1. peatükk ÜLDSÄTTED · (1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma, määrab

Ehituserialade riiklik õppekava Leht 1 / 26

Väljaandja: Haridus- ja teadusministerAkti liik: määrusTeksti liik: algtekst-terviktekstRedaktsiooni jõustumise kp: 31.03.2008Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2014Avaldamismärge: RTL 2008, 25, 379

Ehituserialade riiklik õppekava

Vastu võetud 14.03.2008 nr 20

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 11 lõike 2 alusel.

1. peatükkÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse ülesanne

(1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel ehituse jatsiviilrajatiste õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppemahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab kohustusliku kutseõppe sisu järgmistel erialadel: 1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Mason); 2) ehitusviimistlus (inglise keeles Finishing work in construction); 3) ehituspuusepp (inglise keeles Carpenter); 4) keskkonnatehnika lukksepp (inglise keeles Plumber); 5) puit- ja kiviehitiste restauraator (inglise keeles Restorer of wood and stone buildings); 6) kinnisvarahooldus (inglise keeles Facility serviceman); 7) teedeehitus (inglise keeles Road construction); 8) maaparandus ja vesiehitus (inglise keeles Land improvement and hydrotechnics).

§ 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusija hoiakuid töötamiseks ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks jaelukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks; 10) oskab hankida ja analüüsida teavet.

§ 3. Nõuded õpingute alustamiseks

(1) Ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, teedeehitusening maaparanduse ja vesiehituse erialade õppekavade alusel võib asuda õppima isik, kes on omandanudpõhihariduse.

(2) Kutseõppe alustamisel kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning kinnisvarahoolduse erialadeõppekavade alusel puuduvad haridustasemega seotud piirangud.

./dyn=12940025&id=102072013001!pr59lg1

Leht 2 / 26 Ehituserialade riiklik õppekava

§ 4. Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatudpositiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonideehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori,kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on esitatud määruse lisas 3.

2. peatükkKUTSEÕPPE KOHUSTUSLIK SISU JA MAHT

§ 5. Kutseõppe sisu

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega: 1) ehituspuusepp I, II, III; 2) ehitusviimistleja I, II, III; 3) müürsepp I, II, III; 4) betoonkonstruktsioonide ehitaja I, II, III; 5) keskkonnatehnika lukksepp I, II, III; 6) ventilatsioonilukksepp I, II, III; 7) veetöötluse operaator I, II; 8) välistorustiku lukksepp II; 9) arhitektuuri-konservaator III; 10) kinnisvarahooldaja I, II; 11) liikurmasina juht II, 12) maaparandaja-hüdrotehnik I, II, III.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.

(3) Ehituserialade kohustuslike ühiste üldõpingute moodulite numbrid on 1–5.

(4) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa,puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade kohustuslikeühiste põhiõpingute moodulite numbrid on 6–11.

(5) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulitenumbrid on 12–18 ja 27.

(6) Ehitusviimistluse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12, 15, 18–22.

(7) Ehituspuusepa eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12, 15 ja 23–27.

(8) Keskkonnatehnika lukksepa eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12ja 28–35.

(9) Puit- ja kiviehitiste restauraatori eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on13,15 ja 36–43.

(10) Kinnisvarahoolduse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 12 ja 44–49. Spetsialiseerumisel ehituskonstruktsioonide hooldusele tuleb kooli õppekavasse lülitada lisaks moodulid 13,15, 16, 20, 22 ja 27. Spetsialiseerumisel keskkonnatehnikale tuleb kooli õppkavasse lülitada lisaks moodulid 28,30–35.

(11) Teedeehituse eriala õppekava kohustuslike erialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 6, 7, 9, 11, 28 ja50 – 57.

(12) Maaparanduse ja vesiehituse eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 16, 51 ja56–61.

(13) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa,puit- ja kiviehitiste restauraatori, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade õppekavadessetuleb lisaks lülitada vähemalt 5 õppenädala ulatuses riikliku õppekava mooduleid, mis ei ole antud erialakohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid.

§ 6. Kutseõppe maht

(1) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa,kinnisvarahoolduse ja teedeehituse erialade kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 22õppenädalat.


(2) Puit- ja kiviehitiste restauraatori ning maaparanduse ja vesiehituse eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat,sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat.

(3) Praktika lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa,keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ningmaaparanduse ja vesiehituse erialadel on esitatud määruse lisas 2.

3. peatükkRAKENDUSSÄTTED

§ 7. Kooli õppekava koostamine

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigijaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisadesvalikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutsestandarditega määratletud kutse- või erialasteosaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustataksesulgudes kitsama osaoskuse tähistamiseks. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peabüheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.

§ 8. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Määrusegavastavusse viidud kooli õppekavu rakendatakse hiljemalt määruse jõustumisele järgnevast õppeaastastsisseastunutele.

Minister Tõnis LUKAS

Kõrghariduse ja teaduse asekantslerkantsleri ülesannetes Andres KOPPEL

Lisa 1KINNITATUDharidus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 20

Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldusedMooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1Käsitletavad teemad: majanduse alused ja ettevõtluse alused.

Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidumajandusruumis; ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle(tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik); erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsigaseonduvaid põhimõisteid; mõistete nõudlusja pakkumineomavahelisi seoseid; ettevõtte finantseerimise jaadministreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaanikoostamise põhimõtteid; ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid.

Õppija oskab hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelustoimuvaga; hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana; leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusegaalustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused.2. Tööseadusandluse alused 1Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses,mis on vajalik tööle asumiseks; tunneb töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; töölepingusõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; tööjõukulu kujunemise ja palga arvestamise aluseid; töö- japuhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalttekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandluse reguleerimise vajalikkust.3. Suhtlemine ja asjaajamise alused 1Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus, käitumine suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga, ametkirjadekoostamine ja vormistamine.


Õpetamisega taotletakse, et õppija teab esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; tunnebmeeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; tunneb võimalusi tööpinge ja stressimaandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata; tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid(dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur).

Õppija oskab käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid; tähelepanelikultkuulata; ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; teha parendusettepanekuid; oskabsüstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada javormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.4. Arvutiõpetus 2Käsitletavad teemad: tekstitöötlus, tabelitöötlus ja infootsingud.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; internetiolemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostadaja saata; tunneb teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja,kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid.

Õppija oskab käivitada arvutit, Windows’i programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta,salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV),iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid;lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda jasalvestada; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.5. Erialane võõrkeel 2Käsitletavad teemad: erialased mõisted, enamkasutatavate töövahendite nimetused, kasutusjuhendid.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vöörkeelseid erialaga seonduvaid mõisteid: töövahenditenimetusi; ehitamise etappe; töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi; esmaabiandmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid.

Õppija oskab ennast väljendada võõras keelekeskkonnas; lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseidtekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest; kasutada võõrkeelseterialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil; oskab koostada ja vormistadavõõrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada ehitamise põhietappe jatööoperatsioonide järjekorda oma erialal; kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid.6. Joonestamine 2Käsitletavad teemad: joonestamise alused ja ehitusjoonestamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; joonistevormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms); jooniste mõõtmestamise nõudeid;üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; ehitusalastel joonistelkasutatavaid kujutisi ja tingmärke; tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke,lihtsustusi; kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid joonisel;keskkonnatehnika jooniste eripära; hoone põhiplaane, lõikeid.

Õppija oskab lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja lõigeteltkõrgusi); leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeemening mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mõõtmeidja tingmärke; arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.7. Töö- ja keskkonnaohutus 1Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus, esmaabi, tule- ja elektriohutus, keskkond ja säästev areng,jäätmemajandus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonnaohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid ehitusobjektil; esmaabi üldisi põhimõtteid; üldisi keskkonnaprobleemeja säästva arengu põhimõtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ningolmes; ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamisenõudeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega;nõudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus); elektrivoolu mõju inimorganismile;esmaabi võtteid elektrilöögi korral; tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi; nõudeidtuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnõudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nendekasutamise tingimusi; teab ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid;jäätmekäitluse vajadust; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust; oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riskelooduskeskkonnale; teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust; materjalide korduvkasutamisevõimalusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Õppija oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada; oskabtegutseda tööõnnetuse olukorras ja anda esmaabi; vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale,kaastöötajatele ja looduskeskkonnale; järgib kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid,


tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel; oskab käitudaohuolukorras ning keskkonnareostuse korral; oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatestõigusaktidest ning läbib tule- ja tööohutusalase sissejuhatava juhendamise; oskab töötada ennast ja keskkondasäästvalt; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.8. Ehitusfüüsika 1Käsitletavad teemad: staatika alused, soojafüüsika alused, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus,keskkonnaparameetrite mõõtmine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitusfüüsika olemust ja mõisteid; ehitusfüüsikas kasutatavaidsuurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid; erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast,akustikast, elektrivoolust ja valgustusest; soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelasja gaasilises keskkonnas; jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides; soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsustehituses; õhu- ja löögimüra leviku mooduseid ja tõkestamise võimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides;niiskus- ja kastepunkti mõistet, nende vältimise võimalusi; niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi;elektriliste parameetrite vahelisi seoseid; elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi; ruumidevalgustusele esitatavaid nõudeid.

Õppija oskab arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust; leida ehituskonstruktsioonide tugevdamistvajavaid piirkondi (kohti); leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks; mõõtaerinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid normidega; kasutada enamlevinudmõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel mõõteriistadega; mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivustja mürataset ruumides; lahendada erialaga seonduvaid füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid; kasutadavastavat õppe- ja teatmekirjandust.9. Ehitamise alused 2Käsitletavad teemad: ehitusalased mõisted, ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded,ehitustööde organiseerimise põhimõtted, ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid(sh tõstemehhanismid), nõuded montaažitöödele ja troppimisele; õppekäigud ehitus- jakinnisvarahooldusettevõtetesse.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitise ja ehitamise mõisteid ja olemust; ehitise elutsüklit,ehitusprojekti olemust; teab ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente;omab ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest ja tööde planeerimisepõhimõtetest; tunneb ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja teab ohtlikke töid ehituses; hoonetepõhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi; teabehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi ja omab ülevaadet ehitusmaterjalide tootmisest EestiVabariigis; tunneb töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil; ehituskestust ja -kvaliteeti mõjutavaid tegureid,juhtimise olemust ning nõudeid töötaja juhendamisele ja väljaõppele töökohal; tunneb nõudeid töö ohutukskorraldamiseks ehitusplatsil; teab ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil; tunnebülevaatlikult ehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende valiku, kasutamise jahoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; teab ja tunneb erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus-ja abivahendeid; kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteidehitusplatsil; teab torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö piiranguid ning erinõudeidtöötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses; tunneb ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutusepõhimõtteid; teab nõudeid ehitusplatsile ajutiste teede rajamiseks; tunneb ehitusplatsi transpordi liigitust jakorraldust; tunneb montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda; puit-,metall- ja betoonelementide montaaži põhimõtteid; materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektilvastuvõtu ja ladustamise nõudeid; troppimise põhimõtteid ja tööohutust; signaale troppimisel; monteeritavatetellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid.

Õppija oskab leida ja kasutada teavet ehitusala reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja normdokumentidest;nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid näitajaid; kirjeldada ehitustöödekorraldust ja ehitamise etappe; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.10. Ehitusmaterjalid ja -

konstruktsioonid3

Käsitletavad teemad: ehitusmaterjalid (materjalide omadused, puit- ja puidupõhised materjalid, tehis- jalooduskivimaterjalid, metallmaterjalid, mineraalsed sideained, plastmaterjalid, ehitussegud, soojustus- jahüdroisolatsioonimaterjalid, viimistlusmaterjalid, keskkonnatehnika materjalid) ja ehituskonstruktsioonid(ehituse alused ja vundamendid, seinakonstruktsioonid, põrandad ja vahelaed, avatäited, trepid, katused),materjalide mahu ja kuluarvutused.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitusmaterjalide liigitust; ehitusmaterjalide füüsikalisi,keemilisi ja mehaanilisi omadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid; tunneb erinevate materjalide kasutusalaja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt; nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele;keskkonnatehnika valdkonnas tunneb kasutatavaid teras-, vask-, malmtorude ja plasttorude liigitust,standardeid, markeeringuid, kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus);toruliitmike koostamise põhimõtteid; torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeid ning nende kasutusala;


õppija teab ja tunneb ehitiste konstruktsioone; aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nenderajamise põhimõtteid ja kasutatavaid materjale; ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsioonija vundamendi tüübi vahelisi sõltuvusi; nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagedepüstitamisele; nõudeid vahelagede soojustamisele ja heliisolatsioonile; konstruktsioonide tulekindluse tagamisevõimalusi; vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone; ripplagede konstruktsioone jaehitamise põhimõtteid; põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid; nõudeid põrandate aluskihtidele,soojustamisele ja heliisolatsioonile; tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nendepaigaldamise nõudeid; seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamiseiseloomu järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnoloogiat, nõudeid seintesoojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile; aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamisepõhimõtteid puit- ja kivimaterjalist avadesse; aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale;katuseakende paigaldamise nõudeid; tähtsamaid sise- ja välisuste tüüpe, uksehingi ja -suluseid, nendepaigaldamise nõudeid ja vahetamise tingimusi; ülevaatlikult katuse kande- ja kattekonstruktsioone, katusteminimaalselt lubatavaid kaldeid; tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamisenõudeid; nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele, katuslagede ehituseeripära; erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel; keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrassiderajamise järjekorda; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel.

Õppija oskab seostada materjali omadusi kasutusalaga; valida materjale vastavalt nende kasutamisetingimustele; arvestada materjalikulu vastavalt; leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest; oskabkirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste konstruktsioone; ehitistekonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; selgitada kommunikatsioonitrasside rajamisejärjekorda sõltuvalt ehitustööde etappidest; selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustöödeetappidel; oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust.11. Ehitusmõõdistamine 1Käsitletavad teemad: ülevaade geodeesia alustest ja mõõdistamise tehnoloogiatest, praktiline töö.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult geodeesia olemust; mõõdistamise jamärkimise põhimõisteid ja üldiseid reegleid; erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid; tööohutusnõudeidmõõteriistadega töötamisel; omab ülevaadet ehitusmõõdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementidemahamärkimise võtetest.

Õppija oskab leida plaanidelt hoone asukoha ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehituse ja asukoha; meeskonnaliikmena korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida, kasutada ja hooldada töövahendeid; orienteeridajoont maastikul; kanda üle kõrgusmärke; kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed; teostadamõõtmisi mõõtlindi ja nivelliiriga; teostada piketaaži; märkida etteantud kaldega nõlva looduses; loodida mulletja mõõta selle laiust; teostada ehitise elementide kontrollmõõdistamist; mõõdistada ehitusmälestiste detaileja koostada skemaatilisi mõõtmisjooniseid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada vastavat õppe- jateatmekirjandust.12. Renoveerimise alused 1Käsitletavad teemad: hoonete ehituslooline ülevaade, hoonete seisukorra uurimine ja hindamine,keskkonnasäästliku rekonstrueerimise põhimõtted, hoonete lammutamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikketunnusjooni; ehitiste restaureerimise ja remonditööde põhimõtteid; ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitsekorraldusega seonduvat Eesti Vabariigis; ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkepõhjuseidja vältimise võimalusi; konstruktsioonide (alused, vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra jakandevõime hindamismeetodeid; probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustöödel; töökorraldust,töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel; konstruktsioonide demontaaži järjekorda ja võtteid; materjalidekorduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat.

Õppija oskab leida infot ja kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust, selgitada välja konstruktsioonidekahjustuste põhjusi, visuaalselt hinnata ehitise või konkreetse konstruktsiooni tehnilist seisukorda; kirjeldadaprobleeme ja ohte lammutustöödel.13. Müüritööd I 4Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, müüriseotised, ladumisetehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi;müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid; erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid jatöövõtteid; võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes; erinevaid müüriseotisi ja nende ladumisetehnilisi tingimusi; hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavadeehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevastmaterjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvutadamaterjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-,ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid; valida käsitledamüürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest; laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisiviimistlemata vuukidega seinu; valmistada erineva koostisega müürmörte; käsitleda ladumisel vajaminevaid


seadmeid ja abivahendeid; paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni; teostada vajalikke kontrolltoiminguidja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust, käsitleda kontrollmõõteriistu; töötada ennast ja keskkondasäästvalt.14. Müüritööd II 4Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, tööde tehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumisekslooduskivist; avade sildamise tehnoloogiat; müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid; klaasplokkideladumise tehnoloogiat; tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat; puidust ja metallist tellingute ning töölavadeehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevastmaterjalist abikonstruktsioonide ehitamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvutadamaterjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-,ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid laduda loodus- jatehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente (karniisid, vööd, piilarid, eendid, nišid); laduda tellistest kiil-ja kaarsilluseid; laduda seinte voodrit ja seda ankurdada; parandada kivikonstruktsioone; müüritist remontidaja parandada; paigaldada soojustust ja tuuletõket; laduda ühe ja mitme lõõriga korstnaid; teostada vajalikkekontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.15. Hüdroisolatsioonitööd 1Käsitletavad teemad: niiskus ehituskonstruktsioonides, maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon, hüdroisolatsioonniisketes ruumides.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele;hüdroisolatsiooni otstarvet; hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise võtteid; hüdroisolatsiooni paigaldamisetehnoloogiaid (rull-, võõp- ja kleepisolatsioon, torkreetkrohv); läbiviikude tihendamist; keldriga hoone,vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid; hüdroisolatsiooni teostamisevõtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse võimalusi vigastusteeest; nõudeid drenaažitööde teostamisele ja hüdroisolatsiooni remondi võimalusi, töötervishoiu ja tööohutusenõudeid hüdroisolatsioonitööde teostamisel.

Õppija oskab määrata hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel; kirjeldadahüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades.16. Betoonitööd 3Käsitletavad teemad: erialased arvutusülesanded, raketiste valmistamine, armeerimine, betoneerimine,betoonipindade järelhooldus, betoonelementide montaažitööd.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb raketiste liigitust ja kasutusalasid; raketise valmistamiselkasutatavaid materjale; üldnõudeid raketiste ehitamisel; raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilistjärjekorda; seina- ja postitaldmiku raketise, ääretugevdusega plaadi raketise, kandepostidega laeraketisening talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid; välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketiseehitamise nõudeid; armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides; armatuuri töötlemise võimalusi(lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise külge; armatuuri paigaldamise nõudeid; betoonidepõhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid; betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale;betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist järjekorda; nõudeidbetooni järelhooldusele; õppija tunneb ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat,betoonelementide montaaži põhimõtteid, montaažitööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamisenõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Õppija oskab meeskonna liikmena töötades korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketistüksiklaudadest; valmistada armatuurkarkassi; paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi; betoneeridaväikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata töödekvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.17. Pottsepatööd 4Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, pottsepatööde tehnoloogia,eriotstarbelised kütteseadmed.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb küttekoldeid (ahjud, pliidid ja soemüürid, kaminad,eriotstarbelised kütteseadmed), nende ehitamise tingimusi ja kvaliteedinõudeid; pottsepatöödel kasutatavaidmaterjale ja töövahendeid; pottsepatööde põhireegleid ja järgib neid tööde teostamisel; ahjude liigitust,ahjulõõride süsteeme ja üldnõudeid nende ehitamisel; pliidi ja soemüüri konstruktsiooni ja üldnõudeid nendeehitamisel; nõudeid puhastusluukide paigaldamisele ja kaitsele; pottahjude ja -pliidi ladumise tehnoloogiat;nõudeid õhkküttega kaminate ehitamisele; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid küttekollete ladumisel;küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid.


Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida töövahendeid ja sobivat materjali; arvestadatööks vajaminevat materjalikulu; arvutada kaminaava suurust sõltuvalt korstnalõõri ristlõikest ja ruumikubatuurist; laduda tellistest pliiti koos soemüüriga, püst- või rõhtlõõridega ahju ja dekoratiivkaminat; teostadavajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkondasäästvalt, arvestab küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid.

Mooduli läbimisel tuleb teostada kolm praktilist harjutustööd: laduda tellistest pliit koos soemüüriga, ladudapüst- või rõhtlõõridega ahi ning laduda dekoratiiv- või küttekamin.18. Krohvimistööd 5Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine,krohvimistööde tehnoloogia ja krohvitud pindade remont.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb krohvitööde materjale; krohvitööriistu, seadmeid ja vahendeidning nende hooldamist; krohvitööde tehnoloogilist järjekorda; kvaliteedinõudeid ja kontrolltoiminguid; nõudeidinventaarsete tellingute paigaldamisele; nõudeid krohvimörtide valmistamisele; töötervishoiu ja tööohutusenõudeid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvestadatööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuseeeskirju; valmistada ja kasutada erinevaid krohvimörte vastavalt aluspinnale ja töötingimustele; valmistadatööks ette aluspinda; paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tööde õiges tehnoloogilisesjärjekorras, kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostada vajalikkekontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuurestööülesanne sisaldab ühe sisemise ning ühe välimise nurga vormistamist.19. Tasandustööd 5Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine,tasandustööde tehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tasandustöödel ja pahteldamisel kasutatavaid materjale ningtöövahendeid nende erisusi sõltuvalt aluspinna tüübist ja ruumi otstarbest; tasandussegude ja pahtlite liike ningkasutusala; pindade tasandustööde ja pahteldamise tehnoloogilist järjekorda; tasandatud pindadele esitatavaidkvaliteedinõudeid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida materjale ja arvestadatööks vajaminevat materjalikulu; oskab valida pahtleid ja tasandussegusid sõltuvalt ruumi otstarbest jaaluspinna tüübist; teostada tasandustöid ja pahteldada vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutadaõigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; järgida tasandustöödel ja pahteldamisel tööde tehnoloogilist järjekorda;järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid tööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.20. Maalritööd 5Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine,maalritööde tehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb värviõpetuse ja kujunduse aluseid; värvide ja teistepinnakattematerjalide liike ja nende omadusi; maalritöödel kasutatavaid tööriistu, seadmeid ja materjale;maalritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid; maalritööde tehnoloogilist järjekorda; puidust ja metallisttellingute ning töölavade paigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid maalritöödel ningerinevast materjalist abikonstruktsioonide paigaldamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; paigaldada töölavasid jatellinguid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntudpindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; paigaldada töölavasid ja tellinguid; valida värvi tüüpi ja teisipinna kattekihte ning töövahendeid vastavalt ruumi otstarbele ja värvitavale aluspinnale; teostada maalritöidvastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; järgida töötervishoiuja -ohutusnõudeid maalritööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.21. Rullmaterjalide paigaldamine 2Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine,rullmaterjalide paigaldamise tehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb seina- ja põrandakattematerjalide liigitust; aluspinnaleesitatavaid nõudeid, sõltuvalt rullmaterjali liigist; tööde tehnoloogilist järjekorda seinakattematerjalidepaigaldamisel; tehnoloogilist järjekorda põrandakattematerjalide paigaldamisel; rullmaterjalidega kaetudpindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ningpaigaldamise nõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rullmaterjalide ning erinevast materjalistabikonstruktsioonide paigaldamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; paigaldada töölavasid jatellinguid; valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntudpindala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida rullmaterjali paigaldamise tehnoloogiat sõltuvalt materjali liigist;


paigaldada seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale,kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; viimistleda sise- ja välisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nõuetele;järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid rullmaterjalide paigaldamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: tapeetida pind, mis sisaldab avasid, üleminekuidteistele viimistlusmaterjalidele, sisemisi- ja välimisi nurkasid.22. Plaatimistööd 5Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, aluspindade ettevalmistamine,plaatimistööde tehnoloogia ja plaaditud pindade remontimine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb plaatimistöödel kasutatavaid tehis- ja looduskivist materjale;niiskustõkke ja hüdroisolatsiooni tähtsust ning paigaldamise tehnoloogiat; erinevate pindade (kuivkrohvplaat-,tellis-, betoon- ja tulepüsivad pinnad jms) plaatimistööde tehnoloogilist järjekorda; plaaditud seina- japõrandapindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; puidust ja metallist tellingute ning töölavade paigaldamisenõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid plaatimistöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonidepaigaldamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; paigaldada töölavasid jatellinguid; arvestada materjalikulu ja mahtu lähtuvalt plaaditavast pindalast, rakendades koolimatemaatikasttuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; valida sõltuvalt aluspinnast plaatmaterjale jakinnitusmörte; töödelda ja paigaldada plaatmaterjale; paigaldada hüdroisolatsiooni; vuukida plaaditud pindu;kontrollida teostatud tööde kvaliteeti; kõrvaldada plaatkattes tekkinud defekte; järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid plaatimistööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: plaatida sein, mille tööülesandes sisaldub pilt võierinevad kujundid, mis eeldavad plaatide lõikamist kaare- ja mingi muu geomeetrilise kuju järgi; plaatidapõrandapind, mille tööülesanne sisaldab vee äravoolutrappi koos sinna juurdekuuluvate kalletega.23. Puidu töötlemine 6Käsitletavad teemad: puidu ehitus ja omadused, tööriistad ja -vahendid, erialased arvutusülesanded,puitühenduste valmistamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult puidu liike ja ehitust, puidu füüsikalisi,keemilisi ja mehhaanilisi omadusi; puidu ehitus-, tüvekuju- ja kasvuvigu, puidukahjustusi ja nende mõju tootekvaliteedile; ehituspuidu liigitust ja kvaliteedinõudeid; ehitusel kasutatavaid puidupõhiseid plaatmaterjale(vineerid ja ristvineerid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid, OBS- ja MDF-plaadid), liimpuitu ja kombineeritudpuitmaterjale, nende omadusi ja kasutusala; puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi; puidukäsitsitöötlemisel kasutatavaid käsitööriistu ja portatiivseid masinaid; puidu töötlemise tehnoloogiat niikäsitööriistadega kui ka portatiivsete masinatega; puitühendusi ja nende kasutusala; puidu virnastamise jaladustamise nõudeid ehitusplatsil; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel käsitööriistade,pneumaatiliste ja elektriliste käsitööriistadega ja portatiivsete masinatega; puitdetailide moodustamisepõhimõtteid ning on suuteline rakendama neid konkreetsete detailide valmistamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; määrata puiduliikeja hinnata ehituspuidu kvaliteeti; valida töövahendeid ja arvestada tööks vajaminevat materjalikuluvastavalt tööülesandele; lugeda koostejoonist, kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid; valmistadapuitühendusi; valida baaspinda vastavalt tööoperatsioonidele; arvestada puidu töötlemisel kasutatavaidtöötlemisvarusid; seadistada ja kasutada elektrilisi käsitööriistu; valida lõikeinstrumenti vastavalt sooritatavaleoperatsioonile; järgida tööde tehnoloogilist järjekorda puitühenduste valmistamisel ja valmistada puidustkonstruktsioonide detaile; puitu ohutult saagida, hööveldada, tahuda, peiteldada ja puurida; ohutult käsitsedamehhaanilisi ja elektrilisi käsitööriistu; järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid puidu käsitsi töötlemisel;töötada ennast ja keskkonda säästvalt.24. Puitkonstruktsioonide ehitamine 8Käsitletavad teemad: puidust ja puidupõhisest materjalist seinakarkassi, vahelagede ja põrandate ehitamine,soojus- ja heliisolatsiooni, välis- ja sisevooderduse ja avatäidete (uksed, aknad) paigaldamine, erialasedarvutusülesanded.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb materjalide valiku põhimõtteid puidust ja puidupõhisestmaterjalist seinte, vahelagede ja põrandate ehitamisel ja vooderdamisel; puitseinte karkassi osi jakandekonstruktsioone, nende paigaldamise põhimõtteid; tööde tehnoloogilist järjekorda seinakarkassiehitamisel ja avatäidete (uksed, aknad) paigaldamisel; soojustusega välisseinte ehitamise põhimõtteid;soojus- ja heliisolatsioonimaterjale valiku põhimõtteid ja paigaldamise nõudeid; sise- ja välisseintele voodripaigaldamise nõudeid; aknaraamide ja ukselengide paigaldamise, tihendamise, hingestamise ja sulustamisenõudeid; puitvahelagede ja rõdude konstruktsioone ja ehitamise tehnoloogiat; lodžade ja ärklite ehitamisenõudeid; vahelagede ja põrandate soojustamise nõudeid; laud-, parkett- ja plaatmaterjalist põrandatekonstruktsioone ja ehitamise tehnoloogiat; tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid erineva konstruktsioonigaseinakarkassi ehitamisel ja avatäidete paigaldamisel; puidust ja metallist tellingute ning töölavade


ehitamise ning paigaldamise nõudeid; tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid erinevast materjalistabikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

Õppija oskab lugeda projektjooniseid ja paigaldusskeeme; valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldadatellinguid; valida materjale ja töövahendeid vastavalt lähteülesandele; korraldada nõuetekohaselt omatöökohta ja hooldada töövahendeid; arvestada materjalikulu; valmistada puidust seinakarkassi erinevaidnurkseotisi; ehitada tehnoloogiliselt õiges järjekorras kvaliteedinõuetele vastavat seinakarkassi; paigaldadakvaliteedinõuetele vastavalt karkassi alusvööd ja vahelae vööd; vormistada ukse- ja aknaavasid; jäigastadateljesuunaliselt seinakarkassi; paigaldada soojus- ja heliisolatsiooni; paigaldada ukse- ja aknaplokke; paigaldadanii nael- kui klamberühendusega horisontaal-, vertikaal- ja diagonaallaudist; vormistada sise- ja välisnurkilaudvoodri paigaldamisel; vooderdada siseseinu plaatide ja laudvoodriga; ehitada kvaliteedinõuetele vastavaltja tehnoloogiliselt õigesti puitvahelagesid; ehitada rõdusid konsoolina ja postidel; ehitada laudpõrandakonstruktsioone; ehitada puitlaast- ja puitkiudplaatidest aluspõrandaid (laudisel ja ujuvpõrandad); paigaldadakvaliteedinõuetele vastavalt põrandalaudu ja parketti; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ehitada puitkarkasshoone nurgaelement nii, et oleksvälistatud külmasilla teke; valmistada katusesarika ühendus koos puitkarkass- või kiviseina elemendiga,välistades seina ülemise ääre väljasurumise.25. Puittrepid, terrassid, piirdeaiad 2Käsitletavad teemad: erialased arvutusülesanded, treppide paigaldamine, puitterrasside ehitamine, piirdeaedadeehitamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puittreppide liigitust ja paigaldamise nõudeid; erikõrgustel tasandite vahel paiknevatele kaldteedele ja treppidele esitatavaid kvaliteedinõudeid; puitterrassidekonstruktsioone ja kvaliteedinõudeid nende ehitamisel; kaldteede konstruktsioonelemente ja paigaldamisenõudeid; puitterrasside ehitamise nõudeid ja tööde tehnoloogilist järjekorda; puitmaterjalist piirdeaedadeehitamise nõudeid ja tööde tehnoloogilist järjekorda.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalttöö iseloomust; arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; arvutada trepiava mõõtmetest lähtuvalt trepisammu ja tõusu; ehitada ja paigaldada kaldteed; ehitada ja paigaldada redel- ehk riiultrepi ja saduldatudastmetega ühekäigulist treppi; ehitada kergbetoonist postvundamenti puitterrassi rajamiseks; ehitadapuitterrassi konstruktsiooni ja paigaldada laudist ja piirdeid; ehitada piirdeaia rajamiseks kergbetoonist lint- võipostvundamenti, paigaldada metallsokleid; paigaldada puit- ja metallposte, piirdeaia rõhtpuid ja laudist; töötadaennast ja keskkonda säästvalt.26. Katusetööd 4Käsitletavad teemad: üldnõuded katustele, erialased arvutusülesanded, katuse kande- ja kattekonstruktsioonid,katusekatete paigaldamine, katuste restaureerimine ja remont.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevaid katuse kande- ja kattekonstruktsioone,nende ehitamise ja paigaldamise tingimusi; katuste liigitust konstruktsiooni, kasutustingimuste javeeäravoolusüsteemi järgi; katusekattematerjale ja nende paigaldamise põhimõtteid sõltuvalt katuse liigist(sh ajaloolised lahendused); nõudeid kald- ja lamekatuste soojustuskihile, veeäravoolule ja katusekatte aluseletuulutusruumile; katuse kalde, roovituse, aluskatte eripärasid sõltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist;valgusavadest, paigaldistest, läbiviikudest ja liidetest tulenevaid erinõudeid konstruktsioonile; katuste kande-ja kattekonstruktsioonide remondivõimalusi ning -võtteid ja kasutatavaid materjale; katusekonstruktsioonideenamlevinud kahjustusi; katuste seisukorra hindamise kriteeriume ja enamlevinud kahjustuste põhjusi;puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid; töötervishoiu, töö- jatuleohutusnõudeid katusetöödel ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, paigaldada töölavasid ja tellinguid; valida sobivaidmaterjale ja töövahendeid sõltuvalt töö iseloomust; arvestada materjalikulu, rakendades pindala- japrotsentarvutuse eeskirju; visuaalselt hinnata katusekatte seisukorda; asendada müürlati osi ja kinnitadamüürlatti seintele; lahtist müürlatti tagasi tõmmata ja kinnitada; ehitada, restaureerida ja remontida erinevatekald- ja lamekatuse kande- ning kattekonstruktsioone; eemaldada kahjustatud metalldetaile, neid puhastada javiimistleda; puuduvaid või asendamist vajavaid detaile valmistada analoogsest materjalist; paigaldada erinevaidkatusekattematerjale; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.27. Kuivkrohvkonstruktsioonide

ehitamine2

Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, kuivkrohvkonstruktsioonidepaigaldamise tehnoloogia, kuivkrohvplaatide remontimine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaidabimaterjale ja töövahendeid; kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat; elektri- jatuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel; soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat;kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeidkuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; kasutada ja hooldada tööriistu ja -vahendeid; arvestadamaterjalikulu, rakendades pindala- ja protsentarvutuse eeskirju; ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja


põrandate kuivkrohvkonstruktsioone; töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate; kontrollida tehtudtööde kvaliteeti; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldaberikujulisi nurki ning vormistada akna- ja uksepõsed.28. Lukksepatööd 3Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, erialased arvutusülesanded, lukksepatööd.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb lukksepa töövahendeid; lukksepatöödel kasutatavaidmaterjale; lukksepatöövõtteid; keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid; tööohutuse ja töötervishoiu nõudeidlukksepatöödel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid; validalukksepatöödeks vajalikke materjale; arvestada materjalikulu; järgida töökultuuri nõudeid; valida detailidetöötlemise mooduseid; teostada lihtsaid lukksepatöid: viilimine, puurimine, keermestamine, lõikamine,painutamine, valtsimine; kasutada nihikut, kruvikut ja teisi mõõteriistu; järgida töötervishoiu, tööohutuse,tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeid lukksepatöödel; teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata töödevastavust kvaliteedinõuetele; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

Lukksepatöödel tuleb sooritada järgmised proovitööd: ruumiline märkimine, viilimine, puurimine,keermetamist sisaldava lihtsa toote (täring, vasar vms) valmistamine vastavalt etteantud joonisele ning veatutorukeerme lõikamine terastorule DN15…DN25.29. Keevitustööd 3Käsitletavad teemad: elekter- ja gaaskeevituse tehnoloogia, plastkeevituse tehnoloogia, jootmistööd.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb põhilisi keevitusviise ja -meetodeid; ülevaatlikult elekter-ja gaaskeevituse tehnoloogiat, kasutatavaid seadmeid, abimaterjale ja -vahendeid; elekter- ja gaaskeevituseteostamise, seadmete käsitsemise ja töökoha organiseerimise ohutustehnilisi nõudeid ja abinõusid ningoskab neid rakendada keevitustööde teostamisel; plastmasskeevitusseadmete toimimise põhimõtteid;jootmistehnoloogia põhimõtteid; tööohutusnõudeid ja keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid vastavalt püstitatud ülesandele;teha lihtsamaid elekterkeevitustöid kasutades käsikaarkeevituse, MIG/MAG seadmeid ja tehnoloogiat;käsitseda gaaskeevituse seadmeid ja teha lihtsamaid töid, rakendades gaaskeevituse ja gaaslõikamisetehnoloogilisi võtted; valida õigeid keevitusrežiime lähtuvalt konkreetsest olukorrast; hinnata keevisliitekvaliteeti ja määrata keevitusvigu erinevate keevitusviiside puhul; keevitada käsielekter- või gaaskeevitusemeetodil mittepööratava toru põkkliidet ja teostada surveproovi; teostada vajalikke kontrolltoiminguid jahinnata tööde vastavust kvaliteedinõuetele; valida õigeid joodiseid ja räbusteid lähtuvalt joodetavast materjalist;kasutada jootmisseadmeid, tööriistu ja abivahendeid; joota kvaliteedinõuetele vastavalt vasktorusid; töötadaennast ja keskkonda säästvalt.30. Hüdraulika alused 1Käsitletavad teemad: vedeliku füüsikalised omadused, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika alused, vedelikuvoolamine ja liikumine, pumbad.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb hüdrostaatilist survet ja sellest tekkivate jõudude olemust,kehade ujuvuse tingimusi; vedeliku püsivuse, ühtlase ja ebaühtlase liikumise tingimusi; torustike liigitust(liht-, liit-, hargnevtorustik); hüdraulilise koht- ja liinitakistuse erisusi; kohttakistusi torustikul (ahenemine,järsk laienemine, käänakud, põlved, sulgurid); toru kareduse mõju voolamisele; vedeliku püsirõhuliseväljavoolamise tingimusi jätkust ja avast (sh muutuva rõhu all); hüdraulilise löögi olemust torustikus; tunnebtorustikes, pumpades ja seadmetes vedelike liikumisega seotud projekteerimis- ja ehitusnorme; tunneb mõisteteerosioon, korrosioon ja kavitatsioon sisulist tähendust; pumpade liigitust ja valiku põhimõtteid sõltuvalt rõhust,vooluhulgast ja tüübist; tunneb ülevaatlikult pumpade tööpõhimõtteid ja kasutusala; niiskuse mõju ehitus- jasoojustusmaterjalidele; hüdroisolatsiooni otstarvet.

Õppija oskab määrata hüdrostaatilist survet; ühendada tsentrifugaalpumpa süsteemi; hinnata hüdrosüsteemidesesinevaid vigu; leida vajalikku informatsiooni materjalide ja seadmete paigaldusjuhenditest; koostadatoruliitmikke (muhvid, põlved, poognad, üleminekud, kolmikud, ristid jne); kasutada käsiraamatuid ja tehnilistkirjandust.31. Veevärgitööd 4Käsitletavad teemad: veevarustus, ühisveevärk, kinnistu veevärk, veevärgi hooldus ja remont, erialasedarvutusülesanded.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vee tarbimise ja veevarustuse põhimõtteid; veevärgipõhiskeemi (sh mõisteid veeallikad, veehaarded, puurkaevudja pumbajaamad); kinnistu veevärgis kasutatavaidmaterjale, seadmeid, torusid ja veemõõdusõlmi ning nende valiku põhimõtteid; veevarustuse torustikedimensioneerimise vajadust ja tööde teostamise käiku; veevärgi ehitamise, hooldamise ja remontimise nõudeid;


norme ja nõudeid ühisveevärgi trasside ehitamisel ning torustike katsetamisel; tööks vajalikke tööriistade jaseadmete valiku põhimõtteid; töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid ja materjale vastavalt teostatavaletööle; arvestada materjalikulu; leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest; paigaldada pumplateseadmeid ja mõõteriistu; paigaldada veemõõdusõlme; ehitada, hooldada ja remontida hoone veevärki; kasutadatööohutusnõuetele vastavaid tööriistu ja abivahendeid; teostada terastorude keermeliidet koos surveprooviga;teostada vasktorude joote- ja surveliidet koos surveprooviga; koostada komposiittorude ja plasttorude liidet;painutada teras-, vask- ja komposiittorusid; kinnitada erinevatest materjalidest torusid seinale ja lakke;reguleerida süsteemi vooluhulka ja temperatuuri; koostada veemõõdusõlme ja paigaldada veemõõtjat; töötadaennast ja keskkonda säästvalt.32. Kanalisatsioonitööd 4Käsitletavad teemad: ühiskanalisatsioon, kinnistu kanalisatsioon, erialased arvutusülesanded.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult kanalisatsiooni välisvõrkude ehitust jatööpõhimõtteid; kinnistu heit- ja sademevee kanalisatsiooni süsteemi osi ja tööpõhimõtteid; tehnilisi nõudeidhoonesisese heit- ja sademevee kanalisatsioonitorustike kaldele, läbimõõdule, normäravoolu hulgale jms;hoonesisese heit- ja sademevee kanalisatsiooni seadmeid, kasutatavaid torusid, toruliitmikke ja materjale;eraldiseisvate hoonete kanalisatsioonisüsteemide võimalikke lahendusi.

Õppija oskab lugeda kanalisatsioonitorustiku tööprojekti ja leida sealt vajalikke andmeid; korraldadanõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid ja materjale vastavalt teostatavale tööle; arvestadamaterjalikulu; paigaldada, hooldada ja remontida hoonetesiseseid heit- ja sademevee kanalisatsioonitorustikke;otsida ja kõrvaldada kanalisatsioonitorustike lekkeid; koostada ja paigaldada kinnistu kanalisatsioonitorustikku;kinnitada kanalisatsioonitoru ehitise seinale ja lakke; paigaldada WC potti ja ette valmistada ühendus alt- jatagantäravoolu korral; koostada plastist muhvtorude ühendusi; koostada malmtorude ühendusi; ühendadaplastist kanalisatsioonitoru malmist kanalisatsioonitoruga; teostada üleminekuid erinevast materjalist torustikepaigaldamisel ja ühendamisel kanalisatsioonikaevu süsteemi; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.33. Sanitaartehniliste seadmete

paigaldamine1

Käsitletavad teemad: sanitaartehnilised seadmed, sanitaartehniliste seadmete paigaldamine ja hooldamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja otstarvet;sanitaartehniliste seadmete paigaldamiseks kasutatavaid tööriistu, -vahendeid ja materjale; sanitaartehnilisteseadmete ehitust, nende paigaldus-, hooldusnõudeid ja -juhiseid; töökoha organiseerimise nõudeid;töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida, kasutada ja hooldada töövahendeid; arvestadamaterjalikulu; sanitaartehnilisi seadmeid paigaldada ja hooldada; teostada vajalikke kontrolltoiminguidja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust; paigaldada pesukaussi kronsteinidele ja jalale; paigaldadaaltäravooluga WC potti ja loputuskasti; paigaldada dušialust ja -segistit; paigaldada segistit valamule jaühendada see torustikuga; seadistada töökorda veevõtu armatuuriga varustatud seadmeid, kõrvaldada lekkeid;töötada ennast ja keskkonda säästvalt.34. Ventilatsioonitööd 3Käsitletavad teemad: ventilatsioonitehnika ja õhuvahetusprotsessid, materjalid ja seadmed, erialasedarvutusülesanded, ventilatsioonisüsteemide paigaldamine ja hooldus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ventilatsiooni olemust, kasutatavaid mõisteid; õhuvahetusevajadust määravaid tegureid; nõudeid siseõhu puhtusele ja kvaliteedile; õhujaotusviise ja nende erinevusi;loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni erinevusi ja toimimise põhimõtteid; ülevaatlikult õhuvahetusprotsesse(filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja jahutamine); ventilatsioonisüsteemides kasutatavaid materjale janende omadusi; õhutöötlusseadmeid ja nende ehitust, otstarvet ja paigaldamise nõudeid; ventilatsioonisüsteemiseadistamise võtteid ja hooldamise põhimõtteid; müra summutamise võimalusi ventilatsioonisüsteemides;tööohutusnõudeid ventilatsioonitöödel.

Õppija oskab lugeda projektjooniseid ja leida vajalikku informatsiooni; korraldada nõuetekohaselt omatöökohta; valida materjale ja töövahendeid vastavalt tööülesandele; arvestada materjalikulu; käsitleda jahooldada tööriistu; kasutada õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; paigaldada ümarpõiklõikega plastist õhukanalit,lehtterasest spiraalvaltskanalit, ristkülikukujulise ristlõikega õhukanalit ehituskonstruktsiooni külge japinnasesse; lõigata ja tehnoloogiliselt õigesti paigaldada ventilatsioonisadulat; koostada spiraalvaltskanaliliidet, arvestades põlve raadiust ja ülekatteid; teostada neetühendusi erinevatel paigaldustöödel;koostada ristkülikukujulise ristlõikega kanali liidet koos ühendusliistude ja tihendi paigaldamisega;paigaldada õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed,mürasummutid); töötada tellingutel ja käsitseda tõstemasinaid; leida vajalikku informatsiooni seadmetekasutusjuhenditest; teostada lihtsamate ventilatsioonisüsteemide passijärgset seadistamist; hooldadaja puhastada ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid; teostada tuletõkkeisolatsiooni jatuletõkkeklappide kontrolltoiminguid; hooldada õhutöötlusseadmeid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.35. Hoonesisesed küttesüsteemid 4Käsitletavad teemad: lokaalsed katlamajad, hoonete soojussõlmed ja küttesüsteemid, erialasedarvutusülesanded.


Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb hoonesisese soojusvõrgu põhiskeemis kasutatavaidseadmeid; soojusenergia soojussõlmede (sh mõõtesõlmed) tööpõhimõtet ja hoonesiseste soojajaotussüsteemidetööpõhimõtet, nende paigaldamisele ja hooldamisele esitatavaid nõudeid; tehnilisi ja ohutusnõudeid lokaalsekatlamaja tööle; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida vajalikke töövahendeid ja materjale lähtuvaltteostatavast tööst; arvestada materjalikulu; lugeda soojussõlme ja küttesüsteemi jooniseid; seadistadaja hooldada lokaalkatlamaja seadmeid; leida vajalikku informatsiooni paigaldus- ja hooldusjuhenditest;paigaldada hoonesiseseid küttetorustikke ja kütteseadmeid; paigaldada vesikütteradiaatorit ja teostadaselle ühendusi nii teras- kui komposiittorudega; paigaldada põrandaküttetorustikku; teostada radiaator-ja põrandakütte projektijärgset eelseadistust; seadistada ja hooldada soojasõlme; hooldada ja remontidahoonesiseseid küttetorustikke ja kütteseadmeid; eelseadistada radiaatori termoventiili ja põrandkütet; töötadaennast ja keskkonda säästvalt.36. Krohvi- ja kipsitööd 5Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, aluspindade ettevalmistamine, krohvimistööde tehnoloogia,kipsitööd ja stukkdekoor, krohvitud pindade ja stukkdekoori restaureerimine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb krohvimistöödel kasutatavaid kaasaegseid ning traditsioonilisimaterjale, tööriistu, seadmeid ja vahendeid; nõudeid inventaarsete tellingute paigaldamiseks; erinevate pindadekrohvimiseks ettevalmistamise meetodeid ja võtteid; mittekrohvitavate pindade kaitsmise põhimõtteid javõimalusi; erinevaid krohvitüüpe ja krohvimörtide valmistamise viise; krohvimistööde tehnoloogilist järjekordaja krohvitud pindade viimistlemise võtteid; krohvide koostise uuringute tegemise põhimõtteid; krohvide(sh krohvitõmmiste) parandamise võimalusi; stukkdekoori ajalugu ja stiilinäiteid; stukkornamendi erinevatekahjustuste tekkepõhjusi; stukitöödel (sh stukkmarmori tegemisel) kasutatavaid materjale; stukkornamendirestaureerimiseks vajalikke töövõtteid ja stuki kinnitamise põhimõtteid; töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida, käsitseda ja hooldada töövahendeid; valmistadaja kasutada kaasaegseid ja traditsioonilisi krohvimörte vastavalt aluspinnale ja töö tingimustele; valmistadakrohvimiseks ette aluspinda ja paigaldada krohvimajakaid; teostada tasapinnalist krohvimist tööde õigestehnoloogilises järjekorras, kasutades ratsionaalseid töövõtteid; viimistleda aknaavasid ja nurki; teostadavajalikke kontrolltoiminguid; valmistada ja kasutada lubivärvi; määrata krohvitud pindade seisundit; parandadakrohvitud pindasid (kinnitada irdunud krohvi, sh injitseerida liimaineid); teostada stukitöid; valida meetoditja materjale stukikahjustuse kõrvaldamiseks; puhastada stukkornamenti liigsest kattekihist; valmistadastukkornamendi vorme ja mudeleid; valmistada lihtsamaid puuduvaid stukkdetaile; kinnitada stukkdetaile lakkeja seinale; töödelda kahjustatud karniise kohapeal; valmistada kipskaunistusi ning neid viimistleda ja kinnitada;töötada ennast ja keskkonda säästvalt.37. Viimistlustööd 5Käsitletavad teemad: aluspindade ettevalmistamine, maalritööd, värvitud pindade konserveerimine jarestaureerimine, erialased arvutusülesanded.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb aluspindade ettevalmistamisel kasutatavate tasandussegudeja pahtlite liike ning töövahendeid, nende valiku põhimõtteid sõltuvalt aluspinna tüübist ja ruumi otstarbest;tööde tehnoloogilist järjekorda pindade tasandamisel ja pahteldamisel; värvusõpetuse aluseid ningvärvuste mõju inimesele ja ruumile; maalritöödel kasutatavaid materjale, tööriistu ja seadmeid; töödetehnoloogilist järjekorda maalritöödel; traditsiooniliste värvisegude koostist, nende valmistamise viise jakasutusvõimalusi; varemvärvitud pindade restaureerimisele esitatavaid nõudeid; värvitud pindade enamlevinudkahjustuste tekkepõhjusi ja neid ennetavaid abinõusid; ajastutele vastavaid dekoreerimisvõtteid ja sellesttulenevaid seinajaotuse klassikalisi põhimõtteid; värvipindade aluste kinnitamise võtteid; värvikahjustustelikvideerimiseks vajalikke töövõtteid; nõudeid kultuurimälestisega töötamisel; töötervishoiu ja tööohutusenõudeid.

Õppija oskab hinnata restaureeritavate pindade kahjustusi ja nende tüüpe; sõltuvalt väärtuskriteeriumist javärvipinna seisukorrast valida õiget restaureerimismeetodit; konserveerida ja restaureerida varemvärvitudpindasid; tööde teostamisel lähtuda muinsuskaitselistest eritingimustest; korraldada nõuetekohaselt omatöökohta, valida ja hooldada töövahendeid; valida ja kasutada pahtleid, tasandussegusid ja värvitüüpe sõltuvaltruumi otstarbest ja aluspinna tüübist; arvestada viimistlusmaterjalide kulu ja vajadust; teostada tasandustöid jamaalritöid, järgides tööde tehnoloogilist järjekorda ning kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; koostadaviimistluslahendust ja toonida värve; teostada erinevate pindade eeltöötlust dekoratiivviimistluseks; kasutadaja valmistada ajaloolisi värvisegusid (lubivärv, linaõlivärv, kaseiinvärv jms); kasutada pinnaviimistlusaineid(vahad, lakid ja värnitsad; lasuurid, peitsid); hinnata pinna või eseme seisundit; uurida värvikihte, teostadavärvisondaaže, neid eksponeerida ja eemaldada kahjustatud kihte; teostada tekstuuri-, metalli- ja klassikalisiefekte (aaderdamine, marmoreerimine); katta viimistletud pindu mustrite ja motiividega (ornamendid, templid,šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud); töötada ennast ja keskkonda säästvalt.38. Puusepatööd 4Käsitletavad teemad: puit kui tarbe- ja ehitusmaterjal, tööriistad ja -vahendid, puusepatööde tehnoloogia,erialased arvutusülesanded.


Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult puidu ehitust, liike, füüsikalisi, keemilisija mehhaanilisi omadusi; puidu ehituse ja tüvekuju vigu ning nende mõju toote kvaliteedile; ehituspuiduliigitust ja kvaliteedinõudeid; ehitusel kasutatavaid puidupõhiseid plaatmaterjale, nende omadusi ja kasutusala;puidukaitsevahendeid ja nende kasutamise tingimusi; puidu käsitsitöötlemisel kasutatavaid käsitööriistuja portatiivseid masinaid; puidu töötlemise tehnoloogiat nii käsitööriistade kui portatiivsete masinatega;puitühendusi ja nende kasutusala; puidu virnastamise ja ladustamise nõudeid ehitusplatsil; töötervishoiu-ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel käsitööriistade, pneumaatiliste ja elektriliste käsitööriistadega japortatiivsete masinatega; puitdetailide valmistamise põhimõtteid; puitkonstruktsioonide valmistamise jatöötamise põhimõtteid.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; määrata puiduliike jahinnata ehituspuidu kvaliteeti; valida töövahendeid ja arvestada materjalikulu vastavalt tööülesandele; lugedakoostejoonist, valida ja hooldada (sh teritada) töövahendeid; omandab õiged ergonoomilised ja ohutudtöövõtted; oskab valmistada seotisi (raamseotised, karpseotised jne) vastavalt etteantud tööülesandele;kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid; seadistada ja kasutada elektrilisi käsitööriistu; puitu risti- japikikiudu mõõtu saagida vastavalt etteantud nurgale; oskab hööveldada baaspinda ja erikujulisi pindu; detailemõõtu hööveldada; puurida läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töödelda pesasid; kasutada peitleid erinevatetööoperatsioonide (tapid, avad, keeled jms lõikamine) sooritamisel; kasutada liimi puitdetailide valmistamisel;ühendada puitdetaile metallseotistega ja teostada nael- ja kruviühendusi; valmistada profiildetailide seotisi;oskab valida lihvmaterjali ja vastavaid seadmeid ning pindu lihvida nõutava pinnakvaliteedi saavutamiseni,kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid; töödeldud pindu ette valmistada viimistluseks; parandadapisidefekte materjali asendamisega (korkimine); viimistleda valmistatud detaile pigmentvärvi või lakiga;töötada ennast ja keskkonda säästvalt.39. Restaureerimise ja muinsuskaitse

alused1

Käsitletavad teemad: muinsuskaitse ajalugu ja normdokumendid, restaureerimise alused, ehitusmälestisteseisukorra uurimine ja hindamine, õppekäigud erinevate restaureeritud objektidega tutvumiseks.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mõisteid konserveerimine, restaureerimine, remont,mälestisning restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtteid; kehtivaid muinsuskaitse normdokumenteja õigusakte; ehitusmälestiste säilitamise võimalusi ja meetodeid; konserveerimise põhimõtteid,ajaloolisi tehnoloogiaid ja viimistlustehnikaid; tehnilise seisukorra hindamise meetodeid ja materjalidelagunemise põhjuseid; Eesti muinsuskaitse süsteemi ja struktuuri; kultuurimälestiste kaitse põhimõtteid;restaureerimisaruande ehk tööde muinsuskaitselise aruande koostamise põhimõtteid; ajalooliste proportsioonidesäilitamise vajalikkust; parimaid restaureerimise näiteid Eestis (ehitised); väärtuskriteeriumeid ja sellestlähtuvaid erinevaid restaureerimismeetodeid.

Õppija oskab selgitada välja kahjustuste põhjusi, teostada mälestistel lihtsamaid mõõdistamise jadokumenteerimise töid; visuaalselt hinnata mälestise tehnilist seisukorda; säilitada informatsiooni ajalooliselobjektil töötades; kasutada õppe- ja teatmekirjandust ning erialaseid normdokumente.40. Arhitektuuri ajalugu 1Käsitletavad teemad: mõisted, antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsism, historitsism,XX sajand, Eesti talurahvaarhitektuur, õppekäigud erinevate stiilinäidetega tutvumiseks.

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mõisteid arhitektuur, tarbekunst, sisekujundus, disain,kunst, kultuur, stiil; arhitektuuriajaloo periodiseeringut, stiiliperioode ja teab nende silmapaistvamaidehitusnäiteid ja esindajaid Euroopas ning stiilide tuntumaid näiteid Eestis; erinevaid ornamentide tüüpe(Kreeka, renessanss, barokk, taimornamentika); kultuuriväärtuste säilitamise ja kaitsmise põhimõtteid;rahvakultuuri ja rahvakunsti iseärasusi ehituskunstis; sajandivahetuse suundi ja eripära Eesti seisukohalt; Eestikunstkäsitööliste Ch. Ackermanni ja E. Tiele töid; puitarhitektuuri stiile, detaile Eesti puitasumite näitel.

Õppija oskab määratleda kultuuri arenguloo perioode (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk, rokokoo,klassitsism, historitsism); analüüsida ehitise interjööri väljendusjoonte alusel; eristada XX saj stiile; eristadaEesti mõisates kasutusel olnud ehitusstiile läbi aegade; suudab leida Eesti arhitektuuri ja kunsti seoseid Euroopakultuurilooga; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.41. Puitehitiste restaureerimine 3Käsitletavad teemad: ehitise seisukorra hindamine, puidu kahjustused ja kaitse, puitpõrandad ja vahelaed,puitseinad ja fassaadid, aknad ja uksed, puitehitiste katused.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb puitehitiste restaureerimise ja remondi põhimõtteidning tööde tehnoloogilist järjekorda; puitehitiste seisukorra hindamismeetodeid (sh konstruktsioonideavamise ja kahjustuse ulatuse selgitamise põhimõtteid); puitehitiste konstruktsioonide restaureerimiselja remondil kasutatavaid materjale, nende korduvkasutamise võimalusi, uue ja vana materjali sobivust;puidukahjurite ja majavammi tõrjevahendeid ning ohutusnõudeid nende kasutamisel; puitvahelagede remondija restaureerimise võtteid; puitpõranda erinevate kahjustuste põhjuseid, nende ennetamise ja kõrvaldamisevõimalusi; konstruktsioonide ajutise toestamise põhimõtteid ja võtteid kahjustatud osade asendamisel;erineva konstruktsiooniga puitseinte kahjustusi, nende kõrvaldamise võimalusi ja käiku; kahjustatud seinaosaeemaldamise ja asendamise tehnoloogiat; fassaadide restaureerimise ja remondi tööplaani koostamisepõhimõtteid; voodri avamise ja kahjustatud voodri eemaldamise põhimõtteid koos voodrialuste kihtide


ülevaatusega; sise- ja välisvoodri taastamise võtteid; elektri- ja tuleohutusnõudeid restaureerimisel ja remondil;detaili profiilide originaaliläheduse tagamise põhimõtted; töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid.

Õppija oskab hinnata puitehitiste seisukorda ja määratleda väärtuskriteeriumeid; korraldada nõuetekohaseltoma töökohta, valida materjale ja töövahendeid; teostada talastiku ülevaatust ja remonti (talade proteesimine,talaotste asendamine); hinnata soojustust kandva laudise olukorda ja teostada laudise (sh laudise alustekihtide) vahetust; jätkata, proteesida ja vekseldada vahelaetalasid; sondeerida viimistluskihti ja määratavärvitüüpi; puhastada, tsikeldada metallplaadiga ja lihvida vana parketti; kõrvaldada ohutult seinte kahjustusi,jälgides restaureerimise põhimõtteid; eemaldada säästvalt avatäiteid, avade ääristusi, aknalaudu ja veeninasidrestaureerimiseks, paigaldada restaureeritud avatäiteid, aknalaudu ja veeninasid; restaureerida avade ääristusi,aknalaudasid ja veelaudu; taastada ja restaureerida fassaadilaudiseid ja seinte sisevooderdust; restaureeridaja remontida puitpõrandate konstruktsioone ja vahetada põrandakattematerjale; põrandaid ümber laudistada,remontida kriuksuvaid põrandaid, tasandada, hööveldada ja lihvida põrandaid; taastada põrandate värvkatet;dokumenteerida mälestisel teostatud töid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.42. Kiviehitiste restaureerimine 3Käsitletavad teemad: ehitise seisukorra hindamine, restaureerimistöödel kasutatavad materjalid ja töövahendid,varemete ja vundamentide restaureerimine, kivimaterjalist seinad ja fassaadid, avad, kiviehitiste vahelaed jakatused, välis- ja siseviimistlus, kiviraiumistööd.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb konserveerimisel, restaureerimisel ja remondil kasutatavaidmaterjale ja töövahendeid; uute ja vanade materjalide kokkusobituvust; ehitiste seisukorra hindamismeetodeid;kiviehitiste elementide kahjustusi, nende tekkepõhjusi ja vältimise võimalusi; kiviehitiste ja nende kahjustatudelementide konserveerimise, restaureerimise ja remontimise üldisi põhimõtteid ja võimalusi; varemetesolevate ehitiste konserveerimise ja tehnilise tugevdamise võimalusi; vundamentide kahjustuste kõrvaldamisevõimalusi ja meetodeid; vundamentide tugevdamise meetodeid; seinte ja fassaadide, erinevat tüüpi vahelagede,avade ja nende piirete kahjustuste liike, nende tekkepõhjuseid ning kõrvaldamise meetodeid; katusekandekonstruktsioonide ja katete kahjustuste kõrvaldamise põhimõtteid; välis- ja siseviimistluse kahjustustekõrvaldamist (sh krohvi kinnitamine); kiviraiumise lihtsamaid töövõtteid ja mastiksi kasutamise põhimõtteid;töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid restaureerimistöödel.

Õppija oskab hinnata ehitise ja selle elementide seisukorda, valida restaureerimismeetodit sõltuvalt ehitiseväärtuskriteeriumist, seisukorrast ja kahjustuste ulatusest; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, validamaterjale ja töövahendeid vastavalt lähteülesandele; teha lihtsamaid kiviraiumistöid; täita müüritühemikke jatühjenenud vuuke; asendada müüripinnas kive, paigaldada müüriankruid; teha krohviparandusi (sh kinnitadairdunud krohvi); kõrvaldada avapiirete ja portaalide kahjustusi; teha värviuuringuid, säilitada varemvärvitudpindasid; puhastada looduskivist, telliskivist, krohvitud ja erinevate värvidega värvitud pindasid; remontidahüdroisolatsiooni; konserveerida ja tugevdada varemetes olevaid ehitisi; kinnitada katuse müürlatte jataastada ankurdust, proteesida kiviehitiste vahelagede ja katusekonstruktsioonide puitkandjaid; tugevdadavundamente (allavundeerida), kasutades õigeid töövõtteid, pragusid kinni laduda, laiendada vundamente javundamenditaldmikke, asendada kahjustatud osasid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.43. Avatäidete restaureerimine 2Käsitletavad teemad: akende restaureerimine, uste ja väravate restaureerimine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb avatäidete (akende, uste, väravate) ajalugu, stiile ja tüüpe;avatäidete kahjustusi, nende tekkepõhjusi, likvideerimise võimalusi, restaureerimise ja remondi põhimõtteid;avatäidete seisukorra hindamismeetodeid (sh konstruktsioonide avamise ja kahjustuse ulatuse selgitaminepõhimõtteid); avatäidete restaureerimise tehnoloogilist järjekorda, selleks vajalikke materjale ja töövahendeid;avatäidete manuste ja suluste tüüpe; avatäidete klaasimise põhimõtteid, vajalikke materjale ja töövahendeid;avatäidete viimistlemise tehnoloogiat, kasutatavaid materjale (värvitüüpe) ja töövahendeid; avatäidetesoojustamise, tihendamise ja hooldamise põhimõtteid; avatäidete kaunistuste (puidulõiked jms) taastamise jarestaureerimise võimalusi; säästvaid töövõtteid, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.

Õppija oskab arvestada tööks vajaminevat materjalikulu; määrata avatäidete (sh manuste ja suluste) tüüpeja stiile; määrata avatäidete väärtuskriteeriume ja valida sellest lähtuvalt restaureerimismeetodeid; hinnataavatäidete seisundit; restaureerida avatäiteid (proteesida ja plommida, rihtida raame ja piitasid, parandadaukse- ja väravatahvleid ja -laudiseid, korrastada avatäidete manuseid ja suluseid); klaasida framuuge ja raame;teostada vanade värvikihtide uuringuid värvisondaaži kaudu; avatäiteid viimistleda (kittida, pahteldada,kruntida, värvida); restaureerida avatäidete puidulõikeid ja kaunistusi; avatäiteid hooldada, soojustada,tihendada; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.44. Kinnisvarahoolduse alused 1Käsitletavad teemad: ehitustööde korraldus, kinnisvara korrashoid, õppekäigud ehitusobjektile ning kinnisvarahalduse ja hooldusega tegelevasse firmadesse.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ehitus- ja kinnisvara korrashoiualaseid mõisteid; ülevaatlikultehitustööde korraldust, tööde organiseerimise põhimõtteid ning valdkonda reguleerivaid õigusakte janormdokumente; ehitiste levinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid; konstruktsioonide (alused ja


vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodeid; probleeme jaohtusid lammutustöödel; kinnisvarahoolduse korralduse aluseid; nõudeid töö ohutuks korraldamisekshooldustöödel; keskkonnanõudeid eluruumidele; ehitiste põhikonstruktsioone, tehnosüsteeme; ehitiste jatehnosüsteemide tehnohoolduse põhimõtteid; heakorratööde põhimõtteid krundil ja hoones; ehitusmaterjalidekorduvkasutamise võimalusi; ehitus- ja hooldustööde kvaliteeti mõjutavaid tegureid; kinnisvara korrashoiutegevuste liigitamise põhimõtteid ja komplekstegevusi; ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise nõudeidtöökohas; töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid ehitus- ja hooldustöödel.

Õppija oskab leida ja kasutada teavet ehitusala ja kinnisvara korrashoidu reguleerivatest õigusaktidest janormdokumentidest; nimetada ehitamise etappe, hoonete konstruktsioone ja tehnosüsteeme; kasutada tehnilisidokumente (sh kasutus- ja hooldusjuhendeid) ja lugeda jooniseid; kirjeldada hooldustööde korraldust; kasutadavastavat õppe- ja teatmekirjandust.45. Klienditeenindus 1Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus, käitumine erinevates suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga,teenindamiskultuur, klientide teenindamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; telefonisuhtluse põhinõudeid; konfliktiohjamise reegleid; meeskonnatöö tähtsust teeninduses; erinevaid suhtlussituatsioone teenindamisvaldkonnas;teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ja käitumisreegleid; avarii-dispetšerteenistuse tööd ja selle osaklienditeeninduse kvaliteedi kujunemisel.

Õppija oskab käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; kasutadasuhtlemisel kommunikatsioonivahendeid; tähelepanelikult kuulata; kasutada kontoritehnikat kliendipöördumiste salvestamiseks ja töötlemiseks; suhelda algtasemel vähemalt ühes võõrkeeles; ennast väljendadasuulises ja kirjalikus suhtluses; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust; selgitada välja klientide vajadusi;kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides ja «raske kliendiga»; käsitledaklientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt; formuleerida kliendipöördumine olulist infot moonutamata; täita ohutu ja turvalise teenindamise nõudeid.46. Konstruktsioonide tehnohooldus 4Käsitletavad teemad: hoonete seisukorra hindamine, hooldustööde korraldus, alused ja vundamendid,põrandad ja vahelaed, seinte ja fassaadide tehnohooldus, akende ja uste tehnohooldus, katuste tehnohooldus,korstnapühkimistööd.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb niiskuse mõju konstruktsioonidele; ehituskonstruktsioonidelevinumaid kahjustusi ja nende tekkepõhjuseid; hoone põhikonstruktsioonide seisukorra hindamismeetodeid;puidukaitsevahendeid, hooldus- ja renoveerimistööde järjekorda; probleeme ja ohuallikaidehituskonstruktsioonide avamisel; küttekollete korrasoleku kontrollimise põhimõtteid; kandekonstruktsioonide,põrandate ja vahelagede kahjustuste põhjuseid, nende ennetamise võimalusi ja kõrvaldamise viise; avatäidetekahjustusi ja nende kõrvaldamise meetodeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid hooldustöödel; töökeskkonna jatööohutuse nõudeid.

Õppija oskab arvestada tööks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-,ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; hinnata vundamentide ja aluste seisundit ja teostada nende tehnohooldusthooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides; visuaalsel vaatlusel kontrollida kandvate konstruktsioonidekorrasolekut ja ohutult kõrvaldada kergemaid karkassielementide vajumisest või niiskusest tingitud kahjustusi;kontrollida fassaadide pinnakatete, vuukide, rõdude, soklite ja karniiside seisukorda ning karkassielementidekaitstust, taastada kahjustatud elemente; kontrollida vaheseinte ning pinnakatete seisukorda ja ohutust;neid korrastada, kinnitada ja viimistleda; hinnata visuaalsel vaatlusel põrandakatete seisukorda ja ohutust;kinnitada lahtised liistud, üleminekud, kokkupuutevuugid; kontrollida lagede ja laeelementide (ripplaed)seisundit, elemente korrastada ja kinnitada; kontrollida ja hinnata aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, neid vajadusel korrastada ja õlitada; määrata visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste,-suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust ja neid korrastada; klaasida aknaid, paigaldadaaknaplekke ja aknalaudu ning tihendada aknaraame, vahetada ja remontida ukselukke ning kõrvaldadavandalismiakti tagajärjel tekkinud kahjustusi; hinnata katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekateteveepidavust, veeäravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide olukorda; hinnata korstnajala seisundit jatuleohutusnõuete järgimist, kontrollida kütuseliigist sõltuvalt korstnate tõmmet ja lõõride puhtust ning tellidakorstnate ja küttekollete tehnohooldust; teostada hooldus- ja remonditöid, järgides tehnoloogiat, ja fikseeridahooldusraamatus hooldusülevaatuste tulemused; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.47. Tehnosüsteemide hooldus 4Käsitletavad teemad: keskkonnaparameetrite mõõtmised, hooldustööde korraldus, vedelike voolamineja liikumine, pumbad, küttesüsteemi tehnohooldus, veevarustuse tehnohooldus, kanalisatsioonisüsteemitehnohooldus, ventilatsioonisüsteemi tehnohooldus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervise- ja keskkonnariske; keskkonnaparameetreid, nendelubatud norme ja mõju inimese tervisele; puhta vee kvaliteedinõudeid ja vee kvaliteedi mõju tarbijale;keskkonnaparameetrite mõõtmisel kasutatavate mõõteriistade liigitust, parameetreid, mõõdistamise üldreegleidja tööohutusnõudeid mõõteriistadega töötamisel; tehnosüsteemides vedelike liikumist käsitlevaid norme;pumpade liigitust (ringvee-, sügavveepumbad); erinevaid küttesüsteeme; vee-, soojus-, gaasi- ja voolumõõtjatetööpõhimõtet, paigaldamisele ja taatlemisele esitatavaid nõudeid; hooldustööde korraldamise põhimõtteid


toimivates hoonetes; töötervishoiu, töö-, elektri- ja tuleohutuse nõudeid tehnosüsteemide hooldustöödeläbiviimisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida, kasutada ja hooldada töövahendeid; arvestadatööks vajalikku materjalikulu; teostada objekti keskkonnaparameetrite kontrollmõõdistamist, mõõtmistulemusihinnata ja võrrelda nõutavate normidega; tuvastada seadmete asukohta toimivas hoones, hinnata süsteemideja seadeparameetrite muutmise vajadust; leida vajalikku informatsiooni paigaldusjuhenditest; kasutadakäsiraamatuid jm ainealast tehnilist kirjandust; kontrollida pumba nimikõrgust muutuvates välistingimustes;jälgida pumba ja ventilaatori tööparameetreid, neid vajadusel käivitada ja seisata; tuvastada veaolukordija dokumenteerida vea kirjeldust; leida seadmete kasutusjuhenditest vajalikku informatsiooni ja täitahoolduspäevikut; küttesüsteemi kütteperioodiks ette valmistada ning korraldada süsteemi valmisolekukatsetust, kütteperioodil regulaarselt jälgida küttesüsteemi toimimist ning seda vajadusel reguleerida; hooldadaventilatsioonisüsteeme vastavalt süsteemi kuuluvate seadmete hooldusjuhenditele; hinnata kliimaseadmetevastavust projektdokumentides kirjeldatule, kontrollida niisuti ja õhukonditsioneeri töökorras olekut,automaatika funktsioneerimist ning seadistust hooldusjuhendist lähtuvalt; hooldada veevarustussüsteemivastavalt hooldusjuhendile; teostada süsteemi tehnokontrolli ja hooldust pärast katkestusi veevarustuses,hinnata süsteemi remondivajadust; puhastada erinevaid filtreid; kõrvaldada torustike lekkeid; hooldadakanalisatsioonitorustikke (sh likvideerida ummistusi) vastavalt juhendile, kontrollides olme- ja sademeveekanalisatsiooni torustike läbilaskevõimet ja muhvide tihedust; vajadusel edastada informatsioon eritöödetegemiseks; lugeda vee-, soojus-, gaasi- ja voolumõõtjate näite; rakendada meetmeid tehnohooldatavateseadmete kasutajaohutuse tagamiseks ning vajadusel lokaliseerida ja likvideerida tehnosüsteemi avariid;rakendada õigeid ja ohutuid töövõtteid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.48. Krundihooldus 3Käsitletavad teemad: krundi rajatiste hooldus, teede hooldus, haljastustööd.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kergliiklusteedel ja platsidel kasutatavate materjalideiseärasusi ja nende paigaldamise tingimusi; kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi; pinnaseettevalmistamise nõudeid; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; tunneb haljastuses enamkasutatavaid ilutaimi,nende kasvutingimusi ja hooldusvõtteid; puude ja põõsaste hooldus- ja kujunduslõikuse algtõdesid; töövõtteidlihtsamate aiaelementide hooldamiseks ja parandamiseks; töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeidkrundihooldusel; tööohutusnõudeid tööriistade ja masinatega töötamisel.

Õppija oskab nõuetekohaselt korraldada oma töökohta; valida materjale ja töövahendeid vastavalttööülesandele ja neid tööks ette valmistada; arvestada tööks vajalikku materjalikulu; planeerida aluspinda;paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; mätastada pindasid ja teha istutustöid; tehahaljastuse hooldamisel vajalikke praktilisi aiatöid; kasutada aiatöömasinaid ja aiatööriistu ning paigaldadakastmissüsteeme; hooldada lihtsamaid aiaelemente (teed, platsid, tugimüürid, trepid, aiaveekogud); ehitadapuidust piirdeaedu; niita muru erinevate kõrgustega; pügada hekki, teha hooldus- ja kujunduslõikustpõõsastele, puudele; märgata taimede haigusi ja kahjureid, otsida abi nende tõrjeks või tõrjuda ise; hooldadahaljasalasid vastavalt haljastusarhitekti ettekirjutatud nõuetele; igapäevaselt kõrvaldada teekatetelt takistusedja libedus; kontrollida pinnavee äravoolu toimimist, pinnakatte seisundit, vajumisi, pragusid ning tee äärteseisundit, ettenähtud märgistuse nähtavust tehnohooldustööde kavale vastavalt; hooldada krundil asuvaidrajatisi (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned), hinnata pinnatöötluse vajadust, kontrollida vajumisi javandalismikahjustusi, vajadusel teha väikesemahulisi toestus- ning hooldustöid; hooldada ja korrastadaväikeveekogusid vastavalt hooldusjuhenditele; tagada vastavalt tegevusjuhendile postide, sammaste, liiklustreguleerivate piirete jm konstruktsioonide korrasolekut; käidelda bio- ja olmejäätmeid, töötada ennast jakeskkonda säästvalt.49. Puhastustööd 3Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, sisekoristus, ehitiste välispiirete ja konstruktsioonidepuhastamine.

Õpetamisega taotletakse, et õpilane teab ja tunneb mustuse tekkimise, pindade määrdumise ja saastumisepõhjuseid; puhastuskeemiatooteid, nende kasutamise tingimusi ja hoiustamise nõudeid; kaasaegseidtöövahendeid; erinevaid puhastamise meetodeid; enamlevinud pinnakattematerjale; puhastusainete mõju elu- jalooduskeskkonnale; puhastusvahendite hoiutingimusi; tööohutuse ja tervishoiunõudeid ning järgib neid töödeteostamisel; ohutusnõudeid keskkonnale ja kolmandatele isikutele puhastustööde tegemisel; jäätmete käitlemisenõudeid.

Õppija oskab planeerida ja organiseerida põhi- ning igapäevast puhastust; korraldada nõuetekohaselt omatöökohta; valida puhastusmaterjale ja töövahendeid vastavalt hooldusjuhendile ja teostatavale tööle; arvestadatööks vajalikku materjalikulu, rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala-, ruumala- ja protsentarvutuseeeskirju; kasutada kaasaegset puhastustehnikat; õigesti hooldada töövahendeid ja puhastustehnikat; valida jakasutada õigeid puhastusmeetodeid; teha tööd ergonoomiliselt õigesti; suhelda klientidega; töötada ennast jakeskkonda säästvalt.50. Teed ja rajatised 1Käsitletavad teemad: teed ja rajatised.


Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kutse- ja erialaga seonduvaid mõisteid ja termineid;maanteede ja rajatiste ajaloolist arengut; teedeehituse perspektiive Eestis; tee- ja keskkonnakaitselisterajatiste tüüpe ja rajatistele mõjuvaid koormuseid; omab ülevaadet rajatiste kavandamise põhimõtetest, nendetugiosade, vuukide ja piirete konstruktsioonidest; teab pinnasetööde liigitust ja teostamise põhimõtteid ehitusel;tunneb maaparandustööde olemust ja põhimõtteid; teab ülevaatlikult Eesti teevõrku; teede põhielemente jaklassinõudeid ja nõudeid maanteedega kaasnevate rajatiste ehitamisele; nõudeid teetööde, maaparandus-ja vesiehitustööde organiseerimisel (sh liiklusohutuse tagamisel); teehoolde olemust; tunneb teepäraldistehoolduse põhimõtteid; liikluskorralduse põhimõtteid ja tingimusi teehoiu-, maaparandus- ja vesiehitustöödeteostamisel.

Õppija oskab nimetada tee- ja keskkonnakitselisi rajatisi; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.51. Geotehnika alused 1Käsitletavad teemad: geotehnika alused.

Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet Eesti ehitusgeoloogilisest iseloomustusest, geotehnilisteuuringute põhimõtetest; peamistest pinnaseliikidest ja nende koostisest, omadustest; teab pinnaste mehhaanilisiomadusi ja klassifitseerimise aluseid; tunneb vee ja külmumise mõju pinnase käitumisele; omab ülevaadetpinnasele mõjuvatest pingetest (efektiiv- ja neutraalpinged, omakaalupinged, hüdrodünaamilised pingedjms) ning piiretele ja torudele mõjuvatest koormustest (sh pinnasesurve); tunneb pinnase deformatsioonideja vajumite põhjusi; nõlvade püsivuse tingimusi; pinnase erinevaid täitematerjale; pinnase tihendamisepõhimõtteid; geosünteete ja nende paigaldamise nõudeid; keskkonnakaitse probleeme geotehnilistel töödel.

Õppija oskab korraldada meeskonna liikmena nõuetekohaselt oma töökohta; valida pinnase tihendamisemeetodit, töövaheneid ja täitematerjali sõltuvalt pinnasest ja lähteülesandest; valida geosünteeti sõltuvaltlähteülesandest; määrata sobilikku nõlvust.52. Teehoiutööde korraldus 2Käsitletavad teemad: ehitustööde korraldus ja teehoiutööd, teed ja rajatised, teehoiutööde õiguslik regulatsioonja erialased normdokumendid.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ülevaatlikult teehoiutööde korraldust reguleerivaidseadusandlikke akte, maanteeameti juhendeid ja eeskirju; nõudeid teehoiutööde ohutuks korraldamiseks;tähtsamaid teedeehitusel kasutatavaid mehhanisme ja masinaid; omab ülevaadet põhilistest muldkehadeja katendite konstruktsioonidest ja nende ehitamiseks kasutatavatest materjalidest; omab ülevaadetmaterjalide tööstuslikust tootmisest Eesti Vabariigis; tunneb teehoiutööde kvaliteeti mõjutavaid tegureid;ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise nõudeid ehitusplatsil; omab ülevaadet Maanteeameti struktuurist jategevusvaldkondadest, teab erinevate institutsioonide (maanteeamet, teedevalitsused, teehoiutöödega tegelevadettevõtted) kohustusi ja vastutusalasid; tunneb ohutu töökorralduse nõudeid teehoiutöödel.

Õppija oskab orienteeruda teedeehitust reguleerivates seadusandlikes aktides ja normdokumentides; kirjeldadaehitustööde korraldust ja teehoiutööde etappe; hooldada ja korrastada teepäraldisi; hinnata liiklussagedusest jakiiruse piirangu vajadust teetöödel; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.53. Teedematerjalid 2Käsitletavad teemad: kivimaterjalid, betoon- ja asfaltsegud, muud teematerjalid, korduvkasutatavad materjalid,materjalide kvaliteet ja hindamine.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teedematerjalide liigitust; materjalide omadusiiseloomustavaid näitajaid; teedematerjalide transportimise ja ladustamise eeskirju; pinnase liike ja neidiseloomustavaid näitajaid; kohalikke ehitusmaterjale ja nende kasutusala; killustike liike, kvaliteedinõudeid jakasutusala; ohutusnõudeid kivimaterjalide kasutamisel; teedeehitusel kasutatavate hüdrauliliste ja orgaanilistesideainete liike ja marke; nafta- ja põlevkivibituumenite kasutusala ja nende tööks ettevalmistamise nõudeid;tee- ja sillaehituses kasutatavate tsementide liike; asfaltsegude marke, koostist ja nende kasutusala; betoonidemarke, kvaliteedinõudeid ja nende kasutusala; põhilisi geosünteete (võrgud, kangad) ja nende otstarvetteedeehituses; bituumenite ja asfaltsegudega töötamisel kehtivaid ohutusnõudeid; sillutismaterjale ja nendekasutusala; ülevaatlikult puitmaterjalide ja metallmaterjalide kasutamise võimalusi teedeehitusel; libedus-ja tolmutõrjematerjale, nende omadusi ja kasutusala; libedustõrje materjalide keskkonnaohtlikkust jakeskkonnareostuse vältimise võimalusi libedustõrjel; materjalide korduvkasutamise võimalusi teedeehituses;tööohutuse ja töötervishoiunõudeid erinevate teedematerjalidega töötamisel.

Õppija oskab orienteeruda materjalide valikus nende tehniliste näitajate järgi; laboratooriumiõiendite jasertifikaatide alusel määrata bituumenite marke; määrata asfaltsegude liike ja üldjoontes hinnata nendekõlblikkust (segu temperatuur, ühtlus jne); määrata teedematerjalide vastavust kvaliteedinõuetele; järgidatöötervishoiu- ja tööohutusnõudeid teedematerjalide kasutamisel; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.54. Teedemasinate juhtimine ja

hooldus6

Käsitletavad teemad: teehoiutöödel kasutatavate masinate ja mehhanismide juhtimine ja hooldus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teehoiutöödel kasutatavate masinate liigitust; buldooserite,ekskavaatorite, teehöövlite ja teerullide liigitust, tööpõhimõtteid ning kasutamisvõimalusi teetöödel; asfaldi-killustiku, betooni jt laoturite kasutamisvõimalusi teetöödel; teefreeside ja pinnasesegistite kasutamisvõimalusiteetöödel; erinevate teedemasinate töötsükleid ja seadistamise põhimõtteid; väikemehhanismide liigitust ja


kasutamisvõimalusi teetöödel; keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid ja reostuse vältimise võimalusiteedemasinate- ja mehhanismidega töötamisel; tööohutuse ja töötervishoiunõudeid teedemasinate juhtimisel,reguleerimisel ja hooldamisel.

Õppija oskab iseloomustada erinevate teedemasinate töötsükleid; seadistada teedemasinaid (laoturit,pinnasesegistit, teefreesi); oskab teostada teedemasinate igapäevaseid reguleerimistoiminguid; määratateedemasinatel enamesinevaid rikkeid; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; rakendada õigeid ja ohutuidjuhtimisvõtted ning masinate põhi- ja lisatööseadmete võimalusi erinevate tööoperatsioonide täitmisel(teehöövlit aluste ehitamisel ja kruuskatte taastamisel; buldooserit pinnaste teisaldamisel; teerulli teekattetihendamisel; ekskavaatorit pinnase kaevamisel jne); vältida keskkonnareostust töötamisel teedemasinatega;töötada ennast ja keskkonda säästvalt.55. Teedeehituse tehnoloogia 6Käsitletavad teemad: teedeehituse põhitehnoloogiad, ettevalmistustööd, mullatööd, aluste ehitamine, katted,teede hooldus ja korrashoid, praktiline töö.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teedeehituse põhitehnoloogiat (doseerimine, segamine,laotamine, tasandamine, tihendamine); ettevalmistustööde koosseisu: puude langetamist, kivide ja kändudekoristamist, kasvupinnase koorimist ja säilitamist; liikluskorralduse põhimõtteid teetööde tegemisel; muldkehaehituseks sobivaid pinnaseid; mullete rajamise erinevaid tehnoloogiaid (piki-, põiki- ja otsastpuistamine);tööohutus- ja kvaliteedinõudeid mullatöödel; aluste liike ja nende rajamisel kasutatavaid materjale;freesimistehnoloogiaid (tasandus-, purustus-, kobestus-, stabiliseerimisfreesimine, katte eemaldamine);bituumen-, tsement- ja kompleksstabiliseerimise tehnoloogiate kasutamise võimalusi; kruuskatete ehitamisetehnoloogiat; pindamisetehnoloogiaid (ühe- ja kahekordne pindamine, ribapindamine); asfaltsegudest kateteehitamise tehnoloogiaid, kasutatavaid materjale, sideaineid; tööohutust teekatete rajamisel; teehooldesüsteemi;teeseisundi tasemeid ja nende kehtivusaegu; talihoolde põhiprobleeme ning tehnoloogiaid (aktiivne ja passiivnelumetõrje, tolmu- ja libedusetõrje); keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid ja reostuse vältimise võimalusiteedeehitusel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning järgib neid teedeehitusel; kvaliteedikontrolli põhimõtteidja meetodeid.

Õppija oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust; määrata mullatööde, aluste ja katete tihendusastmeidarvutuslikul viisil ja laboratoorsete mõõtmiste kaudu; arvestada mullatööde mahtu; mõõta tee ja tee-elementide(kraavid, nõlvad) piki- ja põikikallet ning teisi geomeetrilisi mõõtmeid; koorida kasvupinnast ja eemaldada teepealispinda; lõigata kvaliteedinõuetele vastavalt teepeenart; määrata tee kõrgust tee vasaku ja parema serva ningtee keskpunkti kaudu; teha tee kaldenurki, arvestades ettenähtud kalde protsenti; ehitada laoturiga ettenähtudkaldega katet ja teostada tihendustöödel järelrullimist; teha talihooldetöid; töötada ennast ja keskkondasäästvalt.56. Heakorratööd 2Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, mullatööd ja pindade ettevalmistamine; tööde tehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb haljastustööde põhimõtteid; kergliiklusteede ja platsideääristamise erinevaid võimalusi ning kasutatavate materjalide iseärasusi; kergliiklusteede ja väljakute katendeidja nende paigaldamise tingimusi; pinnase ettevalmistamise nõudeid; nõudeid kergliiklusteede, platside,ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja heakorrastamisel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neidtööde teostamisel.

Õppija oskab lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti; arvutada mullatööde mahtu ja maksumust;korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt lähteülesandest;planeerida aluspinda (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms); paigaldada sillutus-ja äärekive, pandust, teepiirded ja tõkkeposte; ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- javarjemüüre; mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile; paigaldada mänguväljakuteinventari (liivakastid, mänguvahendid jms); ehitada puidust piirdeaedu; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.57. Liiklusõpetus 5Käsitletavad teemad: teooria, praktiline sõiduõpe.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nõudeid BCTR kategooria sõiduki juhtimiseks tänapäevaliiklusoludes; liikluseeskirja sätteid; ohutuid, keskkonda säästvaid ja teisi liiklejaid arvestavaid juhtimisvõtteid;ohutuid juhtimisvõtteid erinevates tee- ja ilmaoludes; psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad sõidukijuhitööd; liikluskindlustusega seonduvaid sätteid; vajalikku tegutsemisjärjekorda liiklusõnnetuse korral jaesmaabi andmise võtteid; veoste paigutamise ja kinnitamise nõudeid; suuremõõtmeliste ja raskekaalulisteveostega liiklemise nõudeid; masina ehitust, suutmaks avastada ja võimalusel kõrvaldada masinal sellejuhtimist ja liiklust ohustada võivaid vigu ja rikkeid; masina ehituse üldpõhimõtteid ning töö- ja mõõteriistadetööpõhimõtteid.

Õppija oskab BCTR kategooria sõidukit iseseisvalt juhtida ja valitseda autot, jälgides liiklust, märgata ja ettenäha võimalikke ohte ja sellele vastavalt tegutseda; käsitseda eri masinamarkide põhi-, lisa- ja abiseadmeid,tagamaks masina häireteta juhtimise liiklemisel ja tööoperatsioonides; täita liikluseeskirja nõudeid teedel ja


tänavatel liikudes; tegutseda õigesti liiklusõnnetuse korral ja abistada kannatanuid; kasutada ohutult tõste- jahaakeseadmeid; järgida masina tehnohooldusgraafikut; hinnata masina tehnilist seisukorda liikluses; kasutadakaitse- ja päästevahendeid; kasutada nõuetekohaselt valgustusseadmeid (sh töötulesid); liigelda ohutulterinevates tee- ja ilmaoludes teisi liiklejaid arvestavalt, ennast ja keskkonda säästvalt.58. Liikurmasinate juhtimine ja

hooldus5

Käsitletavad teemad: liikurmasinate juhtimine ja hooldus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb liikurmasinate ja nende lisaseadmete ehitust; liikurmasinatereguleerimise ja seadistamise põhimõtteid; liikurmasinate üldiseid juhtimispõhimõtteid; buldooseriga jaekskavaatoriga pinnase töötlemise meetodeid; pinnase tihendamise meetodeid; erinevaid pinnase läbindamisemeetodeid; mullatööde tehnoloogilisi skeeme; liikurmasinate igapäevase hoolduse põhimõtteid; töötervishoiu-ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid ja masinaid vastavaltlähteülesandele; teostada pinnasetöid buldooseriga (pinnast planeerida; moodustada kaldeid jms); teostadakaevetöid ekskavaatoriga (pinnast tihendada, kaevata projektkaldega kraavi ja moodustada projektkaldeganõlvu jms); sooritada tööoperatsioone pinnasetööde masinatega vastavalt tööülesandele ja tehnoloogiliseleskeemile; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.59. Metsanduse alused ja saeõpetus 2Käsitletavad teemad: metsanduse alused, mootorsae ehitus ja hooldamine, tööde tehnoloogia.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb keskkonnasäästlikku suhet loodusega; peamisi puuliike janende kasutust; metsa kasvukohatüüpe; puistu tiheduse määramise meetodeid; metsa hindamise meetodeid;mootorsaagide ja võsasaagide ehitust, nende hooldusvõtteid ja hooldussagedust; tööde tehnoloogiat ja ohutuidtöövõtteid puude langetamisel, laasimisel, järkamisel ja koondamisel ning võsasaagidega töötamisel; töö ohutukorraldamise nõudeid töötamisel kallakutel, liinide läheduses ja teede ääres; keskkonnasäästliku toimimisepõhimõtteid metsatöödel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel.

Õppija oskab määrata kasvukohatüüpe; hinnata metsa väärtust sõltuvalt kasvukohatüübist; arvutadakasvava puidu mahtu; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid vastavaltlähteülesandele; järgida töökultuuri nõudeid; otsustada raie seaduslikkuse üle; teostada iseseisvalt lihtsaidraieid (sõltuvalt olukorrast puid langetada, laasida, järgata, koondada, vajadusel töötada võsasaega); hooldadamootorsaagide ja võsasaagide erinevaid mehhanisme ja süsteeme; teha väiksemaid remonditöid; kasutadaõigeid ja ohutuid töövõtteid langetamisel, laasimisel, järkamisel ja koondamisel ning võsasaagidega töötamisel;kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid töötamisel eritingimustes (kallakutel, liinide läheduses ja teede ääres jms);töötada ennast ja keskkonda säästvalt.60. Maaparandus ja vesiehitustööd 6Käsitletavad teemad: erialane seadusandlus, veekaitse, maaparanduse alused, maaparandussüsteemide ehitus jahoid, hüdrotehniliste ja keskkonnakaitseliste rajatiste ehitamine ja hooldus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb maaparanduse vajadust; erialaseid normdokumenteulatuses, mis on vajalik tööde nõuetekohaseks korraldamiseks ja teostamiseks; erinevaid pinnaseid ningnende mehhaanilisi omadusi; liigniiskuse põhjusi ja üldiseid tunnuseid; maaparandustööde kavandamise jaorganiseerimise põhimõtteid; vee kui loodusvara majandamise nõudeid; veekogude tüüpe ja kitsendusi nenderajamisel; kaitsevööndite ja -ribade rajamise põhimõtteid; maaparandussüsteemi koostisosi, dimensioneerimistja ehitamise tehnoloogiat; veekaitse nõudeid ehitustöödel; keskkonnarajatiste liigitust, konstruktsiooni ningehitamise nõudeid ja põhimõtteid; veehoidlate, tiikide rajamise nõudeid; kraavide, kanalite ja veehaaretekonstruktsioone; ehitustööde tehnoloogiaid hüdrotehniliste ja keskkonnakaitseliste ehitiste rajamiselja hooldamisel; hüdrotehnilisi ja keskkonnakaitselisi ehitisi teenindavate teede rajamise põhimõtteid;töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel.

Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja järgib töökultuuri nõudeid; lugedamaaparandusprojekti ja mullastiku kaarti; meeskonna liikmena töötades valida ja hooldada töövahendeid,masinaid ja seadmeid vastavalt lähteülesandele; määrata olukorrast lähtuvalt pinnase- ja põhjavee vajalikkekaitsemeetmeid ja vajalikku kaitsetsooni; määrata kuivendusveele vajalikku puhastusmeetodit; määratamulla koostist ja omadusi looduses; määrata taimestiku järgi mulla tüüpi ja niiskuse astet; järgida erialastestnormdokumentidest tulenevaid nõudeid erinevates töösituatsioonides; otsustada oma tegevuse seaduslikkuseüle objektil; teostada töid drenaažisüsteemi ehitamisel (drenaažitorustiku mahamärkimine ning dreenide,kollektorite, suudmete ja kaevude ehitamine); lugeda maaparandusehitise projektiplaani, eesvoolu pikiprofiili,teenindava tee piki- ja ristprofiili; rajada, kindlustada ja taastada kuivendus- ja teekraave ning ehitadatruupe; renoveerida metsakuivendussüsteeme; teostada raielankide istikute mätastust; rajada ja hooldadapõllumajanduslikke kuivendussüsteeme; teostada meeskonna liikmena ehitustöid veehoidlate ja tiikiderajamisel; koostada maaparandussüsteemi ehitamise tehnilisi dokumente; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.61. Välistrasside ehitustööd 5Käsitletavad teemad: töövahendid ja materjalid, veevarustus, ühisveevärgi ehitus, ühiskanalisatsiooni ehitus.

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vee tarbimise ja veevarustuse põhimõtteid; kasutatavaidmõisteid (veeallikad, veehaarded, puurkaevud ja pumbajaamad jms) ja veevärgi põhiskeemi; hüdrostaatikaja hüdrodünaamika põhimõisteid ja -seadusi; vedelike tiheduse ja erimahu sõltuvus temperatuurist ja rõhust;


keskkonnatehnika valdkonnas kasutatavaid teras-, malm- ja plasttorude liigitust, standardeid, markeeringuid,kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee parameetritest (temperatuur, happelisus jms); torustike polümeerseidja mineraalseid isolatsioonimaterjale, nende omadusi ja kasutusala; erinevast materjalist torude ühendusviisening töötlemise nõudeid; toruliitmike koostamise põhimõtteid, torustike korrosioonikaitse ja -tõrje vahendeidning nende kasutusala; torude ja liitmike ladustamisnõudeid; ülevaatlikult veevärgi ja kanalisatsioonivälisvõrkude koostisosasid, ehitus- ja tööpõhimõtteid; heitvee ja sademevee kanalisatsiooni süsteemi osija tööpõhimõtteid; tehnilisi nõudeid heitvee ja sademevee kanalisatsioonitorustike kaldele, läbimõõdule,normäravoolu hulgale jms); heitvete ja sademevee kanalisatsiooni seadmeid, kasutatavaid torusid, toruliitmikkeja materjale; veevärgis kasutatavaid materjale ja seadmeid, nende valiku põhimõtteid; veevarustustorustikedimensioneerimise vajadust ja teostamise käiku; ühisveevärgi trasside ehitamise ja hooldamise nõudeid ningnorme; torustike kaitsetsoone ehk paigaldusnorme teistest tehnovõrkudest; nõudeid torustike paigaldamiseltiheda- ja raskeliiklusega teede alla; tööks vajalikke tööriistade ja seadmete valiku põhimõtteid; teenindusteedekonstruktsioone ja nende rajamise nõudeid; töötervishoiu-, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõudeidtorude töötlemisel, isoleerimisel ja torustike ehitamisel.

Õppija oskab lugeda veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku (paigaldus)tööprojekti ja leida sealt vajalikkeandmeid; lugeda välistrasside asendiplaani-, pikiprofiili- ja teostusjooniseid; korraldada meeskonna liikmenanõuetekohaselt oma töökohta; valida ja hooldada töövahendeid vastavalt lähteülesandele; valida sõltuvaltpinnasest tööde tehnoloogia ning teostamise vahendeid; hinnata pinnase kandvust ja mõju konstruktsioonidele;valida kraavi nõlvust, kindlustada kraave ja kaevikuid; dimensioneerida lihtsamaid torustike ristlõikeidlähtuvalt kehtivatest normidest; paigaldada veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikku ja armatuuri; leida vajalikkuinformatsiooni paigaldusjuhenditest; kasutada käsiraamatuid jm. erialast tehnilist kirjandust; töötada ennast jakeskkonda säästvalt.


Praktika lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa,keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ningmaaparanduse ja vesiehituse erialadel1. Praktika lühikirjeldus kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehituse,ehitusviimistluse, ehituspuusepaja keskkonnatehnika lukksepaerialal

1.1. Esimese praktikaetapi käigus rakendab õppija õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusiehitus- ja/või kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjaga;läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööajaplaneerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel juhendamisel; täidab tööülesandeid sarnastesolukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed jaõiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; järgib tööoperatsioonide teostamiselohutusnõudeid; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust,kujunevad välja isikuomadused (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne). Praktikal kogetu kaudu suurenebõpimotivatsioon.

1.2. Teise praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusiiseseisva töö käigus ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusegaja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab tööülesandeid erinevatesolukordades (vajadusel juhendamine), kasutab isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; rõhuasetuson tööde kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted; vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedieest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist,koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja vastutustunnet.

1.3. Kolmanda praktikaetapi käigus õppija süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisija tööoskusi ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmasetööohutusalase juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab mitmesuguseid tööülesandeid iseseisvalt(eriolukordades vajab juhendamist), järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; korraldab nõuetekohaselt omatöökohta; valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette vastavalt lähteülesandele; võtabiseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.2. Praktika lühikirjeldus puit- ja

kiviehitiste restauraatori erialal

2.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisioskusi ehitus- või kinnisvarahooldusega tegelevas ettevõttes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse jasisekorraeeskirjaga; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta jatuleb toime tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel juhendamisel; järgibtööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on


tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisvatöö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- jakoostöövalmidust, isikuomaduste (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne) kujundamine. Praktikal kogetukaudu suureneb õpimotivatsioon.

2.2. Teise praktikaetapi käigus õppija arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisija oskusi iseseisva töö käigus restaureerimis- või remonditöödele spetsialiseerunud ettevõttes; õppijatutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; täidabtööülesandeid erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), rõhuasetuse on tööde kvaliteedil, kasutabisikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid; suudab näha objekti kui tervikut; vastutab töö tulemuslikkuseja kvaliteedi eest; arendab iseseisva töötamise oskust (töö erinevate etappide õige järjestamine, üksikuteetappide materjalide vajaduse ja ajakulu planeerimine, õigete etapisiseste töövõtete järjestamine; tööriistadevalik jms), kujundab vastutustunnet ja töökultuuri, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendabruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust ja vastutustunnet.

2.3. Kolmanda praktikaetapi käigus toimub kutsealaste teadmiste süvendamine, tööoskuste järjekindelarendamine, süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õppija võtab iseseisvalt töötades osaettevõtte tegevusest; õppija tajub tervikut ja mõistab sisuliselt püstitatud eesmärkide saavutamise võimalusi,töötab ohutult ja ratsionaalseid töövõtteid kasutades, õppija oskab hinnata eelnevate põlvkondade loodudkultuuriväärtusi ehituskunstis, oskab hinnata traditsioonilisi töövõtteid ja suudab neid rakendada, kasutabvastavaid tööriistu, õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.3. Praktika lühikirjeldus

kinnisvarahoolduse erialal

3.1. Esimese praktikaetapi käigus tutvub õppija töökorraldusega ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes, tutvubobjektide hooldusjuhenditega, teostatavate tööde ja tööohutusnõuetega; läbib sissejuhatava töökaitsealasejuhendamise; rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi iseseisva töö käigus otseselindividuaalsel juhendamisel soovitavalt heakorratööde (krundihooldus, puhastusteenindus) teostamisel; täidabtööülesandeid sarnastes olukordades; rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil,ratsionaalsete töövõtete ja kogemuste omandamisel; kinnisvarahooldajale vajalike isikuomaduste (teenindus- jasuhtlemisvalmidus, avatus, seltsivus, suuline väljendusoskus, kannatlikkus ja paindlikkus) kujundamine.

3.2. Teise praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi jaoskusi töötades meeskonna liikmena ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; täidab tööülesandeid erinevatesolukordades iseseisva töö käigus otsesel juhendamisel soovitavalt tarindite ja tehnosüsteemide hooldustöödel(sh avariide lokaliseerimisel); rõhuasetus on tööde kvaliteedil; ratsionaalsete ja õigete töövõtete omandamisel jakinnistamisel; isikuomaduste (koostöövalmidus, täpsus, hoolikus) ja hoiakute järjekindel kujundamine.

3.3. Kolmanda praktikaetapi käigus toimub kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamine, tööoskustejärjekindel arendamine, õppekeskkonnas, praktika I ja II etapil omandatud kogemuste rakendamine,vilumuste kujundamine; tööülesannete täitmine iseseisvalt erinevates olukordades, keskendudes vastavaltkas heakorratöödele, tehnohooldusele, remonditööde või tugiteenuste osutamisele. Kutsealaste tööoskustesüvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õpilane võtab iseseisvalt töötades osa ettevõttetegevusest; õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.4. Praktika lühikirjeldus

teedeehituse erialal

4.1 Esimese 8 õppenädalase praktikaetapi käigus tutvub õppija töökorraldusega, teostatavate tööde jatööohutusnõuetega teehoiutöödega tegelevas ettevõttes; rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisija oskusi individuaalsel juhendamisel; täidab tööülesandeid meeskonna liikmena sarnastes olukordades;rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil, ratsionaalsete töövõtete ja kogemusteomandamisel; isikuomaduste kujundamine. Praktika käigus toimub oskustöölise kutseoskuste omandamine.

4.2. Teise 6 õppenädalase praktikaetapi käigus arendab õppija õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatudteadmisi ja oskusi töötades meeskonna liikmena teehoiutöödega tegelevas ettevõttes iseseisva töö käigus(vajadusel juhendamine); täidab tööülesandeid meeskonna liikmena erinevates olukordades; rõhuasetus ontööde kvaliteedil, ratsionaalsete töövõtete valdamisel; isikuomaduste ja hoiakute järjekindel kujundamine.Praktika käigus toimub oskustöölise kutseoskuste süvendamine või mehhanismijuhi kutseoskuste omandaminealgtasemel.

4.3. Kolmanda 6 õppenädalase praktikaetapi käigus toimub kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamine,tööoskuste järjekindel arendamine, õppekeskkonnas, praktika I ja II etapil omandatud kogemuste rakendamine,vilumuste kujundamine; tööülesannete täitmine meeskonna liikmena erinevates olukordades; valmisolek asudatööle õpitud kutsealal. Kutsealaste tööoskuste süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; õppijavõtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; õpilasel on kujunenud valmisolek ja hoiak asuda tööleõpitud kutsealal. Praktika käigus omandatakse ja kinnistatakse mehhanismijuhi kutseoskusi.5. Praktika lühikirjeldus

maaparanduse ja vesiehituseerialal

5.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusimaaparanduse, vee- või kanalisatsioonitorustiku ehitusega tegelevates ettevõtetes; tutvub praktikaettevõttetöökorralduse ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt


oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab reaalses töökeskkonnas otsesel individuaalseljuhendamisel; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades,rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõttedning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendabsuhtlemis- ja koostöövalmidust, isikuomaduste (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne) kujundamine.Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon.

5.2. Teise praktikaetapi käigus õppija süvendab ja arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatudteadmisi ja oskusi iseseisva töö käigus vee-, kanalisatsiooni- või küttetorustiku ehituse ja/või korrashoiugategelevates ettevõtetes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalasejuhendamise töökohal; täidab meeskonna liikmena mitmesuguseid tööülesandeid erinevates olukordades(vajadusel juhendamine), kasutades isikukaitsevahendeid ning järgides tööohutuse ja kvaliteedi nõudeid;korraldab nõuetekohaselt oma töökohta, valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ettevastavalt lähteülesandele; rõhuasetus on tööde kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted; vastutabtöö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi;arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust ja vastutustunnet; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitudkutsealal.


Lõpueksami lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa,keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ningmaaparanduse ja vesiehituse erialadel1. Lõpueksami lühikirjeldus kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehituseerialal

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktilisest tööst.

1.1. TEOORIATÖÖ. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvalt järgnevattemaatikat:

1) tööde tehnoloogia (töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalideja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide jatöövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende omadustest, kasutusalast ja -tingimustest);

2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu jamaksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest järjekorrast);

3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine;keskkonnasäästlik ehitamine).

1.2. PRAKTILINE TÖÖ. Sooritada etteantud ülesande järgi proovitöö – laduda puhasvuukmüüritis, missisaldab nurka ja ava koos kaarsillusega demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, töödeteostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist jakasutamisoskust.2. Lõpueksami lühikirjeldus

ehitusviimistluse erialal






2.2. PRAKTILINE TÖÖ. Moodulite «Krohvimistööd», «Tasandustööd», «Plaatimistööd», või «Maalritööd»ning praktika õpitulemustest lähtuvalt tuleb eksamikomisjoni poolt etteantud ülesande järgi sooritada proovitöö


demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalideja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.3. Lõpueksami lühikirjeldus

ehituspuusepa erialal






3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Näidistestendi, maketi, näitliku õppevahendi valmistamine põhioskuste moodulites«Puitkonstruktsioonide ehitus» ja «Katusetööd» kirjeldatud õpitulemustest lähtuvalt.

Tingimused: postiraketistele ehitatakse põrandakarkass ja ujuvpõrand rullmaterjalide paigaldamiseks, seintekarkassid sisaldavad igas küljes aknaava. Seinakarkass kaetakse seestpoolt horisontaal- ja väljastpooltvertikaallaudisega, kasutades nii nael- kui klamberühendust. Ehitatakse vahelae karkass, viil- või kelpkatusekonstruktsioon.4. Lõpueksami lühikirjeldus

keskkonnatehnika lukksepaerialal




2) rakendusliku sisuga ülesanded (kirjelduse või eskiisjoonise järgi töödeldavate pindade materjalide kulu,mahu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogilisest järjekorrast);


4.2. PRAKTILINE TÖÖ. Moodulite «Veevärgitööd», «Kanalisatsioonitööd», «Ventilatsioonitööd» ja«Hoonesisesed küttesüsteemid» ning praktika õpitulemustest lähtuvalt tuleb eksamikomisjoni poolt etteantudülesande järgi sooritada proovitöö demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, töödeteostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist jakasutamisoskust.5. Lõpueksami lühikirjeldus puit- ja

kiviehitiste restauraatori erialal

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi restaureerimisülesanne).

5.1. RESTAUREERIMISÜLESANNE. Erialast terminoloogiat kasutades koostada ja nõuetekohaseltvormistada 12- kuni 15-leheküljeline kirjalik töö, mis sisaldab järgnevat andmestikku:

1) mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ajalooline ülevaade;

2) objekti kirjeldus (iseloomustatakse objekti välimust, stiilitunnuseid, võimalusel määratletakseväärtuskriteeriumid);

3) kahjustuste kirjeldus (hinnang objekti konstruktsioonielementide tehnilisele seisukorrale ja viimistluseseisundile);

4) restaureerimisülesande püstitamine (materjalide lagunemise põhjuste selgitamine: erinevaterestaureerimismeetodite võrdlus; konkreetse restaureerimismeetodi valiku põhjendus; teostatavate töödetehnoloogia kirjeldamine (sh kasutatavad materjalid ja töövahendid));

5) lisad (detailifotod, skeemid, ülesmõõtmisjoonised, vajadusel/võimalusel materjali laboratoorsed analüüsidjms);


6) kasutatud allikmaterjalid.

5.2. TÖÖ KAITSMINE. Esitada lühikokkuvõte oma tööst ja selle valmimise/valmistamise protsessist ningvastata eksamikomisjoni liikmete asjakohastele küsimustele.6. Lõpueksami lühikirjeldus

kinnisvarahoolduse erialal

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tööst.

6.1. TEOREETILINE OSA. Küsimused käsitlevad erialaste põhiõpingute moodulite õpitulemustest lähtuvaltjärgnevat temaatikat:

1) ülevaade kinnisvara korrashoiu tegevustest (EVS 807:2004 alusel);

2) hooldustegevuste kirjeldus hooldusjuhendi või joonise järgi (töökoha korraldamise põhimõtete,tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete jakontrolltoimingute kirjeldamine);

3) töökeskkonnaohutus (töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad küsimused; isikukaitsevahendite kasutamine;keskkonnasäästlik ehitamine);

4) rakendusliku sisuga ülesanded (objekti seisundi kirjelduse või eskiisjoonise järgi leida antud hooldustöödeksvajalik materjalide kulu).

6.2. PRAKTILINE TÖÖ. Täita tehnoloogiliselt õigesti ja kvaliteedinõuetest lähtuvalt etteantud hooldustegevusühes põhiõpingute moodulitega määratud valdkonnas vastavalt eksamikomisjoni poolt etteantud ülesandeledemonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist, tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalideja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.7. Lõpueksami lühikirjeldus

teedeehituse erialal

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja õpimapi koostamisest ja kaitsmisest.

7.1. TEOORIATÖÖ. Avatud vormis test, mille küsimused käsitlevad järgnevat temaatikat: töökohakorraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, materjalide, masinate ja mehhanismidevaliku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja mehhanismideiseloomustamine lähtuvalt nende kasutusalast ja -tingimustest põhioskuste moodulite õppesisust lähtuvalt.Töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusega seonduvad küsimused.

7.2. ÕPIMAPI KOOSTAMINE. Esitada kuni 10-leheküljeline kokkuvõte praktikal teostatud teehoiutöödekohta, mis sisaldab järgnevat andmestikku:

1) praktikaettevõtte tutvustus;

2) töökoha korraldamise põhimõtete kirjeldus;

3) tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra, alusmaterjalide, töövahendite, masinate ja seadmete valikukriteeriumite kirjeldus;

4) tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldus.

7.3. TÖÖ KAITSMINE. Esitada lühikokkuvõte õpimapist ja vastata eksamikomisjoni liikmete asjakohasteleküsimustele.8. Lõpueksami lühikirjeldus

maaparanduse javesiehituse erialal

Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi kirjalik töö).

8.1. KIRJALIK TÖÖ. Erialast terminoloogiat kasutades koostada ja nõuetekohaselt vormistada kuni 10-leheküljeline kirjalik töö, mis sisaldab järgnevat andmestikku:

1) vesiehitus- või maaparandusobjekti kirjeldus (iseloomustatakse objekti asukohta, lähteülesannet, teostavatetööde vajadust jms);

2) hinnang teostatavate tööde mahule või objekti konstruktsioonielementide tehnilisele seisukorrale;

3) tööde mahu ja materjalivajaduse selgitamine ja arvutused;


4) teostatavate tööde tehnoloogia valiku põhjendus ja kirjeldamine (sh kasutatavad materjalid ja töövahendid);

5) töö- ja keskkonnaohutusnõuete kirjeldamine;

6) lisad (skeemid, jms);

7) kasutatud allikmaterjalid.

8.2. TÖÖ KAITSMINE. Esitada lühikokkuvõte oma tööst ja selle valmimise/valmistamise protsessist ningvastata eksamikomisjoni liikmete asjakohastele küsimustele.

Documents

1. peatükk ÜLDSÄTTED · (1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma, määrab