“kodanike osalemine”

Väljend “kodanike osalemine” hõlmab kompleksset ja mitmetahulist reaalsust, millel on erinevate inimeste jaoks vägagi erinevad tähendused.

Osalus väikeses ja/või suures demokraatias

Väike demokraatia märgib igapäevaeluga seotud valdkondi, nagu töökoht, kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Muutused võivad siin olla saavutatavad rääkides kohaliku poe juhatajaga, vältides mingite toodete ostmist või olles aktiivne kohalikes organisatsioonides. Suures demokraatias, näiteks poliitilises süsteemis, on võimalik ühiskonda mõjutada läbi erinevate demokraatlike institutsioonide, kus inimene isiklikult osaleb. See võib puudutada parlamenti, riiklike institutsioone, kohalikke omavalitsusi, organisatsioone riiklikul või rahvusvahelisel tasandil jne.

Sisemine ja/või väline osalus

Sisemine osalus- Kui noored löövad kaasa noorsootöös ühelt poolt läbi noorte eneste vahelise interaktsiooni, teiselt poolt läbi noorsootöötajate ja/või noorteühingute.

Väline osalus - Kui noored interaktsioonis noorsootöötajatega, noorteühingutega või teiste tegijatega väljaspool noorsootööd mõjutavad väljaspool noorsootööd toimuvat, saame rääkida välisest osalusest .

Otsene ja/või kaudne osalusOtsene osalus- Kui noorte ja teiste tegijate interaktsioon toimub vahendajateta .

Kaudne osalus- Kui esineb vahendajaid, näiteks noorsootöötajaid või noorteühinguid, kes vahendavad interaktsioone noorte ja teiste tegijate vahel.

Iga initsiatiiv peab siingi leidma vastavalt spetsiifilisele kontekstile tasakaalu nende kahe osalustüübi vahel. Küsimus on selles, kas eelistatakse noorte otsest kontakti näiteks poliitikutega või esindavad noorte häält noorsootöötajad. Ideaalne tasakaal oleneb kontekstist.

Osaluse eesmärk: protsess ja/või produktNoorsootöös pannakse suur rõhk koos kogemisele ja grupitööle. Selline protsessile suunatud lähenemine on noorte osalust stimuleeriv, luues tingimused, et noored tunneksid ennast seotuna.

Osavõttu formaalsete ühingute tegevustest loetakse sotsiaalsel integreerumisel võtmetegevuseks.

Noorte hulgas on populaarsed spordiklubid, religioossed organisatsioonid, noorteühingud, huvialaringid, keskkonnaküsimustega tegelevad assotsiatsioonid ja heategevusorganisatsioonid.

Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid

kommunikatsiooniprobleemid noorte ning võimustruktuuride vahel ― madala valimisaktiivsuse ja huvi puudumise põhjusena on välja toodud infopuudus ühiskonnas käsitletavatest teemadest ning osalusvõimalustest . Infotõkete alla võib liigitada ka oma heaolu mitteseostamise võimulolijatega:kuna ei käida tööl, ei mõjuta noori otseselt näiteks maksupoliitikad.

Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid

Osalus on rohkem retooriline kui reaalne ― paljud noorteühingud leiavad, et kuigi neil on formaalsed võimalused osalemiseks, ei võeta neid tõsiselt. Seega on küsimus ka poliitikute ja teiste otsustajate suhtumises. Kuigi esineb üldine soov julgustada noori osalema ja sekkuma, esineb opositsioon, mis takistab noortel täielikult osaleda. Eksisteerivad ka stereotüübid noortest ning nende vajadustest.

Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid

Rekuperatsiooni oht ― kardetakse, et teatud sotsiaalsed grupid rekupereerivad noorte hetkearvamuse ja esitavad seda põhiideena pikaajaliselt ja erinevates olukordades, mis võib noorte osalussoovile olla hukutavaks. Tihti soovivad noored õigust oma meelt muuta ning olla avatud erinevatele seisukohtadele. Paljudes ühiskondlikes organisatsioonides ja protsessides, kuigi noorte osalus otsustamisprotsessis eksisteerib, tähendab see tihti vaid pitserit täiskasvanute poolt tehtud otsustele. Selle käitumismudeli võib noor juht üle võtta ja ise tulevikus sarnaselt käituma hakata.

Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid

Sundiva osaluse oht ― kuna osalemine on muutunud aktuaalsemaks, võib täheldada noortega ja noortele töötavate võimude teatud survet panna noori osalema. Rõhudes osalemise tähtsusele võib tekkida tunne, et asjad ei funktsioneeri hästi kui mõnda gruppi pole kaasatud. See süsteem võib viia hüüdlauseni: pole õigusi ilma kohustusteta ― noori ei võeta kuulda, kui nad ei kasuta teatud kanaleid ega võta osa teatud osalusvormidest.

Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid

Sotsiaalne ebavõrdsus osalemises ― kaasaegne noorsugu muutub järjest heterogeensemaks ning osaluspoliitika ei jõua tõeliselt vähemate võimalustega noorteni .

Ebapiisavad kanalid osaluseks ― ei ole piisavalt kanaleid, mis võimaldaksid noorte suuremat sekkumist poliitilistesse tegevustesse ja otsustusprotsessidesse. Teisalt varjutab noorte osalemist otsustusprotsessis liigne toetumine formaalsetele noorsoostruktuuridele.

Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid

Seaduse alusel loodud noorte komisjonidel ja nõukogudel on kalduvus, peale poliitikamõjutamise ja noorsooküsimuste populariseerimise, muutuda eliitstruktuurideks, millega võivad kaasneda poliitilised manipulatsioonid ja intriigid. Noori tõmbavad ligi ka mittetraditsioonilised, mittehierarhilised ja mitteformaalsed institutsioonid nagu erinevad koalitsioonid ja liidud, mis võimaldavad noorel olla aktiivne ja tegutseda, eeldamata samas liikmelisust. Seega on oluline soodustada noorte osalust erinevatel tasanditel läbi nii formaalsete kui ka informaalsete kanalite.

Noorte informeerimine – osaluse eeltingimus

Noorte informeerimine on osaluse olulisimaks eeltingimuseks. Informatsioon tekitab huvi ning huvi initsiatiivi.Efektiivseks osaluseks on vajalik noorte informeeritus, mille kanalite loomisele, info mitmekesistamise ning informeerimise efektiivsuse on Valge Raamat seadnud osalusega tihedalt seotud eesmärgiks .Kui noored tunnevad, et nendest hoolitakse ning nendega arvestatakse, julgustab see neid veelgi aktiivsemalt osalema. Kasu saab terve ühiskond. On ju tänased noored homsed otsustajad ja vastutajad.

Eryica põhimõtted / noorte osalemine

Kõigil noortel ilma eranditeta peab olema võimalus osalemiseks ning samuti peab olema tagatud juurdepääs kõigile noortele pakutavatele võimalustele.Erilist tähelepanu tuleb pöörata erivajadustega noortele ning tagada neile kõik võimalused osalemiseksOsalemine peab olema lõbusOsalemisega seotud tegevused peavad baseeruma noorte inimeste ideedel ja ettepanekutelKõik kulud noorte osalusega seotud tegevustes peaksid olema kaetud organisatsiooni või projekti eelarvest

Noorel peab olema võimalus osaleda koolitustes, mis võimaldab neil osaleda tegevustes professionaalseltSponsor organisatsioonide poolt pakutakse vajalikku toetust tegevustega seotud kulude katmiseks, samal ajal noored jäävad tegevuste korraldajateksVõimalused osalemiseks peavad olema vabad religioossetest, poliitilistest, ideoloogilistest ja kommertslikest mõjudestErinevaid noorte osaluse vorme noorte info töös tuleb arendada loovalt ja innovatiivseltSponsororganisatsioonid peaksid leidma vajalikke ressursse võimaldamaks noortel algatada ja läbi viia tegevusi

Noorte võrdväärne toetamine

Võrdväärne toetaja on võrdväärne rühma liikmetega, mis tähendab seda, et noorte võrdväärses toetamises noored suunavad ja aitavad teisi noori.Võrdväärsel toetajal on sarnaseid isiklikke kogemusi, mis rühmaliikmetel ning nõnda suudab ta abivajajat paremini mõista ja aidata.Noored võtavad uusi ideid ja käitumismalle kergemini omaks teistelt noortelt kui täiskasvanutelt.Osalemine võrdväärse toetaja koolituses ei kohusta noort tingimata tegutsema “ametliku” võrdväärse toetajana, vaid ta võib lihtsalt oma eeskujuga mõjutada noorte suhtumist, käitumist ja elu-olu.

Noorte võrdväärne toetamineEesmärgiks on, et võrdväärse toetajad aktiviseerivad ja ärgitavad teisi noori võtma oma elu ohjad enda kätte.

Võrdväärne toetaja ei tohi olla autoriteet, sest siis ei teki sundimatut ja turvalist õhkkonda.

Võrdväärne toetaja on pigem matkakaaslane, kes aitab teisel noorel suunata oma sisemised ressursid mõistlikku kasutusse.

See aga eeldab võrdväärselt toetajalt head enesetunnetust ja eneseaktsepteerimist.

VõrdväärsusestVõrdväärsed on samas sotsiaalses süsteemis tegutsevad ja sarnaseid väärtusi omavad inimesed. Võrdväärsus tähendab ka seda, et omatakse sama kogemustemaailma ning räägitakse ja mõistetakse sama keelt. Võrdväärsus tähendab võrdõiguslikkust, võrdväärsed ei pea end teistest paremaks ega aseta end teistest kõrgemale

Võrdväärsust võib näiteks määratleda elukoht, sotsiaalne taust või individuaalsed eriomadused ja huviobjektid.

Kuidas võrdväärne toetaja töötab ?Võrdväärset toetamist võib teostada mitmel eri moel vastavalt oma huvidele ja tegevusviisidele.Võrdväärne toetaja:

- juhendab - toetab - motiveerib - jagab teavet, mida ise valdab - innustab ja kannustab - võimaldab tegevust - planeerib - raporteerib - jagab ülesandeid

Võrdväärse toetaja õigused: KeeldudaOmada oma arvamustSekkuda ebakohtadesseOlla mina iseSaada juhendamistSaada koolitustSaada tänu ja kiitustÕigus “halvale päevale”Saada tagasisidetKüsida

Võrdväärse toetaja kohustused:Konfidentsiaalsus

Olla usaldusväärne

Suunata liiga suured probleemid ja küsimused edasi

Aidata ja kuulata

Küsida

Jagada ja kanda vastutust

Pidada kinni kokkulepitud reeglitest

Teha asju oma ressursside kohaselt

Võrdväärset toetajat motiveerivad teguridVajadus aidataSoov avaldada mõjuÕnnestumise tunneHuvitavad teemadOskuste õppimineUue õppimise rõõmMõnus õhkkond ja toredad inimesedArenemine, tagasisideInteraktiivne suhtlemine

Võrdvääsel toetajal vajalikud suhtlemisoskused

Otsuste tegemine jäetakse abivajavale noorele endaleKuulamineTäpsustamineSuhtub asjasse tõsiselt, tähtsal kohal on näoilmed ja zestid, ei kaota kannatustOlukorra õigetesse proportsioonidesse asetamineKüsimineEri lahenduste kaalumineOlukorra “kompimine”

Noorte osalemine noorte info töösNoorte infovajaduste välja selgitamineErinevate infomaterjalide välja andmineInformatsiooni kokku kogumineTeiste noorte informeerimine / nõustamineInformatsiooni levitamine kasutades erinevaid meetodeidInfokeskuse tegevuste/teenuste hindamineProjektide teostamine noorte info töös Noortepoliitikate mõjutamine – olles liikmed noorte Nõukogudes, Volikogudes jne.

Noorte osalemine Tallinna Noorte Infokeskuse töös

Noorte infovajaduste identifitseerimine - küsitluste läbi viimine noorte seasInfomaterjalide välja andmine lähtuvalt noorte infovajadustestNoored informeerivad / nõustavad teisi nooriInfokeskuse tegevuste, teenuste hindamine – tagasiside kast InfokeskusesProjektide läbi viimine Infokeskuses – noored on kaasatud projekti läbi viimisseInfopäevad, infomessid – noored osalevad nende korraldamisel

Miks noori kaasata noorte info töösse?Miks mitte kaasata noori tegevustesse, mis mõjutavad neid ???Sihtgrupi kaasamine parandab infoteenuste kvaliteeti Noored töötavad koos täiskasvanutega – enam võimalusi, enam ressurssiMitmekesisus – jõutakse erinevate noortegruppideni ja erinevate vajadustega noorteni Noorte volitamine, neile õiguste ja vastutuse andmine, - areneb noorte autonoomsus

Miks noori kaasata noorte info töösse?

Noored õpivad tegutsedes (learning by doing) ja omandavad vajalikke oskusiArenevad noorte oskused kasutada ja analüüsida informatsiooniInfo teenuste “kasutajad” on rahulolevamadAidatakse kaasa noorte sotsiaalsele integratsioonileParem arusaamine muutustest ja uutest trendidest noorte kultuuris

Kontaktandmed: Ülle Übius

Tallinna Noorte Infokeskuse infojuhtPärnu mnt. 6, 10148 Tallinn

Tel: 641 2271Faks: 641 2272Gsm: 55 567782info@taninfo.eewww.taninfo.ee