View
52
Download
0
Category
Preview:
DESCRIPTION
Uuendused kutsehariduses. Meeli Murasov Kutsehariduse osakond, HTM. Taustast. Töö uue kutseõppeasutuse seadusega (KÕS) algas 2010. a Riigikogus võeti vastu 12.06.2013 Uus KÕS jõustus 1.09.2013 Seadus annab volitusnormi 22 erinevale rakendusaktile (VV ja ministri määrused). - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Uuendused kutsehariduses
Meeli MurasovKutsehariduse osakond, HTM
Taustast
• Töö uue kutseõppeasutuse seadusega (KÕS) algas 2010. a
• Riigikogus võeti vastu 12.06.2013• Uus KÕS jõustus 1.09.2013 • Seadus annab volitusnormi 22 erinevale
rakendusaktile (VV ja ministri määrused)
• Kutseõppeasutuse seadus – kutseõppeasutuse asutamise, pidamise, tegevuse lõpetamise tingimused, õppe läbiviimise, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused
https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv
• Kutseharidusstandard (KHS, kinnitatud VV määrusega): kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum (õpiväljundid, nõuded õppekavadele, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, VÕTA)
https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv
3
Kõige olulisemad uuendused
• Uus õppeliikide ja õppekavade süsteem• Läbiv väljundipõhisuse printsiibi rakendamine• Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP)
kasutuselevõtt• Suurem tähelepanu kvaliteedile (õppe
läbiviimise õiguse andmine ja pikendamine ehk akrediteerimine)
• Eestikeelsele kutsekeskharidusõppele üleminek
4
Uus õppeliikide süsteem
• Kutseõppeliigid on otseselt seostatud Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (EKR)
• EKRi taseme nimi kajastub ka kutseõppeliigi nimes
5
Kutseõppe liigid kuni 01.09.2013
EKRi tase Kutseõppe liigid alates 01.09.2013
1
Põhihariduse nõudeta kutseõpe
2
2. taseme kutseõpe
Kutseõpe põhihariduse baasil
3
3. taseme kutseõpe
Kutsekeskharidusõpe
4
4. taseme kutseõpe(sh. kutsekeskharidusõpe)
Kutseõpe keskhariduse baasil
5
5. taseme kutseõpe
(kutseeriharidusõpe)
6
7
8 6
UUS!
Uus õppekavade süsteem
Õppekavad jagunevad (1): riiklikud õppekavad – kutsekeskharidusõpekooli õppekavad – kõik teised kutseõppe liigid
Õppekavad jagunevad (2):esmaõppe õppekavadjätkuõppe õppekavad (4. ja 5. taseme kutseõppes)
7
• Õppekava koostatakse reeglina lähtuvalt kutsestandardist
Kutsestandard Kutseõppe õppekavaAbikokk, tase 3 Abikokk, 3. taseme kutseõpe
Kokk, tase 4 Kokk, 4. taseme kutseõpe
Meisterkokk, tase 5 Meisterkokk, 5. taseme kutseõpe (jätkuõpe)
8
• Üleminek sisendipõhiselt lähenemiselt väljundipõhisele
• Enam pole esmatähtis, milline on õpilase varasem haridustase, vaid see, millise kvalifikatsiooni ta omandab.
• Loodud on võimalus vähemalt 22aastastele põhihariduseta isikutele alustada kutsekeskhariduse õpinguid.
• E:\tabel_kutseoppe liigid.pdf9
• Võimalik koostada senisest lühemaid õppekavu (15 EKAPi ehk ~3 kuud; siiani 6 kuud)
• Tervikkutse vs osakutse
• Nt Maastikuehitaja, tase 4 kutsestandard
10
11
Õppevormid
• Statsionaarne õppevorm – iseseisva töö maht 15-50% õpingute kogumahust
• Mittestatsionaarne õppevorm – iseseisva töö maht üle 50% õpingute kogumahust
• Iseseisev töö – kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesannete iseseisev täitmine, mis on õpetaja poolt tagasisidestatud
• Statsionaarne õppevorm jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppeks
12
• Õpiväljundid – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud
• KHSis on kirjeldatud kutseõppe liikide õpiväljundid lähtuvalt elukestva õppe võtmepädevustest
• Kõigis õppekavades kohustuslik karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste moodul
• Õpiväljundid on õppekavas kirjeldatud miinimumtasemel
13
8-5-2013
Muutused hindamises
14
Õpingute lõpetamine
• Õpingud lõpetatakse reeglina kutseeksamiga• Kui erialal kutseeksami sooritamise võimalust
ei ole, siis lõpetatakse õpingud koolieksamiga• Üleminek 3 aastat (kuni 2016/17 õa-ni)
• Kutsekeskhariduse õppekava kiitusega lõpetamine
15
• 2013.a alustati õppekavade reformi, mille eesmärgiks on minna kiirendatud korras üle uutele õppekavadele
• Kõik uued/ uuendatud õppekavad laaditakse EHISesse
• Kutseharidus.ee • Üleminek 4 aastat: alates 01.09.2017 võetakse
õpilasi vastu ainult uutele õppekavadele
16
Vastuvõtt kutseharidusse õppeliikide lõikes 2007/08. - 2013/14. õppeaastal
Õppeliik 2007/08
2008/09
2009/10
2010/11
2011/12
2012/13
2013/14
Kutseõpe keskhariduse baasil 4 492 4 589 5 603 5 331 5 568 5 721 6 006
Kutsekeskharidusõpe 6 469 6 357 6 389 5 497 5 273 5 083 4 578
Kutseõpe põhihariduse baasil 98 158 326 246 351 542 467
Põhihariduse nõudeta kutseõpe 255 352 291 245 279 303 273Viienda taseme kutseõppe esmaõpe 1
Kokku 11 314 11 456 12 609 11 319 11 471 11 649 11 325
Vanus 25+ 2045 2084 2332 2373 2616 3079 3330% 18,1% 18,2% 18,5% 21,0% 22,8% 26,4% 29,4%
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)
17
Õpingute katkestamine kutseõppes
18
2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/1310%
12%
14%
16%
18%
20%
22%
24%22.4%
22.0%
19.1%
20.2%
16.6%
18.1%
19.8%
12.0%
kutseõpe keskhariduse baasil
keskmine
kutsekeskharidusõpe
arengukava eesmärk
Olulisimad uue perioodi väljakutsed
• Õpipoisiõppe laiendamine (8000 täiendavat õppekohta kuni 2020.a)
• Praktikasüsteemi arendamine
• Väljalangevuse vähendamine (EÕS 2020 eesmärk - <20% õpingute esimesel aastal)
19
Recommended