Lihtsustamine- uuendused abikõlblikkuse reeglites Merlin Tatrik ESF koordinatsiooni juht

Euroopa Sotsiaalfond

1

Lihtsustamine-uuendused abikõlblikkuse

reeglitesMerlin Tatrik

ESF koordinatsiooni juht 02.10.2009


2

3 tüüpi lihtsustused

• EK algatus, rakendamine liikmesriikidele vabatahtlik• Ühtne määr• Fikseeritud ühikuhind• Kindlasummalised maksed• Alus tuleneb EK määruse 1081/2006 art. 11.3 (b)

muudatustest• Vabariigi Valitsuse määrus “Perioodi 2007-2013

struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” (26.07.09)


3

Lihtsustamise eesmärk

• Vähendada administratiivset koormust nii toetuse saajale kui ka RÜ-le kuludokumentide menetlemisel.

• Võimaldada tõhusamalt ja kiiremini struktuurivahendeid kasutusele võtta.


4

Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine • Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa

Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib lubada kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel kuni 20% ulatuses projekti otsekuludest

• Kaudsete kulude hüvitamine ilma kuludokumentide esitamiseta fikseeritud % alusel projekti otsekuludest

• Võib valida kahe variandi vahel:1) Ühtse määra alusel kulude hüvitamine2) Vastavalt tegelikele kuludokumentidele kaudsete

kulude hüvitamine


5

Ühtne määr (§ 31) (1)

Iga liikmesriigi korraldusasutus defineerib ise, mida käsitletakse otseste ja kaudsete kuludena.

EK juhises toodud üldine jaotus- kaudsed kulud on nö administreerimisega seotud kulud ning üldkulud.

Kaudsed kulud on: • Projekti üldkulud ning amortisatsioonikulud (kaudsed

üldkulud)• Administreeriva personali personalikulud (kaudsed

personalikulud)• Administreerimise kulu võlaõigusliku lepingu alusel

(äriühing ja FIE) (kaudsed personalikulud)


6

Ühtne määr (2) Projekti administreerimine

• Tegevuste ja ajakava planeerimine ja koordineerimine

• Eelarve koostamine• Hangete ettevalmistamine ja läbiviimine• Lepingute sõlmimine ja muud õiguslikud toimingud• Raamatupidamine (ka ülekannete teostamine)• Aruandluse koostamine (ka väljamaksetaotlused)


7

Ühtne määr (3) Üldkulud on :

1) kulud bürootarvetele (paber, kirjutusvahendid jne). Bürootarvete hulka ei loeta kontoritehnikat ja -sisustust;2) kulud sideteenustele 3) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;4) kommunaalkulud;5) ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu;6) ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud, kui nende kontode avamine on vajalik ja välja toodud toetuse taotluses;7) valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulude katmine;8) maamaks.


8

Ühtne määr (4)

• Projekti otsekuludeks loetakse kõik muud kulud, mis ei ole eelpool nimetatud.

• Projekti otsekuludeks loetakse ka seminaride, koolituste, konverentside, infopäevade (edaspidi ürituste) tarbeks eraldi üüritud ruumide üürikulu või ürituste tarbeks eraldi soetatud bürootarvete kulu.

• NB! Kui aga toetuse saaja kasutab oma ruume, mille üldkulu projektist soovib hüvitada, on tegemist kaudsete kuludega.


9

Ühtne määr (5)

• Meetme määruses (programmi tingimustes) sätestatakse• Ühtse määra kasutamise võimalus• Ühtsete määrade suurused (meetme tasandil kõigile

ühtmoodi)• Ühtse määra alusel hüvitatavate kulude loetelu (ehk kulude

loetelu, mida hüvitatakse ühtse määra alusel ja mida kuludokumentide alusel ei hüvitata)

• Sätestamine tagasiulatuvalt• Vaid välja maksmata kuludele• Taotluse rahuldamise otsuses fikseerida kuupäev, millest

alates ühtne määr rakendub (kuupäev peab olema hilisem, kui viimase väljamakstud kuludokumendi kuupäev)

• Kaudseid personali- ja üldkulusid hüvitatakse ühtse määra alusel koos, kui mõlemad on meetme määruse järgi abikõlblikud


10

Avatud taotlusvoorud ja programmid kuni 10 milj

Abikõlblik kogusumma otsuses või programmis

% otsekuludest

Kokku

% otsekuludest

üldkuludele

% otsekuludest

personali-kuludele

0 –

2 999 999

20 2 18

3 000 000 –

4 999 999

16 2 14

5 000 000 –

… taotlusvoor

10 000 000 programm

10 1,5 8,5


11

• programmi puhul (10 000 000 ja enam) tuleb ühtse määra kasutamiseks läbi viia või tellida analüüs.

• Analüüs peab olema:- erapooletu ja põhjendatud - põhinema tegelikel kuludel- katma vähemalt ühe kalendriaasta tegelikke kulusid- võib olla läbi viidud sarnase meetme lõpetatud projektide või käimasoleva projekti tegelike kulude baasil.

• Tuleb võrrelda vähemalt ühe aasta jooksul toetuse saajale reaalselt hüvitatud kaudsete personalikulude ja üldkulude summat programmi eelarves kinnitatud sama perioodi otsekulude summaga.

• Kooskõlastus RM-ga

• Kuna kaudsete kulude suurus sõltub otsestest kuludest, pööratakse otseste kulude suuruse ning abikõlblikkuse kontrollimisele suuremat tähelepanu.


12

GRUPITÖÖ

• Kas on takistusi, mis raskendavad kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel? Nimeta need takistused ja põhjenda.

• Kas toetate kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel? Palun põhjendage nii poolt- kui ka vastuargumentide puhul.


13

Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamine (§ 32) (1)

• Kulude hüvitamine fikseeritud tegevuste eest fikseeritud hinna alusel ühe ühiku kohta

• Kuludokumente ei esita• Tõendada tuleb ühikute arvu• Tuleb sätestada meetme tingimustes ja taotluse

rahuldamise otsuses või programmis. • Sätestamine tagasiulatuvalt

– Vaid välja maksmata kuludele– Taotluse rahuldamise otsuses fikseerida kuupäev,

millest alates standardiseeritud ühikuhind rakendub (kuupäev peab olema hilisem, kui viimase väljamakstud kuludokumendi kuupäev)


14

Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamine (2)• RA-l või RÜ-l läbi viia või tellida analüüs ühikuhindade

väljaarvestamiseks. • Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning

põhinema tegelikel kuludel. • Võib võtta aluseks

- Sarnased lõpetatud projektid (sealhulgas eelmise programmperioodi)

- Käimasoleva projekti - Riigisiseselt kehtestatud määrad

• Kooskõlastus RM-ga.• Metoodika peab olema õiglane, mõõdetav ja tõendatav. • Oluline on säilitada dokumentatsiooni, mis tõendab, et nö

ühikute alusel hüvitatud tegevused on tegelikkuses ellu viidud


15

• kulusid kuludokumentide, kindlasummaliste maksete ega ühtse määra alusel ei hüvitata.

• kulusid kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata.

• toetuse saaja kohustatud tõendama kulude hüvitamise aluseks olevate ühikute arvu ning säilitama ühikute arvu tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni „Perioodi 2007−2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtajani.

• standardiseeritud ühikuhindade alusel ei hüvitata projekti või programmi raames sisseostetavaid tegevusi.

Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamine (3)


16

Näited standardiseeritud ühikuhindadest (1) • Näiteks toetuse saaja korraldab IT koolitust kogumahus 1000

tundi 20 koolitatavale. • Toetuse summa võib arvutada kasutades järgmist

kalkulatsiooni • Koolitustundide arv x koolitustunni maksumus x koolitatavate

arv. • Eelnevalt peab olema rahastamisotsuses toodud ühikuhind

ning selle arvestusmetoodika peab olema heaks kiidetud korraldusasutuse poolt.

• Hilisem toetuse väljamaksmine toetuse saajale toimub reaalselt osutatud ühikute arvu alusel ehk nt vastavalt koolitusel reaalselt osaletud tundide arvule.


17

Näited standardiseeritud ühikuhindadest (2)• Ühikuhinna arvestamine võib olla protsessipõhine või ka

väljundi põhine.• Nt tööotsingu koolitus kestab kokku 6 kuud maksumusega

ühe isiku kohta 2000 krooni inimese kohta. Ning toetust antakse vastaval isikutele, kes reaalselt töö leiavad

• Kokku toetuse maksumus on 20 x 2000=40 000 • Lõplik toetuse määr kujuneb reaalselt osutatud teenuse

baasilt nt koolitusel osales kokku 20 inimest, neist 17 leidsid töö, seega reaalne väljamakse on 17x2000=34 000

• Esimese näite puhul tõendusmaterjaliks, koolitusel osalemise lehed. Teisel puhul tõendusmaterjal, et isikud osalesid koolitusel ning said nt 6 kuu jooksul tööle.


18

GRUPITÖÖ

• Kas on takistusi, mis raskendavad “fikseeritud ühikuhindade“ rakendamist? Nimeta need takistused ja põhjenda.

• Kas toetate “fikseeritud ühikuhindade” rakendamist? Palun põhjendage nii poolt- kui ka vastuargumentide puhul.

• Missuguste kulude puhul teie programmis/meetmes võiks kehtestada fikseeritud ühikuhinnad?


19

Kindlasummaline makse (§ 33) (1)

• Kindlasummaline makse tasutakse toetuse saajale vastavalt osutatud tegevuse tulemustele.

• Meetme määruses vaja sätestada- Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamise võimalus

• Taotluse rahuldamise otsuses (või programmis) vaja sätestada- Kindlasummalise makse suurus (määratakse projekti tasandil)- Kulud, mida hüvitatakse kindlasummalise makse alusel (ehk kulud,

mida kuludokumentide alusel ei hüvitata)• Sätestamine tagasiulatuvalt

- Vaid välja maksmata kuludele- Taotluse rahuldamise otsuses fikseerida kuupäev, millest alates

kindlasummaline makse rakendub (kuupäev peab olema hilisem, kui viimase väljamakstud kuludokumendi kuupäev)


20

Kindlasummaline makse (2)

• kuni 50 000 euro ulatuses projekti abikõlblikust kogusummast

• Kindlasummalise makse alus• Läbi viia analüüs

• Analüüs• Põhineb tegelikel kuludel• Erapooletu • Põhjendatud• Võib võtta aluseks

• Sarnased lõpetatud projektid (sealhulgas eelmise programmperioodi)

• Käimasoleva projekti • Kooskõlastada enne rakendamist RM-ga


21

• Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele kindlasummaliste maksete alusel, kuludokumentide, standardiseeritud ühikuhindade ega ühtse määra alusel ei hüvitata.

• Toetuse saaja on kohustatud tõendama projekti väljundite teket või tulemuste saavutamist ning säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni „Perioodi 2007−2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtajani.

• Kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata.

Kindlasummaline makse (3)


22

Näited kindlasummalistest maksetest

• Tegemist on nt lapsehoiuteenust osutava projektiga. Kokku soovitakse lapsehoiuteenust pakkuda 1 aasta jooksul 10 lapsele. Selleks tegevuseks on vajalik värvata 1 kasvataja, kelle töötasu ühes kuus on 10 000 krooni.

• Toetus makstakse välja tervikuna pärast 1 a perioodi kui on näha, et 1 aasta jooksul on igas kuus lapsehoiuteenust pakutud vähemalt 10 lapsele.


23

GRUPITÖÖ•Kas on takistusi, mis raskendavad kindlasummaliste maksete kasutamist? Nimeta need takistused ja põhjenda.•Kas toetate kindlasummaliste maksete kasutamist? Palun põhjendage nii poolt- kui ka vastuargumentide puhul.•Missuguste tegevuste puhul võiks teie programmis/meetmes rakendada kindlasummalisi makseid?

Documents

Lihtsustamine- uuendused abikõlblikkuse reeglites Merlin Tatrik ESF koordinatsiooni juht