TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012 1

TÜRI VALLA AJALEHT 23. veebruar 2012 nr 2 (795)

• Evald Alusalu: vabariigiga ühevanune lk 5• Rassi: Türi valla roheline tagatuba lk 6–7• Lisandumas on uusi toetusi lk 8

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Koostööst ja poliitilistest mängudest lk 2• Türi põhikoolis selgusid tähekesed lk 3• Kevad kolib koju tagasi lk 4

Vallavolikogu erakorrali-ne istung, mis toimus 15. veebruril, vabastas ametist senise volikogu esimehe Toomas Marrandi ja valla-vanem Aivo Prüsseli, umb-usaldust avaldati ka senise-le vallavalitsusele.

TEET REIERteet.reier@tyri,ee

Türi Vallavolikogu erakor-raline istung algas umbusal-dusavalduste hääletamisega. Volikogu esimehele Toomas Marrandile tehtud umbusal-dusavaldust toetas üle poole volikogu liikmetest, aseesimees Jaan Arvola puhul umbusaldus läbi ei läinud.

Vallavanema ja vallavalitsu-se puhul jäi samuti peale voli-kogu häälteenamus ja mõlema töö kuulutati tehtuks.

Samal istungil valis voli-kogu ka uue vallavanema ning volikogu esimehe. Volikogu esimehe kohale esitati kaks kandidaati, Toomas Šadeiko ja

Raivo Pink, vallavanema ko-hale esitati Pipi-Liis Siemanni kandidatuur. Pärast kandidaa-tide jah-sõna ja enesetutvustuse ärakuulamist toimus salajane hääletus, mis andis volikogu esimehe koha Raivo Pingile ja enamuse toetus kuulus ka uuele vallavanemale.

Raivo Pink, kes on osalenud volikogude töös juba viisteist aastat, sõnas, et oli viimane aeg võtta endale vastutus asuda vo-likogu juhtima. „Olen osalenud volikogu töös aastaid, viimases koosseisus revisjonikomisjoni esimehena. Kuigi mõni on öel-nud, et kas oled hull, et võtad endale firmajuhi kohustuste kõr-vale veel ühe raske ameti, leian, et on aeg asuda sõnu ka tegudes-se vormima, seda enam, et uus koalitsioon tundub olema vanast otsustusvõimelisem,“ lisas ta.

„Seda, et valla senine juhtimiskorraldus pea peale pööratakse, oodata ei maksa. Poolteist aastat, mis järgmiste valimisteni on jäänud, on lühi-ke aeg selleks, et hakata suuri

muutusi tegema, pigem on rõhk Türi kui toimeka omavalitsuse töö parandamises, samuti päe-vakajaliste probleemide lahen-damises,“ sõnas Pink.

„Vallavalitsuse ja vallava-nema töö on ellu viia volikogu tahet ja suuniseid. Seetõttu teen ettepaneku vallavalitsuses osalemiseks oma valdkonda hästi tundvatele ja selle aren-gus ja igapäevatöös tegusatele inimestele, parteilist kuuluvust ma sealjuures ei arvesta,“ ütles Pipi-Liis Siemann.

Siemanni sõnul kaovad poliitiliste abivallavanemate kohad, kõik ametnikud saavad konkreetsed tööülesanded ja vastutuse.

„Mõtleme läbi ka ametni-ke koosseisu. Kokkuhoid ei ole vaid koonerdamine, vahel lausa vastupidi – tehtavad kulutused peavad olema läbi mõeldud ning asjakohased või siis vähen-dama meie kulusid tulevikus. Seda püüame edaspidi rohkem silmas pidada,“ lisas ta.

Siemanni arvates on valla-

kodaniku jaoks tähtis, et valla-valitsus oleks nii-öelda inimeste jaoks. Et ametnikud oleksid as-jatundlikud, abivalmid ja nen-dega suhtlemine oleks meeldiv. Ametnikud jällegi ootavad ini-mestelt arusaamist, valmisole-kut murede korral koos arut-leda ning vajadusel ka sellega leppida, kui seadus või rahali-sed vahendid tõepoolest ei luba soovitud lahendust saada.

„Vallavanemana soovin roh-kem rahvale teada anda, mida vallavalitsus teeb, ning muuta nii suhtlemist ja suhtumist – lii-ga palju on hetkel ametnike hal-vustamist ja kohati kahjuks ka ametnike üleolevat suhtumist vallakodanikesse,” lausus ta.

Kuni 29. veebruarini, mil tomub korraline volikogu is-tung, mis kinnitab ametisse uue vallavanema ja vallavalitsuse, juhib Türi valda endine abival-lavanem Üllar Vahtramäe. Tu-levikus saab temast Türi valla arendusjuht ning rahandus- ja eelarveosakonda asub juhtima Tähve Milt.

Erakorraline volikogu vabastas vanad ja valis uued

Hääletussedelite täitmise ja nende kontrollimisega on ametis Kaarel Aluoja (vasakult), Teet Hanschmidt, Tiiu Aasavelt ja Raivo Pink.Teet Reier

Ettevõtted said pingeritta16. veebruaril tegi oma valiku Türi valla ettevõtluskonkursile laeku-nud ankeetide läbivaatamise ning konkursile esitatud kanditaatide hindamise komisjon. Komisjoni esimehe Üllar Vahtramäe sõnul oli tänavusel konkursil rohkelt tugevaid kandidaate, nende seast pari-maid valida osutus üsnagi keeruliseks. Nii otsustatigi lisaks kategoo-riate laureaatidele anda välja ka kaks eripreemiat. Tulemused esita-takse Türi Vallavalitsusele kinnitamiseks. Tänavusele ettevõtluskon-kursile esitati üle saja ankeedi. Parimaid valiti kuues kategoorias: Tü-ri valla parim ettevõte 2011, Türi valla parim talu 2011, Türi valla aasta toetaja, Türi valla parim kohalik toode või teenus ja Türi valla kliendisõbralik ettevõte ning uudse kategooriana Türi valla edukaim alustav ettevõte 2011.

Konkursi tulemused avalikustatakse 9. märtsil Oisu Rahvamajas toimuval ettevõtjate tänuüritusel.

Hasartmängumaksust said toetust ka Türi valla ettevõtmisedKoduvalla taotlejatest pälvisid veebruaris jagatud summadest toetu-se MTÜ Hotsport, kellele määrati emadepäevakontserdi korraldami-seks 200 eurot, 500 eurot aga Paide meistrivõistluste korraldamiseks rühm- ja iluvõimlemises.

626 euro suuruse toetuse sai Türi Põhikooli projekt „Regilaul uues kuues“. Eesti noorte tšellistide festivali meistrikursus Türi Muu-sikakooli kavandina pälvis 630 eurot ning eakate selts Elulõnga Õis sai emadepäeva tähistamise tarbeks 250 eurot.

Endine vallavanem jätkab volikogusTüri valla valimiskomisjoni aseesimees Maire Pettai teatas, et 21. veebruaril kogunes Türi valla valimiskomisjon, et arutada Aivo Prüs-seli avaldust volikogu liikme volituste taastamiseks.

Aivo Prüssel osutus 2009. aastal kohalikel valimistel volikokku valituks, kuid seoses vallavanemaks valimisega olid tema volinikuvo-litused peatatud. Türi valla valimiskomisjoni otsusega taastati Aivo Prüsseli volitused volikogu liikmena.

Sama otsusega lõpetati Türi Vallavolikogusse asendusliikmena määratud Peeter Särje ning Peeter Särje volituste ajutisel peatumisel Türi Vallavolikogusse asendusliikmena määratud Jaanus Marrandi volitused Türi Vallavolikogu liikmena.

Maamajade taastajad kogunevad11. märtsil toimub Türi Kultuurimajas algusega kell 11 vana maama-ja päev. Ürituse eesmärk on julgustada vanade maamajade omanikke säilitama ja taastama oma valduses olevaid hooneid võimalikult ehe-dana, mitte matma vana ja väärtuslikku euroremondi käigus tänapäe-vaste materjalide ning kipsplaadi alla.

„Üritusel astub üles hulk huvitavaid ettekandjaid, nagu Elo Lut-sepp Eesti Vabaõhumuuseumist või Heiki Pärdi, kes räägib Järvamaa maa-arhitektuurist,“ ütles Heli Aade Paide Säästva Renoveerimise Infokeskusest. „Lisaks spetsialistidele saab kuulata majaomanike et-tekandeid. Türilasi võiks kindlasti huvitada näiteks Aina Lee koge-mus vana maamaja taastamisel Kurla külas, kus taastajaid külastasid vaheldumisi nii ahastus kui ka entusiasm.“

TR

Vana maja vajab omaniku hoolitsevat kätt ja tuge, muidu ta ühel päeval lihtsalt väsib ja kukub kokku. Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallas toimunud muutus-test loodetakse nii suuri muutu-si, kui küsitakse hirmuga: “Kas nüüd siis lööte kõik pea peale? “

Parteide ja nimekirjade ee-listused võivad olla küll erine-vad kuid suures osas peavad kõik esmalt arvestama niiöelda kohustusliku paketi elluviimise-ga ning seejärel saavad panus-tada erakondlikele eelistustele. Riigi poolt pandud kohustused tuleb täita, lapsed vallas kooli-tada, teed lumest lükata, paran-dada, hooldada, eakad ja abiva-jajad toetada ning nõnda edasi. Pisike mängumaa jääb: kas toe-tada lisaks rohkem seltsitege-vust, aidata kaasa kultuuritööle,

luua veel teenuseid, tunnustada ettevõtjaid, kohalikke tegusaid inimesi või midagi muud.

Nii on see ressursside mõt-tes, küll aga saab valida, mil-lised tegutsemisviise ja käitu-miskultuuri selleks kasutatakse. Kas teeme seda mõistlikult, lugupidavalt ja eelkõige inimes-te võimeid ja pädevust silmas pidades või eelistades „õige“ nimekirja inimesi. „Koostöö“ on sõna, mida minu arvates on palju pruugitud kuid tunduvalt tagasihoidlikumalt tegelikkuses tehtud. Püüan neid vigu vältida.

Minu vallavanema-aeg on hetkel napp – pooleteise aasta pärast valib rahvas uue volikogu

ja võib jätkata uus vallavanem. Selle aja jooksul peame analüü-sima, mida vallakodanike huvi-des on vaja säilitada, arendada või ka ümber korraldada nii, et olulised asjad püsiksid. Na-gu kodus – sooviksime kõik ju elada võimalikult mugavalt, aga anname endale enamasti aru, et kui seda muretult ja tulevikule mõtlemata teeme siis on meil ja meie lastel lõpuks peenike pihus.

Nii on vaja vaadata üle ka avaliku võimu teostamiseks teh-tavad kulud – väga hea, kui on olemas eraldi ametnikud igas valdkonnas, kel aega ja võimalust teha oma tööd vastavalt kõikide-le nõudmistele. Neid nõudmisi on omavalitsusel inimeste ootus-test ja seadustest tulenevalt tões-ti palju. Meil on üsna suur hulk ametnikke – kas kõikide nende olemasolu on põhjendatud ja mõistlik, tuleb selgitada.

Vallamaja on mõeldud ini-

meste teenindamiseks ja abista-miseks. Suhtlemine on vist üks suurimaid kunste, millest sageli ebakõlasid tekib. Usun, et on võimalik selgitada, miks nii on ja missugused lahendused on võimalikud – või siis miks pole võimalikud. Vahel on hea sõna ja viisakas selgitus väärt rohkem, kui lahendus, mida vallamajja algselt nõudma tuldi. Igal juhul peab vallamaja olema see koht, kust inimene julgeb tulla nõu küsima ja sealt peab ta seda ka saama.

Sooviksin väga murda aru-saama poliitikast kui reegliteta ja lubatult räpasest mängust. Ma ei ole nõus inimestega, kes käega löövad – ega see ole pä-riselu, see on poliitiline mäng. Ükski mäng ei tohiks olla reeglitega, mis lubavad inime-se halvustamist ja mustamist, tema isiklike vaadete naeru-vääristamist. Mängu lõppedes oleme kõik edasi üksteise sõb-

rad, töökaaslased, tuttavad ning „mängus“ tehtud ütlemised ja avaldused mõjuvad halvasti ka igapäevasele „päriselule“, kui ei ole kritiseeritud mitte põhimõt-teid ja tegusid ning selle asemel on korraldatud isiklikke rün-nakuid. Ainult multikates tõu-seb tegelane pärast püssilaske ja teerulli alt läbikäimist püsti, klopib põlved puhtaks ja jätkab häirimatult oma tegutsemist – tegelikus elus saab selle tule-musena surma või korralikult haiget ning alalhoidlik inimene end sellisesse ohtlikku olukorda enam ei sea. Sõna on suurim relv, mida kasutame minu ar-vates sageli hoolimatult. Selli-se mängu tulemusena saame endale aga ametnikud ja juhid, kes kardavad teha otsuseid ning tegelevad peamiselt vaid oma tagala kindlustamisega.

Kokkuvõttes tahan öelda: läheme koos edasi – arukalt, väärikalt ja tasakaalukalt!

Koostööst ja poliitilistest mängudest

PIPI-LIIS SIEMANNvallavanem

Viimases volikogus pandi lõ-puks punkt küsimusele, keda huvitab ainult võim ja keda si-suline pool. Oma ebakultuurse ja moraalitu käitumisega tões-tas TSDV taas, et nende tege-lik huvi ei ole mitte valla areng, vaid olla iga hinna eest võimul. Uues koalitsioonis on IRL ja RE võrdsed partnerid, kehtib kon-sensuslik põhimõte. Kõik läks täpselt nii, nagu planeeritud, ja uus vallavanem ning volikogu esimees said valitud.

Eelmises lehes kirjutasin RE kolmest põhilisest lähtekohast valla arengus. Valdkondi, mis va-javad kiiret muutmist, on palju.

Muudatuste elluviimiseks napib sageli raha. Annan allpool väike-se läbilõike ettevõtmistest, millele oleme uue koalitsiooni arenguka-vas enam tähelepanu pööranud. Et neid eesmärke paremini reali-seerida, hakkab nende küsimus-tega tegelema uus arendusjuht.1. Oleme liitumas Lokuta ette-võtlusalaga INVEST IN ESTO-NIA programmiga. 28.02.2012 peaksime saama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu-mist vastava sertifikaadi.2. Jätkame ettevõtluskonkurs-side korraldamist ja ettevõtjate tunnustamist. Järgmine tunnus-tusüritus toimub 09.03.2012

Oisu Rahvamajas. Plaan on ha-kata ettevõtjatega regulaarseid kokkusaamisi korraldama.

Korra aastas korraldame ettevõtjatele ühise väljasõidu, sellel sügisel on kavas teha väl-jasõit Tartusse ülikooli tehno-loogiakeskusesse.3. Alanud on Türi Raudtee-muuseumi projekt koostöös vene partneriga MTÜ Impera-torski Vokzal. Esimeses etapis on kavas muuseumi projektee-rimine ja teises ehitus. Lõppees-märk on Lavassaare Raudtee-muuseumi ületoomine Türile. 4. Üks arengu eesmärke on val-laeelarve tegevuskulude kok-kuhoid, et tekiksid võimalused vallaasutuste töötajate palga-tõusuks. Selleks on vaja asutus-te töö ümber korraldada.5. Oleme esitanud kohalikku Leader meetmesse hulgaliselt projektitaotlusi valla arenguks

(virgestusalad, turism, ettevõt-lusala jne).6. Üks peamisi investeeringuob-jekte on valla haridusasutused. Oleme esitanud regionaalsete investeeringute programmi pro-jektitaotluse valla haridusasu-tustesse tuletõkkeuste paigal-damiseks. Kokku on vaja pai-galdada 73 uut ust. Põhikoolile taotleme KIK-ilt toetust kesk-küttesüsteemi rekonstrueerimi-seks. Türi Ühisgümnaasiumis on kavas sellel aastal investeeri-da õpikeskkonna parandamisse. Retla Kool saab parema arengu-keskkonna ja õpilaskodu.7. Käivad ettevalmistavad te-gevused Türi Põhikooli juurde uue võimla rajamiseks – see on üks lähiaastate prioriteete.8. Jätkub Türi linna vee- ja reo-vee projekt, mis sellel aastal laie-neb ka maapiirkondadesse (Oi-su, Kabala, Taikse, Särevere jne)

9. Ettevõtluse arendamisel tee-me koostööd Mäo-Särevere ko-ridori jäävate omavalitsustega, see on kasulik ka Türi vallale.10. Ette on valmistatud ja esi-tatud rahastamiseks Türi linna tänavavalgustuse täieliku re-konstrueerimise projektitaotlus.11. Käesoleval aastal oleme planeerinud üle mitme aasta in-vesteeringuid valla teedesse ja Türi linna tänavatesse.12. Alustame Türi Tervisekes-kuse renoveerimisprogrammiga ja soetame uue invabussi. Loo-dame selleks saada täiendavat rahalist toetust.

Märtsis on plaan jätkata koh-tumisi ministritega, sel korral on külas haridusminister Aaviksoo.

Eesmärk on Türi valla elukesk-konna parandamine, et inimestel oleks siin hea elada ja töötada.

Elu läheb edasi, areng koos uue koalitsioonipartneriga

JAAN ARVoLARE Türi piirkonna juhtvallavolikogu aseesimees

Selleks korraks on „sõda“ val-lavolikogus läbi ja uus vallava-võim paika pandud. Sotsiaal-demokraadid on opositsioonis. Tehtud protseduuridega on kinnitust leidnud tõsiasi, et või-muvahetus toimus poliitiliste põhimõtete pinnal. Selgunud on, et uuele võimule on sobiv eelkäijate tehtud 2012. a eelar-ve, omamata tähtsust, et eelne-valt oli pikalt räägitud „pankro-tist“. Võimuvahetus oli planee-ritud Toompea koridorides, val-lavolinikele jäi vaid roll otsused heaks kiita. Vallaelu ülepoliti-

seerimise kohta on hiljuti öel-nud ajakirjanik Sulev Valner: „Suurtes valdades murrab koli-nal sisse suur poliitika!“

Ehedaim näide oli volinik J. Arvola, – reformierakonna esindaja T. Kõiv nõudis era-kondliku kuuluvuse järgi mehe-le volikogu esimehe kohta. Just-kui partei annaks inimesele au, mõistuse ja südametunnistuse ning parteilisus on tähtsam isikuomadustest ja sobivusest ametisse. Tunnustame IRLi val-lavolinikke, kes ei nõustunud J. Arvolat toetama. Nii õnnestus

ära hoida Türi valla jaoks hal-vemad valikud.

Selgitan meie tegevust V. Salomi umbusalduse avalduse tagasivõtmisel. Pärast valla-vanema umbusaldamist uue valitsusliidu poolt leidsime, et sobilik on toetada vallavalit-suse umbusaldamist, mille oli algatanud uus võimuliit. Kui Reformierakond leidis, et tuleb algatada oma abivallavanemate suhtes umbusaldus, siis oleks meil kummaline seda mitte toe-tada. Nii toetas sisuliselt kogu volikogu kahe Reformierakonna abivallavanema umbusaldamist. Imelik on see, et umbusaldatud abivallavanem saab ilmselt järg-misel volikogul uuesti usalduse, ainult abivallavanemast saab teise nimega ametnik. Sellise protseduuri peamiseks ideeks

on soov maksta „omadele” kol-me kuu palga ulatuses hüvitist. Samas hääletas uus võimuliit peaaegu üksmeelselt maha seni-se vallavanema kolme kuu hüvi-tise ja piirdus ühe kuuga. Selline käitumine on märk kättemaksu-himust ja kurjusest. Kuus aastat Türi valla heaks töötanud A. Prüssel oleks väärinud sama-väärset hüvitist kui ainult paar aastat ametis olnud reformiera-konna abivallavanemad. Asjad ei pea Türil olema sellised, et inimlikkus kaob.

Sotsiaaldemokraadid on val-mis laiapõhjaliseks koostööks Türi valla arengu huvides. Ar-vame, et Eesti vajab rohkem ini-mest arvestavat ja inimesi kuula-vat võimu. Sotsiaaldemokraatia on mõtteviis, mis laiemalt seda ka pakub. Usun, et paljud Türi

valla elanikud on väsinud inime-si eiravast ja mittearvestavast rii-givõimust. Kahju, aga praegusel ajahetkel paratamatu, et Türi uus vallavõim esindab erakonna-poliitiliselt kitsast parempoolset maailmavaadet. Oleme veendu-nud, et asjad on pea kogu Eesti riigis muutumas ja Türi inime-sed püüdlevad oma tulevastes valikutes tasakaalu poole tagasi.

Soovime uuele vallavanema-le P.-L. Siemannile edu ametis, sest vundament, millel tema töö hakkab põhinema, on tugev. Ühtlasi oleme valmis toetama kõiki ausaid ja valla arengule suunatud ettevõtmisi. Kind-lasti aga ei saa toetust mõt-teviis, mis seab poliitilist võimu ettepoole türilaste huvidest ning tugineb Paide ja Toompea polii-tintriigidele.

Uus võimukoalitsioon tugineb Toompea jõujoontele

VELLo oHUTüri vallavolikogu liigeAjaveeb: vello.tyrivald.ee

Aastapäeva künniselHomme tähistame Eesti Vaba-riigi väljakuulutamise 94. aas-tapäeva. Kaugel see sadagi siis enam on. Seda ümmargust numbrit arvestades on rõõm tõ-deda, et meie kõrval on inimesi, kes on sama vanad kui vabariik. Türi vallas on selliseid auväärses eas kodanikke koguni neli.

Ühega neist, Evald Johannes Alusaluga õnnestus mul näda-lapäevad tagasi kohtuda ning kuulata, mis vitaalsel vanahärral oma pikast elust meenutada on. Just nimelt tema enda elust, mit-te sellest, kuidas riigikord toimis. Samas saab ilmselt iga inimese eluloo olulised punktid siduda ka riigi käekäiguga.

Läks riigil hästi, oli majan-dus heal järjel, said sellest osa ka kõik kogukonna liikmed. Uued põlvkonnad said vähemalt tasu-ta alghariduse ning kõrgemate eesmärkide poole pürgijatel oli võimalus valida, alates maakon-nagümnaasiumi tasemest välis-riikide õppeasutusteni välja. Eks sel puhul otsustas nagu tänagi loomulikult ka vanemate raha-koti paksus, aga kindlasti oli oma osa ka inimeste sihikindlal püüd-lemisel parema hariduse poole.

Ja kui siis ühel päeval, nagu Evald Alusalu kujundlikult ütles, kõik lörri läks, kannatas selle tõt-tu nii seni eesrindlik põllumees, haritlane kui ka poliitik, kes uue võimu tõmbetuultele jalgu jäid. Meie siin paitame poliitilistel vastastel päid, toona raiuti nad kujundlikult öeldes lihtsalt maha.

Juhtusin hiljuti vaatama ETV-st Mati Talviku toimetatud saadet „Ajavaod“, mis sedakorda rääkis ühest tuntumast esimese Eesti Vabariigi aegsest poliitikust Kaarel Eenpalust. Mees, kes osa-les Vabadussõjas, korrastas pä-rast 1924. aasta kommunistide mässukatset politseistruktuure, keda seetõttu kutsuti lausa Eesti politsei isaks, kes oli aga samas nn vaikival ajastul, kui kehtis president Konstantin Pätsi ai-nuvõim, viimase otsuste usin elluviija. Seesama tunnustatud poliitik suri mõni aasta pärast meie sotsialismileeriga liitumist kusagil Venemaa vangilaagis sõ-na otseses mõttes purupaljana.

Täna on õnneks helgemad ajad. Elame oma iseseisvuse taastanud riigis, mis on kestnud juba pea sama kaua kui see, mis 24. veebruaril 1918 välja kuulu-tati. On küll muresid, aga kind-lasti on igalühe elul siin väikese rahvakillu seas ka oma päikese-line pool.

Kaunist vabariigi sünnipäeva teile kõigile!

TEET REIER Türi Rahvalehe toimetaja

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012 3

haridus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Teistmoodi õppetöö Türi ÜhisgümnaasiumisSeda, et õppetöö ei tähenda vaid tuima tuupimist ja tundidest osavõttu, tunnistab järgnev pildiline ülevaade Türi Ühisgümnaa-siumi huvitegevustest käesoleval õppeaastal.

Kuigi mõõdetakse formaalhariduses omandatut, on aina enam tähtsust kogumas mitteformaalne haridus. Koolis arendab seda külge huvitegevus. Käesolevast veerandist alates on Türi Ühisgümnaasiumi fuajees laudadel male ja kabe. Õpetajate üllatuseks on need väga populaarsed. Mängud on niivõrd köitvad, et pahatihti ei kuulda süvenedes koolikellagi. Juures olev pilt on tehtud neljapäeval kell14.30 ja mängijatel tunnid läbi. Kallid vanemad, kui murrate pead, miks on lastel koolipäevad nii pikad, siis võib juhtuda, et tegelikult mängivad nad koolis malet!

Sügisel alustas meil kolm rahvatantsurühma, alles on jäänud kaks. Mõlemad rühmad treenivad ennastsalgavalt Soome-Eesti III ühistantsupeo nimel. Treeningud venivad kolmetunnisteks ning välja väänatud jalgu ei jõua keegi kokku lugeda.Õppeaasta algusest peale osalevad paljud õpilased õpikodades, mida juhendavad Tartu Ülikooli magistrandid ja doktorandid ning korraldavad Eesti Füüsika Selts, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskool, TÜ füüsika instituut ja TÜ Teaduskool. Võrreldes tavalise füüsika-, bioloogia- või keemiatunniga kestab õpikoda neli korda kauem ning tegeletakse neis peamiselt katsetega.

Sõbrapäeva korraldamine oli õpilasesinduse esimene suursündmus. Oli võimalik kaarte postitada ja kirjutada (hädaabikaardid ootasid kõiki), põsele sai südamekesi joonistada ja loomulikult võis sõpradega pilte teha. Viimast võimalust kasutati kõige enam – pildistati nii üksi, sõprade kui ka terve klassiga.

ENE HUNTTüri Ühisgümnaasiumi huvijuht

9. veebruaril toimus Türi Põhikoolis üleriigiline mäng „Sirguvad täheke-sed“. Võistlemas oli 12 koo-li Järva-, Rapla-, Harju- ja Tartumaalt. Mängu peaees-märk on innustada õpilasi lugema lasteajakirju.

MARJU MEITüri Põhikooli õpetaja

Päev algas algklasside maja saalis Tarkusetoas mälumängu-ga, mille küsimused olid ette valmistanud ajakirjade Täheke ja Hea Laps toimetused. Punk-tiarvestus käis kommides, mis pani osalejate näod särama.

Mälumängu kolme vooru vaheaegadel esinesid koolid võistkondade tutvustusega, milleks oli koduse eeltööna valminud laul, luuletus, ristsõ-na või muud selletaolist. Mä-lumängu lõppedes sai iga kool šokolaadi, mille tagaküljel oli nimekiri järgmistest tegevus-test. Ees ootasid veel Tarkuse-tuba, Mängutuba ja Muusika-tuba.

Tarkusetoas tuli lahendada sudokusid. Iga võistkonnaliige lahendas neid küll individuaal-selt, kuid tulemused arvestati kokku ja võitjaks kuulutati enim punkte kogunud kool. Mängutoas anti lastele võima-lus osaleda loovates liikumis-mängudes, kus lisaks osavusele oli tarvis nutikust ja meeskon-natööd.

Muusikatoas said lapsed teha rütmimänge, laulda regi-

laulu ja maalida muusikat, mi-da lõputseremoonial ka teistele esitati.

Kõik osalejad said lahkudes kaasa kingitusi ja maiustusi. Tarkusetoa võitjameeskonna iga liige lahkus isikliku Tähe-kese ja Nupukusetoa võitjad ajakirja Hea Laps aastatellimu-sega. Teise ja kolmanda koha omanikke rõõmustati lauamän-gude ja lasteraamatutega.

Kui päeva lõppedes küsis Türi Põhikooli direktor Garis Pihelgas saalitäielt lastelt, kas neile mäng meeldis ja kas tu-levad ka järgmisel aastal, kos-tis üksmeelse mürinaga: „Jaa!“ Kolmanda klassi õpilased olid vaid kurvavõitu, kuna nemad järgmisel aastal enam osaleda ei saa, sest mäng on 2. ja 3. klassi õpilastele.

16. veebruaril toimus Türi Noortekeskuses noorte diskorite võistlus, kus kolmes erinevas voorus pani end proovile kokku 12 diskorit Eesti eri paigust. Diskorid olid jagatud kahte gruppi: edasijõudnud ja alles alustanud.Kõige paremini said plaadikeerutamisega hakkama ja viisid võidu koju alustanutest DJ Silver-Taavi Kaljula Türilt ning edasijõudnutest DJ Kristo Luik Tallinnast.Publiku lemmikuks valiti Kaspar Randmäe Türilt ja parima show’ga sai autasustatud Pärnu diskor Karli Alliku. Teet Reier

Sirguvate tähekeste Tarkusetoa mõõduvõtmises saavutas Türi Põhikooli I võistkond väärika teise tulemuse.

Türi põhikoolis selgusid tähekesed

teave

Tarkusetoa tulemused:I Rapla ÜhisgümnaasiumII Türi Põhikooli I võist-kond (Mia-Maria Männi, Andreas Villem, Kai-Mel-li Kapten, Anitra Lukja-nov)III Rapla Vesiroosi Güm-naasiumIV Türi Põhikooli II võist-kond (Eleen Asten, An-dero Lavrinenko, Eliise Zeemann, Kärt Rannik)Nupukusetoa tulemu-sed:I Paide ÜhisgümnaasiumII Ambla Lasteaed-Põhi-koolIII Türi Põhikooli I võist-kond

Õiguskorrast Türi vallasLääne prefektuuri Paide politsei-jaoskonna Türi konstaablijaos-konna teenindataval territoo-riumil (Imavere, Türi ja Väätsa vald) registreeriti 2011. aastal kokku 192 kuritegu. Möödunud aasta samal perioodil registreeri-ti kokku 194 kuritegu, seega ku-ritegevus vähenes 2 kuriteofakti võrra. Valdava osa registreeritud kuritegudest moodustavad va-ravastased kuriteod. Türi linnas registreeriti kokku 77 kuritegu, 2010. aastal 81, Türi vallas 71 kuritegu, 2010. aastal 64.

Türi valla territooriumil re-gistreeriti 2011. aastal kokku 148 kuritegu, neist avastati 97.

Kokku registreeriti Türi vallas vargusi 72, avaliku kor-ra raskeid rikkumisi 1, kehalisi väärkohtlemisi 22, omavolilisi sissetungimisi 11, kelmusi 2, karistuse kandmisest kõrvale-hoidumisi 2, tulirelva ja laske-moonaga seotud süütegusid 3 ja mootorsõiduki juhtimist joobe-seisundis 15.

Väärteo toimepanemisi avastati Türi valla territooriumil 2011. aastal kokku 2154, neist Türi linnas 971. 2010. aasta sa-mal ajavahemikul avastati Türi vallas kokku 1902 õiguserikku-jat, seega väärtegude avastamine tõusis 252 võrra, millest põhiosa moodustavad liiklusega seondu-vad rikkujad.

Põhilised väärteo rikku-mised 2011. aastal olid Türi vallas järgmised: liiklusseaduse rikkujaid 1457; alkoholiseadu-se rikkujaid 97; tubakaseaduse rikkujaid 78; relvaseaduse rik-kujaid 1; teeseaduse rikkujaid 84; autoveoseaduse rikkujaid 13; karistusseadustiku rikkujaid 106; liikluskindlustuse seadu-se rikkujaid 39; ühistranspordi seaduse rikkujaid 5; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkujaid 7.

Analüüsides eelnevaid and-meid, võib järeldada, et Türi val-las on kuritegevuse tase viimase paari aasta lõikes stabiliseeru-nud. Kahetsusväärselt on samas tõusnud isikuvastased kuriteod ja seda enim lähisuhtevägivallaga seonduvate süütegude osas. Kur-vaks teeb tõsisasi, et ligikaudu 90% menetletud perevägivalla juhtumitest on määravaks asja-oluks liigne alkoholi tarvitamine.

Suurem osa väärtegudest pandi toime liikluseeskirja rikku-misega. Vähenesid avaliku korra rikkumised. Suures osas tänu heale koostööle kogukonnaga ja üksteise abistamisele võime loota veelgi paremaid tulemusi süütegude ennetamisel, tõkesta-misel ja avastamisel.

Tänan kõiki abivalmis val-lakodanikke, Türi vallavalitsust ja volikogu, vallaametnikke, õppeasutuste töötajaid, abipo-litseinikke ja turvatöötajaid, kes 2011. aastal olid politseile head koostööpartnerid turvalisuse ta-gamisel.

TARMo KIVITüri konstaablijaoskonna

vanemkomissar

Noorte diskorite festival oli pingeline

4 TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

uudisedSeltskonnatants tuleb koju kätteTänu vallavalitsuse tublile projektitööle on Türi valla 40 elanikul võimalus alates 15. märtsist osaleda tasuta seltskonnatantsukursus-tel. Elukestva Õppe Arendamise SA Innove toetas Türi valla pro-jekti „Tervelt tööle“, mille raames korraldatakse kahe aasta jooksul vallaelanike liikumisharrastuse soodustamiseks mitmeid üritusi.

Arendusspetsialist Reeda Kaal sõnas, et tänu Innove toetusele on võimalus vallas laialdasemalt tutvustada juba olemasolevaid võimalusi ja toetada uute rühmade ning ringide teket külades. Projekti toel korraldatakse rulluisutamise, suusatamise, ujumis-õpetuse, vesiaeroobika ning teisi aeroobseid treeninguid ja selts-konnatantsukoolitusi. Tulemas on jõusaali ning koduste treenin-guvahendite tõhusat ja õiget kasutamist tutvustavad üritused. Talvel pakutakse ka uisutamise õpet, suvehooajal jooksu ja kepi-kõnni koolitusi ning jalgrattamatka. Projekti kogumaksumus on 18 890 eurot, millest SA Innove toetus 17 990 eurot.

15. märtsil algavad seltskonnatantsukursused kell 18 Kabala ja kell 20 Oisu rahvamajas. Algajate kursus koosneb 10 x 1,5 h tree-ningkorrast, mis hakkavad toimuma kord nädalas neljapäeviti. Õpe-tatakse rumba, samba, džaivi, tša-tša-tšaa, fokstroti, aeglase ja Viini valsi põhisamme ning tantsuelemente. Kursust juhendavad Marju Mei ja Arvo Saad. Peagi saab seltskonnatantsu õppida ka Säreveres.

ARVo SAADseltskonnatanstukursuste juhendaja

teave

oisus saab osaleda 20, Kabalas ja Säreveres 10 ini-mest. Seltskonnatantsukursusele registreerimine toi-mub e-posti teel: tantsukursus@hot.eeRegistreerimisel palun teatada osaleja ees- ja pere-konnanimi ning koht, kus soovitakse tantsimist õppi-da. Näit. Lilli Lillemaa, oisu. Kuna kursusel osalejate arv on piiratud, saavad tantsimist tasuta õppida vaid kiiremad registreerujad!

Noored tšellistid kohtuvad Türil25.–26. veebruaril toimub Türi Muusikakoolis XII Eesti noorte tšellistide festival. See on ainulaadne muusikaüritus, mis ühendab kõiki Eestis tšellot õppivaid lapsi ja noori. Tegemist on 12. korda toimuva kahepäevase programmiga, mis koosneb mammutkont-serdist ja meistrikursustest. 25. veebruaril toimub kontsert, kus as-tub üles üle 100 noore tšellisti kõikjalt Eestist. Teisel päeval toimu-vad õpiringid õpetajatele ja õppejõudude meistrikursused.

Eesti noorte tšellistide festival on suurepärane võimalus tšello-õpilastel saada esinemiskogemust suursündmusel, osaleda meist-rikursusel võõraste õppejõudude juhendamisel ja lõimuda teiste sama eriala õppivate laste ja noortega.

HELEN oTTTüri muusikakooli õpetaja

Kaammerkoor ootab lauluhimulisiTüri Kammerkoor ootab uusi lauljaid, kellele meeldib laulda head muusikat ja kes peavad lugu heast seltskonnast. Koori proovid kol-mapäeviti kell 18.30 Türi kultuurimajas. Dirigent Kristi Jagodin.

Suve, sügise ja talve ilma pealinna tiitlita toimetanud Türi saab kevadpeaalinna austava nimetuse pead-selt tagasi. Kevad algab 20. märtsil kell 7.14.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Türi Kultuurimaja direktori Ülle Välimäe sõnul on igas ke-vade tulekus midagi uut: „Tea-tavasti saabub ta meile alati erineval kuupäeval ja kellaajal.

Täiesti kindel on aga see, et kevade saabumise hommikul äratame unest Murumoori, käi-vitame muruniiduki ja kuulame linnulaulu.“

Samal õhtul saab Välimäe sõnul kultuurimajas kuulata kontserti „Hümn armastusele“, kus esineb Silvi Vrait. Suuri-mad pidustused kevadpealinna auks toimuvad laupäeval, 24. märtsil. „Siis oleme kutsunud endale külla ka teiste teema-pealinnade esindajad. Esinevad Suisapäisa ja Nukukoor ning

toimub „Kevade“ stiilipidu, mille teemaks on, et kui Arno Teelega Türi Kultuurimajja jõu-dis, oli kevad juba alanud,“ li-sab Välimäe.

Kevadkuu lõpetab aga juba teist aastat korraldatav TULBI-päev. „Kevadkuu viimasel päe-val on tegelikult kolm huvitavat üritust,“ räägib Välimäe. „Kul-tuurimjas toimub II TULBI-päev, esimene tulbipäev eelmisel aastal läks igati korda ja tekitas suure huvi seda korrata. Samal päeval toimub ka kõnnisarja

„Käime koos“ avaüritus ning õhtul on kultuurimajas kevad-kontsert.

Ka järgnevatel kuudel toi-mub kevaadpealinnas hulk põnevaid üritusi, olgu selleks siis pärimusmuusikafestival, Jazzkaar või Eesti kammer-kooride festival. Üritusi leidub kindlasti igale maitsele,“ lisab Välimäe. „Oleme püüdnud sel hooajal mitte rõhuda uudsetele ettevõtmistele, pigem proovime laiendada vanu ja harjumuspä-raseid.“

Kevad kolib koju tagasi

Türil tegutsev segarahvatantsurühm Kaktus tähistas 4. veebruaril Türi Kultuurimajas oma 35. tegutsemisaastat. Kultuurimaja suur saal oli tähtpäeva vääriliselt rahvast täis. Piduõhtu oli pildilis-sõnalis-tantsuline ülevaade pikaealise kolletktiivi loometeest. Kui tantsud tantsitud, said sõbrad-tuttavad edastada oma õnnesoovid järgmisteks pikkadeks tegutsemisaastateks. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012 5

persoon

Evald Johannes Alusalu: vabariigiga ühevanuneoisus elaval Evald Johannes Alusalul täitub tänavu suvel 94 eluaastat ehk siis sama palju, kui neid on tänaseks ka Eesti Vabariigil. Erksa ole-misega vanahärra arvates tehtigi vabariik selleks, et tema saaks sinna sündida.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

On neljapäeva hommik, tõo-tab tulla päikeseliselt karge talve-päev. Oisu vahel on vaikne, vaid habetunud mees poe ees ootab, millal kell kümme saab, ilmselt selleks, et peos hoitav veepudel millegi kangema vastu vahetada.

Auto Evaldi maja kõrvale parkinud ja uksest väljunud, kuulen ülevalt reibast häält: „Te-re hommikust, sissepääs on seal-pool.“ Nii tervitab mind rõõm-sa olemisega vanahärra teise korruse aknast. Kui ei teaks, et selle reipa hääle omanik on juba üheksakümne kolme aastane, ei oskaks seda uskudagi.

Argipäevadel on majapere-mehel abiks lapselaps Sandra, kes alates eelmisest sügisest Türi Põhikoolis õpetajaametit peab, nädalavahetustel saab Evald omapead hakkama, käib poes, kütab sauna.

Uskumatult hea mälu

Mälu on mehel uskumatult erk, algkooli õpetajate ja juha-tajate nimed tulevad vurinal. „Ta teab ka oma klassikaaslaste nimesid, tüdrukute neiupõlve- ja hilisemaid abielunimesid ning eestistatud nimesid. Ühelt hilju-ti Järva Teatajas ilmunud vanalt fotolt tundis ära oma õe,“ tun-nistab Sandra. Ainuke asi, mis vanas eas aastate koormale alla on kippunud andma, on kuulmi-ne. Aga saame kenasti hakkama.

Nagu loo sissejuhatuses mai-nitud, arvas Evald humoorikalt, et eks vabariik selleks välja kuu-lutatigi, et tema saaks rahulikult sinna sündida. „Tsaaririigi aeg oli otsa saanud, ei sakslased ega punasedki suutnud oma plaane siin pikemalt ellu viia, tuli oma vabariik teha,“ arvab ta.

Evaldi vanemad olid talu-pidajad Koigi külas. „Ei maksa seda segi ajada praeguse Koigiga. Küla, kus sündisin ja kasvasin, kannab täna küll Sõrandu nime, siis oli aga Koigi,“ selgitab ta. „Käisin neli aastat kohalikus alg-koolis ja kaks aastat Koigi 6-klas-silises koolis.“

Kooliõpetaja oli tollel ajal Evaldi sõnul mees, kes piduli-kel perekondlikel üritustel, nagu ristsed, leeripeod või pulmad, kõneles ja korraldas, samuti matustel. „Kord käisime isaga ühe Sardise-nimelise naabri ära-saatmisel. Pärast läksime koos õpetajaga kodu poole. Meie vä-ravas jättis ta isaga hüvasti, andis siis mullegi kätt ja sõnas koolile viidates, et meil on ka homme Evaldiga tõsine tööpäev. Need sõnad on mulle alatiseks meelde

jäänud, nii tõstsid nad tol het-kel mu enesetunnet,“ meenutab Evald.

Pärast Koigi kooli lõpetamist astus Evald Paide gümnaasiu-misse, mis jäi aga lõpetamata. „Isa tundis, et vajab talu pida-misel abi. Pärast kolme Paides õpitud aastat juhtus nii, et ühel üritusel, kus viibis ka Jäneda põl-lutöökooli juhtaja, ütles isa vii-masele, et tahab ka minu sinna õppima saata. Juhataja, kes oli isa tuttav, vaatas mind ja lausus siis, et eks tule pealegi augusti lõpus Jänedale, võtame su kooli vastu. Nii juhtuski, et pääsesin Jänedale õppima, ilma et oleks pidanud eksameid sooritama.“

Jäneda kooli lõpetanutel tuli kõigil valida praktikakoht. „Või-malusi oli mitmeid, kas Soome, Taani, Saksamaa või kodune Eesti. Kuna olin saksa keelt õp-pinud, polnud valik eriti raske. Eesti kasuks otsustas vaid kaks koolikaaslast,“ räägib Evald.

„Minu praktikakohaks sai talu Põhja-Saksamaal, üsna Taani läheduses. Peremees oli esimese maailmasõja veteran, talutööliste jutu järgi olnud sõjas väga vapper. Hitleri poliitikat ta igatahes ei laitnud ega kiitnud, küll aga tervitas ta alati natsli-ku käetõstmisega nagu minagi,“ meenutab Evald. „Aasta oli siis 1938 ja sõjaks ettevalmistusi oli Saksamaal tunda igal sammul, ei möödunud päevagi, ilma et tae-valaotuses poleks olnud sõjalen-nukeid näha.“

Tagasi kodus olles ei saanud Evaldist veel taluperemeest, tuli läbida kohustuslik ajateenistus. Teenistuskohaks sai Tartu ratsa-rügement. „Saime omale uhked kuued ehk dolmanid ja puna-sed lampassidega püksid, tõsi, igapäevariietus oli ikka natuke tagasihoidlikum. Kuna mul oli kodutalus loomadega palju te-gemist, kasutasin võimalust ja läbisin veterinaari kursused ja nii ma jäingi hobusete eest hoo-litsema terve väeteenistuse ning hilisema sõjaaaja,“ räägib ta.

oma riigiga läks kõik lörri

1940. aastal läks Evaldi sõnul kõik lihtsalt lörri, Ees-ti Vabariigist sai osake suurest Nõukogude Liidust. „Magasime küll kaks ööd täies lahinguvarus-tuses, aga nagu teada, toimetati kõik vaikselt ära. Meie väeosa saadeti Tartust Petserimaale ja liideti hiljem Punaarmeega. Siis algas sõda.

Üsna sõja alguses viidi meid Venemaale, 1. juulil 1941 ületa-sime Irboška juures kunagise rii-gipiiri, mul on see hästi meeles, kuna see oli mu sünnipäeval. Te-gelesin endiselt hobuste ravitse-misega, relvad meile anti, laske-moona aga mitte, ei usaldatud.“

Asusime rindest pisut ee-mal metsatukas, kuhu kaevasi-me kaitseks õhurünnakute eest omale punkri. Ühel hommikul pärast ägedat lahingut valitses varjendist väljudes ümberringi

vaikus. Siis kuuldus põõsastest püssiluku raginat, hetk hiljem väljusid sealt saksa sõdurid.“ Järgnes vangistamine ja Pihkva vangilaager.

„Laagris me eriti kaua ei saa-nud olla, kui küsiti, kes tahavad Saksamaale põllutöödele min-na. Vajati seitsetkümmet meest. Mind kui õppinud põllumeest arvati samuti nende hulka. Siis ühel hetkel anti aga teada, et tööjõudu ei vajata, meile anti vabastatu passid ja lubati kodu poole kõndima hakata. Nii ma Vene vormis Eesti poole astuma hakkasin, ikka jala, vahel sai ka sõjaväeautodelt küüti.“

Sõjaväljalt vangilaagrisse

Kuni 1943. aasta sügiseni sai Evald kodutalus toimetada, siis oli selge, et peatselt kutsu-takse Saksa sõjaväkke ka nende aastakäik. Ei jäänud muud üle kui Soome põgeneda. „Ilm oli tormine ja mind vaevas mere-haigus, paati tuli vett, mida pidi sealt välja pumpama, paadimees kurjustas, et pumbake-pumbake, muidu lähme kõik põhja. Õn-neks torm rauges ja Soome võt-tis meid vastu päikesepaistega.“

Soomes anti Evaldi sõnul valida, kas asuda tööle või astu-da sõjaväkke. „Valisin viimase ja jällegi tuli mul hobuseid arstida. 1944. aasta suvel, kui venelased soomlaste kaitse läbi murdsid ja käisid jutud peatsest vaherahust, pakuti meile võimalust jääda Soome või siis Eestisse tagasi sõi-ta. Peagi olimegi Paldiskis, sealt edasi Männikul ja siis juba Saksa vägede koosseisus rindel.

Kui sakslased 1944 septemb-rist Eestist taganema asusid, oli mulle selge, et kodumaalt lah-kuda ma ei soovi, nii hüppasingi ära ja asusin kodu poole teele. Kuna tsiviilriided puudusid ja kõik teed olid Vene väeosasid täis, ei jõudnud ma kaugema-le kui Vändra kanti, seal nabiti kinni,“ meenutab ta.

Edasi tuli vangilaaager teise-pool Peipsi järve. „Meid saadeti ehitama tselluloosivabrikut, tu-hat meest magas suures masina-saalis. Ruum oli soe, välitöödele minna ei saanud, kuna puudus talvine varustus. Vagunid vatijo-pede, pükste ja viltidega saabu-sid meile alles märtsi algul, siis kui talv juba läbi.

Viimaks toodi meid Eestis-se Põllküla laagrisse. Kuna meil tegutses laagris tasemel puhkpil-liorkester, soovis üks laagrit kü-lastanud Tallinna miilitsaülem meid pealinna 1. mai paraadile saata. See jäi aga katki, kuna pol-nud sobivaid riideid, meeste vor-mid moodustasid tõelise kompo-ti, minul näiteks oli seljas Eesti politseipataljoni vormikuub.

Laagrist pääsesime ühte abi-majandisse ja sealt lõpuks koju. Isa oli kulakuks tehtud, ema elas Päinurmes sugulaste juures, mina sain tööle abimajandisse Retlas. Märtsiküüditamise ajal magasin mitmed ööd väljas küü-

nides, lihtsalt ei uskunud, et mu nime küüditavate nimekirjades pole. Kui oht möödas, sain elupaiga Paides oma õdede juures.“

Evald mäletab, et sai toonases vääringus pal-ka 600 rubla. „Aga elu oli vilets, polnud oma elamist, kui mu Koigis elav sõbranna ütles, et ootab minult last, koli-sin tema juurde. Tema oli koorejaama juhataja, minust sai katlakütja. Kui koorejaam kaotati, tuli samasse vaid piima vastuvõtupunkt.“

Siis juhtuski nii, et Evald kohtus toonase Es-tonia kolhoosi esimehe Heino Marrandiga, keda teadis juba Ret-lapäevilt.

„Marrandi pakkus, et tule meile kunstseemendajaks. See oli karja järelkasvu seisuko-halt oluline teema, kuna paarita-mine kolhoosikorra viljastavates tingimustes erilisi tulemusi ei andnud. Olin Marrandi ettepa-nekuga nõus.

Nii käisingi Rakveres õpet saamas ja asusime perega Oissu. Majand ehitas meile maja,“ rää-gib Evald. „Esimene lehm, kelle järglase eest tuli mul hoolitseda, oli Väljataguse lauda Noorik. Kahjuks pole mul kusagil kirjas seda arvu, palju nende majan-dis töötatud kaheksateistküm-ne aasta jooksul minu töö vilja kandnud on.

Tööd oli palju. Kui viimasel päeval kaustikusse punase joone alla tõmbasin ja kirjutasin juur-de, et lõpp sellel lollusel, ei mõel-nud ma kolhoosikorra kehvust, vaid pigem seda, et tegelikult olin kõik need aastad pidanud tegema tööd, mille tegelikult oleks pidanud ära tegema emake loodus,“ lisab Evald.

Mänginud paljusid pille

Lisaks eespool kirjutatule võiks Evaldist kirjutada veel mitmeid lugusid. „See on ainult üks tahk minu elust, millest tei-le rääkisin,“ ütleb Evald. „Pilli-

mäng, millega olen samuti terve elu tegelenud on täiesti omaette teema. Olgu see klarnet, kannel või klaver, kõiki neid on mägi-tud ja kõik nad on kodus ole-mas.“

Kui Evaldiga hüvasti jätan, soovin ma vitaalsele vanahärra-le, et me kohtuksime ka siis, kui tema ja vabariik saja-aastaseks saavad.

kommentaar

Õetütar Aili PaidestTunnen onu Evaldit alati

rahuliku ja väljapeetud ini-mesena. Ta on meie suguselt-si järjepidevuse kandja, tema algatusel on koostatud sugu-puu, millesse ta kannab iga uue pereliikme ja tunnustab teda meenega.

Onu Evald austab isamaa-lisi kombeid ja peretraditsioo-ne. Meie pere tähtpäevadel on ta meid alati rõõmustanud pillimänguga, pannes kõiki kaasa laulma.

Oma auväärse vanuse juu-res on ta jätkuvalt rühikas, elujaatav, heatahtlik ja hästi kursis ümbritseva elu-oluga, eriti oma suure pere liikmete käekäiguga.

evald Johannes alusalu

01.07. 1918Koigi algkoolKoigi 6-klassiline koolPaide gümnaasiumJäneda põllutöökeskkool1939–1944 Eesti sõjavägi, ratsarügement, Punaar-mee, Soome JR 200, Saksa armee. Kõikide armeede koossseisus veterinaar, hobuste eest hoolitseja.1944–1946 sõjavang1946–1948 kodus isatalus1948–1954 Paides kal-mistute ekspluatsiooni meister, estautotek dis-petser, Paide tuletõrjes noodi kogu korrastamine1954–1960 Kahala või-tööstuse Sõrandu koore-jaama katlakütja1960–1961 Koigi sohvoo-si põllundusbrigadiir1961–1978 Estonia kol-hoosis veterinaar-see-mendustehnikAlates 1978 pensionilMänginud erinevaid pil-le puhkpilliorkestrites ja tantsuorkestrites. Evald Johannesel on kaks poega, seitse lapselast ning kolm lapselapselast.

Ülle Kuldkepp

6 TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

külaelu

Rassi: Türi valla roheline tagatubaMetsad, metsad ja veel kord metsad. Suvel raiesmi-kel maasikad ja vaarikad, sügisel metsa all pohlad ja seened. Kui mets viimaks taandub ja lapikest heina-maad ning sinist taevast näed, siis leiad inimese elupaiga ja sellega koos ka Rassi küla.

TEET REIERteer.reier@tyri.ee

Mets on siinsele inimesele tööd ning toitu pakkunud aas-tasadu. Põllud ja heinamaad, mis talukohti ümbritsevad, on väikesed, pigem enda toidulaua ning loomasööda kasvatami-seks mõeldud.

Tõrvaajamine ning palki-de langetamine on tööd, mida siin mõisaajast saati on tehtud. Küttimist pole mõtet mainida-gi. Kohanimedki kõik eespool öeldule viitavad: Palgisihi tee, Löövi tee, Saeveski, Tõrvaaugu

jne. Lisaks suurepärasele loo-

dusele tasub imetleda ka koha-like elanike meelekindlust siin maanurgas püsimisel. Mets-kondade kadumisega läksid kaotsi nii mõnedki töökohad. Lähim suurem inimasustus ehk siis kauplused ja koolid asuvad paarikümne kilomeet-ri kaugusel Türil, Võhmas või Suure-Jaanis. Buss käib korra nädalas. Teed muutuvad talvel tuisu ja kevadel poriga kohati läbimatuks.

Seda ei pane siinsete met-sade vahel matkaja või seene-metsa külastaja üldjuhul tähele, need on rohkem püsielaniku igapäevamured. Kui räägin ko-haliku ettevõtja ja külaelaniku Veiko Viigipuuga, siis selgub, et ega muretsemiseks eriti aega jäägi, töö ja külaelu nõuavad oma.

„Meil tegutseb aktiivselt MTÜ Rassi Külaselts, mille eestvedamisel korraldame eri-

nevaid üritusi: jõulupeod, vast-lad, kevadkoristused, tavaliselt saab esimesel mail külakeskus talveunest üle riisutud ja jaani-päev,“ räägib Viigipuu.

Inimesed on kokkuhoidvad

Tema sõnul on osaletud ka projektide kirjutamises Leader programmis, millega sai soeta-tud taludele nimesildid. „Regu-laarselt taotleme ka tegevustoe-tusi, millega oleme korraldanud öiseid patrullimisi ja pärandkul-tuuri uurimist. Samuti toimub MTÜ eestvedamisel traditsioo-niline Metsapäev. Ilmselt tende tegevuste valguses valiti meid ka korra Türi valla aasta kü-laks,“ lisab ta.

„Kiirel ülelugemisel elab Rassi külas alaliselt 29–30 ini-mest, kellest kooliealisi on viis ja väiksemaid kolm, pensionäre on kaks. Ülejäänud on tööeali-sed, kes kõik suuremal või vä-hemal määral erinevate töödega hõivatud. Majapidamisi on kü-

las kakskümmend kaks, millest suvilaid on seitse. Viimastes elavad inimesed suvistel nä-dalavahetustel,“ teeb Viigipuu kokkuvõtte.

Tema sõnul muutus pärast Riigimetsa Majandamise Kes-kuse (RMK) reformi natuke ka küla olemus. „Siinne RMK kes-kus kadus ja metskonnas tööta-vad inimesed pidid tööle asuma küll samas süsteemis, aga mujal struktuurides. Elukohad jäid küll samaks, aga töökohad on teistes valdades,“ ütleb Viigi-puu. „Suur osa inimestest käib tööl külast väljas ümberkaudse-tes linnades. Siinsed inimesed on väga ettevõtlikud ja kokku-hoidvad.

Rassi inimesed on kõik vä-ga liikuvad, kuna lähim tsivili-satsioon on paarikümne kilo-meetri kaugusel. Kõigil siinsetel püsielanikel on majapidamises auto või kaks ja kogu toit ning muu vajalik organiseeritakse ise. Külas kauplusautot ei käi

Poliitikud käisid maaelu uudistamasJaanuri viimasel päeval külastasid Järvamaad 16 riigikogu liiget. Rii-gikogu liikme Kaia Iva sõnul oli tegemist Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni tavapärase maakonnavisiidiga.

Türi valda külastasid riigikogulased Annely Akkermann, Margus Tsahkna ja Andrus Saare, kes väisasid valla ettevõtteid, päästeko-mandot, omavalitsuse asutusi ja osalesid vestlusringides. Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Oisus käsitööseltsi Käbedad liikmetega ja Marko Mihkelson pidas Türi Kultuurimajas avaliku loengu Kuuba-muljetest.

Türi valda külastanud riigikogulastelt küsis Rahvaleht ka mõned küsimused: millised on need probleemid, mis vajaksid maal kii-ret lahendust, millised olid muljed Türi vallast ja kas hakkas silma ka midagi rõõmustavat?

Andrus Saare: Külastasin Kabala kooli ning esmalt tahaks tun-nustada kooliperet, kes vaatamata laste arvu vähesusele ja planeeri-tavatele ümberkorraldustele on säilitanud optimismi oma kooli tule-viku suhtes. Ilmselt ei ole seni päris kindel oldud mõisas asuva kooli saatuses ja sellest tulenevad senised vähesed investeeringud.

Kohtudes Baltic Pallet Groupi omanikega, oli nende mureks val-lale kuuluva tee halb kvaliteet, mis takistab ettevõtte tegevust ja toob lisakulutusi, rääkimata nendest elanikest, kellel samuti on teatud pe-rioodidel liikumine häiritud. Tublide ja mõistlike ettevõtjatena nad mõistavad, et valla rahalised võimalused on piiratud, aga mulle tun-dub, et vald saaks ettevõtjatega koostöös probleeme lahendada.

Muljeid oli Türilt lahkudes palju, rohkelt positiivseid. Nii mõnelt-ki inimeselt sain saadikuna kaasa mõtteainet arutamiseks, diskus-siooniks ning elluviimiseks. Türi vald on kõrvalseisjale alati tegusa kohana silma paistnud. Paljudes ümberkorraldustes ja reformides on Türi olnud esirinnas ja nendest õnnestumistest või ka tagasilöökidest võiksid teised omavalitsused õppida. Tänu Türi valla oma saadikule riigikogus on muidugi valla rahva tegemised ka teistele saadikutele rohkem teada.

Annely Akkermann: Tõelise debati pidasime Türi Kultuurima-jas kohalike naisettevõtjatega. Algselt ettevõtlusest alanud jutt kulges toimetuleku ja hariduse kättesaadavuse juurde ning päädis sügavalt filosoofilise debatiga teemal “Surmanuhtlus – poolt või vastu”. Mär-kamatult kadus kaks tundi ja veerand.

Sellest seltskonnast õhkus ka väsimust, mida kohtab mujalgi. Ini-mesed on väsinud pingutamast, et tulla toime lihtsa igapäevase elu-ga. Mõnikord tundub, et eurole üleminek ja samasse aega langenud majanduskriis on inimestele emotsionaalselt raskem kui nõukogude ajale järgnenud talongide ja tühjade poodide ajastu. Ratsionaalselt võttes on elu praegu kindlasti parem, aga emotsionaalne väsimus on väga suur.

Suurim üllatus ootas mind naiste ettevõttes Saara. Ootamatult sattusin kirjastusse, kus on valminud minu arvates Eesti kõige ilusam raamat, “Meite Muhu mustrid”, ja veel palju teisi ilusaid raamatuid.

Ene Ergma: Probleem, mis on üldine ja lööb valusalt meie tulevi-ku pihta, on poiste kehv haridustase ning koolist väljalangevus, eriti kurb on olukord reaalainetes. Olen vaadanud mitmel aastal kutseõp-peasutusse astujate matemaatikatesti tulemusi, need on masendavad. Kui arvestada sellega, et tehnika arenedes on ära kadumas palju nn lihtsaid töökohti, siis on selge, et tulevikus eluga toimetulekuks on vaja head haridust, tehnikaaladel ilma reaalaineteta lihtsalt hakkama ei saa.

Oisu käsitööselts oli hea näide, kuidas koos tegutsedes aina mi-dagi uut õpitakse ja rõõmsa meelega ise oma elu huvitavaks tehakse. Toredad naised, edu neile!

Margus Tsahkna: Sügava mulje jättis ajakohastatud kultuurima-ja ja muusikakool. Türi kultuurielu edendamiseks on kõik eeldused loodud, on hea keskkond ning väga tublid inimesed, kes seda korral-davad. Ja minu jaoks oli uudis, et Türi Kultuurimajas on Eesti üks pa-remaid stuudioid, kus on oma plaadi salvestanud ka selle aasta parim bänd Ewert and The Two Dragons. Mul õnnestus ka põhikoolis kolm tundi anda ja tahan kiita seal töötavaid pedagooge ning õppivaid lap-si, kes on uutes oludes nii lühikese aja jooksul suutnud luua ühise pere tunde.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena on mul eriti hea meel, et Türi vald on korda tegemas toimetulekukooli hoonet.

Pärast vaheaega jätkus seoses riigikogulaste külaskäiguga ka ettevõtlike naiste ümarlaua traditsioon. Seekord oli Türi Kultuurimajja kogunenud naistele rääkimas riigikogulane Annely Akkermann. Teemad, mis ümarlaual arutusele tulid, olid seinast seina: ettevõtlusega seotud mured, lastetoetused, riigikogulase töö ja ka see, et aeg oleks ehk karistusseadustikus taaskehtestada surmanuhtlus. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012 7

ja buss liigub kord nädalas nelja-päeviti,“ selgitab Viigipuu. „Siinsed lapsed käivad koolis Suure-Jaanis, kuna ajalooliselt on nii kujunenud ja naabervald organiseerib külasse ka koolibussi.

Kui nüüd arutada teede olu-korda, siis need on ikka suhteliselt kehvakesed ja vajaksid juba ammu kapremonti. Kuna teed läbivad mitmes kohas üsna soiseid alasid, siis tehnoloogiliselt on need rajatud palkidele, mis on kaetud kruusaga. Siiani on küll aeg-ajalt teid höövel-datud aga uut kruusakihti peale pole veetud ja nii mõneski kohas on näha kus puutükid tulevad teepinnale,“ selgitab Viigipuu üht külaelaniku suurimat muret.

„Vallale on seda muret mõni aas-ta tagasi räägitud, see oli vahetult enne koolireformi, kui vallaesinda-jad külas käisid, aga paraku jäi see vaid hääleks kõrbes. Vastuseks tuli üksnes, et need on riigi teed ja ne-mad ei saa midagi teha.

Kuna me oleme siin väga mo-biilsed, siis võiks vähemalt teed

head olla. Sama kehtib ka lumetõrje kohta. Tegelikult peab ütlema, et tä-navu on lund koristatud väga kor-ralikult, võrreldes kahe eelneva aas-taga, kus sai ikka järjest lumevangis istutud.“

Harjunud looduse viguritega

Siinsed inimesed on Viigipuu arvates aga loodusega harjunud ja leppinud nende vingerpussidega. „Tänu eelmise sügise suurtele tor-midele jõudis ka Eesti Energiale kohale, et külas oleks aeg viimased paar kilomeetrit enne-meie-aegset elektriliini välja vahetada, see peaks teostuma loodetavasti selle aasta suveks.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kui olla liikuv, siis metsas elades on transpordikulud küll suhteliselt kõr-ged, aga samas sellist teist elukvali-teeti mujalt ei leia,“ arvab Viigipuu.

Olen temaga täiesti nõus. Vai-kust ja rahu ning põlise looduse pai-tust armastavale inimesele on selline roheline tagatuba tõeliselt sobilik paik.

Rassi: Türi valla roheline tagatubarassi küla

Rassi külas elas seisuga 01.01.2012 a 33 inimest.Ajalooliselt on küla kuulunud Viljandimaa Pilistvere kihelkonda.Rassi külas Tõrvaaugul asunud Kabala metskond oli juba mõisaajast peale üks kõige paremini majandatud metskondi kogu Eestis. Siin väärivad tähelepanu Kabala metskonna 1890. aas-tatel rajatud u 1 ha suurune liigirikas vabakujunduslik park ning metskonna esinduslik keskusehoone, mis on ehitatud 1939. a. Eesti kultuurilukku on Tõrvaaugu põline metsamaastik jäädvustatud filmi “Põrgupõhja uus vanapagan” kau-du. Film valmis 1964. aastal ja täna seisab sellel kohal. RMK Vanapagana metsaonn, kus matkajad saavad pu-hata ning ööbida.RMK kõigile avatud metsamaja on ka Saeveskil, Saar-jõe ääres.Saarjõe kaldale ehitas Kabala mõisnik Taube 1914. aastal jahilossi. Alates 2000. aasta märtsist tegutseb jahilossis ja seda ümbritseval maa-alal skautide-gaidi-de laager. Saarjõe kaldale on püstitatud mälestusmärk Eesti metsavendadele ning jõe kallastel kulgev matkarada, mida ümbritseb liigirikas loodus, pakub siin sammuja-le nii mõnegi kena puhkusehetke.

vanad lood

Vana, põline tee käib Kabeli mäest üle, üle Saarjõe. Saarjõe lä-hedal on tee ääres noor männik, männikus kink, mis “Kuninga tooliks” nimetatakse. Vana rahva jutt räägib, et Rootsi kuningas Kaarel lasknud siin mulda kokku kuhjata endale ja oma kindra-litele puhkepaigaks.

Rassi tõug olla ka Rootsimaalt välja tulnud. Üks Rootsi sol-dat võtnud Lepakosest Vastemõisa vallast eesti naise. Nad läinud kahekesi Kabala valda Rassile, leidnud sealt jõed, ojad ja aasad ja suurte mändide vahelt ka roikatükid, mis endiste inimeste elust seal märki andnud, aga inimesi ei ole nad mitte enam ees leid-nud. Selle abielupaari järeltulijaid kutsunud rahvas Koikideks ja küla kandnud Koigissaare nime. Kui revisjoni aeg pandi perekon-nanimesid ja nimepanejad Koigissaare talutuppa astunud, ajanud väike laps parajasti põrandal prussakat taga, näidanud tema peale sõrmega ja öelnud: “Näe, rass, rass.” Nimepanijad kuulnud seda, naernud ja pannudki talu rahvale nimeks “Rass”. Kes sealt enne revisjoni välja läinud, neile jäänud Koigi nimi. Sellesama sugu-võsa kolmas haru on “Rõugud”, need on enne revisjoni Rassilt Vakki välja läinud.

Pole ma ühtegi vantsikut saanudKui oli Tõrvaaugu metsaülemaks Roosen, käinud ühel talvel Ka-balas metsatööl keegi Suure-Jaani mees. Ta jäänud aga haigeks ja tulnud töölt ära kodu. Tööraha aga jäänud sedakorda saamata. Et ta enam tööle ei saanud minna, siis ta saadab oma noore naise Tõrvaaugule, et arved ära teha ja palk välja võtta, muidugi kon-tori päeval.

Nii lähebki naine Tõrvaauku. Ooteruumis on rahvast küll. Kui järjekord on tema käes, lastakse ta vastuvõturuumi, kus laua taga on metsaülem Roosen ja tema sekretär. Naine räägib ära, mispärast ta on tulnud, et mees on haige, ei saa enam tööle tulla ja palub palga või tööraha äramaksmist.

Nüüd küsib Roosen: “Kas olete ennem saanud avanssi?” Nai-ne läheb näost punaseks ja ei vasta Roosenile. Metsaülem kordab küsimust kõvemalt, arvates, et naine on kõva kuulmisega. “Kas olete avanssi saanud juba?” Naine vastab nüüd: “Kui ma olengi saanud ega ma teile küll ei ütle.”

Rooseni hing saab täis ja põrutab: “Välja siit!” Naine lähebki ooteruumi. Kirjutaja ütleb üle ukse, et ärgu ta ära mingu, kui kõik on käinud ära, siis tulgu ta uuesti härra jutule.

No kui on teistega asjad klaarid, kutsutakse naine uuesti kon-tori. Roosen esitab naisele sama küsimuse, et kas olete saanud ennem avanssi. Nüüd kirjutaja võtab sõna ja räägib: “Teie vist ei saa härra küsimisest aru. Kas teie mees tööraha ennem ette ka on saanud?”

Naine vastab: “Jah, kümme krooni on tööraha ette võetud. Mina arvasin, et härra tahab teada seda va ihu asja, et kas oled ju-ba seda vantsikut saanud?” Selle peale Roosen pahvatanud naer-ma ja ütlend: “Näib, et meie ei saa aru, ei mõista üksteise keelt!”

Lood pärinevad Jaan Kuldkepi mälestusteraamatust

Tõrvaaugu vana metskonnahoone (pildil) lammutati ja uus kivihoone ehitati selle asemele 1939. aastal. René Viljati erakogu

Vanapagana metsaonn sobib matkajale öömajaks. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 20128

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi linnas Staadioni tänaval alustatakse selle aasta suvel elu-majade ehitamist psüühilise eri-vajadusega inimestele.

Esialgu on plaanis Türil välja ehitada kuus kümnele inimese-le mõeldud peremaja. Järgne-valt rajatakse hoonete vahele tegevusala koos spordiplatside, puhkenurkade, aia-ala ning lä-bimõeldud haljastusega, mis pakub sealsetele elanikele nii jõukohast hooldustööd kui ka aktiivseid vaba aja veetmise või-malusi.

Türil saab kodu 60 inimest

60-le eri vanuses täiskasva-nud psüühilise erivajadusega inimesele hakatakse Türi Kodus pakkuma ööpäevaringset eri-hooldusteenust. See tähendab, et peremajadest saab erivajadu-sega inimeste elukoht ning va-jalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on neile taga-tud ööpäev läbi.

Türi Kodusse tulevad elama siiani üle Eesti laiali asunud Järva-maa elanikud ja teised, kes aval-davad soovi elada just Türil, kuna on selle paigaga seotud olnud.

Peremajadesse elama asuvad inimesed on rahumeelsed ega vaja kuidagi erilist kohtlemist võrreldes teiste inimestega ümb-ritsevas kogukonnas. Nende peremajadel põhinev küla ei ole kinnine territoorium ning seal teenust saavad inimesed liiguvad ringi neile vajalikes ja olulistes kohtades nii iseseisvalt kui va-jadusel ka tegevusjuhendajatest

saatjatega.Elukorraldus peremajades

saab olema tavapärane. Elatakse kümnekesi ühise perena elamus, kus enamikul elanikest on oma tuba, ühisteks ettevõtmisteks on kasutada avar elutuba koos kööginurgaga. Ühes peremajas saab selle elanike ning töötaja-te vahel tekkida ka vahetum ja personaalsem side, mis mõjutab otseselt sealsete elanike rahulolu ning vaimset tervist. Tegeletakse nii tavapäraste majapidamistöö-dega kui ka erinevate aktiivsete teraapiliste ja töötegevustega, õhtuse aja saab igaüks sisustada vastavalt oma hobidele või muu meelepärasega.

Kindlasti asuvad Türi Kodu

elanikud aktiivselt kasutama kogukonnas olevaid sportimis-, kultuuri- ja töövõimalusi ning kohaliku perearsti teenust. Loo-dame koostööd teha ka psüü-hilise erivajadusega inimeste päevakeskuse ja teiste puuetega inimestele teenuseid pakkuvate organisatsioonidega. Kindlasti osalevad meie elanikud Türi linna rahva ühistes ettevõtmis-tes, sest tänu Türi valla suure-pärastele võimalustele loodame oma klientide elu kujundada aktiivseks ja tegevusvõime suu-renemist toetavaks.

Luuakse kuni 20 töökohta

Esialgsete plaanide kohaselt tuleb külla 15–20 töökohta –

peamiselt iga päev kohal viibivad tegevusjuhendajad ja Türi Kodu juht.

Teame, et Türi kogukond on nüüdisaegne, arenenud ja tolerantne ning meie inimestel saab olema rikas ja huvitav elu.

Türi Kodu ehitamise projek-ti rahastavad ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja riik. Türi Kodu valmib 2013. aasta kevadel.

Kokku ehitab AS Hoolekan-deteenused nüüdisaegsed uued elupaigad erivajadusega inimes-tele 11 Eestimaa paika.

LIINA LANNoAS Hoolekandeteenused

Põhja-Eesti piirkonna juht

Kerkib elupaik psüühilise erivajadusega inimestele

Türile loodava hoolekandekeskuse peremaja (modelleeritud illustratsioon). Erakogu

Kauplusauto teenuse osutamise kohad ja

kellaajad

Iga nädala teisipäevalKell 16:15–16:25 ÄnariIga nädala kolmapäeval11:15–11:35 Kirna11:45–12:00 Kolu12:10–12:20 Karjaküla12:30–12:35 Jändja12:40–12:50 Laupa12:55–13:10 Aruküla13:45–13:55 Põikva14:45–14:55 Kärevere15:10–15:20 ollepa15:25–16:00 Villevere16:15–16:30 Äiamaa16:35–16:55 Raukla17:00–17:15 RikassaareIga nädala reedel12:20–12:40 Änari12:50–13:15 Kirna13:40–13:45 Taikse

Türi vallas jätkub maaelanike teenindamine kauplusautost

Türi vallavalitsus paigaldas Poaka küla inimeste soovil lisatänavalgustust Poaka külast Kirna bussipeatusesse viivale jalgrajale. Kolm valgustuspunkti seadsid paika AS Koma Ehitus töömehed veebruaris pärast suurte külmade lõppu. Urve Meerits

Türi valla vanadest Kõrgessaare ja Saunametsa kalmistute raa-matutest on kantud andmed Tü-ri kalmistute infohaldussüsteemi ja need on nähtavad aadressil www.kalmistud.ee.

Võib juhtuda, et infohaldus-süsteemi sisestatud andmed eri-nevad tegelikkusest. Erinevused tulenevad sellest, et käsikirjalis-

tes kalmisturaamatutes olevad andmed olid kas puudulikud või halvasti loetavad. Palume eba-täpsustest kindlasti teada anda e-kirja aadressil kommunaal@tyri.ee või telefonil 384 8230. Vaid üheskoos saame andme-baasi täpseks ja nii on sellest tu-levastel põlvedel kasu.

Kalmistute registri korras-

tamine on mahukas töö ja seda tehakse eesmärgiga koondada info ühtsesse andmebaasi. Se-ni on kalmisturaamatuid pee-tud1950. aastatest alates käsi-kirjaliselt.

Türi Vallavalitsus sai arhivee-rimiseks toetust Põllumajandu-se Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) läbi LEADER

meetme 6627.44 eurot. Maetu-te arhiivid sisestas ja sidus kaar-diga AS Spin TEK Tallinnast.

Edaspidi hakkab Türi kal-mistute andmebaasi haldama Türi Vallavalitsus. Portaalist www.kalmistud.ee leiab andmed mitme Eesti kalmistu kohta.

REELIKA MARRANDIhaljastusspetsialist

Türi Vallavolikogu:

• Avaldas Türi Vallavolikogu esimehele Toomas Marrandile umbusaldust ning vabastas ta Türi Vallavolikogu esimehe ko-hustest. • Umbusalduse avaldus Tü-ri Vallavolikogu aseesimehele ja Türi Vallavolikogu turvalisuse komisjoni esimehele Jaan Arvo-lale ei läinud läbi.• Avaldas Türi vallavanemale Aivo Prüsselile umbusaldust ja vabastas ta vallavanema ameti-kohalt ning maksis umbusaldu-

se avaldamisega ametist vabas-tamise tõttu hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Lähtuvalt Türi valla põhimäärusest asen-dab Türi vallavanemat kuni uue vallavanema kõigi volituste saa-miseni Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe. • Avaldas umbusaldust Türi Vallavalitsusele, kelle volitused kehtivad uue Türi Vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni. • Eelnõu esitaja Jaanus Mar-randi võttis tagasi umbusalduse avaldamise Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani palgalisele liik-

mele, abivallavanemale haridus-, kultuuri- ja sotsiaalküsimustes Vahur Salomile. • Muutis Türi valla põhimäärust seoses abivallavanema ametiko-ha kaotamisega ja selle asemel asevallavanema sätestamisega ja arendusjuhi ametikoha moodus-tamisega.• Määras Türi vallas Kurla külas Naissaare katastriüksuse jagami-sel moodustatava katastriüksuse suuruse, koha-aadressi ja siht-otstarbe. • Valis Türi Vallavolikogu II koosseisu esimeheks Raivo

Pingi. • Valis Türi vallavanemaks Pi-pi-Liis Siemanni, kelle teenis-tussuhe Türi vallavanemana algab Türi Vallavalitsuse III koosseisu ametisse kinnitamise päevast. Sinnani on ta ametis ühe ülesandega – moodustada valitsus.• Võttis teadmiseks abivallava-nem Vahur Salomi esitatud in-formatsiooni Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamise kohta vallas.

SILVI LUKJANoVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Volikogu veebruari istungi kokkuvõte

Kahe kalmistu andmed on viidud internetti

Türi vallas saavad maapiirkon-na elanikud kauplusautost osta toidu- ja esmatarbekaupu.

Abivallavanem Vahur Sa-lom rääkis, et vastavalt Türi valla ja MTÜ Kesk-Eesti Lafka vahel sõlmitud lepingule teenin-dab kauplusauto maapiirkonna inimesi kolmel päeval nädalas: teisipäeval, kolmapäeval ja ree-del. Kauplusautost saab osta toidu- ja esmatarbekaupu.

Salomi sõnul osutab MTÜ Kesk-Eesti Lafka teenust 30. juunini ja selle eest tasub valla-valitsus vastavalt kokkuleppele.

Silvi Lukjanov

Õppetöö korraldusest streigi ajalÜleriigiline streik pedagoogide töötasu tõstmise nõudmiseks toi-mub 7.–9. märtsil. Haridusasutuste pedagoogilistel kollektiividel tuli streigist osavõtust informeerida asutuse juhtkonda ja vallava-litsust vähemalt kaks nädalat ette, s.o hiljemalt 21. veebruariks. Vallavalitsusele esitatud teatiste andmetel ei streigi Kabala Põhi-kooli, Kabala Lasteaia, Türi Toimetulekukooli ja Türi Muusika-kooli kollektiivid. Teised valla haridusasutused streigivad ühe või mitu päeva.

Asutuste pidajana annab Türi Vallavalitsus valla laste vanema-tele teada, et streigi ajal ei pea lapsed kooli minema, kuid vanemal säilib õigus lapsed kooli saata. Streigi tõttu kaduma läinud päevi kevadel nii öelda järele võtta ei või. Valla haridusasutuse direktori töölepinguline kohustus on tagada asutuse häireteta töö, seetõt-tu on koolil kohustus vaatamata streigile korraldada kooli tulnud õpilastele tegevused. Samuti tuleb koolil ka nendel päevadel õpi-lasi toitlustada, sest ka riigipoolne koolilõuna toetus on ette näh-tud 175 koolipäevaks õppeaastas.

Koolitransport on streigiperioodil tagatud tavapärasel viisil ja kellaaegadel.

Lasteaedade ülesandeks on koolieelse lasteasutuse seaduse jär-gi võimaldada alushariduse omandamist ja koolieast noorematele lastele päevahoidu. Seetõttu ei toimu valla lasteaedades streigi-perioodil juhendatud õppetööd, kuid päevahoid on tagatud ning lasteaiad võtavad lapsi vastu ka streigipäevadel.

Teave konkreetse asutuse töökorralduse kohta streigiperioodil tuleb asutusel avaldada oma veebilehel ning ka õppetöö korraldu-seks ette nähtud muude kanalite (eKool jms) vahendusel.

Teavet streigi põhjuste ja oma nõudmiste kohta annavad strei-gijuhid ja streikijad ise, asutuse häireteta töö tagab ja selle eest vastutab asutuse juht.

KÜLLE VIKSharidusspetsialist

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kirnas uuendatakse reoveepuhastit2010. aasta kevadel toimunud reoveepuhasti puhastus- ja hooldus-tööde käigus selgus, et puhasti on seoses teel olnud vibratsiooniga osaliselt kokku surutud, korpused on kohati purunenud ja avariili-ses seisukorras. Samuti selgus, et osa kanalisatsioonikaeve töötavad neelukaevudena, see tähendab, et sademevesi tungib läbi kaanestiku kaevudesse ja põhjustab reoveepuhastis suuri puhastusprotsessi häi-reid.

Remonditöödeks sai juba 2010. aasta juulis kirjutatud projekt SA-le Keskkonna Investeeringutekeskus. Positiivne vastus saadi 2010. aasta lõpus, järgnes hankemenetlus projekteerija ja ehitaja leidmiseks. Projekt valmis 2011. aasta lõpuks ja veebruaris alustas parima pakkumise teinud AS Merko Infra koos AS-ga Merko Ehitus töid.

Puhasti rekonstrueerimine on keerukas töö, kuna tööde käigus tuleb majapidamisestes tekkivat reovett kogu aeg puhastada.

Ehitustööde käigus paigaldatakse puhasti kõrgemale, et jõgi ja maantee ei saaks enam puhastit rikkuda. Ehituslikud tööd lõpevad veel sel kuul ja siis algab puhasti käivitusprotsess, mille käigus jäl-gitakse reoveepuhasti tööd. Reoveepuhasti paigaldusega seotud hea-korratöid tehakse vastavalt kevadistele ilmaoludele. Kogu töö peaks lõppema selle aasta lõpuks.

SA Keskkonna Investeeringutekeskus toetab Kirna reoveepuhasti paigaldamist 152 900 euroga ja Türi valla eelarvest kaetakse projekti omaosalusena 39 739 eurot.

URVE MEERITSenergeetik

Retla Koolile valmib õpilaskoduProjekti „Retla Kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilaskodu ehitus“ projektijuht Katrin Puusepa sõnul valmib 18-kohaline õpi-laskodu koolimaja juurdeehitise väljaehitamata osasse. Õpilaskodu luuakse puuduliku vanemliku hoolitsusega lastele, et nad saaksid pa-remini Retla Koolis põhiharidust omandada.

Sama projekti raames ehitatakse koolile ka mänguväljak ja võim-lemislinnak, kus nii lapsed kui ka kogu piirkonna rahvas saab spor-timas käia.

Ehitustöid teostab KEKi Ehituse AS. Projekt „Retla kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilasko-

du ehitus“ kogumaksumus on 360 935.17 eurot, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahastab meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames 306 794.89 euroga. Türi valla omaosalus on 54 140.28 eurot.

Projekti lõpptähtaeg on 30. august 2012.SILVI LUKJANoV

Türi vallavanema nõuniku asendaja

Alates 20. veebruarist võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või soo-vinud, hakata ootama rahva-loendaja külastust.

Viljandi ringkonnajuht Kristi Siimso sõnas, et loen-dajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui e-loendusel jäi ankeet lõpetamata.

Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohv-ri ja loenduse logoga salli järgi.

Tuleb arvutiga

Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida pärast täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud – see tähendab, et kui rahvaloenda-ja järel uks sulgub, võib täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud.

Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandme-tega. Siis tuleks Siimso sõnul loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21.

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja kü-laskäiguks ka veidi valmis-tuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoo-did ja ametinimetused, sest neid sageli ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi

ehitamise ajavahemik ja suu-rus. Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loen-dusel ning vajaduse korral rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saa-da. Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sis-setuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika te-gemiseks.

Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puuduta-vaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele tea-bele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loen-dus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat

inimest ja loendatakse kõik eluruumid.

KARIN VoLMERStatistikaamet

Rahvaloendajad on alustanud külastusi

teave

Türi vallas töötab üheksa rahvaloendajat: Reet Tubal-kain, Raivo Ignatov, Kersti Vaarand, Ulvi Väli, Sander Tammist, Leeni Surva, Kaja Vest, Evi Avikson, Eneken Savi, Tiiu Savelli. • Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule. • Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik. Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18).

Türi vald on 1. aprillist uuen-damas sotsiaaltoetuste mää-ramise ja maksmise ning sot-siaalteenuste eest tasumise korda.

Veebruarikuu vallavoliko-gus vastuvõtmisele minevas uues korras on kavas laienda-da täiendavate sotsiaaltoetus-te nimistut ja seda eesmärgiga parandada toimetulekuras-kustes olevate isikute elukva-liteeti.

Uue toetusena on toi-metulekuraskustega isikutel võimalus üks kord kvartalis taotleda toetust retseptira-vimite kulude hüvitamiseks ja omaosalusarve tasumiseks haiglas. Kavas on toetada ka toimetulekuraskustega pere-del, kust laps õpib gümnaa-siumi päevases õppes, töö-vihikute ostmist. Põhikooli osas saavad lapsed töövihikud tasuta.

Uue määruse vastuvõt-misega muutuvad ka hoolda-jatoetused. Sügava puudega isiku hooldaja hakkab saama 39 eurot kuus, psüühilise sei-sundi tõttu juhendamist ja jä-relevalvet vajava raske puude-ga isiku hooldaja 23 eurot ja raske puudega isik, kellel puu-dub ülalpidamiskohustusega isik 23 eurot kuus. Puuetega laste (3–18 eluaastat) hoolda-ja tasu tõuseb 50–70 euroni kuus.

Täiesti uue toetusena saavad puuetega inimesed puudest tulenevate hooldus- ja abivahendite soetamiseks aastas kuni 100 eurot. Või-malik on toetada ka puuetega inimeste korteri kohandamist vastavalt vallavalitsuse otsu-sele ning ülalpidamiskohus-tuseta üksi elavatele puudega isikutele makstakse toetust häirenupuseadme paigalda-

miseks ja osaliselt ka teenuse eest tasumiseks. Edaspidi on võimalik paremaks toimetule-kuks taotleda ka sotsiaalnõus-tamist.

Endiselt makstakse sün-nitoetust ja koolialustami-setoetust. Kuid pärast 1. aprilli antakse sünnitoetus lapse sünniregistreerimisel ühekordse toetusena ühele vanemale 192 eurot. Need, kes taotlesid sünnitoetust enne 1. aprilli, saavad selle kätte lapse pooleteiseaas-taseks saamisel. Koolialus-tamis toetus on 64 eurot ning seda makstakse lapse 1. klassi astumisel ja sõltumata kooli asukohast.

Vallavolikogu uue määru-sega saab tutvuda pärast selle vastuvõtmist valla kodulehe-küljel.

KAJA LAANESTsotsiaaltöö spetsialist

Lisandumas on uusi toetusi

Sotsiaalmaja elanikud tuuakse KabalasseSeoses Kabala Lasteaia ja Ka-bala Põhikooli ühendamisega ning lasteaia viimisega mõisa-hoonesse vabanevad teenindus-punktis asuvad lasteaiale välja ehitatud teise korruse ruumid.

Villevere endises koolihoo-nes kohandatud vanurite ruu-mid on küllalt halvas seisus, hoone on amortiseerunud ja nõuab tõsist remonti. Nii on mõistlikum kolida sealsed ela-nikud Kabalasse vabanevatesse lasteaia ruumidesse. Kuna tege-mist on hoonega, mis nõukogu-de ajal oli kasutusel kontorina, on seal kergkonstruktsiooniga vaheseinte ja ühenduskorido-ridega võimalik tekitada mit-meid eraldi väiksemaid ruume, kus tagatud elanike mugavus ja eraldatus. Mõningaste ümber-ehitustööde on hoones võimalik liigelda ka ratastooliga. Lõpptu-lemusena saab paigutada hoone mugavatesse olmetingimustesse rohkem vanureid, kui neid oli Villeveres. Toitlustuse küsimu-sed on nii sotsiaalmajal kui ka lasteaed-koolil võimalik lahen-dada mõisahoones asuva ja hil-juti välja ehitatud köögi baasil. Samas hoones asub valla teenin-duspunkt, kus olemas sotsiaal-töötaja ja töötab perearst.

Lasteaia viimiseks mõisa-hoonesse ja lasteaia ruumide ko-handamiseks vanuritele on selle aasta eelarves ette nähtud ka vastavad summad. Lasteaia üm-berkolimiseks vajalike remont-töödega saab mõisahoones alus-tada juba mais-juunis ning pärast lasteaia väljakolimist saab teha vajalikud ümberehitustööd las-teaia-teeninduspunkti ruumides.

URMAS KUPP majandus- ja planeeringuosakonna

juhataja

Vald müüb varaVallavalitsus võõrandab otsustus-korras eelläbirääkimistega pakku-mise teel kortereid Arkma külas, Kabalas ja Türi linnas. Arkma kü-las asuvas elamus on müügis kor-terid nr 6, nr 7 ja nr 8 katastritun-nusega 27101:004:0166, Kabalas korteriomand Pärna tänav 10-8 (katastritunnus 27101:004:2250) ning Türi linnas korteriomand aadressil Telliskivi tänav 4-7 (ka-tastritunnus 83701:008:0003).

Kinnistutest müüakse üh-te Arkma külas (katastritunnus 27101:004:0035) ja kahte Türi linnas. Türi linnas on müügis kin-nistud aadressil Roheline tänav 5 (katastritunnus 83701:009:0032) ja Paide tänav 12 (katastritunnus 83701:004:0032).

Valla vara on müügis eellä-birääkimistega pakkumise teel, mille tingimustega on võimalik tutvuda kas Türi valla veebile-hel www.tyri.ee või vallavalitsu-se kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

SIGNE TÕÕTSUvarade arvestuse spetsialist

Aivo Kallas

10 TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

sport

01.03 kell 18 mälumängu V voor Kabala Rahvamajas04.03 kell 16 Pühapäevane pärastlõunakontsert “Romanss roman-sist” Türi Kultuurimajas. Toomas Kuter (vokaal), Tõnu Rein (klaver). Pääse eelmüügist 3 €, samal päeval 5 €06.03 kell 19 kontsert “Kolme peale – Pehk, Bonzo ja Päss” Türi Kultuurimajas. Eelmüügist piletid 11/12 €, kontserdi toimumispäe-val 13 €06.03 kell 17 näituse “Türi Kultuurimaja maaliring – 5” avamine. Näitus on avatud märtsi lõpuni07.03 kell 14 Viljandi keldristuudio näituse avamine. Näitus on ava-tud märtsi lõpuni.07.03 kell 19 Anatoli Tafitsuki monoetendus „Minu hind“ Oisu Rahvamajas. Pileti hind 10/8 € 09.03 kell 20 naistepäeva seltskonnaõhtu ansambliga Visiit Kabala Rahvamajas09.03 kell 21 Kevade kohviku tantsuõhtu 11.03 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas14.03 kell 11 lasteteatri REKY “Sookoll ja sisalik” Türi Kultuurima-jas. Pilet 4.50 15.03 kell 11 eakate klubi kokkusaamine Kabala Rahvamajas

18.03 kell 11 lastehommik Kabala Rahvamajas19.03 kell 18 Interpreetide Liidu kontsert – Sten Lassmann ja Mikk Murdvee Türi Kultuurimajas 20.03 kell 19 kontsert – “Hümn armastusele”. Silvi Vrait – vokaal, Raivo Tafenau – akordion, Jürmo Eespere – klahvpillid, Liina Amor – trummid. Pilet 7/5 €22.03 kell 19 MTÜ Neljas Sein draamaetendus „Tere õhtust, Leon“ Oisu Rahvamajas24.03 kell 18 Suisapäisa ja Nukukoori kontsert24.03 kell 20 “Kevade” stiilipidu. Pilet 5 € eelmüügist 1.–20. märt-sini Türi Kultuurimajas. Samal päeval 8 €. Laudade broneerimine tel 387 824823.03 kell 20 noortepidu “Ohutsoon teamiga” Kabala Rahvamajas 25.03 paastumaarjapäeva tähistamine Kabala Rahvamajas31.03 kell 10–17 TULBIpäev. Tulbinäitus – 50 erinevat sorti, kell 11 loeng oma ala spetsialistidelt, töötoad, õpilaste kunstinäitus

Türi Kultuurimaja tel 387 8248Oisu Rahvamaja tel 5340 3551Kabala Rahvamaja tel 5300 3987

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

12. veebruari hommik Türi linnas. Pool kaheksa hommikul oma rõdult eramajade suunas vaadates tundus, et suitsu ajab välja iga võimalik korstnajupp, näitas termomeeter ju ligi 30 külmapügalat.Teet Reier

Eelmisel nädalal, kui Rassi küla meestega lootegemist kokku leppisin, ütles Elor Ilmet mulle, et laupäev, 18. veebruar neile eriti sobi, sest nii tema kui veel mõnigi nende küla mees on sel päeval Viljandis, kus toimub traditsiooniline suurüritus “Kuldkala 2012”. “Kuldkala jäi Rassi meestel välja püüdmata. Kohal oli küll viis meie kalameest. Aga eks ilus ilm ja tore seltskond maksab ka midagi,” lausus Ilmet pärast üritust kokkuvõtteks. Päikseline ja tuuletu talveilm tõi Viljandi järve äärde rekordarvu kalapeolisi – umbes 8000. Eks nende hulgas oli lisaks Rassi meestele veel nii mõnigi Türi valla kalamees.

Urve Meerits

Türi vald saavutas Järva talimängudel kolmanda kohaIV Järva talimängudel andsid kolmanda koha võitmisse väärilise panuse mälumängurid, maletajad, suusatajad ja korvpallurid.

Türi valla võistkonna komplekteerinud Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees Mati Sadam ütles, et laupäeval, 11. veeb-ruaril Aravetel toimunud IV Järva talimängudel osalenud valla sportlased olid kõik väga tublid ja saavutatud kolmas koht hea tulemus. „Esikolmikus oli kõva rebimine ja meil jäid suusatami-ses mitmed head tulemused saavutamata, sest sportlased osalesid Eesti meistrivõistlustel suusaorienteerumises,“ selgitas Sadam.

IV Järva talimängud võitis Koeru vald, järgnesid Paide linn ja Türi vald.

Talimängudelt tõid esikohapunktid Türi valda mälumän-gurid Alar Särgava, Aksor Koit, Urmas Tarvis, Harri Aarde ja Raivo Matsina. Teise koha vääriliselt võistlesid maletajad Pilvi Tölp, Kalju Mägi ja Martin Suurkaev ning suusatajad Ervi, Hele, Raivo, Merike ja Joosep Kaasiku ning Vello Lilli-puu ja Georg Paal. Kolmanda koha võitis Türi valla korvpal-livõistkond koosseisus Martin ja Mendhard Mardo, Kristjan Jäärats, Einar Ratnik, Lauri Vahtramäe, Karri Kuus ja Joosep Kivimäe.

Valla juhtkonna esindajana täitis oma rolli vääriliselt abivalla-vanem Üllar Vahtramäe.

Veel on Järva talimängude aladeks lauatennis ja kabe.Järgmisena esindavad Türi valla sportlased valda Eesti linnade

talimängudel, mis toimuvad 3.–4. märtsil Võrus.

Maadleja lõpetas karjääri kuldselt11. veebruaril Paides toimunud Eesti meistrivõistlustel maadlu-ses pani oma sportlaskarjäärile kuldse punkti Türi mees Neeme Jaanson, tulles raskekaalus ülekaalukalt Eesti meistriks. Esikoha-matšis seljatas Jaanson Viljandi sportlase Ragnar Kaasiku. Kol-manda koha saavutas raskekaalus teine Türi maadleja – Kristo Kiik.

Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimehe ja maadlustreeneri Mati Sadama sõnul on Neeme Jaanson kokku võitnud 27 Eesti meistritiitlit ning on selle tulemusega üks Eesti esiviisikusse kuu-luvaid maadlejaid läbi aegade.

Neeme Jaanson jääb spordivaldakonda tegutsema ka edaspidi – ta on Tallinna Delta maadlusklubis noortetreener.

SILVI LUKJANoVwww.tyri.ee

Uisutajad said kiirust proovidaTüri Ühisgümnaasiumi juures asuval liuväljal said 8. veebruaril oma kiiruisutamisoskust proovida kõik soovijad. Ürituse ühe kor-raldaja, Türi põhikooli õpetaja Sandra Alusalu sõnul oli sellest es-makordsest üritusest osavõtjaid üllatavalt palju. „Umbes kahek-sakümne meetri pikkusele ringile tuli võistlema 18 osalejat. Kui koolieelikud sõitsid ühe ringi, siis meestel tuli uisutada viis ringi,“ sõnas Alusalu.

Vanusegruppide parimad, alates noorimatest: Steven Viigand, Laurem Toompuu, Martin Laiv, Brita Puusemp, Ken-Kristjan Männilaan ja Arved Mägi.

Indiaca-turniir ootab osalema14. aprillil 2012 toimub Türi Spordihoones algusega kell 11 Jär-vamaa indiaca-turniir segavõiskondadele (võistkonnas 3 meest ja 2 naist). Info ja registreerimine telefonil 5345 8791, Heiki Pettai.

TR

Märtsikuu viimasel päe-val, 31. märtsil toimub Tü-ril Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos“ avaetapp.

SILVI LUKJANoVwww.tyri.ee

Tegemist on tervislikku elu-viisi ja silmaringi laiendamist ühendava üle-eestilise käimishu-viliste sarjaga, millele oodatakse ka piirkonna liikumishuviliste aktiivset osavõttu.

Eesti Spordiseltsi Kalev lii-

kumisharrastuse projektijuht Mariliis Saaret sõnas, et neil on hea meel alustada tänavu kevadpealinnas Türil, kus va-rem pole sarja etappe toimu-nudki. „Tore, et avaüritus toi-mub koos II TULBIpäevaga. See on kindlasti lisaväärtus kohale tulevatele kõnnihuvilis-tele,“ lisas ta.

Spordiselts jagab avaetapil teavet tänavuste etappide koh-ta, saab laenutada kõnnikeppe ja toimub nende kasutamise kiirkoolitus. Kohal on ka Tal-linna Tervishoiu Kõrgkooli

tudengid, kes teevad mitmeid tervisemõõtmisi, nagu vererõhk ja rasvaprotsent, ning jagavad teadmisi toitumise ja liikumise kasulikkusest. Tudengid on val-mis teavet jagama ka TULBI-päeva külastajatele.

Kõnnisarja avaetapp algab Türi Kultuurimaja juures kell 11.30 tervituste ja koolitusega, start 7–8kilomeetrisele rajale Türi linnas ja lähipiirkonnas antakse kell 12. Etapi lõpetami-ne koos auhindade loosimisega toimub kultuurimaja juures kell 14.30.

Kõnnihuvilised alustavad Türilteave

osalemine maksab 5 või 2 eurot, vastavalt kas koos toitlustamisega kul-tuurimajas asuvas Keva-de kohvikus või ilma. Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos“ avaetappi aitab korralda-da Türi SKL. Lisateave ja kirjapanek kas e-kirja aadressil ma-riliissaaret@hotmail.com või telefonil 566 70 244 (Mariliis Saaret).

TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012 11

vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi vallavalitsuse lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

24.02.1937Foto René Viljati kogust

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Türi Turuplatsil. Foto esiplaanil on kaitseliitlased Türi malevkonna lipuga. Paraadist võtsid osa ka pritsimehed ja erinevad seltsid.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

UUED KODANIKUD!HEILY WAGNER 06.02.2012

LUMILI LAUR 12.02.2012 ALEKSANDRA-IZABEL JAKOBSON 14.01.2012

ELISABETH LOKTEVA 21.01.2012KAREL OTTO TAALER 21.01.2012

TRIINU LUUKAS 23.01.2012KARL MARTIN OJA 23.01.2012

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

EERIK MURRUSTE 18.01.2012RUDOLF SOOKAEL 27.01.2012

HUGO VÄSTRIK 28.01.2012HELDUR JAANSOO 29.01.2012

KALEV AAVIK 03.02.2012EDGAR KALBERG 06.02.2012

UNO-ALAIN TAMME 10.02.2012VALENTINA RADINA 10.02.2012

LINDA PÄREND 12.02.2012MAGDA ROOSMANN 16.02.2012

TAISIJA PIKKLAAN 17.02.201ja avaldab kaastunnet omastele.

kuulutused

Ostame VANA KODUTEH-NIKAT ja VANARAUDA: el./gaasipliidid, pesumasinad, boi-lerid, arvutid jne, probleemseid tooteid (katlamajad, mahu-tid, kasvuhooned jne), autoosi ja autoromusid. Pakkuda võib kõike. Demonteerime ja veame ise. ALATI PARIM HIND! Ra-ha kohe kätte. Rohkem infot tel 5670 7523 või 5592 5998.

Müüa renoveeritud 3-toaline kõigi mugavustega korter Oisus.Tel 5343 6140.

2012René Viljat

Tänapäeval tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures. Turuplatsil olevad puumajad hävisid sõjatules ja nende asemele ehitati hiljem uued kivihooned.

Korstnapühkija-pottsepp. Küt-tekehade remont. info@potipoiss.ee; 5807 2581.

Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder, tel 515 3808.

12 TÜRI RAHVALEHT 23. veebruar 2012

reklaamlugeJaküsimus

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

Võhma linnavalitsuse juures kell 11.30–13.30

I kvartalis12. ja 26. märts

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.30–17.30

I kvartalis12. ja 26. märtsil

Kabala rahvamaja juureskell 10.00–11.00

I kvartalis 12. ja 26. märtsil

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et peatselt asub Türi taas ke-vadpealinna austavat tiitlit kandma. Loomulikult võetakse kevad vas-tu muruniiduki mürina, linnulaulu ja Murumoori äratamisega. Juttu on ka sellest, et kevad saabub oma pealinna igal aastal erineval päeval ning kellaajal.

Küsimus on: mitmendal märtsikuu päeval ja mis kell astub ke-vad seekord üle Türi ukseläve?

Vastused palume saata hiljemalt 22. märtsiks e-posti aadressile rah-valeht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta.

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi Kultuuri-majas tegutsev Kevade kohvik. Lu-gejamängu võitjale pakub kohvik pärast kevade õnnelikku päralejõud-mist võimaluse 30 euro eest kaheke-si õhtust süüa.

Türi Ühisgümnaasiumi sõbralik koolipere ootab alates 2012/2013. õppeaastast enda hulka teotahtelisi ning särasilmseid kolleege: • huvijuht (ajutiselt ära oleva töötaja asendaja)• eesti keele õpetaja (ajutiselt ära oleva töötaja asendaja) • raamatukoguhoidja (0,5 kohta, ajutiselt ära oleva töötaja asendaja) • haridustehnoloog (0,5 kohta, ajutiselt ära oleva töötaja asendaja)

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

15. märtsil kell 15–17 toimub

Türi KultuurimajasEesti-Soome jalatsivabriku

naturaalnahast kevadjalatsite müük.

Naistekingad suuruses nr 35–43.

HINNAD VÄGA

SOODSAD!

Ilusat vabariigi sünnipäeva!

CV ja haridust tõendavad dokumendid saata hiljemalt 20. märtsiks 2012 Türi Ühisgümnaasiumi aadressil 72213, Türi vald, Türi linn, Tolli tn 62 või

e-kirjaga kool@tyriyg.tyri.ee. Täpsem teave Türi Ühisgümnaasiumi veebilehel www.tyriyg.tyri.ee,

telefonilt 384 8565 või e-kirjaga kool@tyriyg.tyri.ee

Ootame Sind, tubli üheksandik, kolmapäeval, 6. märtsil kell 12

kooli õppesuundi, huvitegevust ja õppekeskkonda tutvustavale TEABEPÄEVALE.

Soovi korral võid juba samal päeval sooritada sisseastumiskatsed, kui oled sellest eelnevalt teada andnud e-posti aadressil kool@tyriyg.tyri.ee

SISSEASTUMISKATSEID 10. klassi kunsti-, rakendus- ja loodus-reaalsuunda on võimalik sooritada ka 21. märtsil kell 12 või 22. märtsil kell 14.

asub looduskaunis kohas, pakub lisaks kolmele huvitavale ja nüüdisaegsele õppesuunale suurepäraseid

sportimis- ja kunstiga tegelemise võimalusi, samuti saavad õpilased taotleda ühiselamukohta.

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM

Täpsem informatsioon kooli kodulehel ja telefonil 384 8565 või 384 8567.

Rõõmsatvabariigi

aastapäeva!