11
Tarbimisväljavaated 2009-2010 Maris Lauri 9. oktoober 2009

003 Maris Lauri

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 003 Maris Lauri

Tarbimisväljavaated 2009-2010

Maris Lauri9. oktoober 2009

Page 2: 003 Maris Lauri

2© Swedbank

Meeleolud mõjutavad käitumist

• Tarbijate kindlustunne põhineb tarbijate ootustel – mis juhtub lähima 12 kuu jooksul

• Paranemine on tulnud eelkõige sellest, et talvised hirmud ei ole tegelikkuseks saanud

• Tegelik elu läheb veel aegamööda halvemaks, kuid järsk kukkumine on möödas

Kindlustunne

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

May -01 May -03 May -05 May -07 May -09

Tööstus Tarbijad

Page 3: 003 Maris Lauri

3© Swedbank

Miinused ja plussid tööturul

Miinused• Ettevõtetes ei ole veel erilist kasvu

näha (küll aga mõnedes)• Veel lähevad paljud ettevõtted

pankrotti

Plussid• Töötute arvu kasv on peatunud• Koondatute arv väheneb• Töökaotuse hirmud on vähenenud

Tööhõive hakkab kasvama mõnevõrra hiljem tootmisest

Tööotsijad ja töötuse hirm

-40

-20

0

20

40

60

80

May -01 May -03 May -05 May -07 May -09

0

20

40

60

80

100

töötuse ootused (saldo, v s) tööotsijad (tuh, ps)

Hõive ja töötus

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

00(I) 01(III) 03(I) 04(III) 06(I) 07(III) 09(I)

hõiv atute arv , aastakasv töötusemäär

Page 4: 003 Maris Lauri

4© Swedbank

Sissetulekud langevad

• Ettevõtted vähendavad kulusid (tulud on ju langenud), st ka palgakulude vähendamist– Palgalangus (algas preemiast)

– Töötundide vähenemine

– Koondamine

• Ettevõtetes võib oodata väikest nihet paremusele (töötunnid), kuid riigi- ja omavalitsusasutustes on kärped alles algusjärgus– 2009 lõpp ja 2010 I pool

• Kuludekärbe on tugevdanud ettevõtete kuludel põhinevat konkurentsivõimet

Palga ja hõive aastakasv

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

01(I) 02(I) 03(I) 04(I) 05(I) 06(I) 07(I) 08(I) 09(I)

-12%

-9%

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

Palgakasv (v s) Hõiv e kasv (ps)

Page 5: 003 Maris Lauri

5© Swedbank

Muud tulud

• Erinevad sotsiaaltoetused ja abirahad– Pensione ei kärbita– Vanematoetus kasvab 2010– Muude toetuste suurused võivad väheneda, kuid eelkõige

sotsiaaltoetuse summad suurenevad

• Ettevõtlustulud, jmt – languses• Vara müük

– Hinnad on all, kuid müügimahud ei pruugi langeda väga oluliselt

Page 6: 003 Maris Lauri

6© Swedbank

Perede otsustuskoht

• Tulud vähenevad• Kulutused vähenevad samuti• Kas püüda säästa?• Kust leida lisatulusid?

Page 7: 003 Maris Lauri

7© Swedbank

Pered püüavad säästa

• Nõudmiseni hoius on raha tarbimiseks

• Tähtajaline hoius on sääst– Lühiajaline (kuni 3 kuud) –

ebakindluse ületamiseks

– Pikemaajalisem (kuni 1 aasta) – kogumine, suuremad ostud

Eraisikute hoiuste jääk, miljardid kr

0

10

20

30

40

50

60

70

Jan-04 Dec-04 Nov -05 Oct-06 Sep-07 Aug-08 Jul-09

nõudmiseni tähtajalised

Tähtajaliste hoiuste jaotus

üle 1 aasta14%

kuni 1 aasta34% kuni 6 kuud

13%

kuni 3 kuud33%

tähtajata6%

Krooni- ja valuutahoiused

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2007 2008 2009

Page 8: 003 Maris Lauri

8© Swedbank

Tarbimise kasvul on pidur

• Kärped toimuvad vastavalt tarbimise olulisusele– Toidukaubad, soojus, elekter, transport (tööle/kooli), ravimid – kärped

väikesed, kvaliteedi arvel, asenduskaubad– Rõivad, jalatsid, igapäevateenused (nt juuksur) – kärped suured,

vajaduste põhine tarbimine, odavamad tooted– Meelelahutus, kultuurikulud jmt – valiktarbimine, kärped suured

mõnedes tarbijagruppides, teistes vähem– Suurostud – väga suured kärped, hädaoludes (nt katkine külmutuskapp)– Kapitaliostud – eluase, auto jmt – väga suured kärped

• Ka tulevane kasv toimub sama skeemi järgi, kuid vastupidi

Page 9: 003 Maris Lauri

9© Swedbank

Tarbimist toetab hinnalangus

• Hinnalangus on reaktsioon nõudlusele

• Eesti tarbija ootab hinnalanguse jätkumist

• Lisaks nõudlusele mõjutab hindu – Konkurents (pakkujate arv ja

käitumine)

– Välismaised hinnad (import, eksport)

– Administratiivsed muutused (eelkõige maksud)

Aastased hinnatõusud

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

Jan-05 Aug-05 Mar-06 Oct-06 May -07 Dec-07 Jul-08 Feb-09

THI Toidukaup Tööstuskaup Teenused

Page 10: 003 Maris Lauri

10© Swedbank

Millal hakkab paremaks minema?

• Hooajaliste tegurite tõttu võib olukord ajutiselt veelgi halveneda– Töötuse kasv hooajatööde lõppemise järel– Küttekulude kasv– Töötukindlustushüvitiste vähenemine – periood saab läbi

• Maailmas on märke olude paranemisest, seega eksportijatel peaks minema tasapisi paremaks

• Eesti endas tuleb loota investeeringutele – nt ELi rahade toel, mis annavad tööd (nt ehitus), seega tähendavad ka tulusid

• Kevadest võiksid olud hakata paranema

Page 11: 003 Maris Lauri

11© Swedbank

Tänan!