Arvuti Algkursus

40 tundi

Haapsalu Kutsehariduskeskuses 2011.a.

Arvuti Ergonoomia

Ergonoomia Laud ja Tool Klaviatuur ja Hiir Monitor Printer

Arvuti

Arvuti koosneb 2 süsteemist v. komponendist

Arvuti riistvarast (Hardware)

Arvuti tarkvarast (Software)

Arvutisüsteem

sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon) - nende abil sisestatakse info (andmed) arvutisse,

töötlusseadmed (keskseade, välismälud) - toimub arvutile antud lähteandmete töötlemine,

väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) - toimub väljundandmete väljastamine

Töökohaarvuti

kuvar keskseade e. arvuti klaviatuur hiir Võib olla ka (printer)

Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt

Arvutihierarhia

Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt : pihuarvuti (handheld) - väike, taskusse mahtuv arvuti sülearvuti (laptop, notebook) - kaasaskantav ja tavaliselt A4-

formaadis väikearvuti lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) - mikroarvuti

universaalse töökohaarvutina (bürooarvutina) tööjaam (workstation) - miniarvuti suurte andmemassiivide

kiireks töötlemiseks (nt graafiline tööjaam) suurarvuti (mainframe) - võimas arvuti suurettevõtetele või

teadusliku uurimistöö tarbeks.

Tarkvara

Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud)

Arvuti Riistvara

Arvuti RiistvaraArvuti enda sisemus

Arvuti enda sisemus

Protsessor Emaplaat Mälu Videokaart Kõvaketas Helikaart Võrgukaart Toiteplokk CD-ROM, DVD-ROM FLOPPY seade (tänapäeva arvutitel enam mitte) ID-kaardi lugeja

Protsessor

Protsessor - (CPU - Central Processing Unit)

Protsessor on arvuti "süda", mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Selle tulemuseks ongi kõik see, mida me arvuti abil teostada saame. Suuremad protsessorite tootjad Intel ja AMD. Protsessori kiirust määrab taktsagedus (Hz) - mis määrab ära kui mitu algtaseme käsku suudab arvuti või mikroprotsessor sekundis täita. Mida kõrgem taktsagedus, seda kiirem arvuti/protsessor. Praegused taktsagedused on juba GHZ - s

Emaplaat

Emaplaat - (motherboard, mainboard)

Emaplaat - on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm.

Mälu

Mälu - e. RAM (Random Access Memory)

Operatiivmälu on mõeldud arvuti tööprotsessis tihti kasutatavate andmete ajutiseks jäädvustamiseks.

Mälu tähtsamateks parameetriteks on mälu maht MB (mega bait) ja ka mälu kiirus (MHz).

Videokaart

Videokaart

Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. (Videokaardi parameetrid on siis mälu maht MB ja mälu töö kiirus Mhz).

Kõvaketas

Kõvaketas – HDD

Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade. Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Tänapäeval levinud ketta ühendus tüübid IDE , ATA, SATA ja ka SATA2. Kõvaketta parameetrid (andmemaht GB, ketta pöörlemiskiirus rpm ,vahemälu MB ja ka sata ketastel on andmeedastus kiirus Gb/s).

Helikaart

Helikaart - (Sound Card)

Kui tahate, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks ja nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programmides midagi jutustaks, siis peate endale hankima helikaardi (tänapäeva arvutitel on juba helikaart olemas) Enamus helikaarte on 16 või 32 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet.

Võrgukaart

Võrgukaart ehk NIC (Network interface card, inglise keeles nimetatakse veel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudu saab arvuti ühendada arvutivõrku. Näiteks saab sinna külge ühendada modemi, ruuteri, switchi või teise arvuti. On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi

Toiteplokk

Toiteplokk

Toiteplokk on seade, mis muudab saada oleva elektrienergia tarbijale e. arvutile sobivaks. Toiteploki tüübid AT ja ATX. Majapidamises on saada 220 V 50Hz vahelduvpinge, aga arvutid vajavad + ja - 5V, + ja - 12V stabiliseeritud pinget.

Välised Mäluseadmed

CD, DVD seadmed Disketid seadmed Mälupulgad

CD-ROM, DVD-ROM

CD-ROM DVD-ROM

FLOPPY seade

FLOPPY seade

USB pulk e. mälu pulk

Mälupulgad ja mälukaardid sobivad inimesele, kellel on vaja andmeid kaasas kanda ja neid mitmel pool lugeda ning muuta

Mälupulga mahutavused 64MB, 128MB, 256MB, 512MB, 1GB, 2GB , 4GB , 8GB , 16GB

Sisendseadmed

Klaviatuur Hiir Scanner Mikrofon

Klaviatuur

Klaviatuur

(klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks

Hiir

Hiir - kui elektrooniline "nimetissõrm"

Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda

Skänner

Skänner Paberkandjal olevate

materjalide (tekstide, piltide) arvutisse digitaalsel kujul saamiseks

Mikrofon

Mikrofon Mikrofon on andur, mis

muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks.

Väljundseadmed

Monitorid Printerid Kõlarid

Monitor

Monitor Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub

kõik, mida arvutil on teile “öelda”. Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks

tähtsamaid seadmeid. Monitorid jagunevad kaheks on

CRT e. kineskoop monitorid ning LCD e. vedelkristall ekraaniga monitorid.

Monitorid on tavaliselt 12-23 dollise diagonaaliga

Tähtsamad parameetrid on Monitori diagonaal, rezolutsioon ja sagedus

Printer

Printer Arvutis digitaalsel kujul oleva

materjali kandmiseks paber andmekandjale.

Printerite liigid: nõelprinterid, termoprinterid, laserprinterid, juga e. tindiprinter

Tänan kuulamast!!!

Tänan kuulamast!!!