Detsember 2014

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . D E T S E M B E R 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

Agu Uudelepp – tipikate suurim fänn lk 8-9 Crisely Apri

95 aastat Tehnikaülikooli raamatukogu lk 10-11 Jüri Järs

„Livin Aloha“ – väärtuslik elukogemus otse paradiisist lk 20-21 Ingrid Luide

TTÜ Korvpalliklubi lk 28-29 Martin Malm

AASTA GLAMUURSEIM

JÕULUPIDU TOIMUB 11.

DETSEMBRIL.

Vaata lisa lk

7

JÕULUKONTSERT

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor

Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis

Harfidel kaastegevad Liis Viira ja Saale Kivimaker-Rull

Piletid müügil Piletilevis

Tallinna Jaani kirik19. detsembril kell 19 ja 21 20. detsembril kell 15 ja 17

2014

Meeskoori toetavad: Stora Enso | Kaubamaja | Saku Õlletehas | Kuku raadio | Tallinna Tehnikaülikool

DETSEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPPKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: MARI-ANN VELLERANDTOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDEMAKETT: SANDRA STUMBURTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Armas Tipikas!

Külmad ja tuulised jalutuskäigud hüpetega üle vihmalompide on asendumas kargete ja lumiste talveõhtutega. Iga aasta detsembrikuus on näha nii mõndagi iseäralikku, mis on omane üksnes jõulukuule: tihedam sagimine kaubanduskeskuses, piparkoogilõhn koridori peal, glögiriiulite tühjus poodides ja headus ning inimeste kannatlikkus. Kahtlemata tahab nii mõ-nigi meist sel kuul rohkem anda kui saada. Me oleme valmis kauem ootama, ka pikemalt järjekordades seisma, suuremalt naeratama, tegema heldemaid, südamlikumaid kingitusi ja aitama neid, kes seda kõige enam vajavad.

Olgu Sul taustaks küünlavalgus, käes kuum kakao ja kõrval piparkoogikauss või veel mitte, siis käesolev Studioosus aitab kindlasti su jõulumeeleolu tõstmisele kaasa. Juba järgmisel lehel saad teha testi, kus selgub, kas oled jõuluinimene või ta-suks pühade tähistamisega pigem veidi tagasi hoida. Lisaks leiad meeldetuletuse kinkidest, mis ka tegelikult su lähedastele korda lähevad ja lugeda eelmise aasta suurimast TTÜ jõulupeost. Natuke huumorit ja muhedat lugemist pakub intervjuu kõigi tipikate lemmiku Agu Uudelepaga ning heidame üheskoos pilgu ka TTÜ Raamatukogu ajajoonele.

Soovin Sulle imelisi jõule pere ja lähedaste ringis ning meeleolukat aastavahetuse tähistamist!

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERGJÕULUKONTSERT

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor

Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis

Harfidel kaastegevad Liis Viira ja Saale Kivimaker-Rull

Piletid müügil Piletilevis

Tallinna Jaani kirik19. detsembril kell 19 ja 21 20. detsembril kell 15 ja 17

2014

Meeskoori toetavad: Stora Enso | Kaubamaja | Saku Õlletehas | Kuku raadio | Tallinna Tehnikaülikool

3 Peatoimetaja veerg6 Kolumn - "Jõulud - kuidas (vastu) võtta?"7 The Great Christmas8-9 Agu Uudelepp – tipikate suurim fänn

10-11 95 aastat Tehnikaülikooli raamatukogu12-13 „Tänu avatud õppele olen täna siin ja teen seda, mis mulle meeldib!“

14 Miks me piirist üle astume?15 ÕIS-i tagasisideküsimustik!18 Mektory Ärimudelite Konkurss 201419 Kuidas harivalt aega veeta?

Sisukord

Agu

Uudele

pp

– tip

ikate

suu

rim f

änn

Pers

oon

95

aast

at Te

hnikaül

ikoo

li ra

am

atu

kogu

Meie

ülik

ool

„Tänu

ava

tud õ

ppele

ole

n tä

na s

iin ja

tee

n se

da, m

is m

ulle

m

eeld

ib!“

Meie

ülik

ool

Miks

me

piir

ist ül

e ast

ume?

Tudeng

tegut

seb

148-9 12-1310-11

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2014

25 Rakk raku kaupa26-27 Foreigner's corner28-29 TTÜ Korvpalliklubi – me-hed, kes on TTÜ eest võistlus-tules

30 Halva huumori instituut31 Sudoku

20-21 „Livin Aloha“ – väärtuslik elukogemus otse paradiisist22-23 Jalutuskäik, kultuur ja kõhutäide Tallinnas – kuhu minna?24 Parim jõulukink sõbrale oled sina ise

„Liv

in A

loha

“ –

väärt

uslik

elu

kogem

us o

tse

para

diis

ist

Tudeng

tegut

seb

Jalu

tusk

äik

, kul

tuur

ja k

õhu

täid

e Ta

llinn

as

– ku

hu m

inna

?

Tudeng

tegut

seb

Fore

igne

r's c

orn

er

Sport

TTÜ

Korv

pallikl

ubi –

mehe

d, k

es o

n TT

Ü ee

st v

õistlu

s-tu

les

ESN

corn

er

20-21 22-23 26-27 28-29


KOLUMN

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2014

Jõuludest või üleüldse igal aastal kor-duvatest sündmustest kirjutamine on libe tee, sest on eriliselt lihtne langeda klišeedesse. Kuigi jah, klišeed jällegi eksisteerivad selle pärast, et nad on liigagi tõesed, lausa ärakulumiseni tõesed.

Seetõttu ka siin: test „Kas peaksid jõule pühitsema?“ koos klišeetulemustega! Allpool on küsimused, mille vastused annavad punkte vastavalt: (a) variant 2, (b) variant 1, (c) variant 0 ja (d) variant -1 punkti. Soovitan soojalt.

1. Kas oled sellel aastal hea koolijüts olnud?a) Õppisin kogu aeg ja iga päevb) Tegin paar eksamit mahac) Jõudsin paar korda loengussed) Ma ei käi TTÜ-s

2. Kuidas suhtud kingituste saamis-se ja tegemisse?a) Mul on juba isegi vanatädi kasuõe tütre nimekaimule kink olemasb) Saada on hea, tehes läheb raha (halb!)c) Olen salapärane ja keegi ei oska mulle kinki tehad) Aja-, raha- ja eelkõige ajurakkude raiskamine

3. Vabad assotsiatsioonid teemal „kuusk elutoas“ a) Mina laulmas seal ees, all ja tihti ka otsasb) Lõhn on hea, okkad teevad haiget (paha!)c) Mina seda ära tooma ei lähe!d) Mul on kuuseallergia nii metafoori-lises kui ka otseses mõttes

Liisi [email protected]

4. Millal laulad jõululaule?a) Enne hommikusööki, lõuna ajal ja õhtul pärast hambapesub) Kinkide saamisel (igaüheks eraldi)c) Kinkide saamisel (üks kõigi jaoks) d) „Sõitsid saanid, sõitsid reed, aia, bl*d sa nahka teed!“

5. Mida ütled, nähes esimest lund?a) Ei jõua midagi öelda ja jooksen um-misjalu ingleid tegemab) Ilusc) Mina seda rookima ei lähe!d) Lumi – see on nagu maakera kõõm

6. Mis on su lemmik jõulusöök?a) :,:Kodus pannil jõuluvorstid särise-vad juu-uu:,:b) Sültc) Hõõgvein ja Vana Tallinnd) Ma ei söö

Tulemused: -6 kuni 0 punkti: Sinu jaoks on jõulude pidamine äärmiselt vastunäidustatud. Seda võiks isegi allergiaks nimetada. Oled veidi hullem kui Grinchi ja Ebe-nezer Scrooge’i kireöö vili ja seetõttu tasub kaaluda välismaale pagendusse minekut. Isiklikult muidugi soovitak-sin sapp alla neelata ja edasi elada, sest su ümber on kindlasti palju neid, kes jõule äraütlemata armastavad. Proovi ikka kinke teha ja neid saades veidigi võltsilt naeratada, sest elu on pikk ja palju jõule alles ees!0 kuni 6 punkti: Oled vist veidi selg-rootu või ükskõikne. Ei suuda otsusta-da, kas elada lapsepõlves või kasvada suureks, sest ühest küljest tikub pisar silma „Püha ööd“ kuulates, aga teisest küljest käsi rusikasse kaubanduskes-kuses jõulukaunistusi nähes? Võib-olla on tuimus sinu jaoks tõesti parim ra-vim. Palka endale abiline kinkide ost-miseks ja telli kuusk juba varakult ära. Naerata, kui tunned südames soojust vanaema tehtud jõuluprae üle või kui võõras sulle tänaval häid pühi soovib. Ära põe ja tee proovi! 6 kuni 12 punkti: Sina oledki jõuluime ja pühak Nikolausi reinkarnatsioon. Tead une pealt, mida kõigile jõuludeks kinkida ja vähemalt seitset piparkoogi-taigna retsepti. Lastele jooksed pühade ajal tasuta jõuluvana ning kodus oled niisama vahva kaunistaja. Sa oled võit-matu pühitseja! Kui midagi nokkida, siis proovi vahepeal pühadehägust läbi näha, ega sinu kõrval ei seisa keegi, kes jõule jälestab. Sel juhul võid ju paari pöörde võrra tuure maha võtta, et neil natuke parem oleks – sest ka see on pühade vaim!

Selline oligi seekordne kolumn. Mida oskaksin mina sulle rääkida jõuludest, mida sa ise juba ei tea? Ole siis ikka hea laps ja proovi uuel aastal veel paremini!

"JÕULUD - KUIDAS (VASTU) VÕTTA?"

NOVEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

KULTUUR

Aasta kõige glamuursem aeg on tule-mas - jõulud ja aastavahetus. See on aeg, mil üks õige tudeng eemaldab hetkeks oma mõtted õppimiselt ja jaa-nuarikuus kummitavalt sessilt, laseb end vabaks ning naudib aega koos oma sõprade ja lähedastega. Üheks võima-luseks toredalt aega veeta on erinevad jõulupeod. Peaaegu iga teaduskond korraldab kas iseseisvalt või mõne teise teaduskonnaga koos ühe vägeva jõulupeo. Nii tegid seda eelmisel aastal ehitus- ja majandusteaduskond. Edu-kast koostööst sündis veelgi edukam jõulupidu nimega „The Great Christ-mas“.

Pidu toimus ühel tuulisel detsembri-kuu õhtul Tallinna eksklusiivseimas ja omanäolisimas ööklubis Klubi Teater. Ööklubi õhkkond vastas suurepäraselt peo stiilile, milleks oli 1920-ndate aastate Ameerika. Taoline teema an-dis peolistele võimaluse rännata ajas tagasi enam kui 80 aastat ning tunda end kui osatäitja filmist „The Great Gatsby“. Kes filmi näinud, teab, kui

Karolin KondratTTÜ Majandusteaduskonna Üliõpilasnõ[email protected]

suurejoonelisi pidusid Gatsby korral-das. „The Great Christmas“ jõulupidu oli kindlasti sama vägev, sest rahvast tuli peole oodatust tunduvalt rohkem ning peojärgse tagasiside põhjal võib järeldada, et tegemist oli parima jõulu-peoga kogu TTÜ ajaloos.

Mis tegi jõulupeo nii eriliseks ja meel-dejäävaks? Kahtlemata tudengid, kes peost osa võtsid ning uhketes kostüü-mides end tõeliste staaridena tundsid. Kuna peaaegu kõik peolised olid tee-male vastavalt riides, siis oligi tunne, nagu viibinuks me 20-ndate aastate Ameerikas, mitte tänapäevas. Peo meeleolu loomisele aitasid ilmselgelt kaasa ka DJ-d Elton Lauring ning Eric Kammiste, kes suutsid rahvast varajas-te hommikutundideni tantsupõrandal hoida. Samuti olid kirsiks tordil Klubi Teater kaunid tantsutüdrukud.

Kui sa ei saanud eelmisel aastal ehitus- ja majandusteaduskonna jõulupeole tulla, siis sellel aastal on sul siiski või-malus sellest osa võtta. TTÜ ehitus- ja majandusteaduskond on oma kampa võtnud ka Mereakadeemia. Kavas on ületada eelmise aasta jõulupidu ning veelgi uhkem pidu maha pidada. Oota-

me kõiki tudengeid ja ka teisi toredaid inimesi 11. detsembril alates kella 22-st Klubis Teater, mil on toimumas Hollywoodi punase vaiba teemaline pidu „The Glamorous Christmas“. Ole kindlasti kohal, sest see on õhtu, mil-lest sa ei taha ilma jääda!

THE GREAT CHRISTMAS


PERSOON

AGU UUDELEPP – TIPIKATE SUURIM FÄNN

Kui mulle pakuti võimalust teha intervjuu mõne õppejõuga, teadsin hetkegi kõhklemata, et inimene, keda teile lähemalt tutvustada soovin, on Agu Uudelepp – õppejõud, kes suu-dab oma huumorimeelega iga loengu tudengitele unustamatuks muuta. Agu näol on tegemist põlise tipikaga, kes lõpetas 1998. aastal TTÜ cum laude ning omandas siin aasta hiljem ka sotsiaalteaduste magistrikraadi, saades õppeaasta parima magistritöö eest TTÜ teenetemedali Mente et Manu. 2008. aastal kaitses Uudelepp Tallinna Ülikoolis doktoritöö mõjusta-mistehnikate rakendamisest tänapäeva ühiskonnas. Praegu on Agu Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees ning TTÜ, EBS-i ja Kunstiakadeemia kommunikatsiooniõppejõud, ise defi-neerib ta end aga hoopis "täiskohaga isana, kes vabal ajal tööd teeb".

Miks valisite omal ajal kõrghariduse omandamiseks just TTÜ? Naljaga pooleks võiks öelda, et astusin kodule kõige lähemasse ülikooli. Olen Mustamäe poiss ja TTÜ-sse oli trolliga neli peatust sõita. Kui lõõpimine kõrvale jätta, siis ena-mik meie klassist astus TTÜ-sse. Olen Tallinna 43. Keskkooli ehk nüüdse ni-mega Tehnikagümnaasiumi vilistlane. Sellel koolil oli juba toona tipiga koos-tööleping ja sisuliselt olid meie lõpuek-samid TTÜ sisseastumiseksamid. Kui teistesse ülikoolidesse astujad ka sisse lugeda, siis klassi 23-st poisist läks 22 edasi õppima. Meil oli superklass ja kui nüüd Eestis ringi vaatan, siis tuleb öelda, et lausa uhke on olla üks sellest pundist. Kõik saavad oma valitud alal superhästi hakkama ja seda päris laialt – Kunstiakadeemia õppejõust Eesti

Crisely ApriReporterTTÜ Üliõ[email protected]

lennuväe ülemani. Hea baasharidus aitab mis tahes alal läbi lüüa.

Kuidas leidsite siia tagasitee õppe-jõuna?Seda tagasiteed pole kunagi olnudki, sest ma pole ära käinudki. Meie lend oli esimene, kes võib end Eestis pidada diplomeeritud riigiametnikeks – kuigi ma ise pole selles valdkonnas päeva-gi töötanud – ja spetsialiseerusime majandusteaduskonnas toonasele tut-tuuele erialale, ühiskonnakorraldusele. Mõelge vaid, 90. aastate algus, Eesti on just saanud iseseisvaks ja nüüd õpe-tatakse, kuidas ühiskonda korraldada! Vaimusilmis olime kõik tulevased presidendid ja peaministrid. Tulevas-tele ühiskonnakorraldajatele polnud aga piisavalt aineid pakkuda, sest kaua sa ikka keedad kirvesuppi majandus-, psühholoogia- ja õigusainetest. Ühel päeval küsitigi, mida tahaksime veel õppida. Meie loomulikult nõud-ma, et manipuleerimist tahaks, sest kuidas sa muidu ühiskonna ära korral-dad?! Pika pinnimise peale selle aine viiendal kursusel ka saime ja no see oli ikka täielik jama. Nii hakkasimegi pä-rast lõpetamist õhtusel peol õppetooli juhatajaga näägutama, et sellist sodi ei tohiks ikka serveerida. Lõpuks viskas professoril üle ja ta käratas kõige hul-lemale õiendajale: „Kui sa nii täpselt tead, kuidas seda õpetama peab, siis õpeta ise!“ Nii ma seda juba tubli poolteist aastakümmet teengi. Kuna olin juba Eesti Raadio uudistes tööl, siis pandi koormuse täissaamiseks veel avalikkussuhteid ka õpetama ja neid kaht ainet olen haldukatele lugema jäänudki.

Olete tegev väga mitmes valdkonnas. Mis hoiab teid endiselt õppejõuame-tis kinni?Tudengid. Tipikad on ülivahvad. Kui keegi minu kuuldes ütleb, et üliõpi-lased on jäänud laisaks, rumalaks ja pealiskaudseks, saan hetkega tigedaks. Just andsin oma tudengitele ühe kodu-se ülesande, mis oli kõike muud kui lihtne. Imetlusväärne, kuidas nad viit-sisid süveneda, pingutada, lahendust

paremaks teha ja viimistleda! Ülilahe kursus ning kui vahel aastate jooksul ongi peast läbi käinud mõte, et aitab sellest õpetamisest küll, siis satuvad audikasse superlahedad noored ning tunnen, et sellest kogemusest ei tahaks mingil juhul loobuda.

Kui palju ja kuidas on seotus TTÜ-ga teile elu jooksul kasuks tulnud?Ausõna, ei tea... Tipist saadud haridus on kindlasti kasuks tulnud ning väga palju vahvaid inimesi olen kohanud. Lõppude lõpuks saan ju öelda, et vähe on neid tipi haldukaid, kellega ma pole kas koos õppinud või keda õpetanud. Teistest teaduskondadest veel rahvast lisaks. Arvan, et suures pildis on mind siiski alati seotud pigem mõne teise organisatsiooni kui TTÜ-ga, kuigi vaieldamatult on side tipiga olnud kõi-ge pikem.

Kui võrdlete praegust tudengielu ajaga, mil olite ise tudeng, siis mis on muutunud?Olin just The Great Challenge 2014 viimase vooru žüriis ja vaatasin, et ossa poiss, kus tudengiks olemine on edenenud! Minge vaadake ise Tu-dengimajas olevat tehnikat ning siis mõelge selle peale, et meie olime omal ajal ülirahul oma arvutiklassiga, kus erinevalt teiste erialade klassidest olid arvutitel värvilised kuvarid. Rootsist humanitaarabina saadud!Praeguseks on TTÜ-st saanud rahvus-vahelises mõttes ülikoolilik ülikool. See areng on olnud loomulik, sest paarkümmend aastat tagasi oli ka riik lapsekingades. Inimlikus mõttes ei ole erilist vahet, noored on ikka noored, pidu on pidu ja õppimine on õppimine.

Kui heaks hindate TTÜ tudengite võimalusi üliõpilaselu edendamisse panustada? Imelik küsimus. Kuidas saab üliõpi-laselu edendada ilma tudengite panu-seta? Oleks ikka piinlik küll, kui kamp keskeakriisis õppejõude hakkaks ise tudengielu elama. Meenutaks natuke hullu argipäeva – ise ei saa midagi aru, aga teistel on naljakas.


PERSOON

Kuidas suhtute eelarvamustesse, mis nö pehmete erialadega sageli kaasas käivad?Rõõmsameelselt. Olen diplomeeritud halduskorraldaja, sotsiaalteaduste ma-gister ning riigi- ja poliitikateaduste doktor ehk pehme mis pehme. Sellest hoolimata on mul tore pere, kena kodu, kõht täis ja riie seljas. Vanarahvatarkus ütleb, et ei tasu süüdistada peeglit, kui endal lõust viltu. Pole hariduse süü, kui inimene ei oska end sellega ära elatada.Milline on teie arvates hea õppejõud?Vormilt nii umbes 1.80 pikk, kergelt ülekaaluline, meessoost, kiilakas ja 40 aastat vana (Uudelepp kirjeldab muia-tes iseennast. Seda kergelt eneseirooni-list muiet ja sädet silmanurgas teavad kõik tema tudengid kui Uudelepa lahutamatut kaubamärki.). Sisult peab ta aru saama, et auditooriumis on n-1 temast olulisemat inimest, kelle pärast koos ollakse. Selles valemis tähistab n auditooriumis olevate inimeste arvu ja 1 õppejõudu.

Mis eristab teid tavalisest õppejõust? Kuuldavasti meeldivad tudengitele teie loengud väga - mis võiks teie meelest selle põhjuseks olla?Vahva võrdlus, nagu pesupulbireklaa-mis – see on tavaline õppejõud, aga vaata meie õppejõuga läheb kogu lollus ilma leotamata teie peast välja. Mis võiks mind mõnest teisest erista-da... Esiteks, ma olen neljandat põlve õpetaja, nii et midagi peab olema geenides. Teiseks, ma armastan oma tudengeid ja mul on tohutult vedanud, sest enamik üliõpilastest on olnud sellised, kellega suhtlen heal meelel ka siis, kui neil ülikool läbi. Kolmandaks, mind ei huvita formaalsused ja mingid abstraktsed või absurdsed arusaamad, milline peaks olema üks loeng. Katsun alati olla midagi enamat kui kõnelev õpik või slaid seinal. Olen tänulik ka oma tudengitele, et nad andestavad selle mahukate konspektide andmata-jätmise ja tulevad minuga loengutes ja seminarides kaasa mõttelistele ränna-kutele kommunikatsioonimaailmas. Nii õpivad nad ära õige mõtteviisi. Mis tähtsust on sellel, kui keegi oskab peast öelda, mis on suhtekorralduse aren-gujärgud USA-s, kuid ei oska mõista ega mõtestada meie kultuuriruumi eri kogukondade mõtlemis- ja käitumis-viise? Ta oleks kehv esineja ning kehv suhtekorraldaja. Neljas komponent on vist veel, kuigi nelja jalaga taburet võib juba kõikuma hakata. Ma ei võta ennast ja oma aineid surmtõsiselt. Ülikoolis peab tore ka olema ning iga loeng on esinemine, mis lisaks akadee-

milistele reeglitele peab arvestama ka dramaturgilisi.

Mis on õppejõuameti juures kõige raskem, mis aga kõige motiveeri-vam?Kõige raskem on see, kui ei saa gru-piga samale lainele. Siis ei tule ka teadmiste edasiandmisest midagi välja. Meeletu vahe on, kas tudengid tuubivad sunniviisiliselt või õpivad omal soovil. Motiveerivast juba rää-kisin - vahvad tudengid, kes osutuvad veel andekamateks, kui olen julgenud loota.

Miks valisite oma tegevusvaldkon-naks just avalikud suhted/avalikud esinemised/meedia?Pooljuhuslikult. Teisel kursusel sattu-sin Aktuaalsesse Kaamerasse prakti-kale, sealt edasi Eesti Raadio uudis-tesse, kuhu jäin ligi seitsmeks aastaks ning enam pääsu polnud. Avalik esinemine ja avalikus ruumis toimuv arutelu on teemad, milles tunnen end koduselt ja mida armastan.

Kirjeldage mõnd eriti meeldejäävat avalikku esinemist.TTÜ lõpuaktusel kukkusin laval plä-raki laua alla, sest tool läks katki. Üle lauaserva jäi näha vaid kiilas pealagi, mis prožektorite valgel sekundi murd-osaga higiga kattus ning tulipunaseks läks. Pilt olla olnud nagu dušši all pestaks peeti.

Kuidas on lood lavanärviga? Kui kaua võttis aega, et muutuda täiesti vabaks avalikuks esinejaks?Kõlab häbematult, aga ei võtnudki. Nii kaua kui end mäletan, olen alati esine-mist armastanud. Tähtsate kõnede eel viskab siiani väikse närvi sisse, kuid esimese lausega on see alati läinud.Kuidas toimite, kui mõni esinemine läheb oodatust oluliselt kehvemini?Mõtlen, kuidas sellest mõne anekdoodi välja saaks võluda. Ühe esinemise eba-õnnestumine on teise esinemise vürts.

Millega näete end tegelemas 20 aas-ta pärast? Kas soovite endiselt ka õpetada?Kui tudengid välja pole vilistanud ja mõni ülikool ühele parajalt paksule mehele, kes on oma parimais aastais ja muidu ka veidi karlssoniliku ole-misega ikka tööd pakub, siis küllap õpetan. Mulle meeldib kirjutada ja esineda ning pisut tahaks maailma ka parandada. Üksi jõuab teha esimest ja teist, kuid kolmanda jätaks siis juba tudengite teha. Ma vaid õpetaks neile, kuidas tekitada olukord, kus ümber-kaudsed ise tahaksid teha seda, mida sina tahad, et nemad teeksid. Lõppu-de lõpuks oli see kuraditosina iseka tulevase ühiskonnakorraldaja soov, kui nad endale manipuleerimise aine tellisid.

Fotod: Sten-Ander O

jakallas


MEIE ÜLIKOOL

95 AASTAT TEHNIKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU

Euroopa esimesed ülikooliraamatu-kogud loodi 13. sajandil. Sellest ajast pärineb ka arusaam, et ilma raamatu-koguta ei saa olla ülikooli.

TTÜ raamatukogu ajalugu on otseselt seotud Eesti tehnilise kõrghariduse ajalooga. 1918. aastal algas õppetöö Eesti Tehnika Seltsi asutatud eestikeel-ses insenerikoolis, mis aasta hiljem nimetati ümber Tallinna Tehnikumiks. Juba insenerikooli 1918/1919. õppeaas-ta eelarves olid ette nähtud raamatu-kogu kulud, kuid Tallinna Tehnikumi raamatukogu inventariraamatutest nähtub, et esimesed raamatud osteti siiski alles 1919. aastal, mida loemegi

Jüri JärsTTÜ Raamatukogu [email protected]

kuhu oli kavas üle viia ka raamatuko-gu. Hoone esimene järk valmis 1971. aastal ja oli algselt projekteeritud õpperaamatukoguks. Et teine järk jäi rahaliste vahendite puudumise tõttu ehitamata, tuli hoone ümber kujunda-da täitmaks nii õppe- kui ka teadusraa-matukogu ülesandeid. Õpikute koju-laenutus ja mitmed sisetööosakonnad jäid edasi Lai 5 hoonesse. Uue hoone avamine andis lugejaile raamatukogu kasutamiseks avaramad võimalused ning külastuste ja laenutuste arv hak-kas kiiresti kasvama.

Ajavahemikus 1970-1990 täienesid raamatukogu fondid keskmiselt 60 tu-hande trükisega aastas. Rahapuudusel midagi olulist NSV Liidus ilmunust ostmata ei jäänud. 1980ndate aastate sulaperiood avardas ka komplekteeri-misvõimalusi. Tänu Moskva rahvusva-helistele raamatulaatadele ja aktiivsele tegutsemisele õnnestus rublade eest hankida märkimisväärne kogus kapi-talistlike maade uut tehnikakirjandust. Sotsialismiperioodi lõpuks oli koos ülikooliga tunduvalt kasvanud ka raa-matukogu: fondides oli ligi 1,2 miljo-nit trükist, lugejate arv oli 13,5 tuhat, laenutuste arv üle 1,6 miljoni aastas, töötajaid oli 94.

Eesti taasiseseisvumine ja piiride ava-nemine lõid eeldused kirjanduse han-kimiseks kogu maailmast, kuid Eesti kroonile üleminek tõi kaasa komplek-teerimisrahade kokkukuivamise. 1992. aasta teavikute ostu eelarve ei võimaldanud tellida välisajakirju isegi eelmise aasta tasemel. Tänu välisabile õnnestus tellimuste järjepidevust siiski säilitada. Samal aastal ühendati raama-tukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloo-gide kogud ning vastavad osakonnad. Nende põhjal moodustati filiaal, mis jäi edasi Olevimägi 12 ruumidesse. Kogude võrdlemine ja ühendamine lükkus edasi suurte töömahtude tõttu. EV valitsuse otsusega anti raamatuko-gule Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus. Kahjuks ei kaasnenud sellega mingit riigipoolset finantseerimist.

raamatukogu asutamisaastaks.

Algusaastail muretseti õppetööks peamiselt võõrkeelset kirjandust, sest eestikeelne õppekirjandus praktili-selt puudus. Kuni 1932. aastani asus raamatukogu Pikk 20 hoones. Koos tehnikumiga koliti 1932. aastal Kop-lisse Vene-Balti 16 (praegu Kopli 101) asuvasse hoonesse. Kuni 1940. aastani muretseti järjepidevalt täppisteadus-likku ja tehnikakirjandust peamiselt inglise ja saksa keeles. 1939/1940. õppeaasta lõpuks sisaldas pearaama-tukogu 13,5 tuhat köidet, 18 labora-tooriumi raamatukogudes oli umbes 7 tuhat köidet. Lugejate arv oli ligi 500 ja laenutuste arv ligi 3500 aastas. Raa-matukogus töötas 3 inimest.

Aastail 1945-1990 arenes raamatu-kogu nii laiuti kui sügavuti. Ruumi-

kitsikus tingis r a a m a t u k o g u ülekolimise Lai 5 hoonesse 1955. aastal. Pärast ka-pitaalremonti, mis lõppes 1963. aas-tal, sai raamatu-kogu oma tegevu-seks normaalsed tingimused ning jõudis kogude ja teeninduskor-ralduse poolest nõutava tasemeni. Alates 1961/1962. õppeaastast pee-takse üliõpilastele regulaarseid bib-liograafiaõppusi ning tegeletakse teadlaste ja spet-sialistide infovaja-duste uurimisega. R a a m a t u k o g u saab Eestis ilmuva kirjanduse sun-deksemplarid ala-tes 1967. aastast. 1962. aastal pandi nurgakivi Musta-mäe ülikoolilin-naku ehitusele, Fotod: Sten-Ander Ojakallas

MEIE ÜLIKOOL


Seoses raamatukogu Lai 5 hoone tagastamisega õigusjärgsele omani-kule tuli sealsed kogud ja osakonnad 1994. aasta lõpuks üle kolida kahes Mustamäel asuvas ühiselamus selleks kohandatud ruumidesse. Vanema kir-janduse säilitamiseks renditi pinnad Eesti Hoiuraamatukogult. Raamatuko-gu liigne hajutatus muutis ratsionaalse teenindus- ja töökorralduse väga kee-ruliseks.

Alates 1990ndate keskpaigast hakkasid arengud IT valdkonnas raamatukogu tööd otseselt mõjutama. Andmebaasi loomist põhifondi raamatute, nende kasutamise ja kasutajate kohta alustati küll juba 1977. aastal, kuid töö käigus sai selgeks, et kui puudub spetsiaalne rakendustarkvara ning sideliin raama-tukogu ja arvutuskeskuse vahel, siis ei tule infosüsteemi loomisest midagi välja. 1985. aastal moodustati automa-tiseerimisgrupp, mille ülesandeks oli raamatukogu infosüsteemi projektee-rimine. Viidi läbi lähteuuring, mää-ratleti süsteemi arhitektuur, kavandati andmebaasid ja nende ligikaudsed mahud. Esimesed personaalarvutid saadi 1990. aastal, mis võimaldas alustada süstemaatilist andmebaaside genereerimist. Esimesed CD-ROMid saadi 1992. aastal, nende järjekindel komplekteerimine algas 1994. aastal. Lugejaile hakati pakkuma e-teenuseid (Interneti, CD-ROMide ja lokaalsete andmebaaside kasutamine) alates 1994. aastast. Esimene ajakirjaartik-lite täistekstide andmebaas „Applied Science and Technology Plus“ telliti 1995. aastal. 1996. aastal loodi raa-matukogu veebilehekülg, mida on pidevalt edasi arendatud ja täiustatud. 1997. aastal seadistati LanCD ser-ver, mis tegi võimalikuks CD-ROM andmebaaside võrgukasutuse. Aastail 1998-1999 osales raamatukogu EL infootsingu kaugkoolitusprojektis DE-DICATE, mis võimaldas tõsta töötaja-te kvalifikatsiooni ja töötada välja uus koolitusmudel. Olulised ettevõtmised IT valdkonnas on saanud teoks tänu raamatukogudevahelisele koostööle ELNET Konsortsiumi kaudu. 1996. aastal A.W. Melloni fondilt saadud toe-tus võimaldas hankida vajaliku tark-vara ja asuda e-kataloogi ühisprojekti ellu viima. Alates 1999. aastast lõpetati kaartkataloogi täiendamine ning kõik saabuvad teavikud peegeldatakse e-kataloogis ESTER.

2002. aastal nimetati raamatukogu EV valitsuse poolt viieks aastaks teadus-

raamatukoguks, mis tagas riigipoolse sihtfinantseerimise. 2003. aastal kinnitati raamatukogu uus põhikiri, millega raamatukogu reorganisee-riti TTÜ tugistruktuuri allüksusest ülikooli teadus- ja arendusasutuseks. Raamatukogu osaleb mitmete rahvus-vaheliste ühenduste (IATUL, UNICA, BALTECH jt) tegevuses. Headeks koostööpartneriteks on kujunenud Soome, Poola ja Läti tehnikaülikoolide raamatukogud.

Aastatel 2001-2013 täienesid raama-tukogu fondid keskmiselt 10 tuhande trükisega aastas. Samal ajal on oluliselt kasvanud e-ressursside osatähtsus. Vii-mastel aastatel on nende hankimiseks kulutatud ligi 70% eelarve vahenditest. Ülikooli arvutivõrgu kaudu on loodud ligipääs 80 tuhandele e-ajakirjale, 120 tuhandele e-raamatule ning mit-mesugustele bibliograafia-, referaat-, fakti- ja viiteandmebaasidele. Avatud ligipääsuga digikogu sisaldab kõiki alates 2005. aastast TTÜ-s kaitstud doktoritöid, käesolevast aastast avalda-takse ka üliõpilaste lõputöid.

Raamatukogule uue hoone ehitamist, esialgu küll vana renoveerimist ja laiendamist, hakati ülikooli juhtkon-naga arutama 1999. aastal. Tegudeni jõuti 2006. aasta veebruaris kui TTÜ nõukogu võttis vastu otsuse uue raa-

matukogu arhitektuurse ideelahenduse konkursi korraldamise kohta. Kon-kursile esitati 10 võistlustööd, mille hulgast komisjon tunnistas võitjaks arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid lahenduse. Hoone projekteerimine kestis 13 kuud, rii-gihange ehitaja leidmiseks kuulutati välja 2007. aasta oktoobris. Kaheksa osaleja hulgast osutus soodsaimaks AS Oma Ehitaja pakkumine. Ehitamine algas 2007. aasta veebruaris. Hoone valmis 16 kuuga ja 2009. aasta juunis algas sissekolimine, uus raamatukogu avati lugejaile septembris. Võrreldes vana raamatukoguga on uues hoones kaks korda rohkem pinda, lugejate ala on neli korda suurem, avariiulid ma-hutavad seitse korda rohkem köiteid, lugejakohti on 2,5 korda rohkem.

Pärast uue hoone avamist on aasta-aas-talt suurenenud ülikooliväliste lugejate arv. 2013. aastal moodustasid nad juba 51% lugejaskonnast. Tegelikult on raamatukogu peamisteks kasuta-jateks siiski TTÜ üliõpilased, kelle külastuste osakaal moodustab umbes 85%. Lugejate rahulolu uuring näitas, et rõhuv enamus lugejaid on raamatu-kogu teenuste, töötingimuste ja kasu-tuskeskkonnaga rahul, kuid vastanute ettepanekute põhjal oleme teinud ka mitmeid muudatusi teeninduses ja töö-korralduses.

„Hea, et Tallinna Tehnikaülikoolis oli olemas avatud õppevorm. Tänu sellele olen ma täna siin ja teen seda, mis mul-le meeldib,“ nendib Avo Kukrus (31), mõeldes tagasi oma Tallina Tehnikaüli-kooli aegsetele õpingutele.

Õppimine ja töötamine käsikäesAvo, kes töötab praegu ehitusinsener-projekteerijana, asus ülikooli ehitusin-seneriks õppima ilmselt just seetõttu, et omas palju kogemusi ehitusplatsil töötamisega. „Isa töötas objektijuhina. Käisin temaga koos, kiiver peas ja kellu käes, ehitusplatsidel kaasas. Ilmselt sel-lest ka niisugune valik,“ meenutab Avo.

Tihtipeale ühildatakse omavahel õpingud ja töötamine, mis on noorele inimesele päris suur koormus. Nii tegi ka Avo ning selle tulemusena ei olnud võimalik ülikooliõpinguid statsionaar-selt jätkata. „Kooli ja töö ühildamise tulemusena tuli viimane osa õpingutest sooritada avatud õppe kaudu,“ sõnas Avo, kuid lisas: „Selline töö ja õpin-gute kombinatsioon on hea võimalus, sest töökogemus õpetab rohkem kui kooliharidus. Kõige parem on mõlemad koos omandada.“ Oluline on õpingute ajal mõista, miks sa midagi õpid ning milleks sul seda vaja on. „Eesti haridus on väga faktirohke ja akadeemiline. Samas asjad, mis tegelikult määravad ja tähtsad on, nagu inimese motivatsioon ja huvi tekitamine õpitu vastu, jäetakse tihtipeale tähelepanuta. Fakte saab alati

Kadi-Ingel KunglaAvatud õppe keskuse [email protected]


TUDENG TEGUTSEB

hiljem juurde otsida, need on enamasti paari hiirekliki kaugusel. Siin ei ole otseselt kedagi süüdistada. Arvan, et haridussüsteem liigub oma muutustega nõukogude ajast tänapäeva lihtsalt aeg-laselt,“ arutleb Avo õpingute ja töötami-se ühildamisele mõeldes. Hea on näha, et TTÜ on oma arengutes jõuliselt edasi liikunud, näiteks Mektory maja on väga positiivne näide. „Minu õpingute ajal oli ta suhteliselt igav IT-hoone, nüüd on see aga muutunud omamoodi teadus-keskuseks idufirmade ja innovatsiooni ülistava ruumina,“ tuletab Avo meelde päeva, mil Mektory majaga tutvus.

Eredamad juhtumised õpingute ajal„Meenub üks õppejõud, kellel oli juba omajagu vanust ning kes üsna mono-toonselt ja aeglaselt rääkides poole lause

„TÄNU AVATUD ÕPPELE OLEN TÄNA SIIN JA TEEN SEDA, MIS MULLE MEELDIB!“


TUDENG TEGUTSEB

pealt silmad kinni pani ja kõne katkes-tas. Üliõpilaste hämmastuseks seisis ta nii mitukümmend sekundit justkui püs-tijalu magades ning siis jälle oma juttu poolelijäänud lause pealt jätkas. Sedasi juhtus mitu korda kogu loengu jooksul,“ meenutab Avo muiates. Põgusalt naera-tades jätkas ta uue mälestusega: „Teine eredam kuju oli üks õppejõud, kes oli mul ühe projekti juhendaja. Mind ko-ridori peal silmates pööras ta kannalt ringi ning liikus oma kabineti poole. Jooksin talle järele, sain ta ukse pealt kätte, küsisin oma küsimuse projekti kohta ära, mispeale õppejõud oma kabi-netti sisenemata uuesti ukse sulges ning teekonda varem käidud suunas jätkas.“

Noortele, kes tulevikku planeerivad„Minu soovitus on mitte kohe ülikooli joosta, vaid minna aastaks näiteks Ameerikasse raamatuid müüma või kasvõi Austraaliasse marju korjama,“ on Avo kindel. Seda kõike on vaja sel-leks, et leida üles oma „MIKS“. Miks ma tahan olla insener või õpetaja? Miks

ma teen täna seda, mida ma teen?

„Olin ka ise aasta Eestist ära. See oli kohe pärast ülikooli. Nimelt jõudsin „kängurude maale“ ja see elukoge-mus, mille sealt sain, on andnud minu arengule suure tõuke. Leian, et selliselt kasutatud aeg on inimese arengu juures äärmiselt väärtuslik,“ tuletab Avo meel-de.

„Suhtlen aeg-ajalt USA-s raamatuid müümas käinud inimestega. Näen, et nad on suure elukogemuse võrra rikka-mad ning on endaga kaasa saanud väga head oskused nagu enese motiveerimi-ne, enese juhtimine ja ka oskuse kõik-võimalike probleemidega toime tulla,“ lisas Avo Kukrus.

Noortele, kes Avole sarnaselt aasta või paar välismaal veedavad ja tagasi tulles ülikooli sisseastumisdokumente õigel ajal esitada ei jõua, on avatud õpe hea võimalus õpingute alustamiseks või huvipakkuva erialaga tutvumiseks.

Miks just avatud õpe?Avatud õpe on tasemeõppeainetest koostatud individuaalse õpingukava alusel toimuv õpe. Avatud õppest huvi-tatul on võimalik tulla alustuseks TTÜ avatud ülikooli, kus üheskoos avatud õppe töötajatega saab kaardistada oma õpingute eesmärgid ning võimalused nende saavutamiseks. Avatud õppe kau-du on võimalik omandada kõrgharidus, testida õppevormi või eriala sobivust, jätkata katkenud õpinguid või täiendada erialaseid teadmisi, õppides üksikuid tasemeõppe aineid. “Avatud õpe oli lihtsalt paindlikum. Kui avatud õppe kabinetti astusin, sattusin justkui teise maailma. Koostöös avatud õppe tööta-jatega jõudsin oma õpingutega nii kau-gele, et sain soovitud eriala paindlikul viisil lõpetada. Mind kuulati alati ära ja sellest piisas, et edasi minna,“ kirjeldab Avo oma õpingukogemusi avatud õppe kaudu.

MIKS ME PIIRIST ÜLE ASTUME?

Mõeldes eesootavale sessile on asjako-hane mõtiskleda natuke spikerdamise ja muu ebaausa käitumise teemadel. Kindlasti on spikerdajate hulk meie seas palju väiksem kui ausate tuden-gite hulk, kuid siiski – julgen arvata, et me kõik oleme neid pea igal eksamil näinud.

Miks on nii, et spikerdavad ka need üliõpilased, kes tegelikkuses suudaksid endale õppeaine selgeks teha? See on lihtne küsimus keerulise vastusega. Kindlasti ei sunnita kedagi ebaeetili-selt käituma, aga kui kontrolltööl või eksamil ringi vaadata ja koridoride peal jutte kuulata, siis on see küllaltki sage nähtus. Seda oleme me kõik kogenud, et sessi ajal on palju eksameid ja osad neist väga rasked, kuid kas ainuke pääsetee on aususe arvelt kokku hoid-mine? Või on hoopis õppeaine nii kuiv ja üle mõistuse raske, et spikerdamine paistab olevat ainuke lahendus?

Meile ei meeldi, kui meile valetatakse, aga spikerdamine on mõnes mõttes samuti valetamine. Mis sest, et valeta-takse iseendale. Ülikool on koht, kus õppimine ei ole kohustus, vaid inimese enda sügavam huvi mingi eriala vastu.

Ülikooli tullakse, sest tahetakse saada heaks spetsialistiks, luua uusi lahen-dusi ja innovaatilisi ideid – tahetakse saada milleski paremaks kui teised. Võib-olla ei teadvustata endale, et õppetöös spikerdamine on iseenda petmine, sest ülikoolitee on ette võetud ainult iseenda pärast ja eesmärk on areneda ning õppida.

Hoopis teise nurga alt vaadates - ilmselt on nii mõnedki meist käinud õppeaines, kus hea hinde saamine sõltub sellest, kui palju detaile, definitsioone ja tüüplahendusi suude-takse pähe õppida. On teada-tuntud, et tudengid sel mõtet ei näe, vaid sooviksid teada saada õppeaine prak-tilist väärtust ja seoseid reaalse eluga. Detailid on küll tähtsad, kuid ainult neile ei tohiks keskenduda. Kuiv tuupi-mine demotiveerib inimesi ja seetõttu minnakse kergema vastupanu teed. Siinkohal võiks väikese etteheite teha ka õppejõududele – aastast aastasse kasutatavad eksamiküsimused, kus vastusena ei eeldata arutlust ja tudengite endi mõtteid, vaid õigete variantide märkimist, ei ole just kõige efektiivsemad, kui loodetakse spiker-damist vältida. Jah, selliseid eksameid on kerge koostada ja kontrollida, kuid kas need on ka huvitavad ja aitavad saavutada õppeaine eesmärke?

Kindlasti on spikerdamise põhju-seid mitmeid ja selle artikli eesmärk

pole mingeid konkreetseid lahendusi pakkuda. Võib-olla mõni lugeja, kes plaanis eksamil spikri järele haarata või kõrvalistuja tööd piiluda, ei tee seda. Ehk hakkab mõni õppejõud oma õppeaines rohkem spikerdamist kontrollima ja loobub valikvastus-tega eksamitest. Võib-olla julgevad rohkemad meist välja öelda, et spiker-damine ei ole lahe ega lahendus.

Kätlin TiigiJuhatuse liige haridusvaldkonnasTTÜ Üliõ[email protected]


TUDENG TEGUTSEB

ÕPPETEGEVUSE STRATEEGIA §2 LÕIGE 7:

Akadeemilise aususe tagamine. Ülikoolis ei tolereerita ebaväärikat käitumist ega heade akadeemiliste tavade rikkumist. Akadeemilise pettur-luse (spikerdamine, plagiaat jne) vähendamiseks on kasutusele võetud plagiaadituvastussüsteem ja karmid käitumisnormid (sh eksmatrikulee-rimine). Ülikooli töötajad, õppejõud ja üliõpilased austavad akadeemilist ausust ja on sallimatud akadeemilise petturluse suhtes. Juhtumite esinemisel käsitletakse neid nii teaduskonnasi-seselt kui ülikooliüleselt ja vajadusel akadeemilise kohtu tasandil.

tega eksamitest. Võib-olla julgevad rohkemad meist välja öelda, et spiker-damine ei ole lahe ega lahendus.


TUDENG TEGUTSEB

ÕPPETEGEVUSE STRATEEGIA §2 LÕIGE 7:

ÕIS-I TAGASISIDEKÜSIMUSTIK!

Õppeinfosüsteemis (ÕIS) on ajavahe-mikul 15.12.2014 - 31.01.2015 avatud tagasisideküsimustik, mis on loodud tudengitele tagasiside andmiseks õppejõudude ja õppeainete kohta. On oluline, et iga tudeng tunneks oma kohustusena muuta õppeprotsessi ja ülikoolielu tagasiside andmise kaudu paremaks.

Alates 2013/2014 õppeaasta sügisse-mestrist on võimalik anda õppeainetele tagasisidet uue küsimustiku alusel. Küsimustikus on 4 õppekorralduslikku küsimust ning 11 küsimust iga õppe-aine kohta, lisaks asendati numbriline skaala sõnadega, mis peaks tagama objektiivsema hinnangu. Iga õppeaine kohta täidetakse küsimustik eraldi ning kui aines on näiteks loengu ja seminari õppejõud erinevad, siis vasta-takse küsimustikule 2x11 küsimust. Küsimustikku on võimalik täita ositi, näiteks anda tagasisidet iga päev ühele õppeainele. Sealjuures on oluline, et pärast ühele õppeainele tagasiside andmist peab liikuma järgmise õppe-aine peale, et tagasiside salvestuks. Kui mõni tudeng tunneb, et tal pole mingi

konkreetse aine kohta midagi öelda, siis on võimalik see vahele jätta. Küsi-mustiku lõpus on nupp „Kinnita“ ja pärast seda ei saa küsimustiku juurde naasta. Kõik vastused on anonüümsed ja tudengid võivad julgelt oma arva-must avaldada. Tulemused on avalikud ning tudengitel on võimalik enne õppeaine valimist tutvuda tulemustega õppeainete ainekaartidel. Üldised tulemused kuvatakse ÕIS-is rubriigis „Küsitluste tulemused“.

Pikk ning veidi arusaamatu küsimustik on muudetud lühemaks ja lihtsamaks. Uue küsimustiku ja avalike tulemuste üheks eesmärgiks on suurendada tudengite motivatsiooni anda tagasi-sidet ja tõsta seeläbi vastajate protsenti. 2014/2015 õppeaasta sügissemestri eesmärgiks on saada tagasisidet 30%-lt tudengitelt.

Tagasiside on peamiseks õppekvaliteedi parandamise aluseks ja ilma selleta puudub ülevaade reaalsest olukor-rast ning parenduspunktidest. Seega ootame tudengitepoolset aktiivset tagasiside andmist, et muuta ülikoo-lielu üheskoos paremaks.

Küsimustik avaneb semestri lõpus ja jääb avatuks eksamisessiooni lõpuni. Head vastamist! Panustagem oma ülikooli arengusse!

Käthy LaarÕIS-i tagasisideküsimustiku promo projektijuhtTTÜ Üliõ[email protected]

28,1

19,2

23,7

30 28

29

0

5

10

15

20

25

30

35

Sügissemester Kevadsemester Keskmine

Tulemus 2013/2014

Eesmärk 2014/2015

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

1

23

4Tartu Ü

likooli emakeelse

ülikooli 95. aastapäev12.00 Rektori Rändkarika IV etapp, Pokkeriturniir, TTÜ

Tudengim

aja

16:00 Karjääriseminar

“Praktilisi soovitusi tööin-tervjuuks”


“CV ja kaaskirjad (vene keeles)”

15.00 TTÜ A

kadeemilise

Naiskoori ja TLÜ

Meeskoori

jõulukontsert, Pärnu Eliisa-beti kirik

17.00 V Vabariiklik Tantsutü-drukute Festival-Võistlus, Põlva M

esikäpa Hall

Eesti Üliõpilaskondade Liidu

üldkoosolek

18.00 Esinduskogu koosolek, I-228

Eesti karika fi naalmängud

võrkpallis, Tartu9

1 012

22.00 MehÜ

N, SÜ

N, EÜ

N

jõulupidu, NO

99

13

19.00 ja 21.00 TTÜ

Akadeem

ilise Meeskoori

jõulukontsert, Jaani kirik

19.00 TTÜ Kam

merkoori

kontsert, TTÜ

1 515.00 ja 17.00 TTÜ

A

kadeemilise M

eeskoori jõulukontsert, Jaani kirik

1616.00 TTÜ

Kamm

erkoori kontsert, Kohila Kirik

171 8

1 920

2324

25

Detse

mber 20

14

22.00 MTÜ

Ni, ETÜ

Ni ja

EMERA

The Glam

orous Christm

as, Klubi Teater


“Töövõimalused Euroopa

Liidu institutsioonides”

20.00 ITÜN

i ja KÜN

i Casino Royale 007, Klubi Studio

19.00 TTÜ A

kadeemilise

Naiskoori ja TLÜ

Meeskoori

jõulukontsert, Viljandi Pauluse kirik

26 56

7

811

1421

2227

28

30

3129

Foto: Sten-Ander Ojakallas


TUDENG TEGUTSEB

MEKTORY ÄRIMUDELITE KONKURSS 2014

Sul on idee. See on maailma parim idee. Sa oled selle korduvalt läbi mõelnud ja enda jaoks lahti seletanud. Sa tead üldpõhimõtteid ja üliväikeseid nüansse. Idee ise, olgu ta nii hea kui tahes, on ilma teostuseta paraku sisuliselt väärtusetu. Teostamine on vaieldamatult igasuguste ideede juures kõige keerulisem ja kõige kriitilisem samm. Teostamiseks on tihti vaja ka lisafinantsi. Seega tuleb idee in-vestorile maha müüa. Kohe tema juurde astudes ja seletama hakates räägid sa ilmselt asja sügavast sisust - tehnilisest lahendusest ja võitvatest detailidest. Natuke ka majanduslikust taustast ja turu-võimalustest. Siis aga tulevad küsimused: „Mille alusel sa seda arvad?“, „Kuidas sa turu-uuringu läbi viisid?“, „Mis on vaja-like investeeringute suuruse põhjendus?“, „Mis on tasuvuspunkt?“ .

Selleks, et need hirmsavõitu küsimused ootamatuna ei tuleks ja kellegi head ideed juba eos ei lämmataks, ongi loodud Mektory Ärimudelite konkurss. Kon-kurss, mille eesmärk on anda osalejatele esmased vajalikud oskused start-up i käivitamiseks.

Vajalike oskuste andmiseks on toimunud koolitusprogramm. Koolituste teemad on valitud just sellised, et nad toetaks algava ettevõtte loomisel esimesi kriitilisi sam-me. Seni läbitud teemad:

1. Team building. Iga ettevõtte aluseks on meeskond ning heas meeskonnas on rol-lid selgelt jaotunud. On olemas vajalikud oskused (tehnilised, majanduslikud) ja isikuomadused (pühendumus, järjekind-lus). Teemast rääkis Keir Veskiväli, kes on ise mitmes start up is tegev olnud. Lisaks rääkisid oma ettevõtete alustamisest Taa-vi Kikas Secured3D-st ja Markus Villig Taxify-st. Investori seisukohti selgitas Heidi Kakko EstBAN-ist.

2. Business model. Iga start-up i taga on äriidee. Kuidas teha see arusaadavaks ärimudeliks endale ja teistele ning panna kõik vajalik ühele A4 paberile, oli selle

Ken VeskiMektory [email protected]

koolituse teema. Koolitusel keskenduti järgmistele küsimustele. Kes on sinu kliendid? Mis väärtust sa neile pakud? Kuidas (mil viisil) sa seda teed? Kuidas sa kliendiga suhtled? Kust tuleb raha? Mis on võtmeressursid ja võtmetegevused väärtuse loomiseks? Kes on vajalikud partnerid? Millised on kulud? Ärimudeli arendamist Business Model Canvas e abil selgitas Mart Moora Coregrow st.

3. Customer Development. YouTube alustas tegelikult online kohtinguportaa-lina. Instagram alustas asukohapõhise sotsiaalvõrgustikuna. Ülemaailmse tun-tuseni on need leheküljed siiski jõudnud hoopis muu teenuse pakkumisega. See tähendab, et nad on arengu käigus muut-nud oma ideed ning saavutanud seeläbi läbimurde. Kuidas kliendist lähtuvalt oma ideed Lean Startup Machine Validation Board’i abil arendada, oligi koolituse teema. Rääkisid sellest Taavi Lindmaa Trinidad Consultingust ja Teele Kundla Invent Baltics ist.

4. Valideerimine. Kuidas olla kindel, et sinu seni tehtud töö omab väärtust? Et sinu valitud suund on õige? Et see plaan, mida sa reaalsuseks ehitad, on ehitamist väärt? Et plaani ideaalse realiseerimise lõpptulemus ei oleks „ebaõnnestumise saavutamine“? Selleks tuleb appi vali-deerimine. Kuidas mõõta oma eeldusi, kuidas mõõta oma tulemusi ning kuidas sellest järeldusi teha? Valideerimisest rää-kis, nagu eelmiselgi korral, Teele Kundla.

5. Raporteerimine. Kuidas kirjutada oma

MIS, MIKS JA KUIDAS SAAB VEEL LIITUDA?

idee paberile nii, et vanaema aru saaks, aga ka investoril huvitav oleks? Et ka paberi üldmulje kutsuks lugema ja roh-kem küsimusi esitama? Ehk kuidas luua tähelepanu haarav Executive Summary. Raporteerimise nüansse tutvustasid Keiu Rõa ja Veeli Oeselg Ernst&Young ist.

6. Pitching. Heast ideest paberil ei piisa. Potentsiaalsel investoril ei pruugi olla aega ega huvi seda lugeda. Oluline on osata oma ideed esitada selle aja jooksul, mis kulub liftil fuajeest kontori korrusele jõudmiseks. Selle tulemusel võiks tekkida huvi paberit lugeda ja ka rohkem küsida. Mida ja kuidas rääkida ning kuidas rahva ees oma ideed esitada, tutvustab Gleb Maltsev Stoneful`ist.

Studioosuse ilmumise ajaks on viis koo-litust juba toimunud. See aga ei tähenda, et sel aastal ei saaks enam võistlusel osa-leda. Osalemiseks tuleb saata oma ideed tutvustav Executive Summary – üks A4, millel on kõik kõige olulisem välja toodud ning kuni viis lisa A4 lehte, mis selgita-vad, laiendavad ja täpsustavad Executive Summary s välja toodud olulisi punkte. Tähtaeg: 9. detsember, kell 23.59, aadres-sile [email protected].

Kirjaliku töö alusel valitakse kuni 10 finalisti, kes esinevad 17. detsembril pitc-higa ettevõtjatest, investoritest ja ülikooli esindajatest žürii ees. Kõik auhinnad soo-dustavad osaleja ja tema ettevõtte arengut. Projekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.


TUDENG TEGUTSEB

KUIDAS HARIVALT AEGA VEETA?

Ülikoolis õppivale tudengile peaks ehk juba selge olema, et omandatav haridus ei koosne ainult loengutest ja praktiku-midest, vaid ka kooliväliselt on võimalik nii mõndagi õppida. Mõnele võib selline teadmine siiski üllatusena tulla. Kuidas lugu ka tegelikult poleks, usun, et järg-mine artikkel on just neile, kes soovivad teada, kuidas on võimalik enda teadmisi ja oskusi ka väljapool koolitunde harivalt sisustada.

Järgnevalt kirjutan ma kahest viisist (täp-semalt üritusest), kuidas mina olen oma aega viimasel ajal sisustanud. Usun, et need tegevused on aidanud mul lihvida ja täiendada oskusi, mida ma koolitundidest muidu ehk ei saaks. TEHNOHACK: TehnoHack on väga lühidalt kirjeldatult 24. – 26. oktoobril Mektory majas toimunud tootearenduse võistlus, mida korraldas Skeemipesa. Oma ole-muselt oli TehnoHack sarnane Startup Garage i korraldatavatele tootearendus-võistlustele (kus ma olen samuti mitmel korral osalenud), ainult, et TehnoHack erines selle poolest, et võistlus kestis ühe päeva asemel 48 tundi ja lõpus tuli pre-senteerida reaalset töötavat toodet idee või projekti asemel.

Selle asemel, et nüüd väga pikalt korral-duslikel nüanssidel peatuda (nende kohta saab lugeda Skeemipesa kodulehelt), sooviksin ma pigem rääkida, mida ma antud üritusel tegin ja miks ma seal osa-lesin. Olin meeskonnas, mis ehitas Tesla generaatorit. Väga lihtsustatult kirjelda-tuna on tegemist seadmega, mis muudab tavapinge (230 V) ja tavalise voolutugevu-sega voolu kõrgsageduslikuks (>1 MHz) kõrgpingega (>100 kV) ja madala voo-lutugevusega vooluks. Tesla generaatori abil demonstreeritakse õpilastele nähtavat kaarlahendust, st vool võtab inimestele silmaga nähtava kuju.

Peamine põhjus, miks ma valisin kõikide teiste ideede seast (mida oli üle 20) just Tesla generaatori meeskonna seisnes sel-les, et olen ise haridusvaldkonna huviline ja tunnen muret Eesti noorte hariduse tuleviku pärast. Leian, et sellised suure-pärased näitlikud õppevahendid aitavad muuta tundi oluliselt sisukamaks ja tõsta seeläbi antava tunni ja hariduse kvaliteeti.

Taavi [email protected]

Teine põhjus seisnes selles, et Tesla ge-neraatorit oli teiste ideedega võrreldes oluliselt lihtsam ehitada. Ette oli teada, milliseid valemeid on vaja ning milliseid komponente ja kuidas ühendada. Sel-legipoolest saime oma masina lõplikult tööle alles viimasel minutil (sõna otseses mõttes), sest kuigi Tesla generaatori ehi-tuslik põhimõte on üsna lihtne, on see häälestamise suhtes üsnagi kapriisne. See tähendab, et kõik parameetrid peavad täpselt paigas olema, et see üldse tööle hakkaks.

Nüüd aga sellest, miks ma üldse Tehno-Hackil osalesin. TehnoHacki sarnased võistlused on hea võimalus arendada oma meeskonnaöö oskusi. Neid aga on kõigil oma tulevikus vaja, sest üheski valdkon-nas ega üheski ettevõttes ei tehta oma tööd täiesti üksinda. Samuti õpetavad taolised võistlused hoolikalt oma aega ja ressursse planeerima, kuna tähtajad on paigas ja neid ei saa ületada, nagu reaalseski elus.

BP ALGAJATE TURNIIR: 1. - 2. novembril toimus Tallinna Ülikoolis BP Algajate Turniir. BP tähendab siinkohas British Parliament, mis on üks väitlemise for-maate - nimelt oli tegu väitlusturniiriga. Kahe päeva jooksul peeti viis vooru väitlust ja seejärel olid parimad paarid omavahel finaalis. Tegevust jätkus hom-mikust õhtuni. Kusjuures tore oleks mai-nida, et TTÜ Väitlusklubi oli esindatud 10 meeskonnaga.

Nendele, kes väitlusest väga palju ei tea, selgitan lühidalt, mida kujutab endast BP formaat. Ühes ruumis (väitluses) on kaks laua poolt, valitsus ja opositsioon, mõlemas laua pooles kaks lauda ning igas lauas kaks inimest. Seega võistleb ruumis kaheksa inimest, kes on jagunenud nelja võistkonda. Väitlus käib selle ümber, et üks laua pool (Valitsus) väidab, et “Valitsus usub, et...” või “Valitsus arvab, et...” ja siis esitatakse argumendid, miks nende plaan hea on. Opositsioon, kes on teine lauapool, peab valitsuse argumendid ümber lükkama ja tõestama, miks nende argumendid pole head, tuues samas välja ka omapoolsed argumendid ja tõestama, miks just neil on õigus ja mitte valitsusel. Igal kõnelejal on oma kõne esitamiseks aega 5 minutit, vahemikus 1. – 4. minut tohivad vastaspoole esindajad esitada ka küsimusi (opositsioon valistuse kõnelejale ja valitsus opositsiooni kõnelejale). Kokku kestab üks voor umbes tund aega, millele eelneb umbes 15 minutit ettevalmistusae-

ga ja 15 minutit täiendavalt, et kohtunik saaks otsustada, milline meeskond võitis ning jagada spiikripunktid. Spiikri-punktid näitavad ära, kui hea kõne keegi väitluses individuaalselt esitas, kui hästi ta küsimustele vastas ning kas ta ka ise küsimusi esitas.

Põhjus, miks ma nimetatud turniiril osalesin või miks ma üldse viimasel ajal väitlemisega uuesti tegelema olen hakanud, seisneb selles, et ma soovin arendada oma eneseväljendusoskust ja enesekindlust. Väitluses pead sa oskama oma mõtteid selgelt väljendada ja oma seisukohti ka veenvalt kaitsta. Lisaks on väitluses ajafaktor - sa ei saa pikalt ette mõelda, sa pead probleemid ja küsimused lahendama nö käigu pealt. Sellest tulene-valt on väitlejad suurepärased suhtlejad ja nad suudavad end inimestele arusaadavalt väljendada, sellisest oskusest on igal alal kasu, kuid eriti õpetaja või õppejõu ametis (kuhu ma kunagi loodan jõuda), sest mis kasu on õpetajast, kes räägib tahvli ees, kuid õpilased ei saa räägitavast aru. Tead-misi edasi andes peab tekst olema selge, lihtne ja relevantne.

Kui väitlus hakkas nüüd eelloetu põhjal huvitav tunduma, siis tasub teadmiseks võtta, et TTÜ Väitlusklubi koguneb kahel korral nädalas, esmaspäeval kell 18:00 (eesti keeles) ja kolmapäeval kell 18:00 (inglise keeles) Mektory majas.

Nagu juba traditsiooniks saanud, lõpetan väikese filosoofilise mõtteteraga: “Need, kes pole elus läbi kukkunud, ei ole edu-kad, vaid pole lihtsalt piisavalt kõrgele sihtinud”.


TUDENG TEGUTSEB

„LIVIN ALOHA“VÄÄRTUSLIK ELUKOGEMUS OTSE PARADIISIST

Ingrid Luide ja Sandra UustalReporterTTÜ Üliõ[email protected]

„Livin Aloha“ on uus neljapäevaõhtune kodumaine sari TV3-s, kus kaheksat noort eestlast ootab elu suurim seiklus ja väljakutse Hawaii saartel. Nende eesmärgiks on tundmatus kohas vette hüpates tööd leida, omal käel hakkama saada ja loomulikult ka elu nautida. „Livin Aloha“ seltskonda kuuluvad: Hendrik – lennutudeng Tõrvast; Kertu – unistajahing Tallinnast; Kren – selts-

konnalõvi Viimsist; Maarja – naerusuu Tõrvast; Matilde – seikleja Tallinnast; Rauno – heasüdamlik maapoiss Tüki külast Tartumaalt; Evelin - sportlik aktivist Tartust ning Miriam - päikese-line filmitudeng Tallinnast.

Igal suvel leiavad paljud eesti noored oma tee paradiisi läbi StudentTour noorteorganisatsiooni, mis vahendab töö- ja reisiprogramme maailma palju-desse erinevatesse nurkadesse. Nende Work and Travel Program pakub Ees-tis täiskohaga tudeerivale üliõpilasele ainulaadset võimalust elada ja töötada USAs vabalt valitud kohas, alates

San Fransiscost või Floridast ning lõpetades New Yorgi või Hawaiiga.

„Livin Aloha“ tõsielusarjas ei saa me kahjuks kaasa elada ühegi TTÜ tudengi emotsio-naalsetele katsumustele, pettu-mustele, rõõmule ja vaimustu-sele. Mis ei tähenda sugugi, et TTÜ üliõpilased ei kuulu nende pea 200 tudengi hulka, kes igal suvel neljaks kuuks USA-sse üht senise elu põnevaimat suve veetma sõidavad. 2013. aasta suvel kolis StudentTouri raa-mes Oahu saarele elama ja töö-le ehitusteaduskonna kolmanda aasta tudeng Daire Laas.

Räägi, kuidas tekkis mõte lennata teisele poole maakera terveks suveks tööle ja elama?Mõte tuli mu parimalt sõbran-nalt, kes leidis, et oleks tore veeta koos üks sõbrannade suvi – elada, nautida, seigelda,

kogeda uusi asju. Parim koht selle kõige jaoks oli Hawaii. Minna täiesti võõrasse keskkonda ja leida seal töö ning elukoht, saada hakkama ilma pere ja lähedasteta. Väljakutse missugune ja seda kõike teisel pool maakera.

Kas läksid sõpradega või julgesid sellise sammu ette võtta täiesti ise-seisvalt?Asusin teele oma parima sõbrannaga ning meiega koos reisis ka kaks neidu. Neist üks oli mu gümnaasiumi koo-liõde ja teine täiesti võõras, kellega tutvusime StudentTour Hawaii 2013 lehel. Meil oli huvitaval kombel sama perekonnanimi, aga tegelikult tutvusi-me alles reisi esimesel päeval.

Kui paljude eestlastega sa Hawaiil tutvusid?Väga paljudega. Kokku oli seal saarel eestlasi üle saja ja suvega tegelikult kõigiga tutvuda ei jõudnudki, sest meid oli seal nii palju.

Kuidas ja millise elukoha sa leidsid? Mitmekesi te koos elasite?Hawaiile minnes meil kindlat elukohta polnud. Kui olime saarele jõudnud, ööbisime esimestel päevadel võõraste noormeeste juures kuskil mägedes. Maarja oli nendega varem tutvust teinud Couchsurfing saidi kaudu. Teel sinna, pimedas, läbi toopilise metsa tekkis mu sõbrannadel hirm, et kuhu meid viiakse ja mida meiega võidakse teha, sest telefoni levi puudus ja meil polnud õrna aimugi, kus me viibime. Õnneks läks kõik hästi, tegemist oli väga viisakate ja sõbralike inimestega ja meie esimene ööbimine Hawaiil möödus rahulikult.


Järgmisel päeval vahetasime juba elu-kohta ja jäime nädalaks ühe abielupaa-ri korterisse. Need olid minu tuttava tuttavad. Naine oli eestlane, üks kuu-lus modell, ja mees põline hawaiilane, kes töötas mereväes. Nemad aitasid meid kogu suve jooksul palju. Nad olid justkui meie tugiisikud ja kaitseinglid – meie jaoks alati olemas.Järgneva nädala, kui elasime nende juures, veetsime pikki päevi korterit otsides. Korterite üürihinnad olid väga kallid, 2-3-toaline korter kuskil 2000-3000 dollarit kuus. Lisaks tuli kohe tasuda ka samas väärtuses deposiit. Me planeerisime elama hakata 8-kesi. Tundub hullumeelne, aga see on ainuke võimalik lahendus, sest elamine, toit ja muud ol-mekulud on väga kallid. Sel-leks, et üks noor eesti tudeng seal ära elaks, peab hakkama saama väga kitsastes tingi-mustes.Pärast nädalast otsingut saime lõpuks ühelt naiselt korteri üürida. See oli superilus ja ainult 200 meetri kaugusel ookeanist. Võiks öelda, et lausa paradiis. Muidugi oli sinna elama asumine ja sis-sekolimine paras komöödia. Korteri lepingule oli alla kirjutanud ainult 4 inimest, aga lõpuks elas meid korteris lausa 9. Suutsime seda ime-kombel terve suve varjata, sest liikusime korterist sisse ja välja tavaliselt paarikaupa. Kuna me kõik olime blondid, siis ei saanud keegi eriti aru, kui palju meid seal tegelikult elab.

Kuidas läksid tööotsingud? Kui kiiresti ja kus sa töö leidsid?Tööotsingud läksid veel ras-kemalt kui korteri otsingud. Kokku kulus mul selleks ligi kolm nädalat. See tähendas, et ma täitsin ilma liialdamata sadu tööavaldusi, külastasin mitmeid söögikohti, kauplu-seid, kirjutasin meile jne. Lõ-puks sain tööd Abercrombie and Fitch poes ning tegelesin selle kõrvalt ka promotööga erinevatel üritustel.

Millega sisustasid vaba aja? Kas te reisisite ka ringi?Vabal ajal käisime saarel rin-gi matkamas. Kuna tegemist on vulkaanilise saarega, on

seal palju mägesid, kus saab matkata ja imelisi vaateid nautida. Vallutasime neid suve jooksul mitmeid. Samuti on Hawaii tuntud kui surfiparadiis. Ka mina sain selle pisiku külge ning veetsin mitmeid hommikuid ja õhtuid laineid püüdes. Lisaks sellele käisime ookeanis snorgeldamas ja paadiga sõitmas. Põhilise aja olime me Oahu ni-melisel saarel. Sellele tegime küll mitu korda tiiru peale. Käisime kolmepäe-vasel reisil ka Molokai nimelisel saarel.

Kas tahaksid ise samadel tingimustel tagasi minna? Julged sellist koge-

must ka teistele noortele soovitada?Samadel tingimustel ma kindlasti ta-gasi ei läheks. Nüüd oleksin ma juba teadlikum, mis mind ees ootab ja kui-das oleks kõige efektiivsem käituda, et leida kiirelt elamispind ning töökoht. Soovitada julgen sellist kogemust kõi-gile, kel on soov teha nooruses midagi teistsugust, midagi põnevat, viia end turvalisest ja kodusest keskkonnast ee-male ning kogeda uusi elamusi. 2013. aasta suvi Hawaiil on mu senise elu üks põnevamaid ja tundeküllasemaid kogemusi! Kindlasti soovitan seda julgelt kõigile.

TUDENG TEGUTSEB


Sellest on juba kolm pikka kuud, kui endistest rebastest sirgunud täieõigus-likud tudengielu nautlejad on saanud harjuda kauaoodatud uue eluga. Enne kiiret sessiaega on õige hetk ajal korra minna lasta ja leida hetk iseendale ja lä-

Kristiina Malm (TTÜ), Margus Olesk (SKA)[email protected]

JALUTUSKÄIK, KULTUUR JA KÕHUTÄIDE TALLINNAS

KUHU MINNA?

TUDENG TEGUTSEB

hedastele. Järgnevas nimistus pakume 10 tudengite tavapärasesse raadiusesse vähem ja rohkem jäävat avastamisväär-set paika ideaalseks jalutuskäiguks, inspireerivaks kultuurielamuseks ja muhedaks kõhutäiteks.

1. KALAMAJAPõhja-Tallinna asumKalamaja asum kord avastatud, on raske sinna mitte uuesti minna. Mõnus ja vaikne mereäärne asukoht ei muuda olukorda lihtsamaks. Lõputute puu-majade loogilised rägastikud tekitavad tunde, otsekui oleksite sattunud hoopis teise ajastusse. Pühapäevaseid vara-hommikusi jalutuskäike soovitame veelgi erilisemaks muuta, sattudes ko-gemata Telliskivi tänavale, mis on täis

tipitud isuäratavat kulinaariat ja Eesti disaini. Minnes uudistama sealsamas asuvat Eesti suurimat loomemajandus-liku ettevõtluse keskust Telliskivi Loo-melinnakut, leiate täiendava portsu põnevaid söögikohti nagu nt F-hoone. Poetänaval on külluses ägedaid poode, kust leida meeldejäävaid kingitusi. Pärast seda on õige aeg eksida Jahu tänavale osavate pagarite meistrikotta - Kalamaja Pagarikotta, kus valmista-takse maitsvaid pirukaid ja kooke.

2. UUS MAAILMKesklinna asumUus Maailm on piirkond, kus elavad loominguliselt aktiivsed inimesed – seega võib seal avastada palju vaata-misväärset. Tähelepanelikule lugejale on paik tuttav samanimelisest filmist. Tühja kõhu sündroomi korral soovita-me külastada kauni sisearhitektuuriga kohvikut Kohalik. Iga aasta sep-temb-ris toimub Uue Maailma tänavafesti-

val, kus nauditakse ühist aega, kont-serte, ostetakse tänavaturult meeneid ja kord aastas avatud välikohvikutest festivalivälisel ajal aastaks suletud köökides valmivate salaretseptide järgi meisterdatud roogi. Kui Te veel ei ole veendunud selle asumi eripäras, siis mitut asumit Te teate, millel oleks enda ajaleht? Uuel Maailmal on see olemas ning jäädes endale kindlaks, on ka see eripärane ning lugema kutsuva disainiga.

3. KUMUWeizenbergi 34Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esindusli-kem näitusepaik Eestis. Kumu ei ole ainult koht, kus käia kunsti nautimas, see on ideaalne paik, kust leida ins-piratsiooni uuteks ideedeks. Kumus leiab iga kunstisõber midagi endale, sest kunstihoonel on viis korrust, igal

korrusel eksponeeritakse kunstiteoseid erinevatest ajastutest - 18. sajandi eesti kunstist tänapäeva kunstini. Iga kuu toimuvad tipptasemel kunstiteadlaste eestvedamisel huvitavad ekskursioo-nid. Lisaks erinevatele konverentsidele ja kontsertidele näidatakse auditooriu-mis Kumu Dokumentaali raames igal kolmapäeval kultuurile fokusseeritud dokumentaale.

4. VENE TEATERVabaduse väljak 5Tallinncity andmeil on tegemist ilusai-ma teatrimajaga Skandinaavias: teatri silmapaistev arhitektuur ja luksuslikult peen sisekujundus kõnelevad enda eest. Repertuaar on maailmaklassi tasemel ning kõik etendused on vene keeles. Uljamatele on seega tagatud hea keelepraktika ja põnev elamus, pelglikumad saavad kasutada sünk-

roontõlkega kõrvaklappe. Eesti suu-rimatest teatritest eristab Vene Teatrit ilmtingimata veel see, et tudengitele pakutakse silmapaistvat soodustust - tund enne algust kohapeal ISIC/ITIC kaarti näidates on pileti hind viis eurot. Teater asub strateegiliselt heas asuko-has: mugav ligipääs ühistranspordiga, kõigist Vabaduse väljaku peatustest jõuab teatrimajja kuni viieminutilise jalutuskäiguga.


TUDENG TEGUTSEB

5. NAVITROLLA GALERII Sulevimägi 1Vanalinna sattudes soovitame kindlasti piiluda õdusa Navitrolla Galerii aken-dest sisse. Oleme kindlad, et sama-laadset kunstistiili pole Te veel varem näinud. Kunstniku maalid jäävadki meelde just enda eripärasuse poolest. Eriti uljatele võib üle ukseläve astudes osaks saada personaalne kohtumine sadade maalide ja tuhandete graafiliste

lehtede autoriga isiklikult. Kui see eriti talviti mitte nii harv juhus peaks aset leidma, kasutage kindlasti võimalust geniaalse kunstnikuga vestlemiseks ja autogrammi küsimiseks. Võib-olla satute Te just õigel hetkel külastama galeriid, mil kunstnik maalib oma järgmist teost. Kuna tegu on galeriiga, siis on võimalus soetada maale, post-kaarte ning teisi suveniire.

6. MOETÄNAVVeerenni 24Moetänavale on peidetud Eesti pare-mate disainerite looming brändidelt Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo, Bas-tion ja Baltman. Kes otsib hästi, leiab Moetänava Tallinna Disainikaardilt. Moetänaval asub veel Outlet-pood, kus pakutakse suures valikus unikaalseid ja ka soodsaid tootenäidiseid. Meestele on Moetänaval moodi suisa kolme

korruse jagu! Teenindus on sõbralik, abivalmis, professionaalne. Tudengitel soovitame külastada ka Rocca al Mare ja Ülemiste kaubanduskeskustes asu-vaid väga sõbralike hindadega noor-tebrändi Blue Inc London poode.

Flaieriga aasta lõpuni täishinna-ga tooted Moetänaval ja Blue Inc London kauplustes -10%.

7. KINO SÕPRUSVana-Posti 8Tallinna vanimas repertuaarkinos va-litseb tänapäeva kinodes harva esinev müstiliselt õdus atmosfäär. Sisear-hitektuur on rikkalik, välisfassaadi kõrged sambad mõjuvad jõuliselt, tekitades esialgsel külastuskäigul ki-nosaali asemel teatrisaali sisenemise tunde. Kinokavas on filme, mida teised

Tallinna kinod ei pruugi näidata, kindel koht on filminädalatel, nagu Ameerika kultusfilmide festival, retrospektiivid ja PÖFF. Tudengite piletihinnad varieeru-vad sõltuvalt nädalapäevast 4 eurost 5,5 euroni.

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel pilet filmile „Vääramatu jõud“ det-sembri-kuu lõpuni 3 eurot

8. VESIVÄRAVA GRILLVesivärava 42Üks paremaid kiirtoidurestosid Tal-linnas, mis pakub maitsvaid kohapeal valmistatud grillburgereid. Rikkalik menüü peaks rahuldama ka kõige nõudlikumaid kliente. Teenindus on kiire, täpne, professionaalne ja sõb-ralik. Külmemate ilmade puhul saab

sooja Vesivärava Grilli kõrval asuvas õdusas Vesivärava Kohvikus. Suveõh-tutel tuleb varuda veidi enam aega, kuna peab arvestama koha suurele menukuse-le viitava rohke rahvamassiga.

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel kogu menüü 10% soodsamalt.

9. NOPKöleri 1NOP-i maitsvate toitude valmistamisel eelistatakse kasutada peamiselt mahe- toodangut. Sellele viitavad NOP-i kolm tähte: “N” tähistab naabruskonda, “O” orgaanilist ja laiemalt puhast toitu, “P” praktilisust. Lisaks eripärastele tummisematele roogadele on neil hõrk

kohvi- ja teevalik. Eriti tuleb kiita nende rikkalikku koogivalikut. Õdus kohvik on muidugi ka ideaalne paik õppimiseks (Wi-Fi olemas, parooli saamiseks küsi seda teenindajalt), vestlus-, filmi- või lauamänguõhtuteks.

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel kliendisoodustus -10%

10. HOTOKASToompuiestee 16Eesti esimene hotdog-ikas Hotokas jäi juba mõni aeg enne 20. oktoobril ava-mist silma oma suurepärase asukoha poolest: Toompea mäelt alla kõndides ja endise Maalehe kontorini jõudes jääb eeltoodud hoone taga paiknevas suure parklaga hoovis asuv pisike

puumaja kohe silma. Teenindus on abivalmis, kiire ning loomulikult sõb-ralik. Rikas toidumenüü paneks silmad särama kõige kuulsamaidki välismaa hot dog-i kohvikuid standardiks pidaval külastajal.

Tudengitele ISIC/EÜP näitamisel toi-dumenüü 10% soodsamalt.

TUDENG TEGUTSEBTUDENG TEGUTSEB


ARVAMUS

PARIM JÕULUKINK SÕBRALE OLED SINA ISEPARIM JÕULUKINK SÕBRALE OLED SINA ISE

Varsti on lähenemas jõulud - see pe-riood aastas, kus puhatakse, ollakse rahus, tehakse kinke ning veedetakse mõnusalt pereringis aega. Nii nagu ikka, kipuvad inimesed aga jätma kinkide soetamise viimasele hetkele, mis tähendab seda, et soovitud kink on juba otsa saanud või väga kalli hinnaga. Võib ka juhtuda, et sa soovid väga kinki teha, kuid ei tea, mida oma kallile sõbrale kinkida või siis tead, aga tudengile kohaselt on sul juba poo-le kuu peal näpud põhjas. Kui tundsid eespool olevas kirjelduses ära iseenda, on järgnev tekst just sinule.

Alustame sellest, et raha pole küsimus. Mäletate, kuidas ma eelmises Studioo-suses kirjutasin: „Parimad asjad elus on tasuta, paremuselt teised aga väga kallid“? Selle lause mõte seisneb sel-les, et parimad kingid siin elus ei nõua raha, seega veeringute pärast kindlasti muretsema ei pea. Mis on siis aga see imeline substants, mis midagi ei maksa ja mida saab kinkida kõikidele oma sõpradele soost, vanusest, rahvusest ja muudest tunnustest sõltumata? Vastus sellele küsimusele on tegelikult ime-

lihtne - parim, mida sõpradele jõulude ajal kinkida saab, on sõprus, aeg ja positiivsed mõtted. Mitte miski ei ole parem kui see, et keegi võtab vaevaks sind jõulude ajal vaatama tulla ja sinu-ga rääkida, sind toetada ja positiivseid mõtteid sisendada. Ka kiri, kaart või joonistus, mis saadetud posti teel, on kulla väärtusega, kui ei ole võimalik näost-näkku kohtuda. Või siis kallistus koolimaja peal mööda minnes, kui elu-tempo kiire. Oluline on see, et sõnum, mida sa edastad, ja teod, mida sa teed, oleksid siirad ja tuleksid südamest, sest sellised teod omavad eriti tugevat mõju.

Kõike eelpool nimetatut saab ja peaks-ki tegema aastaringselt, kuid nagu öeldi filmis „Üksinda kodus“, siis loeb jõulude ajal iga heategu topelt (kõi-kidel, kel karmavõlg aastaga suureks kasvanud, tasub see kõrva taha panna). Lisaks on just jõulud kujunenud selleks ajaks, kus oodatakse midagi head ja soovitakse kogeda positiivset, olgu selleks siis piparkook sussi sees, vee-randi lõpus head hinded tunnistusel või lõhnastatud südamekujuline kaart oma sõbrannalt (valentinipäeva ajal oleks selline kink samuti väga cool ). Miks siis mitte luua see positiivne emotsioon ja kinkida sõbrale lihtne „Aitäh, et sa olemas oled“. Isegi, kui sõber ei pruugi

seda otseselt välja näidata, läheb talle see kink kindlasti korda ja ta hindab seda väga.

Teada on, et juhtida saab vaid ise ees-kuju näidates. Seetõttu püüan ma alati tegutseda vastavalt oma sõnadele. Jõu-lude ajal leian ma kindlasti vähemalt ühe päeva, mil hetkeks arvuti taha istu-da ja oma soovid sõprade poole elekt-rooniliselt teele panna. Seda siis, kui ei õnnestu inimesi füüsiliselt kohata. Va-nakooli inimesena, aga ka inimesena, kes eelistab inimestega emotsionaalset ja füüsilist kontakti, eelistaksin ma võimalusel alati silmast-silma koh-tuda, paraku pole see inimeste kiire elutempo pärast või seetõttu, et nad ei ela Tallinnnas, alati võimalik.

Lõpetuseks jääb vaid soovida, et teid jõuluööl kolm jõuluvaimu külastama ei peaks või üks roheline sookoll teie jõulukuuske pihta ei paneks. Seega olge head lapsed - siis külastab teid jõuluvana ja ehk veel keegi.

Taavi [email protected]

TUDENG TEGUTSEBTUDENG TEGUTSEB


TEADUS

RAKK RAKU KAUPAErinevate tehnoloogiliste arengute val-guses on teadlastel võimalik üksikutelt rakkudelt üha enam informatsiooni omandada. Genoomika, transkriptoo-mika, proteoomika ja metaboloomika analüüsid sel tasemel võimaldavad väga detailset teavet raku genoomi, geeniekspressiooni (mRNA ja valgu tasemel) ning metabolismi kohta.

Selline detailne „lahkamine“ võimal-dab mõõta näiteks rakkudevahelist varieeruvust ning eristada raku tüüpe ühtses koes. Palju kasu on sellest ka heterogeensete rakupopulatsioonide (nt kasvajarakud) uurimisel, kus raku-massi põhjal keskmistatud tulemused ei pruugi kajastada seda, mis raku-kultuuris tegelikult toimub. Muidugi on lisaks sellele, kuidas rakud orga-nismide koosseisus toimivad, sama oluline teada, kuidas käituvad rakud indiviididena keskkonnas.

Valdav osa bioloogilisest mitmekesi-susest planeedil Maa ongi esindatud üherakuliste mikroorganismide kujul. Millal see hulkraksus üldse „moodi“ läks? Evolutsioonilises mõttes üsna hiljuti. Mikroobikooslused koosnevad

tohutust hulgast „indiviididest“, kes oma väikesele olemusele vaatamata elavad väga keerulist elu, leides väga erinevaid viise, kuidas „igapäevane süsinik lauale panna“, autoinduktorite abil oma lähedastega suhelda ja mole-kulaarseid relvi kaitseks või rünnakuks kasutada.

Mikroobikoosluste koosseis paljudes keskkondades on liigilises mõttes ülikirev ning üheks suuremaks takis-tuseks nende uurimisel on asjaolu, et valdavat enamust neist ei ole võimalik puhaskultuuris kasvatada või on see väga keeruline ja ressurssinõudev. Paljudest geneetiliselt identsetest kloonidest saadud DNA on ka valdava enamuse organismide täisgenoomide assambleerimise algmaterjaliks ehk nö „üks genoom paljudelt“. Sellele pakub ühe raku genoomika suurepärast alter-natiivi ja teatud lahendust „kultiveeri-matuse“ vastu.

Keerukas osa ülesandest on selle ühe huvipakkuva raku isoleerimine ülejäänud kooslusest. Selleks pakub lahendust voolutsütomeetria, mille pu-hul proov voolutatakse imepeenikese nirena või pisikeste tilgakeste kaupa laseri eest läbi ja iga raku kulgemist läbi laserkiire on võimalik jälgida kuni paarikümne erineva detektoriga. Need

võimaldavad mõõta, kuidas rakk lase-rit varjutab (suurus), kui palju valgust rakult peegeldub (granulaarsus) ja au-tofluorestsentsi (pigmendid). Niiviisi saab paari minutiga tuhandate rakkude kohta teha kümneid tuhandeid mõõt-misi. Osad voolutsütomeetrid võimal-davad neid tilgakesi koos rakkudega ka sorteerida.

Sel semestril juhtisin kahte projekti, mille raames sorteerisin Läänemere baktereid Helsinki Ülikoolis prof Mar-ko Virta töögrupi juures (eCOST Ac-tion ES1103 rahastatud) ja Läänemere Uuringute Instituudis Warnemündes („Mikroben-Verbindung 2014“, Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo rahastatud). Helsinkis kasutasime värskelt tööle saadud ühe-raku genoomika tööliini ja Warnemündes ekspluateerisin koha-likku kompetentsi kemolitoautotroofi-de eristamises ja sorteerimises.

Need projektid hõlmasid teise generat-siooni sekveneerimistehnoloogiatega proovide analüüsimist, mis on nö kolmas generatsioon ehk ka ühel mo-lekulil põhinev. Seega on võimalik ka üksikute rakkude genoome ilma eel-neva amplifikatsioonita sekveneerida. Seega terendavad tulevikus üksikute rakkude lähenemises väga huvitavad võimalused.

Peeter LaasTTÜ MSI [email protected]


CHRISTMAS IN ESTONIA

Christmas for Estonians is a special holiday which is spent together with family and friends. Along with some worldwide customs of adorning Ch-ristmas trees and preparing stockings for Santa’s elves to put presents in, Estonians like to buy advent calendars and light advent candles on Christmas Eve (this is a tradition that is also practiced in Georgia on the 7th of January. By lighting the candles on the window we welcome Christmas in our homes. Another similarity I was delighted to find between old Geor-gian and Estonian traditions is a group of carol singers, mainly children, who go from house to house performing old Christmas carols). While Christmas celebration has become more or less similar across the globe, there are some characteristics which make each and every country special. Estonia is no exception. Imagine, if I had been an exchange student in the middle ages in Estonia, I would have participated in peasant festivities, examined stars to predict the future of the upcoming year, visited a steamy sauna just before attending the local village church ser-vice, made Christmas crowns, eaten

ESN CORNER

black blood pudding (type of a blood sausage) and drunk home brewed ale or mead. Sadly, there was no Erasmus program back then. No worries, though - while one can relive some of the old traditions, 21st century offers events and activities, which are, by no means, any less enjoyable. The level of excite-ment of being an international student in Estonia rises as the Christmastide approaches, so if you are planning to spend your Christmas here just like me and would like to join the locals in the celebration, here’s the proposed to-do list for this holiday season which I hope to fulfill myself.

As the famous Tallinn Christmas market in the town hall square takes place, the capital of Estonia trans-forms into a magical place. A huge, decorated Christmas tree surrounded by stall of merchants coming from different counties offering local goods, handicrafts, food and drinks; dances, Christmas carols, different shows and performances, snow sculptures, Santa together with his reindeers and dwarfs… Undoubtedly, it is a must-attend event. The market is open from the end of November until the begin-ning of January, promising a lot of fun and joy to its visitors. Similar festivals and markets take place in other cities of Estonia as well, Tartu and Haapsalu

Christmas markets being the notable ones. If you would like to experience typical village Christmas, than you shall visit Estonian Open Air Museum, where old barns and farm houses come to life and traditional local cuisine can be tasted.

That’s not all. Along with the fairs which reflect the spirit of old tradi-tions, numbers of other events happen in Tallinn at this time, Christmas Jazz Festival being one of them. It has beco-me a kind of a new tradition since the festival is being held annually all over Estonia.

Those who are keen on skating, Ice rink on Harju Street will be expec-ting you. One might also like to visit Gingerbread Mania – the exhibition of gingerbread art and design, where everything you see is made out of gin-ger. The Exhibition takes place every year in the center of Tallinn.

If you prefer to stay at home and enjoy Christmas in a relaxed environment, then make sure to prepare traditional Christmas dinner which would be potato salad with blood sausage and sauerkraut. And don’t forget Gingerb-read for dessert, of course.

Häid jõule!

Mariam [email protected]


ESN CORNER

COLD DAYS, WARM HEARTS

With the festive season approaching, I figured it would be interesting to see how Estonians celebrate their Decem-ber days and nights. I think that one can say a lot about a country and its culture by merely looking at how it celebrates different events. The cold weather in-vites people to come together inside, gather around the fireplace. Holidays overall have a tendency to make people eat, drink and be merry with friends and family. Previous examples are common with most cultures I know, especially the “drink” part is very im-portant – although I might just know the wrong people... All in all, I think whole December is for Europeans cozy, warm, pleasant, sociable, or as

ESN CORNER

we say it in Dutch with one unique word: gezellig.

In both, Estonia and the Netherlands, retail businesses are happy to capita-lize the spirit of the festive season by advertising not only gifts for children and adults, but also an abundance of food, drinks, decorations and outfits. In the Netherlands, however, Christ-mas advertising has to wait each year until the fifth of December, as this is the day where the Dutch celebrate Sinterklaas. While it is no coincidence that “Santa Claus” and “Sinterklaas” sound remarkably alike, there are some differences between the two figures: Santa Claus is jolly and active, lives in the North Pole and has elves as his little helpers; Sinterklaas is an old ma-jestic man who lives in Spain, is based on a historical figure and has a black

companion called Zwarte Piet (black Peter). Sadly, a discussion about racism has cast a shadow on this, as more and more people believe that black people helping a white man is outdated and refers to slavery. Personally, I don’t know whether or not we should change this celebration, because as far as I can see it, every country has its remarkable traditions - such as whipping children (French Père Fouettard), kidnapping children (central-European Krampus) or even eating them (Icelandic Grýla), so who am I to judge?

For now, I will keep my hopes up for a snowfall in these last few weeks, visit the traditional Christmas market and enjoy a visit to Lapland, where I would love to meet Santa Clause.

Enjoy your holidays!

Frank van de [email protected]


SPORT

TTÜ KORVPALLIKLUBI – MEHED, KES ON TTÜ EEST VÕISTLUSTULES

Tallinna Tehnikaülikooli korvpalliklu-bi on peamiselt tudengitest koosnev korvpalliklubi, mille eesmärgiks on toetada ja arendada Eesti korvpalli-mängijaid. Enamik meil mängivatest palluritest õpivad ka just nimelt TTÜ-s. Nii suur tudengite osakaal võistkon-nas ei ole Eesti korvpallimaastikul just

Martin MalmSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

tavaline nähtus. 2012/2013 saavutas TTÜ KK meeskond Rahvusvahelises Üliõpilasliigas (ISBL) esimese koha. Meeskonna peatreeneri ametit peab Heino Lill, kes lisaks treeneri ametipo-sitsioonile on ka kehalise kasvatuse õp-pejõud ja TTÜ Spordikeskuse juhataja.

1. Nimi2. Hüüdnimi3. Sünniaeg4. Pikkus/kaal:5. Mida õpid6. Millal liitusid TTÜ KK-ga?7. Suhteseis?8. Kes on kõige humoorikam mees-konna kaaslane?9. Kui sa saaksid olla nädal aega keegi teine oma võistkonnast, siis kes ja miks?10. Mis on su jõulukingisoov?

1. Aleksander Kaaberma 2. Sass3. 25.09.19954. 198cm/88kg5. TTÜ Tallinna Kolledž - Rahvusvaheline majandus ja ärikorral-dus6. 2014 suvi7. Vaba8. Dr. Naator AKA Ekke Lõhmus.9. Mooses Kaja. Tal on Prius. Prius on hea auto!10. Taylor Swift – 1989 album.

1. Andrew Arnold2. Drew3. 17.11.19864. 207cm/100kg5. TTÜ Economics – International business administration6. 20117. Married.8. Joonas Jarvelainen.9. Joonas so that I could drive his race car all week.10. TTÜ win in Alexela KML.

1. Ekke Lõhmus2. Naator

3. 31.07.19924. 203cm/89kg

5. TTÜ Sotsiaalteaduskond – õigustea-dus6. 2014 sügis7. 556868808. Aleksander Kaaberma.9. Füsioterapeut Georgi- sellepärast, et siis väänaks ja murraks ilma ühegi süümekata mõnel vennal konte ja liha-seid. 10. World Peace oleks ilus, kuid kui see pole realistlik, siis Sofoklis Schortsia-nitise vastu oleks ka lõbus mängida.

1. Robert Võeras2. Robi, BOB

3. 17.06.19934. 182cm/82kg

5 . TTÜ Matemaatika ja loodusteaduskond - tehniline füüsika6. Eelmise hooaja algul.7. Vaba8. Kõige humoorikam meeskonna kaaslane on kindlasti Joonas. See vend tulistab ikka igast asendist, igas olu-korras, iga päev.9. Kui ma saaksin nädal aega olla keegi teine oma võistkonnast, siis ma oleksin Joonas. Joonas oleksin ma mitmel põh-jusel. Esiteks, saaksin iga päev Suba-ruga ringi kärutada. Teiseks, mul oleks võimalik tema suurepärast korvpallija-lanõude valikut nautida. Kolmandaks, saaksin südame rahus kasutada fraasi „Pass? Get the rebound!“10. Tahaks, et Siim Raudla triple double’i teeks ja siis pressile teada annaks, et ilma minuta poleks seda suutnud. Aitäh!

1. Siim Raudla2. Simps3. 01.01.1990

4. 190cm/90kg5. TTÜ Keemia-

ja materjalitehno-loogiateaduskond - toidutehnika ja tootearendus6. 20087. Suhtes8. Kedagi konkreetselt on väga raske välja tuua, kuid ütleks, et iga mees annab meil oma panuse, et tuju üleval hoida.9. Ilmselgelt läheks Moosese kehasse, kuna sellise ilusa näolapiga ei oleks paha nädal aega toimetada. Lisaks saaks selle lapse kasvatamise värgi ka ära proovida, enne kui ise asja kallale asuda.10. Fanta pudel


SPORT

1. Jaan Puidet2. JP

3. 04.01.19924. 192cm/86kg

5. TTÜ Sotsiaalteaduskond, õigustea-dus6. 2011/12 hooaeg7. Hõivatud8. Siim.9. Toomas Raadik: sellepärast, et ma otsiks nädalaga Toomasele tüdruku. 10. Head hinded koolis.

1. Kiur Akenpärg2. Mõmm

3. 25.06.19884. 190cm/95kg

5. TTÜ Tallinna Kolledž - kinnisvara ja korrashoid6. Alates 2010/2011 hooajast.7. -8. Tohutuid pullivendi pole, eks igaüks vahepeal sähvatab.9. Palliplatsil olles keegi pikkadest, prooviks selle keskmängija koha ära, aga n-ö tavaelus ilmselt Mooses Kaja, testiks end kuidas väikse poisi kasva-tamine läheks.10. Et Mart Müürisepp võidaks „Su nägu kõlab tuttavalt ´ ära.

1. Kristjan Makke2. Makke3. 12.03.19814. 205cm/105kg5. TTÜ Majandusteaduskond - ärindus6. 2008/2009 hooaeg7. Abielus8. Joonas.9. Kiur, sest Kiur ei oska ujuda. Ma siis õpetaks Kiuri ujuma.10. Uued meeskonna trennikotid.

1. Mooses Kaja2. Moss3. 10.06.19884. 198cm/98kg5. TTÜ Majandus-teaduskond - ärindus6. Aastal 20097. Suhtes.8. Toomasega on palju nalja saanud.9. Joonas, sest tal sujuvad väljakul asjad pealtnäha väga lihtsalt ja loomulikult ning tema suhtumine on heas mõttes ükskõikne ja tegutsemine pingevaba.10. Võimalikult palju võite meeskon-nale.

1. Priidik Ulp2. Ulp

3. 01.04.19924. 190cm/85kg

5. TTÜ Ehitusteaduskond - tsiviilehi-tus6. 3 aastat tagasi7. Suhtes8. Kõik on väga muhedad.9. Oleksin Makke, sest siis saaks kor-vialusest mängust parema nägemuse. 10. Sooviksin edukat sessi.

1. Joonas Järveläinen

2. Ühtegi märki-misväärset pole

3 . 17.08.19904. 202cm/98kg5. Tartu Ülikool - riigiteadused6. Suvi 20137. Kolmeaastases mitteametlikus suh-tes.8. Siim Raudla.9. Aleksander Kaaberma, sellepärast, et ta on müstiline tegelane.10. Villaseid sokke!

1. Rain Markus Koort

2. Vihm, Rain man 3. 21.06.1995

4. 198cm/86kg5. TTÜ Matemaatika ja loodusteadus-kond - geenitehnoloogia6. Augustis 20147. Suhtes/Hõivatud 8. Toomas Raadik.9. Toomas Raadik, tahaks näha, kuidas elu superstaarina välja näeb. 10. Mänguaeg.

1. Toomas Raadik2. Tom, Radza3. 15.08.19904. 201cm/98kg5. TTÜ Majandusteaduskond - ärikor-ralduse magistrantuur6. 2014 a sügisel7. Vallaline8. Robert Võeras, temaga saab alati nalja nii trennis kui ka väljaspool trenni.9. Oleksin Killian Cato, et näha kogu toimuvat välismängija pilgu läbi.10. Risto Puur pääseks meistriliiga satsi.

Piltidelt on puudu majandusteadus-konna tudeng Kilian Cato, kes pole hetkel vigastuse tõttu mängida saanud, ja Denarius Darby, kes enda sobivust meeskonda alles tõestab.

milise artikli, mis meie riigipea maksupettuseid käsitles ning sain eksmatrikuleerimise ja 5 aastat vangilaagrit. -Eestlane: - No tegelikult ma kirju-tan siiani variautorina uurimistöid Moskva Ülikoolis, aga ülikoolis pole ma olnud sellest saati, kui minu milord Oxfordist lahkuma pidi! -

Kasutu aineMiks Soome vahetusüliõpilast EKA peole tagasi ei kutsutud?Ta tõi põdrakanepit!

HUUMOR


HALVA HUUMORI INSTITUUT

Aleksander [email protected]

Meie instituudi küttekulud on suviti kõrgemad!

AegK: Kui pikalt kestab akadeemiline veerandtund IT teaduskonnas? V: 1024 sekundit!

Akadeemikute väljakutsed Lugedes ainet või seminari on magistrandi suurim väljakutse, anda teistele rohkem teadmisi kui tal endal on. Doktorandi jaoks on suurim väljakutse valida välja need teadmised, mida akadeemilise tunniga jõuab edasi anda. Profes-sori jaoks on suurim väljakutse anda edasi need teadmised, millest auditoorium oleks võimaline aru saama. Emeriitprofessori jaoks on suurimaks väljakutseks rääkida ja samal ajal püsti seista.

Romantika- Iga kord kui ma sinuga kohtun on mul tunne nagu aeg peatuks! - tun-nistab noormees neiule.- Kas sa ei arva, et see võib olla seotud sellega, et me kohtume sinu-ga ainult matemaatika loengutes? - vastab neiu

Põhjused pooleli jätmiseksInglane, venelane ja eestlane saavad kokku ning räägivad sellest, miks nad ülikooli pooleli jätsid.Inglane: - Need põrssad Oxfordi juhtkonnas ei võimaldanud ühisela-mu kohta minu teenrile. Tulin sealt päevapealt ära! -Venelane: - Kirjutasin akadee-

SUDOKUSUDOKU


Documents

Detsember 2014