Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ENERGIASÄÄST KODUMAJAPIDAMISES
Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG
II õppepII õppepääev: Majandusev: Majandus66. . jaanuarjaanuar 20092009
SA REC EstoniaEesti Vabaharidusliit
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
2
� Kliima muutused � Kütuste varud
� Euroopa majanduse konkurentsivõime
Globaalsed võtmeprobleemid
Globaalne kliimasoojenemine toimib!
� Euroopa varustuskindlusEL energiasõltuvus:
� täna – 50%� 2030 a – 70%
KÜTUSTE VARUD
Nii me elame, nii me elame, nii me elame päevast päeva…
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
3
� EL eesmärk – vähendada CO2 emissiooni
� aastaks 2030 – 30%
� aastaks 2050 – 50%
� Madalsüsinikenergeetika:
� taastuvad energiaallikad
� tuumaenergeetika
� energia sääst - energiaefektiivsed tehnoloogiad
Väljapääs
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
4
Negadžaulide kontseptsioon
Süsi Nafta Gaas Tuumaen. Muu elekter Negadžaulid
Negadžaul, negavatt – hüpoteetilised säästetud energia ühikud
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
5
Energiaintensiivsus EL-s,
Energiaefektiivsus =
= 1/Energiaintensiivsus, M€/toe
Energiaefektiivsus
0,900,98
0,88 0,890,79
0,690,64
0,57 0,560,51 0,520,49
0,00
0,20
0,40
0,60
0,80
1,00
1,20
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
TWh/mlrd kr
Eesti energiaintensiivsuse dünaamika 1993-2004
�Eesti - suure energiatarbimisega riik �meie säästu potentsiaal on kõrge
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
6
� Madalamad koormused
� Väiksem elektri- ja alajaamade võimsus
� Energia impordi vähenemine
� Väiksem välisvaluuta vajadus
� Kodumaiste ressursside sääst
� Madalam inflatsioon
� Seadmete efektiivsem kasutamine
� Suurem/väiksem tööhõive
� Väiksem saastamine
� Kohesed tulemused
Kasud rahvuslikul/kohalikul tasandil
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
7
ElektritarbimiseElektritarbimise stst ttäänana
Elektrienergia lõpptarbimise struktuur 2006 aastal
Ehitus2%
Põllumajandus3%
Transport1%
Kodumajapidamine24%
Tööstus38%
Äri ja avalik sektor32%
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
8
Koduse elektritarbimise struktuurKoduse elektritarbimise struktuur
Keskmise pere aastane elektrikulu 3500 …5500 kWh (ilma elektrikütteta)
Veesoojendus 17%
Valgustus15%
Kontoritehnika11%
Koristamine2%
Nõude-pesumasin
3%
Külmik5%
Muud seadmed
3%
Audio-videoseadmed8%
Elektrikeris16%
Triikimine2% Pesumasin
3%
Toiduvalmistamine15%
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
9
Koduse elektritarbimise dKoduse elektritarbimise düünaamikanaamika
Allikas: [Waide, P. 2008]
Ruumi küte
Ruumi jahutus
Vee soojendamine
Toidu valmistamine
Valgustus
Jahutus-külmutus
Riiete pesu
Riiete kuivatus
Nõude pesu
Audio-tele
Audio-teleAudio-teleOotelolek
Arvutid
Veepumbad
Muud
Aasta Aasta AastaKodutarvitite elektritarbimise prognoos EL25
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
10
Säästu potentsiaal kodumajapidamises
TV
Muud .
Valgustus .
Arvutid .
MikroseadmedKuivatus . Pesu Nõudepesu .
Sügavkülmikud.Külmikud .
Toiduvalmistamine
Ventilatsioon
Küte .
Uksed, avad
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
11
Kodutarvitite keskmine aastane tarbimine
Allikas: [Bertoldi, P. 2008]
Veeboiler
Külmik
Kombineeritud külmik
Sügavkülmik
Toidu valmistamine
Nõudepesumasin
Riidekuivati
Pesumasin
Televiisor
DVD-mängija*
Dekooder*
Satelliidi taldriku elektroonne juhtimisseade
Audio-video*
Automaatvastaja*
Automaatvastajaga telefon*
Juhtmeta telefon*
* kaasa arvatud tarbimine ooteolekus
Arvuti*
Täiendav ooteolek
Tolmuimeja
Valgustus
Halogeenpõrandalambid
Triikraud
Automaatjuhtimiseta küttekatel
Automaatjuhtimisega küttekatel
Automaatjuhtimisega mehaaniline ventillatsioon
Tarviti TarvitiKeskmine aastane
tarbimine (kWh)
Keskmine aastane
tarbimine (kWh)
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
12
Õige valgustus võimaldab säästa kuni 15% kogu tarbitavast elektrienergiast
�� Ruumist lahkudes lRuumist lahkudes lüülitage valgustus vlitage valgustus väälja lja (kohtl(kohtlüülitid)litid)
�� Hoidke lambid ja valgustid puhtaina Hoidke lambid ja valgustid puhtaina -- valgustustugevus tõuseb kuni 20 %valgustustugevus tõuseb kuni 20 %
�� Kasutage maksimaalselt pKasutage maksimaalselt pääevavalgust evavalgust (t(töööölaudade paigutus)laudade paigutus)
�� VVäältige valguse absorbeerumist ltige valguse absorbeerumist (heledad laed, seinad, põrandad)(heledad laed, seinad, põrandad)
�� KohtKoht -- ja suundvalgustusja suundvalgustus -- nõuab nõuab 1,51,5--22 korda vkorda vääiksema võimsusega lampeiksema võimsusega lampe
� Üldkasutatavates ruumides väikese võimsusega (kuni 40 W) lambid�� Kasutage valgust efektiivselt Kasutage valgust efektiivselt -- moodsad valgustid, reflektorid moodsad valgustid, reflektorid -- ssääääst 20st 20--50 %50 %
�� AutomaatlAutomaatlüülitid (litid ( aegreleed, aegreleed, fotoelektrisedfotoelektrisedja ja liikumisandurliikumisanduridid) ) -- ssääääst 30st 30--70 %70 %
�� Asendage lambid, mille eluiga on lAsendage lambid, mille eluiga on lääbi bi (eriti fluorestsentslambid)(eriti fluorestsentslambid)
�� Rakendage uute tehnoloogiat Rakendage uute tehnoloogiat ((infrapunaneinfrapunanellüülitusslitussüüsteem, uued lambitsteem, uued lambitüüüübid jne)bid jne)
�� Kasutage meenutavaid kleebiseid Kasutage meenutavaid kleebiseid ((““ SSäääästa elektrit!sta elektrit!”” , , ““ LLüülita vlita väälja!lja!”” jms)jms)
�� Reguleerige pinget Reguleerige pinget (põhiliselt v(põhiliselt väälisvalgustuses) lisvalgustuses) -- ssääääst st -- 2020--40 %40 %
�� Kasutage suurima kasuteguriga lampe Kasutage suurima kasuteguriga lampe (arvestades v(arvestades väärvieralduse nõudeid)rvieralduse nõudeid)
Energiasäästliku valgustuse reeglid
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
13
Valgustus
Volframhõõgniit Luminofoortorud Kõrgrõhunaatriumlambid
1401301201101009080706050403020100
Halogeen-lambid
Kõrgrõhu elav-hõbe fluorest-
sentslamp
Halogeniid-lambid
Madalrõhu naatriumlambid
Elavhõbelambid
Tavalisedhõõglambid
SegavalgusAutolaternad
Sinakasvalgus -tööstus,tänava-valgustus
Säästu- eluminofoor-lamp
Ühtlanespekter
Roosakasvalgus -tänava-valgustus
Kuldkollanevalgus -tänava-
valgustus
Luumen/Watt
Tööiga topelt pikem
Väiksemad mõõtmed
Lampi hoida puhtana!
Hõõgniidigagaaslahenduslamp
Ülipikk tööiga.
Volframhõõgniit Luminofoortorud Kõrgrõhunaatriumlambid
1401301201101009080706050403020100
Halogeen-lambid
Kõrgrõhu elav-hõbe fluorest-
sentslamp
Halogeniid-lambid
Madalrõhu naatriumlambid
Elavhõbelambid
Tavalisedhõõglambid
SegavalgusAutolaternad
Sinakasvalgus -tööstus,tänava-valgustus
Säästu- eluminofoor-lamp
Ühtlanespekter
Roosakasvalgus -tänava-valgustus
Kuldkollanevalgus -tänava-
valgustus
Luumen/Watt
Tööiga topelt pikem
Väiksemad mõõtmed
Lampi hoida puhtana!
Hõõgniidigagaaslahenduslamp
Ülipikk tööiga.
Eluiga1000-1500 h
2000–6000
8000–16000
10000-20000
Ellipsoid-reflektor-lambid
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
14
1600 – 180023 – 27100
1100 – 130018 – 2075
800 – 100013 – 1660
400 – 5009 – 1140
Valgus-viljakus, lm
Säästulambi võimsus, W
Hõõglambi võimsus, w
Valgustus
SäästulambidPuudused:
� kallim; � süttib viivitusega (0,5-2 sekundit); � ei pruugi mahtuda valgustisse! � pole niiskuskindel; � sisaldavad elavhõbedat – ca 5 mg� pole reguleeritava valgusega;� eluea lõpul väheneb heledus ning
hakkab võrgusagedusel vilkuma� arvukad lülitused vähendavad eluiga
(ei kehti kallimate lampide kohta!)Soovitusi kasutamiseks:� Annab suurt kokkuhoidu kohtades, kus peab põlema kaua järjest, nt trepikojad, õuevalgustid� Vannitoas või õues kasutada vaid kinnistes, niiskuskindlates valgustites
EL kiitis heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku hõõglampide piiramiseks - alustatakse 2009. a, lõplik piirang 2012. a.
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
15
Dimmimine
Dimmer e valgusregulaator - seade mis muudab valguse intensiivsustDimmimiseks - pooljuhid(TRIAC - TRIode for Alternating Current, FET -field-effect transistor) mis lülitavad valgusallikat sisse-välja 50Hz sagedusega e 100 korda sekundisSuure lülitussageduse tõttu paistab selline vilkumine silmaleühtlase valgusvoona
�Mida kauem valgusallikasväljalülitatud seda väiksemvalguse intensiivsus
�Sel ajal elektrit ei tarbita
�Dimmimine vähendabvalgusallika temperatuuri jaseetõttu pikendab eluiga. Eriti oluline, kui valgustiasub raskesti ligipääsetavaskohas ja valgusallikavahetamiseks tuleb rentidatõstuk või palgata spetsialist
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
16
ValgusdioodehkLED-lambid
(Light-emitting Diode) - täiesti uus tehnoloogia: epovaiku asetatud, peegeldi ja elektroodidega pooljuht-kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erivärvi valgust
Valge valgus - kolme põhivärvuse (sinise, rohelise ja punase) liitmisel
Eelised: � Erakordselt pikk tööiga (50 000–100 000 tundi)
� Väike tööpinge ja minimaalne soojenemine - sobivad ohtlikes keskkondades
� Suur põrutuskindlus - võimaldab kasutada sõidukite valgustites
� Üliväike energiatarve - avariiväljapääsude autonoomse toitega märgistamine
� Programmjuhtimisega valgusefektide loomine dekoratiiv-ja reklaamvalgustuses
� Eriti kasulikud värviliste valgusallikatena, nt valgus-foorides - võimalik sääst kuni 80%
Suurepärased perspektiivid tänu nanotehnoloogiliste materjalide kaasamisele
E27 sokliga GU10 sokliga E14 sokliga
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
17
Aiavalgustid - Ni-Cad akuga� Pimeduse saabudes hakkab lamp põlema� Pole vaja paigaldada elektrijuhtmeid � Ei nõua erilist hooldust
“Tuulelambid”
Klaaslill peegeldab kodust energiakasutustBriti disaineri Carl Smithi „närtsiv lill”–reageerib kodusele energiakasutusele kas õitsemapuhkemise või närtsimisega: koduse energiakasutuse muutus peegeldub klaaslille värvuses ja kujus – suurenev tarbimine närtsitab lille ja muudab värvuse purpurselt lillaks
Lill saab käsklused arvestiga ühendatud ja wifi laineid edastavalt kontrollerilt
Valgustus
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
18
Kodune elektritarbimineKodune elektritarbimine
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1299http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1299
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
19
Kui palju tarbivad kodumasinad?
* kasutatud tariifi 126 s/kWh
Euromärgistus
Ökomärgistus
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
20
Kodune elektritarbimineKodune elektritarbimine
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
21
KK üülmikud ja slmikud ja süügavkgavküülmikud lmikud -- kodumasinatest suurim säästupotentsiaal
�� Ostes valige kombineeritud kOstes valige kombineeritud küülmiklmik--ssüügavkgavküülmik energiaklassiga lmik energiaklassiga A A või või A+ A+ või või A++A++
Kallimad, kuid kKallimad, kuid küülmik tlmik töööötab tab 2424 h h ööööppääevas evas -- hinnaerinevuse katab elektrishinnaerinevuse katab elektrisääääst 2st 2--3 aastaga3 aastaga
�� Eelistage kahe termostaadiga kombineeritud kEelistage kahe termostaadiga kombineeritud küülmikuidlmikuid--ssüügavkgavküülmikuid lmikuid -- temperatuur temperatuur
kküülmiku ja slmiku ja süügavkgavküülmiku osas on eraldi reguleeritavlmiku osas on eraldi reguleeritav
� Paigutage külmikud, eriti sügavkülmikud, jahedamatesse ruumidesse
� Sisetemperatuuri alandamisel suurendab iga külmakraad energiatarvet ca 1%
� Jälgige õiget jääsulatamise režiimi, et jääkiht külmkapi pindadel ei kasvaks liialt
� Hoolitsege uste tihendite piisava tiheduse eest
Uudsel tehnoloogial põhinev ühe kompressoriga kombineeritud külmik-sügavkülmik -
tarbib 30% võrra vähem elektrit kui A-energiaklassi kuuluv standardne külmik
Kodumasinad
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
22
PesumasinadPesumasinad�� EestEest--laetav masinlaetav masin–– kallim, kuid kasutab ca kallim, kuid kasutab ca 1/3 1/3 energiast ja energiast ja 1/21/2––1/31/3 veest, mida kasutab veest, mida kasutab
pealtpealt--laetav masin, ka tsentrifuugimine on eestlaetav masin, ka tsentrifuugimine on eest--laetavatel pesumasinatel efektiivsem laetavatel pesumasinatel efektiivsem
EestEest--laetavlaetav
PealtPealt--laetavlaetav
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
23
Pesumasinad Pesumasinad �� Ostmisel võrrelge erinevate masinate energiaOstmisel võrrelge erinevate masinate energia-- ja veekuluja veekulu� Nii pesu- kui nõudepesumasinapuhul säästate vett ja elektrit, kui käivitatetäis
masina.
VVääiksem kasutuskordade arv viksem kasutuskordade arv väähendab vee tarbimist ja vee soojendamiseks hendab vee tarbimist ja vee soojendamiseks kuluvat energiatkuluvat energiatKui musti nõusid tekib vKui musti nõusid tekib väähe, siis on mõttekam need khe, siis on mõttekam need kääsitsi puhtaks pestasitsi puhtaks pesta
�� Eelistage madalaid temperatuure Eelistage madalaid temperatuure -- vee soojendamiseks kulub vee soojendamiseks kulub üüle 80% energiast. le 80% energiast. TTäänapnapääevased pesuvahendid pesevad pesu puhtaks juba 30 või 40evased pesuvahendid pesevad pesu puhtaks juba 30 või 40°°C juuresC juures
TrummelkuivatidTrummelkuivatid�� Ventileeriv kuivati tuleb paigutada ventilatsiooniga ruumiVentileeriv kuivati tuleb paigutada ventilatsiooniga ruumi
�� Ostes tuleks valida niiskusanduriga mudel Ostes tuleks valida niiskusanduriga mudel -- llüülitub automaatseltlitub automaatseltvväälja kui riided lja kui riided
on kuivadon kuivad
�� Odavaim kuivatus Odavaim kuivatus -- pesunpesunööööril. Lisaks ril. Lisaks −− pesule meeldiv vpesule meeldiv väärske lõhnrske lõhn
Kodumasinad
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
24
Tolmuimejad Tolmuimejad �� Ostes pOstes pöööörake trake täähelepanu võimsusele helepanu võimsusele -- mida suurem, seda paremmida suurem, seda paremElektriahjud, Elektriahjud, --pliididpliidid� Elektripliiti kasutage järjest, mitte lastes seda vahepeal jahtuda
�� LLüülitage keeduplaat mõni minut enne toidu lõplikku valmimist vlitage keeduplaat mõni minut enne toidu lõplikku valmimist vääljalja
� Valige keedunõud, mille põhjapind sama suur kui pliidiplaat
�� Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale -- energiakasutus venergiakasutus vääheneb kuni 4 korda ja toit heneb kuni 4 korda ja toit valmib kiireminivalmib kiiremini
�� Kui vesi keeb, keerake kuumus vKui vesi keeb, keerake kuumus vääiksemaks iksemaks -- suurem kuumus ei tõsta vee temperatuuri suurem kuumus ei tõsta vee temperatuuri nagunii nagunii üüle 100le 100°°C.C.
Neid nippe kasutades võib iga toidutegemisega sNeid nippe kasutades võib iga toidutegemisega säääästa kuni 20% elektrienergiatsta kuni 20% elektrienergiat
Elektrikann� Keetke vett kannuga: pliidil võtab sama veekoguse keetmine kaks korda rohkem energiat
�� Soovitav on panna veekeedukannu või kohvimasinasse tSoovitav on panna veekeedukannu või kohvimasinasse tääpselt nii palju vett, kui hetkel vajapselt nii palju vett, kui hetkel vaja
Kodumasinad
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
25
ElektriboileridElektriboilerid�� ÜÜhendada võimalikult tarbimiskoha lhendada võimalikult tarbimiskoha läähedale. hedale.
�� Ostmisel eelistada vertikaalset boilerit Ostmisel eelistada vertikaalset boilerit -- soojeneb kiiremini, annab rohkem sooja vettsoojeneb kiiremini, annab rohkem sooja vett
�� Eesti lubjarikas vesi soodustab katlakivi teket Eesti lubjarikas vesi soodustab katlakivi teket -- selle vselle väältimiseks peaks boileril olema: ltimiseks peaks boileril olema: �� magneesiumanood; magneesiumanood; �� võimalus hoida vett pidevalt 55 kraadi juuresvõimalus hoida vett pidevalt 55 kraadi juures�� tugeva emailiga kaetud siseanumtugeva emailiga kaetud siseanum
�� ÜÜhele inimesele piisab phele inimesele piisab pääevas ca 30 evas ca 30 –– 50 l soojast veest 50 l soojast veest -- katab vajaduse kkatab vajaduse köööögis ja dugis ja dušši alli all
�� Otstarbekas on valida suurem Otstarbekas on valida suurem veesoojendiveesoojendi
�� Kui vahel vaja suuremal hulgal sooja vett Kui vahel vaja suuremal hulgal sooja vett -- üühe suure boileri asemel jhe suure boileri asemel jäärjestikku 2 vrjestikku 2 vääiksemat iksemat
�� Vannis kVannis kääimisele tuleks eelistada duimisele tuleks eelistada dušši kasutamist.i kasutamist.�� DuDušši all odavam ki all odavam kääia õhtuti ia õhtuti
�� Lahkudes paariks pLahkudes paariks pääevaks kodunt, ei tasu boilerit vevaks kodunt, ei tasu boilerit väälja llja lüülitada: litada: ööööppääevas kulub elektrit evas kulub elektrit mõnekmõneküümne sendi jagu, boileritmne sendi jagu, boileritääie vee soojendamine palju kallim ja tekitab katlakiviie vee soojendamine palju kallim ja tekitab katlakivi
Kodumasinad
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
26
Kontoriseadmed
Nt koopiamasinate ööseks ja nädala-vahetusteks väljalülitamine vähendabnende elektritarvet kuni 65%, arvutite väljalülitamine kuni 75%.
Peamised elektri tarvitid – arvutid, koopiamasinad, printerid, faksid, grafoprojektorid, videoprojektorid, kohvimasinad jne
Tarbivad kokkuvõttes sama palju elektrit kui valgustus – ca 30% kogu elektritarbimisest kontoris
� Elektri tarbimine, seega ka säästu potentsiaal suhteliselt suur
Kontoriseadmete õige valik ja kasutamine säästab energiat ja raha
Energy Starmärgistus – sääst kuni 60 %
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
27
Kui palju elektrit tarbib kontoritehnika?
SeadeKeskmine
elektri-tarbimine (W)
Tarbiminesäästurežiimil
(W)Arvutid 40 20 – 30
Kuvarid 80 10 – 15
Laserprinterid 90 – 130 20 – 30
Koopia-masinad
120 – 1000 30 – 250
Faxiaparaadid 30 – 40 10
Joogi- ja toidu-automaadid
350 – 700 300
Kuvarid: Vedelkristallkuvarid (LCD-
kuvarid – Liguid Crystal Display ) tarbivad 50–
70% vähem, kui kineskoopkuvaridNt kui arvutit kasutatakse 8 h ööpäevas, tarbib LCD-kuvar umbes 100 kWh/aastasvähem energiat kui samade mõõtmetega kineskoopkuvar.Lisaeelised − kiirguse puudumine, väiksem soojuse eraldumineKontorikombain – sisaldab printeri, koopiamasina, skänneri ja faxi saatmise funktsioonid. Nimetatud seadmed üksikult tarbivad rohkem (ka ooterežiimil). Nt“kombain” tarbib maksimaalselt 300 W, ooterežiimil ca 40 W. See on vähem kui üksikute seadmete puhul kokku
Paber Ühe lehe valge paberi valmistamiseks kulutatakse umbes 15 Wh energiat e ühe lehe paberi tootmine kulutab 10 korda rohkem energiat kui paberile kujutise trükkimine. Paberi ning seega ka energia ja looduse säästmiseks - printida ja teha koopiad paberi mõlemale küljele, võimalikult eelistada digitaalseid dokumente
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
28
�� Teleri, audioTeleri, audio-- ja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ooteolekja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ooteolekusse usse
llüülitada. Kui te seadmeid aga pikemalt ei kasuta, llitada. Kui te seadmeid aga pikemalt ei kasuta, lüülitage need tlitage need tääiesti viesti väälja. lja.
�� Kui lahkute arvuti juurest lKui lahkute arvuti juurest lüühemaks ajaks, siis pange see ooteolekusse, kui aga hemaks ajaks, siis pange see ooteolekusse, kui aga
pikemaks, siis lpikemaks, siis lüülitage vlitage väälja. Sõltuvalt arvutist annab vlja. Sõltuvalt arvutist annab vääljalljalüülitamine energia litamine energia
kokkuhoidu, kui arvuti on vkokkuhoidu, kui arvuti on vääljas rohkem kui 5ljas rohkem kui 5--15 minutit. L15 minutit. Lüülitage kodus printerid litage kodus printerid
ja skja skäännerid pnnerid päärast kasutust vrast kasutust väälja, sest neid pole mõtet ooterelja, sest neid pole mõtet ooterežžiimil hoida. iimil hoida.
�� Akulaadijad jAkulaadijad jäätkavad seinakontakti jtkavad seinakontakti jäääädes voolu tarbimist, seetõttu võtke need des voolu tarbimist, seetõttu võtke need
ppäärast mobiiltelefoni või akupatareide laadimist seinast vrast mobiiltelefoni või akupatareide laadimist seinast väälja. Eemaldage ka lja. Eemaldage ka
ssüülearvuti akulaadija seinakontaktist plearvuti akulaadija seinakontaktist päärast srast süülearvutiga tlearvutiga töööö lõpetamisest. lõpetamisest.
Kontoriseadmed
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
29
Sisekliima
Ruumi soojuslikku mugavust iseloomustatakse oodatava mugavusindeksiga PMV (Predicted Mean Vote) -väljendab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-punktilises skaalas. Oodatavale mugavustunde indeksile vastabkindel rahulolematute inimeste tasePPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied).
Õhu suhteline niiskus�� Ruumi pideva pikaajalise tuulutamise Ruumi pideva pikaajalise tuulutamise
asemel asemel -- llüühiajaline intensiivtuulutushiajaline intensiivtuulutus
Nii ei jahtu sein ja põrand, vaid ainult õhk Nii ei jahtu sein ja põrand, vaid ainult õhk
�� Alandades toa temperatuuri 1Alandades toa temperatuuri 1°°C võrra, C võrra,
vväähenevad khenevad küüttekulud ca 5%.ttekulud ca 5%.
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
30
Ventilatsioon ja kliimaseadmed
� Kaasaegsed ehitised vajavad koralikkuventilatsioonisüsteemi, eriti aga õhukonditsioneeri, mis tagaks optimaalse temperatuuri (22 oC) ja õhuniiskuse (30-60%) ning värske õhu igal ajal
� Regulaarselt puhastage jahutus- ja ventilatsioonisüsteeme ja vahetage filtreid
� Konditsioneeritavas ruumis - sulgeda uksed ning aknad, vältimaks liigset sooja õhu juurdevoolu. Avatud aknad võivad viia konditsioneeri ülekuumenemiseni
� Palava ilmaga tõmmake akende ette rulood, kardinad − väheneb ruumide jahutamise vajadus
� Konditsioneer peab olema piisavalt võimas. Vastasel korral kuumeneb seadme kompressor üle, seade ei saa ruumi jahutamisega hakkama ning raiskab lihtsalt elektrit
� Võimalusel paigutage soojust emiteerivad seadmed (koopiamasinad, elektripliidid jne) ruumidesse kus ei kasutata konditsioneeri
� Portatiivsed konditsioneerid on madalama efektiivsusega
� Lülitage kütteseadmed ja konditsioneerid välja, kui puudub vajadus ruumi kütta või jahutada
� Ventilaatorid tarbivad palju energiat, seetõttu tuleks vähendada ventilaatori õhuvoolu kiirust
� Kasuta energia efektiivsuse parandamiseks soojuspumpasidja jääksoojusetaaskasutamist
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
31
ElektrikElektrik üütete
KKüüttekaabel ttekaabel -- kõige universaalsem elektrikkõige universaalsem elektriküüttekeha ttekeha ––saab ksaab küütta peaaegu kõike ja kõikjaltta peaaegu kõike ja kõikjal
PõrandakPõrandaküütete�� üüks mugavamaid ning ks mugavamaid ning öökonoomsemaid elektrikkonoomsemaid elektriküütte liike tte liike -- ca 10% energiasca 10% energiasäääästlikum kui stlikum kui
radiaatorkradiaatorküüte te
�� asendamatu niisketes ruumides, sissekasendamatu niisketes ruumides, sissekääikudes, tuulekodades ikudes, tuulekodades
LaekLaeküüte te -- kasutatakse kasutatakse infrapunakiirgureidinfrapunakiirgureid, laek, laeküüttepaneele ja laekttepaneele ja laeküüttekilet ttekilet � Tänu soojuskiirgusele saab õhutemperatuuri ruumis hoida1-3 kraadi madalamal kui teiste kütteviiside
puhul, mis tähendab küttekulu10-15%-list säästu
ElektrikElektriküütte automaatreguleerimine tte automaatreguleerimine -- põhiline spõhiline säääästuvõimalus elektrikstuvõimalus elektriküüttelttel
�� Igas ruumis on võimalik seadistada soovitav temperatuur Igas ruumis on võimalik seadistada soovitav temperatuur -- ruumi õhutemperatuuri ruumi õhutemperatuuri alandamine alandamine üühe kraadi võrra vhe kraadi võrra väähendab khendab küüttekulusid 5% ttekulusid 5%
�� Kasutatavad automaatikaseadmed ise suhteliselt lihtsad, odavad, Kasutatavad automaatikaseadmed ise suhteliselt lihtsad, odavad, ttöööökindladkindlad
�� ÄÄra jra jääääb automaatikaga ruumide b automaatikaga ruumide üülekleküütmine ajal, kui ollakse kodust tmine ajal, kui ollakse kodust äära (ra (2/32/3 ajast)ajast)
�� Juhitavad termoregulaatorid reageerivad pJuhitavad termoregulaatorid reageerivad pääikesest, valgustusest, kodumasinatest, inimestest ikesest, valgustusest, kodumasinatest, inimestest jms. kiirguvale soojusele, vjms. kiirguvale soojusele, väähendades khendades küüttekulu ttekulu -- aastas enam kui aastas enam kui 1 0001 000--krooni eestkrooni eest
SalvestuskSalvestusküütete
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
32
Koduautomaatika Koduautomaatika
Eestis juba ca 50 eramus kasutamist leidnud koduautomaatikasüsteem IHC
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
33
KeskkKeskküütete
�� Kõrgefektiivsed katladKõrgefektiivsed katlad -- võimaldavad vvõimaldavad väähendada khendada küüttekulu kuni 30%ttekulu kuni 30%
�� AutomaatreguleerimineAutomaatreguleerimine võimaldab svõimaldab säääästu 5stu 5--25%, eelkõige 25%, eelkõige üülekleküütmise vtmise väältimise arvelt ltimise arvelt
�� Toatemperatuuri alandamineToatemperatuuri alandamine -- üüks kraad annabks kraad annab5% energias5% energiasäääästu stu
�� KK üüttesttesüüsteemi tasakaalustaminesteemi tasakaalustamine-- võib vvõib väähendada khendada küüttekulu kuni 30%ttekulu kuni 30%�� Radiaatorite termostaatventiilidRadiaatorite termostaatventiilid -- võimaldavad korteri kvõimaldavad korteri küüttekulu vttekulu väähendada kunihendada kuni8%8%
�� KK üüttesttesüüsteemi radiaatorite automatiseeriminesteemi radiaatorite automatiseerimine-- kuni 15% energiaskuni 15% energiasäääästu stu
� Küttekehade regulaarne puhastamine
�� JaotustorudeJaotustorude isoleerimine, lekked isoleerimine, lekked
�� VentiilideVentiilide isoleerimine, lekked isoleerimine, lekked
Soojuspump Soojuspump -- vajab tvajab tööööks elektrienergiatks elektrienergiat
ÜÜhe kWh elektri arvel saadakse soojusthe kWh elektri arvel saadakse soojust
�� maasoojuspumbaga 2,5maasoojuspumbaga 2,5––3,5 kWh3,5 kWh
�� õhusoojuspumbaga 1,5õhusoojuspumbaga 1,5--3 kWh3 kWh
�� ventilatsioonisoojuspumbaga 2ventilatsioonisoojuspumbaga 2--4 kWh4 kWh
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
34
SoojustamineSoojustamine
Soojustamismeetmete aastased säästupotentsiaalid: � korteri akende tihendamine ca0,1 MWh/akna m² kohta; � välisseinte lisasoojustamine -0,07 MWh/seina m²kohta; � katuslagede soojustamine -0,08 MWh/katuse m²kohta; � kolmekordsete klaasidega akende kasutamine - väga efektiivne võimalusRenoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20%Enne renoveerimist– termoülevaatus:� köetud hoone üle mõõta termokaamera, distantstermomeetriga � energiaaudit
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
37
http://www.energiaaudit.ee/new2/http://www.energiaaudit.ee/new2/
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
38
Tarbimise suunamineTarbimise suunamine
� Energiapoliitika oluline strateegia –elektritarbimise suunamine, et
- pidurdada elektrienergia tarbimise kasvu
- pidurdada summaarse koormustipu kasvu
� Abinõud:
� elektrienergia sääst
� tarbimise juhtimine
� Ka EL raamdokumentides: energiavarustusele keskendunud energiapoliitikalt orienteerida rohkem tarbimise mõjutamiseletarbimise mõjutamiseletarbimise mõjutamiseletarbimise mõjutamisele
� Elektrienergia sääst ja tarbimise juhtimine -maksimaalselt keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
39
� Eesti arenguplaneerijate vaateväljast on seni kõrvalejäänud ressursside integreeritud planeerimine , mis tootmise laiendamise võimaluste alternatiivina arvestab ka tarbimise juhtimise võimalusi
� Tarbimise (nõudluse) juhtimine - sihipärane tegevus mõjutamaks klientide koormusvõimsust, tarbitava elektri kogust ja tarbimise aega
� Tarbimise juhtimises osalevad elektriettevõtted , aga ka
� valitsus
� kohalikud omavalitsused
� kolmandad partnerid
- tööstustootjad- energia hulgimüüjad
- energiateenuste firmad
- kliendid ise
Tarbimise juhtimineTarbimise juhtimine
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
40
Kütuste ümberlülitamine
Elektrienergia ����KütusedKütused ����
ElektrienergiaKütused ����Kütused
Turu mõjutamine
Riiklikud standardidAvalikkuseinformeerimineTuru laiendamine
Tarbimise suurendamine
020406080
100120
0 4 8 12 16 20 24
Kellaaeg
Võimsus,%
Tipu lõikamine
0
20
40
60
80
100
0 4 8 12 16 20 24
Kellaaeg
Võimsus,%
Nõgude täitmine
020406080
100
0 4 8 12 16 20 24
Kellaaeg
Võimsus,%
Koormuse nihutamine
0
20
40
60
80
100
0 4 8 12 16 20 24
Kellaaeg
Võimsus,%
Klientide koormusgraafikute modifitseerimine
Energiasääst
0
20
40
60
80
100
0 4 8 12 16 20 24
Kellaaeg
Võimsus,% Elektriettevõtte või
muu tarbijast lahus seisva osapoole meetmed tarbija elektritarbe vähendamiseks
Tarbimise juhtimineTarbimise juhtimine
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
41
Tarbimise Tarbimise otsene ja kaudne otsene ja kaudne juhtimijuhtimi nnee
� Otsene juhtimine - tarvitite otsene välja-sisse lülitamine elektriettevõtte operaatori poolt
� Kaudne juhtimine
� sobiv elektritariifide struktuur
� säästu toetamine
� tarbijate informeerimine ja koolitus
� reklaamikampaaniad
� ümberlülitamine teistele kütustele
� turu mõjutamine jne
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
42
� Elektritootjatel• tarbimise rahuldamine kõige efektiivsemal viisil• tootmisvõimsuste laiendamise edasilükkamine• väheneb tipujaamade ja reservvõimsuste vajadus• olemasolevate tootmisvõimsuste parem kasutamine• vähenevad tootmise marginaalkulud
� Võrguettevõtetel• võrkude läbilaskevõime suurendamise edasilükkamine• vähenevad võrgukaod
� Elektritarvitite ja tehnoloogiate tootjatel• energiaefektiivsete tarvitite ja tehnoloogiate turuosa suurenemine• suurem huvi nende väljatöötamiseks
� Lõpptarbijatel• vähenevad elektriarved• vähenevad ettevõtete tootmiskulud, tõuseb konkurentsivõime
� Kogu ühiskonnal• kodumaiste kaupade konkurentsivõime tõus• elektritootmisega seotud saastekoormuse vähenemine• kodumaiste primaarenergia ressursside sääst• primaarenergiaallikate impordi vajaduse vähenemine
Tarbimise juhtimise kasudTarbimise juhtimise kasud
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
43
LõpetuseksLõpetuseks
� Energiat säästes ei pea loobuma hüvedest jamugavustest, aga on võimalik rahuldada omaenergiavajadus, alandades igapäevase tarbimisegaseotud mittevajalikke kulutusi
� Just väärate harjumuste muutmises peitubki suurenergiasäästu potentsiaal lõpptarbija juures
� Tegelikult - energiasäästureeglid imelihtsad:
�valige energiatarvitid sobiva võimsusega� kasutage seadmeid vaid siis kui selleks on vajadus� täitke kasutusjuhendites kirjeldatud käidunõudeid� puhastage ja hooldage seadmeid regulaarselt
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
44
�� TulevikusTulevikus pole pole maailmalmaailmal teistteist valikutvalikut --
�� Me Me peamepeame üühaha rohkemrohkem energiatenergiat ssäääästmastma , et , et sedaseda jjäätkukstkukskaka meiemeie lastelelastele
�� SelleksSelleks eiei piisapiisa ainultainult tehnilistesttehnilistest abinõudestabinõudest , , taastuvatetaastuvateenergiaallikateenergiaallikate kasutamisestkasutamisest jaja energiaenergia kallinemisestkallinemisest
�� See See nõuabnõuab ka ka inimesteinimeste mõttelaadimõttelaadi muutumistmuutumist
� Reaalsed tulemused sõltuvad väga suurel määral tarb ijate ja kogu üldsuse hoiakute, arusaamade ja käitumis-harjumuste muutumisest ning säästliku mõtteviisi kujunemisest
LõpetuseksLõpetuseks
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
45
VariaVaria
Guidelines forenergy management
Energiamäng: www.energysavingtrust.org.uk
06.01.2009 Peeter RaesaarTTÜ elektroenergeetika instituut
46
TTäänanann ttäähelepanu helepanu eest!eest!
[email protected]+372 620 37 66+372 60 90 321
LõpetuseksLõpetuseks