TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013 1

TÜRI VALLA AJALEHT 29. november 2013 nr 11 (816)

• Kolu: mõis on, aga poodi pole lk 6–7• Vallavalitsuses asus tööle kaks uut spetsialisti lk 9• Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 20. detsembril

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Kõik on möödas, kõik on alles ees! lk 2• Konkursid olid valla ettevõtjatele edukad lk 3• Peeter Särg: arhitekt ja mõisavalitseja lk 5Türi tõstesport sai raamatusse

Türi tõstespordiveteranide init-siatiivil ilmus raamat Järvamaa tõstespordi ajaloost, aastast 1775 kuni käesoleva ajani. On ju Türile kuulsust toonud nii-sugused mehed nagu Elmo Simson, Jaan Pass, Maidu Tiits, Hans Nerep, Aimur Eplik ja paljud teised.

Türil tegutses veerandsada aas-tat legendaarne tõstetreener Arnold Helis-saar, Türi oli Eesti tõstekoondise treeningpaik aastatel 1968–1985.

Raamatus on ära toodud Järvamaa kõi-gi aegade edetabelid, järvakate kohad Eesti meistrivõistlustel ja edukamate tõstjate lood ning palju muud huvita-vat. Lühidalt on käsitletud sangpommisporti ja jõutõstmist. Raamatu on koostanud Jüri Freimann Lehtsest.

Raamatut „Tõstesport Järvamaal läbi aegade“ saab soetada linna võimlast Mati Sadama käest.

Kabala kutsub PärlipäevaleKabala rahvamaja tähistab sellel aastal 65. tegutsemisaastat. 1. au-gustil 1948 avas rahvamaja August Pärli juhtimisel uksed. Varem tegutsesid taidlusringid Kabala mõisahoones.

Praegu on Kabala rahvamaja taidluskollektiivide hubane kodu. Koos käiakse õppimas nii rahvatantsu kui ka laulmist. Liigutakse zumba-rütmis ja noortele pakub tegevust kaitseliit noorkotkaste ja ko-dutütardega. Avatud on ka mängudetuba. Käsitöötoas on võimalus kasutada kangastelgi.

Kabala rahvamajas on põnevaid sündmusi igale maitsele. Näiteks on ainult naistele mõeldud paastumaarjapäeva tähistamine päikese-tõusul. Naistepäeva tantsuõhtu märtsis on saavutanud suure popu-laarsuse ja saal ei ole tantsijatest kunagi tühjaks jäänud.

29. hooaega mängitakse Mati Roosmaa juhtimisel mälumängu. Mälumänguga samal aastal algas Kabalas veel üks pikaajaline tradit-sioon, mida rahvamaja on erinevatel aegadel koostöös Kabala kultuuri- ja spordiseltsiga korraldanud. Nimelt toimub juunis kergejõustiku spor-dipäev, kus võetakse mõõtu nii jooksus, kuulitõukes kui ka võrkpallis.

47 aastat on toimunud Kabala laulu- ja tantsupidu, mis on saavu-tanud ülemaalise kuulsuse ja esinema tullakse igast Eestimaa nurgast.

Sünnipäevapidu peetakse 13. detsembril kell 12 Pärlipäeva rõõmu-päeva motoga. Pärlipäeva rõõmupäeval peetakse meeles Kabala väike-seid ja suuri pärleid, tänatakse isetegevuslasi ja rahvamaja sündmuste abistajaid. Tähistatakse August Pärli 90. sünniaastapäeva. Esinema on kutsutud Järvakandi segakoor, kes on 47 aastat järjest osalenud Kabala laulu- ja tantsupeol, ning Kabala vilistlaste puhkpilliorkester Kutter jt. Üles on seatud näitus Kabala rahvamaja tegevusest läbi aegade.

Loomasööt langes tuleroaksTänavu on Järvamaal põlenud mitu elumaja ja majandushoonet. Räägitud on ka Järvamaal tegutsevast sarisüütajast, aga siiani on see vaid oletus.

Alates augustist on kahjutules hävinud mitu hoonet. 27. augustil põles Türi-Väätsa tee ääres laut Pala külas, 19. novembril hävis tules 120 tonni heina ja põhku Türi-Allikul ja 27. novembri öösel põles maa-ni maha heinaküün Jändja külas. Koos sellega tuhatkond heinapalli.

Pildil on heinaküüni põleng Säreveres aastal 2011. Toona tabati süütajad üsna pea. Loodetavasti läheb nii ka seekord.

TR

Aasta pimedaim aeg on vähemalt Türi linnas olnud nädalapäevad pisut valgem: lisaks tänavavalgustusele on peatänava äärsetel puudel süüdatud juba jõulutuled. 1. detsembril kell 17 süüdatakse advendituled ka Türi, Kabala, Oisu ja Taikse jõulupuul. Teet Reier

Laupäeval, 23. novembril oli Türi kultuurikeskuses noorkotkaste ja kodutü-tarde kogujate kokkutulek, kuhu tuldi oma kollektsioo-ne tutvustama üle Eesti.

REINIKA TATTERrahvaleht@tyri.ee

Kollektsionääre oli ligi poolsada ja näha võis väga eri-nevaid väljapanekuid. Näiteks trummipulgad, pastapliiatsid, noorkotkaste tegevustega seo-tud esemed, kommipaberid, margid, lepatriinud, pehmed mängukarud, kalendrid, maa-sikad, ehted, sõjaväeliste auast-mete märgid, autasud ja veel palju muudki. Noortega koos näitasid oma kogusid ka noor-tejuhid.

Türi vallast pärit kogujad olid välja pannud automude-leid, maasikatega esemeid, õl-leklaase. Järvamaalt oli kokku 8 erinevat kollektsiooni. Lisaks eelnimetatuile veel visiitkaar-did, väikesed mänguloomad ja üllatusmuna mänguasjad. Kol-lektsioonide suurused olid au-kartustäratavad. Oli lapsi, kes

on jätkanud ema-isa alustatud kogumistööd.

Kokkutulekut koos näitu-sega korraldati esimest korda. Sündmus toimus pärandkul-tuuri aasta raames, kuna noor-kotkad ja kodutütred on Eesti kultuuri ja ajaloo hoidjad. Li-saks näitusele oli võimalik soe-tada ka Noorte Kotkaste aja-looraamatut „Mehena meeste ridadesse!“.

Loodetavasti kohtuvad ko-gujad ka järgmistel aastatel.

Kogujad vallutasid Türi kultuurikeskuse

kommentaarid

ELLEN SEPPKodutütarde Viru maleva ringkonnavanem

Tänan korraldajaid, kes mõtlesid välja nii vahva ürituse. Kui tuli teade ja hakkasime uu-rima, kes mida kogub, selgus, et meie lapsed ei kogugi midagi. Omal ajal olid koolis kõva tegija, kui sul oli olemas kogu, mida teistele näidata. Mõtlesin, egas midagi, mul ju ka suur kogu – ehted, võin seda teistelegi näidata.

Kohale tulles oli üllatus, et meie ridades on palju kogujaid. Uudistasin kõike, mis laudadel oli, eriti vanu aumärke, raamatuid, mida on nii hoolega hoitud. Imestamist ja ahhetamist oli kogu aeg, sest kõik kogud olid nii ilusad ja omapärased. Jõudu ja jaksu kõi-

kidele kogujatele. Jään põnevusega ootama järgmist kokkutulekut. Suur-suur tänu nii toreda ürituse eest.

RAIT VAENoPärnumaa maleva noorteinstruktor

Mulle meeldis üritus väga. Tore oli tõdeda, et noortes ikka on veel tahtmist koguda (mis iganes siis kogumise objektiks on) ja et kõik noored ei kogugi vaid arvutimängudes punkte. Väga armsad olid need väikesed tüdrukud, kes mänguloomi, kaisukarusid ja Muumitrollide temaatikat kogusid, ja loomulikult see väike poiss, kellel need sitikad-putukad olid. Mitte et teised oleksid kehvemad olnud.

Kokkutulekul võis näha kogusid mudelautodest maasikateni. Erakogu

2 TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Aasta pimedaim kuu sai pisut valgemaksKui keegi arvab, et seda valgustasid viimasel ajal Türi valda ta-banud põlengud, siis nii see päris pole. Kuigi tuleb tunnistada, et murelikuks teeb see küll. Selge, et küünid ja laudad, kus pole voo-lugi, ei sütti iseenesest. Keegi peab sellele ikka kaasa aitama, kas selleks on Järvamaal tegutsev väidetav sarisüütaja, selle peab välja selgitama vastavate ametkondade tegevus.

Valgemaks said sombused sügisõhtud seeläbi, et jõulud anna-vad saabumiset märku kas siis tulega pargipuudes, kaunilt kujun-datud vaateakendega või siis sooduspakkumiste rohkusega post-kastis. Vaateakende ilu meil kahjuks linnapildis napib. Eelmisel aastal kutsusime poodide-asutuste omanikke üles kaunistustööle, erilisi vilju see kahjuks ei kandnud. Aga ehk tänavu – aega püha-deni veel on.

Aasta lõpp on ka kokkuvõtete aega, valitakse tublimaid sport-lasi, ettevõtteid ja sädeinimesi. Loomulikult loevad ettevõtjad aastaga teenitud kasumit ning mõtlevad, kuidas seda jagada või kulutada (loe: investeerida).

Aasta kokkuvõtte pildis ja sõnas leiate kindlasti ka järgmisest rahvalehest, mis ilmub tavapärasest pisut varem, 20. detsembril. Seniks kena ja rahulikku pühadeootust ja kaunist jõulukuud!

TR

hinnang

Türi kesklinn sai parkimisruumi juurde, kui Paide ja Wiedemanni tänava nurgalt kadunud hoone asemele rajati parkla. Sinna oli kavandatud haljasala aga parkivate autode hulk näitab, et parkla kasuks otsustamine oli üpriski mõistlik.

Teet Reier

Kes hakkavad Eesti riiki üleval pidama?Vaadates eelmist Türi Rahvalehte, näeme, et mina üksikkandidaadina sain 77 häält. See on rohkem hääli, kui said riigikogu liige Kaia Iva, Rai-vo Pink, Jaanus Marrandi, Ellu Rusi, Ülle Välimäe, Piret Lai, Piia Tamm, Theo Aasa, Aili Avi, Irina Kaljusaar, Lea Urb, Teet Hanschmidt. Erine-valt minust pääsesid nemad kõik Türi valla volikogusse.

See on väga selge märk Eesti riigi poolt, et üksikisiku algatust ei soovita. Inimesed suunatakse eos parteisüsteemidesse, mis pole midagi muud kui püramiidskeem. Ei ole va-ja kaugelt otsida põhjuseid, miks riik inimestest tühjaks jookseb. Kui küsi-da, kuhu koer on maetud, siis vastan otse, et Eesti riigi valimissüsteemi.

Pärast kandideerimist saan vä-ga selgelt aru, miks rohkem kui 40% elanikest valimas ei käi. Pean tõdema, et ei olegi mõtet ja mitte miski ei muutu. Tuleb veel välja, et inimese hääl pööratakse sisuliselt hääletanud inimese enda vastu. Näi-teks need, kes Tallinnas hääletasid valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik poolt, peavad tõdema, et nemad ai-tasid kaasa sellele, et Keskerakond sai Tallinna volikogus rohkem man-daate.

See on tõsine mõtlemiskoht, kui su enda hääl bumerangina vastu pead lajatab. Kas keegi valija käest luba küsib tema häälega meelevald-selt ümberkäimiseks? On ka näha, et riigi tasandil soovitakse jätkata vanal kursil. Kahjuks ma ei tea vas-tust küsimusele, kes seda riiki üsna varsti hakkavad üleval pidama.

HELI KoIT

Valimised ootavad osalema2014. aasta mais toimuvad Eestis Soome vähemusrahvuse kultuuri-nõukogu valimised. Kultuurinõuko-gu on valitav organ, kelle ülesanne on käsitleda soome kultuuri edenda-misega seotud küsimusi Eestis, aren-dada soome kultuuri tutvustamise ja säilitamisega seotud küsimusi ning toetada koostöövõimaluste loomist soome ja ingerisoome kultuuritege-vusega seltside vahel Eestis. Samu-ti saab kultuurinõukogu ülesandeks luua võimalused riigipoolse toetus-raha taotlemiseks vastavalt oma te-gevuse eesmärkidele.

Kultuurinõukogu valimiste korraldamiseks vajalike valimisni-mekirjade koostamisega tegelevad Eesti ingerisoomlaste seltsid, Eesti Ingerisoomlaste Liit. Korraldajad paluvad kõigil, kes on huvitatud toe-tama soome ja ingerisoome kultuuri Eestis, kanda end valimisnimekirja. Selleks on järgmised võimalused: võtta ühendust kohaliku ingerisoo-me või soome seltsiga. Kohaliku selt-si kontakttelefoni ja meili-aadressi leiate Eesti Ingerisoomlaste Liidu kodulehel www.inkeri.ee.

Türil on kontaktisikuteks Elina Kingisepp 387 8926, 5396 3876 ja Herta Preema 387 9566, 5808 7409.

ANAToLI ScHULTz

Hea Türi valla elanik, vali-mised on jälle seljataga ning vallakodanikud oma eelistu-sed öelnud. Täname kõiki usalduse eest! Meil on rõõm näha, et IRLi ja Reformiera-konna koostöö eelmisel pea kahel aastal on meie elanike heakskiidu leidnud. Oleme seni püüdnud olla tasakaalu-kad, säästlikud, arukad ja sõ-napidajad. Samasuguste põhi-mõtete järgi kavatseme toime-tada ka järgmised neli aastat, ühised eesmärgid oleme sead-nud koos Reformierakonna ja Keskerakonna esindajatega volikogus.

Türi valla ees seisavad esmalt olulised valikud: uus volikogu vaatab kindlasti üle nii üldplaneeringu kui ka val-la arengueesmärgid. Mõistlik on seda teha, analüüsides tänast olukorda ja arvestades reaalsusega, meie praeguse elanike arvuga, elanike soo-vide ja vajaduste ning või-malustega. Valikute tegemisel seame kindlasti tulevikkuvaa-tavad ja ambitsioonikad sihid – püüame leida viise, kuidas elanike arv ei väheneks, vaid hoopis tuleks inimesi, kes siinset elu hindavad ja siia kodu loovad; et siin tegutse-vad ettevõtted oleksid elu-jõulised ning tekiks ka uusi;

loobume sellest, mis on vä-hem oluline kõige tähtsamate asjade heaks; panustame oma laste haridusse, valla asutus-tes töötavatesse inimestesse ning elukeskkonda.

Koostöö on põhialus, mil-lele kavatseme toetuda. Olgu see siis sõprusomavalitsus-te koostöö, mille eesmärgid peame selgelt paika panema, koostöö valla ja ettevõtjate vahel, koostöö riigi ja teis-te omavalitsuse vahel. Kuigi Türi vald on üks suuremaid maaomavalitsusi, ei ole me üksi siiski kõigeks suutelised, samuti on meie kõigi huvides Järvamaa üldine areng. Seni-sed kogemused kinnitavad, et nii Järvamaa omavalitsus-te kui riigi ja riigiasutustega suudame teha ühiseid plaane ning neid ka ellu viia, vaja-dusel küsida abi, nõu ning ka raha selleks, mis kohalikele elanikele vajalik, kuid milleks valla endal jõudu napib.

Koostöösse kavatseme kaasata laiemalt kõiki val-laelanikke: jätkata eakate ümarlaudadega, luua noorte-volikogu, korraldada avalikke mõttetalguid, debatte, arute-lusid. Elu ja keskkonna pidev muutumine sunnib ka valla valitsemise juures olema uue-le avatud ning võtma kuulda

kõiki häid mõtteid ja ideid. Valmis lahendusi ei ole, meil endal tuleb need välja töötada ning loodan, et selleks on val-mis oma abikäe ulatama kõik, kellele Türi valla tulevik ei ole mitte ainult sõnades tähtis, vaid kes seda ka tegudega näi-data soovivad.

Türi valla suurimaks või-maluseks on siinsete heade asjade, moodsalt üteldes, turundamine. Me saame nii kohalikes elanikes kui po-tentsiaalsetes uutes vallako-danikes luua turvatunde ja teadmise, et siinsed inimesed on toredad, andekad, usaldus-väärsed; et siin aetakse asju arukalt ja ausalt ning inime-sed toetavad üksteist, mitte ei takista. Seda, mis on hea ja väärtuslik, tuleb tugevda-da, ideaalseid elukohti ju pole olemas.

Usun, et just üldine usal-dus ja uhkustunne oma ko-dukoha suhtes on see, mis on ehe ja leiab ka kaasatulijaid. Seepärast on mul kõigile palve – oma tegudes ja väljaütlemis-tes olgem iga päev Türi valla saadikud ja esindajad. Kui oma kodukohta armastame, siis ärgem halvustagem seda omakasus ega kibedusehoos, vaid teeme nii, nagu vanasõna ütleb: kus viga näed laita, seal tule ja aita! Ning seejärel tun-nustame – iseennast, naabri-meest ja Türi valda! Tegusid, millest tasub innustuda ja kus sõbralik õlalepatsutus on asja-kohane, leiab Türi vallast iga päev.

Kõik on möödas, kõik on alles ees!

PIPI-LIIS SIEMANNvallavanem

lugeja kirjutab

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

hinnang

Ingel tööpõllul. Just selline pilt avanes Türi ettevõtjatele Järvamaa kutsehariduskeskuse ühes ruumis, kus hoiti puhastusteenuste koolituse abivahendeid, koolis õppivaid „ingleid” masinate ja lappidega toimetamas polnud. Teet Reier

Türi Arengu SA ja Auris Rätsepa vaheline kohtuvaidlus on lõppenud

poolte kokkuleppel

Loe lisaks tasa.tyri.ee

TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013 3

HÜDROABI 24H tel 5853 1888VILJANDI mnt 11 TÜRI Tel. 38 38 109 info@hydroparts.ee

HÜDRO- ja AUTOTARVIKUTE KAUPLUSavatud E–R 8–17 L, P suletud

HÜDROVOOLIKUD

HÜDROTARVIKUD

TÖÖRIISTAD

AKUD

AUTOKEEMIA

LÕIKEKETTAD

LAHTISED ÕLID

FILTRID

LAAGRID

SAETARVIKUD

TÖÖKINDAD

PNEUMAATIKA

KLAMBRID

TIHENDID

TÖÖTULED

TÕSTETROPID

KINNITUSVAHENDID

POLDID

MUTRID

PUKSID

PUKSIIRKÖIED

TROSSID

TÖÖRIIDED, TÖÖSAAPAD, TÖÖKINDAD

uudised

Töökohustused:• OÜ Estonia grupi ettevõtete elektriseadmete hooldamine ja vajadusel paigaldamine, rikete kõrvaldamine• Biogaasijaama põhioperaatori asendamine

Omalt poolt pakume:• Mitmekesist tööd• Konkurentsivõimelist palka• Ametiautot• Paindlikku töögraafikut (6 päeva tööl, 3 vaba)• Koolitusvõimalusi

Tänavu kevadel avas Indagom OÜ, kes kasutab kaubamär-ki JK LIGHT, Türi ärihoones valgustite kaupluse. „Indagom OÜ on Järvamaal Päinurme keskuses asuv ettevõte, mis te-geleb juba ligi kümne aastat LED-valgustite maaletoomise, tootmise ja paigaldusega,” ütles juhatuse liige Maarja Koivuo-ja. „Meie eesmärk on pakkuda klientidele ainult kõrgekvalitee-dilist kaupa. Kõikidel toodetel on vähemalt kaks aastat ga-rantiid. Toodame ka valgus- ja kleepreklaame.”

Koivuoja sõnul koosneb tootevalik umbes 700 erine-vast valgustist. „Sinna hulka kuuluvad pirnid, sise- ja välis-valgustid, lae- ja seinavalgustid, terrassivalgustid, trepivalgustid, LED-ribad, RGB- ribad, LED-kontrollerid, trafod, tasku-lambid, jõuluvalgustid sise- ja väliskasutuseks, prožektorid, puutetundlikud lülitid, täna-vavalgustid, päikesepaneelid, päikesekollektorid jpm. Kuna tavaklient ei ole veel piisavalt teadlik hea LED-valgusti oma-dustest ega tea, kuidas seda õiget poeletilt üles leida, püüa-megi anda infot.”

Miks peaks kasutama LED-val-gusteid?

LED-lambid pakuvad palju eeliseid võrreldes hõõglambi ja kompaktlambiga. LED-valgus-tid on tõhusaimad, tarbides vaid 10% elektrienergiat võr-reldes tavavalgustitega. Seega võime säästa palju raha.

Heal LED-il on pikk kasu-tusiga, 50 000 tundi või enam, mis on 50 korda rohkem kui traditsiooniline valgusallikas.

LED-valgusti tööiga ei lü-henda valgusti pidev sisse- ja väljalülitamine. Samuti ei mõ-juta selle tööd sellises koguses külma õhku ja vibratsiooni, mis hõõglambi töö lõpetab.

LED-valgustitel saab valida valgustemperatuuri külmast soojani, see on tootepakendi-le ära toodud kelvinites. Mida suurem kelvinite arv, seda kül-mem valgus.

LED-valgustites ei kasuta-ta kahjulikke gaase, nagu elav-hõbe. Valgustile on märgitud RoHS tähis (RoHS direktiiv ehk Euroopa liidu säte, mille-ga piiratakse teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonika-seadmetes).

Kuidas ära tunda head ja kvali-teetset LED-valgustit?

Kahjuks tõdeme, et erine-vad kauplused, olles võtnud oma sortimenti LED-valgus-tid, ei ole ise tootest, selle omadustest ja kvaliteedist teadlikud. Vastu võetakse muuhulgas ka väga halva kva-liteediga lampe, mille hind võib olla veidi odavam kva-liteetsest. See ajabki kliendi segadusse. Väliselt võib lamp isegi olla kvaliteetsega samasu-gune (see on kopeeritud too-de). Samuti pole veel koolita-tud klienditeenindajaid.

Kuna LED-valgustid on veel üsna kallid, peab klient teadma, mida ta ostab ja mis määrab hinna.

Hinna määrab materjal ja LED-i kvaliteet. Kasutatakse plastikut, keraamikat ja alumii-niumi (alumiinium on kõige parem, kuid kallim), LED-i pu-hul DIP või SMD Led (SMD parem ja pikema elueaga).

On veel muidki parameet-reid, mida ostu sooritades peaks teadma, selleks tasub küsida nõu koolitatud kliendi-teenindajalt.

TR

Muuda sügisõhtud valgemaks

Järva maavalitsuse konkursside Järvamaa parimad ettevõtted 2013 ja Järvamaa parimad tu-rismiarendajad 2013 parimad said eile tunnustuse kätte Roos-na-Alliku mõisas.

Türi vallast tunnustati viit ettevõtet. See on arvuliselt vii-maste aastate paremaid tule-musi.

Eduka noore ettevõtte ka-tegoorias tuli teisele kohale Joe-kopp OÜ. Lokuta külas asuv ettevõte on lühikese ajaga saa-nud üle Eesti tuntuks kvaliteet-se kopa- ja laaduriteenustega.

Kolmandale kohale samas kategoorias tuli OÜ Taikse Puit. Taikses asuv pereettevõte toodab eritellimusel uksi, ak-naid, treppe ja mööblit.

Piirkonna edendaja kate-goorias saavutas teise koha osa-ühing Saarakiri. Üleriigiliselt tuntud ja hea mainega Türi et-tevõte tegeleb kujundustööde, kirjastustegevuse, õppevahen-dite tootmisega ja rahvuskul-tuuri edendamisega.

Konkursi Järvamaa pari-

mad turismiarendajad 2013 kategoorias aasta turismisünd-mus saavutas teise koha mitte-tulundusühing Tori Mõis. Mõis ja mõisapark on värskelt reno-veeritud ning pakutakse mõisa-majutust korraga kuni kümnele inimesele.

Kolmanda koha samas ka-tegoorias saavutas OÜ Metsa-

jõe Puhkemaja. Pereettevõte pakub mitmekülgseid võima-lusi matkamiseks, koolitusteks ööbimisvõimalusega. Eelmisel aastal teostatud investeeringu tulemusena laienesid ettevõtte võimalused teenuste pakkumi-seks oluliselt.

ÜLLAR VAHTRAMäEarendusjuht

Konkursid olid Türi valla ettevõtjatele edukad

Järvamaa parima turismiedendaja kategoorias pälvis teise koha Türi vallas tegutsev MTÜ Tori mõis. Teet Reier

Isetehtud tooteid müüvad õpilased ja õpilasfirmad Järvamaalt ja mujalt.

Laat algab kell 16 jõuluetendusega, mis on huvilistele tasuta. Kell 17– 19 laat ja kauplemine Kell 19– 21 jõuludisko (tasuta)

OÜ Estonia otsib oma kollektiiviELEKTRIK-AUTOMAATIKUT

Töökoht asub Oisus, Türi vallas, Kontakt: oyest@estpak.ee, tel 513 8713

JÕULULAAT Türi põhikoolis6. detsember kell 16–21

Tulge ostma ja laadamelu nautima!

PAKUME REHVE

sõiduautodele, kaubikutele, mootoratastele ja rasketehnikale

LAHTISE ÕLI MÜÜK OTSE VAADIST

FILTRID RASKETEHNIKALE

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

6. detsembril kell 14.30–16.30 toimub

Türi kultuurimajasEesti-Soome jalatsivabriku

naturaalnahast sügis-jatalvejalatsite müük.

Talvesaapad lambavilla voodriga!

Parimad hinnad!

Türi raudteejaamas

Jaama bistrooAvatud

iga päev 9–20

TULE KÜLLA!

Ehavalgus kutsub pidudeleTule meie pidudele, mis toimu-vad kord kuus. Klubi peod on mõeldud meile, kes oleme kuue-kümnendates ja üle selle. Oleme täpselt nii vanad, kui vanana me ennast tunneme. Mida rohkem liigume, seda tervemad oleme.

Esimesel tulemisel peljatakse tulla, aga järgmist korda juba oo-datakse. Kutsuge tuttavad kaasa ja tulge koos. Siit leiate kindlasti uusi tuttavaid. Selle aasta viima-ne pidu on 22. detsembril kell 15. Ehavalgus alustab uuel aastal uue hooga. Jälgige kuulutusi ja tulge osalema.

KLUbI EHAVALgUS

4 TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013

uudisedKAbALA KooL-LASTEAED

Kabala kooli-lasteaia juubeliüritus

Kabala kool-lasteaed tähistas ühtse suure perena oma asutuse sünnipäeva 7. novembril kooli-lasteaia suures saalis. Söödi torti ja lauldi sünnipäevalaule.

Vilistlaste kokkutulek

Kabala kool-lasteaed tähistas 9. novembril vilistlaste kokku-tulekut, kus pidasime esmakordselt koos kooli 90., lasteaia 40. ja ühise asutusena oma esimest sünnipäeva.

Sünnipäevapeol osales 210 inimest, kõige eakam vilistlane, kes osa võttis, oli 99-aastane Sirvi Rõuk, kelle lõpetamisaasta on 1929, kui kool kandis nime Kabala 6-klassiline algkool.

Kooli endised õpilased on meenutanud möödunut selliste sõ-nadega: Mis on meie koolimaja suurim võlu – see on kindlasti hubasus, kõik õpilased tunnevad üksteist, alati võib kõigilt julgelt abi paluda, pole suurlinnale omaseid probleeme. Õppimine väi-keses koolis tähendab väga palju teistega arvestamist, kooliperega suhtlemist.

Suures koolis ei tunta kõiki nimepidigi ega tervitata igaüht. Just sellised väärtused oleme kaasa saanud oma vanast koolist. Mõisakool peidab endas väga palju salapära. Teadmine, et selles mõisas on kunagi elanud mõisnikud ja pidanud uhkeid balle ja muid pidustusi, toob kooliellu elevust.

Meie majas valitseb sõbralik meeleolu, õpetajatel jätkub aega iga õpilase jaoks ning, mis kõige tähtsam, IGA ÕPILANE saab nii kooli- kui lasteaiaelus aktiivselt kaasa lüüa.

Täname teid, Kuma raadio, Kuma Foto, Vikerraadio, turva-firma Kaitseinglid, Kevade kohvik, pagar Kördiööbik, Türi puhk-pilliorkester Kutter, Türi kultuurimaja, Kabala rahvamaja ja kõik esinejad, kes sünnipäevapeo täiuslikuks muutsid!

RITA LAUR-REINUMägIKabala kooli-lasteaia direktor

Isadepäev

8. novembril oli Kabala koolis-lasteaias perespordipäev, mille-ga tähistasime saabuvat isadepäeva. Päev algas direktori tervituse-ga ning seejärel laulsid lapsed vanematele laule ja lugesid luuletusi. Sellele järgnes ühine hommikupudru söömine kooli sööklas. Kui kõht täis, mindi spordihalli, kus algas päeva sportlikum osa.

Kõigepealt tantsiti õpetaja Eda juhendamisel keha soojaks ning seejärel võisid alata erinevad võistlused. Osaleda sai pabe-riviskes, kotist asjade leidmises, kotijooksus ning veel paljudes erinevates võistlustes. Lõpuks said kõik ka diplomiga autasus-tatud.

Perespordipäevast võttis osa palju lapsevanemaid, seega õn-nestus päev täielikult ning kõik läksid koju kindlasti hea tujuga.

TR

Kui harilikult tähistab Türi toi-metulekukool kadripäeva oma kooli ja päevakeskuse seltskon-nas, siis tänavu üllatasid lapsed ja õpetajad külaskäiguga Türi vallavalitsuse töötajaid.

Meie koolis on kalendri-tähtpäevade tähistamine olnud traditsiooniks pikki aastaid ning erilist põnevust tekitavad mardi- ja kadripäev. Nende sündmuste puhul käib meil päris töine et-tevalmistus, kuna on vaja välja mõelda etteasted, muretseda riided, meisterdada maskid ja – mis põhiline – otsustada, kellele külla minna.

Kui tavaliselt käime oma kooli klassides, köögis, direkto-ri kabinetis ja läheme muidugi külla headele sõpradele päeva-keskuses, siis sel aastal tuli meil vallavanemaga mõte, et kindlasti oleksid valla töötajad meie külas-käigu üle üllatunud ja rõõmsad.

Alul ei olnud poisid kuida-gi nõus valgeid seelikuid-kleite selga ja veel põsepuna palgele panema, kuna see pole ju nende meelest mehelik. See hetkeline ebalus leidis peagi lahenduse ja poisid olid väga kärmed kodu-dest kostüüme tooma.

Nõnda saigi koostöös kok-ku väga vahva kostüümiladu. Riietumine oli etendus omaet-te, sest kõik poisid olid valgete kleitide ja seelikutega nii hoos, et direktorile enam ei jagunud-ki. Õnneks jäid üle ühed valged püksid, mis olid talle väga sobi-likud ja ka natuke naljakad. Ku-na kadrid on ju väga looduse- ja loomaarmastajad, oli nendega ühinenud kaks vallatut karupoe-ga, kes ei tahtnud veel kuidagi talveunne jääda.

Kui jõudsime vallamajja, ootas meid juba uksel kauaaeg-ne hea sõber onu Peeter, kes ju-

hatas meid treppidest üles. Kui laulma hakkasime, avati vaikselt ka kabinettide uksed ja peagi oli vallavanem Pipi-Liiski tema-le omase sõbraliku naeratusega meie juures.

Meie kadripoisid laulsid, mängisid pilli, tantsisid ja esi-tasid mõistatusi. Mõistatused olid päris nutikad ning tädid-onud pidid mõnda neist päris pikalt nuputama, võttes isegi vihjed appi. Kaks väikest val-latut karujõmmi ehmatasid ja imestasid vaatajaid oma osava-te trikkidega, kuna nad suutsid käte peal seista ja veidi ka kõn-dida.

Nagu kadrid ikka, jagasid ka meie lapsed pererahvale häid soove, õnne ja armastust. Meie kadripoisid soovisid eriliselt pal-ju just kassi- ja koeraõnne, sest nende meelest teeb lemmikloom ikka tuju heaks. Loomi leidsid

kadripoisid ka kabinettidesse piiludes – nimelt on sealgi omad n-ö lemmikloomad – arvutihii-red. Leidsime, et need on väga head hiired, sest nad on abiks ilusate sõnade, suurte arvude ja igasuguste muude tähtsate asja-de kirjutamise juures.

Pererahvas oli väga helde, kadride kott oli peagi punnis ja päris raske, kuid keegi ei kurtnud jõu puudumise üle. Enne lahku-mist sapsutas kadripoiss vitsaga kogu pererahva üle ja soovis kõi-gile töökust ja hoolivust.

Pererahval oli meie külaskäi-gu üle hea meel, nad laususid, et ootavad meid jälle külla. Meie olime oma külastuse ja priske annikoti üle sama õnnelikud. Ees ootas maiustamine ja kad-ridisko, mida tähistasime koos päevakeskuse noortega meie koolimajas.

MEELI SToLTSENTüri toimetulekukooli õpetaja

Kell tiksub hilist hommikutundi. Ja nii nad tulevad, meie töökad emad-isad, kellel kaasas saag, trell ja teised tööriistad. Ikka selleks, et ise midagi valmis meisterdada, et lastel oleks lasteaias huvitav ja rohkem võimalusi tegutseda.

Nii valmisid pingid, roni-misvahendid ja õuesõppe taime-kastid. Ilmataadi väikese vihma kiuste said plaanitud tööd õues tehtud. Tekkis ka mõtteid, mille-

ga kevadel jätkata (abi loodame saada ka ettevõtliku kooli prog-rammiga liitumisest).

Tegemist jagus rühmatuba-dessegi. Paigutati ringi mööblit ja seintele kinnitati riiuleid. Eriti suur tänu Emili isale Mardile ja Liisandara isale Arvole, kes laste-le uue liivakasti ehitasid ja koha-le tõid. Ikka laste heaks.

RINgA VALLINg REET MUREL

Lapsega kodusolemine on rõõm iseenesest, jagatud rõõm on suu-rem. Tule Türi valla titaklubisse!

Türi valla emade ja väikelaste klubi alustas teist hooaega. Ena-masti kultuurimaja tantsuklassis kogunev seltskond alustas uut hooaega hoopis ühiskülastusega Kurgja talumuuseumi ning Türi nõustamiskeskusesse. Kurgjal uudistati koos lastega loomi ja vaadati põnevat väljapanekut, muidugi oli suurim rõõm teha selline külastus ühes pisipõnni-dega. Väljasõidu organiseeris ti-taklubi liige Ene Hunt.

12. novembril külastas ti-taklubi Türi nõustamiskeskust, keskus on türilaste jaoks ena-masti uudis, kuid paljud pered on saanud sealt abi juba kaks aastat. Keskuse juhataja Tiina Larven tutvustas emadele-tita-dele keskuse teenuseid. Paljusid üllatas, et väljaspool kooli või haiglat saab tulla keskusesse lap-sega näiteks psühholoogi juurde, ja seda tasuta.

Vanematele tutvustati loen-gusarja, millest on võimalik osa saada (töötutele, lastega peredele, sõltuvusprobleemide korral). Välja käidi ka võimalus tugigruppide loomiseks, näiteks kui inimesed soovivad omavahel kokku saada ja vajaksid nõus-tamist-arutelu mingil kitsamal

teemal (nt laps-allergikute vane-mad, toidutalumatus, arvutisõl-tuvus jms), võiks pöörduda kes-kusesse just selle tarbeks ruumi küsimise asjus.

Kohtumisest sündis ka eda-sine koostöö, 3. detsembril kell 10.30 tuleb kultuurimaja tant-suklassi pere rahaplaneerimise teemadel rääkima Tiina Larven, juttu tuleb ka pärimisseadusega kaasnevatest ohtudest.

21. novembri siseloeng kul-tuurimajas oli aktuaalsel teemal – külmetushaigused ja nende kodune profülaktika. Külas oli perearst Lea Urb. Täname oma

kogukonna inimesi, kes on nõus tulema titaklubisse loenguid pi-dama. Publiku noorem osa on ju vähe rahutu, aga väga armas.

Edasisest. Kuna titaklubi se-nised mootorid Aili Avi ja Siiri Miir lähevad tööle ning põnnid on juba lasteaias, asuvad klubi vedama uued emad, kel peale-hakkamist jagub. Klubi tegutseb edasi.

Käesolevaga julgustan värs-keid emasid andma endast teada aadressil aili.avi76@gmail.com, sealt edasi saate infot juba listi kaudu (mis toimub, kus ja mil-lal). Samuti on list aktiivne idee-

de genereerimise koht – omaalga-tuslikud tegevused on seni väga toredad olnud.

Kodune väikelapse vanem, tule seltskonda koos lapsega, leia huvitavat tegevust ning saad vas-tu toredaid tuttavaid, kellega kas või jalutama minna. Tugisüstee-mina on hakanud toimuma ka lasteasjade vahetus ning vajadusel vastastikku lapsehoidmine. Plaa-nis on minna imikute ujumistun-di Paidesse jms.

Tänan senise toreda olemise ja kooskäimise eest kõiki, abistan klubi ka edaspidi nõu ja jõuga.

AILI AVI

Titaklubi taas hoos

Titaklubi külas Türi nõustamiskeskuses. Erakogu

Kooli vilistlaste kokkutulek.

Isadepäeva tähistamine Kabala spordihoones. 2x Erakogu

Toimetulekukool lustis vallamajas

Särevere lasteaia töökas talgupäev

TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013 5

persoon

Eelmisel nädalal oma 68. sünnipäeva tähistanud Pee-ter Särg on türilastele vana tuttav: paarkümmend aas-tat tagasi alguse saanud Türi ja Rootsi linna Åmåli sõprus-suhted tõid mehe kodumaa-le tagasi ja viimased kümme aastat on ta toimetanud Türi vallavolikogus, Tori mõisas, aga jätkuvalt ka Rootsis rahvusvaheliste projektide nõustajana.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Seda, et ka Türi vallas on Tori küla, teavad ilmselt paljud. Kui sõita Türi-Allikult otse Mäe-külasse, jääb see kenasti poolele teele. Ja kes on sinnakanti juhtu-nud, on näinud tänaseks kenasti korrastatud parki ja selle servas valget kivihoonet – Tori mõisa.

Vähesed aga teavad, et juba kümmekond aastat on mõisa omanikuks Peeter Särg, kes on hoonet ja selle ümbrust uuele elule aidanud. Mõisas pakutakse majutusteenust ja seal saab kor-raldada ka seminare.

Väliseestlasest maailmakodanik

Siiski pole minu eesmärk mõisa ja selles pakutava rek-laamimine. Kui ühel udusel novembrihommikul uhkete raudväravate taha jõuan, on siht hoopiski teine: ajada juttu mõisaomanikuga, sest Peeter Särg on olnud nii Türi ja Åmå-li sõprussuhete korraldaja, Türi vallavolinik kui Rotary-liikumise kaudu abiprojektide koordinee-rija.

„Tegelikult ei saa ma vist ku-nagi nn päris eestlaseks, nagu ma pole saanud ka rootslaseks, pigem olen selline maailmakoda-nik. Eestlastele on olulised juu-red ja järjepidevus, neid mul aga siinkandis pole,” tõdeb Rootsis sündinud Peeter. „Minu vane-mad ja vanavanemad olid pärit Tallinnast. Vanavanematel oli maja, vanematel üürikorter Kad-riorus Koidula tänaval.”

„Tean, et vanemad tegelesid ratsutamisega. 1941. aasta juu-niküüditamisest õnnestus neil pääseda, nende tänavalt viidi inimesi ära üle ühe maja, nen-de maja oli see, mis puutumata jäi. Teadmisega, et uuelt riigi-korralt pole midagi head loota, õnnestus neil 1944. aasta sügisel pääseda Rootsi sõitvale laevale. Mingil moel aitas sellele ilmselt kaasa ka see, et nad olid ühe Rootsi klubi liikmed, need liik-mekaardid tagasidki pääsu lae-vale,” meenutab Peeter.

„Esimese talve veetsid nad Lääne-Rootsis Halmstadi linna lä-histel Tylösandi laagris. Tegemist on tuntud puhkepiirkonnaga, mis kuulus oma liivarandade poolest. Suvel täitus sealne piirkond ini-mestega, talvel jäi aga tühjaks. Nii majutatigi põgenikud ühe noorte-laagri majakestesse.”

„1945. aasta hilissügisel sün-disin seal mina. Peres oli juba kaks aastat vanem vend ja neli aastat vanem õde. Vanemad said erinevates kontorites tööd, isa oli olnud Eestis pangatöötaja, tal oli majandusharidus. Meie aga läksime kohalikku kooli,” räägib Peeter. „Keeleõpe käis lihtsalt, see, mis tänavalt, teiste lastega suhtlemisel õpitust puudu jäi, omandati hiljem koolis.”

Tüdrukute pärast arhitektuuri õppima

Kui tuli aeg ülikooli minna, langes Peetri valik Göteborgis tegutsevale Chalmersi tehnika-ülikoolile. „Asusin ülikooli õppima elektroteh-nika erialale. See tundus aga kuidagi kuiv ja igav. Peale-gi olid sellel erialal õppijateks ainult poisid. Vend, kes õppis arhitektuuri, oli hoopis paremas seltskonnas, neil olid vähemalt poo-led kursuslastest tüd-rukud, nii vahetasin minagi eriala. Põhiliselt ikka selleks, et rohkem õrnema sugupoole seltsi pääseda,” muheleb Peeter.

„Kui hakkasin otsima võimalust praktikaks, võt-tis ema ette oma kodumaa-aegsed koolikaaslased ja nii avaneski mul võima-lus minna praktiseerima Ameerika Ühendriikidesse Clevelandi. Seal tegutses tuntud luuletaja Hendrik Visnapuu poeg Herk Vis-napuu, kes asutas 1956. aastal koos Robert Gae-dega arhitektuuri-planee-rimise büroo Visnapuu & Gaede Inc., mis tegi pro-jekte erinevatele ehituste-le.“ (Herk Visnapuu pälvis 2001. aastal Eesti kaitseväe kolo-neli aukraadi ja suri tänavu kevadel 92-aastasena Kanadas, toim.)

„Oli 1968. aasta ja mitmel pool Ameerikas olid mustanaha-liste rahutused, minulgi tuli töö-le jõudmiseks sõita läbi eeslinna, kus elasid põhiliselt tumeda na-havärviga inimesed, see oli üsna hirmutav. Hiljem, kui sain teha tutvust suure riigi teiste piirkon-dadega, nägin, et nii mõnigi linn oli rahutustes kõvasti kannatada saanud,” meenutab Peeter.

„Praktika lõppedes pakuti mulle võimalust samasse firmas-se tööle asuda. Minul oli aga lõputöö Rootsis pooleli ja otsus-tasin siiski kooli kasuks. Kohe pärast kooli jäin veel paariks aas-taks ühe arhitektuurieriala õppe-jõu abiliseks. Tal oli oma arhitek-tuuribüroo ja see mulle oli suur au saada seal tööd. Firma üheks ülesandeks oli tööstuspiirkonda-de planeerimine, sealt ilmselt ka minu tõsisem huvi just linnapla-neeringute vastu.”

„Üks huvitav periood oli täiendõpe Prantsusmaal. Nimelt

kogunesid sinna noored arhi-tektid üle maailma. Põhja-maadest olime me seal esindatud ühe soomla-sega. Enne kui meid õppima lubati, kor-raldati intensiivne keeleõppekursus, nii me istusimegi kaks kuud, kõr-vaklapid peas, ja tuupisime hommikust õh-tuni prantsuse keelt. Koolis oli saa-nud

seda õppida küll, aga sellest ei piisanud. Prantsusmaal sai ette võetud tõeliselt suured planee-ringukavad.”

Linnaarhitekt ja sõprussuhete edendaja

„Hiljem kandideerisin Älv-sborgi maakonna abiarhitekti kohale ja sain selle töö. Abiellu-sin rootslannaga ja kaheksaküm-nendail sündis meie perre kolm tütart. Meil oli oma maamaja, kus kasvatasime ka hobuseid. Vanemad panid meid vennaga juba varakult ratsutamistrenni ning armastus hobuste vastu on jäänud mu hinge siiani. Ehk õn-nestub ka Tori mõisas tulevikus hobustega tegelema hakata,” räägib Peeter.

1991. aastal sai Peet-rist Åmåli linna peaarhitekt. „1993. aastal tekkis linnava-litsuses küsimus, et meil võiks ka Eestist üks sõpruslinn olla. Ega ma ei teadnud siinsetest linnadest tollal suurt midagi, nagu ma ei teadnud ka sellest, mis oli Eestis nõukogude ajal

toimunud. Eesti ajaloost enne Teist maailmasõda oli isa mul-le palju rääkinud. Kuna teati minu eesti päritolu, siis jäetigi sidemete loomine Türiga suu-resti minu õlule. Ja nii see läks. Kahjuks on kunagine tihedam läbikäimine tänaseks raugenud. Eks see ole suures osas muidugi ka inimestes kinni, on ju vahe-tunud vallajuhid nii siin- kui sealpool. Aga oma sõpru võiksi-me rohkem meeles pidada, mis sellest et meil läheb palju pare-mini kui kakskümmend aastat tagasi,” mõtiskleb Peeter.

„Eks nendele sidemete kor-raldamisele kulus tollal kenasti aega ja sinna läks ilmselt ka mi-nu võimalus teha Rootsis klas-sikalist arhitektikarjääri. Siiski on heameel tööalaselt saavuta-tu üle. Åmål võitis aastal 2002 Rootsi parima kesklinna auhin-na ja 2005. aastal ülemaailmse keskkonnasõbralikema linna konkursil teise koha väikelinna-de klassis.”

„Suhete korraldamine Eesti ja Türiga avasid mulle aga või-

maluse olla kaasatud erineva-tesse rahvusvahelistesse projek-tidesse, mis aitasid kaasa riikide lõimumisele Euroopa liiduga. Kõigepealt oli selleks Eesti, siis Bulgaaria ja nüüd Ukraina.”

Türi, Tori ja Tiina

Kümmekond aastat tagasi jäi Peetrile silma Tori mõis. „Õi-gemini oli see Kaarel Aluoja, kes teadis, et ma otsin kohalikku pidepunki, ta võttis ja viis mind sinna. Hoone oli lagunemas. Selle ühes otsas elas kunagine Tori algkooli õpetaja. Vaatamata sellele, et sooja oli ruumides vaid viis-kuus pügalat, mängis ta mei-le klaverit. Sealtmaalt olengi ma jäänud Toriga seotuks.”

„Lisaks mõisale leidsin Ees-tist uue armastuse. Abikaasa Tiinaga oleme siin toimetanud. Kõigepealt remontisime mõi-sahoones ühe toa, et saaksime sinna elama asuda, siis sai järge-mööda ette võetud kõik järgmi-sed ruumid. Enamus mõisahoo-ne mööblist on toodud Rootsist mu väikese Toyota bussiga, mis

on tänaseks kahjuks oma sõidud lõpetanud.”

„Nüüd oleme saanud kenasti käima majutusteenuse pakku-mise ja seminaride korraldami-se. Eesti suurim turvafirma, kes siin oma juhatuse koosolekut pidas, tuli ka teiseks korraks ta-gasi. Ühe põhjusena ütlesid nad selleks olevat soodsa asukoha Kesk-Eestis ja teiseks hea toidu, mille me tellisime kohalikust Türi firmast. Meie eesmärk on, et tulevikus saaksime me kõike oma külalisi teenindada nende emakeeles. Läksin seepärast ka kursustele oma prantsuse keelt värskendama.”

„Olen oma elu ja tegemised jaotanud kümneaastastesse pe-rioodidesse, nüüd hakkab üks selline periood lõppema. Vaa-dates tulevikku, loodan väga, et ka järgmised kümme aastat on kindlasti Eesti, Türi ja Toriga seotud, sest vaatamata sellele, et hoone on korras ja park soo-vitud ilmet omandamas, on meil siin koos Tiinaga teha veel väga palju.”

Peeter Särg

20. november 1945 Halmstadis RootsisHaridus:1963 Halmstadi kesk-kool/gümnaasium1969 chalmersi tehnika-ülikool göteborgis, arhi-tektPraktika Ameerika Ühendriikides, täiendus-koolitus PrantsusmaalTöö:Arhitektitöö göteborgisälvsborgi (Lääne-Rootsi) maakonna abiarhitekt1991. aastast kuni 2003. aastani linna peaarhitektrahvusvaheliste projekti-de (Rootsi Linnade Liit – Eesti – bulgaaria – Norra, Intereg-projekti) juhata-mine ja Ukraina projekti nõustamineTähtsamad töövõidud ja tunnustus:2002. aastal võitis Åmål Rootsi parima kesklinna auhinna2005. aastal võitis Åmål Livecom korraldatud üle-maailmse keskkonnasõb-ralikema linna konkursil teise koha (väikelinnade klassis)Ühiskondlik tegevus:Türi Püha Martini Kiri-ku nõukogu liige alates 2003. aastastTüri vallavolikogu liige 2005–2011Åmåli ratsaklubi juhatuse esimees 1995–2000Rotary klubi liige Rootsis (1987–2005) -Rotary Lää-ne-Rootsi piirkonna ku-berner (2004–2005) – Türi Rotary klubi liige alates 2005. aastastTüri aukodanik (2001)

Peeter Särg: arhitekt ja mõisavalitseja

6 TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013

külaelu

Rohelist valda tutvustab fotoalbumOktoobri lõpus tutvustati Türi kultuurikeskuses, Kabala ja Oisu rah-vamajas raamatut „Roheline Türi”. Fotoalbum tutvustab pildiridade Türi loodust, elukeskkonda, vaatamisväärsusi, ettevõtlust, sündmusi, kultuuri, kunsti, kauneid koduaedu ja palju muud. Raamatus ei ole sedapuhku tagasi mindud Türi ajalukku, vaid see on vaade läbi kaa-merasilma tänasele Türi vallale.

96 leheküljel on 200 fotot Türi linnast ja vallast. Ligi pooled foto-dest on teinud Türi Rahvalehe toimetaja Teet Reier, aerofotod on Ing-mar Muusikuselt. Veel on fotode autorid Olev Kenk, Anu Pink, Resa Tiitsma, Andra Einmaa, Katrin Soomets, Reelika Marrandi, Anneli Kenk, Ly Menov, Pille Roo, Kaarel Aluoja, Klaudia Tiitsmaa. Raama-tu ülesehituse arutas läbi töögrupp koosseisus Katrin Soomets, Riina Trumm, Pipi-Liis Siemann, Erika Jaanhold, Teet Reier, Anneli Kenk.

Türi fotoalbumi väljaandmist toetas PRIA Leader meetme kaudu. Türi vallavalitsuse tellimusel trükiti kahekeelseid (eesti-inglise) kin-keraamatuid kokku 1000 eksemplari. Fotoalbumi kirjastas OÜ Saa-rakiri, inglise keelde tõlkis Aet Sarv (Yes keeltekool). Raamatu saab endale soetada Türi muuseumist.

TR

November Retla koolisHingedekuu on Retla koolis olnud toimekas. Tegemised algasid isa-depäevaeelsel nädalal ja olid pühendatud poistele. Külas käisid nii politseinikud kui ka kaitseliit. Kaitseliitlased Margus Tepner ja Jaa-nus Luuk tutvustasid õpilastele erinevaid sidetehnikaid ja rääkisid, kuidas üksused sõjaolukorras ühendust peavad. Politseinikud Malle Hermanson ja Alo Allemann rääkisid politseinike igapäevatööst ning selle elukutse puhul vajalikest oskustest. Poistenädala kestel katsid koridoride ja klasside seinu kunstihuvilise vilistlase Hendrik Libliku joonistused autodest ja teistest mootorsõi-dukitest. Sellest inspireeritult said meie kooli õpilased ka ise moto-disaineri ametit proovida. Nädala jooksul värvisid sõidukite pilte nii poisid kui tüdrukud. Disainikonkursi võitjaks valiti üllatuslikult noor neiu Eren Lina 4. klassist.

21. novembril toimusid Imaveres Järvamaa koolide 6.–9. klasside karikavõistlused saalihokis. Seal saavutas Retla kooli võistkond II ko-ha. 29. novembril on plaanis osa võtta 3.–5. klassi Järvamaa koolide karikavõistlustest saalihokis. Ka korvpallis on meie kooli poisid olnud väga tublid, sest 12. novembril Paides E-piima spordihallis toimunud EKSL 6.–7. klasside korvpalli 3x3 turniiril võideti I koht.

8. ja 9. klass käisid Türil erinevaid ettevõtteid külastamas. Uusi teadmisi metallitöötlemisest saime AS-ist Metre ja põllumajandus-tehnika turustamises haris meid AS Taure. Kuigi mõlemad firmad te-gutsevad küllaltki mehelikes valdkondades, oli ka tüdrukutel huvitav ja uusi teadmisi said kõik õpilased.

14. oktoobril toimus Türi põhikoolis 7. klasside vene keele päev. Seal osalesid õpilased Aldo Lengert, Rando Simson ja Arne Reinberg.

15. novembril toimus Oisu rahvamajas Retla ja Laupa lastekoo-ri ühine laululaager. Harjutati 2014. aasta suvise üldlaulupeo laule. Kindlasti oli ühtelaulmisest kasu, sest palad said senisest palju sel-gemaks.

Retla koolis on ka laulupoisse. Max Kurg, Hannes Nordlund ja Timo Petrovits võtsid osa 21. novembril Roosna-Allikul toimunud poiste laulupäevast. Auhindu sel aastal ei saadud, kuid tähtis polegi ju võit, vaid osavõtt.

19. novembril toimus juba 11. korda Retla koolis kaarditundmis-võistlus. Osavõtjaid oli peaaegu kõigist Järvamaa koolidest ja võistlus väga tasavägine. Võitjaks osutus Hanna Marrandi Retla koolist, tei-se koha sai Andres Kaaver Laupa põhikoolist, kolmandat-neljandat kohta jäid jagama Helina Välb Peetri põhikoolist ja Jaagup Alandi Aravete keskkoolist.

Traditsiooniks on saanud 7.–9. klassi kõnevõistlus, mis toimus kodanikupäeval, 26. novembril. Kõnede teemaks olid hea kodaniku põhimõtted ja nende järgi elamine. Kõik olid oma kirjatükkidega pal-ju vaeva näinud ja tase oli väga ühtlane.

November on Retla koolis olnud väga kiire ja sündmusterohke. See on aga ainult tore, sest kui toimub lisaüritusi, siis on ka rutiinne õppetöö kergem.

KAISA VIMb ja HANNA MARRANDIRetla Kooli 9. klassi õpilased

Kolu küla on aastaküm-neid asunud veerekese peal, olgu selleks siis ra-joon, maakond, vald või hoopis Lintsi jõgi. Küla nagu sajad teised Ees-timaal: noored kipuvad lahkuma, vanadel koht, kus vaikselt pensioni-põlve veeta. Poodi enam pole, on vaid raamatuko-gu, mis avatud kolmel-neljal päeval nädalas.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Ma arvan, et sellist ini-mest pole, kes kordki elus Kolus poleks käinud või vä-hemalt sealt läbi sõitnud. Kes Türilt Rapla suunas või vas-tupidi liikunud, sellele jääb ta ju risti teele. Või siis Kolu peatus raudteel, kus kiire-mad rongid enam peatuda ei taha ja mille kaotamisest sõi-duaja vähendamise eesmärgil on samuti räägitud.

Tavalisel tööpäeval on küla vaikne. Lärmakas pole seal nädalavahetuselgi. Need korrad, kui olen juhtunud Kolust Karjaküla poole sõit-ma, on harv juhus, kui keda-gi kusagil toimetamas näeb. Kui vaadata küla teabetahv-lit, siis kutsutakse seal veel valimiseelsele kohvile-koogi-le, aga paar asjalikku teada-annet on ka.

Küla ajalugu on pikk ja värvikas. Seda ei mahuks ümber jutustama ka tervel rahvalehe pinnal. Kui kee-gi tahab midagi täpsemalt ja põhjalikumalt teada, siis tasub pöörduda kohaliku mehe Ülo Ormuse poole. Ülol jätkub teadmisi ja juttu tundideks, ole ainult mees ja jaksa ära kuulata. Lisaks Ko-lu ümbruse oluliste paikade ja sündmuste kaardistamise-le on ta ära sildistanud ter-ve Lõuna-Järvamaa. Siltidel ikka oluline teave ajaloo ja inimeste kohta.

Üloga koos tegimegi ühel septembrikuu laupäeval kü-lale tiiru peale. Tema teab täpselt, kus asus kõrts, mil-lest läks mööda Tallinna-Vil-jandi talitee, millised harul-dased puud kasvavad mõisa pargis. Eks ta peabki teadma, ta on selle pargi eest aastaid hoolt kandnud. Teab, mi-da siinkandis saatsid korda 1941. aastal hävituspataljoni mehed, kus olid metsavenda-de peidupaigad ja palju-palju muudki.

Tänu Ülole pääseb seest-poolt kaema ka punastest tellistest mõisahoonet, mis peidab endas nii mõnegi arhitektuurilise lahenduse. Kahjuks on hoone korrastus-tööd seiskunud. Mitu korda omanikku vahetanud hoone on juba pikemat aega taas müügis. Kellel 600 000 eurot vaba raha, võib selle ajaloo-lise kompleksi ära osta. Kui palju kuluks selle renoveeri-miseks, ei oska hetkel isegi

Kolu: mõis on, aga poodi pole

pakkuda. Tõenäoliselt palju.Kui enne sai räägitud külas

valitsevast vaikusest, siis ega see päriselt nõnda ikka ole. Suvel toimub järjepanu huvitavaid üri-tusi, paljud neist kahasse naabri-te Karjakülaga. Toimumiskohaks muistne hiiepaik Pähklimägi ka-he küla piiril.

Kui suvi otsa saab, toimeta-takse oma tegemistega lihtsalt külakorda, majast majja ja talust tallu. „Kes midagi uut õpib, see peab teistega ka jagama,” räägib Kersti Sääsk. Tema toimetami-sed tunnistas Kodukant Järva-maa just äsja aasta sädeinimese

vääriliseks.„Muidu on nagu tavalises

väikses külas. Noored lähevad linna, vanemad jäävad paigale. Ja mehed käivad Soomes tööl. Tööl käiakse ka Türil ja Paides,” räägib Kersti. Ning tunnistab, et oleks tore, kui oleks ruum, kus külainimesed kokku võiksid saa-da, külatuba või midagi sellist.

„Kolu-Karjaküla päeva ole-me me ka juba viisteist aastat korraldanud, eks ta vist ole na-tuke ammendanud end, peaks paariks aastaks vahe sisse jät-ma,” arvab ta. Pean tunnistama, et suvel seda ettevõtmist külas-

tades olin siiralt üllatunud – sel-list ehedat taidlust pole enam ammu näinud ja kõik oli kohali-ke poolt ette valmistatud ja ette kantud.

Suurejoonelisi üritusi on Kolus ennegi korraldatud. Kuue-kümnendate lõpus juhtis siin kultuuritööd Silver Anniko, kes hiljem kirjutas menuromaani „Rusikad”. Tema lavastas Kolu mõisapargis suurejoonelisi aja-loolisi vaatemänge. Kahjuks ei suutnud neist lehelugejatele näi-tamiseks leida. Kui kellelgi mõni selline ülesvõte leidub, võib jul-gesti teada anda.

TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013 7

Järvamaa sädeinimene elab KolusMTÜ Kodukant Järvamaa valis tänavuseks sädeinimeseks Kolus elava Kersti Sääse (pildil). Hindamisel arvestati esitatava sädeini-mese avatust, koostööoskust ja aktiivsust, samuti osalemist väljas-pool koduvalda toimuvatel külaliikumise valdkonna ettevõtmistel.

Kersti Sääsk on Türi valla Kolu küla eestvedaja ning MTÜ Türi valla külad juhatuse liige, kes oma tegemistes on väga ko-husetundlik ja põhjalik. Oma südameasjaks on ta võtnud Kolu ja Karjaküla elanike ühistegevuse korraldamise.

Tema eestvedamisel või aktiivsel kaasalöömisel on toimunud iga-aastane jaanisimman ning Kolu-Karjaküla külapäev. Külarah-va poolt on väga hinnatud suvised väljasõidud põnevatesse ja looduskaunitesse paikadesse. Viimastel aastatel on ühistegevuse kavasse lisandunud käsitöö õpitoad „Külainimeselt külainimese-le“ ning öökinode korradamine. Lisaks muudele tegemistele on Kersti oma esinemisoskuse ja -julguse tõttu ka oodatud ja hinna-tud esineja, seda nii mitmeski erinevas rollis.

MTÜ Kodukant Järvamaa tunnustas konkursi Järvamaa aasta sädeinimene 2013 võitjat ja nominente 28. novembril Sargvere mõisas toimuval Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

TR

Villevere küla elanikud tulid kokku Kadrilaupäeval kutsusid naaberküla hakkajad naised Villevere koolimaja külatuppa, et rääkida küla minevikust, olevikust ja tu-levikust. Kadrilaupäevale kohaselt oli kutsutute seas nii temaatili-selt riietatud, põhjaliku etteastega koosolijaid rõõmustanud kadri saatjaskonnaga kui ka kohalik külaaktiiv.

Kõigil neil oli rääkida lugu, mis seob nende elu ja neile olulist küla – Villeveret. Uskumatu, kui hästi ühendab seltskonda koos-laulmine. Kõige olulisem on tahe ja kõik muu tuleb juba iseenesest.

Pilliloo ja meenutuste vahele võeti aega ka asjalikku arutelu pidada. Suur mure on Villevere koolimaja tuleviku pärast. Teada on, et maja kuulub Türi vallale ning vajab hädasti investeeringuid, kuid vald omanikuna ei ole sellest huvitatud.

Koolimaja külatuba on oluline kooskäimise koht. Külainimes-te jaoks on maja edasine saatus ja kasutamine ebamäärane. Mure on suur ja vajatakse kindlustunnet. Küsimusi oli palju, enamus neist puudutab korralduslikku poolt.

Esitan need kõik vastavatele isikutele ja usun, et antakse osa-poolt rahuldavad vastused. Loodan, et küla saab oma tegemistes indu juurde ning edaspidigi tunda rõõmu vanast armsast majast.

VIIVIKA LEPP

Näitus “Mõisakoolid – särama löödud pärlid”Laupa mõisakoolis saavad huvilised tutvuda fotonäitusega kuuest mõisakoolist, mis renoveeriti Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismide toetustel aastatel 2007 kuni 2011.

Näituse koostajaks on Kuninglik Norra Saatkond. Mõisaid tutvustavad tekstid pärinevad Nele Rohtlalt ja Anton Pärnalt, fo-tode autorid on Toomas Vendelin (sisevaated) ja Peeter Säre (vä-lisvaated). Näitus jääb külalistele uudistada 2013. aasta lõpuni.

TR

Kolu: mõis on, aga poodi polekolu

1. jaanuari seisuga elas Kolu külas 131 inimest.Kolu mõisa mainiti esma-kordselt 1639. aastal, kui selle omanikuks oli Peter groth. 1875 ostis mõisa Eduard von Middendorff, kes kasutas majandami-sel oma onupoja Theodor von Middendorffi abi, kes oli kuulus Peterbu-ri Teaduste Akadeemia akadeemik, agronoom, maadeuurija. Viimaseks omanikuks enne riigista-mist oli Eduard von Mid-dendorffi tütar Elisabeth von Scilling. XIX sajandi viimasel vee-randil lõi Kolu mõis ma-janduslikult õitsema ja seda peamiselt viinavab-riku, tõupiimakarja ja metsa arvelt. Kolu mõisa peahoone valmis 1890. aastal, 1886 mahapõle-nud puithäärberi aseme-le. Peahoone, mis paikneb Lintsi jõe järsul kaldaas-tangul, on 2-korruseline historistlikus laadis pu-nasest telliskivist hoone, mille arhitekt on Erwin bernhard.Suur mitmekülgse reljee-figa mõisapark on üks ai-nulaadsemaid Eestis. 1967–1971 juhtis Kolu mõisas kultuurimaja tööd kirjanik Silver Anniko.

Huvitavad talunimed Kolu külas:Tolmiku, Aletme, Võistla, Mõlguti, Vermendi, Välkla

TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013

Türi vallavalitsuses asus no-vembris tööle kaks uut amet-nikku. 4. novembril alustas rahandusosakonna juhtaja-na tööd Aime Roosioja. Aime Roosiojal on kõrgharidus ra-handuse ja krediidi alal ning on töötanud üle 20 aasta ava-likus teenistuses rahandus-valdkonnas juhtivatel ameti-kohtadel.

5. novembril asus hariduss-petsialistiks Sirle Võtti, kellel on rakenduslik kõrgharidus ärijuhtimises ja bakalaureuse-kraad eesti keele erialal. Tal on läbitud ka Tartu Ülikooli õpeta-jakoolitusprogramm ning ta on töötanud alates 2001. aastast õpetajana.

„Pean esmajärjekorras olu-liseks, et Türi valla haridus-valdkonna töö läheks sujuvalt ja tõrgeteta edasi, hoolimata ametnikuvahetusest. Seega pean kõigepealt tähtsaks töiste ja efektiivsete suhete sissesead-mist kõigi osapooltega ning kohalikus hariduselus toimu-vast mitmekülgse ülevaate saa-mist,” ütles Võtti.

Võtti lisas, et Türi valla ja Eesti haridussüsteemis laiemalt on toimunud ja endiselt toimu-

mas suured muutused, mis ei ole tänaseks veel lõpule jõud-nud ning vajavad ehk veidi ava-rama pilguga vaadet. „Seetõttu näen Türi haridusvaldkonna

töö koordineerimises ja aren-damises huvitavat väljakutset.”

Mõlemad ametnikud valiti avaliku konkursi korras.

TR

8

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallavanem kuulutab välja suulise avaliku enampakku-mise Türi valla hooldusel oleva pärandvara hulka kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Enampakkumine toimub 16. detsembril 2013 kell 15.00. Avaliku suulise enampakku-mise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.eeja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Türi vallavanem ootab eakaid ümarlauda neljapäeval, 5. detsembril kell 11.

Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 141. Veeteenuse hinna kehtestamine, teatab OÜ Türi Vesi, et alates 01.01.2014.a. kehtivad OÜ Türi Vesi teeninduspiirkonnas järgmised veeteenuse hinnad:

Nr. Hinna piirkond Hind käibemaksuta Hind käibemaksuga1. tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele Türi

linnas, Särevere alevikus ja Türi-Alliku külas0,913 €/m³ 1,0956 €/m³

2. tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele Türi linnas, Särevere alevikus ja Türi-Alliku külas

1,061 €/m³ 1,2732 €/m³

3. tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele Oisu alevikus ja Taikse külas

0,832 €/m³ 0,9984 €/m³

4. tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele Oi-su alevikus ja Taikse külas

1,031 €/m³ 1,2372 €/m³

5. tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele Ka-bala ja Kahala külades

0,887 €/m³ 1,0644 €/m³

6. tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele Ka-bala ja Kahala külades

1,129 €/m³ 1,3548 €/m³

7. tasu võetud vee eest Kirna ja Poaka külades 0,942 €/m³ 1,1304 €/m³8. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

füüsilistele isikutele Türi linnas, Särevere ale-vikus ja Türi-Alliku külas

0,993 €/m³ 1,1916 €/m³

9. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele Türi linnas, Särevere ale-vikus ja Türi-Alliku külas

1,131 €/m³ 1,3572 €/m³

10. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele Oisu alevikus ja Taikse külas

0,981 €/m³ 1,1772 €/m³

11. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele Oisu alevikus ja Taikse külas

1,180 €/m³ 1,416 €/m³

12. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele Kabala ja Kahala külades

0,993 €/m³ 1,1916 €/m3³

13. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele Kabala ja Kahala külades

1,287 €/m³ 1,5444 €/m³

14. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Kirna ja Poaka külades

1,035 €/m³ 1,242 €/m³

Kõik eeltoodud hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 24.10.2013.a. otsusega nr.9.1-3/13-018. Nimetatud dokumendiga on võimalik tutvuda Türi valla kodulehel www.tyri.ee ja OÜ Türi Vesi kodulehel www.tyrivesi.ee

OÜ Türi Vesi uus hinnakiri

Vallavalitsuses asus tööle kaks uut spetsialisti

Haridusspetsialist Sirle Võtti. 2x Teet Reier

Rahandusosakonna juhataja Aime Roosioja.

osa trassiuuendusi jääb kevadesse„Tänavuseks on tööd Türi Vabriku tänava katlamaja soojatrasside rekonstrueerimisel lõpetatud,” ütles vallavalitsuse energeetik Urve Meerits.

„Kuna puudus võimalus sooja veega varustamise katkestamiseks osade hoonete juures ja peamagistraalil ühel 148 jm lõigul, siis lük-kusid need tööd siiski järgmisele kevadele. Kevadel tuleb neid teha umbes 300 m. Samuti jäävad kevadesse haljastus ja korrastustööd, mida peab tegema trasside kaevealal,” lisas ta. Praegune ilm on väga märg ja korralikku tulemust ei ole võimalik saavutada. Kui kõik tööd on lõppenud, saab Türi linn 4240 meetrit korralikku soojatrassi ja võib öelda, et kõik soojatrassitorustikud Türil on rekonstrueeritud.

TR

Laekus neliteist toetusavaldust18. novembriks oli Türi vallavalitsusele laekunud 14 avaldust summas 77 252 eurot taotlemaks toetust hajaasustuse programmist. Program-miga toetatakse projekte maksimaalsummas 6500 eurot, millest kol-mandik jääb valla, kolmandik riigi ja taotleja kanda. Toetuste tarbeks planeerib vald oma järgmise aasta eelarvesse 25 751 eurot.

Kui kevadel taotlusvooru avamisel tuleb rohkem avaldusi kui eel-arves raha, peab komisjon tegema valikud ja läbi hindamise tehakse otsused, kelle taotlus on abikõlbulik ja kelle oma mitte.

URVE MEERITSenergeetik

Väärikate ülikooli esimene loenguaasta lõpeb19. detsembril toimub Türi kultuurikeskuses väärikate ülikooli lõ-puaktus. Päev algab kell 13 loenguga „Eluoskused“, lektoriks Dagmar Kutsar (TÜ dotsent), ja jätkub pärast kohvipausi piduliku lõpuaktu-sega. Neile, kes on osalenud loengutes vähemalt seitsmel korral, an-takse Tartu ülikooli tunnistus.

Tunnistuse saajaid on umbes 120. Väärikate ülikool on lõpetamas oma esimest õppeaastat ja osalejaid on olnud nii Järva- kui Rapla-maalt.

Väärikate ülikooli projekti on toetanud hasartmängumaksu nõu-kogu, Järva maavalitsus, Raplamaa omavalitsuste liit ja Türi vallava-litsus. Koostööpartnerid on Tartu ülikooli elukestva õppe keskus.

Lõpuaktusele on lubanud tulla ka kõik toetajad või nende esinda-jad. Soovime loenguid jätkata ka järgmisel aastal.

KRISTINA gUDINASSA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskuse projektijuht

Huvihariduse sõidukulu hüvitamisestSeptembris, oktoobris ja no-vembris 2013 huvihariduse omandamisel tehtud sõidu-kulu osaliseks hüvitamiseks taotluste esitamise tähtaeg on 16. detsember kell 17.

Huvihariduse omanda-misel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvitamist reguleerib Türi vallavolikogu 28. novembri 2007 määrus nr 33 “Huvihariduse oman-damisel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvita-mise kord”. Hüvitamist on määruse järgi õigus taotleda Türi vallas elava põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase seadus-likul esindajal, kui õpilane osaleb osalustasuga huviringi või treeningrühma tegevuses, huvihariduse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel taotleja elukohast ning huvi-tegevuses osalemist on tõen-danud ringijuht või treener. Eelnimetatud kolm tingimust on hüvitise taotlemise eeldus-teks ning kui kas või üks kol-mest ei ole täidetud, ei teki hüvitise saamise õigust.

Taotlusi huvihariduse omandamisel tehtud sõidu-kulu osaliseks hüvitamiseks saab esitada Türi vallavalit-susele kolm korda kalendri-aastas. Juhin siinkohal tähele-panu taotlusvormi täitmisele. Kuigi on kehtestatud hüvitise piirmäär, millest rohkem ei hüvitata, tuleb taotlusesse siiski märkida kolme kuu jooksul (taotlusperioodil) huvihariduse omandamisel tehtud tegelik sõidukulu. Treeneri kinnituse osas tuleb kinni pidada vormis küsitud andmete nõudest ning jälgi-da, et see oleks õigesti täide-tud. Treener peab kinnitama tegelikke asjaolusid, st mit-mel korral õpilane vastaval taotlusperioodil reaalselt on treeningul osalenud. Vastutus taotluses esitatud andmete õiguspärasuse eest lasub taot-lejal.

Taotlusi menetlev komis-jon hindab taotluste õigus-pärasust ja sisulist põhjen-datust. Tähtajaks esitamata taotlusi läbi ei vaadata. Kui komisjoni hinnangul on taot-leja esitanud valeandmeid või kui hüvitamise eeldused ei ole täidetud, jätab valla-valitsus tehtud kulu hüvita-mata.

Määrus koos taotlusvor-miga on Türi valla kodulehel www.tyri.ee (taotlusvorm – /haridus/avalduste vormid).

EDA LIPPURTüri vallavalitsuse haridus- ja

kultuuriosakonna juhataja abi

Piletid eelmüügist 16 € Statoilis, Piletilevis ja Piletimaailmas.

Kollektiivtellimused - info@kontsertkorraldus.ee

Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee

KOIT TOOME, LUISA VÄRK, ROSANNA LINTS, ALEN VEZIKOTŠELLOKVARTETT C-JAM JA KONTRABASSIL EDUARDS GLOTOVS

21. detsembril kell 19

Türi kultuurimajas

TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

13. novembril korraldas Türi vallavalitsus oma ettevõtjatele iga-aastase väljasõidu. Kui eelmistel aastatel on käidud Tallinnas ja Tartus, siis tänavu tutvuti kodukandiga. Külastati Järvamaa kutsehariduskeskuse õppekohti Säreveres ja Paides ning kuulati kutsehariduskeskuse juhi Rein Oselini selgitusi. Päev lõpetati Paide vallitornis tegutseva ajakeskuse külastusega. Pildil uudistavad ettevõtjad kutsehariduskeskuse Paide õppekoha elektrikute õppeklassi. Teet Reier

Detailplaneeringu eskiisi tutvustus ja aruteluTüri tavandihoone-krematooriumi detailplaneeringu lähteseisu-kohtade ja eskiisi tutvustamine ja avalik arutelu.

Türi vallas Türi linnas Saunametsa kalmistu ja Jaama täna-vaga piirnevale maa-alale koostatakse Türi tavandihoone-krema-tooriumi detailplaneeringut, millega kavandatakse tavandihoo-ne-krematooriumi ning avalikult kasutatava parkla ehitamist. Planeeringu koostamine algatati Türi vallavolikogu 28. augusti 2013 otsusega nr 47.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Järvamaa Tavanditeenused OÜ. Detailplaneeringut koostab TT ARHITEK-TUURIBÜROO OÜ.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisiga on võima-lik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud” alates 29. novembrist 2013.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisi avalik arutelu toimub 12. detsembril 2013 kell 16.00 Türi vallavalitsuse haldus-hoone II korruse saalis asukohaga Türi linn, Kohtu tänav 2.

Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta kirjalikult Türi vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi või e-posti teel vallavalitsus@tyri.ee .

Sihid selgeks – elus edasi!Süda-Eesti Sotsiaalkeskus viib augustist 2013 juunini 2015 Jär-vamaal läbi ESF projekti „Sihid selgeks – elus edasi!“. Projektis saavad osaleda lastega kodus olevad töötud emad, kelle lapsed on vanuses 1,5–7 ning töötud noored vanuses 16–24. Projekti eesmärk on toetada noorte ja lapsevanemate tööturule sisene-mist.

Projekt on üles ehitatud grupitöö põhimõttel. Üks grupp töötab projektis neli kuud. Kokku on projekti jooksul kavan-datud 16 gruppi (12 inimest grupis). Põhitegevuseks on mo-tiveeriva kohanemiskoolituse läbiviimine, koolitus toimub üks kord nädalas.

Koolitusel läbitakse lisaks tööle saamist toetavatele teema-dele ka enesearenduslikke teemasid. Lisaks on kavandatud igas poolaastas kaks arvuti- ning üks erialakoolitus. Erialakoolituse sisu täpsustatakse projekti jooksul vastavalt tööturu vajadustele ning osalejate ootustele. Kõikidel projektis osalejatel on võimalus saada psühholoogilist nõustamist ja võlanõustamist. Koolitused on osalejatele tasuta, osalejatele makstakse stipendiumi ning sõi-dutoetust.

Jaanuaris algab koolitusgrupp Türil. Täpsem info ja registree-rimine tel 5378 3929 või meili teel tiina@sesok.ee kuni 20. det-sembrini.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis võta soovi korral kohe ühendust! Kes ees, see sees!

TR

Türi vallavalitsus on jaganud Tü-ri valla talihoolduse piirkonda-deks ning leidnud igale piirkon-nale tööde teostaja. Käesoleval aastal on talihoolduse teostajad samad nagu eelmisel aastal, välja arvatud Türi linn, kus riigihanke tulemusena on üheks perioodiks valitud parima pakkujana AS Eesti Keskkonnateenused.

Piirkondade talihooldustöö-de teostajad:

1. Villevere, Kahala piirkond – OÜ Latukrest, Valdis Vorokh-ta, tel 5552 8416;

2. Ollepa, Pibari, Sagevere, Arkma piirkond – OÜ Micro-mat, Kristjan Ott, tel 501 1831;

3. Arkma, Meossaare, Kaba-la, Kurla piirkond – OÜ Estonia, Villu Kald, tel 510 2775;

4. Oisu, Retla, Väljaotsa piir-kond – OÜ Estonia, Villu Kald, tel 510 2775

5. Taikse, Mäeküla, Rikas-saare piirkond – OÜ Latukrest, Valdis Vorokhta, tel 5552 8416;

6. Särevere piirkond – Järva-maa Kutsehariduskeskus, Mae Alviste, tel 5668 4894;

7. Türi-Alliku, Näsuvere, Poaka piirkond – OÜ Micromat, Kristjan Ott, tel 5011831;

8. Karjaküla, Jändja, Põikva, Laupa piirkond – Mateko OÜ, Eugen Hansar, tel 503 2206;

9. Kolu, Lokuta, Änari piir-kond – FIE Penno Pesti, tel 56469715;

10. Pala, Kirna, Poaka piir-kond – FIE Meelis Veeroja, tel 527 1524;

11. Türi linn – AS Ees-ti Keskkonnateenused, Janno Laht, tel 508 9883.

Oisu ja Kabala valla endiste piirkondade vallapoolseks esin-dajaks talihooldustöödel on Türi Kommunaalasutuse tootmisjuht Villu Kald, tel 510 2775.

Endise Türi valla ja Türi linna piirkondade vallapoolseks esindajaks talihooldustöödel on majandusosakonna juhataja Ur-mas Kupp, tel 509 1415.

Piirkondade kaardid ja lüka-tavate teede nimekirja saab Türi valla kodulehelt.

URMAS KUPPmajandusosakonna juhataja

Talihooldus Türi vallas

Türi vallas toetatakse kodani-keühenduste omaalgatuslikku tegevust ka järgmisel aastal. Taotlusi Türi valla 2014. aas-ta eelarvest toetuse saamiseks võetakse seltsidelt ja seltsingu-telt vallamajas vastu esmas-päeva, 2. detsembri tööpäeva lõpuni, sama kaua saab aadres-sile vallavalitsus@tyri.ee esita-da ka digiallkirjastatud taotlu-si.

Kodanikeühenduste ühiste-gevuse toetamist reguleerib Türi vallavolikogu 31. märtsi 2010 määrus „Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootöö

edendamiseks ning elukeskkon-na arendamiseks toetuste taot-lemise ja kasutamise kord“. Ni-metatud määruse alusel võivad mittetulundusühingud ja selt-singud sel korral esitada kavan-deid järgmise aasta I poolaastaks planeeritud ürituste korraldami-seks.

Lisaks saavad registreeritud mittetulundusühingud taotleda ka projektitoetust ning tegevus-toetust 2014. aastaks. Oluline on jälgida, et tegevustoetuse taotlus ei sisaldaks samu tege-vusi, mille elluviimiseks kasu-tatakse konkreetse sündmuse

korraldamiseks eraldatud toe-tust. Tegevustoetuse taotluses kajastatakse üldjuhul ühingu üldkulusid, mida ühekordse ühistegevuse kavandi eelarves kajastada pole võimalik, samuti on taotlemise eelduseks ühingu aastaringne tegevus.

Tähelepanu väärivad ka taotluste eelarvelised pii-rangud. Tegevustoetust saab määruse järgi eraldada ku-ni 511 eurot, ühistegevuse või -sündmuse korraldamise puhul eeldatakse taotlejalt 50protsendilist oma- või kaas-finantseeringut, omafinant-

seering võib sealjuures olla ka mitterahaline. Projektitoetust eraldatakse maksimaalselt 10 protsendi ulatuses teistest fon-didest positiivse rahastusotsu-se saanud projektikavandi ko-gumahust.

Taotlemise täpne kord ja taotluste vormid on kättesaa-davad Türi valla kodulehel aad-ressil http://www.tyri.ee/index.php?page=658&. Lisaks saab infot ja taotlusvorme ka Türi vallavalitsusest seltsitegevuse spetsialistilt.

RIINA TRUMMseltsitegevuse spetsialist

MTÜde taotlusi võetakse vastu 2. detsembrini

Vallavolikogu III koosseisTüri vallavolikogu III koossei-su liikmed: Theo Aasa, Kaarel Aluoja, Aili Avi, Andrus Een-soo, Vitali Gansen, Teet Hansch-midt, Urmas Heinsar, Irina Kal-jusaar, Piret Lai, Viivika Lepp, Jaanus Marrandi, Toomas Mar-

randi, Raivo Matsina, Indrek Naur, Vello Ohu, Ülo Ormus, Raivo Pink, Ellu Rusi, Mati Sa-dam, Piia Tamm, Lea Urb, Veiko Valang, Ülle Välimäe.

Volikogu esimees on Andrus Eensoo, aseesimees Raivo Pink.

Volikogul on 7 alalist ko-misjoni: eelarve- ja arendusko-misjon – esimees Raivo Pink, majandus- ja turvalisuskomisjon – esimees Irina Kaljusaar, sot-siaal- ja tervishoiukomisjon – esi-mees Teet Hanschmidt, haridus-

ja noorsookomisjon – esimees Ellu Rusi, kultuuri- ja spordiko-misjon – esimees Mati Sadam, seltsitegevus- ja maaelukomisjon – esimees Aili Avi, revisjoniko-misjon – esimees Vello Ohu.

TR

10 TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013

sport

Kuni 12. detsembrini Ado Lille maalide näitus „Alasti“ Türi kultuu-rikeskuse galeriisKuni 10. detsembrini Lembit Kaljaspoliku fotonäitus „Õige mõnused pildid“ Türi kultuurikeskuse klaassaalisKuni 19. detsembrini ootavad Tuulepoiss Taavi ja Eesti Ringhäälin-gumuuseum mudilasi Türi Muuseumisse nukulavastust salvestama. Osalemise tasu 2 eurot. Aeg leppida kokku tel 385 311130.11 Pilistvere kihelkonnapäev 1.12 kell 17 advenditulede süütamine Türi linna, Kabala, Oisu ja Taikse jõulupuudel1.12 kell 17.30 Kabala rahvamajas koguperefilm „Kui Jõulumees sajab alla“. Pilet 2 eurot2.12 kell 18 Andres Tabuni sünnipäevaetendus Rünno Saaremäe „Õhtusöök“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 10 eurot 4.12 kell 19 Marko Matvere Merelaulude kontsert Türi kultuuri-keskuses. Pilet 14/12 eurot. Kuni 7-aastased lapsed, k.a tasuta, kui istuvad süles6.12 kell 16–21 õpilaste jõululaat Türi põhikoolis. Kava: jõulueten-dus 16–17, kauplemine 17–19, jõuludisko 19–21. Info Loona Pärl tel 5647 6285 või Merit Puna tel 387 84397.12 kell 14 Ukraina seltsi Smeritška näituse „1932–1933 näljuta-mise tragöödia Ukraina rahva vastu“ avamine Oisu rahvamajas. Näi-tus jääb avatuks kuni 21. detsembrini8.12 kell 14 kogupere muinasjutt-film „Teekond jõulutäheni“ Kabala rahvamajas. Pilet 2 eurot12.12 kell 18 mälumängu II voor Kabala rahvamajas12.12 kell 19 ansambel KÕRSIKUD „Heli jälgedes“. Uue plaadi esitluskontsert Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/14 eurot13.12 kell 17 Thea Vesmani ja Katrin Ivanovi käsitöönäituse „Värvi-de maailm tekstiilis“ avamine Türi kultuurikeskuse klaassaalis14.12 jõulumeelne kunstimüük Türi kultuurikeskuses 14.12 kell 12 Pärlipäeva rõõmupäev Kabala rahvamajas. Kabala rah-vamaja 65, August Pärl 9015.12 kell 11–15 jõululaat Oisu rahvamajas. Oodatud on käsitöö pakkujad! Lisainfo tel 5340 355115.12 kell 14 animafilm „Politseiauto Pelle tegutseb jälle“ Kabala rahvamajas. Pilet 2 eurot15.12 kell 17 Türi kultuurikeskuse ringide advendikontsert „On

TALV…“ esinevad Türi poistekoor, Türi kammerkoor, noortekoor, orkester TÜRI jt17.12 kell 11 Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY „Päkapikupere jõulupäev“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 5 eurot18.12 kell 14 jõulukontsert Türi valla eakatele Türi kultuurikesku-ses. Esinevad Toomas ja Tauri Anni kontserdiga „Koduküla jõulud“. Transpordisoov teatada 13. detsembriks piirkonna sotsiaaltöötajatele kabalas tel 387 7874, 5349 3787, Oisus tel 387 1075, 525 1617, Türil tel 384 8224, 5332 567420.12 Mart Lepa. Andres Eilarti kogust Elmar Kitse maalinäituse avamine Türi kultuurikeskuse galeriis20.12 kell 18 jõulupidu lastele Taikse rahvamajas21.12 kell 19 JÕULUMÜSTEERIUM – Koit Toome, Luisa Värk, Rosanna Lints ja Alen Veziko. Tšellokvartett C-JAM ja kontrabassil Eduards Glotovs Türi kultuurikeskuses. Piletid eelmüügist 15, kont-serdi toimumispäeval 20 eurot22.12 kell 15 eakate klubi Ehavalgus jõulupidu Türi kultuurikeskuses23. 12 kell 20 jõulupidu ansambliga Swips Taikse rahvamajas. Pilet 6/8 eurot27.12 kell 20 aastavahetuse pidu „Estraadiraadio“ tantsuorkestriga Türi kultuurikeskuses. Tantsuks ansambel Estraadiraadio Orkester, solist Signe Hansen, efektne tantsushow Kristin Pukka tantsutrupilt.Piletid eelmüügist 13/15, alates 16. detsembrist 20 eurot28.12 kell 16 MTÜ Elulõnga õis jõulupidu Taikse rahvamajas29.12 kell 14 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri aastalõpu-kontsert Türi kultuurikeskuses30.12 kell 21 aastavahetuse pidu ansambliga Sada ja Seened Oisu rahvamajas. Pilet 8/10 eurot31.12 kell 21 aastavahetustrall ansambliga Ivar ja Anneli Kabala mõisas. Piletid kuni 20. detsembrini 8, 20.–29.12 13 eurot31.12 keskööl ilutulestik Türi linnas ja Kabalas

Täiendav info:Türi kultuurikeskus tel 387 8248Oisu rahvamaja tel 387 1241, 5340 3551Taikse rahvamaja tel 387 5539Kabala rahvamaja tel 5300 3987www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

48 võistlust Saksamaal, Leedus, arvukad osalemised maakonnas ja Eesti erinevates piirkondades – need on võistlused, milles osa-les aprillist kuni oktoobri kesk-paigani Smart Sport Team’i 10 noorratturit vanuses 7–19 elu-aastat. Järgnevalt lühike ülevaa-de võistlustest, millel osaleti.

Ratturid alustasid hooaega 11-päevase ettevalmistuslaagriga Lõuna-Saksamaa eelalpides, mil-le maalilistel mägiteedel koguti piisavalt kilomeetreid pikaks hooajaks. Esimene maastiku-krossivõistlus avati aprilli lõpus Waldkirchenis Saksamaal, kus toimus Saksamaa, Austria ja Tšehhi maastikukrosside ava-võistlus. M14 klassis saavutas kolmanda tulemuse Kren Kask, tema poodiumikoht pani kihele-ma kohalikud organisaatorid ja publiku: mis ratturid need on ja veel kusagilt Eestist.

Edasi osalesid klubi rattu-rid Eestis peetavatel erinevatel maastikukrossi sarivõistlustel Team Rattapood Cup (5 etappi), Kolmapäevak (12 etappi), Türi Rattapoe rattakross (5 etap-pi), EMV maastikurattakrossis, Samsung Estonian Cup (SEC) poolmaratonid ja lastesõidud, Alutaguse poolmaraton, Ra-pla KoMo poolmaraton, Tartu

rattamaratoni poolmaraton, sügiskrosside sari (6 etappi), Haanja100.

Lisaks sellele osaleti veel Lee-dus Šiauliais maastikurattatuu-ril, kus Sander Saar saavutas M-Eliit klassis 11. koha. Sandril oli sel aastal võimalus osaleda ülipi-kal Haanja 100-l, mis tähendab seda, et sõidetakse Lõuna-Eesti maalilisel maastikul ja karmi-matel tõusudel sajakilomeetrisel distantsil, lõpetuseks igati kor-ralik 32. koht ajaga 5 tundi 10 minutit.

Ühel arvestataval XC-sarja võistlustel koondnimetusega Team Rattapood Cup saavutas

Kren Kask M12N14 vanuse-klassi poiste/tüdrukute üldar-vestuses esikoha (52 osalejat), sügiskrosside sarja kokkuvõttes oli M12 vanuseklassis Kren kol-mas. Samuti triumfeeris Kren esikohal SEC-sarja M12 poiste hulgas ja kolmandal kohal oli aasta noorem Kert Järva. Säravat esitlust pakkus poolmaratonidel 15-aastane Karl Järva, saavuta-des Rapla KoMo 33km distant-sil esikoha, võites meesteklassi esindajaid enam kui minutiga ja Alutaguse 24km-l 2. koha, kao-tades võitjale 11 sekundit.

Kõige nooremad poisid te-gid puhta töö läbi suve kestva

Türi Rattapoe rattakrossi see-riavõistlustel, Oskar Kontus saavutas üldarvestuses esikoha 7–10-aastaste poiste vanuse-klassis ja 11–14-aastaste poiste vanuseklassis saavutasid nime-lises järjestuses parimad kohad Kren Kask, Kert Järva ja Kaarel Rhede. Sander Saar võidutses üldkokkuvõttes vanuseklassis mehed 15–18.

Sel aastal debüteerisid Smart Sport noorratturid suve keskel peetud EMV noorratturitele maanteesõidul, mille esimesel päeval sõidetakse temposõidud ja järgmisel päeval grupisõidud. Oma noorele vanusele vaatama-ta suutis Kren Kask 10 kilomeet-ri temposõidus sõita M14 klassis tubli 15. aja (56 osavõtjat), ent stardiärevuses sadula loodimine röövis sportlaselt neli minut, mis liideti lõppajale. Järgmise päeva M14 klassi 38,4km grupisõidus suutis Kren valida targa taktika ja oma jõuvarusid õigesti jaota-da, mis andis talle 16. koha, kao-tus võitjale 5:05.

Lõpetuseks võib tänavuse noorratturite hooaja tulemus-tega rahule jääda, sest oli väga meeldivaid, kui ka natuke keh-vemaid sooritusi.

JANEK JäRVAklubi Smart Sport Team juhendaja

Türi noortel ratturitel oli tihe võistlusaasta

Türi ganvixi hooaeg lõppes kolmanda kohaga“Hooaeg ei alanud Türi Ganvixile just kõige paremini, kui võõrsil tuli vastu võtta 13:1 kaotus II W/S liiga meistri Tartu FC Santo-se käest. See kaotus raputas meeskonda korralikult ning edaspidi hakkasid esitused paranema, kuid vajaminevad võidud jäid võt-mata,” ütles Türi Ganvixi eestvedaja Vitali Gansen.

Ganseni sõnul tuli esimene võit alles V voorus, kui Türi Gan-vix alistas koduväljakul Tartu JK Welco Elektri tulemusega 1:0. Poole hooaja peale oli meeskonnal koos 6 võitu ja 6 kaotust ning oldi edetabeli keskel.

“Teine pool hooajast algas suure pauguga, kui Ganvix alistas kodus Tartu FC Santose 2:1, kes jäi hooaja lõpuni teistele mees-kondadele võitmatuks. Pärast seda üllatusvõitu algas meeskonna võidukäik, tabeli eesotsa meeskondi võideti järjest. Ainsateks meeskondadeks, keda ei suudetud hooajal üllata, olid Jõgeva SK Noorus-96 ja FC Nõmme United,” ütles Gansen.

Gansen lisas, et hooaja teisest poolest võeti üheksa võitu ning kaotusekibedust tuli tunda vaid kahel korral. See tõstis meeskon-na suurepärase esitustega kolmandaks. „Kuid ega see kolmas koht kergelt tulnud, sest selle säilitamiseks oli vaja viimases voorus või-ta tabeli teist kohta hoidvat SÖRVE JK-d. Aga seegi polnud välja-kutse ning võit toodi koju tulemusega 4:1. III koht II W/S liigas oli meeskonna jaoks suur üllatus.”

Türi Ganvix JK 1999.–2000. aastal sündinud jalgpallipoisid jäid tänavu enda C1-B vanuseklassis 10 võistkonna seast 8. ko-hale. Esimeses suveringis tulid poisid C1 II noorteliigas II kohale. Siis tõsteti nad C1-B liigasse, kus enam nii hästi ei läinud.

Klubi juhatuse ja treenerite poolt valiti hooaja parimaks kait-semängija Arsen Abeljan.

Klubi mängijad valisid parimaks mängijaks poolkaitsemängija ja selle hooaja kapteni Kristo Kiige.

Võidukarikas jäeti koju16. novembril toimus Türi Kunstmuru CUP 2013, kus osales ka-heksa võistkonda, neist kolm Järvamaalt. Kui eelmistel aastatel on Türi CUPil võitjaks tulnud JK Vändra, siis tänavu jäeti võidukari-kas koju. Teise koha sai JK Vändra ja kolmanda Juurikad Paidest.

Finaalis võitis Türi Ganvix JK Vändrat 5:2. 3.–4. koha mängus oli Juurikad Paidest paremad JK Metropoolist 4:1

Parimaks mängijaks valiti Türi Ganvixi mängija Martin Saar ja parimaks väravavahiks JK Vändra väravavaht Hans Naano.

türi kunStmuru cuP 2013 tulemuSed

1. Türi ganvix; 2. JK Vändra; 3. Juurikad (Paide); 4. Fc Metropool; 5. Fc Lelle; 6. FcF Jarva-Jaani; 7. SK Tääksi; 8. U-19 Paide Fc

Hooaeg lõppes hõbedaselt23. novembril toimus Eesti kardiliidu pidulik hooaja lõpetami-ne Tallinnas. Türi poiss Karl Leesmaa (12) võistles teist hooae-ga võistlusklassis Rotax Minimax, kus võistlevad 11–14-aasta-sed sõitjad. Hooaeg algas Karlil väga edukalt, kuid hooaja teises pooles tekkisid tehnilised probleemid, mis võtsid Karlilt nii Eesti meistrivõistlustel kui ka Balti karikavõistlustel võiduvõimalused.

Hooaeg oli klassis Rotax Minimax tänu väga tugevatele sõitja-le ülipõnev. Kõik võistlused olid väga pingelised ning ettearvama-tud. Baltic Cup`il sõideti kokku 6 etappi Lätis, Leedus ja Eestis ning osalesid võistlejad kaheksast riigist. Karl Leesmaa sai teise koha, esimene oli Georg Kõss ja kolmas Ragnar Veerus. Riikideva-helises võistluses sai Eesti I koha.

Eesti meistrivõistlustel sõideti 8 etappi, peamiselt Eesti rada-del. Karl Leesmaa sai samuti teise koha. Esimene oli Georg Kõss ja kolmas lätlane Valters Zviedris. Lisaks toimus eraldi arvestus Eesti Koolinoorte MV 2013, kus Karl Leesmaa Türi põhikooli esinda-jana sai klassis Rotax Minimax III koha. 2014. aastal on plaan jätkata võistlemist võistlusklassis Rotax Junior, kus konkurents on veelgi tihedam.

TR

Jalgpalliklubi Türi Ganvix.

Klubi Smart Sport Team noored ratturid. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013 11

vana ja uus teated

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Averonika BeekmannKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lü-hendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

U 1930 Avelinius TõnissonRené Viljati erakogu

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Fotograaf

René Viljat

tel 525 8325

reneviljat@hot.ee

2013René Viljat

Türi kunstnik Margus Tiitsmaa Türil Koidula silla juures õnne proovimas. Ainult kunstniku palgast ikka ära ei ela ja kuna perele on midagi vaja lauale panna, siis nii veedabki ta oma kaunimad noorusaastad kodu lähedal kalavetel.

Kaks sõpra ja kirglikku kalameest – postiljon Otto Voldemar Mihklesoo (seisab) ja Tõsidus Tõnisson – Türil kalastamas. Saak on korralik – üks kala on käes ja teist tõmmatakse parasjagu välja.

UUED KODANIKUDKELLY ROOSIPUU 25.10.2013

RAGNAR UUSALU 04.11.2013

LUKAS TIMBERG 08.11.2013

MARTA ANVELT 09.11.2013

Palju õnne!

TOOMAS MALBERG 23.10.2013

JEKATERINA PUTŠKOVA 26.10.2013

ANTON VIIN 27.10.2013

LEO KRUUSMÄE 30.10.2013

JUTA LAKS 04.11.2013

JAAN AASMA 09.11.2013

JOHANNES METS 13.11.2013

HANNA MARJATTA KRISTIINA SILLANPÄÄ

14.11.2013LEILI HAALEN

14.11.2013AINO ULP 17.11.2013

ENNO EENSALU 23.11.2013

EDA ALLIK 24.11.2013

HELJU PÕLDMA 25.11.2013

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Avaldame kaastunnet omastele

lugejaküSimuS

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et ilmus raamat Järvamaa tõstespordi aja-loost.Küsimus: kes oli see legen-daarne tõstetreener, kes teg-utses Türil veerandsada aas-tat?

Seekordse lugejamängu au-hinna on välja pannud Tü-ril tegutsev Jaama bistroo ja selleks on 10-eurone kinke-kaart. Vastused palume saata 19. detsembriks rahvaleht@tyri.ee.Oktoobrikuu Türi Rahvalehe lugejamängu auhinna, Türi valla fotoalbumi „Roheline Türi” võitis Kalle Pent.

Õnnitleme!

kuulutuSed

Soovin üürida 3-toalist korterit Türil. Tel 5354 4211.

Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport ja demontaaž TASUTA! Raha kohe! Info tel 5894 7301.

Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

OÜ Viher pakub raamatupida-misteenust. Aitame kirjutada äriplaane, toetuste taotlusi, jne. Info www.viher.ee 529 2181 või 5557 0798, info@viher.ee.

Ostan vanavara, vanu raamatud, nõusid ja fotosid. Tel 513 3385.

Ale talu müüb nisu, otra ja söö-dajahu. Koit Teder 515 3808.

20. detsembril kl 9–16 toimub Türi jõululaat. Kohal kauplejad üle Eesti! Tulge kogu perega. Info 5805 0167, laadakorraldus@gmail.com.

8. detsembril toimub Türi ujulas kell 13–15 perespordi päev. Üri-tust juhib Merle Vantsi. Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Müüa 4-toaline mugavustega korter Türil 5816 3994.

12 TÜRI RAHVALEHT 29. november 2013

reklaam

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

Võhmalinnavalitsuse juureskell 13.30–15.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 16.00–18.00

IV kvartalis28. oktoobril11. ja 25. novembril9. ja 23. detsembril

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Saku MetallHaapsalu UksetehasViljandi Aken ja Uks

Kvaliteetaken

Hörmann

METALLUKSEDPUITAKNAD, KATUSEAKNAD

SISE- JA VÄLISUKSEDTULETÕKKEUKSED

GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Kõigi toodete paigaldus!Järelmaks aitab kauba või teenuse soetamisel

1.-31. detsembrini

LAOVAIPADE JÕULUSOODUSTUS!

E-R 9-17, L 9-14Vändra Vihtra tee 1a tel 444 7785

Vändra vabrikupood avatud

www.valley.ee

Valmistame eritellimusel eksklusiivseid käsitöövaipu just Sinu koju!

2