust ja jätkusuutlikkust.

• Kardetavasti on täielikule omafinantseerimisele jõudmine väga pikk tee, lähiaastate eesmärk võiks olla: muutuda riigi poolt ülalpeetavast riigi poolt toetatavaks.

Kuidas metsaühistu võiks raha teenida?

Raha metsanduses liigub puidumüügi ja puidu töötlemise juures.

Ühistu kui tööstusettevõtte omanik ei kõla väga realistlikult, küll võiks ühistutel olla koht puidu müügi korraldamise juures. Ühistu saab teenida vahendustasu nii raieõiguse kui metsamaterjali müügi korraldamiselt.

Kuidas metsaühistu rahateenimine võiks aidata metsaomanikku

Majanduskoostöö projekti raames müüdi ühistute vahendusel perioodil 15.09.08 – 15.04.10 ca 120 000 tm puitu

1. Oksjoni korras müüdud raieõigustel kasvas müügihind võrreldes alghinnaga keskmiselt 17,8 kr/tm, mis metsaomanikele andis keskmiselt langi kohta 17,5 tuh. kr lisatulu (ainult positiivsete müügitulemustega lankidel hinnatõus 49,2 kr/tm)

2. Keskühistu Eramets poolt kevadel Pärnu sadamast puidu ekspordi käivitamisel olid teised kokkuostjad koheselt sunnitud hindu tõstma

EHK: mahuefektist ja ostjate konkureerimise soodustamisest tekib HINNAVÕIT

Kuidas metsaühistu rahateenimine võiks aidata metsaomanikku

Metsaühistu abil puidu müümine saab tagada usaldusväärse tehingu, sest:

Ühistu poolt tegeleb asjaga puidumüügi spetsiifikat tundev professionaal

Metsaomanikul on ühistu liikmena kontroll ühistu üle – ühistu ei saa metsaomanikku petta

Reaalne rahaallikas praegu

Tänasel päeval elame toetuste maailmas. Erametsakeskuse poolt 2010.a. ühistutele eelarves:

Ühistute toetus 4,25 milj. krTugiisiku toetus 4,8 milj .kr

Lisaks muud fondid: LEADER, PRIA, KIK jne.

Seega: ühistute rahakott ei ole tühi.

Ühistu ja metsaomanik – osapoolte võrdsus

Kuna avaliku sektori rahaga ühistute tegevust toetatakse, on metsaomanikul õigustatud ootus saada ühistult head teenust!

Aga – mõistma peab, et ühistu ei arene ilma metsaomaniku panuseta. Põhjamaade suurühistutes on üheks keskseks põhimõtteks metsaomaniku puidumüügi kohustus oma ühistu kaudu!

Ühistu ja riik

Kui riik paneb kuskile maksumaksja raha, soovib ta näha teatud tulemusi.

Ühistuline süsteem peab aitama kaasa erametsade paremale majandamisele – metsaressurss peab olema kasutuses, heaperemehelikus kasutuses.

Kas avaliku sektori tugi tulevikus säilib?

Riigi poolt valmisolek tõenäoliselt eksisteerib, aga oodatakse ka selgeid tulemusi.

Metsanduse arengukava kuni 2020 eelnõu:

Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu

Indikaator Baastase Perioodi saavutustase

Erametsade tootlikkus ha kohta

Metsaühistutesse kuuluvate metsaomanike arv

Metsaühistute kaudu müüdud metsamaterjali ja raieõiguse maht

Kokkuvõtteks

Euroopa kogemused räägivad metsandusliku ühistegevuse võimalikkusest. Aga … edu ei tule, kui riik ei aita ja edu ei tule, kui metsaomanikud ise ei taha. Millegi saamine tähendab alati ka omapoolset panustamist!