2010 Detsember

T T Ü T U D E N G I L E H T . D E T S E M B E R 2 010

T E A D U S T E KO N V E R E N T S IE R I VÄ L JA A N N E

Kolumn: Mis keda vaevab?

Tudengid saavad omamaja ülikooli südamesse!

KUIDAS EHITADA ROBOTIT?

Eksperiment: Vargus raamatukogus

TTÜ Kino on tudengiorganisatsioon, mille eesmärgiks on TTÜ üliõpilaskonnale pakkuda häid, huvitavaid ja harivaid filmielamusi. Kellele ei meeldiks olla sõprade ringis mõnusalt koos ja samal ajal filmi nautida? Selleks ongi TTÜ Kino - hubane seltskond ja loomulikult hea filmivalik. Näitame igal esmaspäeval VII-226 auditooriumis mõnd väärtfilmi. Lähemat infot leiad meie kodulehelt: ttukino.ee. Selleks, et soodsamalt kinos käia, on sul võimalus osta Kinoklubi liikmekaart. Kinoklubi liikmeks saab lihtsalt- maksad 100.- (6.39 €) ja saad selle eest vastu klubikaardi, millega saad TTÜ Kinos 5 filmi vaadata. Samuti saab kinoklubi liige õige pea kaasa rääkida ka edasiste filmide valikus. Niisiis, miks sina ei ole juba kinoklubi liige? Detsembrikuus TTÜ Kinos linastuvad filmid on:

PAPA

6. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 - Pilet 35.- (2.24€) kaasa karastusjook

Südantsoojendav komöödia armastusest, sõprusest ja meheks olemise kunstist. Rattapood on tõeliste meeste pärusmaa ning siin töötavad Jõrgen ning tema alluvad Juan ja Aziz. Aziz on elu parimas vormis leskmees, hea välimusega, hea kokk ning hea naistetundja. Temast saab kohe-kohe imearmsa väikese poisi vanaisa – vähemalt nii ta arvab. Selleks puhuks asub Aziz otsima toredat vanaema ning ühtäkki ei suju miski enam plaanipäraselt.

PIMEDUS 13. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 - Pilet 35.- (2.24€) kaasa karastusjook

Linna laastab "valge pimeduse" epideemia. Võimud isoleerivad esimesed kannatanud mahajäetud vaimuhaiglasse, kus äsja loodud "pimedate ühiskond" kiiresti laguneb. Karantiinis valitseval õudusunenäol on üks pealtnägija - naine, kes ei ole nakatunud. Varjates oma võimet näha, hakkab ta teejuhiks seitsmele võõrale inimesele. Ta juhatab nad karantiinist välja otse laastatud linnatänavatele, kus kõik tsivilisatsiooni alustalad on kokku varisenud. Nende retk on täis ohtusid, nende ellujäämine ja viimne lunastus peegeldab inimloomuse visadust ja sügavust.

DETSEMBER 2010 3TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Jõuluajal headestmõtetest

Kaidi TahulaPeatoimetaja

Peatoimetaja : KaiDi taHULa ([email protected])KeeLetoimetaja : mÄRt tiBaR

KÜLjeNDaja : maRi HUNt | esiKaaNePiLtNiK : maRKo ViLBeRG (FotoKLUBi) RePoRteRiD : siGRiD KaLLe, VeiKo KaRU, maRtiN simPsoN, aLeKsaNDes VassiLjeV

VÄLjaaNDja : ttÜ ÜLiõPiLasesiNDUsmaKett : sLow | tRÜKK : as VaBa maa

aaDRess : eHitajate tee 5, taLLiNNKiRjUta : [email protected] | HeLista 620 3621

©stUDioosUs 2010 | KõiK õiGUseD KaitstUD

Peagi on käes paksu lumega kaetud väljade ja külma põhjatuule aeg. Mulle isiklikult lumi meeldib, kõik on valge ja puhas. Ka inimesed on jõuluaegu rahulikumad ja sõbralikumad. Kui ainult kusagile kaubanduskeskusesse ei satuks…

Mäletad veel neid aegu, kui olid väike põnn ja istusid jõuluõhtul akna all, soojad villased sokid jalas, ööriided seljas ja sosistasid viimaseid soove päkapikkudele, et need jõuluvanale edastada? Kindlasti mäletad rohelise torkiva kuusepuu kummalist aroomi ning lõhutud jõuluehte kilde põrandal –

kuis vanemad siis alles pahandasid! Ka vanaema küpsetatud piparkoogid on sul raudselt meeles!

Ära siis unusta – jõulud pole poodle-miseks, vaid möödaniku meenutuseks. Kuid ära unusta ka õppida, sest sess on varsti ukse taga!

Studioosus läheb selleks aastaks talve-puhkusele, oleme tagasi jälle veebruaris. Kuid ega see ei tähenda, et me asjadel silma peal ei hoiaks. Kui näed midagi põnevat ja tahad sellest kirjutada, siis ootame su lugusid ja vihjeid igal ajal!

SISUKORDPeatoimetaja veerg / 4

Kolumn / 5

teadusklubid ttÜ's / 5

tudengid saavad oma maja ülikooli südamesse / 6

teadusprorektor erkki truve arvab: meie doktorandid on meie lapsed / 8

Doktorandid on ttÜ tipptoode / 10

Konverents: tipikas teadlaseks / 10

talveakadeemia / 11

teaduste lugu / 12

Robotex 2010: Kuidas ehitada robotit / 14

Noored insenerid arendavad vormelautot / 16

Noorenenud võrkpalliklubi tõotab närvikõdi / 17

eksperiment: vargus raamatukogus / 17

tegijal võimalustest puudu ei tule / 18

Plagiarism / 20

Grown up digital / 20

internships Continued… / 21

tseBa / 21

student council activities / 21

jõululugu / 22

PEATOIMETAJA VEERG

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

DETSEMBER 20104TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT

Tere Talve, mein liebe STudenT! ma loodan eT Sul on varbad SoojaS olnud ja nina pole TaTine. TTÜ-S köeTakSe ju kenaSTi. kui Sa oled juhTumiSi kunagi vileTSamapoolSeS kooliS k äinud, SiiS vaheST mäleTad veel, kuidaS TalviSel ajal Sai konTrollTööd kirjuTa-deS villaSe k ampSuni SeeS niheldud, eT Taldupidi ÜleS roomavaT alajahTumiST eemale hoida.

Meie ülikoolis on ruumid õnneks palavast ajutööst ja küünarnukiaurust soojad. Kohe-kohe on käes jõulud. Jõu-lud on teadupoolest soovide ja lubaduste aeg. Selleni, millised on olnud sinu soovid, minu mõistus ei küündi. Küll aga tahaks ma rääkida sulle sellest, mida on teised noored viimasel ajal tahtnud. Tahaksin tuua välja nimelt kaks viimase aja noortedebatti ja sellest, miks võiksid sina, tipikas, midagi muud soovida.

Esimene neist toimus oktoobris, siinsamas meie endi peahoone seinte vahel. „Põlvkondade debatil“ istusid suurettevõttjate nagu Hans H. Luik ja Tiiu Järviste ning majandus- ja kommu-nikatsiooniminister Juhan Partsi vastas neli „noorettevõtjat“, kellest ettevõtja oli tegelikult ainult üks ja ei paistnud ka oma poole arvamusi jagavat. Üle-jäänud kolme noore soov sellel debatil oli, et riik muudaks hetkel ebasoodsat keskkonda uutele ettevõtetele noorte-sõbralikumaks. Jättes kõrvale fakti, et enamiku ajast olid noored vait ning majandusminister täitis tühja kohta vestluses, seletades kenasti lahti statistikat, nagu miks on enamik

ti debatil, mis leidis aset visioonikonve-rentsil „Mina muudan Eesti tulevikku!“ Tänapäeva tööandja on kitsi ja ei taha noort inimest värvata ning ühiskond on liiga kurt, et kuulda noorte häält. Seda, mis keelab ühel suu ja kätega inimesel rakendada oma sõnavabadust, olla aktiivne ühiskonnas ja selle läbi ennast kuuldavaks teha, ma ei mõista. Kuid tõsi, paljudel noortel pole tõesti tööd. Seevastu tegevpoliitikutele pakutud lahendus tundus mulle aga küll üksjagu kummaline. Nimelt lahendaks nii selle kui ka kõik teised noorte probleemid tulevikus noorteminister.

Jätame kõrvale fakti, et loota lahendust kõigile noorte probleemidele, luues noorteministeerium, on võrdväärselt lootusetu kui poevarguste vastu võitle-mine poevarguste- ja halva ilma vastu võitlemine halva ilma ministeeriumi asutamisega. Idee paistab olevat võetud „Riigimeestest“. See öeldud, tekib ikkagi küsimus kogu selle teema päevakajali-suses.

„Noori ei taheta tööle võtta, kuna neil on vähene töökogemus,“ selgitas Postimehele üks asjaosalistest. Esiteks, tööandja seisukohast ei peaks kaalu-magi olukorda, kus näiteks keskmise palgaga tööle tahab astuda ilmakodanik, kelle eelmistest töökogemustest ei ole ette näidata kaks kolm, ükskõik millist töökohta. Aga miks peakski? Olgu sellel inimesel ette näidata milline tahes kraad või diplom, ei ole see üksi väärt pooltki nii palju kui üheskoos reaalsete töökoge-mustega. Olgu see töökogemus kas või erialast erinev. Olgu ta ettekandja amet, õhtuses vahetuses või suvine töö ehi-tusel, näitab reaalne töökoht igal juhul oskust alluda korraldustele, olla vastu-

ettevõtteid Tallinnast, oleks noored minu meelest pidanud sügavalt häbi tundma, nurisedes viletsate ettevõtlus-tingimuste üle, istudes sellise inimese vastas nagu Hans H. Luik. Nimelt, ettevõtjad nagu tema pidid alustama olukorras, kus puudus stabiilne majan-dus, ettevõtlustavad, vajalik know-how ja normaalne õigussüsteem. Lisaks sellele ei oleks tolleaegsed osanud unis-tadagi ei EAS-idest, arengufondidest, think-tankidest, äri-inkubaatoritest ega muudest riigipoolsetest abinõudest, mis on tänapäeval olemas, et põhimõtteliselt igaüks saaks soovi korral ärimehe pükse jalga proovida. Aga ometigi on mingil põhjusel just praegu aeg, mil ülehari-tud majandustudengid, kes oma tervet õppelaenu maksvates ülikondades, mille püksid pole eales veel mingit muud tööd teinud kui koolipinki poleerinud, vaatavad hapult otsa vanadele tegijatele suhtumisega „you had it easy“.

Siiski onnoortelparatamatult ka tõsisemaid probleeme, nimelt vae-vab noorsugu täiesti tõsine töötus.Paar päeva tagasi, kui ma artiklit kirju-tasin, seletasid noored järjekordsetele poliitikutele just seda. Probleem tõstata-

MISKEDAVAEVAB?Aleksandr [email protected]


tustundlik ja samas iseseisev. Samal ajal kui üksainus diplom või koht ülikoolis näitab ka parimal juhul vaid õppimisvõi-met, midagi, mida meie liigile kaugeltki imeks panna ei saa.

Meie endi ülikooli lõikes ei paista õnneks kõnealune teema väga aktuaalne olevat. Eelmises Studioosuse numbris avaldatud artiklis „Kas tasuta lõunaid on olemas?“ oli välja toodud statistika, mis hindas TTÜ üliõpilaste tööhõiveks 61,2%. Meie ridades on töötuid seega 38,8% ja arvestades sellega, et kõik tudengid ei olegi töötamisest huvitatud, ei julgeks ma väita, et töötus oleks meil see kõige hullem häda.

Iseenesest ei usuks ma ka, et ühel töökal ja arukal noorel oleks raskusi töö leid-misega. Pahatihti ei taha noor inimene aga käsi „lihttööga“ määrida ning siis jääbki alles vaid norida, et sobiva palga-numbriga ametit ei olda lahked jagama. Sellistel puhkudel ei aitagi ei püssi- ega ka ussirohi, rääkimata diplomist mille eest selle hüpoteetilise õppuri vanemad on maksnud.

Kallis tipikas, ma soovin sulle julget pealehakkamist ja häid mõtteid. Loo-dan, et sedapuhku mainitud probleemid sind ei vaeva ja kui vaevavadki, siis ei vaja sa vähemalt eraldi ministeeriumit nende lahendamiseks. Me oleme tipi-kad, kui üldse keegi noortest, siis meie ikka võiks ju iseendaga hakkama saada!

Edu sessil!

Sass

TTÜ/TTK FORMULA STUDENTFS Team Tallinn on noortest toote-arendajatest ja mehaanikainseneridest koosnev teadusklubi, mille eesmärgiks on projekteerida ja valmistada ülemaa-ilmsel tootearendusvõistlusel Formula Student osalemiseks väike, kerge ja kiire vormelauto – nn tudengivormel.võta ühendust: jaanus vint,[email protected],www.formulastudent.ee

TTÜ ROBOTIKLUBI TTÜ Robotiklubi koondab ligi 40 aktiivset robootikast huvitatud tuden-git ning kokku üle 200 huvilise. Klubi viib läbi robotiehituse vabaõppeainet, arvukaid kursusi õpilaste, tudengite ja juhendajate seas, osaleb mitmetel robo-tivõistlustel, kust on toonud auhinnatud kohti, tegutseb mitme arendusprojekti kallal, on seotud Robotexi (www.robo-tex.ee) ning Baltic Robot Sumo (www.balticrobotsumo.org) organiseerimise-ga, omab tihedaid sidemeid Baltimaade robotiehitajatega ning teiste Eesti robo-tiklubidega. Klubis on võimalik teostada lõputöid ja praktikat.võta ühendust: martin kontus,[email protected],www.robotiklubi.ee

TTÜ SÄÄSTVA ARENGU KLUBI SAK uurib ja propageerib säästva arengu ideed inseneeria ja ettevõtluse valdkondades. TTÜ Säästva Aren-gu Klubisse kuuluvad üliõpilased ja vilistlased, kes on huvitatud ökoloogi-lise ehituse, taastuvenergeetika ja muu säästva innovatsiooni juures olemisest ning tegutsemisest.võta ühendust: [email protected]

MAJANDUSTEADUSKONNA ÜLIõPILASTE TEADUSLIK ÜHING (MÜTÜ)MÜTÜ koosneb majandusteaduskon-na tudengitest, mille eesmärgiks on tegeleda tudengiteaduse edendamisega TTÜ Majandusteaduskonnas. Ühingu töö kõige olulisemad komponendid on majandusteadusalased üliõpilastööde konverentsid ning teadusseminarid ja tudengite kaasamisvõimalused õppetoo-lide teadusteemadesse.võta ühendust: oliver parts,[email protected],www.ttu.ee/majandusteaduskond/teadus/uliopilaste-teaduslik-uhing

MÄENDUSE JA GEOLOOGIATEADUSKLUBIEesmärgiks on tutvustada tudengitele erinevaid aspekte mäenduse ja geoloogia vallas.võta ühendust: mäeinstituutehitajate tee 5, vii korpus, 2. korrus, veiko karu

TARTU EHITISTE RESTAUREERIMI-SE TUDENGITE SELTS (TERTS)TTÜ Tartu Kolledži tudengiteadusklu-bi, kelle eesmärgiks on ettevalmistada ehitiste restaureerimiseks tudengeid ja noori spetsialiste ette tööks Eestis ja rahvusvahelises keskkonnas.võta ühendust:restaureerimistudengid.blogspot.com

TTÜ LENNUNDUSE JAKOSMOLOOGIA KLUBITTÜ lennunduse ja kosmoloogia tea-dusklubi Tallinnas Ehitajate tee 5.võta ühendust: paul [email protected]

TeadusklubidTTÜ's

TTÜ-S TeguTSevaderinevad TeaduSklubid, kuS on võimalikerinevaTel erialadel k a aSa lÜÜa.


aprilli alguSeS avaTakSe ÜkS oSa TTÜ ÜliõpilaSma-jaST, miS Tänu oma mulTi-funkTiSona alSuSele loob TudengiTele võimaluSed nii r ahulikukS õppimiSekS kui k a meeleoluk akS va-ba aja veeTmiSekS.

TTÜ üliõpilasmajaks nimetatakse TTÜ vana raamatukogu ja endist rektoraati (I korpuse teine korrus, kus praegu asuvad Best Estonia ruumid). Aprillis avatakse TTÜ üliõpilasmaja vana raamatukogu-poolne osa. 2000 m2 suurune üliõpilas-maja kogu kompleks valmib täielikult 1. septemberiks 2011. TTÜ tudengite kultuurikeskuseks kujundatavat maja on tänu selle multifunktsionaalsusele võimalik kasutada väga erineval otstar-bel õppimisest kuni meeleoluka vabaaja veetmiseni.

Üliõpilasmaja on ülikooli linnaku süda-mes asuv ehitis, mida ühendab õppehoo-nega suurejooneline galerii. Tudengitele mõeldud hoone ehitamise idee algatas TTÜ üliõpilasesindus juba aastal 2003, kuid head mõtted hakkasid rakendust leidma alles mõned aastad hiljem. 2005. aasta rektori valimistel oli üliõpilasmaja üks kolmest punktist üliõpilaste esitatud ootustest uuele rektorile. Aastatel 2005-2006 hakati planeerima hoone asu-kohta ning tekkisid esimesed joonised üliõpilasmajast. Tänasel päeval võime juba näha ehitustöid vana raamatukogu ruumides.

Üliõpilasesindajate poolsete projekti eestvedajate Tanel Ausi ja Karel Kund-ratsi sõnul on üliõpilasmaja peamine eesmärk ennekõike luua tudengile koht, kus kvaliteetselt oma aega sisustada ja ennast hästi tunda. Tudeng ei pea enam loengute vahele jäävat aega koridoris veetma ega ebamugavatel aknalaudel

osa võtta ja soovi korral ka ise korralda-da mitmesuguseid üritusi nii päeval kui ka öösel ning seda mitte ainult õppepe-rioodil vaid aastaringselt. Saalis saab tegeleda lausa mitme üritusega korraga, sest saali on võimalik vaheseinte abil osadeks jaotada.

Üliõpilasmajal ei puudu ka oma tudengi-kohvik, kus saab mõnusalt aega parajaks teha einestades või niisama vesteldes. Tudengikohvikus saab üliõpilane teha endale soojaks näiteks kodust kaasavõe-tud sööki. Kohvikumenüü valikus on tudengisõbralike hindadega kergemad road, karastusjoogid ning lahja alko-hol. Lisaks on võimalik vaadata suurelt LCDlt erinevaid telekanaleid, käia sõpradega jalgpalli või muud spor-disündmust vaatamas, mängida piljardit ja erinevaid laumänge.

TTÜ Üliõpilasmaja aitab luua tõelise Tipika tunde ning suurendab ülikooli ühtekuuluvustunnet. Üliõpilasmajast saab ülikooli brändi osa, millega paista-me silma nii Eestis kui ka mujal maail-mas - üliõpilaskeskne ülikool muudab hariduskeskuse atraktiivsemaks ning on eeskujuks kõigile teistele omataolistele. Praegu puudub üliõpilasmajal nimi. Ühel erilisel hoonel peaks olema ka sel-lele kohaselt eriline nimi. Kõigi Tipikate ideed on nimeotsingutel oodatud. Oma panuse saavad kõik tudengid anda ka üliõpilasmaja omanäoliseks muutmisel andes ideid, mida huvitavat võiks seal toimuda. Anname kõik oma panuse parima üliõpilasmaja loomisel, mis eales nähtud! Teeme sellest tõelise tipptegija-te maja!

Kutsume kõiki üles osa võtma TTÜ üli-õpilasmaja nimekonkursist. Konkursil osalemiseks lõika järgmiselt lehelt välja kupong, täida see ning otsi üles ülikooli pealt väike kupongimajake ning poeta kupong majja või sisesta oma nimeva-riant internetis www.ttu.ee/otsinnime. Kõigi ideid ja arvamusi seoses üliõpilas-majaga ootame aga [email protected]

jalga puhkama – üliõpilasmaja pakub mugavaid võimalusi istumiseks ja niisama olemiseks nii õppetöö vahele jääval päevasel ajal kui ka õhtul pärast väsitavat koolipäeva.

Teine kitsaskoht on üliõpilasesindajate poolsete eestvedajate sõnul organisat-sioonide liiga suur hajutatus kooli peal. TTÜs on aina aktiviseeruv üliõpilaselu, kus tegutseb ligi 50 erinevat tudengior-ganisatsiooni, kellel hetkel puudub oma ruum või asuvad need ülikoolilinnakust eemal. Üliõpilasmaja loob erakordse võimaluse koonduda TTÜ üliõpilasor-ganisatsioonidel ühe katuse alla. Tänu sellele suureneb organisatsioonideva-heline koostöö ja paraneb infoliikuvus. Enamikele antakse üliõpilasmajas oma ruum, mis loob parema töökeskkonna ja tõstab tegutsemismotivatsiooni. Kind-lasti saab hoogu juurde organisatsiooni-devaheline koostöö ja paraneb ka nende omavaheline kommunikatsioon.

Praeguste visioonide kohaselt hak-kab üliõpilasmaja täitma päevasel ajal tühimikku raamatukogu ja lärmakate koridoride vahel. Üliõpilasmajast saab päevasel ajal koht, kus tudengitel on võimalik tulla tegema grupitöid, lihtsalt tunda end mõnusalt. See lahendaks mitu probleemi, sest hetkel on raamatukogu avalikes ruumides kohati suhteliselt häi-riv sumin. TTÜs on üks õpituba, mis on pidevalt inimestest pungil. On olemas küll kaasaegsete tingimustega raamatu-kogu, kus saab individuaalselt õppimas käia ning eelnevalt aja broneerides selleks ettenähtud ruumis ka suuremas grupis töötada, kuid taolisi ruume on vähe ning järjekorrad tekitavad sega-dust. Üliõpilasmaja pakub lahendusena privaatsemaid nurgakesi grupitööga tegelemiseks, mille tarvis pole vaja ka eelnevalt aega kinni panna.

Üliõpilastel on võimalus ise kujunda-da spetsiaalselt neile mõeldud hoone tegevust ja olemust. Üliõpilasmajas on kaks suuremat saali (suurem 350 m2 ja väiksem 175 m2), kus tudengid saavad

Tudengidsaavad oma maja ülikoolisüdamesseSigrid Västra

AUTOR

ARHITEKTUURI -JAKONSULTATSIOONIBÜROO

joonise nimetus

lepingu Nr. litsentsi Nr. joonise Nr.

staadium osa

töö nimetus

mõõt kuupäev

O/Ü "R - KONSULT"

ARHP.P.

01.3

3D VISIOONID

arh. Irina Raudarh. Tarmo Õkva E 118 / 2004 - P

31.05.2010

TTÜ, EHITAJATE TEE 5, VANA RAAMATUKOGU JA I ÕPPE-KORPUSE OSALINE REKONSTRUEERIMINE

114076

VAADE ÕUELE PÕHJA SUUNAST

VAADE ÕUELE TUDENGIMAJA - ( VANA RAAMATUKOGU ) POOLT

Üliõpilasmaja nimi võiks olla__________________________________________________________

Soovin saada edaspidi Üliõpilasmajas toimuva kohta informatsiooni. Meie sooviksime :)

Eesnimi__________________________________

Perekonnanimi____________________________

Teaduskond_______________________________

E-mail__________________________________

Telefoni nr_______________________________

Kuupäev____________________

Aitäh! Sinu üliõpilasesindus

Tead, milline nimi sobiks ideaalselt peatselt valmivale TTÜ üliõpilasmajale?Jaga seda meiega ja võida

ELUAEGNE V.I.P KAART

Esita nimi internetis www.ttu.ee/otsinnime või lõika välja kupong ja too üliõpilasesinduse (VI-200) ees olevasse kupongimajja. Kampaania kestab kuni 31. detsembrini 2010.

TEREMINU NIMI ON

. . .

kõikidele üliõpilasmajas toimuvatele üritustele. Lisaks jäädvustatakse Sinu, kui kõige geniaalsema tipika,

nimi igaveseks uue üliõpilasmaja seinale. Milline au!

90


profeSSor erkki Truve on juba Üle k ahekÜmne a aSTa TTÜ-S TööTanud. Ta on õppejõud, menTor oma TudengiTele ja nÜÜd on Ta k a TeaduSprorekTor, kuid eelkõige on Ta Teadlane.

KUIDAS TE SATTUSITE TARTU ÜLIKOOLI BIOLOOGIAT õPPIMA? MIKS SELLINE VALIK?Alates 4. eluaastast saadik suvitasin Käsmus. Ma käisin hästi palju üksinda metsas ja eks sealt see tuligi. Ma läksin muidu ülikooli mõttega, et minust saab hiirte (nende, kes on metsas) uurija. Teine variant oli hakata arstiks nagu mu isa, aga ta oli nii hea arst, et ma ei julge-nud seda eriala valida, kuna teadsin, et kõik hakkavad mind niikuinii temaga võrdlema.

KUI RASKE OLI ÜLIKOOLI SISSE SAADA? MILLISED OLID SISSEAS-TUMISEKSAMID?Bioloogias oli aastakümneid konkurss umbes 3, mis tänapäevaste konkursside-ga võrreldes tundub väike, aga sellel ajal sai üks inimene kandideerida vaid ühte ülikooli ja ühele erialale. Tundub, et see konkurss oli tol ajal kõrge. Sisseastumiseksamid olid matemaatika, kirjand, bioloogia, keemia. Oluline on see, et lisaks eksamitele oli vestlus, mille eest ei antud hinnet. Nendel, kes jäid oma sisseastumiseksamite hinnetega kahe hinde vahele, oli ülikoolil õigus lähtuda vestlusest. Ma arvan, et neid eksamite palle ei liidetud mehaaniliselt kokkugi. Tõenäoliselt, kui inimesel olid eksamihinded 4, 4, 4, 3 ja kui vestlusest tuli välja, et tal on tõeline sisuline huvi selle eriala vastu, siis teda võidi vastu võtta.

datud ja siis on sul õigus doktoritööd kaitsta. Enamasti jäävad doktoritööd kaitsmata, kuna pole artikleid. Kuidas rohkem artikleid avaldada? Siin on küsi-mus juhendajates.

Doktoranton tudeng.Ja tudengil on juhendaja. Ning juhen-daja ütleb,mida uurida ja kuidas. Doktorantuuris on kõige suurem prob-leem see, et meil on terve rida valdkondi, kus inimestel on umbes selline arusaam, et doktorant on iseseisev teadlane, kes ise mõtleb välja, mida ja kuidas ta uurib, ning siis on kuskil juhendaja, kellega ta paar korda aastas suhtleb. See on vale arusaam – doktorant on tudeng. Ja tudengil on juhendaja. Ning juhendaja ütleb, mida uurida ja kuidas. Doktorant muidugi mõtleb kaasa, parandab ja modifitseerib juhendajat, kui seda on vaja, ning viib selle ellu. Asja teine pool on see, et juhendajad peavad olema ini-mesed, kes on võimelised neid artikleid genereerima. Inimene, kes ei suuda ise artikleid avaldada, ei kõlba ka juhenda-jaks.

Meie doktorandid on kui meie lapsed – me peame hoolitsema nende eest päevast päeva, hommikust õhtuni. Me peame muretsema, et neil oleksid tööks

MILLISED OLID TEIE LEMMIKAI-NED, MILLISED MITTE?Minu jaoks oli koolis vist kõige nõrgem aine tööõpetus. Olen käeliselt vilets. Ma olen öelnud, et kui võiksin ise teha kriteeriumeid, mille alusel geenitehno-loogia erialale tudengeid vastu võtta, siis tõenäoliselt ma võtaksin nad vastu 7. klassi tööõpetuse hinde järgi. Sellepä-rast, et eksperimentaalses teaduses on käeline oskus peaaegu et kõige olulisem. Mõelda peab ka muidugi oskama.

KUIDAS TOLLEAEGNE ÜLIKOOLI-ELU VÄLJA NÄGI?Bioloogidel oli see väga eriline. 1960-ndate lõpus olid bioloogias müstilised lennud, kus õppisid näiteks Priit Pärn, Nikolai Laanetu, Aarne Vaik jt. Tollal said vist algatatud enamik traditsioonidest, mis olid täies elujõus veel ka kaheksakümnendatel – sügisene rebaste ristimise Laeva pidu, kevadine liivapidu, suvised Palmse mängud jne. Elasime umbes nagu korporatsioonis. Me olime ülikooli mõttes vilets näide - me suhtlesime küllaltki vähe teiste teaduskondadega. Aga tänapäevastele tudengitele ees-kujuks ja tervislike eluviiside näiteks tollest ajast midagi tuua ei ole.

TTÜ (LOODETAVASTI) SEAB OMA EESMÄRGIKS KAHEKORDISTA-DA AASTAS DOKTORIKRAADI KAITSNUTE ARVU (70-LT 150-LE). MILLISED OLEKSID LAHENDU-SED EDUKALT DOKTORANTUURI LÄBINUTE ARVU SUURENDAMI-SEKS?Lahendused on väga lihtsad – tuleb rohkem teaduslikke artikleid avaldada. Praegusel hetkel on Eestis mehaaniliselt lihtsad reeglid: saad kolm artiklit aval-

TEADUSPROREKTOR ERKKI TRUVE ARVAB: MEIE DOKTORANDID ON MEIE LAPSED

Sigrid [email protected]

normaalsed tingimused; aitama neid, kui nad hätta jäävad; ja kui nad oma doktoritöö ära kaitsevad, siis peame neid aitama, et nad leiaksid kihvti post-doc töö. Probleem on, et tihtipeale see nii ei ole.

MILLINE ON TEIE VISIOON SEOSES TTÜ-GA?Positiivne. Formaalses mõttes on ülikool siis edukas, kui seal tehakse palju teadust, mis tähendab: palju häid artikleid, palju selliseid patente, mis on maha müüdud, palju edukaid spin-off ’e ja palju doktorikraade. Sekundaarsed eesmärgid: ettevõtlikkus, palju tuden-geid, majanduse toetamine.Kokkuvõtlikult: hea teaduslik produkt-sioon ja neil, kes seda teadust teevad, peab siin hea olema.

MIDA TE ARVATE TTÜ DOKTO-RANTIDE KOGU ETTEVõTMIS-TEST?Ma pole tundnud, et näiteks geeniteh-noloogia instituudi (GTI) tudengid tunneks selliste kogude või klubide jä-rele mingit vajadust. See suhtlus, mis on 100% vajalik, see toimub laboris kuidagi iseenesest, kuna palju doktorante on seal niikuinii hommikust õhtuni omavahel ninapidi koos. Seega, kui ühel hetkel kaob vajadus selliste klubide/kogude järele, siis me oleme väga edukad olnud. Aga hetkel on see reaalsus teine. Meil on sadade kaupa doktorante, kes näevad oma juhendajat paar korda kvartalis jne. Mul on nendest lastest väga kahju ja mul on kohutavalt piinlik kogu selle olukorra pärast. Kui nende enda poolt organisee-ritud kogude olemasolu annab võima-luse omavaheliseks suhtluseks, siis seda tuleb toetada. Aga ma ütleksin, et see on selline raskete aegade üleelamise näh-tus. Ma kujutaksin ette, et ühel hetkel

meil poleks seda vaja, et doktorantide ja post-doc’ide omavaheline suhtlus toimuks niikuinii.

TEATAVASTI TOIMUVAD MATE-MAATIKA-LOODUSTEADUSKON-NAS (ERINEVATES INSTITUUTI-DES) SEMINARIDE SARJAD - MIS ON NENDE EESMÄRK JA KUIDAS TOIMIVAD? See on sellise klubilise tegevuse reaalne alternatiiv. Loomulikult me peame üksteisega rääkima teadusest – oma teadusest ja sellest, mis mujal maailmas toimub. GTI-s on oma tööde seminaride sari ja siis Journal Club, kus räägime sellest, mida teised inimesed on viimase paari nädala jooksul avaldanud. See on sama elementaarne nagu õhtul hambapesu. Ma ei teagi, kuidas teisiti saaks. Eksperimentide tegemise kõrval ongi see kõige olulisem osa ülikoolist. Me peame oma lähimate kolleegidega rääkima teadusest – siis nad saavad meid kritiseerida, ideid anda, parandada.

Formaalses mõttes onülikool siis edukas, kui seal tehakse palju teadust.KUIDAS JõUDA TEISTES TEADUS-KONDADES SELLE TULEMUSENI?Ei ole nii, et meil on siin jube kihvt loo-dusteaduskond ja kõik muu on must ja pime maa. See toimub ka teistes teadus-kondades – Küberneetika Instituudis on see juba viiskümmend aastat niiviisi

olnud, korrapäraselt peavad seminare nt geoloogid, biorobootikud, ja kindlasti paljud teisedki. Võib-olla igal pool ei toi-mu see korrapäraselt igal nädalal nagu GTI-s. See ei ole midagi erakordset, aga peaks olema absoluutselt homogeenselt igal pool nii, kuid sinna me pole veel jõudnud.

MATEMAATIKA-LOODUSTEADUS-KONNAS ON HULGALISELT PRAK-TIKAT – LABORIPRAKTIKUMID JA MUUD SELLISED. KAS AKADEEMI-LISES ÜLIKOOLIS ON VõIMALIK KõIGIS VALDKONDADES PRAKTI-KAT RAKENDADA?Peab olema. Kui ei suudeta, tuleb vähem tudengeid võtta. Mida tähendab ma-jandusteaduskonnas praktika? Ilmselt praktika on erinev mõiste, see ei ole igal pool käeline. Meil on tunniplaanis vähe praktikat, aga selleks, et saaksid oma diplomi, pead tegema väga palju tun-niplaanivälist tööd, mis on meie puhul see, et teed laboris mingit eksperimenti. Tõenäoliselt majandus- või sotsiaaltea-duskonnas istud raamatukogus ja loed. See ei ole tunniplaanistatud tegevus. See ongi akadeemilise tegevuse sisu.

Erkki Truvesündinud

23.02.1965 tallinnasHaridus:

tallinna 21. Keskkool, 1983tartu Ülikool, bioloogia-geograafia-

teaduskond, 1988, cum laude Teaduskraad: tartu Ülikool, PhD, 1996,

„studies on specific and broad spectrumvirus resistance in transgenic plants“

Mõned teadustöö suunad:taimede sobemoviiruste

molekulaarne iseloomustamine,RNa vaigistamine ja selle

supressioon, taimedemüosiinid



kui pöörduda popula arSe infoporTa ali vikipeedia poole, SiiS TeaduS on „SÜS-Tema aTiline inimTegevuS, miS on SuunaTud pÜSivä är-TuSega TeadmiSTe Sa amiSe-le ja TalleTamiSele“. kuid mida Tähendab TeaduS TTÜ Tudengi jaokS?

TEADUSESTSelleks et teha teadust, tuleb järgida lihtsat valemit:

põhiküsimus + info + hüpotees + katsete tulemused + tulemusteanalüüs + järelduse tegemine = tulemus + publitseerimine

Igaüks võib teha teadust, kuid üks olu-line asi jääb paljudel tegemata. Viimane samm, laiema publikuni jõudmine, on see, mis lihtsalt huvilistele tihtipeale üleliia keeruline tundub. Seega tuleb ilmselgelt selleks rohkem võimalusi pakkuda.

KONKURSISTKuigi TTÜs on võimalik omandada haridust ka ilma teadusega kokku puutumata, on siiski tudengeid, kes teadustööga ka tegelevad. Üliõpilaste

teadustöö hindamiseks korraldab TTÜ Üliõpilasesindus 2005. aastast Tu-dengite Teadustööde konkurssi, mille eesmärgiks on tähelepanu väärivate teadustööde leidmine ning nende auta-sustamine. Selle aasta konkursi parimad on nüüdseks selgunud:

Konverents: Tipikas TeadlaseksMärten [email protected]

li TriniTy hall College'i dokTor andi r aphael heffroniga. TeaTavaSTi on ingliSe vanadeS Ülikoolide STrukTuur kolledžipõhine ja peamiSTeS kolledžiTeS omakorda on undergr a-duaTe ja gr aduaTe Tudengi-Tel organiSaTSioonid, miS oma liikmeTe hulgalT on ligilähedaSed.

Uurisin 2009. aasta kevadel pisut asja ja ilmnes, et TTÜ-s mingit doktoran-tide ühiskeha polnud. On küll Noorte Teadlaste Akadeemia, kuid paraku pole see piisavalt aktiivne ja pidasin õigeks, et

DOKTORANDID ON TTÜ TIPPTOODEKalev Kallemets, majandusteaduskond, TTÜ Doktorantide Kogu algataja ja [email protected]

nagu rekTor keevallik on Soome kogemuSe koh-Ta öelnud, eT 90% SealSeST kõrgTehnoloogiaST on TehnoloogiaSiire, nii Sai k a dokTor anTide kogu idee alguSe minu kooS-TööST Cambridge'i Ülikoo-

LOODUS- JATÄPPISTEADUSTEVALDKOND:bakalaureuse kategoorias:• I preemia: Victor Alarimagistri kategoorias:• I preemia: Ann Karafin

TEHNIKATEADUSTEVALDKOND:bakalaureuse kategoorias:• I preemia: Merike Ventmagistri kategoorias:• I preemia: Martin Esinurm

SOTSIAALTEADUSTEVALDKOND:bakalaureuse kategoorias:• I preemia: Natalja Napsepmagistri kategoorias:• I preemia: Karin Kondor

KONVERENTSISTKonkursi lõpetusena toimub 25. no-vembril TTÜ aulas Tudengite teadus-tööde konverents, kus kõigil tudengitel on ainulaadne võimalus näha, millega nende kaaslased suletud uste taga labo-ris tegelevad. Lisaks presentatsioonidele on rääkimas ka külalisesineja ning hu-vitava etteastega astub üles Teadusbuss „Suur Vanker“. Päeva lõpetab konkursi parimate autasustamine, kus diplomeid annab üle TTÜ teadusprorektor Erkki Truve.kohtumiseni konverentsil!

Pildil projektijuht Märten Lukk


Talveak adeemia TeaduS-arTikliTe konkurSS on olnud k ahekSa a aSTaT Tu-dengiTeaduSe Tõukejõud. SihikindlalT jäTk aTakSe SamaS vaimuS, eT edendada eeSTikeelSeT TeaduST ja eT TudengiTel olekS võimaluS oma TeaduSTööd laiemale ringkonnale TuTvuSTada.

MIKS HAKATI KONKURSSIKORRALDAMA? Eesmärk oli kokku kutsuda Eesti erine-vate ülikoolide tudengid, kes tegelevad erinevate valdkondade ja uurimisteema-dega. See annab ülõpilastele võimaluse oma ideid teistele tutvustada, saada tagasisidet ja konstruktiivselt teema üle arutleda. Oluline ongi, et teadustöö ei jääks ainult oma ülikooli seinte vahele, vaid sellest kuuleksid ja loeksid ka teised asjast huvitatud.

SÄÄSTEV ARENG TAUST-SÜSTEEMINA2003. aastast toimuva TalveAkadeemia konkursi ja konverentsi taustsüstee-miks on olnud säästev areng. Esitatavad teadusartiklid peavad olema seotud jät-kusuutliku arenguga või seda käsitlema. TalveAkadeemia üheks eesmärgiks on

teadusesse panustati 46 teadusartikliga. Kaheksa aasta jooksul on kokku laeku-nud 174 artiklit. Kõik teadusartiklid on kokku koondatud kogumikesse, mis on ülikoolide raamatukogudes leitavad.

TUNNUSTATUD ETTEVõTMINETalveAkadeemia panustamine tuden-giteadusesse ei ole jäänud märkamata ja tunnustamata. Haridus- ja Teadus-ministeerium ning Eesti Maaülikool on MTÜ TalveAkadeemiat tunnustanud teaduse populariseermise eest. Kind-lasti annab see korraldajatele veel enam motivatsiooni jätkuvalt tegeleda õilsa eesmärgi nimel - tudengiteaduse popu-lariseerimisel.

tutvustada säästvat arengut kui arengut, mis hõlmab enamasti kõiki eluvaldkon-di. Areng saab olla säästev, kui kaasata nii majandus, keskkond, ühiskond jne. Seetõttu on artikleid võimalik esita-da neljas valdkonnas, mis jagunevad omakorda teadusharudeks. Need neli valdkonda põhinevad Eesti Teadusinfo-süsteemi klassifikatsioonil.

TõUSUD JA MõõNADKõik aastad ei ole vennad. Nii on olnud ka konkursi puhul. 2005. ja 2006. aastal esitati kõigest 10 artiklit, esimesel aastal 18. Aastal 2007 oli põhjust rõõmusta-miseks – konkursile laekus 33 artiklit. Rekordaasta oli aga 2010, mil tudengi-

ka meil tekiks oma doktorantide kogu. Suhtlesin sel teemal Üliõpilasesinduses Sirli Krikki ja Karel Kundratsiga ning tekkis mõte, et kutsume doktoran-did kokku, et arutada, kas niisugune ühistegevus üldse huvi pakub. 15. juunil toimuski esimene doktorantide koos-olek, millest võttis osa üllatavalt palju doktorante – ligi 60. Arutasime, milline on eri teaduskondades doktorantide suhtluse, juhendamise ja üldise rahulolu tase. Leidsime, et arenemisvõimalusi on. Augusti kohtumisel otsustasime esimese ühisseminari korraldamise ja töötasime välja juhendamise hea tava. Septembris kohtusime rektor Keevalliku ja teadus-prorektor Truvega ning doktorantide esindaja kaasati uue TTÜ arengukava väljatöötamisse. Hiljuti osales üle 200 doktorandi doktorantuurialases uurin-gus, millest tulenes vähemalt 2 praktilist

soovitust TTÜ arengukavva, ning meil on panus ka TTÜ Üliõpilasesinduse arengusse. Suurepärane oli rektori ja teadusprorektori osalusel Alek Kazlovi korraldatud I doktorantide seminar 19. oktoobril.

Oleme arutanud, et esialgu ei hakka TTÜ doktorantide kogu eraldi juriidilist keha moodustama ja soovime tegutseda ÜE koosseisus – oleme ju kõik tuden-gid. Kuid doktorantide osakaal peab tõusma. Kui me tahame olla Euroopa tasemel teadusülikool, peaks 2015. aastaks tänase 60-70 asemel igal aastal TTÜ lõpetama 150 doktoranti ehk täna ligi 700-liikmeline doktorantide pere peab kasvama vähemalt kahekordseks. Oluline on ka doktorantuuri sisukuse, juhendamise ja teadusliku Eesti-sisese konkurentsitiheduse arendamine. Väga oluline on doktorantide suunatud ra-

hastamine ja noorõppejõudude tasusta-mine, sest konkurentsivõimetu palgata pole reaalne TTÜ vananeva akadeemi-lise personali kvaliteetne põlvkonnava-hetus.

Vajadus teadmistepõhise Eesti järgi on olemas. Meie unistus targast ja jõukast riigist jääb aga kasvava kraadiõppurite, kraadiõppe kvaliteedi ja rahastuseta vaid soovmõtlemiseks. Doktorantide kogu annab oma panuse, et see oleks reaalsus.

TalveAkadeemia – 8 aastat tõukejõuduLiis Sinijä[email protected]

ROBOTKALAinfotehnoloogia teaduskondbiorobootika keskus

TTÜ Biorobootika Keskus koordinee-rib viie ülikooli koostöös läbi viidavat Euroopa Liidu teadus- ja arenduste-gevuse 7. Raamprogrammi projekti FILOSE (Robotic FIsh LOcomotion and SEnsing). Meie eesmärgiks on jäl-jendades päris kalu luua robotkala, mis suudab tunnetada vedeliku voolu oma kehal ning sellele reageerida, kasutades ära vee keeriseid ning tõstes nii oma ujumise efektiivsust. Robotkalade uuri-mine võimaldab ära kasutada looduselt saadavaid teadmisi, loomaks tulevikus paremaid allveesõidukeid, mille kala-sarnane liikumine pakuks alternatiivi praegu kasutusel olevatele ebaefek-tiivsetele seadmetele. Lisaks kaladele tegeletakse Biorobootika keskuses ka kirurgiarobotite turvalisusega, ohutu robotõppimise algoritmidega ning mitmete muude põnevate projektidega. Meie tegevuse kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt www.biorobotics.ttu.

ee.

Robotkala

Robotkala vees. Pildil teadur Taavi Salumäe

Robotkala vees

EUROMÜNTIDE VõLTSINGUTE TUVASTAMISE TEHNOLOOGIAinfotehnoloogia teaduskondelektroonikainstituut

TTÜs on koostöös Ardoran OÜ ja Met-rosert AS-ga ning Riia Tehnikaülikooli-ga välja arendatud mõõteseadmed ning riist- ja tarkvaralised ning samuti mate-maatilised liidesed metallide elektri-juhtivuse täpseks mõõtmiseks. Saadud tulemuste ja vahendite baasil hakkab AS Metrosert pakkuma koostöös TTÜ-ga ca 20-le Euroliidu mündivermimise firmale (Soomes, Saksamaal, Austrias, Portugalis jm) kvaliteetsemat ja soodsa-mat toodetud müntide mõõteseadmete kalibreerimise-sertifitseerimise-taatle-mise teenust. See on esimene Euroopa Liidu poolt esitatud teadus-arendustöö projekti pakkumise võitmine Eesti organisatsioonide poolt.

UUDNE PÄIKESEPANEELIDETEHNOLOOGIAkeemia- ja materjalitehnoloogia teaduskondmaterjaliteaduse instituut

Materjaliteaduse instituudi teadlased töötavad arendustööga, millega saavu-tada maailmas läbimurret päikeseener-geetikas, kasutades päikesepaneelide valmistamisel kõrgvaakumtehnoloo-giast odavamaid - pulbrilisi tehno-loogiaid. Pulbriosakestest valmista-takse päikesepaneeli kihti, mis püüab päikeseenergiat. Uudseid patareisid saab integreerida ehitusmaterjalidesse - seintesse ja katusesse, kahhelplaa-tidesse, kuid neid saab kasutada ka elektrigeneraatorites. Eelkõige basee-rutakse sellele, et saada väljund energia suurtootmisesse.

Päikesepaneelid

Vanemteadur Olga Volobujeva

Päikesepaneelid

Vetikmasin

Tead

uste

lug

u


RATASJALGmehaanikateaduskondmehhatroonikainstituut

Ratasjalaks on ühendatud ratta ja jala positiivsed küljed. Tulemuseks on hea läbivus erinevates maastikutingi-mustes, sh treppidel ja astmetel. Heal maastikul on tegemist hariliku rattaga. Kui maastik muutub raskesti läbitavaks, saab vastava mehhanismi abil ratasja-last välja tuua pöiasegmendid ja seeläbi paraneb ratasjala läbivus märgatavalt võrreldes tavalise rattaga. Ratasjalga on võimalik kasutada mobiilsetes robotites, sh pommi-, luure- ja pääste-robotites, militaarrakendustes ning ka vaatlusrobotites.

MULTIKOPTERIDmatemaatika-loodusteaduskondfüüsikainstituut

Multikopter on masin, millel on rohkem kui üks propeller ehk rootor. Multikopter on ideaalne filmimise või pildistamise platvorm, et teha objek-tidest, kuhu on keeruline ligi pääseda, pilte ja seejärel 3D mudeleid. Pilti saab üle raadiolingi maale saata ja videopril-lide olemasolul võib lennumasinat ka puhtalt video järgi juhtida. Õhust tehtud kaadreid või videoid kasutatakse mitmetes kohtades - filmi-võtetel, bändi promovideo filmimisel, aerofotode tegemisel, arheoloogilistel väljakaevamistel, teaduslikes uurimis-töödes ja mujal. Multikoptereid on maailmas ehitatud väga palju, kuid TTÜ füüsikainstituudi teaduri Veljo Sinivee ehitatud masin on hinna poolest kordades odavam. See näitab, et maailmatasemel teadus on TTÜs kohapeal katsutav ja teostatav.

MacGyveri-stiilis kaamerakopter

ENERGIA JA SISEKLIIMA LABORehitusteaduskondkeskkonnatehnika instituut

Laboris olevad spetsiaalsed päikese-kiirguse ja hajuvalguse stendid aitavad inseneridel ning arhitektidel parandada energiasimulatsiooniprogrammide kasutusoskusi. Heliodon-stend on 1,1 m2 suurune ruudukujuline pind, mida on võimalik kasutada analüüsimaks päikesekiirgust hoonetes erineval laiuskraadil, aasta- ja/või kellaajal. Päi-kesestendi juurde kuulub prožektor ehk valgusallikas ja peegel, mis peegeldab prožektorist tuleva valgusjoa päikeses-tendile kinnitatud hoone maketile.

Päikesestend otsese päikesekiirguse analüüsimiseks

Hajuvalguse mõõtmise testkamber on kuubikujuline, mõõtmetega 2,25×2,25 meetrit ja kõrgusega 2,25 meetrit. Testkambri seinad on seest kaetud peeglitega, laes on valgust läbilaskev membraan, mille kohal valgusallikad. Lihtsate testidega on võimalik selgita-da, milliste parameetritega peab ruumi aken olema, et seal tagada normidele vastav hajuvalgus ja mis mõju avaldab see hoone jahutus- või küttekoormuste kujunemisele ja hilisemale energiatar-bele.

Testruumi sisevaade hajuvalguse ana-lüüsimiseks. Pildil dotsentHendrik Voll

ALALISPINGEMUUNDURTAASTUVENERGEETIKARAKENDUSTELEenergeetikateaduskondelektriajamite ja jõuelektroonika instituut

Teadustöö raames on arendatud ning täiustatud alalispingemuundurit, mis on mõeldud kasutamiseks elektriga käitavatel rööbassõidukitel (elektri-rongid, rööbasbussid). Töö eesmärgiks on tõsta muunduri kasutegurit (3%) ja võimsustihedust (30%) ning vähendada muunduri massi (15%). Koostöös AS-ga Estel Elektro tehakse ettevalmistusi kontseptsiooni masstootmiseks.

Alalispingemuundur

ROBOTPLATVORMAUTONOOMSETEALGORITMIDE TESTIMISEKSmehaanikateaduskondmehhatroonikainstituut

Mehhatroonika eriala tudengite erine-vate kursuste raames on loodud univer-saalne robotplatvorm, mille eesmär-giks on pakkuda töökindel platvorm erinevate autonoomsete algoritmide testimiseks. Juhtalgoritmid on põhili-selt seotud navigatsiooni ja tööstsenaa-riumitega, nn territooriumi valvamine, tänavakoristus, jt väikemajapidamise igapäevatööd. Robot omab universaal-seid toite ja andmeside liideseid, mis võimaldavad talle paigaldada väga laia spektriga tööseadmeid. Roboti välja-töötamine annab tudengitele teadmisi keerukate süsteemide ehitamisest ning lisaks erialastele teadmistele võimaldab projektis osalemine saada tudengitel töö käigus reaalne ettekujutus projekti juhtimisest ning grupitööst.


roboTex Toimub nÜÜdSekS juba kÜmnendaT korda, miS Teeb SelleST juba juu-belivä ärTuSega ÜriTuSe. TänavuSe a aSTa võiSTlu-SekS on planeeriTud jalg-pallivõiSTluS nii nagu k a eelmiSel a aSTal. Seega kõik roboTid, miS roboTexile Tu-levad, peavad olema prog-r ammeeriTud vaSTavalT võiSTluSele.

Üks tüüpiline robot on ratastega metall-konstruktsioon, mis sõidab ringi ja teeb seda, mis talle ette on öeldud. Roboti füüsilised osad on: veermik, toitesüs-teem, elektroonika, täiturid ja andurid. Roboti ehitamine algab ülesande püsti-tamisest, mida robot peab tegema. Liht-samaid roboteid on võimalik ilma erilise projekteerimiseta käsitööna valmis ehi-tada. Kui robot on keeruline ja enamik detaile valmib tööstuslikuna, siis tuleb kasutada roboti projekteerimiseks CAD (lühend ingliskeelsest fraasist computer aided design [arvutidisain]) süsteeme. Kõige sagedamini kasutatakse mehaani-ka projekteerimiseks SolidWorks või So-lidEdge tarkvarapakette. Nendes annab kogu roboti ehituse erinevad variandid läbi proovida, hoides hiljem kokku aega ja raha, mis oleks kulunud mittevajalike detailide valmistamisele. Virtuaalsel teel luuakse kõik detailid ja nendest tehakse omakorda koost, kuni valmib kogu robot. Mudelite järgi valmistatakse ka reaalsed detailid. Lisavõimalusena on võimalik robotist fotorealistlik pilt arendada, ja ka disainialaseid katsetusi teha.

VEERMIKRoboti veermikuks on enamasti ratas-tega ühendatud elektrimootorid, mis koos kerega moodustavad kõiki teisi osi kandva platvormi. Elektrimootoritest on lihtsaim kasutada harjadega alalisvoo-lumootoreid, mida on lihtne alalispin-gega juhtida, kuna harjad on kontaktis alati selle mähisega, mis paneb rootori magnetvälja suhtes pöörlema. Efektiiv-sem, kuid kallim on kasutada harjadeta alalisvoolumootoreid, mille mähiseid tuleb elektroonika abil õiges järjekorras kommuteerida. Tavalisel elektrimooto-ril üksinda pole piisavalt jõumomenti

Nende mahtuvus jääb mõne ampertunni juurde, kuid nad suudavad lühiajaliselt välja anda sadu ampreid. LiPo akudega tuleb aga hoolikalt ringi käia, sest nad ei talu liigset tühjenemist. Ka on nende laadimiseks vaja spetsiaalset laadijat. LiPo akude hinnad õnneks langevad pidevalt ja eriti soodsalt saab neid mõnesaja krooniga eBay-st. Keerulise-mates robotites kasutatakse peale elektri ka näiteks suruõhku. Ühe Robotexil kasutatatava võistlusroboti pallide löömine töötas suruõhu pealt. Robotil oli täidetav suruõhupaak, milles oli rõhk 8 baari ja sellest jätkus ligikaudu 25 löögiks. Süsteemi eeliseks on lihtsus ja ka asjaolu, et ei tekitata liigseid häireid.

ELEKTROONIKAElektroonika alla käivad kõik elektroo-nikakomponendid, mis tuleb kokku joo-ta selleks, et elektrivool liiguks mooto-rite, täiturite ja andurite vahel soovitud viisil. Olulisim elektroonikakomponent lihtsama roboti peal on mikrokontroller, milles töötab robotit juhtiv programm. Mikrokontroller on umbes nagu arvuti, millel on hulk primitiivseid LPT ja COM pordi sarnaseid ühendusi. See nüüd ei tähenda, et mikrokontrollerid oleksid primitiivsed, sest neid leidub sa-muti USB, Ethernet ja muude liidestega, kuid lõpuks taandub kogu juhtimine ikkagi lihtsate loogika- ja analoogsig-naalide peale. Isegi keerukamad robotid, mida juhib väike barebone PC, kasuta-vad USB-d vaid mikrokontrolleritele või muudele spetsiaalsetele mikroskeemide-le käskude edastamiseks.

Mikrokontrollereid saab elektrooni-kapoodidest hinnaga 50-300 krooni. Ainult mikrokontrollerist siiski ei piisa, neile on vaja veel lisakomponente nagu kvartsostsillaator, mis paneb mikro-kontrolleri mõne kuni mõnekümne me-gahertsise taktsagedusega tööle. Lisaks on veel toiteahela komponendid nagu pingeregulaator, mis tagab, olenemata aku tühjenemisest, kindla pingega toi-tevoolu, ja kondensaatorid, mis siluvad kõikumisi.

Elektroonika vormistatakse trükk-plaatidena, mille disainimiseks kasuta-takse enamasti vabavaralist CadSoft-i toodetud Eagle'it. Programm võimaldab

ratta pöörlema panemiseks ning selle pöörlemiskiirus on liiga suur, seega kasutada tuleb reduktoreid, milles ham-masülekanne vähendab pöörlemiskii-rust ja annab jõumomenti. Soovitatav on elektrimootor soetada koos reduktoriga, sest siis ei pea hammasrattaid sobitama hakkama. Erinevaid elektrimootoreid leiab mitmetest Eesti elektroonika-pooditest ja erinevatest spetsiaalsetest robootikapoodidest internetis.

Mootorid asetatakse enamasti kõrvuti nii, et üks mootor või mootorite grupp veab ühe poole rattaid, teine teise poole omi. Sisuliselt on tegu linttraktori stiilis diferentsiaalse veoskeemiga. Selliselt saab robot keerata nii sõidu ajal kui kohapeal. Jalgpallirobotites kasutatakse suurema manööverdusvõime saamiseks omniwheel rattaid. Need moodustuvad ratta endaga ristisuunas pöörlevatest rullidest. See tähendab, et ratas saab veereda külgsuunas. Kui asetada kolm või neli sellist ratast kas 120 või 90 kraa-dise nurga alla, on võimalik robotiga sõita igas suunas ringi keeramata. Kau-banduses leiduvate omniwheel rataste miinuseks on väike rullide arv, mistõttu siledal pinnal veereb ratas konarlikult.

Jalgadega robotitel kasutatakse liigendi-tes servomootoreid. Nende iseärasuseks on võime hoida soovitud asendit. Servo koosneb tavalisest alalisvoolumootorist, mis läbi reduktori liigutab mootori võlli. Lisaks on veel mootori asendi tuvas-tamiseks potentsiomeeter ehk takisti, mille takistus muutub võlli pöörates, ja ka juhtelektroonika. Ühe servomootori hind jääb 300 krooni kanti. Kuna jala või manipulaatori kohta tuleb 3-4 ser-vot, kujuneb roboti lõplik hind küllaltki kõrgeks.

TOITESÜSTEEMAku on elektrivoolu allikas, mis paneb roboti tööle. Suuremates robotites, kus on ka raha oluline, võib kasuta-da pliiakusid, mis on üsna odavad ja lollikindlad. Kui oluliseks muutub kaal ja mõõtmed, võib kasutada NiMH ja LiIon akusid, kuid kõige efektiivsemad on LiPo (liitium-polümeer) akud. Need on mudelismis levinud akud, millel on metallkesta asemel pehme fooliumkate, seega on nad teistest oluliselt kergemad.


Robotex 2010:Kuidas ehitada robotit

Mikk Leini, Heiko Pikner, Katrin Haug


koostada trükkplaadi skeemi ja selle jär-gi plaadi pinnalaotuse teha. Vabavaralise versiooniga saab küll maksimaalselt ka-hekihilist piiratud pindalaga trükkplaati teha, aga rohkemaks ei ole enamasti vajadustki. Programmiga tuleb kaasa suur kogu erinevaid komponente. Need koosnevad skeemitähisest ja jäljest. Skeemitähist on näha skeemi vaates. Jälge on näha plaadi pinnalaotusel ja see peab ühtima kompondi reaalsete mõõtmetega ja jalgade paiknemisega. Muidugi saab komponente ka vajadusel lihtsalt ise juurde teha. Trükkplaadid valmistatakse sageli ise, kasutades UV meetodit või ka kilele printimist ja hiljem kuuma triikrauaga tahmaülekannet. Viimane meetod on lihtsasti kasutatav ka kodustes tingi-mustes. Keerulisemad, metalliseeritud läbiviikudega ja mitmekihilised plaadid lastakse teha vastavates firmades.

TÄITURID JA ANDURIDTäitureid ehk igasuguseid elektrivoolu füüsiliseks liikumiseks teisendavaid seadmeid, kaasa arvatud veermiku mootoreid, juhitakse enamasti loogi-liste (digitaalsete) elektrisignaalidega. Näiteks võib ühe tüüpilise AVR või PIC mikrokontrolleri üks viik (rahvasuus ka “jalg”) väljastada 0 või 5V pinget. Vool, mida selle pinge juures tarbida saab, on väike, aga kui seda väljastav viik ühen-dada transistoriga, saab läbi transistori juhtima või mitte juhtima hakata juba oluliselt suuremat voolu. Kuna tran-sistorit läbib vool ainult ühes suunas, siis selleks, et panna mootor vastavalt soovile pöörlema mõlemat pidi, tuleb kasutada H-silla nimelist elektriskeemi. See skeem koosneb kahest transistorite paarist, millest ühed juhivad mootorist voolu läbi ühtepidi, teised teistpidi. Neid ei tohi muidugi korraga juhtima panna, sest see oleks lühis toiteallikale. Mootori kiirust reguleeritakse, kasutades PWM signaali, mille sagedus on enamasti 15 kHz. Selle täitetegurit muutes saab mootori kiirust reguleerida. Sageli kasu-tatakse robootikas valmis H-silla mikro-skeemi või koguni mootorikontrollerit, kuhu on sisse ehitatud lisaks H-sillale ka selle juhtloogika. Viimase hea omadus seisneb selles, et programmeerimise vea tõttu ei saa lühist tekitada.

Andurid on seadmed, mis annavad ro-boti mikrokontrollerile infot selle kohta, mis toimub roboti ümber. Peaaegu alati on robotil vaja aru saada takistuste olemasolust teel – selleks saab kasutada lihtsaid lüliteid, mis kontaktis takis-tusega saadavad mikrokontrollerisse loogilise signaali. Samas oleks targem juba enne kontakti teada takistusest või objektist, mida otsitakse, ja siis tulevad

aga see võtab palju aega, seega tasub enne selle koostamist natuke planeerida ja vältida programmi muutumist nii-öelda spagetiks. Samuti tuleb arvestada, et tarkvara testimine võtab aega, kuna robotit tuleb pidevalt paika sättida ja vahel ka akut laadida.

Tavaliselt on iga programmeeritava üksuse jaoks loodud oma program-meerimiskeskkond. See koosneb tekstiredaktorist, kuhu kirjutatakse koodi, kompilaatorist, mis genereerib masinkoodi, ja debugimise vahenditest. Viimased võimaldavad avastada vigu ja jälgida programmi tööd. Kui tegemist on mikrokontrolleriga, siis spetsiaalset riistvara kasutades on võimalik jälgida selle mälu ja registrite sisu. Levinud võimalus on ka koodi sammhaaval käi-vitamine, kuna reaalselt toimub käskude täitmine tuhandeid kordi sekundis.

Robotites on väga sageli kasutuses Atmega toodetud AVR protsessorid. Nende programmeerimiseks kasutatak-se Atmeli enda toodetud AVR Studio 4 nimelist programmi. Kuna antud tüüpi mikrokontroller on väga levinud, on selle jaoks ka teisi keskkondi.

Keerulisemaid roboteid juhib enamasti arvuti. Olenevalt operatsioonisüstee-mist kasutatakse erinevaid süsteeme. Windowsi jaoks on üks levinumad keskkondi Microsoft Visual Studio. Keerulisemad videotöötlust kasutavad süsteemid on kirjutatud enamasti kahes keeles. Kasutajaliides ja muud osad, mis ei pea reaalajas jooksma, kirjutatakse C#-is. Kiired videotöötluse rakendu-sed luuakse, kasutades keelt C++, ja lingitakse põhiprogrammi külge DLL (Dynamic-link library) failidena.

Selline näeb lühikokkuvõttes välja ühe võistlusroboti ehitamine. See nõuab palju aega, oskusi ning tahet, kuid nagu vanasõnagi ütleb: “Kes tahab, see jõuab!”Roboti ehitamine läheb üldiselt maksma ligikaudu 2500-3000 krooni + tööaeg, arvutite olemasolu ning tahtmine asja teha ja teha seda lõpuni.

KASTRobotexi meeskond tahab tänada ELFA Elektroonikat, kes on ka juubeliüritu-se kuldsponsor, ning soovida kõigile head Robotex 2010-t. Samuti on palju küsitud, kuidas üldse ehitada robotit, mis selleks vaja läheb, palju maksab jne. Nendele küsimustele annab kindlasti selgust ka alljärgnev artikkel, mille koostas TTÜ Robotiklubi juhatuse liige Mikk Leini.

appi erinevad kaugusandurid. Kaks levinumat kauguse mõõtmise meetodit lihtsatel robotitel on optiline triangu-latsioon ja ultraheli kaja saabumise aja mõõtmine. Esimest meetodit kasutavad praktiliselt ainult firma Sharp infra-punavalgusel töötavad andurid. Teise meetodiga andureid toodavad mitmed firmad. Infrapuna kaugusandurite hin-nad jäävad 150-450 krooni ja ultraheli omad 300-650 krooni vahele. Võimeka-mad robotid on varustatud kaameraga ja selle pilti analüüsiva pardaarvutiga. Peale kõrgema hinna tuleb pildi analüü-simiseks kirjutada ka rohkem tarkvara, mis võib vahel ka üsna keeruline olla.

TARKVARA Kui eelnev programmeerimise kogemus puudub, siis robotile tarkvara kirjutami-ne võib rohkemgi aega võtta kui roboti ehitamine. Samas võib tarkvara kirjuta-mise käigus osutuda vajalikuks robotit veel ehitada, sest alles roboti liikuma panemisel selgub, kuidas kontseptsioon ennast tõestab. Kui robotit juhib PC, käib selle programmeerimine samade vahenditega, millega tavalisi arvutiprog-rammegi tehakse. Mikrokontrollerite tootjad seevastu on valdavas enamuses varustanud kasutajad vaid C keele kompilaatoriga. C keeles programmist tehakse assemblerkeel ja sellest masin-kood, mis laaditakse spetsiaalse füüsilise programmaatori abil mikrokontrolleris-se, kus see toitevoolu ühendamisel tööle hakkab. Kompilaator ja programmaator on olulised asjad, mille kättesaadavuse ja hinna üle peaks mikrokontrolleri valikul otsustama.

Mikrokontrolleri programm taandub väga lihtsustatult lõpuks mikrokontrol-leri viikude lülitamisele ja nende oleku lugemisele. Seega tüüpilises roboti programmis loetakse pidevalt sisendeid, mis saabuvad anduritest, ja määratakse väljundeid, mis juhivad täitureid. Prog-ramm töötab sisuliselt lõputus tsüklis, milles korduvalt otsustatakse nii uute kui vanade andmete põhjal, milliseid täitureid ja kuidas juhtida.

Programmi lihtsustamiseks jagatakse see tihti vastavalt tegevustele olekuteks. Näiteks jalgapalliroboti üks olek võib olla palli otsimine, teine selle löömine. Tarkvara koostamisel on soovitav prog-ramm jagada vähemalt kaheks – algo-ritmi osaks ja täitevfunktsionaalsuseks. Viimane võib kanda ka teegi nime, mis on sisuliselt kogum funktsioone roboti andurite ja täituritega suhtlemiseks. Kasutades funktsioone, pole algoritmi-tasandil vaja tegelda mikrokontrolleri-spetsiifiliste käskudega. Tarkvara kir-jutamine ei maksa reaalselt küll midagi,


TTÜ ja TTk TudengiTe Ühine vor meliklubi fS Team Tal-linn on kooS k äinud juba neli a aSTaT. 2006. a aSTa SÜ-giSel eSmakordSelT kokku Tulnud meeSkond koondab inSenerikS õppijaid, keda Seob juba SelleTagi kirg auTonduSe vaSTu ning Soov võTTa oma Ülikoolia aSTa-TeST k a aSa parim võimalik kogemuSTepagaS.

Teinekord on kõrvaltvaatajail pisut ras-ke mõista, mida Formula Student endast kujutab. Ehkki pealtnäha mootorispordi moodi, on sisuliselt tegu tootearen-dusvõistlusega, mis annab tudengitele võimaluse loengus omandatud eriala-seid teadmisi täiendada ja kinnistada. Toode, mida looma hakatakse, on väike ühekohaline vormelauto. Kõik tuleb seejuures ise teha – esmalt kõik arvutis valmis projekteerida, seejärel vajalikud detailid hankida või valmistada ning

seks, ning loobuda kõigest, mis ei teeni seatud eesmärke. Teekond paremate lahenduste suunas paneb eristama olulist ebavajalikust ning tegutsema eesmärgipäraselt. Kaasalöömine annab noorele insenerile reaalse projekteeri-miskogemuse ning kokkupuute tootmis-tehnoloogiatega, tutvustades samas ka tööstuse majanduslikku poolt.

Et meie vormeliklubi tegevus päris kõrgel tasemel on, näitavad senised võistlustulemused. Kahe aasta tagune debüüt Silverstone’is tõi parima uustul-nuka karika, sel suvel näitas meie vormel nii Michigani kui Silverstone’i (70-120 osavõtjaga) suurtel võistlustel esikümne väärilisi aegu. Tõsi, paraku ei lubanud purunenud mootor Ameerikas head tulemust vormistada, kuid Inglismaal hõivasime lõpp-protokollis 7. rea. Mit-teametliku võistluse Baltic Open oleme juba kahel aastal järjest Skandinaavia meeskondade ees ära võitnud.

auto valmis ehitada. Et vormel võistlusel kiire oleks ja lõpuni vastu peaks, kulub enne veel mitmeid nädalaid testimisele, seadistamisele, parandustele ja täiendus-tele. Võistlusel määravad punktisaagi nii auto kiirusomadused, kütusekulu kui vastupidavus, kohtunikud hindavad ka tehnilisi lahendusi ja meeskonnaliikme-te teadmisi.

Võistluse atraktiivse formaadi leiuta-sid aastakümnete eest ameeriklased, viimase tosina aasta jooksul on sari plahvatuslikult populaarsust kogunud ning üle kogu maailma levinud – võistel-dakse kõigil kontinentidel peale Aafrika ja Antarktika.

Vormeli loomisel lähtutakse motospordi tõdedest, mis sarnanevad ärimaailma omadele. Et lüüa läbi, tuleb luua toode, mis konkurentidest parem – kiirem, ker-gem, vastupidavam ja odavam. Kesken-duda tuleb põhilisele, leida tegurid, mis muudavad vormeli konkurentsivõimeli-

Noored inseneridarendavad vormelautotJaanus [email protected]

Vormeliklubi tegemistel saab silma

peal hoida internetis aadressil

www.formulastudent.ee


Vormeliklubi tegemistel saab silma

peal hoida internetis aadressil

www.formulastudent.ee

möödunud hooajal TõuSiS TTÜ võrkpalliklubi Tu-gevakS ja arveSTaTavakS SChenker liiga klubikS. Suur oSa Selle Sa avuTuSe Taga oli uuel peaTreeneril aigor k aibaldil. Tema eeST-vedamiSel liiTuSid noored ja Talendik ad noor mängi-jad TTÜ meeSkonnaga. miS hakk ab juhTuma Sel hoo-ajal?

Meeskond on läbinud taas noorendusk-uuri. Nimelt on liitunud meeskonnaga Mart Tiisaar, Mihkel Tanila, Sten Esna, Jaanis Sirelpuu ja Kusti Nõlvak. Lahku-nud on eelmise aasta põhidiagonaal San-der Steinberg. Meeskond koosneb täiesti TTÜ oma tudengitest, välja arvatud Mart Tiisaar, kes käib veel keskkoolis.

Hooaja esimesel ettevalmistaval tur-niiril Võrus võideti esikoht, teiste seas

Selverilt saadi ilusa mänguga kätte üks geimivõit ning mängiti kui võrdne võrd-sega, tulemuseks küll siiski 3-1 kaotus.

Pärast valusat Schenker liiga algust tehti parandusi ning mäng Rakvere GT-ga võideti juba veenvalt 0-3. Sellest män-gust saadud positiivne emotsioon aitas meeskonnal võita rasked mängud Riia Lase-R ja Daugavpils Universitate üle. Mõlemad mängud võideti 2-3. TTÜ on võitnud järjest viimased 3 mängu ning jagab 5.-6. kohta.

Esimeste mängude põhjal on meeskon-na liidriteks kujunenud Andris Õunpuu ja alles 19-aastane Kusti Nõlvak. Samas on meeskond piisavalt ühtlane, mis peaks tagama stabiilse esinemise kogu hooaja jooksul.

alistati ka Selver. Pärast turniiri toimus meeskonna komplekteerimises mõnin-gaid muudatusi, kuid tuumik on jäänud samaks. Järgmisel ettevalmistaval turniiril Tartus osales TTÜ poolt juba täiskoosseisus meeskond. Peatreener andis seal mänguaega igale mängijale. TTÜ saavutas turniiril neljanda koha.

Schenker liiga algas kahjuks TTÜ Võrk-palliklubi jaoks raskelt. Hooaja esime-ses mängus tuli vastu võtta väga valus kaotus Valio Võru Võrkpalliklubilt. Mõruks teeb kaotuse see, et mängu esi-mene geim võideti ning teist geimi juhiti enne murdumist peaaegu 10 punktiga. Mänedžer Uku Rummi arvas, et mehed võisid liialt kergelt mängu võtta ning seepärast ka kaotus tuli. Lõplik tulemus seega 1-3.

Päev hiljem tuli aga vastamisi minna Tallinna Selveriga. TTÜ näitas hoopis teistsugust mängu kui päev varem.

kui me r a amaTukoguS õppi-deS Ühel heTkel Sööma Soo-vime minna, valiTSeb TihTi dilemma: k aS jäTTa aSjad lauale või võTTa kõik k a a-Sa. ehk SiiS, k aS r a amaTuko-gu on piiSavalT Turvaline kohT SÜlearvuTi laokile jäTmiSekS või miTTe? Tegin ekSperimendi.

Esiteks on oluline küsimus see, kas teavitada kõrvalviibijaid või mitte. Teisisõnu, kas panna neid vastutama või mitte? Olen seda enamjaolt teinud, vahel mitte, teinekord on ju ebamugav võõrastelt teenet paluda. Huvitav, miks? Nendest kümnetest kordadest, mil minu asjad laokil on olnud, valve all või mitte, kõikidel on asjad kenasti alles jäänud. Seega tekkis ka mõte, et kas varastami-ne on üldse võimalik. Kas kõrvalolijad valvavad ka ilma abi palumata?

mõtlesid. Võib näida ju näiteks: “Ah-ah! Järelikult ta sõber tuli asjadele järele.” Teisalt võib ka mõelda, et see pole minu asi. Või lihtsalt ei julgeta vahele sekkuda. Seega, lähtuvalt teiste inimeste loomu-likust õppimistuhinast ei ole mõtet neilt ka vastutust loota.

„Keegi ei öelnud miskit.“ Kokkuvõtteks järeldan, et varastamine on võimalik! Ning kui teinekord tekib tahtmine näiteks tualetti minna, siis pa-lun ka kõrvalviibijaid enda vara valvata.

P.S: Tänan Jana Šubitidzet, kes nõustus eksperimendis katseisik olema.

MÄRKAMATU VARASEksperimendis ei kasutatud stereotüüp-set kapuutsiga närvilist noormeest, sest kui mina oleksin varas, siis kohanduksin keskkonnaga. Seetõttu mängis varast täiesti tavalise väljanägemisega tütar-laps. Ega korralikud tüdrukud ju ometi halba tee?

Teostati kolm katset, kõik olukorras, kus ühise laua taga oli vähemalt kaks isikut ning ühtegi neist ei teavitatud asjade valvamisest. Ning kõik tulemused kõnelesid üht: vargus on võimalik. Asjad leidsid uue omaniku ning mitte keegi ei öelnud miskit.

KOLM KATSETEsimesel katsel varastati sülearvuti koos toitejuhtmega, teine kord ainult telefon ning kolmandal korral nii sülearvuti kui telefon korraga. Võib vaid spekuleerida, mida kõrvalolijad mõtlesid või kas üldse

Noorenenud võrkpalliklubi tõotab närvikõdiKarl-Kristjan [email protected]

Eksperiment: vargus raamatukogusMartin [email protected]

Järgmine kodumäng toimub18. detsembril kell 17.00TTÜ spordihoones.


ida-viruma alT jõhviST pä-riT andruS pa aT Tuli eeSTi energiaSSe 2005. a aSTal kohe pär aST bak alaureuSe-kr a adi omandamiST ning aSuS Tööle viru k aevandu-Se keSkkonnaSpeTSialiSTi-na. pär aST a aSTaST TööTa-miST oTSuSTaS Ta TöökohTa vaheTada, kuid na aSiS ÜSna pea. SiiS aga juba k ahe k aevanduSe - viru ja eSTo-nia keSkkonnajuhina. Seda Tööd Teeb Ta TänaSeni ning kinniTab, eT See on olnud läbi aja huviTav, miTme-kÜlgne ja arendav. ÜSna pea Terendab Talle aga TäieSTi uuS väljakuTSe ning TemaST Sa ab eeSTi energia TänaSeid ja uuT enefiT-280 õliTehaST põlevkiviga varuSTava Ühendlao projekTijuhT.

ALLPOOL OLEVAS INTERVJUUS RÄÄGIB ANDRUS, KUIDAS TA ETTEVõTTESSE TULI NING MILLI-SEID VÄLJAVAATEID TA NOORE INIMESENA SEAL NÄEB.Eesti Energiasse tööle tulek oli paljuski juhuste kokkulangevus, aga ma ei ka-hetse oma valikut. Keskkonnateemade vastu olen alati huvi tundnud, seetõttu oli ka keskkonnateaduste õppimine loomulik. Eesti Energia on ka seetõttu hea valik, et suure ettevõttena pakub ta sulle suuremat eneseteostuse võimalust ning olles küll riigiettevõte, toimib ta siiski äriettevõttena ning see mõjutab ka su enda tööstiili. See õpetab sind otsima parimaid võimalikke lahendusi, õpetab läbi rääkima ja majanduslikult mõtlema. Tuleb tunnistada, et kohati on töö ka pingeline ning tööülesandeid tuleb täita kiirelt, aga mulle see sobib, sest see sun-nib ennast rohkem pingutama, eristama olulise ebaolulisest.Eraldi teema on võimekus - seda tuleb organisatsioonis märgata ning anda võimalus oma võimete realiseerimiseks. Seda viimast joont on ettevõttes hoitud ning teotahtelised ja võimekad noored saavad alati edasiarenguvõimalusi. Ar-van, et kunagi kindlasti saan oma koge-muste ja oskuste põhjalt olla kontsernis vääriline juht.

MIS SIND EESTI ENERGIAS Töö-TAMISE JUURES KöIDAB?Mitmekülgsus ja pidev arenemisvõima-

„Minu jaoks peab töö ole-ma väljakut-suv, oluline on iga päev mille-gi uue oman-damine, uute kogemuste ja teadmiste saa-mine,“ ütleb Andrus

lus. Kuna ettevõttes toimuvad mitmed muutused, siis kajastuvad need ka kesk-konnavaldkonnas ning pidevalt tuleb kokku puutuda erisuguste probleemide-ga ja otsida neile lahendusi. On ülesan-deid, mida tuleb teha pidevalt ning aja jooksul omandad teatud vilumuse, kuid on ülesandeid, mis tulevad ettevõtte arengust ning nende lahendamine suu-rendab sinu enda teadmiste, kogemuste ja oskuste pagasit. Sooviksin öelda noortele tööletulijatele, et oma töös tuleb olla julge, mitte häbeneda seda, et sa ei tea, vaid teha teema endale otsuste langetamiseks võimalikult selgeks. Samuti ei tohi karta eksida. Soovitan töös olla avatud uutele teadmistele ja lähenemistele, sest see arendab nii sind kui ka ettevõtet.

KAS SOOVITAKSID ÜLIKOOLI LõPETAJALE TULLA TööLE EESTI ENERGIASSE?Jah, ma arvan küll, et Eesti Energia oleks ülikooli lõpetanutele hea valik, ses tegemist on suure ettevõttega, kus on palju arenguvõimalusi, kui ise tubli ja töökas oled.

TEGIJAL VõIMALUSTEST PUUDU EI TULEElina [email protected]

Kaevanduste mõjusid ümbritsevale keskkonnale jälgitakse pidevalt. Pildil mõõdab Andrus põhjavee taset Vasavere veehaardes.

Andrus Paat, 28.a *eesti energias alates 2005. aastast*bakalaureusekraad eesti maaülikoolis maastikukaitse ja -hoolduse erialal*magistrikraad ttÜ tartu Kolledžis tööstusökoloogia erialal*Üsna pea saab temast eesti energia põlevkivi ühendlao projektijuht

EESTI ENERGIA STIPENDIUMI- JA TööPAKKUMINE otsime andekaid tudengeid ja noori spetsialiste, keda saata maailma tip-pülikoolidesse õppima vedelkütuste töötlemist ning kellega koos eestisse kaasaegne õlitööstus rajada. Lähem info:www.energia.ee/arendusprojekt


paljud Tipik ad on kuulnud TähekombinaTSiooni iW või Sa anud r ahvuSvaheliSe nädala oSalejakS k andi-deerimiSele ÜleSkuTSuvaid TeaTeid. kuid miS TäpSemalT on Selle k aheTäheliSe SõnalÜhendi Taga?

Rahvusvaheline nädal on tudengivahe-tus, mis kaasab erinevate riikide part-nerorganisatsioone Euroopast ja Aasiast ja mille eesmärk on tutvustada korralda-va riigi kultuuri, ettevõtlust ja keskkon-da. Hetkel korraldatakse projekti igal aastal ligi kahekümne ülikooli juures ning nädalad erinevad nii suuruselt (20-100 osalejat) kui ka suunitluselt (kitsa ja laia sihtgrupiga). Eestis on Tallinna Tehnikaülikooli üli-õpilasesindus ainus IW korraldaja, seega on tipikad ainsad Eesti tudengid, kellel on võimalus erinevatel rahvusvahelistel nädalatel osaleda.

MIS SEE KõIK ANNAB?Rahvusvahelise nädala osalejad tut-vuvad nädala jooksul korraldava riigi kultuuri, looduse ja inimestega, harivad ennast erinevate loengute ja firmakü-lastustega ning õhtuti pidutsevad koos teiste osalejatega sihtlinna kuumemates kohtades. Üks nädal teeb IW korraldaja-test ja osalejatest ühe kokkuhoidva pere ning hiljem fotosid vaadates tunduvad nii mõnedki hetked tagantjärele lausa uskumatult vahva ja meeldejäävana. Ehk kui sa oled nakatunud reisipisikuga ja tahad suhelda inimestega erinevatest riikidest, siis on IW just sulle! See annab võimaluse külastada riike, kuhu võib-olla muidu ei satuks, ning näha teist kultuuri viisil, mida turismifimad kohe mitte kuidagi ei paku.

MINU ESIMENE IWMäletan hästi seda, kui varasemalt Köl-ni IW-l osalenud sõbranna rääkis mulle, et Eesti korraldajad otsivad meeskonda

Rahvusvahelisel Nädalal. Veebruaris toimuva Eesti IW korraldusmeeskond on küll hetkel juba komplekteeritud, kuid veel otsime meie hulka host’e, kes pakuks 1-2 osalejale nädalaks ajaks katust pea kohal ja kellel oleks seeläbi võimalus osaleda kõigil Eesti IW üristel. IW on just sinu võimalus?!Soovitan kõigil minna mõnele IW-le, sest kogemus ja mälestused, mis sealt saate, on unustamatud. Samas ei pea kogemusi kaugelt otsima, need tuuakse koju kätte. järgmine Tallinna iW toimub 16.-24. veebruaril 2011. aastal ning meeskon-da on host’id väga teretulnud!

KES ON HOST?IW-l osalevad tudengid majutatakse teiste tudengite kodudesse ja igal IW osalejal on oma võõrustaja ehk host. Nii tekib osalejal võimalus näha projekti toimumisriigi tudengite elu ja olu täpse-malt ja tutvuda paremini ühe korraldaja-te esindaja ehk oma host’iga!IDEAALNE EESTI IW HOST:* Saab pakkuda oma külalisele voodi, diivani või madratsikoha* On avatud erinevatele kultuuridele ja valmis abistama võimalusel oma külalist ning osalema aktiivsemalt või vähem aktiivsemalt IW programmis* Elab ideaaljuhul TTÜ lähedusesMIDA HOST VõIDAB:* Saab endale hea sõbra oma võõrustatava(te) tudengi(te) näol* Saab võimaluse olla osa Eesti IW meeskonnast ja kogeda ühiselt seda meeleolukat nädalat* Saab väikese lisaplussi oma kandidee-rimisvormi juhul, kui otsustab kandi-deerida mõnele välis-IW-le* Laiendab oma võrgustikku ja saab ilma suurema jõupingutuseta rahvusvahelise projekti kogemuse

Huvi või küsimuste korral annakindlasti märku aadressil:[email protected]

liikmeid juurde. Olin põgusalt kuulnud, et tegemist on väga kihvti projektiga ning seega otsustasingi meeskonnaga lii-tuda. Esimene koosolek muidugi hirmu-tas pisut, ma ei tundnud kedagi ja kõik rääkisid, kasutades mingeid lühendeid, millest mul polnud aimugi (IW – inter-national week, ID – international dinner, FR – fundraise’ima). Pärast mõnda koosolekut olin hirmust üle saanud ning taipasin üha rohkem, kui äge plaanitav üritus on. Ilmselt veel kauaks jääb mulle meelde 2 osalejat, keda ma Tallinn IW 2010 ajal võõrustasin. Soovitan kõigil olla host, sest see on lihtsalt väga tore kogemus, mille läbi tekib sul eriline side inimes(t)ega, keda võõrustad, ning leiad nende näol endale sõbrad, kes sind oma koduriikides ka alati külla ootavad.

SELLEST KOGEMUSEST JÄIGI IW PISIK KÜLGE Paar kuud pärast Eesti IW-d osalesin Istanbuli rahvusvahelisel nädalal, mille käigus külastasime erinevaid kultuu-riobjekte ja vaatamisväärsusi, käisime baklavatehases, tegime väljasõidu Giftu-ni saarele ja palju muud. Kuigi üldiselt eelistatakse saata IW-dele osalejaid, kes varem pole programmist osa võtnud, õnnestus saada valituks ka Sloveenia IW-le. Ka minu mälestused ja kogemused Ljubljana IW-st on ainult ülivõrdes ning ma kogesin, kui tore on minna võõrasse riiki kellegi juurde, keda sa juba tunned. Sloveenias võttis mind vastu sama poiss, keda olin varasemalt enda juures võõrustanud. Lisaks on Sloveenia lihtsalt võrratu, looduskau-nis, lahkete inimestega paik, kus hästi korraldatud IW-l tundsin ennast lausa paradiisis.

SAMA EMOTSIOON KA SIITSA-MAST EESTIST?Kui pole aga mahti või võimalust välis-maale sõita, siis väga sarnast emotsiooni on võimalik kogeda ka igal aastal üli-õpilasesinduse poolt korraldataval Eesti

International Week (IW)ehk unustamatu kogemus kogu eluks

Margot [email protected]


Plagiarism: The ulitmatemoral showdownAya Ibrahim

I never had a problem with understan-ding plagiarism. To me, and the large majority of my peers, it was simple; if it’s not yours don’t take and don’t pretend it’s yours either. I don’t mean to sound morally presumptuous but it is not that complicated of a concept to compre-hend. The problem lies not in the lack of understanding of the concept itself, but rather in the lack of understanding the consequences it may have. By con-sequences I don’t mean disciplinary ac-tion, students know enough about that, but rather the consequences plagiarism will bring on one’s own personal deve-lopment. It can’t come from the outside in, but from the inside out. It can’t be the fear of getting caught that persuades a student not to plagiarize, but the idea that doing so will inadvertently damage their moral fiber, integrity and self-worth. In order to easily walk away from an opportunity to plagiarize, students must understand the harm that plagia-rism inf licts upon them as people, just as much as they’re told to understand the harm it inf licts on others.

Plagiarism is essentially theft, and it’s safe to say that no other sin in the world is more properly understood than theft. So again it’s not the lack of understan-ding. It all comes down to understan-ding that when plagiarizing, students are not merely denying somebody else the right to take credit for their work, but are also depriving themselves of the right to express their own thoug-hts. They must understand that before harming other people, they are first and foremost harming themselves. They must be taught that continuous plagia-rism will eventually mask whatever ori-ginality and integrity they have and that by continuously covering their identity, in favor of somebody else’s, they will ultimately scare away whatever traces they may have of it.

The gravity of plagiarism is most defi-nitely unquestionable; it is a serious and growing phenomenon that threatens some of the most basic moral pillars, integrity and self-worth. It should not be dealt with lightly, but instead taught in a way that will have any student happily resist and walk away from it.

room till midnight. I went into Molly's room and turned on my webcam. I saw him making out with a dude. Yay” Two days later also on Twitter “Anyone with iChat, I dare you to video chat me between the hours of 9:30 and 12. Yes it's happening again,” These cases and so many show two main issues with this generation’s extensive use of the internet. One is that Privacy is no longer valued and respected, the current ge-neration, so used to sharing everything over social networks such as Facebook or Twitter has an extremely distorted understanding of privacy, especially the privacy of others. The ease and conveni-ence somehow makes the act of posting a comment about someone else seem like less of an infringement on personal privacy and more of simply sharing one’s opinion, which as many recent cases will show us is a grave mindset for one to have. The second issue is the issue of freedom and responsibility, young users of the internet need to understand that the control they have over what they express effectively stops the moment they click send, post or comment. After that the information belongs to the world and there is no saying how the world will use and interpret that infor-mation and most importantly there is no taking it back. The nGeners are both blessed and cursed for growing up digi-tal, with all the freedom they enjoy there comes heaps of responsibility to bear.

In conclusion, growing up digital is in so many ways a double edged sword and while the internet provides us with amp-le opportunities for self-expression, ent-rainment and interaction with the rest of the world, it also provides us with many challenges, such as redefining personal privacy, taking responsibility for one’s actions and the limits to the freedom of self-expression, These challenges if not overcome properly and wisely will leave this so called nGeneration with no nothing to show for and will have it be remembered as the generation that steered society in the wrong direction. A legacy that no generation wants to be remembered for.

It is of no doubt that the current generation’s recent extensive use of the internet and digital devices, in order to stay connected has put them one step ahead (or behind depending on how one looks at it) from their predecessors. In “The Eight Gen Norms” Don Prescott touches upon the differences (or norms) that, as a result of its dependency on the internet, effectively sets the current generation apart from the previous one, but that ever appreciated distinction comes at a serious price. For it is of no doubt that while the usage of the inter-net has been vital to the advancement of the current generation, the ongoing dependency on it has potential to cause some serious disadvantages as well.

Upon graduation, Duke University se-nior Karen Owens wrote a mock senior thesis, 42 slide PowerPoint presentation which she titled “An education beyond the classroom: excelling in the realm of horizontal academics.” This was no ordinary project, in the presentation Mrs. Owens blatantly and with brazen detail described sexual encounters with 13 other university students; she provi-ded names, pictures, quotes and graphs grading each of her “subjects’ ” perfor-mance after that, she casually pressed send transferring the information to three of her closest friends. Two of them we’re sensible and kept what they got to themselves, the third didn’t and sent it to one of her friends who sent it another, who sent it to another, until the infor-mation that was only meant for the eyes of the three women was shared with the prestigious university’s 14,000 students and not that much later, the global po-pulation through the World Wide Web. Needless to say, the presentation’s going viral sparked uproar not only amongst Duke University students but the Ame-rican public as well. In September 2010, Rutgers University Freshman Tyler Clementi, 18 killed himself by jumping of the George Washington Bridge after his roommate, Dharun Ravi, 18 strea-med a live video of him having sexual encounters with another male student to the entire student body on iChat. On September 19th on his twitter page Ravi posted "Roommate asked for the

GROWN UP DIGITAL:REDEFINING PRIVACY INAN EVERCONNECTED WORLDAya Ibrahim

TSEBASTUDENT COUNCILACTIVITIESnexT SemeSTer The STu-denT CounCil of TSeba Will run, amongST oTher ThingS, TWo main projeCTS:

THE INTERCULTURALSPEAKING CLUB:The club is an interactive environment that aims to let students exchange ideas, thoughts and learn more about one another’s' cultures through a series of session on topics such as "Growing up in the digital age" and "Cultural Tolerance in an Intercultural Society". In addition to that the club strives to polish their skills in areas such as teamwork, presentation, and debating, as well as in the use of English. (Fall and Spring)

for more information, please con-tact: [email protected]

TALLINN MODELUNITED NATIONS:

TMUN is a competitive academic simulation of the United Nations. Through a series of training ses-sions followed by a two day mock conference, TMUN aims to educate participants about things such as, but not limited to, the UN, civics, interna-tional politics, modern security issues, current events, effective communica-tion, globalization and multilateral diplomacy. Recruitment for TUT students will start mid-December. (Spring)

for more information,please contact:[email protected]


The October issue of Studiosus inc-luded a new section on internships. I also contributed to it by writing about my internship, which took place last summer, when I assisted the advisor of a Latvian MEP (member of European Parliament). It was a great experience for me, as it gave me a more in-depth view of how the European Parliament works on a daily basis. My internship ended in mid-August, and all commu-nication with the people there ended. Then, one afternoon in late September, I received an unexpected e-mail from my internship advisor. It was an offer to go to Brussels to visit the European Parli-ament. I accepted the proposal without giving it much thought.

I left for Brussels from Riga airport in the early morning of October 12th. I was part of a delegation, which, I initially presumed would consist of notable figures in Latvian politics, but after a little research I found out that MEPs can invite a maximum of 10 groups, together comprising of 100 people, in the course of one year. There are no regulations as to who can and cannot be invited. The delegation that I was part of, for examp-le, was made up by people, who had par-ticipated in some sort of competitions, in which the main prize was a visit to the European Parliament.

When arriving in Brussels, what struck me first was the large diversity, both in terms of architecture and the popula-tion. Brussels, as any large European city, also attracts f lows of migration, and therefore, the people there are of many different nationalities and races. Archi-

tecturally, there is also everything one could imagine. There are badly-maintai-ned buildings with graffiti on their walls close to very beautiful places, for examp-le, the Grand Place, which somewhat resembles the Town Hall Square here in Tallinn and is full of beautiful Gothic style architecture. Yet another contri-bution to the architectural diversity of Brussels is the European quarter, where all the buildings are made of glass.

During the two days of my stay in Brus-sels, I saw more of the city than I did of the work in the European Parliament. On my first day there was an excursion, complemented by a brief presentation of the European Parliament. The presenta-tion covered very basic things about the European Parliament, for example, the main parties, the number of seats each country has, the number and work of the European Parliament committees. Most of these things are already known to in-ternational relations students. However, experiencing the air of professionalism there, only affirmed by opinions about how it would be to work for one of the bodies of the European Union.

Overall, the insight into the European Union that this trip gave me was only positive. Brussels, as a city, is very cosmopolitan and diverse, and that was very appealing to me. Being the center of the European Union has also greatly contributed to the image of the city. After visiting there, I am sure that I will return, the only question left to answer is whether it will be for work purposes or simply to enjoy one of Europe’s greatest cities.

Internships Continued…Zane Mezdreija


jõulupäev, langeb lund ja sumorobot pedro unistab roomikutest. oma pisikeste ratastega ei saa ta eluilmas-ki lumes möllata. aga pedro suurim unistus on alati olnud jõuludeks õue saada. väljast on ta küll robot – külm ja kalkuleeriv tapamasin, kelle tegelik aspiratsioon hävitada inimkond peab pisikesest kasvust tingituna olema subsideeritud teiste robotite vihase klobimisega sumoringis. Sügaval sees peitub temas aga rahulik põhjamaine hing, mis tahaks lihtsalt välja minna ja lumehange sulpsata.

jõulude ajal on pedro täiesti üksi, kõik iT-vennad on kodus, et veeta ra-

„oled olnud tänavu eriti tubli ja visalt sumotanud,“ ütleb pedrole itimees. „Siin on sulle ära teenitud roomikud, et saaksid lumes möllata.“

jõululaupäev, langeb lund ja kusagil mustamäe kuuskede vahel surisevad õnneliku sumoroboti uued roomi-kud. loodame, et pedro akud peavad külmas vastu.

pea sinagi vastuhäid jõule!Sass

hulikult aega pere keskel ja internetis. pedrol on seltsiks ainult tööle jäetud arvuti ja väikesed jalgpallirobotid. jalkarobotitega pedro ei suhtle, nad on pisikesed ja lollakad. arvuti on aga viiruseid täis, temalt tuleb ainult katkendlikku teksti ja mõni ravimi-reklaam, mis lubab suurendada asju, mida pedrol pole. nii polegi pedrol teha muud kui vaadata õue ja unista-da möllamisest lumetuisus kihvtide roomikutega. Taevast langeb täht ja pedro soovib – soovib täiest väest, et tal oleksid roomikud. hakkab juba pimedaks minema, kui järsku avaneb uks ja astub sisse paks patsiga mees. See on vana itimees lapimaalt.

Jõululugu Aleksandr [email protected]

Lahenda sudoku ja saada vastuspeatoimetajale [email protected] 15. detsembriks ning võida endaleKuulsaali tunnine bowlingu kinkekaart!

Loe Eesti Energia Õlitööstuse ja meie pakkumise kohta:www.energia.ee/arendusprojekt

Raketitööstust me 2016. aastaks Eestisse ei ehita, aga uue kvaliteediga vedelkütuste tootmise tahameSinu abil käivitada küll.

Meie finantseerimisel läbid õpingud maailmatippülikoolis ja uute teadmiste toel arendadEestis unikaalset põlevkivist vedelkütustetootmise tehnoloogiat.

Kiirelt arenev õlitööstus ootab uusi tegijaid

Detsember 2010

29

13

6

20

27

3

17

10

24

31

1

15

8

22

29

5

19

12

26

2

30

14

7

21

28

4

18

11

25

1

2

16

9

23

30

e

e

e

e

e

R

R

R

R

R

K

K

K

K

K

P

P

P

P

P

t

t

t

t

t

L

L

L

L

L

N

N

N

N

N

"Power electronics in smart electrical grids" ttÜ energeetikamajas ruumis Vii-417



ehitusteaduskonna väljasıit Raplamaale "Klassiruumistpraktikasse ja tagasi"

algab jõuluvaheaeg!

"Robotex 2010"ttÜ spordihoones

"teeviit"10:00-18:00www.teeviit.ee

ttÜ avaliku halduse instituudi vilistlastekokkutulekinfo: 555 027 80

Viimane koolipäev

saK-i energeetika ekskursioon tallinna elektrijaama Väos. algus juuliuse platsil kell 13:50 info: 5212749 tõnu tamm

"Raamatupidamiselt majandusarvestusele iii" akadeemia 3, [email protected]

jõululaupäev

Vana-aastaõhtu tere eURo!

18.00 ttÜ mälumän-gusarja iii etapp (ruum iV-103)

18:00 eesti üliıpilaste meistrivıistlused piljardis iV-etapp (trt Riia mnt.4)

18:00 eesti üliıpilaste meistrivıistlused piljardis iV-etapp (tln Raua tn.23)

20:00-23:00 tudengijazz

2. advent

4. advent

3. advent

2. jõulupüha

9:30-16:00 jõulud it-majasinfo: sanne-maria Kobin ([email protected])

18:00 Üliıpilasesindusekorraline koosolek nr 12, ttÜ nõukogu saalis (info:620 3621)

14:00-16:00 ttÜ nõukogu

talvine pööripäev

"Robotex 2010"ttÜ spordihoones


1. jõulupüha


23:00 omaloomingu-etapi afterparty "Loomˆˆ" telliskivi Loomelinnakus

23:00 Peoinstituut Vol 11,Privés.

48

50

49

51

52

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.ttu.ee

Documents

2010 Detsember