30. märtsil 2001 toimus Tõstamaa valla volikogukorraline istung.

Päevakorras:1. Infominutid.

Vallavanem Toomas RõhuMaavalitsusest on Tõstamaa valdasaadetud läbivaatamiseks haldus­reformi teostamise võimalik versioon.

(kogu ettepanek maakonna kohtainternetis: http:www.mv.parnu.ee/haldusreform/). Meid puudutavaItpeaks liituma Tõstamaa ja Varblavald, moodustuva omavalitsuseelanike arvoleks 2960, pindala 575 jaeelarve maht 14 miljonit. Ettepanekuson toodud piirkonna ajaloolineülevaade, ühinemise (või iseolemise)peamised argumendid, vajalikudinvesteeringud, demograafilise olu­korra kirjeldus, sotsiaalmajanduslikhinnang ja tulud-kulud elaniku kohta.Vastuses tõime välja, et ei ole ikkaselge, miks on reform kohalikule elulekasulik. See ei lahenda tänaseid

põhiprobleeme (inimeste majandusliktoimetulek, tööhõive, ettevõtluseareng, elukvaliteet) ja seetõttu ei olemeiepoolset soovi liitumiseks. Kuiaga reform tehakse jõuga, eelistarneesitatud varianti. Vajalikeinvesteeringutena on TõstamaadpuudutavaIt välja toodud Tõstamaa-

MaareformistMAAREFORM - sellega kaasnevadmaade tagastamine, maade eras-tamine, maade riigi omandissejätmine ja munitsipaliseerimine,kokku on jõutud üle 60 % vallaüldpinnast reformida.Kõigepealt tuleks kiirustada neil,kellel on maa erastamata hoonete või

elamu juurde ostueesõigusega, sest

Tõhela-Kalli tee remont, Tõstamaa­Mõtsu täiendav bussiliin, keskkooliremont ja Tõstamaa joogivee jakanalisatsiooniprojekt. Selline onreformi kava. Kas haldusreformi üldsetuleb, ei ole täna 100 % kindelPärnu laevatehases on remonditakse

Manija liinipaat, uus navigatsioonpeaks algama 16. aprillil.Müüdud on valla väikebuss ja võetudkasutusrendile uus. Tänavused

liisingmaksed kaetakse müügistsaadud tulust.Tõstamaa vallale antakse hallata

Munalaiu sadam, mis registreeritakseManijaga ühe sadamana.2. Peremeheta ehitiste arvelevõtt.

Vastavalt kehtivale korrale ja pealeväljakuulutamist Riigi Teatajas võetiperemeheta ehitistena arvele hooneVärati külas, endised Kärnali ja Koiratalu hooned Peernis ja Tammikuelamu Pootsis.

3. Männiku maja müük. Otsustatimüüa vallale kuuluvad hooned

eelläbirääkimis-tega pakkumise korras(vt. kuulutus).4. Ümberkruntimiskavadekinnitamine. Peale tutvumist kinnitati

EVP-sid maa erastamiseks saab

kasutada 1. juulini 2002. Kuiarvestada, et omajagu aega kulubmaa mõõtmisele, katastrissekandmisele, siis jääbki aega ainultaasta. Pärast nimetatud kuupäevatuleb maa eest tasuda rahas.

Mis juhtub nendega, kes ei erastamaad elamu juurde? Nendele seataksekasutuses olevale maale riigi poolthoonestusõigus, ning maa jääbki riigiomandisse. Hoonestusõiguse eest

maanõunik Heino Laanemetsa pooltesitatud ümberkruntimiskavad.

5. Vallale õpilastranspordiks jaühisüritusteks eraldatud vahenditevõtmine eelarvesse. Kui seni tuli

õpilastranspordiks, ühisüritusteks jaalalaekumiste katteks ettenähtudsummad toetusfondina maakonda, siistänavu jagas valitsus summadootamatult valdadele. Otsustati võtta

eraldatud 428 000 eelarvesse jasuunata sellest bussifirmadele

õpilasveo kuludeks 107 tuhat, omaõpilasliinide kulude katteks 80 tuhat,POL-I ühisüritusteks 22 tuhat jaülejäänu suunati reservi. Sellest tulebkatta maakondlikest kultuuri-, spordi­jt. ühisüritustest osavõtt, samutuvõimalikud eelarve alalaekumised.6. Ülevaade valla kultuuriasutuste

tööst aastal 2000 ja käesoleva aastategevuskava. Rahvamaja töödtutvustas juhataja Maire Adler,raamatukogude tegevust juhatajad LeaRannik, Silvi Rand ja Asta Kivimaa.Ülevaade ja probleemid järgmisesvalla lehes.

Volikogu infoteenistus

tuleb tasuda teatud tasu igal aastallisaks maamaksule. Kõik, kellel onmaa erastamata, peaks selle töö lõpuleviima käesoleva aasta lõpuks, tulevaaasta esimesel poolel. Maa erastamiseja tagastamise lõpule viimine olenebsuuresti kodanike enda initsiatiivist jatahtest. Maamõõtjatest puudu eitohiks olla, küll võib takistuseks ollamõõtmise kõrge hind.

(järg lk 2)

Tõstamaa Tuuled lk 2

(algus lk 1)KORTERIOMAND.Nüüd korteriomandist. Mitme­korterilistes elamutes olev erastatud

korter on käesoleval ajal vallasasi.Korterit kui vallasasja saab müüa jaosta vastavalt Asjaõigusseaduselekuni 31. detsembrini 2001.a. Pärast

nimetatud kuupäeva saab võõrandadakorterit ainult korteriomandina.Lahtiseletatult koosneb korteriomand

reaalosast ja mõttelisest osast,kusjuures korteri reaalosa on see,mille puhul korteriomanik saab omaomandiõigust iseseisvalt teostada,mõttelise osa puhul tuleb igalkorteriomanikuI arvestada teiste

kaasomanikega. Korteriomandireaalosa moodustub korterist,mõtteline osa on kõik, mis ei olereaalosa, see on ehitise osad - seinad,vee- ja kütteseadmed, vundament,katus, trepikojad ja hoone juurdekuuluv maatükk.Korteriomandi seadmine tähendab

maa erastamist korteri juurde ja sellekandmist kinnistusseo Korteriomandiseadmine erineb tavalisest maa

1) Maast.Ma ei ole rahul, et vallas jagataksemaid, mitte ei erastata nagu seadusedsätestavad. Ja seejuures ametnikeendaõigustused ületavad isegifantaasia piirid.2) Lahkumisest maisest vaevast.... Männipuust sargas veab lõppenudhatta kõrvipaar musta palaka all ...kes teda kehva, võiks saata või matta?Sõpru ja omakseid pole ju tal.Ometi on vald selle hata matustestteinud omale äriartikli, võttes 500(loe: viissada) ka üüri, vallale kuuluvakoolisöökla kasutamise eest.

Volikogu liikmed, kes niisuguse "äri"poolt hääletasid, peaksid küll omasilmamunad seljataha ritta häbenema.

erastamisest elamu juurde. Elamujuurde maa ostu-müügi lepingsõlmitakse maavanema korraldusega.Korteriomand seatakse vallavalitsuse

korraldusega ja kinnistamisavaldustuleb teha notari juures.SEADMISE KÄIK: hoone juurdekuuluva maatüki suuruse määramine

mõõtmise teel maamõõtja poolt võiplaani järgi, maaüksuse toimikukoostamine, vallavalitsuses maahindamise akti j a korraldusekoostamine, maatüki registreeriminemaakatastris, maa eest tasumine EVP­des, korteriomandi seadmine notarijuures. Toimingud kuni maakatastri sregistreerimiseni teostab maamõõtjakoos vallavalitsusega, korteriomandiseadmise ja kinnistamisavalduseesitamise notarile teostab korterite

senine erastaja Mare Pärnaosaühingust SUFE. Korteriomanikudsaavad 2-kordse maja aluse pinnatasuta, samuti saavad korteriomanikudmaa maksumusest 50 % hinnasoodustust, kuid ei saa soodustustpärast 1. oktoobrit 1996 sündinudlapse kohta ja samuti ei saa soodustust

Vilja mitmest salvest

3) Politseist.Jätkub H.Kiige "Tondiöömaja"parandatud ja täiendatud trükk.4) Meditsiinist.Vanaindia meditsiin tegeles ainultravitavate haigustega, ravimatul eiolnud õigust ennast ravida; sugulasedviisid ta Gangese kaldale, toppisidtema nina ja suu täis püha muda javiskasid ta jõkke. Paljudel meil onraha nn. Taastusraviks? Odavam on

paluda sugulastel läbi viia vanaindiaravikuul'. Tõstamaa lahes sinisavi

jätkub.5) Meist endist.Elu on lühike ja täiskakatud kui lapsesärk, tulevik on tume ja tumedamaks

aprilI2001

need korteriomanikud, kelle kasvatadaon 4 või enam alla 18· aastast last.

Majades moodustatud korteriühistudpeaksid hoolitsema selle eest, etkorteromandi seadmiseks vajalikuddokumendid maja kohta oleks olemas,maja kohta hooneregistri tõend jalõpuks notarile tõend iga korteri kohtaeraldi.

Maade tagastamine toimub ikkaendisel viisil. Maade tagastamiselõpptähtaega küll praegu ei ole antud,kuid lõpmatuseni ei saa see kesta.Kes ei ole veel maa tagastamisetöödega alustanud, peaksid samutikiirustama. Kui maa tagastamiseõigustatud subjekt on surnud, siistuleb nõudeõigus pärida ühe aastajooksul. Viimati tehtud täiendusmaareformi seaduses on rõõmustav ­

kui pärandajaloli õigus maa tagasisaada riigi kulul, siis on see õigus kanõudeõiguse pärijal.Vabade maade erastamist käsitleme

järgmises ajalehe numbris

Heino LaanemetsMaanõunik

ta läheb, kui me ei hülga omaorjameelsust. Orjameelsus on trumpme orjastajatele, me töötame palehigisja veame nagu kratid kellelegivarandust kokku, saamata isegitänusõnu (meie kalurite ja firmaEMIDAR töösuhe)Kõigist meist jääb surnuaeda hauakivisünni- ja surmadaatumiga, mille vahelon mõttekriips.Kutsun teid üles, jüripäeva hakul,täitma see daatumite vaheline

mõttekriips tegudega, sest parem onsiiski kristallina puruneda, kuitelliskivina müüris seista.

Mina ise, Helme köster,Hans Härlemann ...alias Vello Karlsan

oo

TEADMISEKS UHISAIAMAADE KASUTAJA TELETere ja ilusat kevadet! Alustanigakevadise jutuga aleviku rahvaaiamaade kasutamisest .

• Palun senistel kasutajatel, niiKuura kui Laagisoos, kes enam ei

soovi maad kasutada, sellest kinplastimaakorraldajate töötuppa teada anda.• Jätkuvalt on vajalikkraavipoolsetes otstes maa kasutajanime olemasolek.

• Maakorraldaja on Laagisoos 24.aprillil kella 14.00-16.00.

Helle Vahemäe

Maakorraldaja

aprill 2001 Tõstamaa Tuuled lk 3

Metsa ja muu taimestikuga kaetud aladetuleohutusnõuetest. (Keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrus nr 46)

Seoses tuleohtliku aja saabumisegakordaksin lühidalt üle tuleohutus­

nõuded, mis reguleerivad füüsilise jajuriidilise isiku kohustusi ja õigusitulekahju ärahoidmisel metsas ja muutaimestikuga kaetud tuleohtlikul alal.1. Tuleohtlikuks aiaks loetakse

metsa ja muu taimestikuga nagukuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga(kadakas), poolpõõsastikuga(kanarbik, sookail, põõsasmaran) jakuivanud rooga kaetud ala ningturbapinnasega ala.2. Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alalalgab kevadel pärast lume sulamistning lõpeb sügisel vihmaste ilmadesaabumisel.

3. Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikulalal keelatud:

]) suitsetamine, välja arvatudselleks ettevalmistatud ja tähistatudkohas või mineraaise pinnasegakohas, kus puudub taimestik võiselle jäänused, või ajal, mil maapindon kastest või vihmast märg;

2) lõkke tegemine, välja arvatudselleks ettevalmistatud ja tähistatudkohas;

3) raiejäätmete VOl muu nsu(tuleohtlikud olme- ja tööstus-jäätmed, kuivanud taimestik)põletamine, välja arvatudmineraaise pinnasega alal, milmaapind on vihmast märg;

4) kulu põletamine, välja arvatudtulekahju ennetamiseks käesolevatetuleohutusnõuete punkti 4 kohaselt;

5) rohket suitsu tekitava risu,põhu jms. põletamine, välja arvatudjuhul, kui sellest on valehäirevältimiseks eelnevalt informeeritud

päästeasutuse häirekeskust(Tõstamaa TPA telefoni nr. 96 132)

6) muu tegevus, mis võibpõhjustada tulekahju.

4. Kevadel esimese kahe nädala

jooksul pärast lume sulamist keltsalton lubatud päästeasutuse häirekeskuse(te!. 96 132) teadmisel tulekahjuennetamiseks põletada kulu. Kuluvõib põletada päeva ajal tuulevaiksevõi kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s)ilmaga. Tee- või hooneäärse kulupõletamisel tuleb teemaa välisserv,hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta

märjaks või mineraliseerida. Kulupõletajal peavad kaasas olema

tulekustutusvahendid. Valehäirete

vältimiseks peaks tuletegijal olemakulu põletamise kohas sidevahend(mobiiltelefon), mille numberteatatakse samuti päästeasutusehäirekeskusele. Kulu ei tohi põletadapuude ja põõsastega kaetud aladel.5. Tule tegemisel ei tohi tuletegij ajätta tuld valveta ega lahkuda enne,kui tuli on kustunud või tema pooltkustutatud.

6. Isik" kes avastab tulekahju, midapole asutud kustutama, on kohustatudsellest kohe teatama päästeasutusehäirekeskusele (tel. 112). Kuitulekahju avastaja on võimeline selleise kustutama, siis teatab ta

tulekahjust päästeasutuse häire­keskusele pärast kustutamist.Käesolevate tuleohutusnõuete

rikkujaid karistatakse halduskorras,kui rikkumisega ei kaasnekriminaalvastutust. Kohapeal saabrikkujale määrata kuni 10 päevapalgasuuruse rahatrahvi (1 päevapalk onpraegu 53 krooni).

Pärnumaa Päästeteenistus

Inspektor laak ]aansa

Riisuma! Koristama! Koduümbrustkorrastama!Igakevadine aktsioon - koduümbrusekorrastamine.Jälle on kevad. Lumi on sulanud,kevadlilled õitsevad. Rehad ja luuadkätte, lehed ja oksad kokku, vana jakasutu praht kuuri alt ja aia tagantminema! - muidugi ettenähtudkohtadesse!

Erinevate jäätmete paigutamiseks onselleks konteinerid:

• Erinevad pudelid, plastik- Ja.alumiiniumpurgid saab pannarohelisse klaasikonteinerisse

(Kastnas, Tõhelas ja Tõstamaa])• Patareide jaoks on konteiner

Tõstamaa poes ja kastike Pootsipoes

• Vanade akude tarvis on konteiner

Tõstamaa katlamaja juures• Vanarauda on aprilli viimasel

nädalal võimalik viia kindlatessekohtadesse:

Seliste noorkaljalauda silohoidlassePootsi kaupluse taha puuriida juurdeTõhelas Sepa mäeleTõstamaa katlamaj a juurdeKastna töökoja ette

Kui on vähegi võimalust põletadariisutud lehti ja oksi, siis tehke sedaeelnevalt päästeametigakooskõlastades.

Meeldetuletuseks, teadmiseks, ettänavaid, teid peavad korras hoidmanende ääres paiknevate ehitistevaldajad! !

Iga-aastane heakorrakonkurssNeid on meil aastas isegi kaks - vallapäevadeks (august) valitakse välja 4valla kõige ilusamat kodu/hoonet, 4heakorrastatumat objekti esitataksemaakonna ja üle-Eestilise (mai)

heakorra konkursile. Hindamis­

kriteeriumid ei ole päris ühesed,seetõttu toimub ka see aasta

konkursse kaks - mõned objektidvõivad ka kattuda. Eelmisel aastal

käis Pootsi pargi ilusa väljanägemisetasuks presidendi vastuvõtul Pootsikooli direktor.

Ootame kuni juuli kuuni valla elanikenii suulisi kui kirjalikke ettepanekuid- keda võiks esile tõsta ja premeeridakoduümbruse korrastamise!.

Mitte ' heakorra konkursi, vaideelkõige enese, teiste ja heaenesetunde pärast võiks vaadatakriitilise pilguga oma majapidamisedüle ja teha kevadiste ilmadegaettevalmistusi kauniks suveks.

Raine Viitaskeskonnanõunik

Tõstamaa Tuuled lk 4

Ammune probleem vallas onhulkuvad koerad, kes reostavadhoove, kimbutavad metsloomi,hirmutavad ja mõnikord tungivadkallale kaaskodanikele. Aeg-ajaltpöördutakse vallavalitsusse, et kastõesti ei võeta midagi ette. On püütudka ette võtta, kuid reeglina ilmuvadsiis välja loomaarmastajad, keskõigest hingest kaitsevad kutsukest,kuigi see on mõnikord aastaid ringihulkunud ja kaaskodanikketerroriseerinud.

Möödunud sügisel võeti vastu uusvalla korra eeskiri, mis käsitleb kakoerte ja kasside pidamist. Sellesnähakse eeskirja mittetäitvatelekodanikele ette rahatrahv ja võimalusvajadusel hulkuv koer hukata. Kuiseni puudus selleks võimalus, sestpuudus vastav püss, siis nüüd on sellekasutamisvõimalus olemas. Lähemal

ajal hakatakse vallas korraldamakontrollreide, samuti võibkaaskodanikke häirivatest koertestteatada vallavalitsusse telefonil 96180.

Oleks meeldiv, kui olukord oleksselline, et ei peaks ühtegikoeraomanikku trahvima või koerasuhtes karme meetmeid rakendama.

KOERTE JA KASSIDEPIDAMISE EESKIRI

1. Üldsätted1.1 Käesoleveeskiri sätestab koerte

ja kasside pidamise korra Tõstamaavalla haldusterritooriumil.1.2 Eeskiri on kohustuslik

täitmiseks kõigile vallas elavatele,tegutsevatele ja viibivatele füüsilisteleja juriidilistele isikutele, kes omavadkoeri või kasse.

1.3 Eeskilja rakendatakse kõigivalla territooriumil asuvate või

viibivate koerte ja kasside suhtes.

Tuletame meelde ...2. Koerte ja kasside pidamisenõuded

2.1 Koera ja kassi on lubatud pidadakorteris, individuaalelamus, kinnisel,piiratud või tähistatud territooriumilnii, et oleks välditud inimestele või

loomadele kallaletungi võimalus ningkaaselanike. rahu rikkumine.2.2 Elamu korteris on lubatud

pidada ainult ühte täiskasvanud koeraja kassi, järgides sanitaar- jahügieenieeskirja. Üürikorterites onlubatud koeri või kasse pidada ainultüürileandja nõusolekul.2.3 Looma pidamisel on keelatudlooma piinamine ja abitusseseisundisse jätmine.2.4 Koera tohib viia avalikku kohta

jalutusrihma, -keti vms. otsas(vajadusel suukorviga), tagadesinimeste ja teiste loomade ohutuse.2.5 Ilma jalutusrihmata võib väljaviia ainult registreeritud teenistus- jajahikoeri tööülesannete täitmiseks;2.6 Kõiki koeri, kes liiguvadjärelvalveta ja kellel puudubkaelarihm, loetakse hulkuvateksomaniketa koerteks.

2.7 Haiguste leviku tõkestamiseks,arvukuse piiramiseks ja turvalisusetagamiseks on vallavalitsusel õiguskorraldada hulkuvate ja omanikutakoerte ja kasside püüdmist jahukkamist. Loomade hukkamine peabtoimuma loomale võimalikult vähe

kannatust põhjustaval viisil.3. Koera ja kassi omanik onkohustatud:3.1 paigaldama territooriumi sisse­pääsule hoiatuse kmja koera olemas­olust ja kindlustama ametiülesandeidtäitvate isikute ohutu sissepääsu;3.2 viivitamatult isoleerirna inimesivõi loomi hammustanud koerad või

kassid ning kindlaks tegema loomadeagressiivsuse põhjused, kutsumakohale loomaarsti;

aprill 2001

3.3 koristama kohe loomadetekitatud reostused;3.4 laskma marutaudi vastuvaktsineerida kolme kuu vanusedkoerad; hilisemad vaktsineerimisedtegema loomaarsti määratud tähtajal;3.5 j älgima, et koera haukuminevõi ulgumine ei häiriks kaasinimesterahu;3.6 varustama koera kaelarihmaga,millel on andmed omaniku kohta;4. Koerte ja kasside omanikelon keelatud:4.1 võtta kasse ja koeri kaasakauplustesse, toitlustusasutustesse,supelranda (v.a päästekoerad), turule,kalmistule, spordi- ja lasteväljakutelening muudesse rahvarohketessepaikadesse, samuti jätta neid valvetatrepikodadesse ja keldritesse;4.2 ujutada koeri ujumiskohtades;4.3 lasta koertel ja kassidelreostada trepikodasid, hoove ja muidavalikke kohti. Kui koerad või kassidon reostanud avalikke kohti, onloomade omanikud kohustatud needkorrastama.5. Vastutus:haldusõigusrikkumiste seadustiku §81 19 1 kohaselt määratakse koerte jakasside pidamise eeskirja rikkumiseeest rahatrahv kuni kümne päevapalgaulatuses. Lõige 2 sätestab samategevuse eest, mis põhjustab varalisekahju või isiku tervisekahjustuse,rahatrahvi kuni viiekümne päevapalgaulatuses.

6. Kontrolli tagamine:koerte ja kasside pidamise eeskiljarikkumise protokolli koostavad, asjaarutavad ja halduskaristust määravadpolitseiametnikud ja vallavolikogupoolt volitatud ametiisikud.

,..""" ,., ,.., ,,, .

Tõstamaa valla päevadtoimuvad sel aastal 10.-12. augustini.

Jälgi reklaami ja paku välja oma üritus, mida soovid vallapäevade raames korraldada!

Lugu esimesest algkooli juhatajast

Fotomeenutus mõisakooli algusaegadest, spordipäev 1923. aastal.Foto Elli Terase kogust

Minu isa Jüri Karlson oli

Tõstamaa 6-klassilise algkooli juhataja

aastail 1921-1925. Ta õppis Riiavaimulikus seminaris preestriks, kuidsellest kutsest ta siiski loobus.

"Võimatu on rääkida seda, mida ise ei

usu," põhjendas ta ise. Isa andisTõstamaa koolis matemaatikat,

loodusõpetust, maateadust jalaulutunde ning juhatas 192!. aastalTõstamaa puhkpilliorkestrit.

Ema Apfia Karlson andisklaveritunde ja juhendas koolisnäitemängu tegemist. Samas juhendasta ka õpilasiehe "Läki-Läki"väljaandmist. Lehte paljundatisapirogaafil. Kodus olnud "Läki-Läki"numbrid on kahjuks sõjakeeriseshävinenud.

Meie pere elas toona Tõstamaamõisa härrasternajas, kus asub tänanegikool. Kui siia tulime, oli ruumidegakitsas ja mu isa nõudis rangelt kogumaja kooli jaoks. Tekkis tülimõisavalitseja Tootsi ningmaakonnavalitsejaga ja mu isavallandati koolijuhataja kohalt 1925.aastal. Meie perekond kolisvanematetailu Vainule Kiraste külla.

Isa selle ebaõiglasevallandamisotsusega nõus ei olnud jakaebas Riigikohtusse. Kohtuprotsess

kestis mitu aastat ja kogu selleprotsessi vältel maksti isalekoolijuhataja palka. Protsessilõpptulemuseks oli isa

tagasimääramine Tõstamaakoolijuhataja kohale 1927. aastal.Halvenenud tervise tõttu isa siiski

loobus sellest, suri samal aastal jamaeti Tõstamaa kalmistule.

Mina ise sündisin 1910. aastal.

Koolipäevist meenub mulle isalt

püksirihmaga saadud nahatäis, kui olin13-aastane. Mõisavalitseja JakobToots oli isale kaebamas käinud, et

koolipoisid tema aias kreegiraksuskäisid. Tegelikult me ei käinud aias,

vaid olime hoopis väljaspool aedakasvava kreegipuu juures. Isa mu juttukuulda ei võtnud ja karistus oli ränk.Sain vahetunni ajal püksirihmaganüpeldada ja pidin kohe algavassetundi minema nutetud silmadega.

Jüri Karlson(1938 aastast Jüri Põldur)

mälestuste järgi

Koolivaim 1 (l0) aprill 2001 lk. 2

KoolivaimNr. 1 (10) aprill 2001

Ega õppimisest ole pääsu: tahad õppida - siis õpid,mis aga ette satub, ei taha õppida - õpid ikkagi - seda,kuidas õppimisest kõrvale hiilida ...

Meie riigis on hakatud viimasel aastakümnel justõppima õppimisele rohkem tähelepanu pöörama.Üldhariduskooli üks põhiülesanne on kujundada isiksust,kes mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt; oskab omategevust eesmärgistada, oskab hankida ja kasutada infot,on valmis koostööks ja oskab õppida. Õppimisoskus - seeongi suutlikkus iseseisvalt kavandada, kontrollida ninghinnata oma õpitegevust.

Last ja tema mõttemaailma aitavad kujundada katänapäeva massimeedia, mis kujundab kasvava nooreinimese maailmavaadet enam, kui me arvata oskame.Kõige suurem kaastegur on kahtlemata televisioon. Telerisnähtu loob käitumise ja suhtlemise reeglid, sest sisuliseltannab teler lastele ette mudelid, kuidas erinevatesolukordades olla - seega nii positiivset kui ka negatiivset.Agressiivsus on õpitav. Vägivaldselt hakkavad eeskättkäituma need lapsed, kes ei suuda nähtut mõtestada.Tegelik elu näitab, et väärtushinnagud on korrast ära ­narkomaania ja Hl-viiruse levik, kuritegevuse kasv,koolivägivald ja kasvavenesetappude arv noorukite seas.Kas puudu jääb moraalist, eetikast, heast kasvatusest võiümbritsevate inimeste vähesest mõistvast suhtumisest?

Haridus mõjutab noorte inimeste kogu elu ja kanende laste elu, sest haridus maksab rohkem, mõjutabpaiku enam ja määrab, millisesse kihti sa pääsed. Suurenebsotsiaalse päritolu osa noore edasiste võimalustesaavutamisel. Tabavalt on sellest kirjutanud Ellu Saareloos "Õpilased riigi käes tõmmata-tõugata" (Postimees, 24.03.2001). Haridusministeerium on vähendanud Eestikõrgkoolides riigieelarvelisi kohti, see tähendabkonkurentsi suurenemist kõrghariduse omandamisel.Tavakoolide õpilastel tuleb palju enam pingutada, eteliitkoolide õpilastele järele jõuda.

Lähenev päikseline kevad viib mõtted õppetöösteemale. Loodan, et soov õppidaja uurida jääb püsimaõppeaasta lõpuni.

Lya Vesikõppealajuhataja

Kooli.Vaim@mail.ee

Toimetaja Harvet TootsSkaneerija Aivar Juurik (7. klass)

Keeletoimetajad Mari Lühiste, Triinu PertArvutinõustaja Dmitri Mehhovits, Alo Adler

Kõik kaaastööd, kuulutused, reklaamid ja arvamusedsaata meie lehe e-maili aadressil.

Käsitööolümpiaad Häädemeestel

Pärnu maakonna koolide käsitööolümpiaadile 8.märtsil esitas tööd 16 kooli, neist seitse julges näidataka noormeeste kätetöö oskust. Osalesid kaheksandate jaüheksandate klasside õpilased. Tõstamaa tütarlastekäsitööd esindas Margit Päästel 9. klassist. 20 tütarlastkonkureerisid teooria, praktika ja kodutööga. Tõstamaakool sai esikoha kodutööga, kuid üldkokkuvõttes jäikolmandaks. Esimese koha sai Metsapoole Põhikool,teiseks jäi Häädemeeste Keskkool.

Margit Päästel aplikatsioonitehnikas kodutööga"Jääpurikad".

Autori foto

Romeo ja Julia lavalaudadel

lk. 3 aprill 2001 Koolivaim 1 (10)

Miks mõisas kummitabllKaks sajandit on ühe suure

kivimaja jaoks piisavalt pikk aeg, etseal mõni kummitus endale varjupaigaleiaks. Pimedatel talveõhtutel on

koolimajas klassiõhtuid pidanudõpilased lõbustanud end kummitustejahtimisega. Teised püüavad jälle isekummitust etendada ja kaaslastelepõnevust ja närvikõdi pakkuda. Parakuon asi meie kooli kummitusegasedavõrd tõsine, et ka täiskasvanud jatäie aruga inimesed on nii mõnigi kordkuulnud salapäraseid hääli, mida selgemõistusega raske seletada. Kõige enamon sellest kuulda hämaratel

novembriõhtutel, kui pimedus pahatihtikatab maad ööpäevaringselt. Teadagivõimendab kogu müstikat hingedeaeg,kus taolisi anomaalseid nähtusi peakskimärksa vabamalt ringi liikuma.

Tavaliselt siginevadkummitused vanadesse lossidesse, milleajaloos esineb vägivaldseid seiku.Kõige sagedamini hakkab kummitamakas mõrtsuka käe läbi või mingi saatuselöögi ajel elust lahkunudlossiperemehe vaim. Tihti kummitavadka naissoost vaimud, kelle maine kehaleidis lõpu aadliku viha, omavoli võiarmukadeduse sunnil. Kättemaksuks

jääb vägivaldselt elust lahkunudmõisnik või mõni teine mõisaga seotudinimene kummitama süüdlastejäreltulijaid mitme inimpõlve vältel.Kui siis mõis või loss uute omanikekätte läheb, ei pruugi kummitusemeelepaha üldsegi mitte lahtuda ning tahirmutab täiesti süütuid inimesi,põhjustades sellega paksu pahandust.Heal juhul üritatakse kummitusest jatemaga kaasas käivast legendist kasulõigata ja ta kasvõi turiste küütlemapanna.

Tõstamaa mõisale pani nurgakivi1804. aastal parun Helmersen, kes olikuulu järgi Helmest pärist eesti soostmees. 1831. aastalläks mõis Stael von

Holsteinide kätte. Karjuvast vägivallast

meie mõisas viimase kahesaja aastajooksul pole andmeid, mis muudabkummituse tekkimisevähetõenäoliseks. Mõisas on küll

talupoegi pisut pekstud, aga sellest jääbkummituse tekkeks väheks. Kummituse

sünniks on eeskätt vaja intriigi.Eesti jaoks pöördeline, kuid

paljude parunite jaoks traagilineperiood mõisate ajaloos saabusVabadussõja ajal ja pärast seda, kuieestlased olid lõpuks ometi oma maavabaks võidelnud. Tihti püüti pärisjulmalt arveid õiendada parunite javonnidega, kes meie rahvast seitsesajandit olid rõhunud. Tuli ettejuhuseid, kus mõisnik isegi tapeti,paremal juhul pääses välismaale pakkuvõi siis lubati tal küll Eesti pinnalelada, aga ilma mõisaomandita.

Tõstamaa viimane mõisnikAlexander Stael von Holstein, kelleauks mälestuskivi koolimaja eesmuruplatsil, oli idamaade keelte uurijaning läks juba enne VabadussõdaHiinasse ning oli Pekingis auväärneteadlane. Väga võimalik, et parunisüda oli kaugel võõrsil viibidessünnimaa küljes kinni, mida tõendab kaasjaolu, et parun oli kuni surmatunniniEesti Vabariigi kodanik. Kuikeeleteadlasest mõisnik 1937. aastal

Hiinas suri, hakkas tema hing otsimateed tagasi. Pärast otsatuideksirännakuid astraalmaailmas jõudiskiparuni vaim kodussse mõisasse.

Lossides, kus on sajandeidkummitanud, võib ette tulla pikkivaikuseaegu, kus kummitus endastvähimalgi määral märku ei anna. Kuisiis kummitust millegagi häirida, võibtema käitumine muutuda üsnagipealetükkivaks. Kummitused on seotudraskete, massiivsete esemetega, millesees neil on heaja kindelolla. See esevõib olla suur veskikivi või ükskõikmilline massiivne kivist moodustis,nagu meie mõisa võlvitud keldrid. Kui

nüüd arvestada Tõstamaa kummituse

aktiivsuse tõusu pärastpööningukorruse väljaehitamist, võibkõne alla tulla veel üks variant. Paruni

vaim võis kodukanti jõuda jubaaastakümneid tagasi ja leida endaleturvalise koha pööningul enam kuipoolemeetrise läbimõõduga laetalades.Ümberehituste käigus tehti vaimu elukibedaks. Pööning löödi kipsplaadigaüle ja sinna tulid käratsevad

Tõstamaa viimane mõisnikAlexander Stael von Halstein

Üliõpilaspõlves J 895. aastalFoto Elli Terase kogust

kooliõpilased. Küllap otsib vaenekummitus nüüd endale uut ja parematkohta ning kolistab ringi pööningukõmisevates euroseintes, et rajada teedviimsesse pelgupaika, mida meie vanamaja katuse all veelleida on. Mis saabaga siis, kui me peatselt ka keldrikasutusele võtame?

Harvet Toots

Koolivaim 1 (10) aprill 2001

Skaudid Tõstamaa kirikus

lk. 4

Käisime skaudiringi

poistega Tõstamaa kirikus. Kohalejõudes ootas Valev Randmäe meidjuba ees ja tegi kiriku uksed lahti.Kõigepealt rääkis Valev kirikustnatuke lähemalt. Saime teada, et kuikiriku torn 1972. aastal alla kukkus,

purunes ka orel.Sisse astudes uurisime natuke seinalolevaid fotosid. Fotode vaatamisel

hakkas külm, sest kiriku seinad olid

paksud ja nende vahelt ei pääsenudsisse soojemat õhku. Valev tegi üheukse lahti ja ütles, et see onsurnukuur. Edasi minnes nägimeklaveri moodi pilli - harmooniumit.Proovisime ise ka, mis häält ta teeb.

Harmooniumil on lõõtsad, mida piditallama, et saaks pilli mängida.

Nägime altarit, kus pastor jutlustpeab ja sinna pole ühelgi teiselinimesel asja. Siis läksime ühteväikesesse ruumi, kus preesterennast jutluseks ette valmistab. Sealoli seina ääres üks puust tehtud suurvapikilp, mis oli väga ilus. Edasi

minnes jõudsime treppideni, misviisid kiriku torni. Trepist üles

minnes nägime katkise oreli tükke,mis olid puust ja suured. Tornis olipime ja silmasime ainult ühte nööri.Valev tegi torni luugid lahti ja siisnägime, et see oli kellanöör.Akendest alla vaadata olipäris kole.Kiriku kell on vasest. Valev tõmbas

korra nööri ja kella hääl käis meilkõrvust läbi. Torni igast neljastaknast nägi kaugele. Ühest aknastpaistis meri, Manilaid ja isegiKihnu saar. Aga teistest akendestnägi Tõstamaa alevit.Tagasi alla minnes rääkis õpetajaveel ühte-teist ja nii lõppeskitutvumine Tõstamaa kirikuga.

Kirikuga tutvumas käisidskaudiringi liikmed ja nende sõbradJanari Jaanso, Raimo Haljas, KarliKiirats, Tõnu Reinfelt, Mario

Oidersalu, Siim Selge, RomanRosko ja õpetaja Harvet Toots

Janari Jaanso6. klass

Valev Randmäe - kiriku kellamees.

Foto Harvet Toots

Käisime lätisMärtsi algul käis meie kool

külas Lätimaal Broceni sõpruskoolil.Minule meeldis reis väga. Lätlased olidminu vastu kenad, kuigi meiearvamused nii mõneski asjas erinesid.Küsisin neilt näiteks, et kas kaitsevägi

on nende seas populaarne. Nadvastasid, et ei ole. Minult küsisid nadsama küsimuse. Minu arvates on

siililegi selge, et eestlaste hulgas on

kaitsevägi populaarne - eriti noorteseas. Lätlased arvavad, et eestlased on

neist rikkamad, elavad paremini. Eganemadki vaesed pole, aga tunduvadolema meist lohakamad.

Lätlased on head sportlased ­eriti tugevad on nadkorvpallis. Võrkpallis olime meie neistüle.

Reisi võib lugedakordaläinuks. Arvan, et jätsime endistüldiselt hea mulje, mõni seik väljaarvatud. Kui nad meile külla tulevad,tahaksin neile tutvustada kaitseväelisi

tegemisi meie koolis. Loodan, et seereis laiendas osavõtjate silmaringi jaandis nii mõnegi uue tuttava. Soovin, etlätlastel hästi läheks ja ootan neidmeile külla.

Maanus Midri11. klass

Sõpruskohtumisel katsuti jõudumitmel spordiala!. Teatevõistluse

rajal on Piret Teras.Foto Toomas Mitt

aprill 2001 Tõstamaa Tuuled lk 5

VELOTREFF 2001 - harrastus-ja tänavaratturite ülemaaline kokkutulek.

Tänavu suvel esmakordselt toimuv

harrastus- ja tänavajalgratturiteülemaaline kokkutulek VELOTREFF

2001 on suurepärane võimaluspääseda argirutiinist ning veeta paartervislikku päeva sõprade või pereseltsis jalgrattaga kaunis loodusesseigeldes.Raske on leida kokkutulekuks

sobivamat kohta kui voorte ja järvedevahel paiknev Palamuse, kuhu 13.-15.

Lasteaia loodMärtsi lõpus meisterdasid V rühmalapsed isadega kuldnokkadelepesakaste. Oma abi pakkusid vanaisaLeo Martson, isad Madis Martson,Lembit Martson, Tiit Eensalu, JaanusAnderson ja ema Pilvi Kase. Ühistejõupingutuste tulemusena on nüüdlasteaia õues 7 uut pesakasti.Loodame, et kuldnokad on kodudegarahul. Suur tänu lapsevanemaile

juulini oodatakse harrastusjalg-rattureid kogu Eestist.Mõnusa jalgrattamatka ulatuses onElistvere loomapark, Kaiaverevaatetom, Luua dendropark, Saaremõisa koduloomapark, Kuremaa järvja loss, Tootsi-Teele-Kiire-Arnokoolimaja ning Laiuse lossivaremed.Laagri programmis on erinevadmatka- ja võistlussõidud, sportlik­seltskondlikud mängud ja muudjõukatsumised, mis aitavad

algatuse eest! Kahes pesakastis onlapsed ka juba elanikke näinud.

Nüüd veidi pahupoole pealt.Lasteaia territooriumil ei suitsetata! Ei

loobita konisid maha! Olgu seeteadmiseks kõigile muude asutustekülastajaile ja ka koolipoistele!Samuti tuleb leida õhtuse jalgrattarailijaoks mõni muu selleks sobivam koht.Ma ei väsi kordamast, et lasteaia õuon lasteaiaealistele lastele, kes ontäiskasvanuga koos. Kodulaps mängibsiin enda· kodust kaasa võetud

mänguasjadega, ei vea laiali rühmade

rattaretkede vahele jäävat aegasisustada.

Kõik osavõtjad saavad ümbruskonnakaardi, mille alusel võivad valida kaiseseisvalt omale jõukohasemarsruudi.Õhtutel toimub Palamuse laululaval

aga suur muusikapidu.Lisainfot vaata aadressiltwww.velotreff.ee

Vooremaa ja Palamuse ootavad Sind.Trehvamiseni!

mänguvahendeid. Lõunauinaku ajalolgu ka lasteaia õues vaikus!Alates Ol.aprillist tõstame päevatoiduraha 1.-kr. võrra. III rühma

toidupäev hakkab maksma 9.-kr., IV,V rühma oma 10.-kr. Põhjusekstoidukaupade (liha, piim, leib)kallinemine.

Palun lapsevanemaid, kes soovivadlasteaiakohta, võtta ühendust aprilli jamaikuu jooksul.

Aita Lind

lasteaia juhataja

Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Spor t Sport Sport

Korvpall 2001Korvpalliturniirist 2001 kogunesosavõtjaid üheksa võistkonda - kolmnaistest ja kuus meestest koosnevat.Mehed - Keskkool, Alev, Päästeamet,Saulepi, Pootsi ja Noored; naised ­Lembelilled, Lagle ja Keskkool.Naistest oli võidukas võistkondLembelilled.Selles võistlesid:

I) Jäära tähtkujus sündinud 20 aastasekorvpalluristaaziga KÜlli Merimaa,kes paistis silma pallita liikumisega.2) Lõvi tähtkujus sündinud KairiKuur, kellel võistlusstaazi kÜll 5aastat vähem, aga möödaviskeidsooritas päris rohkesti kohe.

3) Krystina Joao - skorpion, 30 aastatkorvpalliga tegelenud võistkonnakapten.4) Kaksikutest Regina Lepik, kel 25aastat punase triibulise särgigavõisteldud.

5) Vähk Jaanika Soosaar, kes paistissilma vastase ründamisega ja seda onta teinud kümme aastat.

6) Terje Mirk - skorpion. Tema onjuba 16 aastat tegelenud mängu ajalpõnevusest hinge kinni pidamisega.7) Ambur Karin Vääna, kellel staazimängurina 29,5 aastat. Tema oligifinaali võtmemängija.

II koha saavutas võistkond Lagle ja IIIjäi Keskkool.Meeste võidukas I koha saavutanudvõistkonnas mängisid Ago Adler, JoelPulk, Algis Kiinvald, Tomek Jaansoo,Kuldar Miidu, Alo Adler ja TarmoBlasen.

II kohale mängis end Saulepi: ArmoAdler, Harli Käärt, Aldo Aru, AivoKrüger, Rando Rohtväli ja Ivo Uutar.III koht kuulus Alevile, kus mängisidToomas Rõhu, Ando Lomp, KalviKaas, Andres Männikus, Andres Laur,Enn Martson.

Tõstamaa Tuuled lk 6

Tõstamaa valla laste lauluvõistlustoimus 16.märtsil 200l.a. algusega kell 12 Tõstamaa rahvamajas.

aprill200l

Sellel aastaloli lauljaid kokku neljas. vanusegrupis 35.

Võistluse avas Ene Lehtsalu

juhendusel tegutsev tantsurühm"Rõõmurullid" lustaka tantsu ga"Plahvatus makaronitehases".Kuna vanematel klassidel toimus

Pämus samal päeval mess,sÜsseekord alustasime kõige vanemavanusegrupi lauljatega.14 - 18 aastaste vanusegrupis osalessellel aastal kuus lauljat.

I-II kohta jäid jagama 9] punktigaEEGE LAANSOO Tõstamaalt R.

Lätte lauluga "Pihlapuu" (õpetajaHeli Kvell) ja EGLE PÄRNVarblast Ü.Vinteri lauluga "Majakenemere ääres" (õpetaja Kersti Rohtväli).III koha sai Liina Tetsmann Varblast

Ü.Vinteri lauluga "Kodulaul" (õpetajaKersti Rohtväli).IV koht Marina Ristal.

V koht Epp Tuisk ..VI koht Anneli Krimm.

Vaheajal tantsis tantsutrupp "Badgirls" (koosseisus: Karoliine Kask,Elis Kaas ja Elis Leetmaa) tantsu"Karm hommik".

5-7 aastaste vanusegrupis osales sellelaastal vaid kolm last.

I koha sai 97 punktiga KeiuAnderson Tõstamaalt M.Wunderlichi

lauluga "Pesupäev". Õpetaja TiiuRaavik.II koha sai Paul Tilk Tõstamaalt

T.Kivimäe lauluga "Lapsest, koerastja linnust". Õpetaja Maimu Juhkam.III koht Mark Martson A.Sermeti

lauluga "Karupoeg Puhhi lauluke".Õpetaja Maimu Juhkam.

Vahepalaks tantsisid keskkooli neiudoma Läti sõpradele tehtud tantsuga.

8-10 aastaste vanusegrupis osales 12lauljat.I koht Meriliis Soomre Varblast R.

Rodgersi lauluga "Minu lemmikud".Õpetaja K. Rohrväli.II koht Mailis Palusalu Tõstamaalt

H.Hindpere lauluga "Karvast sõpraoodates". Õpetaja H. Kvell.III koht Eero Laansoo TõstamaaltSoome rhv. "Kukkuv kell".IV koht Evelin Leerima.V koht Anna Vahter.VI Heiko Mändla.VII Marit Karotamm.

VIII Mirjam Trei.IX-X Ann-Amy Vene ja FriedaKriisa.

XI Marie Selberg.XII Kirsika Karbus.

Vaheajallaulis Andra Vaaks.

] ]-] 3 aastaste vanusegrupis osales 10lauljat.I koht Mariojaana Jaagu PootsistA.Uustulndi lauluga "Väike

Keiu Anderson

saarepiiga". Õpetaja Heli Kvell.II koht Janett Birk Pootsist

S.Secunda lauluga "Dona-Dona".III koht Sigrit Soosein TõstamaaltÜ.Vinteri lauluga "Kodu laul".IV koht Siim Selge.V koht Siim Rohtväli.VI Ida J()ao.VII Eda Vallimäe.VIII Karin Kiisler.IX KarolÜne Kask.X Roman Rosko.

Lauluvõistluse lõpetasid ]998.aastalauluvõistlusel II koha saanud

noormehed (veidi uuendatudkoosseisus: Ain-Ervin Karlson, JoelPulk ja Rando Rand) lauluga"Miniseelik". Õpetaja Viivi Karlep.Päris punkti panid toredad"Rõõmurullid" Meremeeste tantsuga.Publiku lemmikuks sai EegeLaansoo.Suur tänu züriile kosseisus: Viivi

Karlep, Karin Reinson, Karin Miidu,Hilja Mändla, Karin Lumera, AndraVaaks, Reena Pavlova, LiisaRandmäe, Evar Ring ja TeetTetsmann.

Punktid lugesid sellel aastal kokkuJanika Soosaar ja Grete Adler.Punktid märkis üles Liisa Pert ja lillijagas Reio Toomsalu.Selle eest, et laulud ikka kuulajanijõuaksid kandis hoolt meie helitehnikUrmas Reinfeld.

Suur tänu kõigile. Tore üritus oli.Ürituse sponsorid olid: Härma Pood,Lõuka Turg, baar "Täring", Sauli äri,baar "Lucia", Pootsi pood, TeeristiÄrikeskus.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Maire Adler

Reedel, 20. aprilliljÜRIÖÖ TEATEJOOKS# 6 liikmelised (3N+3M) võistkonnad

# Võistkonnal peab olema teatepulgana kasutatav tõrvik (vähemalt algulpõlev)# Registreerimise algus seltsimaja ees 20.30, avamine 20.45, start kell 2].]5# ühe etapi pikkus ca 400

# vanusegrupid võistkonna koguvanusega kuni 60 aastat, 61- 90, 91-180,üle 180

JÜRIÖÖPIDUSeltsimajasalgus kell 22

Sportlik üllatus, ansambel

Pilet 25.-, jooksjatele 15.-

aprill200l Tõstamaa Tuuled lk 7

42. Jüriöö jooks toimub 21. aprillil TõstamaalJuba 42 aastat kogunevad aprilli lõpulpea kõik eesti orienteerumis­sportlased, et osa võtta MSL Jõudpoolt korraidatavast Eesti ühestmassilisemast ja populaarsemastöisest spordiüritusest - Jüriööjooksust. 42. korda ootab peaauhind ­Kalevipoeg - uut omanikku. Sellisetõsise võistluse läbiviimine on

neljandat korda usaldatud Pärnumaarahvale ja seekord Tõstamaale.Esimene Jüriöö jooks Pärnumaaltoimus 1973 Vändras, kus osales 73võistkonda. 1978.a. Kilingi-Nõmmesosales juba 129 võistkonda, 1993.a.Pärnus Raekülas - 68 võistkonda.

Nüüd ootavad võistlejaid Tõstamaakaunis loodus ja ümbruskonnametsad.

Peakorraldaja rollis on Pärnumaaorienteerujad. Rajameister ja kaardiautor on Lembi Nõmm spordiklubistJÕulu. Peakorraldaja onOrienteerumisklubi West pere.Igasugusest kaasabist ei ole keeldunudTõstamaa vallavalitsus eesotsas

Toomas Rõhuga. Tõstamaa koolipereeesotsas Toomas Mitiga on lubanudorienteerujatel tutvuda Eesti ühe

kaunima koolimaja ja selle haruldaseajaloo ning unikaalsete lae- jaseinamaalidega.Võistlejad hakkavad saabumaTõstamaale laupäeval 21.aprillil alateskella 17-st. Stardipaik asub staadionilja üritus ise toimub koolimaja vahetusümbruses. Rongkäik tõrvikutegaalustab liikumist kell 19 seltsimajaeest ja liigub koolimaja ette, kuspidulikult avatakse võistlus jasüüdatakse suur lõke.Kell 21 antakse ühIsstart Tõstamaa

öös ja ümbruskonnas hakkavadvilkuma sajad tulesilmadorienteerujate otsmikulambid.Võistlejad jooksevad Tõstamaa asulasja asula ümbruse seljandikel.Loodan, et tõstamaalased ei ehmu, kuinäevad orienteerujaid kaardi jakompassiga ringi jooksmas, otsaeesvõi käes taskulamp. Ka orienteerujadeksivad, ärge siis kohe pahandage, kuimõni algaja ka 2-3km alevistkaugemal kontrollpunkti valest kohastotsib.

Võistluste korraldajatel on suur palveTõstamaa rahvale. Palume Teid pannakindlalt kinni kõik Tõstamaal ja selle

ümbruses asuvad koerad alates

laupäeval, 21.aprillil kell 20.30-stõhtul kuni 22.aprilli hoinrnikul kell6.00-ni. Võistlus toimub terve öö.

Oodata on Tõstamaale ka ligikaudu100 autot ja suuri busse. Seetõttu onliiklus häiritud ja liikluskiirusminimaalne.

Loodame, et meie ühisel pingutusellaabub Tõstamaal kõik suurepäraseltja Eesti suur orienteerujate pere leiabka edaspidi suvel tihti võimaluse tullakaunile Tõstamaa maastikule treenima

ja võistlema.Ilme Palu

Võistluste peakorraldajaOK West

42. Jüriööjooksu ajakava:17.00 - 19.00 mandaat TõstamaaKeskooli tall-tõllakuuris

19.00 kogunemine rongkäiguksTõstama seltsimaja ette19.30 avamine Tõstamaa Keskkooli

peahoone ees21.00 start kooli staadionilt

1 tund peale 3. võistkonna lõpetamistautasustamine

Tõstamaa vallavalitsus kuulutab väljaKOHALIKU SUVENIIRI JA PINGI

600.- krooni400.- krooni200.- krooni

• välja peab olema toodud pingi hind, millega ollaksenõus pinke ise valmistama või seda korraldama.

Sobivate tööde puudumisel on komiskjonil õigus preemiaidmitte välja anda.Tööde esitamise tähtaeg vallavalitsusse on 7. mai 2001.a. ,info telefonil 96 180

Sobivate suveniiride ja pinkide valmistamiseks sõlmibvallavalitsus lepingu.Kõik konkursile esitatud tööd osalevad vallapäevaderaames korraldataval näitusmüügil.

Suveniirikonkursi tingimused:• soovitavalt peaksid suveniirid sisaldama Tõstamaavalla sümboolikat või teksti TÕSTAMAA VALD;• valmistamisel on kasutatud vähemalt osaliselt

kohalikku materjali;• soovitavon kajastada eesti ja kohalikkurahvuskultuuri;• välja peab olema toodud suveniiri hind, millega ollakseneid nõus ise valmistama või seda korraldama. Hind peabolema selline, et on reaalne turustamine.

Pingikonkursi tingimused:• pingid on mõeldud paigaldamiseks Tõstamaa vallaavalikult kasutatavatesse kohtadesse ja peaksid olemaomanäolised

• konstruktsioon peab olema piisavalt tugev talumaksesineda võivaid koormusi

• pink peab olema võimalikult teisaldamiskindel• vallavalitsusse esitada pingi joonised, näidisega tutvubkomisjon kohapeal.

PremeerimineSuveniirid:

I kohtII kohtIII koht

Pingikonkurss:VõitjaÄramärgitud tööd

1000.- krooni400.- krooni

Tõstamaa Tuuled lk 8 aprill 2001

707070656565'0

60555555

5050

Vaiki KruusmaÕi1me VaarmaaElvi JaaksonIva Kalbach

'allvesbit Palusa

Vello Tomson.Lehti Nõmmf

elju Vc

J

H~lfi!.SHttValter 'Lehis

se~ncrelAndrese,tardHärm

Vello Lapp

Sinai€l:a,KeesMariIKiiärAdaB.einsonJaan Kütt

qW'4?i&wHeljuTeIl,d:lüti' '

Õnnitleme aprillikuu sünnipäevalapsi!83

838080779

74

7

Bernhard MeriluhtSinaloa RohumäeNatalia EinsaluElla KolloHilda PinnNeonilla Lehtla

Liidia P:i'älbergMilda Luht

Aeg voolab kq!lUJj'gija kaasa sindtl111nab.

Aegjuustele'elLhõbeda annab.>

Aeg kaun~ig~aeltHJ,lti~~lde toobja sooja tuf11'desHE1:arfTeleloob.

Tõstamaa Vallavalitsus müüb kirjalikuleelläbirääkimistega pakkumisel Tõstamaa vallas,Seliste külas, looduskaunis kohas asuva Männikumajavalduse (elamu-Iaut ühise katuse all, kelder,kuur, kaev) elamu üldpind 131,9 m2 Elamujuurde on võimalik erastada 8 ha maad. Alghind65 000 krooni.Pakkumised esi tada Tõstamaa Vallavalitsusele

kinnises ümbrikus märksõnaga "Männiku",aadressil Sadama tee 2, Tõstamaa alevik, 88101Pärnu maakond hiljemalt 25. aprilliks 2001.Pakkumine peab sisaldama:- füüsilise isiku puhul pakkuja nime, isikukoodivõi sünniaega, elukoha aadressi, töökohta jaametit;

juriidilise isiku puhul nime ja B osa kaardikoopiat, esindaja puhul volikirja;

avaldust sõnade ja numbritega kirjutatudarvulise pakkumissummaga,

dokumenti osavõtutasu 250.- krooniTõstamaa Vallavalitsuse arvelduskontole

10902001675001 Ühispank kood 401 tasumisekohta;

müügiobjektiga on võimalik tutvudakohapeal eelneval kokkuleppel 96 186 või05061930;

otsustamisel eelistatakse Tõstamaa vallaselavaid või töötavaid isikuid.

Tõstamaa vallavalitsusvõtab tööle

eelolevaks navigatsiooniperioodiksMunalaiu sadamsse VALVURID. Töötasu1600 krooni kuus.

Sooviavaldused esitada 16. aprilliksTõstamaa vallavanemale.

Politseitöötaja võtab Tõstamaavallavalitsuses kodanikke vastu igalesmaspäeval 8.00 - 10.00 toas nr. 9 jasamal ajavahemikul ka telefonil 96 111 .

Tõstamaa vallas Seliste külas

VAJATAKSE TÖÖJÕUDUmereäärse krundi korrastamiseks

okste lõikamine

prahi koristusSoovitav vanus 15 - 18 a.

Töö algus aprilli keskeltInfo tel. 050 48 803

Kusagil on lootust. Kusagil on armastust.Räägi mulle, kus see "kusagil" asub?

tel. 96 184tel. 96231

Lea.Rannik@mail.eealo.adler@mail.ee