PROJEKTI PÕHIMÕTTED

Preview:

DESCRIPTION

PROJEKTI PÕHIMÕTTED. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

PROJEKTI PÕHIMÕTTED

• "Eesti trükise Punane Raamat I" on kolmas osa Eesti mäluasutuste vahelisest säilitusalasest ühisprojektist THULE (1998-2006), mis käsitleb dokumendipärandi säilitamist. Selles ühisprojektis käsitletakse trükipärandit Eesti kultuuripärandi tervikliku koguna, sõltumata selle füüsilisest asukohast ja juriidilisest alluvusest.

• Projekt THULE tervikuna toetub UNESCO dokumendipärandi Maailma Mälu programmide pöhimõtetele, lähtudes tõekspidamistest, et rahvuslik kultuuripärand on osa maailma mälust ja vajab säilitamist tingimustel, mis tagaksid selle kasutamise ilma diskrimineerivate kitsendusteta.

PROJEKTI PÕHIMÕTTED

• Eesti trükise Punane Raamat I" käsitleb rahvustrükist selle algusaegadest kuni aastani 1850, moodustades esimese etapi eesti kultuurimälu jaoks oluliste rahvustrükiste täielikust loetelust. Raamatute kirjeldamisel on kasutatud metoodikat (projekt THULE), mis võimaldab hinnata raamatute säilivusriske tulenevalt nende seisundist. Nimekirjas on 413 eestikeelset raamatut.

• Nominendid valiti "Eesti trükise Punasesse Raamatusse", arvestades nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit. Selliste põhimõtete järgi koostatud nimekirjad on mäluasutustele oluliseks abiks kultuuripärandi hindamisel ja säilitustegevuste korraldamisel.

PROJEKTI TEOSTUS

• Töö teostamisele aitasid kaasa Rahvusraamatukogu, Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv, Läänemaa Muuseum, Ennistuskoda Kanut ja

hr. Vallo Raun.• Projekt sai teoks tänu UNESCO ja Eesti

Kultuuriministeeriumi sihtrahastamisele.

KULTUURIPÄRAND

Kultuuripärandi moodustavad ajaloolise, teadusliku, kunstilise, sotsiaalse, tehnoloogilise vms väärtusega objektid ja inimesele oluline elukeskkond kui tervik, mis on vajalik inimühiskonna kestmiseks ja arenguks ning mida tulenevalt iseloomust ja väärtusest säilitatakse tulevastele põlvedele

KULTUURIRUUM

Kultuuriruum on geograafiline piirkond, mida iseloomustab enam-vähem ühetaoline keskkond ja kultuur

• A culture area is a geographic region characterized by fairly uniform environment and culture.

• Als Kulturkreis bezeichnet man eine Ansammlung von Völkern oder Nationen, die die gleiche oder zumindest eine ähnliche Kultur haben.

EESTI KULTUURIRUUM

Ajalooliselt on Eesti olnud osa Balti kultuuriruumist, kus elasid pärisrahvastena eestlased ja lätlased, kuid valitsevaks klassiks olid (balti)sakslased. Eestlased on pärisrahvana elanud siinse kultuuriruumi ühises kultuurivaras, olnud nii kultuuri loojad kui ka selle kasutajad.

I. Talve

RAAMAT JA ÜHISKOND

Raamat on oma aja majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriolude produkt, samal ajal aga üks kõige mõjukamaid nende alade kujundajaid.

V. Miller

RAAMATUHARULDUS

Ükski raamat ei ole iseenesest haruldane, haruldus on raamatu ajaloolise, kultuurilise ja ühiskondliku elukäigu resultaat.

RAAMATUHARULDUS

Üldkehtivad raamatu harulduse määrajad on:

• Raamatu vanus (ilmumise aeg)• Teadaolevate säilinud eksemplaride arv• Raamatu kultuuriväärtus

Eristatakse üldist e absoluutset ja territoriaalset e rahvuslikku rariteetsust

RAAMATUHARULDUS

Raamatu vanuse e. ilmumisaja järgi loetakse haruldaseks kõik Eestis enne 1860. aastat ilmunud trükised.

Kõik retrospektiivses rahvusbibliograafias “Eestikeelne raamat 1525-1850” (Tallinn 2000) registreeritud trükised on haruldased.

TEADAOLEV SÄILINUD EKSEMPLARIDE ARV

Bibliofiil Jaan Roosi seisukoha järgi on trükised:• üliharuldased, kui neist on säilinud 1–4

eksemplari, • väga haruldased – 5–7 eksemplari, • küllalt haruldased – 8–12 • haruldased, kui on säilinud 13–20 eksemplari.

Friedrich Puksoo. Raamat ja tema sõbrad. Tallinn 1973

Teadaolev säilinud eksemplaride arv

"Eesti trükise Punase Raamatu" koostamisel arvestati leidumuse puhul järgmisi kriteeriume:

• Leidumuseta Eesti raamatukogudes. • Leidub Eesti raamatukogudes üks eksemplar. • Leidub Eesti raamatukogudes kaks eksemplari. • Leidub Eesti raamatukogudes üle 3 eksemplari,

kuid täielik eksemplar on vaid ühes või kahes raamatukogus.

Teadaolevalt säilinud eksemplaride arv

0

20

40

60

80

100

120

140

Raamatute arv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Teadaolevalt säilinud eksemplaride arv

Ainueksemplarid Eestis ja väljaspool Eestit

75%

25%

Eesti mäluasutustes

Väljaspool Eestit

KULTUURIVÄÄRTUS

Raamatu kultuuriväärtuse kui harulduse määraja all on tavaliselt mõistetud iga teadusvaldkonna esimesi, varaseid või teaduse arengu seisukohalt väärtuslikke väljaandeid.

Kultuuriväärtus"Eesti trükise Punase Raamatu" koostamisel arvestati kultuuriloolise

väärtuse määramisel järgmisi kriteeriume :• esimene eestikeelse tekstiga raamat, • esimene täielikult eestikeelne raamat, • esimene trükis Eesti territooriumil (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu jne.), • esimene trükis omas tüübis (katekismus, aabits, kalender, ajaleht,

ajakiri jne.), • esimene trükis omas teemavaldkonnas (keel, kirjandus, ajalugu,

geograafia, matemaatika jne.), • Eestis kultuuriloolisi suundumusi oluliselt mõjutanud trükis (keele,

kirjanduse, hariduse, teaduse, usu, teadmiste ja praktiliste oskustega seotud trükised),

• raamatukujunduse ja trükitehnika arengu poolest olulised trükised (n. esimene illustreeritud trükis).

Raamatuharuldus

• Uunikum• 1724. a. on teada üldse kolm

eestikeelset trükist, säilinud on kaks uunikumi.

• Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus on üks, Riias Läti Akadeemilises Raamatukogus teine unikaalne raamat.

Raamatuharuldus

Raamatuharuldus

Esimene eestikeelne täispiibel on kõige suurema teadaolevalt säilinud eksemplaride arvuga eestikeelne raamat aastaist 1535-1850, selle leidumus on kõige suurema geograafilise ulatusega.

Säilinud eksemplaride arv: 52Eesti Kirjandusmuuseum [10]: neist 4 def.

• Eesti Rahvusraamatukogu [12]: neist 10 def. • Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu [3]: neist 1 def.• Tartu Ülikooli Raamatukogu [6]: neist 5 def.• Eesti Ajaloomuuseum [2]: neist 1 def. • Rakvere Muuseum [6]: kõik def.• Läänemaa Muuseum [1]: def. • Saaremaa Muuseum [2]: mõlemad def. • Vallo Rauna erakogu: [1] • H. Rähesoo kogu [1]

Tüpoloogiline jaotus

65

49

35

342718

185

kalender

katekismus

lauluraamat

palveraamat

ev. Ja ep.

aabitsad

muu

Vaimulik raamat

35

34

2749

72 lauluraamat

palveraamat

evangeeliumid ja epistlid

katekismus

muu

Ilmalik raamat

44

25

2118

149

65ilukirjandus

aimeraamat

seadused

aabitsad

õpikud

grammatika

kalender

KALENDRID

• Kalender oli esimene eestikeelne tarbetrükis.

• Nimestikku kantud

65-st kalendrist on teadaolevalt 47 ainueksemplarid, neist 13 on defektsed.

KATEKISMUSED• Katekismus oli aabitsa kõrval

põhiline õpperaamat• Katekismuse-eksami idee on

fikseeritud u. 1608. aastast pärinevas Tallinna koolikorralduses

• Katekismused ilmusid kodu- ja kirikuraamatu osana ning eraldi raamatutena.

• Katekismuselaadne küsimuste ja vastuste vormis raamat oli ka pietist A. J. Freylinghauseni “Jummala Nou”, mis eesti keeles esmakordselt ilmus 1727 trükiarvuga 5000 eksemplari.

KATEKISMUSED

KODU- JA KIRIKURAAMATUD

KODU- JA KIRIKURAAMATUD

KODU- JA KIRIKURAAMATUD

• Neljast osast koosnev Kodu- ja kirikuraamat oli 17.-18. sajandil kõige suurema trükiarvuga ning levikuga eestikeelne raamat. Lauluraamat ja palveraamat olid sageli müügil ka eraldi köidetena.

• Kõige vähem on säilinud üldtiitellehega koondköiteid. Punasesse Raamatusse on kantud 21 üldtiitellehega köidet, nendest 7 ainsad eksemplarid asuvad väljaspool Eestit.

LAULURAAMATUD• Lauluraamatud ilmusid 17. ja

18. sajandil kodu- ja kirikuraamatu osana, kuid neid köideti ja levitati ka eraldi raamatutena.

• H. Stahli lauluraamat oli esimene Tallinnas trükitud eestikeelset teksti sisaldav raamat.

• Esimest korda olid laulud riimitud 1656.a. ilmunud nn ‘uues lauluraamatus’, mille koostas Jüri, hilisem Tallinna Pühavaimu pastor Georg Saleman.

AABITSAD

• Oletatavasti trükiti esimene eestikeelne aabits 1641.a.

• Vanimad säilinud aabitsad on aastaist 1694 ja 1698.

• Vanim Eestis säilinud aabits on aastast 1777.

• Punasesse Raamatusse kantud 18-st aabitsast on 10 ainueksemplarid, neist 5 asuvad Rootsi ja Taani raamatukogudes

EESTI KEELE GRAMMATIKAD

EESTI KEELE GRAMMATIKAD

• Aastail 1637-1850 ilmus 9 ladina ja saksa keele põhist eesti keele grammatikat.

• Esimesest, H. Stahli grammatikast, on Eestis ainult üks täielik eksemplar.

• Tartukeelsest 1648 ilmunud J. Gutslaffi grammatikast ei ole säilinud ühtegi täielikku eksemplari.

• Kõige rohkem on teadaolevalt säilinud 1732. a. grammatikaraamatut – 30 eksemplari.

TARBERAAMATUD

TARBERAAMATUD

• Tarberaamatud eestlastele hakkasid ilmuma 18. sajandi viimasel veerandil.

• Põhiliselt käsitlesid need arstiabi ja põllumajandust.

• Punasesse Raamatusse on kantud 25 tarberaamatut.

• 18. sajandil ilmunud kuuest raamatust on kolm ainueksemplarid, kahest raamatust on Eestis ainult mittetäielikud esksemplarid.

ILUKIRJANDUS

ILUKIRJANDUS

• Ilukirjanduslikke teoseid hakati eesti keeles välja andma 18. sajandi teisel veerandil.

• 18. sajandi juturaamatuist on Eestis täielikult säilinud vaid vähesed.

• 19. sajandi esimesel poolel hakati mugandama Saksamaal ilmunud rahvaraamatuid. Nii jõudsid Eesti lugejani esimesed robinsonaadid ja Jenoveevalood.

SEADUSVÄLJAANDED

SEADUSVÄLJAANDED

• Eestikeelsed seadusväljaanded on enamasti seotud talurahvaseadustega.

Kokkuvõtteks

Kultuuriloolise väärtuse hindamise kriteeriumid sõltuvad rohkem kui teised kriteeriumid ühiskonna üldisest poliitilisest ja kultuurilisest arengust ning seetõttu tuleb neid eri ajalooperioodidel ilmunud trükiste hindamiseks vajadusel redigeerida ja muuta.