Juuli esimesel nädalal said alguse mured Türi tehisjärve veega. Paljud tehisjärves supelnud kaebasid nahaärrituse üle, paarkümmend ini-mest pöördus lausa Paide kiirabisse. Vetelpääste heiskas siis rannas kollase lipu, et juhtida ujujate tähelepanu võimalikule ohule.

Türi valla keskkonnaspetsialisti Ott Vilusaare sõnul ei näidanud aga veeproovid, mis pärast seda võeti, sugugi sinivetika õitsemist na-gu kardeti, ning vetelpääste võis taas rohelise lipu lehvima panna.

„Nüüd on aga vanad probleemid tagasi, lehvib kollane lipp, aga vastuseid ei oska hetkel keegi anda, sest labor, kes veeproovidega te-geleb, on puhkusel,“ selgitab Vilusaar. Ning lisab, et seni, kuni midagi täpsemat selgub, tasub tehisjärves suplemisega ettevaatlik olla.

Pühapäeval, 28. augustil kutsub EELK Türi kogudus taas kokku en-diseid leerilapsi. Türi Püha Martini kirikus toimub algusega kell 11 kuldleeripüha jumalateenistus.

Kuldleeri on oodatud kõik, kes käisid leeris 1961. aastal.Osalejaid palutakse eelnevalt registreerida koguduse kantseleis

Kevade tänav 13 või anda teada telefonil 387 8330. Kõik kuldsed leerilapsed on oodatud.

Kabala rahvamaja juhata-ja Katre Saare sõnul alustati 1949. aastal toimunud Kabala I laulupäevaga traditsiooni, mida oodatakse väikeses külas igal aastal. Alates 1970. aastast on pidu peetud igal aastal ja tra-ditsioon on elujõuline. Kabala küla on juuli viimasel laupäeval alati sagimist ja tegemisi täis.

„Juubelipidustuste puhul saab tänavune pidu alguse Kaba-la külapäevaga. Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsi eestvedamisel toimuvad tegevustoad, millest saab osa võtta eurose mitme te-gevuse käepaelaga,“ räägib Saar.

Päeva jooksul on võimalus saada näomaaling, teha kartuli-trükki, meisterdada taevalatern või punuda paela, osavust saab proovida pudelimängus ja noo-leviskes. Tiigrirada ning hobuse-ga sõit on eraldi hinnaga, ning tantsulised tegevused zumba ja line-tants mõisa ees on tasuta.

„Kell 13 ootame huvilisi rahvamajja pajatustetuppa „Mälestusi Kabala küla elust“, kus ootame huvitavaid lugusid, mälestusi ja naljakaid seiku Kabala elust. Räägitu jäädvus-tatakse filmilindile, et tulevikus oleks hea endist elu meenutada ja ajalugu teada,“ lisab Saar.

Samal ajal on rahvamajas näitus „Kabala laulu- ja tant-supidu läbi aegade“, kus saab näha muu hulgas Kabala II laulupäeva pääsmeid, pidude logode klišeesid, kuulutusi ja repertuaare läbi aastate ning meeneid aastast 1971.

Kabala mõisa saab uudistada kell 16.00 ja 20.30 ekskursiooni-de ajal, samal ajal on avatud ka mõisakohvik, mida toimetavad aktiivsed naised seltsist ja Kabala Põhikooli vilistlased.

Kabala 45. laulu- ja tantsu-pidu algab kell 17.30 esinejate rongkäiguga rahvamaja eest. 18 toimuval kontserdil astuvad üles koorid, tantsurühmad ja orkestrid, teiste seas peo algus-aastatest kaasa löönud Viljandi segakoor Koit.

Üle pika aja on Saare ütlust mööda osalevate kollektiivide seas ka Kabala Rahvamaja nais-

rahvatantsurühmad ning head meelt teevad kõik külalised lähedalt ja kaugelt. „Välisküla-lised on seekord Lätist pärit rahvatantsuansambel TEIKA, kes esitab oma sõpruskollektii-videga Lilleke ja One Direction Võhmast ühistantsu. Peale rah-vatantsijate on esinemas mo-derntantsu harrastavad noored Võhmast ja Kabalast.

Pereansambel Luha 9 rõõmustab lauludega ning seda teeb ka Kabala Laululind 2011 Kryslin Rass. Õhtu lõpetab simman ansambliga Igihaljas Seitse ja disko, kus kuuleb Eesti hitte läbi aastate. Päeva jooksul tegevustoas valmistatud taevalaternad saadame keskööl heade soovidega teele,“ lõpetab Saar kokkuvõtte.

12.–14. augustil saab Kaba-las kaasa lüüa VI rahvusva-helisel kartulitrüki festivalil, kus peateema on sel aastal „Kiri“ – muster, kirjatäht, kirjasõna.

20. augusti ööl suundu-vad Kabala seeniorite nais-rahvatantsurühm Segadik ja naisrahvatantsurühm Järvamaa põhjaossa Sääsküla teeotsa, et TeateTantsuga Eestile ring peale tantsida. Kabala tantsijate liikumist võib arvestuste kohaselt näha 20. augusti ööl vastu 21. au-gustit kell 1:45.

27. augustil toimub Mui-nastulede öö, mis sel aastal väisab Kabala kanti – vaada-takse üle ajaloolised kohad, meenutatakse legende ja tutvutakse kaunite paikadega Järvamaa lõunaosas.

Osalemine eelregistree-rimisega. Jälgige reklaami kodulehel www.tyri.ee/kabalarahvamaja

20. augustil möödub 20 aastat riigi taasiseseisvumisest.

20 aastaga oleme kujune-nud demokraatlikuks riigiks, oleme rahvusvaheliste organi-satsioonide liikmed, räägime kaasa võrdväärse partnerina rahvusvahelisel areenil. 20 aastaga on muutunud ka val-las palju, kolmest vallast ja ühest linnast on saanud üks omavalitsus. Peame kõik ühes-koos visa tööd tegema, et olla tugevad.

Esimeseks asjaks on eest-

luse ja isamaalisuse hoidmine, nende kasvatamine. Pean tun-nistama, et selles osas hambutu isegi ajakirjandus, kelle eelis- ja meelisteemad on äri ning mee-lelahutus. Võtkem eeskuju kas või skautidelt ja gaididelt või noorkotkastelt ja kodutütardelt, kelle töö koos noortejuhtidega toimub päevast-päeva ja aastast aastasse – tulemusrikkalt. See tegevus ei jää pelgalt pidulike tähtpäevade kõnedesse, vaid toimub reaalselt.

Meie riik pole kunagi saa-

nud riigiks ilma vabatahtliketa, seda juba Vabadussõjas ja seda ka pöördelistel aegadel riigi taasiseseisvumisel. On rõõm, et vabatahtlike aasta ja taasise-seisvumise juubeliaasta on ühes aastanumbris. Meil maakonnas ja riigis tervikuna on palju tub-lisid vabatahtlikke, kes panus-tavad oma aega tasu saamata, vabatahtlikult oma kogukonna, meie kõigi heaolu ja turvalisuse tagamisse. Heaks näiteks on kaitseliitlased ja naiskodu-kaitsjad, abipolitseinikud ja vabatahtlikud tuletõrjujad. Inimesed, kellest ei lähe mööda meie riigi julgeolek ega kaitse.

See on hindamatu väärtus ja nende tegevus kinnitab, et inimese vaba tahe, isamaalisus, head ideed, pealehakkamine ja visadus muudavad meie

valla, Järvamaa ja kogu Ees-ti tugevaks. Selge on see, et meist keegi ei ole täiuslik, kuid väärtused, mis eeldavad üks-teisest hoolimist, lugupidmist, toetamist ja vajaduse korral kritiseerimist, on edasiviiv jõud. Austria kirjanik Stefan Zweig on kirjutanud: “Iga vari on valguse laps, ning üksnes see, kes on kogenud heledust ja pimedust, tõusu ja langust, on tõeliselt elanud.”

Meie valla noored on meile väga olulised, sest ka nemad ai-tavad meie kodukoha olevikku ja tulevikku kindlamaks ning tugevamaks muuta. Juba täna on loodud noortele koolides, noorteorganisatsioonides, hu-viringides ja noortekeskuses hea võimalus tulemuslikult õppida, kasulikult aega veeta,

õppida ja töötada isamaalisuse ning oma riigi hoidmise ja oma riigist hoolimise teel.

Isamaalik kasvatus toimub koolides ja skautlikes organi-satsioonides, kuid see peaks laienema üle terve valla. Sel-leks peaksid Türi vald ja Türi noortekeskus noorteorganisat-sioonidega koostöös senisest aktiivsemalt ning sisukamalt tegutsema.

Soovin, et oleksime ees-kujuks meie noortele, näidates üles hoolivust, armastust ja ligimese toetamist. Need on eetilised tõekspidamised ja väärtused, mis hoiavad meie kodu ja riiki korras, me peame nende eest seisma ning neile iga päev mõtlema.

Ilusat lähenevat taasiseseis-vumise aastapäeva!

Eesti riigi kodanikud on vabad, neil on õigused, kohustused ja vastutus lahutamatult omavahel seotud. Sellegipoolest juhtub ka-hetsusväärselt tihti, et inimesed kasutavad oma õigust kuulata muusikat nii, et läheb meelest teise inimese täpselt samasugune õigus muusikat mitte kuulata.

Valju muusika mängimine häirib teisi, rikub nende õigusi ning seda on päris tabavalt lausa müraterroriks nimetatud (Hanneli Rudi artikkel Postimehes).

Et inimesed ei peaks müra-terrori all kannatama ega muutuks olukorda lahendama

asudes ise kurjategijaks (Kuslapi juhtum), siis järgnevalt kolme-osaline retsept käitumiseks.

Riigikogu võttis selle aasta veebruaris vastu korrakaitsesea-duse, mis seab kaaskodanikke häiriva müra täiesti uude val-gusse. Enam ei ole vaja otsida lahendust kohaliku omavalit-suse avaliku korra eeskirjast. Üle Eesti kehtib selge põhimõte – iga inimene on vaba kasutama oma õigusi nii, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi kasu-tada. Reformierakonna valimis-programmist jõudis kehtivasse valitsusliidu leppesse ka siht

hoida avaliku võimu tähelepa-nu all võitlus kaaskodanike ava-liku korra rikkumisest lähtuva mürareostusega.

Seega on igaüks vaba valima, millist muusikat ta kuulab. Sama vaba on ka teine inimene (näiteks naaber), valides muusika mitte- kuulamise. Seega, kui ma tahan kuulata muusikat nii valjult, et ka naaber paratamatult kuuleb, siis pean ma enne tema nõusoleku saama. Kui ei taha minna naabrilt küsima, tuleb muusika kuulami-seks valida viis, mis välistab müra levimise naabri juurde.

Esimene samm. Kui kuulete oma kodus soovimatut muusi-kat, tuleb võimalikult kohe min-na ja müratekitajale eeltoodud jutt ära rääkida. Et teil ei ole mi-dagi naabri muusikakuulamise vastu, aga teie ei taha muusikat kuulata. Paluge naabril muusikat kuulata nii, et helid ei leviks üle

kinnistu piiri teieni. Selleks on võimalik kasutada kõrvaklap-pe või lihtsalt heli vaiksemaks keerata. Oma õiguste eest tuleb seista viisakalt, ei ole vaja sõima-ta ega ähvardada. Tuleb viisakalt ära taluda ka esimene levinud vastureaktsioon – “oma maa, teen, mis tahan” – ning uuesti selgitada: jah, omanikul on vaba õigus teha omal maal, mida ta tahab, aga tal ei ole õigust teha seda nii, et mõju naaberkinnistu-le ulatub.

Teine samm. Kui ühest kor-rast viisakalt rääkimisest ei piisa ja müraterror jätkub, tuleb min-na teist korda rääkima. Mõni-kord ei ole inimesed seadustega kursis ning seetõttu kaitsevad end viitega „öörahule“. Vastuseks tuleb uuesti rahulikult selgitada korrakaitseseaduse sätteid, mis ei luba teist inimest häirivaid tege-vusi olenemata kellaajast.

Kolmas samm. Kui kahest viisakast palvest ei ole piisanud, tuleb kolmandal korral öelda, et olete sunnitud pöörduma polit-sei poole. Politseisse helistamisel on väga oluline öelda oma nimi ja selgitus, et teid häirib kellegi konkreetne tegevus ning teie esitate sellekohase kaebuse. Häi-rimine on käsitletav väärteona vaid juhul, kui on inimene, kelle õigusi rikutakse, keda häiritakse. Vaidluse puhul on seadus näinud ette, et olukorda tuleb hinnata keskmise inimese tajumise järgi. Kohaletulnud politseinik ongi keskmise inimese kehastuseks ja otsustajaks, kas naabri tegu häi-riks keskmist inimest või mitte.

Kodanike riigis ei ole häbi-asi oma õigusi teada ja nende eest seista.

Artikli kohta kirjutatud kommentaare on võimalik luge-da aadressilt www.toniskoiv.ee

Alates Eesti taasiseseisvumisest on meie elu väga palju muutu-nud. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige.

Meie kõigi poolt armastatud Eesti krooni asemel arvleme eurodes. Viimasatel aastatel ei ole maailma majandusel ol-nud kõige paremad ajad ning see on otseselt mõjutanud ka meid. Eestlaste kaine meel ning talupojatarkus on meil aidanud suuremaid prohmakaid vältida. Tegelikult on muutustega raske kohaneda ning selle järgi oma elu ümber korraldada. Unistada tuleb suurelt, praktilisi samme tuleb astuda, lähtudes reaalse-test võimalustest.

Teistele ei tule ainult kaasa

tunda või neid parastada. Tark inimene õpib teiste vigadest ning arvestab neid oma ja kogu-konna elu korraldamisel. Sama tuleb teha ka meil. Oleme seni hästi hakkama saanud, kuid me ei tohi jääda loorberitele puhka-ma. Vajadusel peame olema val-mis muutusteks. Kõige suurem on oht eldada üle oma võimete. Kainestavalt mõjus kohtumine valla viiendal aastapäeval käi-nud väliskülalistega. Vaadates meie alles hiljuti renoveeritud või ehitatud hooneid (muusi-kakool, kultuurimaja, noorte-keskus, Laupa mõis), tunnus-tasid nad meid tehtu eest. Kuid samas jäi kõlama arusaam, et nemad ei ole nii rikkad, et seda

kõike endale lubada. Uute ehi-tistega kaasneb täiendav kulu, mis valla eelarvet koormab. Olgem ausad, kultuuritööd te-ha saab ka koolihoonetes, mis õhtuti tühjana seisavad. Oleme jõudnud olukorrani, kus enamik rahast kulub (betoon)karpide ülalpidamiseks ning sisutööks enam vahendeid ei jätku.

Sama on hariduses. Alates 2005. aastast on õpilaste arv vähenenud ligemale kolmandi-ku võrra. Kõigile oli juba ammu selge, et haridusvaldkonnas on vaja muutusi, seda enam, et üle 40% valla eelarvest kulub hari-dusele. Rõõm oli lugeda Eesti haridusstrateegia 2020 koosta-nud ekspertide arvamust, nad pidasid Eestis kõige kiiremini la-hendamist vajavaks haridusüles-andeks gümnaasiumi lahutamist põhikoolist. Järelikult on Türi vald olnud õigel teel. Minule oli suureks üllatuseks, et eelmisel vallavolikogu istungil oleks ot-

sus uute koolide moodustamise kohta peaaegu läbi kukkunud. Enamik IRLi liikmetest vaatas enne hääletamist Raivo Pingi poole ning hääletas uute koolide moodustamise kohta koostatud otsuse vastu. Tegelikult on koo-lid juba ammu moodustatud, kuid nende registreerimiseks kohalike omavalitsuste asutuste registris oli vaja senise otsuse sõnastust veidi muuta. IRLi liik-mete käitumine oli arusaamatu, sest Haridus- ja Teadusministee-rium oli meie uutele koolidele koolitusload juba ammu väljas-tanud. Ei saa jätta märkimata, et minister kuulub IRLi ridades-se ning pooldab gümnaasiumi lahutamist põhikoolist.

Mida IRLi liikmete sellisest käitumisest arvata? Tagamaid tuleb otsida IRLi sisevastuolu-dest. Oleks loogiline arvata, et otsus gümnaasiumi lahutamise kohta põhikoolist on erakonna demokraatlik otsus.

Võimul olemine ei saa olla ühe erakonna peamine eesmärk. Eesti peaks olema juba piisavalt arenenud ning meie erakonnad valmis oma kogukonna aren-damisele kaasa aitama ka siis, kui parasjagu võimul ei olda. Tekkinud on arusaamatu olu-kord. Enne valimisi kaotavad inimesed mõistuse – mida kõike ei tehta võimule saamiseks. Kui hääled kaolitsiooni moodusta-miseks enamust ei anna ning vallavanema ja volikogu esi-mehe kohta ei saa, unustatakse valimislubadused. Loopides ohtralt “sõnnikut”, loodetakse saada järgmisel korral parem valimistulemus. Minule on selli-ne käitumine arusaamatu. Võin kinnitada, et olen/oleme valmis tegema koostööd kõigiga, ilma inimestele IRLi või mis iganes erakonna silte külge riputama-ta. Kriteerium on ainult üks – inimeste elu peab Türi vallas muutuma paremaks.

Jälle üks ilus suvi on. Soe ja päi-kesepaisteline ilm õnnistas oma kohalolekuga ka linna sünni-päevanädalat. Üritused mis õues toimusid ei pidanud vihma trot-sima ega tuppa kolima.

Ja ka sünnipäevanädal ise kulges kenasti. Üritusi, millel osaleda, jagus igasse päeva. Kes tahtis puhkpilli kuulata, sai seda teha kesklinna pargis, kes mööda kohvikuid kolada, võis kohviku-te õhtul külastada kaheksat erinevat söögikohta.

Pärast seda, kui pidu läbi sai, muutus ka linn korraga vaikseks ja suviselt uniseks. Vaid sinivetikad ja sügelevad punnid tekitasid mõningast elevust ning sundisid rannavalvet lausa lipu-värvi vahetama.

Tegelikult jäi kogu selle ilusa taustal tänases lehes märkima-ta üks teine tähtpäev. Nimelt möödus juulis seitsekümmend aastad esimesest sõjasuvest, mis muutis suuresti ka Türi ilmet.

Pea kaks nädalat 1941. aas-ta juulis kestnud vaenuvägede duell linna ümbruses jättis sõna otseses mõttes kahe tule vahele rahulikud linnakodanikud ja nende vara. Kui arvestada, et Saksa väed jäid tillukese Türi linna juures toppama tervelt ka-heks nädalaks, siis pole ime, et välksõja plaan läbi kukkus.

Samas oli teisel poolel aega rakendada nn põletatud maa taktikat, ning muuta varemeiks Särevere meierei, põletada pabe-rivabrik ning õhkida raadiomast. Türi umbes neljasajast hoonest hävis seitsekümmend.

Tulid uued ajad, seadused ja linnavõim ning tühjad kohad linnamaastikul kadusid vaikselt uusehitiste kivisesse rüppe. Al-gas hoogne individuaalelamute ehitamine, nende ümbrus vajas haljastamist, sündis aedlinn, lillelaada ja kevade kodu.

Selleks, et anda oma poekese trepile pisut värskemat ja lilleli-semat hingamist, ei pea korral-dama suuri ümberehitusi ega te-gema hiigelkulutusi, saab ka liht-samalt. Tuleb võtta kaks rauast pada, täita need lilledega, lisada sulandamiseks veidi kivisid ja ongi sissekäigul uudne välimus.

Juuli keskpaigas korraldas Türi Vallavalitsus tänuõhtusöögi kaunite kodude omanikele. Üritus toimus Kurlas perekond Lee maakodus.

Eesti Vabariigi Presidendi ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse algatusel toimub igal aastal üleriigiline heakorra-konkurss “Kaunis Eesti kodu”. Sellele eelneval maakondlikul konkursil peeti Türi vallast mastivimpli ja maavanema tänukirja vääriliseks kaheksat heakorrastatud kodu.

Kõik need kaheksa peret olid kutsutud Kurlasse pere-kond Lee maakodusse. Seal tänas Türi Vallavalitsus omalt poolt kaunite kodude omanik-ke raamatukomplektiga “Türi. Kilde kihelkonna ja linna aren-gust” ning tänuõhtusöögiga.

Perekond Lee maakodu sai mastivimpli eelmisel aastal, sel aastal sai mastivimpli ja maavanema tänukirja nende linnakodu.

Sellest aastast alates korral-dab Türi Vallavalitsus konkurs-si “Kaunis koduvald”, millega taaselustatakse majamärkide andmise tava ja jagatakse osa-lejatele eriauhindu.

Osalema on oodatud kõik Türi vallas asuvate kinnis-asjade omanikud ja valdajad. Konkursi eesmärk on tunnus-tada elanikke ja kinnisasjade omanikke, kes väärtustavad elu- ja töökeskkonna heakorda, harmoonilist ja originaalset arhitektuuri, haljastuse planee-rimist ja kaunist kujundust.

Objekte hinnatakse järgmistes kategooriates: era-mud ja aiamajad; korter- ja ridaelamud; äri- ja ühiskondli-kud hooned ning valitakse ka aasta üllataja.

Heakorrakonkurss “Kaunis koduvald” ootab osalemiseks suulisi või kirjalikke ettepane-kuid vallavalitsuse telefonidel 384 8200 ja 384 8257 või e-kirja teel reelika.marrandi@tyri.ee

2011. aasta 6 kuuga registreeriti Järva maakonnas kokku 284 ku-ritegu, neist 174 avastati. 2010. aasta samal perioodil registreeriti seevastu 336, seega üldine kuri-tegevus maakonnas langes 52 kuriteo võrra.

Türi konstaablijaoskonna territooriumil (Türi, Imavere ja Väätsa vald) registreeriti 2011. aasta 6 kuuga kokku 99 kurite-gu, neist avastati 61. Möödunud aasta samal ajavahemikul regist-reeriti kokku 98 kuritegu, seega käesoleval aastal kuritegevus tõusis Türi konstaablijaoskonna teenindatavas piirkonnas 1 kuri-teofakti võrra.

Türi vallas registreeriti täna-vu esimesel poolaastal kokku 75 kuritegu, neist avastati 45, seal-hulgas Türi linnas registreeriti kokku 45 kuritegu, avastati 29. Möödunud aasta samal ajava-hemikul registreeriti Türi vallas kokku 71 kuritegu, seega käes-oleval poolaastal registreeriti 4 kuriteofakti rohkem.

Kuritegudest enamuse moo-dustasid varavastased süüteod. Vargusi oli kokku 37, kehalisi väärkohtlemisi 11, omavolili-si sissetungimisi 7, karistuse kandmisest kõrvalehoidumisi 1, kelmusi 2, tulirelva ja laske-moonaga seotud süütegusi 1 ja mootorsõiduki juhtimist joobe-seisundis 4 korral.

Väärtegusi avastati Türi valla territooriumil 2011. aasta 6 kuuga kokku 914, neist Türi linnas 503. Möödunud aasta samal perioodil avastati kokku 824 väärtegu, neist Türi linnas 435, seega 90 väärtegu avastati käesoleval poolaastal rohkem.

Kõiki Rõugu pargi kraavihalle oodatakse koos peredega 20. augustil toimuvale kokkutule-kule, et ühiselt meenutada tore-daid aegu ja proovida taas selle-aegseid töid. Kokkutulek algab 20. augustil kell 12 Villevere küla pargis. Tähistame umbes 50 aasta möödumist ajast, mil Rõugu pargis said kokku esime-sed kraavihallid.

Kokkutuleku ühe kor-raldaja, kraavihallina tööta-nud Arved Riga sõnul on

aeg vahepeal möödunud ja mälestused tuhmunud ning kavas ühiselt meenutada ae-gu, kui koolivaheaegadel sai Villevere küla lähistel Rõugu pargis teha vajalikke kraavi- ja metsaöid ning abistada vanemaid inimesi.

Kraavihallideks olid ena-masti poisid ja mõned tüdru-kud vanuses 7–14 aastat. Ju-hendajaks oli August Rõuk (24. X 1920 – 6. VII 1997) ehk pal-judele tuntud Rõugu Kusti, kes

neis selliselt arendas tööoskust ja ühtlasi teeniti taskuraha. Vii-mased kraavihallid käisid Kusti juures 90-ndate alguses.

Kokkutulekul on kavas värskendada mälu ja võtta mõõtu selleaegsetes töödes, nagu vikatiga niitmises, vihtade tegemises ja puude lõhkumises. Samuti külastada Rõugu parki. Kaasa palutakse võtta fotosid ja esemeid, mis meenutavad kraavihallide aega.

Hasartmängumaksu Nõukogu jagas juulis taas raha. Järvamaalt pälvis toetuse neli projekti, millest üks on MTÜ Eesti Muusika-õpetajate Sümfooniaorkester, kes korraldab augustis Türil Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri II suvekooli.

Orkestri mänedžeri, Helen Otti sõnul on Eesti Muusika-õpetajate Sümfooniaorkester (EMSO) 2009. aasta detsembris loodud vabatahtlikkuse alusel tegutsev projektorkester, mille liikmeteks on orkestripillide õpetajad kõikjalt Eestist.

„Orkestril saab esinemisküpseks neli-viis erinevat kontsert-kava aastas ning tähtsaimaks sündmuseks on iga-aastane suve-kool, millest on oodatud osa võtma kõik orkestripille mängivad õpetajad,“ selgitab Ott. „Suvekooli raames toimuvad igal õhtul kontserdikülastused ja loengud mitmesugustel huvipakkuvatel teemadel.“

Orkestri muusikaline juht ja dirigent on Lilyan Kaiv H. Elleri nimelisest Tartu muusikakoolist, mänedžer Helen Ott Türi muu-sikakoolist ning kontsertmeister Kristi Saar Kuressaare muusika-koolist.

„Orkester teeb koostööd Eesti Muusikakoolide Liiduga, pak-kudes võimalust nende korraldatavate konkursside laureaatidel esineda sümfooniaorkestri saatel. Samuti soleerivad kuni viis korda aastas orkestris osalevad õpetajad ning külalissolistid. Erinevate kooride ja vokaalsolistidega kantakse ette ka vokaal-sümfoonilist muusikat,“ räägib Ott.

Sel suvel toimub Otti sõnul suvekool Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri ja Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri (TÜSO) ühistööna 11.–14. augustini Türi kultuurimajas ja muusikakoo-lis, sellest võtab osa 70–80 muusikut.

„EMSO ja TÜSO II suvekool on Eestis ainulaadne, kuna annab õpetajatele ja sümfoonilise muusika sõpradele võimaluse ühel ajal parandada oma mänguoskusi ning omandada uusi tead-misi mitmesugustel põnevatel teemadel,“ lisab ta.

„Koolitusteemade väljaselgitamiseks analüüsitakse pidevalt koolitusvajadusi, mis on aluseks uute koolituste korraldami-sel. Samuti on selline kokkusaamine ja ühistöö suurepärane motivaator enne uue kooliaasta algust ning tugevdab õpetajate omavahelist sotsiaalset võrgustikku.“

Igal õhtul toimuvad loengud, võimlemistrennid ja töötoad, mida juhivad sel korral psühhiaater-koolitaja Jüri Ennet, Peeter Sarapuu Eesti Riiklikust Sümfooniaorkestrist, treener Deivi Šadeiko klubist Hotsport, dirigent Lilyan Kaiv ja EMSO kont-sertmeister Kristi Saar Kuressaare Muusikakoolist.

Suvekooli lõpetab „Päikesekontsert“ 14. augustil kell 14 Türi kultuurimajas. Kontserdil kantakse ette J. Brahmsi sümfoonia nr 3, B. Britteni “Soirées Musicales”, F. Davidi “Concertino” solist Toomas Vana (tromboon), M. Bruchi “Romanss” solist Kerstin Tomson (vioola). Kontsert on tasuta.

Lisaks küsisime ka, kuidas on lood üritustega, kas on mida-gi suuremat plaanis või möödub suvi rahulikus rütmis.

„Oleme alles uustulnukad turismimaastikul,“ ütleb Türil asuvate MaaRitza puhkemajade projektijuht Maret Kaur.

„See suvi on meile alles teine hooaeg. Võrreldes eelmise suvega on külastajaid enam-vähem sama palju. Enamasti on külastajateks eestlased, kes teevad nädalavahetuse ringreise stiilis: tunne oma kodumaad. Üsna suur on ka soomlaste osa-kaal. On käinud ka leedukaid ja lätlasi.”

“Üritusi me ise ei ole kor-raldanud. Augustiks on meilt tellitud näiteks MaaRitza Papa-koipaviljon kursuse kokkutuleku korraldamiseks ja juubeli tähis-

tamiseks,” lisab KaurTüri vallas Laupa ja Jändja

vahel Pärnu jõe kaldal tegutseb Metsajõe turismitalu. Omanik Andrak Põllumäe ütlust mööda on pakutavad majutuskohad kevadest sügiseni üldjuhul täi-detud. „Erinevad lastelaagrid, firmade kokkutulekud, suve-päevad jne on hõivanud enamik suvest. Vahele jääb üksikuid täit-mata päevi, kuhu ma tegelikult külastajaid ei igatsegi, sest hoo-ned ja maa-ala vajavad hooldust, ainuüksi muru tuleb niita paarilt hektarilt,“ selgitab ta.

Seda, et väikesest üritusest võib saada suur, tõdeb Põllu-mäe ühe sellesuvise näite põhjal. „Üks progressiivse rokkmuusika austajate seltskond palus luba korraldada nii neljakümnele ini-mesele mõeldud üritus. Kuidas see lumepall veerema pääses, ei tea, igatahes tuli kohale sada viiskümmend inimest ja kogu üritus hakkas võtma väikese fes-tivali mõõtusid,“ lisab ta.

Pärnumaa piiril asuva Rae puhkemaja haldaja AS Mäo Invest juhataja Enno Vaabi sõnul on ta tänavu olnud suhteliselt rahul, kuigi võrreldes eelmise aastaga on tegemist olnud külla-

ga. „Põhiline kasutaja on Eesti inimene ja peamiselt Järvamaalt. Üritusteks sünnipäevad, kokku-tulekud ja isegi paar pulma. Peale pidulike sündmuste on peetud ka paar seminari,“ räägib Vaab.

„Türi suurüritustel – Lillelaat, Grillfest – on alati maja puupüsti täis ja tekib vajadus veel majale kolmaski korrus peale ehitada, kuna tahtjaid on nii palju,“ ütleb Allika matkamaja külastavust kommenteerides Hannes Põllu.

„Välismaalasi on ka olnud, kuid nende osakaal on võrreldes varasemate aastatega samaks jäänud. Rahvustest on sel aastal

käinud prantslased, sakslased, inglased, soomlased, rootslased, venelased. Võimalik, et veel mõni rahvus, aga ei pea otseselt arvestust nende üle,“ lisab Põllu ning arvab, et kohalike turistide osakaal on ikkagi suurem, kui välismaalaste oma.

Enamik külastajaid on tänavu olnud Eestist. Samuti Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Ameerikast, Hollandist. Nii üksikkülasta-jaid kui ka gruppe.

Türi infopunktist küsitakse teavet söögikohtade, majutuse kohta. Huvi on tuntud ka mõisate külastuse ja teiste vaatamis-väärsuste vastu.

Vaatamata kuumale ilmale, mis meelitab rahvast randa, jagub ka muuseumisse külastajaid.

Türi Rattapoest saab alates juunikuust rentida jalgrattaid nii või-dusõiduks kui ka matkamiseks.

Rattapoe omaniku Kristjan Männa sõnul on tegemist Leader programmist toetust pälvinud ettevõtmisega. „Võtsime asja käsile, kuna võimalus korralikku matka- või maanteesõiduratast laenutada Järvamaal praktiliselt puudub.” Männa ütlust mööda on võimalik laenutada erineva raamisuurusega maanteesõidurattaid. „Kui on mõni suurem rattaüritus, lähevad kõik rattad käiku, kõigile soovija-tele vaat ei jagugi, tuleb oma ratastest lisa pakkuda,“ selgitab ta.

Matkajalgrattaid on neli: üks suurema, teine väiksema ja kaks keskmise raamisuurusega. „Rattad on komplekteeritud nii, et võib kohe soovitud suunas väntama hakata, kui rendiraha tasu-tud. Varustuse hulka kuulub näiteks ka korralik rattakott matka-varustuse mahutamiseks,“ lisab Männa. „Rattad on kvaliteetsed ja pärast iga kasutamist saavad korralikult hooldatud.“

Viimase paari kuu jooksul on Türil avatud neli uut kauplemiskohta.Tanklavarustuse AS avas Viljandi mnt 15 asuvas Alexela tank-las Safari autokaupade poe. Saadaval autode esmatarbekaubad, nagu kojamehed, õlid, autokeemia jne.

Autokaupadega alustas kauplemist ka Balti Ehitus OÜ, kes avas kaupluse Väike-Pärnu 24. Saadaval on varuosad kõikidele sõidu- ja pakiautodele. Olenevalt margist on pakkuda ka origi-naalvaruosi. Kohapeal on pakkuda lai valik autovaruosi, autotar-vikuid, autohooldusvahendeid ja autokeemiat. Varuosi, mida ei ole kohapeal, saab tellida. Pakutakse ka kõike, mis seotud auto-audioga. Hetkel on käimas kampaania mootoriõlile.

Viljandi tänav 7 avas komisjonikaupluse Kõige Kõige OÜ Ferdamo. Kauplusest leiab riideid, jalanõusid, mööblit jne. Kok-kulepitud päevadel võetakse vastu kaupa ka kohalikelt inimestelt. Oodatud on näiteks kodutarbed, lauanõud.

Viljandi tänav 5 avas OÜ Bastig A kaupluse Merineid, kus pa-kutakse firmariideid ja mänguasju. Riided on pärit outlet ladudest ja hinnad soodsad.

Türi Spordiklubide Liit saab juurde uue liikme, sest jalgrattaspor-di entusiastid Janek Järva, Romek Järva ja Tarmo Rea asutasid Türil jalgrattaspordiklubi MTÜ SK Smart Sport.

Kolm korda nädalas toimuvatel treeningutel osalevad viis kuni seitse 9–16-aastast poissi. Klubi treener Janek Järva sõnul on tasuta toimuvatele treeningutele oodatud kõik rattaspordihu-vilised noored alates 9. eluaastast.

Aastaid Eesti jalgrattaspordis Sport-klassis tipus olnud Järval on isikliku suurima saavutusena ette näidata 2008. aastal Soomes populaarse rahvusvahelise Lahti rattamaratoni 3. koht. Noorte ju-hendamisel kasutab ta enda 11-aastast kogemust jalgrattaspordis ning oskusteavet tudeerimisest Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudist.

Usinalt treenivad klubi liikmed osalevad lisaks Türi rattakrossi-võistlustele ka kaugemal ning pool aastat tegutsenud Smart Spordi noortel on juba esimesed tublid saavutused ette näidata. Mais ala-nud 12 etapist koosneval Tallinna rattakolmapäevakute seeriavõist-lusel on türilane Kert Järva oma vanuseklassis üldarvestuses viie-kümne osaleja seas teine, hästi on läinud ka teistel klubikaaslastel.

Õunasõpradel ja muidu rõõmsa-tel inimestel tasub 1. oktoober endale kalendrisse märkida, sest siis toimub Türi Kesklinna par-gis II Türi Õunafestival. Kell 10 algavale ja kuus tundi kestvale festivalile ootavad korraldajad kõiki õunateemalist kaupa ja õunu pakkuma, selleks võtke lahkesti ühendust Triin Pärnaga (520 2548, triin.parna@tyri.ee). Õunakoogi-, õunamahla- ja õu-naveinikonkurssidel osalejad pa-neb kirja Katre Saar (5300 3987,

kabala.rahvamaja@tyri.ee), õu-na- ja hoidistenäitusel osalemi-seks võtke ühendust Reelika Marrandiga (5332 4268, reelika.marrandi@tyri.ee), samuti saatke Reelikale fotosid konkursile Türi valla kauneimast õunapuust. Õu-nagrillimise Eesti meistrivõistlus-tel osalemiseks saatke oma soovi-avaldus Eesti Grilliliidule (grilliliit@grillfest.ee, 5451 7000). Lisain-fot festivali kohta saab kodulehelt www.tyri.ee/festival.

Kohtun õdedega nende ko-dus Säreveres. Kahjuks on noori pea võimatu koos tabada: Gritil tihe treening- ning võistlushoo-aeg, Grete Tallinnas opereeritud põlve taas koormusele alluta-mas.

Lõpuks, kui õed koduaia nurgas laua taha saan, on Grit väsinud, aga õnnelik. Massiivne klaasist kuldmedal võib päikeses rahulikult särada, Euroopa noor-temeistri tiitel seitsmevõistluses on saavutatud ja jäävalt tema.

Grete on lihtsalt rõõmus. Vaatamata sellele, et põlveope-ratsioon tõmbas kriipsu peale osalusele just toimunud juuniori-de EMile Tallinnas, on ta lootus-rikkalt uusi eesmärke sihtimas, üheks nendest kindlasti järgmisel aastal toimuvad juunioride maa-ilmameistrivõistlused.

Kuidas siis õed sporditege-mise juurde jõudsid? Grit: „Kuni kolmanda klassini tegelesin ma võimlemisega, siis kutsuti mind Leonhard Soomi kergejõustiku-trenni. Esimestes treeningutes oli eriti vahva see, et sai koos suuremate poistega staadionil jalkat taguda. Noorem õde Grete, kellel oli kodus igav, hak-kas minuga kaasas käima, toona küll staadioni ümbruses mängi-mas jalgrattaga sõitmas.“

Grete: „Ma ei tahtnud jah kuidagi üksinda koju jääda. Kui õde läks treeningusse, läksin mi-nagi kaasa ning otsisin siis omale sobiva tegevuse. Nii tuli kuidagi märkamatult kätte aeg, kui isegi sai regulaarselt harjutama haka-tud. Alguses muidugi mitte eriti suure õhinaga. Mäletan, et kui treener käskis minna ja soojen-duseks teha ühe kilomeetrise metsatiiru, läksime meie hoopis sõbrannadega mustikaid sööma. Täna enam selliseid trikke ei tee, treenin heal meelel, sest muidu, vastumeelt tehes, poleks sellel mõtetki.“

Esimesi võistlusi meenutades tõdeb Grit, et küllap ta kuidagi televisiooni võistlussarjaga „10 olümpiastarti“ seotud oli. „Olin ise ka rõõmus, et suudan nii kii-resti joosta,“ ütleb ta.

Grete seevastu meenutab, et esimestel võistlustel tuli tal rinda pista mitu aastat endast vane-matega. „Kui esimesed lõpetasid 600 meetri jooksu, oli mul veel

paarsada meetrit joosta, siis oli küll selline tunne, et ega sellest sporditegemisest suur midagi välja tule,“ naerab ta. Läks aga na-tukene aega ning pärast ühte talve oli Grete juba esimeste seas. Siis polnud enam kaht-lust, et peaks millegi muuga tegelema kui sport.

Grit tunnistab, et temale oli ras-keim aeg see, kui ta kooli ja tree-nerit vahetas. „Läksin pärast kümnenda t klassi õppima Tartu Kivilinna Gümnaasiumi. Eks eemal-olek kodust, uued kooli- ja treeningukaas-lased, kõik see tekitas algul pisut stressi, aeg aitas aga sellest üle ja kõik laabus.“ Täna õpib Grit Tartu Ülikoolis keha-kultuuri ja kuulub ülikooli spordiklubi ridadesse.

Seitsmevõistlus on selline ala, mille lõpptulemus sõltub igast korralikult soorita-tud üksikalast, üks kehv tulemus võib kõik nur-jata. Grit: „Loomulikult annab iga hea tulemus juurde enesekindlust, eriti kui rebimine esikoha pärast on võrdlemisi tasa-vägine. Siis annab iga kau-gemale hüpatud sentimeeter ja kiiremini joostud aeg just mulle lisapunkte. Viimasel võistlusel üle kolmesaja punkti parandatud isiklik rekord oli suur samm edasi, samas tunnen, et ressursse on veelgi ja tulemuse parandamine pole võimatu.“

Grete: „Kunagi ei saa loobu-da võistlemast hea koha nimel seepärast, kui mõni ala eba-õnnestub, sama võib juhtuda ka liidritel mõnel teisel alal. Siis on võimalused jällegi võrdsed..”

“Kõige napim ja valusam kaotus oli eelmisel aastal maa-ilmameistrivõistlustel, kui sain neljanda koha vaid ühepunktise kaotusega. Nimelt olin enne viimast ala, 800 meetri jooksu, kolmepunktilises eduseisus ja koha säilitamiseks oleksin pidanud oma rivaali kindlasti edestama, tema isiklik rekord oli aga pea kümme sekundit parem kui minul. Lõpptulemusena üle-tasime finišijoone korraga, tema sajandiksekundiline edu tõi aga vajalikud punktid just temale.

Valus kaotus, kuid kindlasti lisas see suurel hulgal treeningu-tahet.“

Mida toob tulevik? Grit: “Tänavu on veel mitmed olu-lised võistlused, üheks selliseks on minu jaoks kindlasti Hiinas Shenzhenis toimuvad üliõpilaste olümpiamängud, ehk univer-siaad. Loomulikult on sihikul ka järgmisel aastal toimuvad olümpiamängud Londonis. Het-kel on oluline taastuda viimasest pingelisest võistlusest, head tulemused eesolevatel pole aga sugugi välistatud.“

Grete: „Tänavu võistlus-kalendris enam olulisi võistlusi pole, käin Tallinnas nii-öelda taastustreeningutel, et põlveope-ratsiooni järel taas normaalselt treenima hakata. Sihiks on ikka-gi eelkõige järgmise aasta juunio-ride maailmameistrivõistlused,

eelmise korra neljas koht vajab ju hädasti parandamist. Loomu-likul seisab ees koolilõpetamine. Kahjuks edasised võimalused õppimiseks ja treeninguteks eriti Eestiga seotud ei ole. Valik langeb pigem Ameerika kõrg-koolide, kes andekaid sportlasi otsivad, või siis Rootsile.“

Ka kergejõustik on ala, mis nõuab kulutusi nii varustusele kui ka treeninglaagritele. Siin tõdevad õed, et lisaks praegus-tele sponsoritele on palju tuge saadud ka vanemate rahakotist. Selleks aga, et sponsorid sind toetaksid, peavad olema korrali-kud tulemused ette näidata.

Õdedel häid saavutusi on. Perekonna toetus, andekus ja visa treening viivad neid veel loodetavasti mitmelgi korral pje-destaali kõrgemale astmele. Edu ja jõudu neile selleks.

Mõlemad on toredad ja positiivsed inimesed, võist-lustel keskenduvad sadaprot-senti. Mõlemad on ka ande-kad ning neil on ette näidata väga häid kohti ja tulemusi nii maailma kui ka Euroopa tiitlivõistlustelt. Pöialt olen mõlemale hoidnud ja nemad hoiavad Eesti kergejõustiku lippu kõrgel.

Gritti tean ma juba väga ammusest ajast. Olles aasta vanem, oleme koos võistel-nud alates “10 olümpiastar-di” aegadest. Ta on väga hästi oma nõrgemad alad järele ai-danud ja tugevamad alad on veel paremaks läinud. Ta on teinud suure arenguhüppe ja teeb stabiilselt oma tulemu-sed ära. Varu on kindlasti iga ala pealt tulemas. Kahju, et Ostrava U23 võistlusel täis-kasvanute MM-i A-normi ja Eesti rekordit ei tulnud, aga samas on hea, kui ühel võist-lusel kõik võib-olla ideaalselt välja ei tule, siis on, mida järgmisel võistlusel oodata.

Gretel on kindlasti sama-moodi paljudel aladel varu. Hetkel on tal nõrgemaid alasid rohkem, aga ta on või-meline suurteks tulemusteks ja nõrgemate alade järele aitamiseks. Ta on alles noor ja loodetavasti saab ta oma vigastustest võitu ning temalt võib oodata ja loota suuri tulemusi. Kahju, et Grete ko-duselt EM-ilt kõrvale jäi, aga vigastustega pole mõtet võis-telda. Tuleb järgmist hooaega ja suuri tulemusi oodata.

Tüdrukud on vaieldama-tult väga tublid! Nad on pal-juski erinevad, kuid paljuski sarnased. Neil on sarnane suhtumine sellesse, mida nad teevad – neil on olemas ees-märgid ja selle poole liiguvad mõlemad teadlikult paljustki loobudes, rasket tööd tehes, et kordaminekutest kunagi rõõmu tunda. Samas nagu me kõrvalt näeme, teevad nad seda kõike naudinguga.

Gritil on esimene töövili võidetud ning kindlasti an-nab see suure motivatsiooni jätkata ja veel suuremaid sih-te seada. Gretel tuleb kind-lasti raske aasta, kuna kool tahab lõpetamist ja tuleb mõelda, mida elus edasi teha, samas on tal suur eesmärk järgmise aasta juunioride MMil korralik tulemus teha.

Arvan, et tänu tüdru-kute tõsisele suhtumisele ja pühendumusele on neil lihtsam ka tulevikus oma elus hakkama saada ükskõik mis eluvaldkonnas. Ükskõik, mida tüdrukud oma elus teevad, otsustavad või mille poole püüdlevad, meie isaga oleme neile alati toeks.

Loomulikult oli selliseks kiireks tärkamiseks tarvis soodsaid tingimusi. Esimene neist oli raudtee. XIX aastasaja lõpuks oli ni-melt selge, et lisaks peamagistraalidele oli tarvilik raudteega ühenda ka maapiirkonnad, eks ikka selleks, et kaubad kiiremini liikuma pääseksid, oli ju sisemaal seni ainukeseks rekkameheks talumees oma setukaga.

Lootus kiiremini oma kaupu turustada andis omakorda tõuke ärksama ärimeelega mõisnikele, kes nägid senise vinduva karja ning teraviljakasvatuse kõrval võimalust tegeleda ka millegi märksa tulusamaga. Türil nähti tulu tõusmas paberi valmistami-sest.

Türi suurimaks ristivanemaks tasuks aga pidada hoopiski Paide linna. Nimelt oli raudtee Viljandist Tallinna algselt kavandatud läbima Paidet. Tänu sealse linnavalitsuse tugevatele vastuargumen-tidele, nagu see, et rongimüra rikub linlaste une ja lehmade piima-anni, otsustati raudteeliin märkida maha Alliku ja Särevere mõisa maadele.

Sealt edasi läks juba kiirelt: valmisid paberivabrik ja raudtee. Esimene neist vajas suurel hulgal töölisi, need omakorda vajasid eluaset, toitu, arstiabi, riideid, nende lapsed aga kooliharidust. Nii see töölisasula kasvas ja arenes, kuni 1926. aastal oli selge, et nüüd on käes õige aeg saada linna austav nimetus. Seda on tänaseks auga kantud juba tublid kaheksakümmend viis aastat.

12. juuli keskpäeval avati sünnipäevanädal pidulikult Kooli par-gis. Sõna said nii vallavanem Aivo Prüssel, kes rääkis Türi ajaloost, kui ka Kaarel Aluoja, kes on seda ajalugu raamatutesse vorminud. Seekord oli ta tutvustamas värskelt trükikojast saabunud Türi aja-looraamatu V osa. Kõigil huvilistel oli võimalus raamat endale koju kaasa osta, samuti sai osta vanemate osade uustrükke. Vaadata ja osta sai ka kohalike käsitöömeistrite toodangut.

Ehk siis Türi tehisjärve ääres toimus perespordipäev, mis algas orienteerumismänguga „Tunne Türi linna“. Väiksemad ja suure-mad lapsed said testida oma jalgade väledust erinevatel jooksudis-tantsidel: väiksemad poole ranna pikkusel maal, suuremad ümber järve joostes. Võrkpalliplatsidel mängiti indiacat: see on selline mäng, kus väikesele kollasele kerale on suled külge seatud ning seda peab siis tavalise palli eeskujul üle võrgu lennutama. Vaatajale kohati arusaamatu, mängijatele enestele aga ilmselt tõsiseltvõetav tegevus.

Päeva naelaks oli loomulikult liivas püherdavate meeste mõõdu-

võtt laululava ette tekitatud liivaringis. Võitjad said Eesti meistri-teks rannamaadluses. Mõned vaprad naised osalesid ka.

Kolmandal päeval olid Türi kultuurimajja kohvile-kringlile kutsutud linnaga samaealised. Rahvastikuregistri andmetel on neid Türil üle kolmekümne, kohale tuli viisteist. Lisaks oli kohal enamik endistest linnajuhtidest, olgu siis täitevkomitee või linnavalitsuse aegadest. Kõik said meenutada, mis just nende valitsemisajal linnas olulist tehtud. Õhtul said huvilised osaleda Türi muuseumi ajaloo-tunnis koos Ago Pajuriga.

Neljanda päeva õhtul alustas veerandsada rattasõitjat Türilt teed Laupa mõisa suunas. Miks just linna sünnipäeval Laupale sõideti? Põhjus väga lihtne – just Laupa mõisaomanikku saab lausa otseselt “süüdistada” Türi linna sünnis. Oli ju tema üks paberivabri-ku rajamise algatajatest: sündis vabrik, kasvas ka küla linnaks.

Viiendal päeval oli kesklinna pargis suur sagimine: toimus rohe-vahetus. Ehk siis üks selle suve uudsemaid ettevõtmisi nii meil kui ka naabrite juures. Need, kellel on oma rohelisi sõpru ehk taimi üle, saavad neid pakkuda teistele huvilistele, kas siis niisama või vahetuse teel.

Sama päeval toimus ka suur aedlinna kohvikute õhtu, kus lisaks iga päev tegutsevatele kohvi-koogipakkujatele avasid vaid selleks õhtuks uksed kolm uut tegijat. Kõigile soovijatele olid oma uksed, õued ja aiad avanud Türi vallamaja kohvik, Noortekeskuse kohvik ja kohvik Luha 9. Kuidas külastajatele uute kohtade menüü meel-dis, pole täpselt teada, ühtegi rahuolematut klienti polnud üheski uues kohas märgata.

Õhtul said aga kõik kuulata-vaadata kena kontserti puhkpilli ja tantsijatega kesklinna pargis. Türi linna olid saabunud õnnitlema ka samaealiste esindused Tapalt, Põltsamaalt ja Tõrvast. Kingitused olid peamiselt muusikalist laadi.

Kuuendal päeval vallutasid kesklinna noored, näidates tantsu-oskust ja kõrget kunstilist taset. Kuuse otsa riputatud arvutihiired ning paberist inimfiguurid pargipuudel jäid seda sündmust meenu-tama veel mitmeteks päevadeks.

Sünnipäevanädala lõpetas suvine moeshow noortekeskuses, sel-lele järgnes pidu peaesineja Merlin Uuskülaga. Vanemad linnakoda-nikud said jalga keerutada Türi kultuurimajas ansambliga Igatahes. Meeleolukas ja sündmusterohke pidu linna kaheksakümne viienda tähtpäeva puhul oli selleks korraks läbi. Tuhat tänu tegijatele ja veel rohkem osalejatele.

8

Kuidas on korraldatud toitlustamine ja vajaduse korral õpilaste majutamine Türi linna koolides?

Vastab abivallavanem VAHUR SALOM:

Toitlustamise küsimus on tekkinud kuuldusest, et Türi Ühis-gümnaasiumis ei ole 1. septembrist kooli sööklat ja puhvetit. Võin kinnitada, et Türi Ühisgümnaasiumi söökla jääb alles ja alates 1. septembrist toitlustab nii Türi Ühisgümnaasiumis kui ka Türi Põhikoolis Järva Tarbijate Ühistu. Samuti jätkab ühis-gümnaasiumis tegevust koolipuhvet.

Türi vald saab tagasi Tartu Ülikooli kasutusse antud Türi Kolledži ühiselamu ja selle baasil on lahendatud õpilaste ma-jutamine. Majutust on praegustest ühisgümnaasiumisse sisse-astujatest soovinud kümmekond õpilast.

Läänemaal Roostal toimub 5.–7. augustini külade suursündmus- Eesti külade IX maapäev, mille teemapealkirjaks on sel korral „Tagasi koju“. Nagu kõigist teistest maakondadest, nii osaleb ka Järvamaalt maapäeval 20-liikmeline delegatsioon, mille osalemist korraldab ja koordineerib MTÜ Kodukant Järvamaa.

Erinevate organisatsioonide esindajatena on delegatsiooni koosseisus ka neli Türi valla inimesest, neist kaks osalevad maa-päeval esimest korda.

Suursündmuse kolm päeva tõotavad tulla vägagi sisutihedad. Kultuuriprogrammi ja spordiettevõtmiste kõrval mahutavad need tutvumist Läänemaa omavalitsustega, maakondi tutvustavaid näi-tusi, maakondade tutvustamist kohalike söökide-jookide kaudu, käsitöölaata jpm. Suurema osa laupäevasest päevast sisustavad mõttekojad üheksal erineval teemal. Näidetena võib nimetada selliseid teemasid nagu koostöö kohaliku omavalitsusega, kohalik toit, väikeettevõtlus maal, lugude tähendus kogukonnas, õppiv küla, kogukonna areng külas jne.

Maapäeva avatseremoonial kuulutatakse välja ka Eestimaa aasta küla 2011. Järvamaa kandidaadiks konkursil on Prandi küla.

Rohkem saab Eesti külade maapäeva kohta lugeda kodulehelt www.maapaev.tk. Osalejate muljeid jagame augustikuu lehes.

Türi linna Lokuta majade piirkonda rajati enamasti koduaedade omanikelt saadud taimedega lillepeenar.

Haljastusspetsialist Reelika Marrandi sõnul olid mitmed koduaedade omanikud valmis andma püsilillede taimi. Selliste ettepanekutega pöörduti tema poole nii Türi 34. lillelaada peenra rajamise aegu, helistamise teel kui ka linna 85. sünnipäeva puhul esimest korda peetud rohevahetuse ajal. Sellest tekkis mõte rajada Lokuta majade piirkonda veeprojekti ehitamisega maast väljatul-nud kivide ümber lillepeenar.

Kui lillepeenra kivid said paika juba lillelaadajärgsel ajal, siis taimi sellesse asuti istutama 26. juulil. Peenart aitasid ette val-mistada, taimi istutada ja katavad ka kooremultšiga töötud, kes on kaasatud MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse projekti „Tegusalt tulevikku“.

Järgmise nädala algul, kui töötutel on järgmised tööpäevad, on kavas peenar katta kooremultšiga. See hoiab peenra umbrohu-vabana ja ka taimedel on paremad niiskustingimused.

Marrandi tänab kõiki taimi andnud aiaomanikke ja loodab, et saadud taimedest rajatud lillepeenar rõõmustab meid kõiki. Nii nagu teeb seda varem naabrusesse rajatud Türi 34. lillelaada peenar, mis rajati oksjonil kogutud raha eest.

Koolitransport on valdkond, mille korraldamine on suures vallas pikaajalist planeerimist vajav tegevus. Uuel, 2011/12. õppeaastal tingib Türi linna uus hariduskorraldus ka laie-mad ümberkorraldused õpilas-transpordi organiseerimisel.

29. aprilli Rahvalehe va-hendusel andis vallavalitsus teada, et hiljemalt 31. maiks tuleb oma transpordisoovist vallavalitsust teavitada nendel vanematel, kelle lapsed ei saa kooli ja/või koolist koju ühis-transpordiga. Järgmise õppe-aasta transpordikorraldust kavandades võttis vallavalitsus aluseks laekunud avaldused ning koolijuhtide soovid.

Läbirääkimisi alustati pea-mise koostööpartneri – Järva-maa Ühistranspordi Keskusega (JÜTK). JÜTKi ja Türi valla vahel sõlmitud lepingu alusel võimaldab JÜTK Türi valla õpilastele tasuta sõitu igal koo-lipäeval üheks sõiduks kooli ja tagasi koju. Koolipäevi on igas õppeaastas 175. Tasuta sõidu õigust tõendab Türi Vallavoli-kogu kehtestatud korras väljas-tatav tasuta sõidu kaart, mis kehtib ühe õppeaasta. Teenuse eest tasub Türi Vallavalitsus JÜTKile iga kuu esitatud arve alusel.

2011/12. õppeaastast muutub sõidukaartide väljas-tamise kord. Vastav määrus läbis esimese lugemise Türi Vallavolikogus 29. juunil ning on ettepanekute tegemiseks

avalikustatud Türi valla veebi-lehel 12. augustini.

Vanemate vallavalitsusele esitatud avalduste alusel kaar-distati valla korraldatava õpi-lastranspordi vajadus. Saadud koondtulemus jagati kahek-saks eraldi marsruudigrupiks, arvestades, et kõik õpilased peavad õigel ajal enne tundide algust kooli jõudma ning ühe marsruudi pikkus ei tohi olla ebamõistlik.

Türi Vallavalitsus andis välja korralduse nr 429 „Türi valla haldusterritooriumil 2011/12. õppeaastal koolitranspordi hankelepingu sõlmimiseks lihtmenetlusega hanke algata-mine, pakkumuse tingimuste kinnitamine ja pakkumuste hindamiseks ajutise komisjoni moodustamine“. Korraldusega määrati hanke tingimused, tähtaeg ning vastava komisjoni koosseis. Pakkumuste esitami-se tähtaeg oli 25. juuli kell 13.

Tähtajaks laekus vallava-litsusele üks hanke nõuetele vastav pakkumine. Pakkumus-te hindamiseks moodustatud komisjon tegi vallavalitsusele ettepaneku hange nurjunuks tunnistada ning leida võimali-kud teenusepakkujad läbirääki-miste teel. Vastava korralduse eelnõu on esitatud Türi Valla-valitsuse 1. augusti istungile vastuvõtmiseks.

Seega selgub 2011/12. õppeaasta õpilastranspordi lõplik korraldus lehe ilmumise-le järgnevate nädalate jooksul. Neile vanematele, kes esitasid Türi Vallavalitsusele avalduse transpordisoovidega, saadab Türi Vallavalitsus kirjalikud

vastused.Eesti Vabariigi haridussea-

duse järgi on koolitranspordi korraldamine kohalike omava-litsuste pädevuses.

Kuna seaduse tekst on lakooniline, on õiguskantsler vastavat sätet analüüsinud ning asunud seisukohale, et nimeta-tud säte ei kohusta kohalikke omavalitsusi koolitranspordi teenust osutama, vaid sisaldab endas pigem transpordi korral-duslike küsimuste lahendamist, ning selle ülesande täitmiseks on kohalikul omavalitsusel õigus valida vahendid. Kuna te-gemist on kohaliku elu küsimu-sega, on kohaliku omavalitsuse pädevuses koosmõjus kohaliku omavalitsuse korralduse seadu-sega korraldada transport oma haldusterritooriumil asuvatesse koolidesse.

Eeltoodud põhimõtetele tu-ginedes ongi Türi vald aastaid õpilastransporti korraldanud. Vald on territooriumilt suur ja õppeasutusi palju ning valla eelarvelised ja tehnilised vahen-did üksjagu piiratud. Seetõttu ei ole võimalik kõikide erisoove alati arvestada ning lähtuda tuleb mõistlikest ja vajalikest asjaoludest.

2011/12. õppeaasta õpilas-transpordi korraldus ja vastavad graafikud avaldatakse 26. augus-til Türi Rahvalehe vahel ilmuvas hariduse erilehes ning Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

Türi Toimetulekukool esitas juu-li alguses SA-le Innove projekti „Türi Toimetulekukooli olemas-oleva hoone rekonstrueerimine ja sisustamine“ põhitaotluse ra-hastamisotsuse saamiseks.

Kava kohaselt algavad täna-vu septembrist ehitustööd, mida hakkab tegema ehitustööde teostaja leidmiseks korraldatud riigihanke võitnud AS Paide MEK.

Kuna olemasolev kooli õppe-hoone ei vasta koolile esitatud nõuetele, hoone on vana ja vajab ulatuslikku rekonstrueerimist, siis tehakse projekti käigus hul-galiselt välis- ja sisetöid. Samuti soetatakse ja paigaldatakse osa-liselt uus sisustus ning õuealal korrastatakse hoone ümbrus, teed ja platsid.

Projekti tulemusel saavad õpilased turvalise ja nüüdisaeg-se õpikeskkonna ning õpetajad meeldiva töökeskkonna.

Ehitustööd peavad kava kohaselt lõppema 2012. aasta suve alguses. Uues õppehoones saab Türi Toimetulekukool plaa-nide kohaselt õppetööd alustada 2012. aasta 1. septembril.

Projekti esialgseks maksu-museks on veidi üle 540 000 euro, millest omaosalus on ligi 29 000 eurot. Projekti rahasta-takse Euroopa Liidu Regionaal-arengufondist.

Politsei- ja Piirivalveamet palub pöörata tähelepanu isikut tõen-dava dokumendi kehtivusajale.

Aastail 2012–2014 mitme-kordistub kodakondsus- ja mig-ratsioonibüroode teenindustes klientide arv ja pikenevad oote-järjekorrad seoses 5- ja 10-aas-tase kehtivusega dokumentide üheaegse aegumise tõttu.

Dokumendi kättesaamisel tuleb arvestada 30-päevase täht-ajaga. Kui oled 15-aastane või vanem Eesti kodanik, kellele on varem välja antud Eesti kodani-ku pass (pass) või isikutunnistus (ID-kaart), siis saab taotluse uue ID-kaardi saamiseks esitada posti või e-posti teel. ID-kaar-di riigilõiv alla 15-aastasele, vanaduspensioni eas isikule ning keskmise, raske või sügava puudega isikule on 6.39 eurot. 15-aastasele ja vanemale 24.28 eurot. Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides.

Täpsemat infot dokumen-tide taotlemise (sh taotlemise võimaluste ja taotluse esitami-se) kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rub-riigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.

Türi Toimetulekukool kuulutab välja konkursi õpetaja ametikoha-le alates 2011/2012. õppeaastast. Nõutav toimetulekuõpet vajava-te õpilaste kooli õpetaja kvalifikatsioon (haridus- ja teadusministri määrus, nr 65, § 23). Avaldus, CV, kvalifikatsiooni tõendavate doku-mentide koopiad saata 18. augustiks kooli aadressil Vabriku pst 12, 72212 Türi või e-postiga toimetulekukool@tyri.ee. Lisainfo telefonil 505 3280 (Tiiu Sadam).

Järvamaal toimub 8.–21. augustini viies rahvusvaheline vabatahtlike laager, mille teisel nädalal töötavad laagrilised Oisus.

Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse noorsootöö spetsialist Kati Ott ütles, et laagris tõstetakse au sisse vabatahtlikku tööd, mida tehakse enamasti avalikus kasutuses olevatel objektidel. Oisus pakuvad kuni 20 laagris osalejale tööd Retla Kool, OÜ Estonia ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu).

Laagris osalejatest pooled on Hispaaniast, Prantsusmaalt, Aust-riast ja Hiinast.

Esimesel nädalal töötavad laagrilised Imaveres, kus neile pakuvad tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts ja Imavere Vallavalitsus.

Lisaks töökusele ja ettevõtlikkusele kaasneb vabatahtliku tööga mitmeid hindamatuid väärtusi, nagu lugupidamine ja austus oma kodukoha suhtes, osavõtlikkus, enesekindlus, headus, avatus, antud juhul ka mitmekultuurilisus ja kultuuridevaheline sallivus jne. Samuti valmib laagri käigus vabatahtlikku tegevust tutvustav video.

Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osa-leda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat.

Augustikuu esimesel laupäeval, 6. augustil peavad Kolu ja Karjaküla oma iga-aastast külapäeva. Tänavune ettevõtmine kannab järjekorra-numbrit 13.

Tulemas on tegevusterohke õhtupoolik. Peoplats on külastajate-le avatud kella 16st. Üritus algab kell 17 teemakohaste kõnede ja traditsiooniliste õnnitlustega. Kell 18 alustatakse eeskavaga, kus üle mitme aasta astuvad taas lavale kohalikud lõbusad inimesed oma-kandi naljadega.

Eeskavale järgnevad mängud ja võistlused nii noortele kui ka vanematele.

Kell 21 jätkub külapäev tantsuõhtuga koos Mart Bändiga.

Augustis toimub Kabalas kartulitrükifestival, Muinastulede öö ja rah-vatantsijad osalevad teatetantsul.

Rahvusvaheline kartulitrükifestival toimub 12.–14. augustini Kabalas teist ja muidu kuuendat korda. Tegemist on kunstiürituse-ga, mille selle aasta teema on "Kiri". Festivalil toimuvad loengud ja töötaoad, kus mõtiskletakse kirja eri aspektide üle, nagu kirjasõna, kirjatäht ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirjateemale arendatakse edasi looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Festivalist saab osa 30 inimest, kes peavad end eelnevalt registreerima. Registreerumisvorm ja täpsem info aadressil www.printpotato.pri.ee.

Loenguid kuulama, töötubades osalema, vaatama ja trükkima on oodatud ka kõik registreerimata huvilised!

Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, pa-berid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib enda materjale ka kaasa võtta. Olemas on ka tekstiilivärvid, kaasa tuleks võtta oma rõivaid/kangaid, millele trükkida. Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahen-dused, mis seotud trükikunsti, kartulite ja keskkonnaga.

Osalejad on festivalile oodatud reedel alates kella 12st, üritus ava-takse kell 17.30 ning jätkub loengute ja töötubadega kuni pühapäeval kell 17 toimuva lõpetamiseni. Üritus on tasuta ning seda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald.

20. augusti ööl suunduvad Kabala seeniorite naisrahvatantsu-rühm Segadik ja naisrahvatantsurühm Järvamaa põhjaossa Sääsküla teeotsa, et TeateTantsuga Eestile ring peale tantsida. Kabala tantsijate liikumist võib arvestuste kohaselt näha 20. augusti ööl vastu 21. au-gustit kell 1:45.

27. augustil toimub Muinastulede öö, mis sel aastal väisab Kabala kanti – vaadatakse üle ajaloolised kohad, meenutatakse legende ja tutvutakse kaunite paikadega Järvamaa lõunaosas. Osa-lemine eelregistreerimisega. Jälgige reklaami kodulehel www.tyri.ee/kabalarahvamaja.

Konkursi korras soovib Oisu Kultuuri ja Arengu Selts leida lihtsat, silmatorkavat ja mitmeti kasutatavat logo.

Järvamaal Türi vallas tegut-sev Oisu Kultuuri ja Arengu Selts (lühendatult OKAS) kuulutab välja konkursi seltsile logo leid-miseks. Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi juhataja Sille Varul ütles, et selts pakub piirkonna elanikele lisavõimalusi vaba aja sisustami-sel ning logoga soovitakse ilmes-tada trükiseid, riideid ja kasutada seda digitaalses meedias.

Logol võib kasutada ka mõnd huvitavat motiivi Türi kihelkonna rahvamustritest, kuid sellel peavad olema sõnad „Oisu Kultuuri ja Arengu Selts“. Sellel kujutatu peab olema selge, arusaadav ja nägema hea välja nii väiksena kui ka mustvalgena. Konkursile esitatud töö peab sisaldama nii värvilist kui ka mustvalget logokavandit. Kon-kursi täpsemate tingimustega saab tutvuda Türi valla kodu-leheküljel www.tyri.ee.

Konkursile oodatakse töid kuni 23. septembri töö-päeva lõpuni e-posti aadressile sillevarul@hot.ee märgusõnaga „Logokonkurss“ või postiaadres-sile Sille Varul Väike tn 3, Oisu alevik, 72301, Türi vald, Järva maakond märgusõnaga "Logo-konkurss". Konkursil väljavalitud töö autor saab tänutäheks 50 eu-ro suuruse rahalise preemia ning Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi suure tänu.

Türi Vallavolikogu asutas 29. juuni istungil SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsuskeskus.

Sihtasutus moodustatakse sügisest Türil töö lõpetava Tartu Ülikooli Türi Kolledži inimkom-petentsi ja olemasolevate võima-luste kasutamiseks piirkonnas. Sihtasustuse ülesandeks on aren-dada ja korraldada piirkonnas keskkonnaharidusliku teenuse arendamist. Kaasata arengusse kõrgkoolide, tehnoloogiakeskus-te ja muude kodu- ning välis-maiste teadus- ja haridusasutuste kompetentsusi ning oskusteavet. Vahendada ettevõtetele, eriala-liitudele jt nende vajadustest tu-lenevaid teenuseid ning organi-seerida ja korraldada Kesk-Eesti elanikele nende vajadustest tu-lenevat täiendus- ja ümberõpet, kursuseid, seminare jne.

Sihtasutuse asutaja on Türi vald, keda esindab Türi Vallavalitsus. Sihtasutuse juht-organid on juhatus ja nõukogu. Abivallavanem Üllar Vahtramäe sõnul on peetud läbirääkimisi juhatuse ja nõukogu liikmete leidmiseks ning 2. augusti val-lavalitsuse istungile esitab ta vastava eelnõu. Nõukogu töösse on kavas kaasata ka koostööd tegevate ülikoolide esindajaid.

Türi Vallavolikogu 29. juunil:• Tunnistas Türi valla 2010. aasta eelarvest MTÜ-le Türi Spordiklubide Liit eraldatud raha kasutamise nõuetekoha-seks ja väga heaks.• Kinnitas Türi valla 01.01.2010–31.12.2010 ma-jandusaasta aruande. Majan-dusaasta aruanne on üldiseks teadmiseks avalikustatud Türi Raamatukogus, Türi Vallava-litsuse kantseleis ja teenin-duspunktides ning Türi valla veebilehel www.tyri.ee.• Muutis Türi valla 2011. aasta eelarvet, mil-le tulu pärast muutmist on 8 217 391.63 eurot ning kulu pärast muutmist on 9 121 825.84 eurot.• Katkestas Türi valla aren-gustrateegia aastani 2025 ja Türi valla arengukava aasta-teks 2011–2018 muutmise teise lugemise.• Muutis Türi Vallavolikogu 2006. aasta määrust „Türi Raamatukogu kasutamise ees-kiri“, tõstes selles teavikute

mitteõigeaegse tagastamise eest päevatasuks 5 senti.• Lubas Türi vallale kuuluva Oisu alevikus aadressil Esto-nia puiestee 1 asuva hoone I korrusel asuvad ruumid nr 5–10 anda esmatasandi arsti-abi teenuse pakkumiseks ta-suta kasutusele kuni kümneks aastaks. • Nõustus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni otsuse eelnõuga, mille koha-selt antakse Riigimetsa Ma-jandamise Keskusele Türi vallas Rassi külas maaüksustel Kabala metskond 1 ja Kaba-la metskond 7 asuvas Määro kruusakarjääris kaevandami-seks maavara kaevandamise luba JARM-027. • Asutas SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsuskeskus ning kinnitas sihtasutuse põhikirja.• Kinnitas Türi Toimetuleku-kooli põhimääruse.• Menetles esimesel lugemi-sel Türi valla õpilastele sõi-dukaartide väljastamise ning koolisõiduks tehtud kulu Türi

valla eelarvest hüvitamise määrust.• Kinnitas oma tahet Türi valla haridussüsteemi ümber-korraldamisel asutada 1. sep-tembrist 2010 Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium.• Maksab abivallavanem Va-hur Salomile alates 14. juu-nist 2011 igakuist lisatasu 5% ametipalgast avaliku tee-nistuse staaži eest.• Luges Türi Vallavolikogu esimehe Toomas Marrandi viibimise Soome Vabariigis Ingå omavalitsuses ajavahe-mikul 17.–19. juuni välis-lähetuseks ning maksis talle lähetuses viibitud aja eest päevaraha 32 eurot päevas ja hüvitas muu lähetusega seo-tud kulu esitatud kuludoku-mentide alusel. • Võttis vastu protokollilise otsuse, et Türi vald ei soo-vi osta AS Järvamaa Haigla aktsiaid, mida võõrandab Ta-pa vald.

Türi linna ühisvee ja kana-lisatsiooni rekonstrueerimi-se ja laiendamise projekt on nüüdseks sealmaal, et aeg on rääkida sellega liitumisest.

Liitumiseks tuleb esitada vormikohane liitumistaotlus OÜ-le Türi Vesi. Taotluse vorm on saadaval Türi valla kodulehelt aadressil http://www.tyri.ee/public/files/LIITUMINE.doc. OÜ Türi Vesi väljastab liitujale liitu-mistingimused kõigi oluliste andmete ja nõuetega, sh liitumispunkti asukohaga, veemõõdusõlme kirjeldusega, nõuetega liitumispunkti ja hoonete vaheliste torustike projekteerimiseks ja ehita-miseks, kellega projekt koos-kõlastada jne.

Nüüd tuleb liitujal koosta-da või lasta koostada projekt ja kooskõlastada see liitumis-tingimustes näidatud isikute-ga. Vajaduse korral saab nõu Türi Vallavalitsusest (ehitus-järelevalve spetsialist, energee-tik) või OÜ-st Türi Vesi.

Järgmiseks tuleb liitujal esitada Türi vallale projekt ehitustööde teostamiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku taotlemiseks. Vallast saab teada, kui suure riigilõivu ja kuhu ta peab tasuma ning pärast riigilõivu tasumist saab ehituseks kirjaliku nõusoleku.

Kirjalik nõusolek käes, saab liituja sõlmida OÜ-ga Türi Vesi liitumislepingu, milles kirjas, kuhu, mis ajaks

ja kui suures summas on vaja tasuda liitumistasu. Kui liitumistasu on tasutud, saab taotleda Türi vallast kaeva-misloa ja alustada ehitust vastavalt projektis ettenähtud lahenduseni.

Enne kaevikute kinni-ajamist tuleb liitujal kohale kutsuda ja ette näidata torus-tikud Türi valla ja OÜ Türi Vesi esindajatele ja koostada maa sisse jäävate kommuni-katsioonide teostusjoonised. Pärast seda võib liituja lõpe-tada ehitustööd.

Lõpetatud tööd tuleb liitujal kutsuda üle vaatama

Türi valla ja OÜ Türi Vesi esindajad. Samuti tuleb Türi vallale esitada ehitise lõpeta-mise teatis koos teostusjoo-nisega.

Ülevaatuse kohta koosta-takse akt, mille valmistab ette Türi Vallavalitsuse ehitusjäre-levalve ametnik. Ehituse lõpe-tamise teatise koos teostusjoo-nise ja ülevaatuse aktiga esitab liituja Türi Vallavalitsusele.

Kui liitujal on liitumistasu tasutud, sõlmib OÜ Türi Vesi temaga kliendilepingu ja ta saab hakata teenust tarbima.

29.07 kell 15 Kabala Puhkpilliorkestri vilistlaste kokkutulek Kaba-las30.07 kell 18 Kabala 45. laulu- ja tantsupidu30.07 kell 18 Kontsert “Eesti mõisad” koos Jüri Kuuskemaa selgitus-tega Laupa mõisas30.07 kell 10–18.40 Külastusmäng “Unustatud mõisad 2011” Lau-pa mõisakoolis ja Särevere mõisas30.07 Näitus “Kabala laulu- ja tantsupidu läbi aegade” Kabala Rah-vamajas30.07 kell 12 Kabala külapäev6.08 kell 10–18.40 Külastusmäng “Unustatud mõisad 2011” Laupa mõisakoolis ja Särevere mõisas6.08 kell 17 Kolu ja Karjaküla külapäev7.08 kell 10–18.40 Külastusmäng “Unustatud mõisad 2011” Laupa

mõisakoolis ja Särevere mõisas11.08 kell 18.30 Rattakrossi seeriavõistluse IV etapp Kõrgessaares11.08 kell 9 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri suvekool Türil12.08 Kartulitrükifestival Kabala Rahvamajas14.08 kell 14 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri “Päikese-kontsert” Türi Kultuurimajas17.08 kell 18 “Türi rull” 2011 IV etapp20.08 kell 21 Türi järvekontsert20.08 kell 12 Rõugu pargi kraahvihallide kokkutulek kogunemisega Villevere pargis25.08 kell 18.30 Rattakrossi seeriavõistluse V etapp Türi tehisjärve ääres

TuriKevade kodu

Augustis saavad Türi linna ja valla inimesed kaasa elada koha-likule kihutajate mõõduvõtmi-sele, nimelt toimub 6. augustil esimene Türi ralli.

Ralli korraldamisega seotud toimkonda kuulub ka Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe. Tema sõnul on tegemist täiesti uudse üritusega, mis peaks and-ma võimaluse mõõduvõtmiseks eelkõige just rahvusliku rühma masinatele, mis on vanemad kui kümme aastat. „Kui vaa-data näiteks Eestis toimuvaid rahvusvahelisi rallisid, siis enim põnevust pakuvad ikkagi need nn rahvusliku rühma sõitjad, kes veel Ladadel kihutavad.“

Vahtramäe ütlust mööda on ralli kavandatud ühepäevasena, see võimaldab üritust paremini jälgida ja säästab nii võistlejate kui ka korraldajate kulusid. „Ralli algus on Türil kultuuri-maja juures ning lõpp Veskisillal. Päevakavasse mahub viis kiirus-

katset, millest üks sõidetakse Paide linna tänavatel.“

Miks siis Türi ralli Paides tuuritab? „Paide linn on üks ralli toetajatest ja kuna Türil on käimas linna veeprojektiga seonduvad kaevamistööd, siis tundus hea mõttena tuua üks kiiruskatse ka Paide publiku ette,“ selgitab Vahtramäe.

Ralli peakorraldaja Vahur Vaarma sõnul on Türi ralli näol tegemist katsega meelitada ralli-spordi juurde noori ja vanemaid tegijaid, kes rahvusvahelistel võistlustel ei osale, sooviksid aga samas olemasolevale ralliau-tole hääled sisse lüüa ja teistega jõudu proovida. „Meil on see ka-vandatud E-Cup karikavõistluste sarjana, mille esimene etapp pidi toimuma juulis Harjumaal, kor-raldajate soovil aga kahjuks ära jäi. Nüüd on avavõistluseks siis Türi ralli. Soomes korraldatakse sarnast F-Cup sarja, mis on seal vägagi populaarne,“ lisas ta.

„Selline kompaktne ühepäe-vane võistlus peaks osalejatele sobima. Kui hommikul tutvu-takse katsetega, lõuna paiku an-takse start, siis õhtuks on võitjad selgunud ja auhinnad jagatud,“ arvas ta. „Hetkeseisuga on ral-lile registreerunud kümmekond ekipaaži, kui tuleks kokku kolm-kümmend, oleks hea.“

Kiiruskatsete kogupikkus jääb Türi rallil alla viiekümne kilomeetri. Viiest kiiruskatsest sõidetakse üks Paide linnas, ülejäänud Türi valla Rassi ning Põikva küla teedel. „Kuna rallini on veel nädalajagu aega, saavad kõik soovijad ennast kirja panna, samuti on oodatud kõik pealtvaa-tajad rallile kaasa elama.“

Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi noormehed tulid Poolas toimuvatel kooliõpilaste maailmameistrivõistlustel kergejõustikus mitmel alal esikümnesse.

Juunis Poolas Bydgoszcz`is toimunud World Schools Championshipil ehk kooliõpilaste maailmameistrivõistlustel kergejõustikus saavutas Eesti ühendatud võistkonnas võistelnud Türi Majandusgümnaasiumi õpilane Joosep Lohur 110 meetri tõkkejooksus teise koha ajaga 14,39 ja kaugushüppes tulemusega 6.33 kaheksanda koha.

Türi Gümnaasiumi võistkonnast sai Tanel Ärm 300 meetri tõkkejooksus tulemusega 41,32 viienda koha ja odaviskes andis tulemus 35.48 kaheksanda koha. Revo Taar heitis ketast 42.16 ja saavutas sellega viienda koha. Andres Lõiv sai odaviskes kuuenda (tulemus 40.75) ja 1500 meetri jooksus (4.51,18) seitsmenda koha. Jarmo Pent läbis 200 meetrit (24,31,8) kaheksanda koha väärilise tulemusega, Taivo Pajuman sai kõrgushüppes (1.70) üheksanda ja Tanel Takk 100 meetri jooksus (12,08) kümnenda koha. Noormeestega oli kaasas treener Lea Valang,

26.–28. juunil toimusid Tartus Aura veekeskuses 92. Eesti meist-rivõistlused ujumises. Medaleid jagati noorte-, juunioride ja abso-luutklassis. Eriti edukalt võistlesid seekord Türi poisid.

Terve sületäie medaleid tõi koju Helari Rahnik, kes võitis noortearvestuses kõik seliliujumise distantsid ja püstitas kõikidel selilialadel tublid isiklkud rekordid: 50 meetrit selili 30,50, 100 meetrit selili 1.04,11 ja 200 meetrit selili 2.19,36. Lisaks kolmele meistritiitlile saavutas Helari teise koha 400 meetri kompleksuju-mises ja kolmanda koha 200 meetri kompleksujumises.

Südilt võistles ka Veli Iva, kes võitis oma esimese indivi-duaalse meistrivõistlusemedali, nimelt kolmanda koha 200 meetri liblikujumises ajaga 2.30,72. Tulemus on üle kolme se-kundi parem tema senisest rekordist. Lisaks veel neljas koht 100 meetri liblikujumises ajaga 1.05,49 ja kaks seitsmendat kohta.Kolm nädalat enne meistrivõistlusi Keilas noortesarja finaalis silma paistnud Risto Kadalipul tuli seekord heidelda endast kaks aastat vanematega. Tulemused olid siiski tublid: viies koht 50 meetri rin-nuliujumises ajaga 33,87, lisaks kahel distantsil seitsmes koht.

Kõigile kolmele poisile riputati kaela veel kolmes teateuju-mises võidetud pronksmedalid. Tüdrukutest saavutas juunioride klassis võstelnud Kätlin Pent neljanda koha 200 meetri seliliuju-mises 2.38,84 ja oli kaks korda viies: 50 meetrit selili 34,36 ja 100 meetrit selili 1.14,37.

Korraldaja Heiki Pettai sõnul on Türil indiacaga tegeldud üle viie aastat. Samas pole mingit erilist reklaami tehtud, kuna kohalikel sporditegelastel on huviorbiidis muid alasid, kuhu indiaca pole sobitunud.

„Suur abi on olnud Mati Sadama toetusest, kelle juhitava Spordiklubide Liidu abil on mu-retsetud korralik indiaca võrk ja pallid. Kahjuks on pallid kuluv materjal ja uute ostmine pole just kõige lihtsam,“ lisab Pettai.

Rääkides võistlustest, on Pettai ütlust mööda juba kaks aastat korraldatud Türi linna päevade raames rannaindiaca turniir, mille tarbeks komplek-teeritakse võistkonnad koha-peal. Nii juhtub, et osalejate seas on nii kogenud mängijaid kui ka täiesti algajaid.

Samuti on kaks aastat kor-

raldatud Eesti meistrivõistlusi rannaindiacas, kus osalevad võistkonnad üle vabariigi. Osa-lenud on nii võistkonnad, mille koosseisus on üks naine ja kaks meest, kui ka kolmeliikmelised meestevõistkonnad.

Tänavused oleksid siis järjekorras kolmandad Eesti meistrivõistlused rannaindiacas, mis toimuvad 7. augustil Türi rannas.

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimine, pai-galdus ja hooldus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Viime ära teid segava vana kodu-tehnika (ka külmkapid), ostame autoromusid ja muud sorti vana-rauda. Lõikame ja transpordime ise. Raha kohe kätte. Täpsem teave tel 5670 7523.

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

UUED KODANIKUD!JASMIN DELIA KRUUSMA 07.06.2011

SAMUEL LINA 13.06.2011GETTER TÕRUVERE 18.06.2011

KENNETH SIBRIK 19.06.2011KENDRA GUSTAVSON 24.06.2011KARL-MARCUS MÜÜR 08.07.2011CAROLIINA NIITMÄE 09.07.2011

ANNALIISA AREN 12.07.2011MARTIN KALDA 15.07.2011KAROLIN VILL 16.07.2011

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

KUNO SUVISTE 17.06.2011HEINO SILLAVERE 20.06.2011

VLADIMIR JOHANSON 20.06.2011RAIMOND KESS 25.06.2011

LEIDA ALLAMAA 29.06.2011TIIU JÄRVE 08.07.2011

MAGDALENA-ELISE VERTMANN 10.07.2011VALENTINA RUUL 12.07.2011

REIN JÜRISO 14.07.2011LAINE KASELAID 18.07.2011EINAR LINDMÄE 22.07.2011

KARL ERIK KUNINGAS 22.07.2011HELDELA-VIVIAN ROHTLA 23.07.2011

ja avaldab kaastunnet omastele.

Kas see siis oligi elu -see põgus ja meeletu unenägu?See võitlus- ja kannatus-loobumusahel?Ja mõni särav hetk sääl vahel?Kas see siis oligi elu?

Jää hüvasti, kallis Karl Erik ...

Jagame lähedaste kaotusvalu!Sõbrad ja klassikaaslased endisest TMG-st ja nende vanemad

Ma mõtlen täna väikesele poisile.Ta oli terane, nutikas, imelise keelevaistu ja suurepärase mälugaTa oli loov ja üllatusi pakkuva fantaasiaga Ta oli oma klassikaaslastele autoriteet

See poiss olid sina, armas Karl Erik Kuningas

Meie ühine koolitee oli ebaõiglaselt lühike, aga me oleme uhked ja tänulikud, et meile oli antud käia koos sinuga.

Aitäh sulle, me ei unusta sind kunagi ...Türi Majandusgümnaasiumi koolipere nimel Maili Roosme

Nii palju laule jäi laulmata ...

Jagame lähedaste kaotusvalu,Türi Poistekoor, Eda ja Ulvi

Head teed, kallisKARL ERIK KUNINGAS

Kesklinna Lasteaed kuulutab välja avaliku konkursi LASTEAIAÕPETAJA (1,0) ja LOGOPEEDI (1,0) ametikohtade täitmiseks.

Kandideerimisavaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad esitada 8. augustiks aadressil Vabaduse 2a Türi 72211

Müüa või anda rendile

ILUSALONG Türil

salong2@hot.ee

Alates sellest suvest saab Türi Rattapoest laenutada nii võidu-sõidu, kui matkarattaid. Rattad on komplekteeritud nii, et nen-dega saab kasvõi kohe matkama, või võistlusrajale minna.

Küsimus on: kui matkara-taste rendihind üheks päevaks on 10 eurot, siis milline on hind viiest päevast alates?

Vastused palume saata hilje-malt 12. augustiks e-posti aadres-sile: rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72213, Türi Rahvaleht.

Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta.

Võitja saab auhinnaks või-maluse valida ühepäevaseks kasutuseks kas matka,- või või-dusõiduratta.

Kütteladu müüb

pakitud

TURBABRIKETTIPUIDUBRIKETTI

KÜTTEPUUD(võrkkotis)

Kohalevedu

Tel 5359 2794

MÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATES

1100 M2HIND ALATES

12,99 ¤/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi, side, elekter, tänavavalgustus, asfalteeritud teed, terviserada, tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.eu

tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT