1900. aasta suve-

olümpia-mängud

II olümpiaadi mängud 1900. aasta suveolümpiamängud (ametlikult II olümpiaadi

mängud) olid teised kaasaegsed olümpiamängud. Need leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900.

Hoolimata Kreeka püüetest jätta mängud oma maale, otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee 1897. aastal pidada neid igal korral erinevas kohas. Kreeklased plaanisid seepeale hakata korraldama iga kahe aasta tagant Ateena mänge, kuid esimene katse 1906. aastal kukkus läbi.

Staadion, kus olid 1900. aasta suveolümpiamängud

Olümpiamängud toimusid 1900. aasta maailmanäituse raames. Ametlikku avamis- ega lõpetamistseremooniat ei toimunud.

Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased.

Üks proektidest staadionit

Mängude läbiviimine Paljud Prantsuse spordiametnikud ei sallinud Pierre de

Coubertini tema rahvusvahelise vaatekoha pärast, sest nad nägid selles soovi importida Inglismaa pedagoogilisi ideid. Seetõttu oleksid 1900. aasta mängud peaaegu ära jäänud ning nad olid halvasti korraldatud. Asi hakkas liikuma alles siis, kui Coubertin lahkus Prantsuse Spordiseltside Liidust (USFSA). Siis otsustas liit korraldada olümpiamängud osana maailmanäitusest, mis Pariisis samal aastal aset leidis, ning mängud võistlesid külastajate pärast muu ekspositsiooniga, jäädes peaaegu märkamatuks. Näiteks vehklemisvõistlused korraldati omamoodi kõrvaletendusena näituse terariistade sektsioonis.

Näituse korraldajad hajutasid võistlused viiele kuule ning jätsid varju asjaolu, et tegemist on olümpiamängude osadega (peale olümpiamängude korraldati näituse raames muidki spordivõistlusi), nii et paljud võistlejad ei saanudki kunagi teada, et nad osalesid olümpiamängudel, teised aga arvasid, et käisid olümpiamängudel, kuigi see tegelikult nii ei olnud. Näiteks Margaret Abbott (USA) võttis nalja pärast osa üheksa auguga golfiturniirist ja võitis selle, kuid ei saanudki kunagi teada, et ta on olümpiavõitja.

Riigid-osavõtjad24

Võistluspaigad Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-,

ragbi-, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil.

Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljakul Boulogne'i metsas. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is.

Jalgpall

Köie tõmbamine

Mängudest osavõttPariisi olümpiast võttis osa 26 rahvuskoondist ja 1225 (1206

meest ja 22 naist) sportlast. Toimus 95 võistlust 20 spordialal. Võrreldes esimeste, 1896. aasta

suveolümpiamängudega oli osalevaid riike poole rohkem, sportlasi neli korda rohkem ning ka tulemused olid

paremad.Esimest korda võtsid mängudest osa ka naised (tennises toimusid võistlused naisüksikmängus ja segapaarismängus, golfis toimusid eraldi võistlused naistele, kroketis võistlesid

mehed ja naised koos). Esimene naisolümpiavõitja oli Charlotte Cooper (tennise naisüksik- ja segapaarismängus).

Esimesed naisvõistlejad olid proua Brohy ja preili Ohnier Prantsusmaalt kroketis. Ka purjetamisest võttis osa

naisvõistleja krahvinna Helen de Pourtales, kes tuli Šveitsi võistkonna koosseisus 1,0–2,0 tonni klassis olümpiavõitjaks.

Charlotte Reinagle Cooper1)Kuld Pariis 19002)Kuld Pariis 1900Tennis

Helen de Pourtales1)Kuld Pariis 1900Purjetamis

Alvin Kraenzlein võitis kolme päeva sees 60 meetri jooksu, 110 ja 200 meetri tõkkejooksu ning kaugushüppe. Neli kuldmedalit kergejõustikus on seni ületamatu saavutus. Tema konkurent Meyer Prinstein, kes pühapäeval toimunud finaalvõistlusest loobus, pidas temaga pärast võistlust maha rusikavõitluse. Ka paljud teised USA sportlased keeldusid pühapäeval võistlemast, sealhulgas mõlemad 1500 meetri jooksus osalejad ja ratsutamise (Prix des Nations) võistkond. Järgmisel päeval võitis Prinstein kolmikhüppe, edestades poole meetriga 1896. aasta suveolümpiamängudel olümpiamängude ajaloo esimese kuldmedali saanud James Connollyt.

Alvin KraenzleinKuld Pariis 190060 m jooksKuld Pariis 1900110 m tõkkejooksKuld Pariis 1900200 m tõkkejooksKuld Pariis 1900Kaugushüppad

Ray Ewry (USA), kes lapsepõlves oli põdenud lastehalvatust, võitis 16. juulil kergejõustikus 3 esimest kohta (hoota kõrgushüpe, hoota kaugushüpe ja hoota kolmikhüpe). Taastumisharjutused olid tema jalad tugevaks teinud. Temast sai hiljem 8-kordne olümpiavõitja.

Irving Baxter (USA) võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (kõrgushüpe ja teivashüpe) ja 3 teist kohta.

Walter Tewksbury (USA) võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (200 meetri jooks ja 400 meetri tõkkejooks), 2 teist kohta ja 1 kolmanda koha.

Ray EwryKuld Pariis 1900 Hoota kaugushüpeKuld Pariis 1900 Hoota kolmikhüpe Kuld Pariis 1900 Hoota kõrgushüpe Kuld Saint Louis 1904 Hoota kaugushüpe Kuld Saint Louis 1904 Hoota kolmikhüpeKuld Saint Louis 1904 Hoota kõrgushüpe Kuld London 1908 Hoota kaugushüpe Kuld London 1908 Hoota kõrgushüpe

Walter TewksburyKuld 1900 Pariis 200 m jooks Kuld 1900 Pariis 400 m tõkkejooksHõbe 1900 Pariis 60 m jooksHõbe 1900 Pariis 100 m jooksPronks 1900 Pariis 200 m tõkkejooks

Esimest korda olid olümpiamängude kavas kriket, kroket, elusate tuvide laskmine, takistusujumine (need võeti hiljem kavast välja), golf, ragbi ja jalgpall. Kavast olid välja jäetud maadlus ja tõstmine ning võimlemises oli ainult üldvõistlus ilma eraldi aladeta.

KroketPelota

Kriket

Kuldmedaleid ei antud. Esimese koha eest sai hõbemedali ja teise koha eest pronksmedali. Teistel andmetel ei antud üldse medaleid, vaid mälestusesemeid (vaagnaid, vihmavarje, mappe), mida enamasti keelduti vastu võtmast. Mõned sportlased said medalid kätte 1912. aasta suveolümpiamängude ajal.

Autasud

Medaliarvestus Kuldmedaleid sai kõige rohkem Prantsusmaa (26),

teiseks jäi USA (20) ning kolmandaks Suurbritannia (17).

Koht Riik Kokku1 Prantsusmaa 92 või 952 USA 49 või 533 Suurbritannia 31 või 38

Tegi Maria Bograja, seitsmenda «А» klassi Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi õpilane

2013.03.23.