View
5.056
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,detsember 2015
28.01.2016
Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-
turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus pöördus langusesse tagasi;
Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;
III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;
Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude laekumise suurenemisel;
Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;
Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule; keskmine palk ulatus 1082 euroni;
Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;
Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.
Lühikokkuvõte 2/3TuludDetsembri lõpu seisuga Tulusid on laekunud 94,5% aastaks planeeritust; Maksutulude laekumine kasvas 7,7% (427 mln) võrreldes eelmise
aastaga; Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (56,2 mln)
võrreldes eelmise aastaga, sh kogumispensionimakse 13% ja kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks 8,1%;
Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 26,8% (311,8 mln) võrreldes eelmise aastaga, sh toetuste maht kahanes 281,5 mln eurot ning omanikutulud 23,8 mln eurot.
Novembri lõpu seisuga Töötukassa tulu vähenes 12,3% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 157,3 mln
euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le;
Haigekassa tulusid laekus 872,5 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 57,6 mln eurot ehk 7% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 26,6 mln eurot.
Lühikokkuvõte 3/3KuludDetsembri lõpu seisuga Kuludeks suunati 8,33 mld eurot, kasv 556,8 mln eurot ehk 7,2% võrreldes mullu
sama ajaga; Toetuste maht kasvas vastavalt 256 mln eurot ehk 6,8% võrreldes mullusega; Tööjõukulude maht suurenes 6,9% ja majandamiskulude maht 7,8% võrreldes
eelmise aasta sama ajaga; Investeeringuid tegid riigiasutused 337,3 mln euro ulatuses, kasv 23,8% v.e.a.
Novembri lõpu seisuga Töötukassa kulud on 10,4% suuremad võrreldes mullu sama ajaga moodustades
118,7 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 11,2%, aktiivsetele tööturu-meetmetele 7,8% ja töötuskindlustushüvitisteks 13,3%;
Haigekassa on kuludeks suunanud 899,9 mln eurot, kasv 64,2 mln eurot ehk 7,7%, perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 13,3 mln euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 13,2 mln euroga;
Valitsussektori ülejääk ulatus 0,3%ni SKPst.
Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev
2010
II III IV 2011
II III IV 2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
II III-10
-5
0
5
10
EU Estonia FinlandSweden Latvia GermanyRussia
%, v.e.a
Eurostat, Vene Statistikaamet
Majandususaldus Eestis on olnud languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 1060
70
80
90
100
110
120
EL27 EestiLätiLeedu
Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155 9-80
-60
-40
-20
0
20
40
TööstusTeenindusTarbijadKaubandusEhitus
2001
2001Q2
2001Q3
2001Q4
2002
2002Q2
2002Q3
2002Q4
2003
2003Q2
2003Q3
2003Q4
2004
2004Q2
2004Q3
2004Q4
2005
2005Q2
2005Q3
2005Q4
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
2015Q2
2015Q3
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
% %
ESA
Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni
2012
II III IV 2013
II III IV 2014
II III IV 2015
II III-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeksJaemüügi mahuindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)
Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014
2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015
2015Q2
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
EratarbimineKapitali kogumahutus põhivarasseKaupade ja teenuste eksport
% v.e.a.
SA
Eesti majanduskasvu veab eratarbimine
ES
Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu aeglustumisele
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
0
5
10
15
20
25
Hõive kasvSKP reaalkasvTöötuse määr, parem skaala
% %
Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu% v.e.a.
ES
I II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IVI II III
IV
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
-60
-40
-20
0
20
40
60
Hüvitised töötajatele
Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
EratarbimineValitsussektori tarb.KTKTIInvesteeringudVarude.muutusEksport–import
2009
02030405060708091011122010
02030405060708091011122011
02030405060708091011122012
02030405060708091011122013
02030405060708091011122014
02030405060708091011122015
020304050607080910
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)
%
Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni
2012 2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013 2013Q2
2013Q3
2013Q4
2014 2014Q2
2014Q3
2014Q4
2015 2015Q2
2015Q3
-10
0
10
20
Kaupade eksport
Kaupade import
% v.e.a.
SA
Kehva välisnõudluse mõjul kaupade ekspordi langus süvenes III kvartalis
RIIGIEELARVE TULUD
2015.a laekus tulusid 8 miljardit eurot (94,5% eelarvest), kasv 2,1% v.e.a
2013 2014 20150
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
5,102.5 5,513.5 5,940.5
1,037.91,131.1
1,187.31,453.7
1,164.0852.2
101.5%97.4% 94.5%
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)
Maksulaekumised kokku kasvasid 7,3%Eelarve 2015 (tuhat EUR)
12 kuud 2015 (tuhat EUR)
12 kuud v.e.a.
Eelarve 2015 täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 7 127 772 7,3% 102,3%KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 5 940 506 7,7% 102,3%Füüsilise isiku tulumaks 309 000 329 941 -4,5% 106,8%Juriidilise isiku tulumaks 320 572 424 285 23,1% 132,4% Sotsiaalmaks 2 370 000 2 392 809 7,2% 101,0% Raskeveokimaks 4 300 5 072 18,3% 118,0% Käibemaks 1 865 000 1 858 383 9,5% 99,6% Aktsiisid kokku 882 350 872 963 4,4% 98,9%
Alkoholiaktsiis 240 000 222 054 0,9% 92,5%Tubakaaktsiis 185 000 183 468 3,0% 99,2%Kütuseaktsiis 424 000 431 979 6,8% 101,9%Pakendiaktsiis 250 1 239 511,0% 495,6%Elektriaktsiis 33 100 34 224 3,2% 103,4%
Hasartmängumaks 22 700 22 987 -1,0% 101,3% Tollimaks 30 200 34 065 12,3% 112,8%EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 1 187 265 5,0% 102,0%
Töötuskindlustusmakse 150 113 152 056 -12,4% 101,3%
Kogumispensionimakse 129 000 124 677 13,0% 96,6%
KOV tulumaks 826 000 852 541 8,1% 103,2%
Maamaks 59 000 57 992 -1,6% 98,3%
Mittemaksulisi tulusid laekus möödunud aastal 852,2 mln eurot (57,6% eelarvest), kahanemine 26,8% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude väiksema laekumise tõttu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
50
100
150
200
250
300
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,047,9
22,823,7
25,5
154,1
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müükFinantstulud Muud 2014 laekumine 2013 laekumine
mln EUR
RIIGIEELARVE KULUD
Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 556,8 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 4,0 mld eurot, muud tegevuskulud
2,54 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,44 mld eurot. Antud toetuste maht suurenes 256,0 mln eurot ehk 6,8%. Muud tegevuskulud kasvasid 142,6 mln eurot ehk 5,9%. Finantskulud vähenesid 5,0 mln eurot ehk 26,9%.
Kulude maht 8,33 mld eurot, kasv 7,2% v.e.a. – detsembris oluline kulude
kasv
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
200,000,000
400,000,000
600,000,000
800,000,000
1,000,000,000
1,200,000,000
659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524679,534,827686,256,609661,632,813609,426,254679,722,765698,939,652967,823,986
2015 2014 2013
Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 7,4% v.e.a.
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,44 mld eurot ehk 105,1% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 1,26 mld eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 1,34 mld eurot, mis moodustas 100,2% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.
Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,9% rohkem ja majandamiskuludeks 598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
20,000,000
40,000,000
60,000,000
80,000,000
100,000,000
120,000,000
140,000,000
160,000,000
180,000,000
200,000,000
86,984,039.196,410,258.9115,283,063.1115,958,795.1116,345,629.1123,269,056.6113,360,211.4110,095,267.2105,183,395.4119,545,432.1138,490,983.5194,334,654.5
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013
Riigiasutuste investeeringud kasvasid, investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 9,5% v.e.a.
Investeeringuid tehti 468,9 mln eurot ehk 49,2 mln eurot vähem kui mullu. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 mln eurot, mis on 23,8% ehk 64,8 mln eurot
rohkem kui mullu samal ajal. Investeeringutoetusi anti 131,6 mln eurot, mis on 46,4% ehk 114,0 mln eurot vähem
kui möödunud aastal samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
3526
4128 30 30
48 51 5158
38
82
32
1323 17
24
44 48 45 4553 52
735%4%
6%
4% 4% 4%
7% 7% 7% 8%
5%
12%
5%2%
3%2% 4%
6% 7% 6% 6%8% 7%
11%
Välistoetuste väljamakseid tehtud 658,9 mln eurot ehk 43,1% plaanitust, suurimad
väljamaksete tegijad MEM ja MKM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
HTM KKM MEM MKM SIM SOM ülejäänud kokku*
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
156,548,047.0133,797,139.0276,880,338.0261,544,061.070,088,625.089,088,150.0
18,139,342.0
87,403,061.880,333,906.2
207,913,912.6
166,099,277.6
58,399,044.346,563,944.7
12,182,735.1
55.860.0
75.1
63.5
83.3
52.3
67.2
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 410 mln eurot ehk 60,5% ning Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest 123,8 mln eurot ehk 99,6%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
Struktuuri-toetused
Maaelu/kalandus
EuroopaPõlluma-janduse
Tagatisfond
Muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi0
100,000,000
200,000,000
300,000,000
400,000,000
500,000,000
600,000,000
700,000,000
800,000,000
0
20
40
60
80
100
120
140
160
678,267,855.0
152,620,009.0124,256,461.0
33,401,534.013,513,106.04,026,737.0
410,039,008.5
83,875,066.9123,804,663.7
21,740,359.413,845,333.55,591,450.6
60.555.0
99.6
65.1
102.5
138.9
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välistoetustest tehtud väljamaksete maht aasta lõpus kasvas oluliselt
Välistoetusi maksti 658,9 mln eurot ehk 65,5% plaanitust. peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvelt 31 mln eurot. Perioodi 2014+ vahenditest oli väljamakseid tehtud 109,1 mln eurot, sh struktuuritoetuste osas 68,6 mln eurot ja maaelu arengukava osas 40,3 mln eurot
Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 341,2 mln eurot ehk 99,1% planeeritust. Lisaks on tehtud 2014+ programmperioodi väljamakseid 68,8 mln eurot ehk 20,6% planeeritust;
Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 43,6 mln eurot ehk 92,2% planeeritust. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 40,3 mln eurot ehk 39,1% planeeritust.
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 99,6% aastaeelarvest, enamik väljamakseid jäi aasta lõppu.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 13,8 mln eurot ehk 102,5% aastaks planeeritust;
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 5,6 mln eurot ehk 139% aastaks planeeritust.
Välistoetuste kasutamine programmiperioodidel
Struktuuritoetused 31. detsembri seisuga 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,8% ja toetusi
välja makstud 97,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,2 mld eurot; lõpetatud on 14 677 projekti, mida oli võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni; 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 22,8,% ja toetusi välja
makstud 2,1% ehk 68,8 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5 mld eurot), töös on 404 projekti ja lõpetatud 9 projekti.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 99,8% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 14,2% ja välja makstud 5,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;
EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on heaks kiidetud 96,1% ja välja makstud 90,4% perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. 2014+ perioodi Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid seisuga 31.12.15 ei ole tehtud.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Välja on makstud 63,3% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 96,4% perioodiks määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.
Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad seoses töötuskindlustusmakse
määrade langetamisega 3%lt 2,4%le
2015. a üheteistkümne kuu tekkepõhine ülejääk on 38,5 mln eurot ehk 111% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 33,3 mln eurot (46,4%) väiksem.
2015.a üheteistkümne kuu tulu on 157,3 mln eurot ehk 88,3% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 22,1 mln eurot (12,31%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
Töötukassa 11 kuu kulud 118,7 mln eurot, kasv 10,4% v.e.a. tulenevalt suurenenud
töötutoetustest, töötuskindlustushüvitistest ning aktiivsete tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest Suurenenud on töötutoetus 11,2% (90,5% eelarvest), tööjõukulud 13,3% (79,6%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 7,8% (58,6% eelarvest), majandamiskulud 32,7% (90,7% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 13,3% (93,4% eelarvest) ja nendelt arvestatud sotsiaalmaks 8,5% (94,8% eelarvest, ülekulu 3,3 pp) ning kindlustushüvitis koondamise korral 10,4% (116,9% eelarvest, ülekulu 25,3 pp) .
Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 24,9% (eelarvest 50,7%), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 1,2% (87,8% eelarvest).
Kulude muutuste põhjused perioodil jaanuar-november Töötutoetuse kulu on kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär
3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on suurenenud 2 742 isiku võrra. Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 339 eurolt
343 eurole (saajate arv on langenud 2 370 isiku võrra). Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud
484 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 2 015 eurot, 2015.a 2 218 eurot). Koondamishüvitiste saajate arv on tõusnud 827 isiku võrra, aga keskmine hüvitis
on langenud 33 euro võrra ( 2014. a 1 532 eurot, 2015. a 1 499 eurot).
Registreeritud töötute hulk aasta lõpuks kasvanud 8% v.e.a., aasta keskmine töötute
arv väiksem
TÖÖHÕIVE
Detsembris registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 29 774 inimest ehk 4,7% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
2015. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid ligi 8% rohkem kui 2014. aasta lõpus, samas, aasta keskmine registreeritud töötute arv vähenes.
2015. aasta keskmiselt oli töötukassas arvel 27 989 inimest, mis on ligikaudu 1 500 töötut vähem kui 2014. aastal. Aasta keskmine registreeritud töötuse määr langes 2014. aasta 4,7% pealt 2015. aastal 4,4% peale. 2015. aastal oli registreeritud töötute arvu langus mõnevõrra aeglasem kui eelneval aastal.
https://www.tootukassa.ee/uudised/registreeritud-tootus-detsembris-ja-2015-aastal
Haigekassa eelarve puudujääk prognoositust 16 mln eurot suurem, kulud kasvavad kiiremini kui
tulud
Haigekassa 11 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 26,6 mln eurot. Novembri lõpuks on tulusid laekunud 872,5 mln eurot ehk 91,6% aastaks
planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 867,6 mln eurot, mis on 11,4 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014.a. sama perioodiga on tulude maht kasvanud 57,6 mln eurot ehk 7%.
Kulusid on tehtud 899,9 mln eurot ehk 94,5% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 64,2 mln eurot ehk 7,7%.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-50,000,000
-40,000,000
-30,000,000
-20,000,000
-10,000,000
0
10,000,000
20,000,000
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksed ületavad eelarvet -
kokku on eelarve miinuses 26,5 mln euroga Tervishoiuteenuste kulud kokku on 655,7 mln eurot, sh eriarstiabi 517,5 mln,
üldarstiabi 84,5 mln, õendusabi 26,2 mln, haiguste ennetus 6,7 mln ja hambaravi 20,8 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud peamiselt eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 13,3 mln euroga.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 108,1 mln eurot, mis on 105% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad eelarvet 13,2 mln euroga.
Ravimite hüvitisi on välja makstud 102,6 mln eurot, mis on 92% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 970 tuh euroga. Kasvanud on nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 8,2 mln eurot ehk 90% aasta eelarvest.
RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
Riigikassa likviidsete varade maht kahanes 23,3% v.e.a.
Aasta lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,15 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 733,1 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 398,5 mln eurot.
Stabiliseerimisreserv suurenes 29,6 mln eurot ehk 8,0% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 347,9 mln eurot ehk 23,3% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5,3 mln eurot ehk 55,6% v.e.a.
2014 detsember 2015 detsember0
200,000,000
400,000,000
600,000,000
800,000,000
1,000,000,000
1,200,000,000
1,400,000,000
1,600,000,000
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
368,913,285.6 398,489,324.0
1,125,002,855.0 747,875,039.0-23.3% -23.3%
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus, võrreldes aasta algusega ja v.e.a. (%)
mln
eur
Valitsussektori üheteistkümne kuu nominaalne eelarve ülejääk oli 0,3% SKPst ehk 53,1 mln
eurot
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOVVS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015
mln EUR % SKPst
Lühendite selgitused a – aasta; EA – eelarve; EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa
Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MEM - Maaeluministeerium
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; SIM – Siseministeerium; Sk – skaala; SKP – sisemajanduse
koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise
aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.