TALLINNA MAJANDUSKOOL

Ärinduse õppetool

Olga Prokopova

RP174

Arvuti ja selle põhikomponendidReferaat

Juhendaja:

Juku Juurikas

Tallinn 2017

SISUKORDEsmatutvus arvutiga...........................................................................................................31. Tarkvara........................................................................................................................4

1.1. Riistvara............................................................................................................................4

1.2. Põhiplokk ehk korpus........................................................................................................5

1.3. Arvuti mälu........................................................................................................................61.3.1.Mäluühikud....................................................................................................................................6

1.4. Operatiivmälu....................................................................................................................7

1.5. Andmekandjad ja nende lugejad........................................................................................71.5.1.Kõvaketas (hard disk, HDD)............................................................................................................71.5.2.Pehmeketas ehk diskett (floppy disk).............................................................................................71.5.3.Kompaktketas (CD, compact disk).................................................................................................81.5.4.DVD-ketas (Digital Versatile Disk)..................................................................................................81.5.5.Mälupulk (Flash Memory Stick).....................................................................................................8

1.6. Vähemlevinud andmekandjad:..........................................................................................92. Sisend- ja väljundseadmed............................................................................................9

2.1. Klaviatuur..........................................................................................................................9

2.2. Hiir..................................................................................................................................12

2.3. Kuvarid............................................................................................................................13

2.4. Skanner...........................................................................................................................15

2.5. Digikaamera....................................................................................................................15

2.6. Printerid..........................................................................................................................15Kokkuvõte........................................................................................................................17Kasutatud kirjandus..........................................................................................................19

Joonised

Joonis 1 Arvuti............................................................................................................................3Joonis 2 Erinevad arvutid............................................................................................................5Joonis 3 Klaviatuur.....................................................................................................................9Joonis 4 Hiired..........................................................................................................................11Joonis 5 Mängupuldid...............................................................................................................13Joonis 6 Kuvarid.......................................................................................................................14Joonis 7 Epson maatriksprinter LQ-870...................................................................................16Joonis 8 Epson tindiprinter Stylus Color Photo 890.................................................................16Joonis 9 Epson laserprinter EPL-N1600...................................................................................16

Tabelid

Tabel 1 Intel'i protsessorite areng:..............................................................................................7Tabel 2 Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused:...............................................................11Tabel 3 Abiklahvid ja nende selgitused:...................................................................................11

Arvuti ja selle põhikomponendid

Esmatutvus arvutiga

Joonis 1 Arvuti

Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud

info töötlemiseks. Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on

arvuti nn. “käegakatsutav” osa – monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad

eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul

info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid,

õpikud, teatmikud). Riistvara ja tarkvara on ühe terviku kaks osa ja need saavad töötada ainult

koos.

Riistvara seisukohast liigitatakse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund

ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse,

töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.

Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega.

Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest

väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised

sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks.

3

Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse

käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine

algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.

Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja

rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja

rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim

komponent on operatsioonisüsteem (operating system).

Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse

(käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja

tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS,

VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne).

Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel

kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid

(PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access),

joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip),

viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset

vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne).

Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid

koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva

otstarbega rakendusprogrammi.

Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (Data)

nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne).

Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest:

1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon);

2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud);

3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid).

Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja

kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid:

pihuarvutid (handheld PC);

sülearvutid (laptop, notebook);

lauaarvutid (desktop, minitower, miditower);

suurarvutid (mainframe).

4

IBM sülearvuti Thinkpad R31 Pihuarvuti Palm m515

 

 Fujitsu LifeBook S6010  Pihuarvuti Visor Treo 90 

Lauaarvuti (Desktop korpusega) Lauaarvuti (Tower korpusega)

Joonis 2 Erinevad arvutid

Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid:

Sisendseadmed – arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on

klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon jms.

Väljundseadmed – seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on

monitor, printer, kõlarid jms.

Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus),

kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust,

sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.

Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,

operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,

kõvaketas, CD-seade jt).

5

Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised

arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse

kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja

operatiivmälu.

Arvuti “südameks” on keskseade e. protsessor (CPU – Central Processing Unit). Protsessor

sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem

protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab

palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.

Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid

Intel'i protsessorite areng:

Tabel 1 Intel'i protsessorite areng:

086 286 386 486 Pentium Pentium II Celeron

Pentium III Pentium IV ...

1978 1982 1985 1989 1993 1997 1999 2001 ...Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite

taktsagedus on 1-3 GHz.

Arvuti mälu Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites.

Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul,

kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik

elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu

salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.

Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1

kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse

lülitatud" või "välja lõlitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii

saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada

juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti

abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv,

01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis).

Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse

suuremaid ühikuid:

1 bait (byte) B= 8 bitti (bit).

6

1 kilobait KB = 1024 baiti.

1 megabait MB = 1024 kilobaiti

1 gigabait GB = 1024 megabaiti.

Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus

(RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada.

Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis

peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil

on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus

välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem

kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus.

Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis-

ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle

lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga

kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti

on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia.

Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed

salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob

programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist.

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti

korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud.

Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti

süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti

normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi.

Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy

Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,

kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high

density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt

7

720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise

läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB.

Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja

kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni

lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei

ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia

teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi

hoidmiseks disketikarpi.

Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on

120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-

kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida

võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja

loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-

kordse kiirusega CD-lugejad.

CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab

ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD-

ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi -

CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka  toorikuid, millele on võimalik andmeid

lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW).

DVD-ketas (Digital Versatile Disk) Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad

need aga nii füüsiliste omaduste kui kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest.

DVD-ketast nimetatakse ka “universaaldigitaalkettaks ja neid loevad DVD-seadmed.

Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB,

kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele.

Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses

digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga

ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-

seadme vahendusel.

Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi

kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti

arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel

8

IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on

võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel.

Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad – laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja;

magnetlintseadmed – andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot

(gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on

DAT-kassetid (digital audio tapecassette) – digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas,

mahutab kuni 8 GB andmeid;

zip-kettad – 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).

Sisend- ja väljundseadmed Klaviatuur

Joonis 3 Klaviatuur

Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide

sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud

standardit.

Klaviatuur jaguneb neljaks osaks:

1. põhiklaviatuur – 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval

vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv

(PrtSc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause).

2. numbriklaviatuur – 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud

numbrid ja tehtemärgid, sisestusklahv (Enter) ning numbriklaviatuuri lüliti

(NumLock).

3. kursori juhtimisklahvid – nooleklahvid ja 6-klahviline rühm nooleklahvide kohal –

Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert.

9

4. funktsiooniklahvid – 12 klahvi (F1…F12) klaviatuuri ülemises reas, mille tähendus

sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (näiteks annab klahvi F1 vajutus paljudes

programmides abiinfot programmi kasutamise kohta).

Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused: Tabel 2 Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused:

Nooleklahvid liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas

Home toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist)

End viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist

PageUp liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile või akna tööalasse mahub) ettepoole

PageDown liigutab teksti lehekülje võrra tahapooleLisaks klahvidele on iga klaviatuuri ülemises paremas nurgas kolm indikaatortulukest –

NumLock, CapsLock, Scroll Lock, mis näitab vastava lüliti sisselülitatust.

Põhiklaviatuuri klahvid jagunevad omakorda märgi- ja abiklahvideks. Põhiklaviatuuri

alumise rea keskel asub tühikukahv. Abiklahvid on tavaliselt tumedamat värvi (hallid). Märke

on iga klahviga seotud vähemalt kaks. Ühe neist saab lihtsalt märgiklahvile vajutades, teise,

hoides samaaegselt all tõstuklahvi (Shift). Tõstuklahviga saab kätte suurtähed ja märgid, mis

on klaviatuuril kujutatud ülemises reas (näit. erimärgid ! ” # ; =). Osaga klahvidest on seotud

ka kolmas märk. See on kujutatud klahvil teises (parempoolses) märgiveerus või mõnedel

klaviatuuridel all kolmandas reas, ning need saab, hoides all klahvi AltGr. Klahvi AltGr

vajutus on samaväärne klahvide Control ja Alt samaaegse vajutusega. Näiteks märgi @ saab,

hoides all kas klahvi AltGr või samaaegselt klahve Control ja Alt.

Abiklahvid ja nende selgitused: Tabel 3 Abiklahvid ja nende selgitused:

Esc loobumisklahv Escape

katkestab alustatud tegevuse, menüüs viib astme võrra ülespoole, sulgeb ekraanile ilmunud dialoogiakna, tühistab eelneva sisestuse

Tab tabulaatorklahv tabeli tegemisel liigutab sisestuskoha sammu võrra edasi (järgmisesse veergu), dialoogiaknais liigutab rühmast rühma. Vastassuunas liikumiseks tõstuklahv + tab

CapsLock suurtähelukk sisselülitatult saab täheklahvidele vajutades suurtähti ja tõstuklahviga väiketähti

10

Shift tõstuklahv (registriklahv)

all hoides saab suurtähti ja klahvidel olevaid ülemisi märke

Control Juhtklahv CTRL

all hoides muutuvad täheklahvid käsuklahvideks

Alt muuteklahv lubab valida koodi abil märke, mida klaviatuuril pole, ja anda kiirkorraldusi

Enter sisestusklahv sisestab valitud käsu, tekstitöötluses teeb sundreavahetuse

BackSpace tagasilükkeklahv kustutab kursori ees oleva märgi (kursorist vasakul oleva märgi)

Delete kustutamise klahv kustutab kursorile järgneva märgi (kursorist paremal asuva märgi)

Insert    teksti sisestamisel üle- ja vahelekirjutamisseisundi lüliti

Lisaks klahvide seletustele tuleb teada järgmisi klaviatuuriga seotud mõisteteid:

Klahvikombinatsioon – hoida all ühte või mitut abiklahvi (ALT, CTRL, ALTGR või

SHIFT) ning samal ajal vajutada korraks mingit muud klahvi.

Näiteks: klahvikombinatsioon CTRL+ALT+DELETE tähendab, et tuleb all hoida klahve

CTRL ja ALT ning samal ajal vajutada korraks klahvi DELETE. Vanemates arvutites teeb see

klahvikombinatsioon arvutile uue algkäivituse, uuemates (operatsioonisüsteem alates Win95-

st) näitab kõiki hetkel töötavaid programme.

Sisestamine – andmete trükkimine klaviatuurilt ja sisestusklahvi (ENTER) vajutamine.

Hiir

Joonis 4 Hiired

Windows’ töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on

sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks

tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori

11

liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir

leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.

Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja

asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on

enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri.

Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.

Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti

lugemisel.

Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised:

1. osutamine (pointing) – hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt

olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise

kursori korral on osutuskohaks noole tipp.

2. klõps (click) – hiire nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps

sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise

kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.

3. topelt- ehk kaksikklõps (double click) – kaks kiiresti üksteisele järgnevat hiireklõpsu

paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps programmi ikoonil käivitab programmi,

topeltklõps dokumendil või kataloogil avab selle.

4. lohistamine (dragging) – hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides. Kasutatakse

näiteks muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna

suuruse muutmiseks, teksti märgistamiseks.

Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü ehk kontekstimenüü.

Hiire keskmisele nupule saab sõltuvalt hiiredraiverist omistada erinevaid toiminguid, näiteks

topeltklõpsu.

Hiire kasutamisel tuleb meeles pidada järgmisi asju:

Hiirt tuleks libistada hiirematil, mitte laual;

Tõstes hiire laualt üles, ei liigu hiirekuul ja nii saab mugavamat tööasendit otsida.

Näiteks, kui hiire liigutamisega jõutakse mati servale, kuid oleks veel vaja edasi

liikuda, siis tõstetakse hiir lihtsalt mati keskele tagasi.

Sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskkonnas

saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili

märgistamist all Control klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel.

Hiiri on kahte tüüpi - kuuliga hiired ja optilised hiired.

12

Hiire “sugulasteks” on juhtkuul (pöördhiir, rott – trackball) ja juhthoob (joystick). Esimesel

tuleb kuuli käega liigutada. Kasutatakse eelkõige koos sülearvutiga – süles pole ju mati ja

hiire tarvis ruumi. Teine on igas suunas liikuv hoob, mis määrab liikumise suuna, sellele

lisanduvad sageli ka nupud. Kasutatakse arvutimängudes. Juhthoova eriliigiks on

keerulisemate mängude jaoks kasutatavad mängupuldid (joy pad, game pad).

Juhtkuul Juhthoob Mängupult

Joonis 5 Mängupuldid

Kuvarid Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt

televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud

arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil

(videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil

moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.

Monitori iseloomustavad järgmised suurused:

1. ekraani mõõt – monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem.

Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid;

2. värskendussagedus – sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale

täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz;

3. reasagedus – sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb

vahemikku 24 – 115 kHz;

4. lahutusvõime – ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt)

rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav

lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa

maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 – 90 Hz;

13

5. värvitoonide arv – monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest

16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult

tunduvalt vähem värvitoone;

6. kiirguskaitse – monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on

kehtestatud terve rida riiklikke standardeid;

7. punktisamm – üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 – 0,28

mm;

8. energiasääste – energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti

(Energy Star markeering);

Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud

vedelkristallekraanid (LCD – Liguid Crystal Display). Neid kasutatakse peamiselt

sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar

vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed

mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid.

 

Vedelkristallkuvar KineskoopkuvarJoonis 6 Kuvarid

Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi arvuti graafikakaart ehk videokaart.

Skanner Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus

“skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama,

üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse

paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri

lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile, mis vastava programmi

14

abil koostab originaaliga sarnase pildi. Teksti skaneerimisel tekib samuti pilt, mida on seejärel

võimalik vastava tarkvara – tekstituvastusprogrammide abil tekstifailiks muuta.

Skanneritega loetakse ka kauba vöötkood kassaaparaati ja  masinloetav kiri passis.

Optiliste sisendseadmete põhilise rühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skännerid.

Nimetust “skänner” kasutataksegi enamasti nende seadmete kohta.

Skännerite põhitüübid on tasa- (flatbed), lehesööturiga (sheetfed), projektsioon- (overhead

scanner) ja käsiskänner (handheld scanner). Levinuimad on tasaskännerid.

Digikaamera Optiliseks sisendseadmeks on ka digitaalsed kaamerad ehk digikaamerad. Needki edastavad

kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle pildiks.

Digitaalkaameraid on nagu tavalisigi kaht liiki - fotokaamerad ja videokaamerad. Tavalistest

erinevad digikaamerad aga sellepoolest, et pilt salvestatakse spetsiaalsesse mälumoodulisse ja

on loetav arvuti abil. Digifotokaamera suureks plussiks võrreldes tavalisega on tema

kasutamise odavus. Pole vaja filmi ilmutada, pilte ilmutada, ebaõnnestunud pildid saab kohe

kustutada jne. Kuid digikaamera on võrreldes tavalisega mitmeid kordi kallim.

Digivideokaamerate üheks eriliigiks on veebikaamerad, mis on kogu aeg arvutiga ühendatud

ja edastavad kujutise otse arvutisse.

Digikaamera kujutise kvaliteet sõltub kaamera omadustest ning selle mälu mahust.

Printerid Printer on arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise

kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Printereid on mitut erinevat tüüpi, millest

levinumad on järgmised kolm:

1. maatriksprinterid (nõelprinterid)– enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga, mis

tekitavad paberile kujutise nõelu vastu värvilinti “tulistades”; trükivad (pool)reakaupa,

parim trükitihedus 360x360 punkti tollil. Suurimaks puuduseks on aeglus ja lärmakus.

Suurimaks eeliseks on võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele;

Joonis 7 Epson maatriksprinter LQ-870

15

2. tindiprinterid (jugaprinterid, jet printer) – tekitavad kujutise paberile balloonist värvi

pihustades; põhilised värviprinterid; tükitihedus 600x300 punkti tollil ja parem.

Sobivad hästi kodukasutajale, sest on odavad, väikesed ja suhteliselt kiired, kuid

kulumaterjal (tint) on kallis;

Joonis 8 Epson tindiprinter Stylus Color Photo 890

3. laserprinterid – tööpõhimõte sarnaneb paljundusmasina omale. Kujutis

moodustatakse erilisest pulbrist (tahmast), mis kuumutatakse paberile laserkiirte abil.

Laseriprinterid teevad tavaliselt mustvalget trükki, kuid on olemas ka värviprinterid.

Laserprinter ise on suhteliselt kallis, kuid kulumaterjal (tahm) on odav ja trükikvaliteet

on väga hea. Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil.

Joonis 9 Epson laserprinter EPL-N1600

Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem

paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid.

Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid – seadmed

kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter

võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja

kaartide tegemisel (näit. ehitiste projektid).

Kokkuvõte

16

Kasutatud kirjandusMägi.A Riistvara TTÜ, Tallinn 2005

Aas,M Printerid Tallinn 2007

Kont,I Lisaseadmed Tartu 2010

Olga

17