22.06.2011 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 22. juuni 2011 nr 6 (787)

• Ees on ebapopulaarsete otsuste aeg lk 2• Pikne tegi pahandust lk 3• Kevadpealinna üritused seekord läbi lk 4

• Söögikohad ootavad külastajaid lk 6-7• Taanist eeskuju otsimas lk 8• Türi noormees tegi hea tulemuse lk 10

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Tähtpäevaks valmib raamatJuuli alguses saabub trükist uus Türi linna ajalugu ja eluolu käsitlev raamat, järjekorras juba viies.

TEET [email protected]

Raamatu toimetaja Kaarel Aluoja tunnistab, et viimased kuud enne raamatu valmimist on olnud pingelised. „Uneaega on kippunud napiks jääma, sest raamatutegu on toimud ikkagi põhiliselt õhtu-tundidel või siis nädalavahetusel. Õnneks on nüüd materjal trükis ja raamatu esitlus peaks toimuma 2. juulil.“

Samas on Aluojal heameel tõdeda, et uues raamatus on saanud korraliku ülevaate mitmed olulised teemad. „Alati on hea, kui saab anda tervikliku ülevaate mõnest ajajärgust Türi linna ajaloos. Seekord on üheks selliseks teemaks Leo Rehela koostatud Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi tegevus asutamisest tänapäevani,“ lisab ta.

Samuti on raamatus Esta Saksa põhjalikult kirjeldanud Türi raa-matukogude lugu. „Esimene raamatute laenutuse punkt tekkis Türil 1920ndatel, hilisematel aastatel oli lausa kaks raamatukogu: laste ja täiskasvanute oma, mis hiljem üheks liideti,“ täpsustab Aluoja.

Türi kooliloost ilmuv artikkel kajastab seekord aastaid 1944–1953, selle on kirjutanud Kristel Leif. Raamatu noorim autor, Leini Tiik, kes kevadel lõpetas Türi Gümnaasiumi 11. klassi, täiendab oma looga Rein Raamatust eelnevat teemat.

Aluoja sõnul teevad raamatu huvitavaks viis artiklit, mille võiks kokku võtta koondpealkirjaga „Türi läbi mitme silmapaari“. Need on erinevate inimeste lood erinevatest aegadest: kunagine Türi linnapea Ants Viirmaa annab näiteks põhjaliku ülevaate linnast 1939. aastal kirjutatud artiklis, hoopis teistsuguse pildi saame aga loost, mille Lai-ne Sinikas kirjutas rajoonilehele Võitlev Sõna 1976. aastal.

„Vaadates raamatule kui tervikule, võikski öelda, et seekord on põhiliselt kajastatud teemad, mis ajaliselt jäävad viimasest suurest sõjast ülespoole,“ sõnab Aluoja. „Sellepärast on ka kaanekujunduseks vaade Türi linna kerkivatest individuaalelamutest, mille ehitust alus-tati põhiliselt 1950–60ndatel.“

Pärimisele, mitu raamatut Türi ajaloost veel saaks kirjutada, vas-tab Aluoja lihtsalt: „Küll ja küll.“

TASUB TEADA

Türi raamatu esimene osa nägi ilmavalgust aastal 1996.II ning III osa ilmusid 2001 ja 2006. 2008 ilmus IV raamat.Vahetunud on ka autorite koosseis, neist nelja raamatu tegemisel on osalenud Ago Pajur, Edith Ruisu ja Juta Rikk. Raamatu tiraaž on 1000.

Teist aastat järjest brassisid Türil puhkpillimängijad, ehk siis teoks said II Eesti brassansamblite päevad koondnimetusega “Brasside brassing”. Head puhkpillimuusikat sai kuulda läinud reedel Türi kultuurimajas, kus esinesid Leedu rahvusliku ooperi- ja balletiteatri trompetikvartett ja NATO brass (pildil). Järgmisel päeval musitseeris kümmekond brassbändi erinevates paikades üle Eesti: Pärnu jahisadamas, Põltsamaa Roosisaarel, Raplas, Kehtnas ja ka Türi keskväljakul. Brassing lõppes piduliku nonstopkontserdi ja tantsuõhtuga Türi kultuurimajas.

Kaarel Aluojal on uus raamat juba olemas, tõsi, esialgu küll Kuma trükikojas väljaprinditud näidis. Teet Reier

Teet Reier

KOGUMISAUTO PEATUSPAIGAD:

09.00 – 09.15 Rae bussipeatuse juures09.30 – 09.45 Karjaküla korterelamu ees10.00 – 10.15 Kolu raamatukogu maja ees10.30 – 10.45 Kõltsi suvilaterajooni Ojaääre 7 juures11.00 – 11.15 Änari korrusmajade juures11.30 – 11.50 Särevere parkla Õpetajate tn tiigi juures12.00 – 12.15 Mäekülas aiandi juures12.25 – 12.40 Taikses kultuurimaja ees12.55 – 13.10 Tänassilmas autokaupluse peatuses13.25 – 13.45 Käreveres jaama juures14.00 – 14.15 Saareotsas Rõksul14.30 – 14.45 Retlas Reinu-Tooma juures15.00 – 15.15 Ollepa endise meierei juures15.25 – 15.40 Kahala kaupluse juures 15.50 – 16.05 Villevere bussijaama juures16.20 – 16.35 Tõrvaaugu parkimisplatsil16.50 – 17.05 Põikval „Karbiküla“ ristil 17.20 – 17.40 Laupal elamu 2 kõrval

Ohtlikud jäätmed kogutakse kokkuLaupäeval, 2. juulil toimub Türi vallas ohtlike jäätmete ning elektri- ja elektroonikaromude kogumisring.

Kogumisautod alustavad jäätmete kokkukogumist hommi-kul kell 9 maakonna piirilt Rae bussipeatuse juurest ja lõpeta-vad oma ringi õhtul poole kuue paiku Laupal.

Türi valla keskkonnaspetsialisti Ott Vilusaare ütlust mööda on kogumisringi valla rahvale hädasti vaja: Türi jäätmejaama on kaugemate külade inimestel vanu värvipotte ja külmikuid tülikas ning kulukas transportida. Kui aga kogumisauto sulle ukse ette sõidab, võib oma vedelema jäänud kodutehnika ja remondijäägid kriitilise pilguga üle vaadata, kokku koguda ning kogumiskohta viia.

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad Vilusaare sõnul kindlasti värvi-, liimi-, ja lakijäätmed, vanad akud, päevavalguslambid ja patareid. Samuti suured ja väikesed kodumasinad, nagu külmikud, pesumasinad, elektripliidid, tarbeelektroonika, valgustusseadmed jms.

Samas rõhutab Vilusaar, et olmejäätmeid ja vanu rehve vastu ei võeta!

TR

2 TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2011

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Meedia on hakanud andma järjepanu teateid majandussu-rutise vähenemisest Eestis. Ette-võtjatel on jälle julgust ja vahen-deid, et investeerida tootmisse ning töötajad majanduskasvust järeldusi tehes asunud palgatõu-su taotlema. Tööhõive paraneb ning vabade töökohtade info näitab töötajate vajadust.

Sama tendentsi ei saa aga praegu veel täheldada omavalit-suste arengus. Näiteks Järvamaal on omavalitsuste põhiline oma-tuluallikas üksikisiku tulumaks võrreldes eelmise aastaga kas-vanud kõige enam naabervallas Koigis isegi 14%, Türi vallas aga

tagasihoidlikult 4,33%. Sellised tagasihoidlikud arengud oma-valitsuste tulubaasi suurenemisel on ohumärk tulevasteks aasta-teks. On tõsiasi, et headel aasta-tel on EU toel tehtud hulgaliselt investeeringuid uusi ehitisi ning kõik see tõstab survet eelarve kulupoolele.

Võime küll vaielda teemal, kas oli vaja nii palju ehitada-laiendada-uuendada, kuid see ei vähenda sugugi kulude kasvu nende ehitiste ülevalpidamiseks. Ma pole hetkekski kahelnud nende tegevuste vajaduses, kuid nüüd on vaja leida lisavahendeid, ressursse nende ja mitmete teiste

meile vajalike vallaasutuste tegevuse ja hoonete ülevalpida-miskulude rahastamiseks. Ole-me jõudnud majandussurutise tulemusel selleni, et vallaeelarve omatuludest napib raha.

Türi vallas on eelarvega püütud säästlikult ümber käia, kuid kui vähenevad omatulude laekumised ning samal ajal vähendatakse riigipoolset toetus-fondi, laekuva tulumaksu prot-senti ja muid eraldisi, siis oleme sunnitud ette võtma üha kar-mimaid kokkuhoiumeetmeid. Näiteks võib tuua kas või tee-hoiu rahastamise, kus vaatamata kulutuste tohutule kasvule lume-koristusel on vähendatud riigi-poolset rahastamist. Seepärast puudub vallaeelarves raha, et lappida auke, teha hooldustöid ning tolmutõrjet teedel. On ka vastupidiseid näiteid, koolide riigipoolse rahastamise kord nägi ette tõusu, kuid meil on õpilaste

arv vähenenud nõndapalju, et eraldatud raha napib ikkagi.

Aastal 2010 suudeti säästureziimi rakendades eelarve-ga edukalt toime tulla ning jäi ka üleminevat vaba raha kuus miljo-nit krooni selleaastase eelarve tar-vis, kuid järgnevaks aastaks pole kahjuks üleminevat jääki loota. Tuleb aru saada, et kui laekumi-sed oluliselt ei parane on 2012. aastal vaja kulusid kokku hoida üle seitsme miljoni krooni.

Ees on tulemas keerulised ajad, käimas on linna veeprojekt, mis nõuab hulgaliselt eelarve-vahendeid, ning kui omatulu on väike, on ka laenu võimalused vähesed ning investeeringuid saab teha minimaalselt.

Volikogul tuleb hakata 2012. aasta eelarve aruteludes vastu võtma ebapopulaarseid otsuseid, kas saab see olema näiteks meie traditsiooniliste suurürituste rahastamise peatamine, toetuste

ja projektitaotluste rahastamise ajutine lõpetamine või ka tööta-jate koosseisude vähendamine – seda näitab eelolev aeg.

Raskeid küsimusi on veel mitmeid, näiteks Särevere las-teaia ruumide probleem, sest Järvamaa Kutsehariduskeskus lõpetab ühepoolselt rendilepingu sellel sügisel. Vallavalitsus peab välja pakkuma soodsaima va-riandi lastehoiu korraldamiseks Särevere lastele ning volikogul on vaja otsustada, kuidas edasi.

Türi ujulast on juba pikalt räägitud, kuid see on vallavalit-suse ja äriühingu vahelise lepingu teema, sest vallal pole vahendeid ujula ostmiseks. Loodan voliko-gu liikmete mõistvat suhtumist, sest sellises olukorras on vaja kõrvale jätta isiklikud huvid ning ambitsioonid, rääkimata era-kondlikust vastasseisust, tuleb tahta näha olulist ning mõelda, kuidas madalseis ületada.

Suur Türi vald on nii mitmes-ki eriline: esindatud on kooli-tüübid algharidusest kuni kõrg-hariduseni, ainulaadne Eesti Ringhäälingumuuseum, kevad-pealinn oma üritustega.

Eriliseks saab pidada sedagi, et meil on siseujula. Ajal, kus me kurdame, et meie inimeste tervis aina halveneb ja me ei hooli tervislikest eluviisi-dest, on Türi Ujula OÜ lõpe-tamas ujumis- ja saunateenuse pakkumist.

Põhjus on lihtne – vähe-nenud on külastajate arv, et-tevõtted on lõpetanud ujula kasutamise lepingud oma tööta-

jatele, vähenenud on muudelt teenustelt (eelkõige majutus) laekunud tulu. Türi Ujula OÜ esitas lahenduse üheks varian-diks, et vald kindlustab kolmel järgneval aastal Türi Ujula OÜ toetamise. Teiste variantidena olid esitatud kinnistu välja-ostmine või ujula sulgemine. Kuid Türi Ujula OÜ on eraette-võte egaole mõeldav, et omava-litsus suunab raha ühe ettevõtte ülalpidamiseks.

Türi vallavalitsusel on üleval pidada 22 hallatavat asutust ja lisaks seadustest tu-lenevad kohustused. Nii pole põhjendatud suurendada valla

tellitava ujumisteenuse mahtu. Vastavalt riiklikele õppekavade-le tuleb tagada lastele ujumise algõpe 24 tunni ulatuses. Koo-lieelse lasteasutuse õppekava näeb laste tervise edendamise ühe võimalusena ette ujumist.

Türi vald on seni kasutanud ujula võimalusi ning tellinud Türi Ujula OÜ-lt järgmisi tee-nuseid: lasteaedade lastele ning koolide õpilastele ujumisõpetus, sportlaste õppetreeningtöö, sot-siaalsetele riskirühmadele sau-nateenus. 2011. aastaks telliti ujulalt kokku teenust 53571.89 euro eest. Oleme ostnud eelpool nimetatud teenust Türi Ujula OÜ-lt suuremas mahus kui seda näeb ette leping, ja seda eelkõige oma valla laste huvi-sid ning tervist silmas pidades.Türi Ujula OÜ omanikud, eriti Arne Rohtvee, on teinud palju selleks, et Türil ujula tegutseks. Märkimisväärsed on Arne pin-

gutused leida lahendusi ujula käigushoidmiseks ka raskel ajal.

Teenuse sisseostmine lähi-mast ujulast Paidest läheb val-lale maksma koos transpordiga 10 068 eurot. Lisades siia laste ujumistreeningute maksumuse koos transpordiga ja osaliselt lasteaialaste ujumise algõpe-tuse, saame summaks 20 200 eurot. Tuleb tõdeda, et kulu on poole väiksem sellest, mida vald teeb täna Türi Ujula OÜ-lt teenust ostes.

Tehtud on ettepanekuid, et vald võiks ujula ära osta. Ujula on piirkonnas, kus asu-vad sellised spordiobjektid nagu staadion, linna võimla, kooli võimla, talvel liuväli, Tolli metsa terviserada. Nime-tatud objektid koos ujulaga moodustaksid terviku, mille omanikuks oleks Türi vald. Ujula hoone on üksjagu suur ja seal on pinda jõusaalile, võimle-

jatele, majutuskohad ja teisigi ruume. Samas on hoone vana ja nõuab investeeringuid.

Türi vallal ei ole mõttekas soetada juurde hoonet, mis nõuab kohe suuri kulutusi. Teisalt ei ole vallal peale ujula muid ruume vaja. Nii ei ole tänases olukorras ujula ostmine mõeldav. Raha napib kõigil ja vastu tuleb võtta otsuseid, mis aitaksid olukorrast välja tulla, mitte seda pingestada.

Ka Türi vallal tuleb teha otsuseid raha kokkuhoiuks.Me kõik oleme harjunud, et Türil on ujula. Ainult emot-sioonidest lähtudes ei saa nõuda, et Türi vald kas ostaks ära või toetaks ujulat, et see saaks tegevust jätkata. Üle oma varju ei saa keegi hüpata.Mis muud, kui tuleb tugineda teadmisele, et kõik aastad ei ole vennad, ja uskuda, et Türi Uju-la OÜ-l läheb peagi paremini.

Üle oma varju vald hetkel ei hüppa

VAHUR SALOMTüri abivallavanem

Tulemas on ebapopulaarsete otsuste aeg

Kui rääkida Türi kandi vara-seimast inimasustusest, peab liikuma ajas tagasi mesoliitiku-mi – ajajärku 9000–5000 aastat eKr, mil mandrijää oli siinsetelt aladelt hiljaaegu taandunud. Kui räägime Türist kui linnast, on ajamõõde sootuks teine, kõigest inimea pikkune: Türile linnaõiguste andmisest möödub saabuva kuu algul 85 aastat.

Kust ma seda kõike tean? Sest mul on riiulil käepärast neli raamatut üldpealkirjaga «Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust» – võta vaid ja lehitse.

Türi kohta on ilmunud

teisigi raamatuid: Olaf Prinitsa 2002. aastal üllitatud «Türi linn ja paberivabrik mälestustepeeg-lis»; enne viimast suurt sõda või selle ajal ilmunud trükised («Türi linna ja Särevere valla vabastamise tähistamiseks», 1942; «Türi muusikapäeva juht», 1925 ja 1929 jt).

Viimati nägid päevavalgust Andres Tšumakovi koostatud «Türi kirik ja kogudus 690» ning viie endise jalgpalluri – Hans Lööperi, Harry Templi, Rein Kaarjase, Anatoli Rodionovi ning Valentin Ševerevi – jalgpal-likroonika «Türi jalgpall aegade

väravas».Olles raamatupoodide aja-

ning koduloolise kirjanduse riiulitel aastaid silma peal hoid-nud, võin kindlalt väita, et ena-mus omavalitsusi Eestis sellise raamatuteks köidetud ajaloo jäädvustusega kiidelda ei saa.

Õnneks Türi saab. Just õnneks, sest raamat on jääv väärtus: mis on kellegi peas ehk mälus, teisel mälestustena paberilehtedele kirjutatud ja lauasahtlisse pistetud, kolman-dal iseenda huviks päevikuks kirjutatud, sellest kaaskodani-kud reeglina teada ei saa.

Ka koolides tehtud tänu-väärne töö ajalooalaste uuri-muste näol ei leia enamasti kasutust: pääsevad ju sellele materjalile põhiliselt ligi vaid need, kes samas koolis töötavad ja õpivad.

Kuid tekstid ja faktid, mis

raamatukaante vahele kogutud, säilivad aastakümneid, hea õnne korral sajandeid. Ja on uurida ning kasutada paljudele. Nii ongi mul tohutult hea meel, kui kusagilt mingi ajalooline materjal päevavalgele ilmub, mis paikkon-na elust–olust ülevaadet annab ja mida ka siinse Türi kandi ajaloo kirjeldamisel kasutada saab.

Nii oli Jaan Kaldasau mäles-tustega möödunud sajandi algusest Jändjast, Laupast ja Türist, mis osaliselt raamatus «Lähe. Laupa mõisakooli lugu» kajastamist leidis. Või August Teppi kaebekirjad 1930ndatest toonase Türi linna valimisko-misjoni töö kohta. Neid lugedes tekib äratundmisrõõm, et ega inimloomus muutu, vahetuvad vaid inimesed ja riigikord.

Kui Türi on saanud end lin-nana tunda 85 aastat, siis juba 15 aastat (!!!) on ajaloohuvilistest

ja ajaloolastest koosnev entusias-tide punt uurinud ja kirjastanud Türiga seotud teemasid. Alates aastast 1996 on ilmunud neli osa raamatut «Türi. Kilde linna ja kihelkonna arengust».

Neis avaldatud artiklid võib jagada järgmistesse valdkonda-desse: asustus, kool, seltsitege-vus ja kultuur, majandus, sõda ja Türi, Türiga seotud inimesi.

Kuid uurida on veel väga palju. Siit palve: kui teil on mõtteid ja teemasid, millistest Türiga seotud sündmustest, inimestest, eluvaldkondadest võiks edaspidi kirjutada, andke mulle teada telefonil 503 7849. Veel parem, kui on pakkuda enda koostatud materjali, säi-linud päevikuid, mälestusi. Või siis pildimaterjali Türist ja Türi kihelkonnast. Kõik see on väärt, et talletada järgmistes Türi aja-looraamatutes.

Türilased on väärt olema raamatus

KAAREL ALUOJAajaloohuviline

TOOMAS MARRANDITüri vallavolikogu esimeesAjaveeb: toomas.tyrivald.ee

ÜKS KÜSIMUS

Järvamaa Kutsehariduskeskus on teatanud, et soovib 31. ok-toobrist lõpetada rendilepingu Türi vallaga ja saada enda valdu-sesse tagasi ruumid, milles het-kel paikneb Särevere lasteaed.

Milline oleks parim lahendus Särevere lasteaia lastele uute ruumide leidmisel ning mida saaks omalt poolt ära teha vallavalitsus, arvestades oma eelarvelisi võimalusi, või siis lapsevanemad?

Lilian Vellemäe, lapsevanem

Minu jaoks on see suur jama, et lasteaed kinni pan-nakse. Pojal viima-

ne aasta lasteaias käia, järgmisel läheb ta kooli. Kui ausalt öelda, siis pole eriti sellele veel mõel-nud, milline oleks sobivaim lahendus. Eks ikka see, et laste-aed siinsamas kodu juures asuks. Teised võimalused on kõik mingite takistustega seotud, kes teda vedama hakkab, muutub ju ka harjumuspärane keskkond, tulevad võõrad lapsed ja kasva-tajad. Loomulikult on vedamine seotud ka kuluga ning kuna käin tööl graafiku alusel, tekib kohe järgmine küsimus, et kui tulen varahommikul Türile tööle, ei saa ma veel last nii varakult lasteaeda viia. Säreveres sai sellega hakkama vanem vend. Samuti pole antud eriti infot selle kohta, mis tulevikus saama hakkab. Toimus üks üldkoos-olek, kus räägiti, et lasteaed suletakse, ja see on ka kõik. Iga-tahes keeruline küsimus. Pean tunnistama, et alates sügisest on kohe üks mure juures.

Reet Länkur, Türi vallavoliko-gu liige

Mitte mingil juhul ei tohiks lasteaeda kolida

Türi kolledži ruumidesse. Laste jaotamine teiste lasteaedade vahel tekitaks ilmselt paljude lastevanemate seas paanika. Kõige otstarbekam oleks siiski luua eraldi rühm Türi majandus-gümnaasiumi juurde. See olekski esimene valik, viimase võimalu-sena näeksimegi laste jaotamist teistesse lasteaedadesse.

Üllar Vahtra-mäe, abivallavanem

Ar ve s tade s Türi valla rahan-duslikku seisu ja

lähiaastate väljavaateid – tulu-baas on viimase kolme aastaga üle 30 miljoni krooni vähenenud ja tegevuskulud on kasvanud – on antud olukorras majandusli-kult kõige otstarbekam praeguse Särevere lasteaia lapsed paiguta-da teistesse valla lasteaedadesse. Karm tõde on see, et Türi vald ei ole oma tulubaasiga suuteline majandama sellist kooli- ja laste-aiavõrku, nagu meil hetkel on – 6 kooli ja 6 lasteaeda.


uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Liiklusseadus toob uuendusiEsimesest juulist hakkab kehti-ma uus liikluseadus, mis toob kaasa erinevaid liiklusohutusest tulenevaid nõudeid. Mitmedki neist puudutavad mopeedijuhte.

Türi konstaablijaoskonna va-nemkomissari Tarmo Kivi sõnul on üheks oluliseks muudatuseks see, et uue liiklusseaduse koha-selt on mopeed mootorsõiduk. „Mopeed peab olema kehtes-tatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud re-gistreerimismärgid. Samuti peab sõiduk vastama tehnonõuetele,“ selgitab Kivi.

Mopeedidele laieneb ka kohus tuslik liikluskindlustus. “Enne seaduse jõustumist kasu-tusel olnud mopeedid peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul liiklusseaduse jõustumi-sest. Mopeed ei pea olema regist-reeritud, kui mopeedijuhi alaline elukoht ei ole Eestis,“ lisab ta.

Erinevalt vanast liiklusseadu-sest peavad mopeedijuhid olema läbinud liiklusohutusalase koo-lituse ning liikluses osalemiseks peab neil olema mopeedi või muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba.

AM kategooria mootorsõi-duki ehk mopeedi juhtimisõi-gust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 01.01.1993. AM kategoo-ria mootorsõiduki juhtimisõi-gust ei nõuta Kivi sõnul ka isiku-telt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17aastased ja seda kuni 01.01.2013. Mopeedi ja sellega võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kelle alaline elukoht ei ole Eestis.

“Mopeedijuht ja sellel sõitja peavad kasutama nõuetele vas-tavat kiivrit. Seega kauplusest ostetud tavalise ehitusmeeste kiivriga enam mopeedi juhtida ei tohi,“ kinnitab Kivi.

Veel tõstab Kivi esile järgne-vad muudatused: sõiduteega lõi-kumise kohale mööda jalgratta-teed lähenev mopeedijuht peab vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Nõue on analoogne jalgratturile ja pisimopeedijuhile kehtiva nõudega, et autojuht jõuaks sõidutee ületamist alustavat mo-peedijuhti õigel ajal märgata.

Samuti peab mopeedijuht jalgrattateel sõites andma teed trammi- või bussipeatuses seis-vale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale, et tagada nende ohutus. Mopee-dijuht võib mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

“Rääkides kiiruspiirangust, ei tohi mopeedijuht sõita kiire-mini kui 45 kilomeetrit tunnis,“ lisab Kivi.

Lähemalt saab seaduse-muudatustest, mis puudutavad nii mopeedijuhte kui ka teisi liiklejaid, lugeda Maanteeameti veebiküljelt: http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011.

Pikne tegi Türil pahandust. 11. juunil üle linna liikunud kõuepilvest jäi maha märkimisväärne jälg: vallavalitsuse vastas, vana kalmistu serval kasvanud suurt kaske tabas piksenool. Selle tulemusena koorus kogu puutüvi paljaks, puu ise jäi aga püsima. Alles mõni päev hiljem suutIs tugev tuuleiil puu maha murda.Lisaks kasepuule said kannatada ka vallavaltsuse arvutid ning ümberkaudsete majade omanikel tuli ümber vahetada nii mõnigi digiboks või siis oodata teleripildi taastumist.

Külad saavad taas kokkuKurla ja Meossaare küla kokkutulek 30. juulil on traditsioonili-ne sündmus, mis toimub samal päeval Kabala laulupeoga. Ühelt poolt võimaldab kahe olulise ettevõtmise ühele päevale kokkuvii-mine tuua kohale rohkem endisi elanikke, teisalt pakub see lau-lupeol osalevatele kollektiividele päevast esinemisvõimalust nii Kurla külaplatsil kui ka Meossaare kabelivaremete juures.

Kell 12 külaplatsil algavale kokkutulekule annab muu hulgas lisaväärtust küla ajaloo jäädvustamise ja projekti „Kurla küla vana pildialbum“ tutvustamine. Kokkutulekul osalejatele pakutakse kohtumisi sõprade ja tuttavatega, rahvatantsijate ja Pilistvere näi-teringi esinemisi ning ülevaadet külaseltsi viie aasta tegemistest.

Samas kuulutatakse välja ka KUME aasta tegija 2011. Kell 16 tutvustatakse pidulistele Meossaare kabeli juures tehtut ning nauditakse koori esinemist. Sealt edasi suundutakse üheskoos juba Kabala laulupeole.

Teave ürituse kohta: Tiina Lohur, 509 8964.TR

Eestimaa mõisad ootavad küllaKuuendat aastat toimuva külastusmängu „Unustatud mõisad“ raames ootavad Türi vallas külalisi Laupa mõisakool ja Särevere mõis. Esimene külastuspäev 11. juunil möödus Laupa põhikooli direktori Kaarel Aluoja sõnul rahvarohkelt. „Mõisa külastas 112 inimest, see näitab jätkuvat huvi mõisaajaloo vastu.“

Kuigi Laupa mõisakoolis on külalised teretulnud, pole kool siiski kõigil kuuel aastal külastusmängus osalenud. „Võtame külastusmängust osa kolmandat korda: 2007, 2008 ja tänavu. Kahel vahepealsel aastal segasid külastajate vastuvõttu mõisas toimunud suured remonditööd,“ selgitas Aluoja.

Lisaks kauni mõisahoone uudistamisele on Laupa külastajatel võimalus ennast korrakski mõisaomanikena tunda. Nimelt saab peasissekäigu ees lasta end fotole jäädvustada uhketes kostüümi-des, tuleb vaid pea prouale-härrale mõeldud vineerile maalitud taustapildi avadesse sobitada. Pildi autor on loomulikult kooli kunstiõpetaja Margus Tiitsmaa alias Sorge.

„Meie väikese mõisa kohta oli parajalt palju külastajaid, nii seitsekümmend,“ tunnistas MTÜ Särevere Mõisarahva Seltsi ju-hatuse liige Marike Reedla. „Ei olnud küll suuri bussiekskursioo-ne, pigem just perekonnad ja vanemas eas inimesed, kes ilmselt olid otsustanud kohe alguses külastusmänguga kaasa tulla. Juulis, kui mõis oma uksed taas külastajatele avab, on tulemas kindlasti ka nooremaid, puhkuste aeg ju alles algab.“

Külastusmäng „Unustatud mõisad 2011“ on sari, kus kuuel päeval on avatud Eestimaal 33 mõisa, neist Türi vallas asuvatest Laupa mõisakool ja Särevere mõis. Järvamaal saab külastada veel Koigi, Roosna-Alliku ja Sargvere mõisaid.

TEAVE

Külastuspäevad toimuvad veel 9.–10. juulil, 30. juulil ning 6.–7. augustil.Igal täistunnil toimuvad mõisates giidiga ja-lutuskäigud, avatud on näitused ja kohvikud. Külastajatele on osalemine tasuline: õpilastele ja pen-sionäridele 90 senti, täiskasvanutele 1.60 ja peredele 3.20 eurot.

Laupa mõisa ees saab külastuse jäädvustamiseks teha kena pildi: Margus Tiitsma poolt vineerile maalitud proua-härra kostüümid lausa kutsuvad pildistama. Teet Reier

Türi ujula teema on olnud Türi vallavalitsuses ja voli-kogus päevakorral juba eelmise aasta kevadest, põhjuseks Türi ujula OÜ poolt tõstatatud küsimus, et kui vallavalitsus oma-poolset toetust ei suuren-da, siis on ujula sunnitud uksed sulgema.

Teise võimalusena on paku-tud vallale ujula ostuvõimalust. Läbirääkimiste sujumiseks osapoolte vahel moodustati käesoleva aasta märtsis ka vastav komisjon. Milline on hetkeolukord ja millised on osapoolte seisukohad?

Mati SadamTüri Spordiklubide Liit on

teinud aastaid koostööd Türi ujulaga. Meie treeninggrupid harjutavad basseinis. Koos oleme korraldanud kevad- ja sügistriatlone, 24 tunni teate-ujumisi, ujumise seeriavõistlusi, perespordipäevi.

Oleme aidanud ujulal soetada spordivarustust ning vastutasuks oleme soodustingi-mustel saanud kasutada nii bas-seini kui jõusaali. Oleme teinud koostööd, et pakkuda inimes-tele sportimisvõimalusi. Seega on meie soov, et ujula jätkaks teenuse osutamist. Tõde on aga see, et tühjemaks on jäänud ka valla rahakott.

Ujulal on vallaga leping tee-nuse osutamiseks aastani 2014, millest vald on tänaseni kinni pidanud. Täna on vald raskus-

tes, aga suuteline ujulaga sõlmi-tud lepingut täitma.Me kõik peaksime selle nimel pigutama, et väiksemate kulutustega hak-kama saada.

Kui me tahame, et Türi ujula jääks tegutsema, tuleks meil kõigil hakata elama sportlikumalt. Iga türilane, kes külastab basseini, toetab sellega ka ujulat.

Theo Aasa

Türi Ujula OÜ juhatuse esi-mees on teinud vallale pakku-mise ujula tagasi osta 2012.aas-tal, ostuhinnaks oleks 262 070 eurot, teise võimalusena tuleks vallal osta Türi Ujula OÜ-lt teenust 2012. aastal ja 2013. aastal 64 000 euro eest aastas. Pakkumises on ka erinevad ren-divariandid.

Teades valla praegust ra-halist seisu ja järgmise aasta eelarve prognoosi, ei ole vallal võimalik ujulat osta. Millise summa eest on võimalik vallal tellida Türi Ujula OÜ käest ujumisteenust, seda ma öelda ei oska. See selgub 2012.aasta val-la eelarve menetlemise käigus ja otsustab volikogu. Praegu keh-tiva Türi valla ja Türi Ujula OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on minimaalne ujumisteenuse maht, mida vald ujulalt tellib, 33 500 eurot aastas.

Aivo PrüsselKuni maikuuni oli ujula

kõigile avatud. Türi Vallavoli-kogu poolt kinnitatud eelarves on piisavalt raha ujumisõpetuse

ja ujumistreeningute jätkami-seks käesoleva aasta lõpuni.

Türi Vallavalitsus ei ole kindlasti huvitatud ujula sul-gemisest, meie inimesed peaks ka edaspidi Türil ujuda saama. Probleemid ujula majandami-sel tulenevad majandusliku olukorra üldisest halvene-misest. Türi Vallavalitsus on lepinguga võetud kohustuse täitnud. Lepingus fikseeritud 524 tuhande krooni asemel ostis vald eelmisel aastal ujumisteenust 838 tuhande krooni eest.

Kui valla üldine tulubaas on võrreldes 2008. aastaga vähenenud üle 25%, siis valla poolt ostetava ujumisteenuse maht on samal ajal suurene-nud. Probleem on pigem selles, et ujula majandamisega seotud muu tulu on vähenenud. Kui ujula tavakülastajate arv oleks sama suur kui eelnevatel aasta-tel, poleks ka probleeme.

Vallavalitsus näeb valda kui tervikut, oma osa meie ühisest kahanenud rahakotist peab jääma kõikide eluvald-kondadele. Eelkõige tuleb täita seadusega kohalikule omava-litsusele pandud kohustused. Lepinguga OÜ Türi Ujula ees võetud rahaline kohustus tagab ujumisõpetuse valla lastele ja ujumistreeningute jätkumise. See on meie jaoks oluline.

Ujula ostmisest me täna rääkida ei saa, sest valla rahali-ne seis ei võimalda ujulat ette-võtja poolt pakutud hinnaga soetada.

Vald soovib jätkata ujulalt teenuse ostmist

Teet Reier


sündmusedTüri kõneleja tiitli pälvis fotograaf René ViljatMaikuu lõpus selgitati kahevoorulise konkursi abil välja kõneleja, kelle oskused Türi linna tutvustamisel oleksid pa-rimad. Tiitli pälvis fotograaf ja ajalooliste pildiraamatute väljaandja René Viljat.


Konkurss toimus kahes voorus – kirjalik ja suuline esinemine. Järvamaa Giidide Ühenduse välja töötatud juhendi järgi võtsid mõõtu neli julgemat kohalikku.

Esimesena astus võistlustulle Türi majandusgümnaasiumi saksa keele õpetaja Leelo Kivirand, kelle eestvõttel arenes haarav ekskursioon majandusgümnaasiumi ümbrusesse. Tiir tehti koo-limajjagi. Kuulda sai mõndagi tütarlaste tööõpetuse õpetajast, käsitöö korüfeest Anu Pingist ning kehalise kasvatuse õpetajast Leonhard Soomist, kes samuti üksjagu tunnustust pälvinud. Ju-tule keeras teise külje jalutuskäik Lokuta mõisaparki.

Asta Viigipuu omakorda on algust teinud tänuväärse tööga, ehk siis kunagise Paide EPT ajaloo toomisega tänase kuulaja ette. Enne Heinrich Juurmanni koostatud mahuka uurimisteose tut-vustamist kandus kogemustega ajaloohuviline oma mälestustesse ning vürtsitas esinemist vahvate ning tõestisündinud seikadega.

Aare Allman oma stoilise rahuga viis meid aastatesse enne teist ilmasõda. Sinna, mil Konsumi-esises parklas ehk siis toonasel turul nosisid lasipuude külge köidetud turukauplejate hobused valmis pandud peakottidest ristikheina. Kuulsime lugusid Alliku mõisa hobusetallist ehk tänasest Ehitustarvete kauplusest, Järva Tarbijate Ühistu alguspäevadest ning sellest, kuidas Lõvile Rebase kutsikad sündisid.

René Viljati jutu abil aga kangastus meie silmade ette märki-misväärne killuke Eestimaa foto ajaloost, mis nurkapidi seotud Türi linna Aia, Kaare ja Vainu tänava piirkonnaga. Kandiga, mida rahvasuu kunagi Näljakülaks sõimas, kuulsa Vändra kalendri-kirjutaja Mats Tõnissoni poeg, fotograaf ja osav kandlemeister Avelinius-Friedemann Tõnisson aga Pillikülaks ümber ristis.Tundus, et iseloomustades piirkonda, mis seotud vähemalt viie tuntud fotograafiategelasega (Mats Tõnisson, Avelinius- Friedemann Tõnisson, Gustav Essenson-Eensoo, Ado Treufeldt ning Arnold Tõnnisson), vääratas korraks ka Viljati keel, kui mõne kuulaja kõrvu kostis Pilliküla asemel Pildiküla nimetus.

Ehedatest muljetest küllastunud, püüdsid žürii liikmed see-järel Türi Kultuurimajas leida „Türi kõneleja 2011“ laureaadi-tiitlile väärilist kandidaati. Žürii koosseisus Türi vallavanem Aivo Prüssel, C. R. Jakobsoni muuseumi osakonnajuhataja Pille Kuulme, Eesti Kodu-uurimise Seltsi eestseisja Andrus Ristkok, näitleja Katrin Saukas, konkursi mõtte algataja Marek Vahula, Türi Kultuurimaja juhataja Ülle Välimäe, Tartu Giidide Ühen-duse esindaja Märt Männik, meistergiid Elina Aro-Ojapelto ja Järvamaa giidide esindaja Ülo Ormus kuulutasid oma esimehe, Järva maavanema Tiina Oraste suu läbi „Türi kõneleja laureaa-diks 2011“ René Viljati.

Üritus loeti kordaläinuks. Türi Muuseum saab lisamaterjali linna lähiajaloost ning uute konkursside korraldamine saab toe-tuda toimunud ürituse kogemustele.

KOMMENTAAR:

Ettevõtmine igati kiiduväärt ja alati võiks juurde tuua uusi piirkondi. Üritus aitab propageerida nii linna kui ka valla ajaloolisi kohti ja sündmusi. Linnale on kasuks ka see, et inimeste mälestused ei jää ainult suusõnaliseks, vaid igast tööst jääb Türi Muuseumisse alles ka kirjalik variant, mida on tulevastel ajaloohuvi-listel võimalik täiendada ja täpsustada.

Rene Viljat, osaleja

Kevadpealinna ürituste sari on jõudnud lõpusirgele: sel nädalal antakse koos suve algusega tiitel üle suvepea-linnale Pärnule.

ÜLLE VÄLIMÄ[email protected]

Kevad 2011 on ajalooks saanud. Türi ja türilaste jaoks on iga ke-vad eriline, sest ootame ju põne-vusega pealinna tiitli saamist. See toob kaasa suurel hulgal üle-riigilist tähelepanu, aga ka kuh-jaga kohustusi ja vastutust.

Kevadpealinna sündmusi sirvides peab ütlema, et sellel aastal tulid need eriti toredad, mitmed ka esmakorsed. Juba avapidustused olid teisiti,

sest teiste teemapealinnade esindused võtsid vastu kutse saabuda Türile koos oma kultuurikollektiiviga. Sellest tuli üks igavesti vahva kevade tervituspeoõhtu.

Esmakordne oli 1. aprilli Tulbipäev, kus saime imetleda 50 erinevat tulbisorti, kuulata loenguid ja teha tulbiteema-tikaga tegevusi, tulbihuvilisi tuli kohale murdu.

Seekordne Jazzkaar saabus Türile väliskülalistega Brasiiliast ja Eesti suurepäraste muusikute-ga. Tähistasime laste Murumoo-ri mängupargi 1. sünnipaeva koos lõbusate maskottidega, kes olid selleks tähtpäevaks Türile saabunud. Esimest korda valiti Türi kõnelaja 2011, kelleks sai

René Viljat. Türi laululinnuks 2011 valiti Kuldar-Helior Saarse. Viimasesse kevadkuusse mahtus ka üle-eestiline brassansamblite kokkusaamine koos külalisan-samblitega NATO orkestrist ja Leedust.

Suure huvi osaliseks said meie suursündmused: XXXIV Türi lillelaat, mis kulges omas tavapärases voolus täis päikest ja rõõmsaid inimesi, Türi kevad-festival toimus 5. korda, näida-tes oma kõrget professionaalset taset ja kandes seekord pealkirja “Tähistaevas“, Hea Toidu Festi-val – Grillfest tõi kokku suurel hulgal grillihuvilisi nii lähedalt kui ka kaugelt.

Oma kindel koht kevad-pealinna sündmuste rivis on

näitustel, noortesündmustel, talgupäeval, erinevatel kontser-tidel-etendustel. Ja loomulikult on türilased väga sportiarmastav rahvas, seepärast on eriliselt läbi mõeldud ka spordiprogramm.

Midagi siin ilmas ei juhtu niisama, kõigi kevadpealinna programmis olevate arvuka-te sündmuste planeerimise, korraldamise eest vastutavad suure südamega entusiastli-kud ja suurt tänu väärivad inimesed.

Minu suurimaks naudinguks sellel kevadel oli kevadpealinna meeskonna üksmeel ja vastutus-tundlik tegutsemine. Aitäh kõigi-le, kes korraldasid, kes osalesid ja kes oskasid elu ilusamaks muuta nähes kevades midagi erilist.

Kevadpealinn astub suvveMurumoori mänguväljaku esimest sünnipäeva oli kogunenud tähistama värvikas seltskond: lisaks väljakul ringi askeldanud lastele ja arvukale maskotiseltskonnale said oma õnnitlused edastada kõik soovijad. Pildil on Murumoori tervitamas laululapsed Teet Reier

René Viljat kuulajatele Türil tegutsenud fotograafi de lugu tutvustamas. Türi Muuseum


persoon

Aastatepikkune visa töö ning õpingud on viinud ku-nagise eduka noorkabetaja ja Türi linnavalitsuse juristi Rainer Siimu Tokyosse Keio ülikooli, kus hetkel on lõpu-sirgel doktorikraadi taotle-mine juuraõppes.


Kevadpealinna Türile on Rainer jõudnud pärast kolme-aastast vaheaega. „Seekord õnnestub mul siin ka jaanipäev vastu võtta, kauges Jaapanis sellist püha pole,“ sõnab Rainer naerdes.

Tõusva päikese maa on olnud Raineri koduks pea ka-heksa aastat. „Ma ei oska täpselt põhjendada, miks, aga mulle meeldib Jaapanis. Alustasin jaa-pani keele õpingutega juba Eesti Humanitaarinstituudis 14 aastat tagasi. Aastal 2001 Jaapani riigi antud toetus tutvumiseks sealse elu ja keeleõppega lisas vaid in-du,“ räägib Rainer. Veetnud paar aastat kodumaal, võimaldas taotletud stipendium tal jätkata õpinguid Tokyos Waseda ülikoo-lis, millele järgnes magistrikraadi omandamine Keio ülikoolis, mis on üks vanimatest Jaapani üli-koolidest.

Raineri ütlust mööda on Tokyos olemas väike eesti ko-gukond, kuid kokku saadakse harva. „Varemalt korraldas Jaa-pani Eesti saatkond paar korda aastas kokkusaamisi, kuid pärast eelmisel aastal toimunud saadi-kute vahetust pole ka enam neid üritusi.“

Keeleõppeks kulub aastaid

Lapsepõlvest on meelde jäänud ütlus, et keeruline nagu hiina keel. Aga ega see jaapani keelgi lihtsam ole. „Kindlasti on jaapani keel eestlasele ras-ke, eriti veel kirjakeel. Õigesti teevad muidugi need, kes alus-tavad keeleõpet kirjamärkide ja grammatika õppimisega, mitte kuuldud fraaside meeldejätmi-sega. Korrektse jaapani keele omandamine nõuab aastatepik-kust iseseisvat õppimist. Samas on ka Jaapanis kasutusel palju erinevaid dialekte. Kui meil saab Tallinna inimene üldiselt ikkagi aru, mida võrumaalane räägib, siis seal ei pruugi Tokyo elanik näiteks mõista Shikoku saare asukate juttu.“

Samuti mõjutab Raineri sõnul oluliselt keelekasutust inimese positsioon ühiskonnas. „Võin tavaliselt näiteks mõnda juhuslikku vestlust pealt kuu-lates öelda, kas tegemist on ülemuse ja alluva, vanema ja noore inimese, mehe ja naise vahelise vestlusega. Selline jaapani keele kasutus tuleneb hierarhilisest ühiskonnast, mis võimaldab keele abil seal oma positsiooni määratleda. Jaapanis on äärmiselt tähtis teada, kuidas ja millisel viisil kellegi poole peab

pöörduma,“ lisab ta.„Kui kuulata näiteks seda,

kuidas suhtlevad ülemused oma alluvatega, siis julgeksin öelda, et mujal maailmas oleks kohati tegu lausa kriminaalasjaga. Te-gemist pole siiski mitte füüsilise, vaid sõnalise vägivallaga. Jaa-panlastele õpetatakse juba koo-lis, et liidriks olemine tähendab vastutuse võtmist. Seetõttu teab iga juhtivtöötaja, et kui miskit ei lähe nõnda, nagu peab, siis ei vallandata mitte eksinud tööta-jat, vaid tema otsene ülemus.“

Elu kui lõputu rügamine

Jaapanlase elu ongi Raineri arvates üks lõputu rügamine. „Puhata saab seal vaid laste-aialaps ja pensionär, kogu üle-jäänud elu on meeletu õppimine selleks, et kõrgkooli pääseda, mis võimaldab head töökohta saada, ning sealt edasi enese-ohverdav töötamine. Töökoha saamisel võib pensionini muretu olla: kuus päeva tööd nädalas on kindlustatud. Kümnepäevase puhkuse aastas saab taotleda vaid mõjuval põhjusel.“

Keskkooli kolm viimast lõpuklassi on Raineri sõnul tuu-pimine hommikust õhtuni, kõik ikka selle nimel, et kõrgkooli pääseda. „Siis, kui kõrgkooli pääs on kindel, on esimene suur eesmärk jaapanlase jaoks juba saavutatud. See, kui ülikooli ei pääseta, võib mõnele tähendada sõna otses tähenduses elumõtte kaotamist.

Neli aastat nn bakalaureu-seõppes ülikoolis õppimist on võrreldes gümnaasiumiga te-gelikult üpriski lihtne. Näiteks eksamitel võib kasutada loengu-tel kirja pandud märkmeid või õppejõu välja antud raamatuid, kuid rangelt on keelatud ka-sutada koopiaid teiste õpilaste konspektidest. Eesmärgiks on saavutada tudengite aktiivne osalus auditoorses õppetöös,“ selgitab Rainer.

Järgmine oluline etapp on pääs tööle. „Kooliaasta kestab Jaapanis ilma pikemate vahe-aegadeta aprillist märtsini. Aprill on see kuu, kui suured kompaniid hakkavad omale uusi töötajaid värbama, mida tehak-segi üldiselt vaid kord aastas. Siis saadavad ülikoolide viimase kursuse tudengid oma töösoove kümnetesse-sadadesse firmades-se. Jaapani suurest rahvaarvust tingituna on konkurss äärmiselt suur ning kui neil õnnestub töö-koht läbi vestlusvoorude kadali-pu lõpuks saada, on saavutatud järgmine oluline tase, sest nüüd võiks kuni pensionini muretu olla.“

Ühtekuuluvus hästi oluline

Loomulikult võib ülikooli astuda ka teisel katsel ja töökoh-ta vahetada, aga esimesel juhul tähendaks see hoobilt kõrvale-jäämist, sest juba aastane vanu-sevahe seab teravad piirid sinu ja kaasõpilaste vahele. Töökohava-

hetus aga tekitab tööandjates õigustatud küsimusi sinu lojaalsuse suhtes.

Vahepeal püüan anda edasi Raineri selgituse, et Jaapani ühiskondlikus hirarhias kuulub iga ini-mene kas siseringi ehk nn uchi gruppi või välisringi ehk soto gruppi „Välimaa-lasena ei pääse sa esimesse te-gelikult kunagi, kuigi töökohal võid sa olla ikkagi osake si-seringist,“ tõdeb ta. „Kindla uchi grupi moodustab jaapanlastel näiteks perekond, töökollek-tiiv või siis muu tegur, mis neid seob. Näiteks kas või ülikooli pesapalli-meeskonna liikmed on oma uchi grupp. Selline ühte-kuuluvus ja sidemed ühiskonnas on ka karjääri te-gemisel väga tähtis, sest alati on lihtsam pääseda t ö ö l e , kui tu-levases kollek-t i i v i s on juba keegi, kes on näiteks lõpetanud sa-ma ülikooli, mis sinagi.“

Jaapanlased on üldiselt üsna konser-vatiivsed. Seda peab silmas pidama ka nendega suht-lemisel.

„Tege -likult on hästi oluline näiteks Eesti ärimehel, kui ta püüab hakata oma kaupa Jaapanis tu-rustama, uurida pisut rohkem selle kauge maa ajalugu ja kom-beid. Sealses ärikeskkonnas ei sõlmita lepinguid esimesel kohtumisel, see on üpriski pikk ja vaevaline tee jõuda konkreet-sete lepinguteni. Ei piisa ainult äriideest, et viin oma kauba Eestist Jaapanisse ja saan selle eest kohe hunniku raha. See lihtsalt ei toimi.“

Energiat tuleb säästa

Ja mis headesse kommetesse puutub, siis jaapanlane eksimusi ei unusta.

Raineriga rääkides ei saa loo-mulikult üle ega ümber tänavu 11. märtsil toimunud maaväri-nast ja sellega kaasnenud hiidlai-nest, mis võttis kodud kümnetelt tuhandetelt jaapanlastelt. „See oli kohutav katastroof, need, kes ei jõudnud hiidlaine eest põge-neda, kaotasid oma elu, enamu-ses kahjuks vanemad inimesed. Teised, ellujäänud, elavad aga

tänaseni ajutistes varjupaikades, koolimajades, võimlates.“

Riigipoolse abina on Raineri sõnul hakatud kriisipiirkonda ehitama nn barakitüüpi ela-muid. „Selleks et elamispinna jaotus oleks võimalikult õig-lane, toimub majades olevate ruumide jaotamine loosimise teel. Need, kellele loosiõnn naeratab, saavad lepingu alu-sel omale paariks aastaks uue kodu, teised peavad veel pisut ootama.“

Maavärin põhjustas ener-giakriisi ja looduse saastumise. „Tänaseks on küll lõppenud elektrikatkestused, kuid ener-giat peab säästma igal sammul. Töökohtades on välja lülitatud konditsioneerid, mõnes kohas ei tööta isegi liftid. Kodudesse saadetakse meeldetuletusi elekt-riseadmete täielikust väljalülita-misest nende mittekasutamise ajal. Peale õnnetuses kannatada saanud Fukushima on Jaapanis veel mitmeid tuumajaamasid, kuid Jaapani energeetikasüstee-mid on nii seatud, et kriisis vaev-

leva idaosa varustamine täienda-va elektrienergiaga läänepoolsest Jaapanist pole võimalik.“

Veelgi õnnetumas olukorras on katastroofipiirkonna põllu-pidajad ja kalurid: kuigi nende toodang enamasti ei ületa radioaktiivsuselt kehtestatud nõudeid, ei riski inimesed nende tooteid osta. See tähendab ühte – pole tööd ega ka teenistust.

Kui tokyolase jaoks algab maaelu esimesest äärelinna põllulapist, siis Raineri arvates on saareriigi loodusel pakkuda vägagi maalilist pilti. Nii on ka kohaliku toiduga. „Eestlasena tunnetan, et Jaapani köök on mulle igati sobilik, kahju ainult, et Eestis ei saa näiteks korralik-ku sushit.“

Kui pärin nüüd Rainerilt, mida toovad tema jaoks lähi-aastad, on vastus kiire tulema: „Tuleb ülikool lõpetada, seejärel saab alustada tööd õppejõuna. Tunnen, et Jaapan on minu ko-du ja tulevik, samas olen ma aga alati valmis oma teadmisi ning oskusi ka Eestis jagama.“

Rainer Siim: meie mees Tokyos

Ülle Kuldkepp

KOMMENTAAR

JÜRI SIIMisa

Eks igal isal ole hea meel, kui poeg astub tema jälgedes. Minu järgi hakkas ta mängi-ma kabet. Seda edukalt, olles arvestatav noormängija vaba-riigis ja kuuludes ka vabariigi noortekoondisesse.

Imetlen tema sihikindlust eesmärkide saavutamisel. Nakatatud Aasia kultuurist ja keelest, lõpetas ta erialatöö kõrvalt humanitaarinstituu-di. Kuna see kauge kultuur teda väga huvitas, siis saavu-tas selle, et alustas õpingute-ga Tokyos Waseda ülikoolis juura erialal ja nüüdseks on ta jõudnud lõpusirgele õpin-gutega doktorantuuris. Enda huviorbiiti Rainer haaranud ka Korea, sealse keele on ta omandanud õpingute kõrvalt.Oma tulevikku näeb ta ainult selles kauges kultuuris elades. Muidugi on see mõnevõrra kurb, kuid kui tema on rahul, olen mina ka.

MARGIT LUGNAkunagine Türi linnavalitsuse sekretär

Rainer oli omandamas juris-ti kutset, kui ta 1993. aastal Türi linnavalitsusse praktika-le tuli. Linnasekretärina pidin olema tema juhendaja.

Tegelikult oli Rainer arukas noormees, nii et õppisin palju hoopis temalt. Kui ta esialgu tundus tagasihoidliku inimesena, siis teda tund-ma õppides võis leida palju jooni, mida tavaliselt tema-vanuste noormeeste juures ei märka. Ta oli hea kuulaja, analüüsija ja hea kasvatusega.Soovin talle kindlasti palju kordaminekuid.

RAINER SIIM

Sündinud 1972 TürilLõpetanud 1991 Paide keskkooli1991–1993 Tallinna ma-janduskool, õigusteadus, keskastme jurist1993–1994 Türi linna-valitsus, korteriosakond, jurist1994–1995 Eesti kaitse-vägi1995–2001 Justiitsminis-teerium, Eesti äriregistri projektijuht2001–2002 Teadustöö stipendium Jaapanis, Japan Foundation, Eesti ja Jaapani äriregistri võrdlev analüüs1997–2003 Eesti Huma-nitaarinstituut, Aasia õppetool, Jaapani suund B. A2004–2006 Waseda ülikool, Tokyo, õigussteaduskond2006–2008 Keio ülikool, Tokyo, õigusteaduse ma-gister2008 – Keio ülikool, õi-gusteaduskonna dokto-rantuur


suvelugu

Millega kostitab kevadpealinn Kevade kohvikAsukoht: Hariduse1, Türi linn.Avatud: pühapäevast neljapäevani 11–20, ree-del ja laupäeval 11–22.Menüüs: supid, praed, magustoidud jasalatid.Hinnad: buffet’ lõunat hinnaga 3.50 paku-’takse kella 11–14.30, praadide hinnad on vahemikus 5.50–8.50 eurot.Mida soovitavad suvisele külastajale: pardisalat, mis sisaldab värskeid salatilehti, granaatõuna, pardilihalõike ja kastet. Hind 3.50eurot. Proovimist vääriks ka lambakarree, sest sellise hinnaga nagu Türil seda praadi pakutakse, pealinna söögi-kohtadest ilmselt ei leia.Lisateenused: võimalus tellida catering teenust.Hinnang: kena koht linna külalisele, samuti linlasele endale, kui soov nautida koos kultuuri ja head toitu, asub ju kohvik kultuurimajas. Loo-mulikult võib toitu ka eraldi nautida, sobiva ilma korral saab seda teha ka välisterrassil.

Jaama kohvikAsukoht: Jaama 8, Türi linn .Avatud: esmaspäevast laupäevani 11–17.Menüü: kindlasti kaks pävapraadi ja supp, lisaks a la carte toidud, kiirtoidud.Hinnad: Päevapraad 2.60 eurot, ala carte toidud 2.60–4.70 eurot.Mida soovitavad suvisele külasta-jale: pasta singi-koorekastmes.Lisateenused: välisürituste toitlustamine, toitu kaasa ostes saate selle tasuta termokarbis.Hinnang: kindlasti sobiv koht teekonnal korraks aeg maha võtta ning teha pisuke kehakinnituspaus. Püsikundedeks nii kohalikud töömehed aga ka kontorite töötajad, samuti on üksjagu turiste. Ei asu küll peatänava ääres, aga raudteejaamast peaks selle vajaduse korral kenasti üles leidma.

Kohvik Kadri TareAsukoht: Paide 10, Türi linn.Avatud: iga päev 7–21.Menüüs: suppe alati kaks, praade üle kümne, magustoidud, pirukad.Hinnad: päevapraad alates 2.88, praadide hinnad jäävad vahe-mikku 3.52–6.07.Mida soovitavad suvisele külastajale: toorsalat feta juustuga, hinna-ga 1.92 eurot.Lisateenused: toas ja õues saab toitlustada korraga vähemalt 30 inimest.Hinnang: hea asukohaga kohvikul on juba varahommikul võimalus oma külalisi värskete saia-kestega kostitada. Lisaks püsikundedele, kes harjunud pea kahekümne tegutsemisaasta jooksul kauplust ja kohvikut külastama, satub sööjate sekka ka bussitäite kaupa turiste.Veebileht: www.kadritare.ee

Türi Kolledži kohvikAsukoht: Viljandi 13b, Türi linn.Avatud: esmaspäevast laupäevani 11–20, pühapäeval 11–18.Menüüs: iga päev on menüüs supp ja kolm päevapraadi, päevapraadide hinnad 2.25–3.55 eurot. Pitsade hinnad väikestel 2.45–4.10 ja suurtel 4.85–8.30 eurot. Mida soovitavad suvisele külastajale: kindlasti võiks see olla Türi pitsa, mille koostises hakkliha, sink, peekon, marineeritud kurk, küüslauk, sibularõngad ja poolterav kaste. Hind väiksel pitsal 3.40, suurel 6.40 eurot.Lisateenused: on võimalik erinevaid sündmusi tähistada. On kaks eraldi saali, üks neist on suurem, kuhu mahub 50 inimest, ja väiksem ruum, kuhu mahub 12 inimest.Hinnang: Kindlasti parima pitsavalikuka söögikoht Türil. Et külastaja menüüd liiga üks-luiseks pidama ei hakkaks, üritatakse seda pidevalt värskendada ja hamburgerit ei pakuta.

Türi külalisel on suvel võima-lus valida ligi kümne söögi-koha vahel. Kõhu peaksid täis saama kõik näljased, sest menüüdest leiab nii hamburgeri, friikartulieine kui ka klassikalise seaprae, karbonaadi, rääkimata lam-bakarreest. Samuti peaksid olema taskukohased praa-dide hinnad, mis algavad paarist eurost ega küündi üldjuhul üle kümne.

Kahjutundega peab tõde-ma, et peale ühe, asuvad kõik söögikohad Türi linnas. Vaid Veski-Silla hotell jääb pisut lin-napiiridest väljapoole.

Kui rääkida igapäevastest kundedest, kes meie söögikohti külastavad, siis kohtab nende seas nii kohalikku kui ka suvi-sel ajal läbisõidul olevat eesti-, või välismaalast. Eks viimaste suhtes on eelistatumas olukorras kindlasti peatänavaäärsed toidu-pakkujad.

Valikut on söögikohtades igale maitsele, kes soovib saada klassikalist seapraadi, see saab seda kindlasti Türi sööklast, pitsat kolledži kohvikust ja gril-litud kala Veski-Sillalt. Hinnang roogadele jäägu iga isulise enda anda, nii et jätku leivale!

Süüa saab ka kiireltLisaks kohvikutele-pubidele saab Türil ka kiirtoidusõber oma kõhu täis. Eelmisel kuul alustas tööd sõõrikukubaar Hot Snack mis avatud iga päev kell 10–21. Kilo krõbedaid sõõrikuid mak-sab 5 eurot. Lisaks magusale suu-täiele võib ka soolase saada. Hot snack eine maksab näiteks 4.50 eurot ja sisaldab karbonaadi, sa-latit, friikartuleid ja kohvi.

Kiirelt saab kõhutäie ka eineko-has Türi Burger. Friikartulitest ja paneeritud kanafileest koos-neva eine saab siin 3 euroga. Megaburgeri hind on 2.50 ja tavaline burger maksab 1.80. Omanikud on püüdnud menüüd ka igati täiustada ning nende sõnul on just einel ja burgeritel oma kindel klientuur, kes seda ikka ja jälle ostma tulevad.

KOMMENTAAR

PIRET SIHVERJärvamaa Turismiinfokeskus, infokonsultant

Inimesi on igasuguseid ja nende tahtmised kõiguvad ju ka seinast seina. On persoone, kes eelistavad gurmeeroogasid, toidu nautlemist ja valge-linateenindust, on neid, kel lihtsalt kõht tühi ja sooviks midagi kiirelt ampsata. Ja on neid, kes ei soovi ei esimest ega teist, vaid normaalset tee-nindust ja head sööki. Esimese soovi täitmisega on Türil keeruline aga kuna tegu on nišitootega, poleks võimalik sellist ettevõtet Türil pidada. Teine ja kolmas saab Türil rahuldavalt kõhu täis. Nii väikese linna jaoks nagu Türi on söögikohti piisavalt, arvan.

Olen klientidelt kuulnud, et igatsetakse Saara kohvitoa järele, küllap oli selles söögikohas midagi erilist, et meelde jäi. Hetkel tundub kõige tegijam Kevade kohvik, jutte selle toorjuustukoogist liigub kaugemalgi.

´


oma külalisi suvel

Onu Riho ja SugulasedVõistkonna liige Lilli Tõrv selgitab: Meie töö teemaks oli tulnukate küpsetatud kihiline grillitud õun. Esimeseks kihiks oli tavaline õunaviil, millele kandsime riivitud õuna ja kaneelisegu täidise kihi. Siis järgnes õunaviil, mis oli immutatud halvaa, rummi, mee ja mandlilaastude seguga. Nii kerkis meie kihiline töö õunasuuruseks ja siis asetasimegi selle grillile. Serveerisime jäätise ja jaapanipärase maitseainega, taldriku asemel kasutasime koduaiast pärit ploomipuu suuri “seibe”. Alumiiniumist ja klaasist enda valmistatud uus grilliaparaat meenutas ehtsat UFO-laeva, seepärast esitlesidki tööd tulnukad omas keeles ... piibitades.

Türi GrillitrioVõistkonna kapten Robert Kuusik selgitab: Fantaasiaroa soolaseks toiduks grillisime sea välisfi leed, millele tegime punase veini marinaadi. Kaunistuseks oli kõrval dekoratiivselt lõigatud tomat, pärlsibulad, maitseroheline ja salatileht. Fileetüki peale panime Hiina kastet. Joogiks pakkusime punast veini. Magustoiduks tegime grillkooki. Koogil oli kolm kihti. Kihtide vahele panime banaanilõike ja kohupiima, peale grillisime ananassi, virsikut ja kiivit.

Türi Lastekaitse ÜhingSnäkivardad SIIL UDUS.Poolik toores peakapsas, millel on silmad, nina ja suu on kujundatud snäkivarrastega. Snäkivarrastele on lükitud marineeritud pärlsibulad, šampinjonid, saiakuubikud, minimaisitõlvikud, viineritükikesed ning erinevast juustuvalikust juustukuubikud. Snäkivardad on kuumal söel kergelt grillitud. Siili ümbrus on kaunistatud värske kurgi ja tomatilõikudega, mis on maitsestatud soola ja musta pipraga, et oleks hea snäkivardale ka salatit juurde hammustada.Kapten: Dima Onegin

Türi MalevÕunapomm. Õun kooriti seest tühjaks, grilliti ja pandi müts uuesti peale. Õunapommi sees oli üllatus – grillitud šampinjon sinihallitusjuustuga ning grillitud pirni viil.Kapten: Marge Pener

Grillfestil valmistati fantaasiatoite

Järva Tarbijate Ühistu Türi söökla

Asukoht: Viljandi 11, Türi linn.Avatud: tööpäevadel 9–16.

Menüüs: iga päev on menüüs kaks suppi, seitse praadi ja neli magustoitu

Hinnad: supi täisportsjoni hind on 1 euro, praadide hinnad jäävad vahe-mikku 1.60–2.60, magustoidu hind 0,77 eurot. Peolaua maksumus on alates 6.60 inimese kohta. Mida soovitavad suvisele külastajale: paneeritud šnitsel keedukartuli ja toorsalatiga. Koduse maitsega toitude maitsestamiseks kastutatakse enamasti kohalikke maitsetaimi ja köögivilju. Toitu-de juurde pakutakse ka omavalmistatud sinepit. Enimtellitavad ongi sealiha magushapus kastmes, ahjukarbonaad, Türi šnitsel, risotod. Magustoitudest meeldivad külalistele vahud, leivasupp ja pann-koogid.Lisateenused: ruumid sobivad peresündmuste – sünnipäevad, peied ja pulmad – tähistamiseks. Sa-muti valmistatakse toitu koduste pidude jaoks, seejuures kasutatakse ainult oma toodangut: kana-rullid, lihavorstikesed jne.Hinnang: kes tahab maitsta nostalgilises keskkonnas klassikalist kodumaist toitu, see on siin ala-ti teretulnud. Lisaväärtuse annab ka ehk teadmine, et söökla tegutseb praegustes ruumides juba 1950ndate lõpust.

Veski-Silla hotellAsukoht: Türi vald, Türi-Alliku.

Avatud: iga päev hommikul kella seitsmest, kuna ho-telli külalistele hakatakse siis pakkuma hommikuei-

net.Menüüs: supid, praed ja magustoidud.Hinnad: praad koos eelroaga 8 eurot, sama

hinnaga saab prae koos magustoiduga. Euro rohkem tuleb maksta komplekti eest eelroog, praad

ja magustoit. Grillitud forell maksab 11 eurot kilo, kohv või tee 1 euro, õlu 2 eurot, puljong pirukaga 2 eu-

rot.Mida soovitavad suvisele külastajale: grillitud forell kartuli, toor-

salati ja külmkoorekastmega. 1,2kilosest forellist valmistatud praad maksab um-bes 15 eurot ja sellest peaks jaguma 2–4 inimesele.

Lisateenused: saab korraldada erinevaid üritusi, alates juubelitest ning lõpetades firma suvepäevadega. Hinnang: Veski-Sillal saab suvel ühendada meeldiva sööginaudingu kasuliku tegevusega – nimelt saab oma taldrikutäie eelnevalt kalatiigist välja õngitseda. Kellel selleks huvi ega aega pole, saab forelli kahvaga kalapuurist kätte. Toidu lõppmaitset see aga kuidagi ei kahanda.Veebiaadress: www.veskisilla.ee

Pubi Krahv DraculaAsukoht: Viljandi 9, Türi linn.Avatud: pühapäevast neljapäe-vani 10–22, reedel ja laupäeva 10–24.Menüüs: supp, praed ja jäätis,

samuti hamburger ja friikartulid.Hinnad: päevapraad 3.50 eurot,

praed 4.50–7.50 eurot, supp 2.50 ja hamburger 2 eurot.

Mida soovitavad suvisele külastajale: ma-japraad mis koosneb sealihast, šampinjonidest, ahju-

kartulist, toorsalatist ning kastmest, maksab 6.50.Lisateenused: ürituste korraldamiseks on ruumi 60nele inimesele. Soojal ajal on

söömiseks võimalik kasutada ka välisterrassi.Hinnang: suvel leiavad siin sobiva söögikoha lisaks kohalikele ka läbisõitjad, sest tihti võib

pubiesises parklas näha võõramaiste numbrimärkidega tsikleid.

TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2011

Presidendi tuli jõuab TürileVallavanem Aivo Prüssel osaleb 23. juunil toimuval Võidupüha ja Maakaitsepäeva tähistamisel Järva-Ma-disel ning toob Vabariigi Presidendi saadetud võidu- ja jaanitule Türile. Laternas tuli jääb Kaitseliidu Järva Maleva (Väike-Pärnu 6B) trepile, kust soovijad saavad orientee-ruvalt kella 17st võtta oma jaanitule süütamiseks võidutule. Valla-valitsus tuletab meelde, et kõigi lõkete, mille läbimõõt on üle 3 m, ja kõigi avalike lõkete asukoht tuleb kooskõlastada päästeametiga. Jaanitule tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustuta-da need veega.

Turvalist jaanilaupäeva!TÜRI VALLAVALITSUS

Tallinnas esineb üle 420 türilase1.–3. juulini Tallinnas toimuvale koolinoorte XI laulu- ja tantsu-peole “Maa ja ilm” pääsesid Türi valla koolides ja kultuurimajas tegutsevatest noortekollektiividest vaid parimatest parimad. Lau-lu- ja tantsupeole sõidab kolmteist koori, kolm tantsurühma ja orkester, kokku 424 lauljat, tantsijat, pillimeest koos juhendajate ja saatjatega. Türi Vallavalitsus tagab valla kollektiivide transpor-di Tallinnasse ja tagasi ning tantsurühmade ja mudilaskooride liikumise proovidesse. Tantsijate proovid algavad pealinnas ju-ba 27. ja 28. juunil ning orkestril 30. juunil. Lauljad sõidavad proovidesse 1. ja 2. juulil. Täpsem info kollektiivide juhtidelt.XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” algab 1. juulil kell 19, 2. juulil kell 20 toimub tantsupeo teine etendus ja 3. juulil kell 9 rongkäik, mis jätkub umbes kell 13 laulupeoga.

Soovime turvalist, elamusterohket ja rõõmsat pidu!KATRIN SOOMETS

kultuuri ja välissuhete spetsialist

Vald müüb kortereid ja kinnistuidVallavalitsus võõrandab otsustuskorras eelläbirääkimistega pak-kumise teel kolm kinnistut ja viis korteriomandit.

Eelläbirääkimistega müügis olevatest kinnistutest kaks asuvad Türi linnas aadressidel Paide tänav 12 ja Roheline tänav 5 ning üks Arkma külas, kus on müügis kinnistu Arkma Seltsimaja.

Korteriomanditest on pakkumises Arkma külas asuvas Arkma elamus korterid 6, 7 ja 8, Türi linnas korter Telliskivi 4–7 ja Ka-balas korter Pärna tänav 10–8. Kinnistute ja korteriomandite võõrandamiseks eelläbirääkimistega pakkumisel lisatingimusi ega alghinda kehtestatud ei ole. Eelistatakse suuremat hinda ning kinnistut ei müüda ebamõistlikult väikese hinna eest.

Eelläbirääkimisega pakkumisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud ja selleks tuleb esitada avaldus Türi Valla-valitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213, Türi vald.

Eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tut-vuda valla kodulehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

SIGNE TÕÕTSUvarade arvestuse spetsialist

8

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Abivallavanem Vahur Salom, osalesid Tervise Arengu Ins-tituudi korraldatud koolitu-sel Taanis. Millest koolitusel räägiti?

Koolitusel räägiti erine-vate osapoolte tulemuslikust kaasamisest paikkonna terviseedendusse.

Täpsemalt Taanis toimu-vast tervisedendusest, mis on seal kohaliku omavalitsuse ülesanne. Oma kogemusi ja-gasid endiste tööstuslinnade Horsensi ja Randersi esindajad, kes siiani lahendavad eelmise sajandi majanduskriisiga tek-kinud töötuse tagajärgi, nagu mitmendat põlve töötud, sot-siaalsed probleemid, inimeste motiveerimine, rehabilitatsioon jne. Samas on Horsensi ja Randersi linna tervisedendused oma ülesehituselt erinevad.

Selgita palun täpsemalt.80 000 elanikuga Horsensi

linnas on tervise edendamisel koondatud kõik linnavalitsuse osakonnad ühtsesse mees-konda, kes tegelevad inimeste tervise, heaolu ja probleemi-dega, mis kahjustavad inimese tervist. Tegutsetakse deviisi all “Tervis kõigile”. Tegeletak-se selliste teemadega nagu sotsiaalne võrgustik, inimeste kaasamine, tervislik toitumine, vaimne tervis ja turvaline kesk-kond. Tervisedenduse keskuses on tööl kümme inimest, neist kolm põhikohaga, kolm tegele-vad projektidega, neli on osalise tööajaga. Keskust külastab aas-tas üle 10 000 inimese. Keskuse ruume saavad tasuta kasutada väga erinevad inimeste grupid kooskäimiseks ja ürituste kor-raldamiseks. Isegi õhtupoolsel ajal, kui seal ei viibi ühtegi keskuse töötajat, usaldatakse inimesi ja nad saavad spetsiaal-se kaardiga ruume kasutada. 2010. aastast lisandus linna elanikkonna vananemise tõttu vajadus otsida lahendusi eakate inimeste heaolu tagamiseks.

Lähenetakse inimkeskselt, enamiku tegevusrühmadega tegelevad vabatahtlikud, keda keskuse andmetel on praegu juba 5000 inimest. Samuti on

koostatud vabatahtlike arengu-kava aastani 2015. Praegu on vajadus kaasata vabatahtlikke lasteaedades ja koolides, samu-ti erivajadustega inimeste ette-võtluse arendamisele. Taani on eesmärgiks seadnud, et 2015. aastaks on iga teine kodanik vabatahtlik.

Horsens oli üks esimesi ter-vislike linnade liidu liikmeid. Aktiivselt tegeldakse Horsensi linna kui tervisliku linna tutvustamisega. Ollakse seisu-kohal, et inimestel peab olema võimalus rääkida oma problee-midest, muredest ja suhelda.

Kuidas on Randersi linnas?90 000 elanikuga Randersi

linnas ehitatakse uut tervisekes-kust, kuhu koondatakse asutu-sed, kes tegelevad inimese ter-visega – arstid, rehabilitatsioon, vanadekodu jne. Osa pindasid antakse rendile firmadele, kes tegelevad tervisedendamisega (tervislike toiduainete müümi-ne, jõusaalid jne).

Terviseprofiil on koostatud igale täiskasvanud inimesele. Profiilist tulenevalt keskendu-takse rühmatöödes erinevatele inimeste tervise probleemidele: füüsilise aktiivsuse tõstmine, ennetustöö ja tervist hoidva keskkonna loomisele.

Randersi linnas koondatak-se erinevaid huvigruppe, kes siis rühmatöödes selgitavad välja valupunktid tervisedenduses ja edastavad need poliitikute-le seisukoha võtmiseks ning erinevatele institutsioonidele täitmiseks..

Randersi linn on enam panustanud rehabilitatsioonile, kuhu tulevad operatsiooni läbi teinud (2000 inimest aastas), suitsetajad, vähihaiged, süda-mehaiged, kombineeritud hai-gustega inimesed, õnnetuste all kannatanud ja lihtsalt üksi ela-vad vanurid. Rehabilitatsioonis viibivate inimeste osas on väga tihe koostöö esmatasandi arsti-abi osutajatega.

Randersi keskuse töötajad on käivitanud rida huvitavaid projekte tervisedendamise valdkonnas. Rohkem pööra-takse tähelepanu kooliõpilaste

tervisele. Näiteks projekt, kus mängu abil räägitakse I klassi lastele tervisest, toitumisest, hügieenist, sõprusest, perekon-nast ja liikumisest. Alates 1994. aastast toimib laste hamba-projekt, kus kõik 8kuused kuni 18aastased lapsed läbivad iga 15 kuu järel hambakontrolli. Kui projekti alguses oli erine-vaid probleeme hammastega 30%, siis käesoleval aastal ai-nult 2,3% lastel.

Mida nähtu põhjal saaks Türil rakendada?

Rohkem türilikum tundus mulle Randersi linna lähene-mine, see ühtse keskuse mõte. Võib-olla sellepärast, et meil on olemas Türi tervisekeskus ja vast sellepärastki, et meil pole nii arenenud vabatahtlikku te-gevust kui Horsensi linnas. Taa-nis teevad erinevad valdkonnad omavahel suurt koostööd.

Meiegi juba räägime koos-töö vajadusest, küll suudame seda ka tegema hakata. Are-nemas on vabatahtlik tegevus. Korraldatakse talguid, aina rohkem koonduvad vabataht-likkuse mõtteviisi omaks võtnud ühendustesse, loodud on mitmed MTÜ-d. Kuid puudub koondatus ja tegevuste koordineeritus, tegutsetakse piltlikult nii, et parem käsi ei tea, mida vasak teeb. Kui see koostööd kokku viiv jõud ka tegudesse jõuaks, kas siis kes-kuses olevates ettevõtmistes töötavate inimeste näol või valdkondadepõhiselt, peaks ka Türil tervisedenduses asjad muutuma. Kohalikul omavalit-susel peab olema juhtiv koht inimeste tervise parandamisel.

Meil pole vaja kedagi ko-peerida, kuid nähtu põhjal saab oskuslikumalt edasi tegutseda. Võimalik on nii mõndagi nende tegemistest üle võtta ja raken-dada meil Türil kui ka Eestis.

Suur töö on meil teha selles osas, et inimesed ise hakkaksid mõtlema oma tervise peale, et me oleme enam valmis aitama teisi, kes on hädas, et meie va-batahtlike tegevus ei hääbuks.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Taanist eeskuju otsimasEesti delegatsioon Taanis. Erakogu

Rohevahetus saab teoksTüri vallas esimest korda toimuv rohevahetus saab teoks linna 85. sünnipäevanädala ühe sündmu-sena 6. juulil algusega kell 12 kesklinna pargis.

Rohevahetusele tuuakse kilpjalgu, kallasid, ratsuritähti, kukeharjasid, pelargone, prii-mulaid, nartsisse, iiriseid ning mitmeid püsililli pinnakatteks ja kiviktaimlasse.

Samuti on sel päeval avatud mitmed koduaiad rohevahetu-seks kohapeal. Nimekirja avatud koduaedadest saab 6. juulil kell 12 kesklinna pargist.

Kel on soovi veel oma tai-medega rohevahetusele tulla või neid oma koduaias pakkuda, on oodatud teada andma tele-fonidel 384 8257, 5332 4268 (Reelika Marrandi).

REELIKA MARRANDI haljastusspetsialist

Lisandub info-stendeTüri vald asendab Oisu ja Ka-bala rahvamaja ning Taikse Kultuurimaja olemasolevad in-fostendid uutega. Kabalasse ja Taiksesse pannakse üks ja Oisu kaks kultuuriinfostendi. Oisu ja Kabala infostendid saavad olema jalgadel ning Taiksesse paigaldatav läheb kultuurimaja seinale.

Leader programm toetab kultuuriinfostendide paigaldust 1977.93 euroga, kokku läheb veel enne talve toimuv stendi-de ülespanek maksma 2637.24 eurot.

Türi eakad said esinemisriidedTüri eakate klubi Ehavalgus sai Leader programmi toel uued 619.98 eurot maksvad esine-misriided. Naised said uued seelikud ja pluusid ning mehed lipsud. Uutes riietes näeb neid esinemas 30. juulil toimuval Ka-bala laulu- ja tantsupeol.

T ü r i vald toetas esinemisriie-te soetamist 155.58 eu-roga.

Väljakud saavad täiendustKabala ja Oisu olemasolevad mänguväljakud saavad suve jooksul täiendatud mitmete atraktsioonidega. Lisanduvad rippsild, ronila, vedrukiiged, kolmikredelid, karussellid, korv-pallirõngas ja liumägi. Leader programm toetab mänguvälja-kute atraktsioonide täienda-mist 13 043.26 euroga, kokku lähevad uuendused maksma 17 391. 01 eurot.

REEDA KAALarendusspetsialist

Silvi Lukjanov

Türi-Alliku lasteaed sai lastevanemate abiga aia ja aiamaja. Lasteaiajuhataja Tiina Lillepalu sõnul on tänavuse aasta lasteaia hoolekogus sedavõrd aktiivsed lastevanemad, et tegid peaaegu raha küsimata korda lasteaeda ümbritseva aia ja tõid lastele mängimiseks palkmaja. Aia valmistamisel tegid talgute korras tööd Marge Raal koos vanema poja Priiduga, Enn Simson, Enn Rusi, Heiki Pukka ja Kalev Lillemets. Aiamaja toomise lasteaeda organiseeris Rein Oselin. Lasteaia lapsed koos õpetajatega on lastevanematele siiralt tänulikud. Türi-Alliku lasteaias töötab kolm rühma kokku 44 lapsega. Hoolekogusse kuulub viis lapsevanemat.


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Euroopa Liidu väikelinnade ühendus – Douzelage tähistas 20aastast sünnipäeva aastakon-verentsiga, kus võeti vastu kolm uut liiget.

27. ja 28. mail toimus Prant-susmaal Granville’is Euroopa Liidu Väikelinnade Ühenduse 36. aastakonverents, millega tähistati ühenduse Douzelage 20. aastapäeva. Ühendus sai al-guse 20. mail 1991. aastal, mil Euroopa Liidu 12 riigi väike-linnade esindajad allkirjastasid Granville’is harta.

Tähelepanu haridusele ja noortele

Douzelage’i peamine ees-märk on aidata kaasa Euroopa Liidu väikelinnade arengule ning vahetada arenguideid, ühendades Euroopa kodanike arvamusi. Erilist tähelepanu pööratakse hariduse ning noor-sootöö küsimustele. Ka 36.

aastakonverentsil olid noored aktiivselt esindatud. 2011. aasta märksõnaks on noorte vabatahtlik töö. Türi on ühen-duse Douzelage liige 13. maist 2004.

Douzelage’i liikmed teevad koos ühisprojekte. Türi noored ning valla kultuurikollektiivid on aastate jooksul osalenud mitmetes ühisettevõtmistes. Eelmisest aastast meenub Ühendkuningriigi väikelinnast Sherborne’ist Türi valda külas-tanud folkansambel Wessex Morris Men. Nad esinesid vallas mitme kontserdiga ja rikastasid meie kultuurielu ning Türi lillelaata. Tegemist oli nendepoolse vastukülaskäiguga Oisu kapelli visiidile.

Douzelage’i kuulub Leedust Prienai linn, kellega Türi vallal on käsil mitmed ühisprojektid.

Traditsiooniliselt osales Türi vallast aastakonverentsil kolm esindajat – artikli autor peais-

tungil, Laupa Põhikooli õpetaja Riina Rätsepsoo hariduse töö-rühmas ja Türi Noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen noor-sootöö töörühmas.

Aastakonverentsilt jäi kõlama, et Euroopas rahu säilimiseks peavad inimesed omavahel tihedalt suhtlema, et üksteist paremini mõista ja oma maa poliitikuid rahumeelsusele mõjutada. Kogemus on see, et Euroopas on juba üle 60 aasta ilma suuremate sõdadeta hak-kama saadud.

Töökeelteks on konverent-sil nii inglise kui ka prantsuse keel.

Peaistungil kuulasime ja kinnitasime eelmise koosoleku otsuste täitmise ning haridus-komisjoni ning noorte töö-rühma aruanded. Kinnitasime ühenduse 2010/2011. aasta-aruande ja ühenduse liikme-maksu, milleks on 300 eurot liikmeslinna kohta aastas.

Kuni viimase kokkusaa-miseni kuulus ühendusse 24 väikelinna 24 Euroopa Liidu liikmesriigist. Aastakonverentsil võeti üksmeelselt ühendusse kolm uut väikelinna – Skofja Loka Sloveeniast, Agros Küpro-selt ja Triavna Bulgaariast. Edasi

jätkatakse 27-liikmelisena. Juba 27 väikelinna esindaja allkirja sai ka vastu võetud Douzelage’i harta koodeks.

Iga esindaja tegi ettekande eelmise perioodi tööst, ühispro-jektidest ning rääkis järgmise perioodi plaanidest. Lisaks arutati ühiselt läbi mitmeid organisatsiooni korralduslikke küsimusi.

Järgmine kord Slovakkias

Teise päeva lõpuks jõudsi-me niikaugele, et kuulasime ha-riduse- ja noorsoo töörühmade kahe päeva töö kokkuvõtteid ning leppisime kokku järgmise aastakonverentsi kohta Zvoleni linnas Slovakkias 2012. aasta mais.

Aastakonverentsid toi-muvad reeglina kord aastas erinevas liikmeslinnas. Türi võõrustas Douzelage’i ühendu-se liikmeid 2007. aastal. Kui varasematel aastatel korraldati kokkusaamisi kaks korda aas-tas, siis viimastel aastatel on piirdutud ühe kokkusaamisega.

Kellel on Douzelage’i kohta sügavam huvi, saab ühenduse kohta lähemalt infot kodulehelt www. douzelage.org

ÜLLAR VAHTRAMÄEabivallavanem

Väikelinnade ühendus täienes

Riigipoolse toetuse vähenemine ning suured kulud talvisele lu-metõrjele on ammendanud valla eelarvelised vahendid teha suvist tolmutõrjet ning hooldada teid.

Kuna riik vähendas täna-vu teehoiule eraldatavat raha võrreldes 2008. aastaga 75%, tekkis kohe küsimus, kuidase sellega toime tulla. Riigipool-seks ettepanekuks oli, et koha-likel omavalitsustel tuleb paika panna eelistused. Üle 40% Türi valla kulutustest on suunatud haridusele, üle 20% kultuurile ja spordile.

Valla 2011. aasta eelarves on maanteetranspordi real 278 934.59 eurot, millest on tehtud lumetõrjetöid 270 047.66 euro eest ning mitmeid pisiremon-

te ja üksikuid augulappimisi 2306.61 euro ulatuses. Os-tetud ja paigaldatud on kaks bussiootepaviljoni Ollepale ja Villeveresse kogumaksumusega 2336.61 eurot. Seega on 1. juuni seisuga maanteetranspor-di realt tehtud kulutusi 284 088.78 euro eest ning ülekulu on juba 5154.19 eurot. Lisan-duvad teostatud tööd Türi valla avalike teede greiderdamise eest, mis suurendavad ülekulu veelgi.

Samas oleks vaja teha kruu-sateedel tolmutõrjet, vähemalt kaks korda teeääri niita, asfaldi-auke lappida ning sügisel veel kord teid greiderdada. Kõigist nendest töödest oleme seoses nappide rahaliste vahenditega

loobunud. Arusaadav, et paljudel on

valla suhtes eeldatud ootus mit-metele erinevatele toetustele, soodustustele, uute objektide rajamisele jms. Kahjuks ei ole see aga kuidagi võimalik. Tuleb tunnistada, et kipume täna elama üle oma võimete ja valla omatulu ei suuda katta tehta-vaid otseseid kulusid. Kulusid tuleb märgatavalt vähendada ning seni on neid protsentuaal-selt enam vähendatud majan-duse ja keskkonnakaitseliste kulutuste arvelt.

Siinkohal tänan mõistvaid inimesi, kes saavad aru valla raskest majanduslikust seisust ning on nõus loobuma mit-metest valla tehtavatest igati

vajalikest töödest. Esile võib tuua Türi linnas vee- ja kana-lisatsiooniprojekti teostajaid, kes rekonstrueerimistööde lõppedes on teinud objektidel heal tasemel haljastustöid ning paigaldanud linnatäna-vatele uue kvaliteetse katte-materjali.

Meeldetuletuseks erateede omanikele, et järgneval talvepe-rioodil teeb vald lumetõrjetöid ainult neil erateedel, mille koh-ta on vallaga sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping.

Mõistvat suhtumist valla tegemistesse ja ilusat saabuvat suve!

URMAS KUPPmajandus- ja planeeringuosakonna

juhataja

Teed jäävad tolmama

Juuli viimane laupäev on Kaba-la küla jaoks olnud oluline juba aastast 1972, mil toimus VI Ka-bala laulupäev. Tänavu toimub 30. juulil Kabala 45. laulu- ja tantsupidu. Need iga-aastased suursündmused on toonud ja toovad ka tänavu väiksesse Kabala külla endisi elanikke, erinevaid esinejaid ja kontserdi-külastajaid.

Nii kogunevad laulu- ja tantsupeo eelõhtul, 29. juulil, Kabalas kunagise puhkpilli-

orkestri Kutter vilistlased ja tähistavad kooli vilistlaste baa-sil loodud puhkpilliorkestri 5. aastapäeva. Kõik Kabala puhk-pilliorkestri endised ja praegu-sed mängijad on oodatud alates kella 15st, ööbida saab spordi-hoones ja pidu jätkub 30. juulil laulu- ja tantsupeoga.

Kabala 45. laulu- ja tantsu-pidu algab kell 12 külapäevaga, kuhu on kavandatud mitmed tantsulised, käelised ja meelela-hutuslikud tegevustoad, mõisas

on avatud kohvik ja toimuvad mõisaekskursioonid.

Kell 13 on kõik Kabala küla endised ja praegused elanikud oodatud rahvamajas asuvasse pajatustetuppa, kus kuuleb mälestusi Kabala küla elust ja saab ka sõna sekka öelda. Samas on avatud näitus „Ka-bala laulu- ja tantsupidu läbi aegade“.

Õhtune kava algab kell 17.30 esinejate rongkäiguga ning kell 18 lauljate, tantsijate

ja pillimängijate kontserdiga. Laulu- ja tantsupeo lõppedes algab tantsuõhtu ansambliga Igihaljas Seitse.

Pärast kontserti on kavas korraldada ka vana GAZ tüüpi autoga retk Meossaare kabe-lisse.

Täpsem teave Kabala Rah-vamaja kodulehel, telefonil 5300 3987 või e-posti aadressil [email protected].

KATRE SAARKabala Rahvamaja juhataja

Kabala pidu algab külapäevaga

Vallavanem kinkis kunstnikele Türi linna 85. sünnipäevaks valminud meene. Vallavanem Aivo Prüsseli sõnul on tal hea meel, et 13 kunstnikul on side Türiga sedavõrd säilinud, et neil tuli mõte korraldada linna 85. sünnipäeva puhul ühisnäitus. Tänutäheks kinkis ta näituse avamisel kunstnikele linna sünnipäevaks valminud klaasid. Kunstnike ühisnäitus avati Türi kultuurimaja galeriis 15. juunil ja see jääb avatuks kuni 21. augustini.

Silvi Lukjanov

Ilusat linna sünnipäeva!Türi sai linnaõigused 2. juulil 1926. aastal. 2.–8. juulini toimuva sünnipäevanädalaga tähistame Türile linnaõiguste andmise 85. aas-tapäeva.

Oleme uhked oma linna üle, kus paljud tublid linnakodanikud on aastakümneid tegutsenud selle nimel, et meil on siin hea elada. Rääkides Türist, räägime aktiivsest kultuurielust, ühiskondlikult aktiivsetest, töökatest ja sportlikest inimestest, kes teeks rõõmu igale omavalitsusele. Eriti hindame eelmise sajandi algusaastaid, mil ehita-ti palju ja valmis kitsarööpmeline raudtee ning paberivabrik. Oleme tänulikud neile kaaslinlastele, kes oskasid jätta piisavalt ruumi puies-teede ja parkide rajamiseks. Linnas tegutsenud Türi Aiamajandus-gümnaasium arendas oskusi, tänu millele teatakse ja tuntakse täna Türi rohelise aedlinnana.

Kutsume teid osa saama meie linna 85. sünnipäevast. Sünnipäe-vanädalal toimub palju erinevaid üritusi, millest meelepärase leiab loodetavasti igaüks. TOOMAS MARRANDI AIVO PRÜSSEL Türi Vallavolikogu esimees Türi vallavanem


sport

7.06–12.09 pesunäitus “Kliima soojenemine” Türi Muuseumis. 15.06–21.08 Türi linna 85. sünnipäevale pühendatud Türi kunstni-ke ühisnäitus Türi Kultuurimajas. Türi 85. sünnipäeva nädal2.07 kell 10–16 ootab külastajaid Türi Püha Martini kirik kell 11 ja 15 giidiga ekskursioonid 2.07 kell 12 sünnipäevanädala avamine Kooli pargis- Türi kunstiringi maalinäitus- lilleseadete näitus- Türi käsitöö näitus-müük- Türi ajalooraamatu “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” V osa esitlus ning I ja II osa kordustrükkide tutvustus3.07 perespordipäev järve ääres – kell 10–11 avatud start orien-teerumismänguks “Tunne Türi linna”, kell 11–12 täpsuslaskmised erinevatest vibudest, kell 12–12.30 jooksuvõistlused mudilastele ja täiskasvanutele, kell 13–14 kanuusõidu võistlused tehisjärvel, kell 14–15.30 Eesti MV rannamaadluses 4.07 kell 18 ajalootund Ago Pajuriga Türi Muuseumis5.07 kell 18 rattaretk Laupa mõisa. Kogunemine Jaama tn parklas5.07 kell 19 suur üleriigiline suvekomöödia „Palun lahkuge lavalt!” Türi laululaval. Lavastaja A.-E. Kerge, osades Elle Kull, Ago-Endrik Kerge, Kadri Adamson, Henrik Normann, Pille Pürg, Tarvo Krall, Diana Klas, Rednar Annus. Pääse 10/8 €6.07 kell 12 rohevahetus kesklinna pargis kell 16–22 aedlinnakohvikute õhtu koos üllatustega – Kolledži hoo-vikohvik (Viljandi 13b), Vallamaja kohvik (Kohtu 2), kohvik Luha 9, Noortekohvik (Tallinna 1a), Kadri Tare (Paide 10), Jaama kohvik (Jaama 8), Pubi Krahv Dracula (Viljandi 9)kell 18 pargikontsert kesklinna pargis. Esinejad Tapalt, Põltsamaalt, Tõrvast, Türilt

kell 21–24 Kevade kohviku ametlik avapidu kohviku kodubändi es-maesitlusega (Hariduse 1)7.07 kell 13–15 noorte kunstipäev. Nüüdisaja popimate tantsude näidistreeningud parkides ja järve ääres, tänavamuusikud Türi linnas, tänavakunsti töötoad noortekeskuses 8.07 kell 18–19.30 koolinoorte suvine moeshow “Noorte moekas 2011” Türi Noortekeskuses. Tasutakell 19.30–24 noortepidu Türi Noortekeskuses. Merlin Uusküla, hoogsad tantsutüdrukud ning DJ-d Jaanus Polli ja Sulo Särkinen. Pilet 3 € kell 20 sünnipäevapidu ansambliga “Igatahes” Türi Kultuurimajas. Üllatusesinejad lähemalt ja kaugemalt. Pilet 3 €10.07 kell 19 Tarmo Pihlapi laulude kontsert „Valgeid roose“ Türi kultuurimaja sisehoovis. Esinevad Jassi Zahharov, Priit Pihlap, Meelis Punder ja Margus Kappel. Pääse 9/11 €, pääsmed müügil piletimüügi-kohtades üle Eesti ja tund enne algust kohapeal17.07 kell 21 Anne Veski juubelituur Türi lauluväljakul22.07 ansambel DAGÖ kontsert Türi lauluväljakul29.07–30.07 Kabala puhkpilliorkestri vilistlaste kokkutulek. Kell 17 orkestri Kutter aastapäeva kontsert. (Lisainfo Erika Perema tel 506 6076)30.07 Kabala 45. laulu- ja tantsupidu Kabala laululaval. Kell 12 töö-tubade ja külapäeva tegevuste algus, kell 13 pajatustetuba „Mälestusi Kabala küla elust“ Kabala Rahvamajas, kell 17.30 rongkäik, kell 18 kontsert, kell 21 simman ansambliga Igihaljas Seitse. (Lisainfo Katre Saar tel 5300 3987). Pääse 2 €, lapsed ja pensionärid 1 €, eelkooli-ealised tasuta30.07–12.08 näitus „Kabala laulu- ja tantsupidu läbi aegade“ Kabala Rahvamajas. (Lisainfo Katre Saar tel 5300 3987)

kuhu minna TuriKevade kodu

Türi rattapoe seeriavõist-luse viiest etapist on täna-seks kolm peetud ja pinget on jagunud kõikidele ettappidele.

Sõitudesse on jätkunud nii pin-gelisi heitlusi kui ka parajat üle-olekut kaasvõistlejatest. Kolmas osavõistlus, mis peeti Tolli ter-viseradadel eraldistardina, lisas etapivõitjate nimekirja neli uut liiget.

Kuni kuueaastaste vanuse-grupis tegi väga tugeva sõidu Karolin Surva ning tuli esimest korda sellel hooajal võitjaks. Üldarvestuses juhib enne kaht viimast etappi 84 punktiga Ove-Rasmus Radala Karolini ja Samuel Beekmani ees.

7–10aastaste tüdrukute hul-gas on kõik kolm etappi võitnud Anni Jalakas ning tundub, et tema üldvõitu ei suuda keegi takistada.

Ka poiste hulgas on kolme etapivõiduga, mis annab kokku 90 punkti, kindel liider Kren Kask. Erinevalt tüdrukutest on Kert Järva ja Oskar Kontus, kes on kogunud 73 punkti, sundi-nud Kreni tugevalt pingutama.

11–14aastaste neidude võistlusklassis tegi hooaja esime-se stardi Tene Must ning oli ka võitja. Noormeeste arvestuses peremehetsevad selles vanuse-grupis Vändra poisid. Kindel liider kolme võiduga on Karl-Ar-nold Vendelin. Meie poisid sellel hooajal kolme parema hulka ei ole veel sõitnud.

15–18aastaste noormeeste

võistluse teeb pingeliseks meie Olavi Allas, kes ühisstartidega etappidel on pidanud napilt tunnistama Vändra poiste pa-remust, eraldistardiga etapil oli aga võitja. Loodame, et augusti-kuus jätkuv seeriavõistlus toob lisa Olavi võiduarvele. Hetkel on üldarvestuses juhtimas Kert Kivistik Vändrast 84 punktiga. Olavi 79 punkti annab talle kol-manda koha.

Naiste põhiklassis on juba mitmeid hooaegu ja ka tänavu kindel liider Jana Matvejeva Albust. Sama kindlalt hoiab teist kohta 81 punktiga Tiina

Nõmmik.Meeste põhiklassis on igal

etapil olnud tugev heitlus esiko-ha pärast, aga võitjana on alati lõpetanud Aivar Lagenõmm Koerust. Tauri Must lõpetas kol-manda etapi neljandana.

40–49aastaste meeste arves-tuses sai selle hooaja esimese etapivõidu Teet Kallakmaa Järva-Jaanist. Ivo Mölder tegi pisikese sõiduvea ning pidi lep-pima teise kohaga. Üldarvestu-ses on aga Ivo kindel liider Gert Saamanni ees.

Meeste 50+ võistlusklassis on enne Eestimaa suvemänge

hea hoo sisse saanud Jüri Ellram Imaverest. Etapivõiduga tegi ta ka selles võistlusklassis olukorra pingelisemaks. Kaks esimest osa-võistlust võitnud Arved Mägi oli seekord teine, aga üldvõidu ni-mel tuleb temalgi nüüd rohkem pingutada.

Seeriavõistlus jätkub augustis, et anda ratturitele juulikuus aega suurematel ja tähtsamatel võistlustel starti-da. Loodame, et meie pare-mad esinevad edukalt 9. juulil Rakveres toimuvatel Eestimaa suvemängudel.

MATI SADAM

Rattakrossihooaeg pakub osalejatele pingelisi sõite

Risto Kadalipp võidutses ujumisliidu noortesarja fi naalisKeila siseujulas toimusid 3. juunil Eesti Ujumisliidu noortesarja finaalvõistlused ujumises. Kolmel etapil novembrist aprillini toi-musid pingelised eelvõistused, kus võideldi osavõtukoha eest lõppvõistlustele.

Võisteldi neljas vanuseklassis, kuuel alal. Igal distantsi oli stardis 16 parimat noorujujat kõikidest Eesti ujumiskeskustest: kokku ligi 250 ujujat. Türi ujujatest oli edukaim Risto Kadalipp, kes võistles vanuseklassis P-14. Risto võitis oma vanuseklassi 100 m rinnuliujumise väga hea ajaga: 1.11,35. See tulemus tunnistati võistluste lõppedes poiste vanema vanuseklassi parimaks taga-järjeks ja pälvis turvafirma G4S juhatuse eriauhinna.

Lisaks käis Risto võistluspäeva jooksul stardipukkidel veel neljal korral: oli kuues 400 m vabaujumises ajaga 4.51,20 ja kaks korda seitsmes: 50 m vabaujumises ajaga 27,82 ja 200 m komp-leksis ajaga 2.29,99.

Tublilt ujus ka Veli Iva, kes 15aastaste vanuseklassis oli neljas 100 m liblikujumises ajaga 1.05,42 ja seitsmes 400 m kompleks-ujumises ajaga 5.27,18. P-13 vanuseklassis oli Alvar Timoskin kümnes ajaga 30,74.

Petangivõistlus on lõpusirgel8.–10. juulil toimuvad Rakveres Eestimaa suvemängud, mille ka-vas on ka petank paaridele. Et anda inimestele võimalus seda to-redat mängu võistlustingimustes harjutada ning samas ka sportli-kult õhtupoolikuid veeta, korraldab Türi Spordiklubide Liit kol-meetapilist petangi seeriavõistlust. Peetud on kaks osavõistlust ning juhtimas on maksimaalse 30 punktiga Anneli Suits ja Enn Lehtpuu, kes esindavad Südamaad. Kalle Pent, kelle paarilisteks on olnud Mati Sadam ja Urve Toome, hoiab 21 punktiga teist kohta. Tiina Oraste ja Ulvi Järvik Paidest on kogunud 20 punk-ti. Viimane, otsustav etapp toimub 28. juunil ning siis selgub ka paar, kes esindab Türi linna Eestimaa suvemängudel.

Jalgpalliturniir KurlasTraditsioonilise suvise jalgpalliturniiri korraldamise eesmärk on sisustada sportlikult ja meelelahutuslikult päeva ning värsken-dada jalgpalli kaudu suhteid naabritega. Lisaks Kurla võistkon-nale oodatakse osalema jalgpallihuvilisi noori ümberkaudsetest piirkondadest, Kabalast, Oisust, Imaverest, Võhmast ja mujalt. Võistlusel ongi tavaliselt osalenud 4-6 võistkonda.

Turniiri käigus selgitatakse välja parim võistkond, parim jalg-pallur, parim väravalööja ja parim väravavaht.

Turniir toimub 2. juulil. Täpsem info ürituse korraldajalt:Rait Voitka tel 5650 9406.

Eelmise suve turniiri pilte saab vaadata külaseltsi kodulehelt www.kume.ee.

TR

Stardikäsklus on kõlanud ja Tolli rattarajale kihutavad meeste põhiklassi sõitjad. Teet Reier

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Just selline kiri ilmus Türi Grossi poe seinale maikuu viimastel päevadel. Kas on tegemist hilisõhtul napsita jäänud poekülastajaga või lihtsalt sodimissõbraga, pole teada. Igatahes enne kõrvalmajas toimunud kolledži lõpuaktust oli üllitis värske värvikorra alla kadunud.

Teet Reier


uus ja vana Türil

Nõukogude korra ajal paiknes majas Oisu kauplus ja teine korrus ehitati välja eluruumideks. Tänavapoolsel küljel on uks likvideeritud, alles on jäätud vaid trepp. Tuuleveskist on järel üksnes mälestused.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi valla lehekülgede toimetaja:Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

U 1935 Avelinius Tõnisson

2011 Rene Viljat

Oisu külje all Väljaotsa külas paiknes Türi Tarvitajateühisuse abikauplus. Ukse kõrval parempoolse vaateakna all on eraldi silt – viinakauplus. Kaupluse naabriks on tiibadeta tuuleveski, kuid tema jahvatamised on juba jahvatatud.

teated

KUULUTUSED

Soojuspumbad, side- ja valvesead-med. Paigaldus ja nõrkvoolutööd. Ants Jüriorg, tel 507 3623.

Nõukapood Viljandis Turu 13. Vanavara ost-müük. Ostame vanu raamatuid, maale, märke, medaleid, ordeneid, ehteid, kuld- ja hõbemünte, paberraha-sid, mööblit, lauahõbedat, laua-nõusid, portselani, taluesemeid jne. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana. Tulen ka ise koha-le. Tel 5804 6910.

Reisijate vedu Eestis ja Euroopas 19+1 bussiga. Tel 5695 9106.

Ostan vana raha, märke, hõbe-dat ja muud vanakraami. Mak-san õige hinna. Tel 5800 9941.

Kuuluta ja reklaami

Türi Rahvalehes

Loe lehte veebis:www.tyrirahvaleht.ee

UUED KODANIKUD!

GRETE KÄRNER 29.04.2011KAUR IVANOV 21.05.2011

KAUPO SOROKA 30.05.2011ROBIN LEONARDO HOSMAN 30.05.2011

ANETE NURMSALU 01.06.2011LAURA VANNAS 04.06.2011

SAAMUEL MURGA 07.06.2011STEISY VIILIPUS 10.06.2011

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

ADELINE-MARIE KÖST 30.05.2011

ÜLO OTT 01.06.2011

MILVI REHELA 13.06.2011

MALLE SEMM 13.06.2011

URMAS LÕHMUS 13.06.2011

EINO TANIEL 14.06.2011

ja avaldab kaastunnet omastele.


reklaam

Võhma linnavalitsuse juures kell 10.00–12.00 Kabala rahvamaja juureskell 13.00–14.00

III kvartalis4. ja 18. juuli1., 15. ja 29. august12. ja 26. september

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15–17.15

III kvartalis 11. ja 25. juuli8. ja 22. august5. ja 19. september

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

VASTUVÕTUKA TSEDtasuta õppekohtadele2011/2012. õppeaastaksEEK Paide õppekeskuses

29.06, 30.06, 6.07 kell 14

Eesti Ettevõtluskõrgkool MainorAS ErahariduskeskusPärnu 54, 72712 Paidetel 385 0014e-post paide@ eek.ee

www .eek.ee

Kõik tänased eduloodon kusagilt algusesaanud -oluline on alustada.

Alustaomaedulugumeiega!

Kütteladu müüb

pakitud

TURBABRIKETTIPUIDUBRIKETTI

KÜTTEPUUD(võrkkotis)

Kohalevedu

LUGEJAKÜSIMUS

Türi linn tähistab 2.–8. juulini oma sünnipäevanädalat. Ürituste raames tutvustatakse ka Türi aja-looraamatut, mis on järjekorras juba viies. Raamatu teemadest saate põgusa ülevaate selles Türi Rahvalehes.

Küsimus on: Türi ajaloo-raamatusse kirjutanute koos-seis on vahetunud, küll saab välja tuua kolm kaasautorit, kelle kirjutised on jõudnud nelja raamatu kaante vahele. Kes need on?

Vastused palume saata hilje-malt 29. juuliks e-posti aadres-sile: [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72213, Türi Rahvaleht.

Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta.

Võitja saab auhinnaks värske ajalooraamatu koos koostaja pühendusega.

Tel 5359 2794

Documents

22.06.2011 - Türi Rahvaleht