Miks sõuda ühises paadis?

Distsipliinide ülesest koostööst Distsipliinide ülesest koostööst Salme muinaslaeva Salme muinaslaeva

uurimisel ja erinevatesse uurimisel ja erinevatesse

kogudesse talletamiselkogudesse talletamisel

Marge Konsa (Tartu Ülikool)Mirja Ots (Tallinna Ülikool)

Ettekanne konverentsil “Teaduskollektsioonid - minevik tuleviku teenistuses”12. novembril 2008. a Tallinnas Rahvusraamatukogus

Salme jõgi

laev

salmepaatsalmepaat..blogspotblogspot..comcom

Osalejad:

• Saaremaa Muuseum• Muinsuskaitseamet• Tartu Ülikool• Tallinna Ülikool• Eesti Meremuuseum• Emajõe Lodjaselts• Tallinna Tehnikaülikool• Eesti Maaülikool• Tallinna Tehnikakõrgkool• Eesti Ajaloomuuseum

Uurimisküsimused:

• Sündmuse

• Dateeringu

• Laevaehituse

• Inimeste

• Loomade

• Esemete

• Keskkonna kohta

Artefaktid

Fotod: Meelis Michelson

Inimluud

Fotod: Liina Maldre

Loomaluud

Pinnaseproovid

Puit

Fotod: Meelis Michelson

Kivimid

• Arheoloogiliste kaevamiste ja proovide võtmisega killustub tervikobjekt osadeks

• Artefaktid ja ökofaktid lahutatakse nende kontekstist ning süstematiseeritakse ümber

Väljakaevamiste tagajärjel artefaktidegatoimuv muundumisprotsess

Jones, A. 2002. Archaeological Theory and Scientific Practice. Cambridge.

väljakaevamine

Artefaktid kontekstisArtefaktide eemaldaminekontekstist

muutus artefaktide kontseptsioonis

Artefaktideümberstruktureerimine

joonisteks

fotodeksmõõdistusteks

kirjeldusteks

videoks

kontekst tõlgitakse/vahendatakse:

Mis saab Salme muinaslaevast Mis saab Salme muinaslaevast väljakaevatud objektidest edasi?väljakaevatud objektidest edasi?

Arheoloogilised leiudArheoloogiline leiumaterjal Salme I ja II leiukohalt jõuab pärast konserveerimist Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi laboris Saaremaa Muuseumi.

Konserveerimisprotsess toimub TLÜ AI laboris konservaator Aive Rummi käe all

Koostööd tehakse TÜ Arheoloogia Kabinetiga, röntgenülesvõtteid metallleidudest teeb Andres Vindi

Salme I leiukoht – leide säilitatakse Saaremaa Muuseumis fondinumbri SM 10601: 1–432 all

sarvest kamm

mängunupud

täringud

kaunistatud mängunupp,

kahes vaates

laevaneedid

odaots

Relvaanalüüsi tegema on kaasatud:

Mati Mandel Eesti AjaloomuuseumistJaak Mäll Eesti AjaloomuuseumistJüri Peets TLÜ Ajaloo InstituudistAin Mäesalu TÜ Arheoloogia- ja Ajaloo Instituudist

murtud ja painutatud mõõgad

Salme II leiukoht SM 10602: 1–11

üheteralised mõõgad

Damaskitud terasest valmistatud kaheteraline mõõk ülemisel röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline struktuur

salmepaat.blogspot.com vahendab muistsete saladuste paljastamist Oma Saar 08.11.2008

Salmelt leitud mõõk viitab muinasaja matmispaigaleMeie Maa07.11.2008

Teadlased ei välista Salmel paadimatust. Meie Maa 04.11.2008

Intervjuu Margega saates Uudis+. Vikerraadio 04.11.2004

Salme muinaslaev saates Osoon. ETV 03.11.2004

Salme muinaslaevade leiukoht püsib valveta Meie Maa 31.10.2008

Salme muinaslaev oli tehtud männipuust Oma Saar 30.10.2008

ERR.ee: arheoloogid kavatsevad Salme piirkonna läbi uurida ERR 28.10.2008

Arheoloogid paluvad inimeste abi haruldase leiu kaitsmiselPostimees 27.10.2008

Salme uus leid sisaldab unikaalseid relvi Oma Saar 27.10.2008

Salmel laiub ilmselt viikingite kalmistu Risto Berendson Postimees27.10.2008

Mäng viikingite säilmetel Risto Berendson Postimees 26.10.2008

Saaremaa tee-ehitajate tööd pidurdavad uued muinasleiud Reporter 25.10.2008

Salme muinaslaevMarge ja Gille jutuke Salme valla infolehes 25.10.2008

Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri Oma Saar 25.10.2008

Salme muinaslaeva matmisversioon varisebMeie Maa 24.10.2008

Salme muinaslaeva matmisversioon variseb koost Postimees24.10.2008

Arheoloogid uurisid Salmel viikingite-aegse laeva leiukohta ERR 21.10.2008

Salme muinaslaevast leiti säilinud puitu Postimees 20.10.2008

Uus avastus: Salme muinaslaevast leiti säilinud puitu Oma Saar20.10.2008

Reporter.ee: aastakümneid oodatud laev on lõpuks tulnud Postimees19.10.2008

Salme kalmest leiti ka lammaste luidMaaleht 17.10.2008

Salme kalmest leiti ka lammaste luid Oma Saar 17.10.2008

Väljakaevamised Salmel jätkuvad Eesti Päevaleht 15.10.2008

Salme inimluude leiukohast tuli välja laevMeie Maa 13.10.2008

Viikingileiu saladus - tragöödia merel või laevamatus? Postimees11.10.2008

Arheoloog: Saaremaal võib tegemist olla paatmatusega Postimees11.10.2008

Kuue hukkunud viikingi suur saladus - kas tragöödia merel või laevmatus? Oma Saar 11.10.2008

Saarlased või viikingid Oma Saar 11.10.2008

Arheoloogid leidsid Eestist esimest korda paadimatuse Eesti Päevaleht 10.10.2008

Salme küla andis välja erakordse leiu - paatmatuse paiga Kanal 2 10.10.2008

Saaremaal avati veel üks muinasaja matmispaik Postimees10.10.2008

FOTOD: Saaremaa viikingiaegne "mängupõrgu" Eesti Päevaleht07.10.2008

Maapõu paljastas viikingiaegse "mängupõrgu" Eesti Päevaleht07.10.2008

Arheoloogid kahtlevad Salme viikingilaeva leius Öhtuleht 06.10.2008

Arheoloogid kahtlevad väidetava viikingilaeva leius Postimees 06.10.2008

Arheoloogid on Salmelt leidnud juba viie inimese säilmed Oma Saar 06.10.2008

Reporter.ee: arheoloogid on Saaremaalt leidnud juba viie inimese säilmed Postimees 04.10.2008

Saaremaalt leitud inimluud võivad olla tuhat aastat vanadPostimees 29.09.2008

Salmelt leitud inimluud võivad olla tuhat aastat vanad Raul Vinni, Ain Lember Oma Saar 27.09.2008

Hukkunud sõduri säilmed jäeti kadakate alla vedelema Eesti Päevaleht 27.09.2008

Hukkunud sõduri säilmed jäeti kadakate alla vedelema Oma Saar27.09.2008

Töölised sattusid kaevamise käigus inimluudele Ahto Jakson Meie Maa 27.09.2008

Saaremaalt leitud inimluud jäid metsa alla vedelema Postimees26.09.2008

Reporter.ee: Saaremaal leiti II maailmasõja aegsed säilmedPostimees 25.09.2008

Saaremaal leiti inimsäilmedMilitaarnet 25.09.2008

Internetiviited Salme muinaslaeva kohta meedias ilmunu kohta

Keemilised analüüsid

Analüüsid teeb Signe Vahur TÜ Füüsika- ja keemiaosakonnast

1. puidust2. tundmatust ainest esemest3. täringu soontes olevast värvist

Laeva puitdetailid

Regino Kask Eesti Maaülikooli metsatööstuse osakonnas määrasSalme laevast pärit puidunäidised

Osteoloogilised leiudLooma- ja inimluud analüüsitakse Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadlaste poolt ja säilitatakse edaspidi sealses luukogus

TLÜ AI osteoloog Liina Maldre töötamas Salme laeva loomaluudega

TLÜ AI antropoloog Raili Allmäe analüüsib Salme laevast pärit inimluid

Pinnaseproovid

Kaevandist kogutud pinnaseproovidega tegeldakse edasi Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakonnas: arheobotaanik Sirje Hiie määrab taimsed makrojäänustedning Kersti Kihno mikrojäänuseid, võimalikud kalaluud või muud loomsed jäänused määrab arheozooloog Lembi Lõugas.

Muud plaanitavad loodusteaduslikud analüüsid

Lembi Lõugase koordineerimisel on plaanis nii inim- kui ka loomaluudest proovid 14C-meetodil dateerida, teha keemilisi (n. stabiilsete isotoopide jms.) ja DNA uuringuid.Samuti on plaanis 14C-meetodil dateerida puitu ja laeva alt kogutud sütt.

Ränivetikad

KividKaevamistel leiti mitmeid uurimisväärseid kive: kesklaevas paiknenud paekivi uurib hetkel Tallinna Tehnikakõrgkool geoloog Rein Einasto.Samuti on laevast leitud kivide kohta lubanud uuringuid teha Olle Hints Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist.

laevast leitud võimalikud ballastikivid

paekivipaekivi

Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise

tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord

Vastu võetud kultuuriministri 30. juuni 2003. a määrusega nr 9 (RTL 2003, 83, 1230), jõustunud 19.07.2003.

Määrus kehtestatakse «Muinsuskaitseseaduse» § 35 lõigete 2 ja 5 alusel.

/…/

§ 18. Uuringute aruanded

/…/

3) Arheoloogiliste uuringute aruandes esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemused, kaevamis- ja muude uurimistööde käik, uuritud kihtide kirjeldused viidetega joonistele, fotodele, leiuplaanidele ja muudele lisadele. Aruandes esitatakse uurimistulemused, dateeringud, võimalikud teaduslikud järeldused, vajadusel ettepanekud leidude ja tarindite säilitamise tingimuste kohta. Aruandele lisatakse uuritud ala asendi- ja kaevandiplaanid, leiuplaanid, kihtide ja profiilide joonised, fotod, proovide ja leidude nimekiri viidetega hoidlatele, kus neid säilitatakse. Aruande üks eksemplar antakse Muinsuskaitseametile ja teine leide säilitavale asutusele. /…/

DokumentatsioonArheoloogiliste välitööde tulemina valmib kaevamisaruanne, mida

säilitatakse edaspidi vastavalt allpool tsiteeritavale seadusandlusele Muinsuskaitseameti arhiivis, TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiaarhiivis ja Saaremaa Muuseumis.