Luua metsanduskool
Maastikuehitus
Sessiooniõpe
HALJASTUSES KASUTAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES
SARIKALISED JA EMAJUURELISED
I kursuse lühiuurimus
Koostaja: Kristi Haas
Luua 2013
SISUKORD
Sissejuhatus.....................................................................................................................4
1.Sugukond sarikalised –
Apiaceae.................................................................................5
1.1.Perekond
naat............................................................................................................5
1.2.perekond
koeraputk...................................................................................................6
1.3.Perekond
till..............................................................................................................6
1.4.Perekond
heinputk....................................................................................................6
1.5.Perekond
harakputk...................................................................................................6
1.6.Perekond
tähtputk......................................................................................................7
1.7.Perekond
haneputk....................................................................................................7
1.8.Perekond
jänesekõrv.................................................................................................7
1.9.Perekond
köömen......................................................................................................7
1.10.Perekond
varesputk.................................................................................................8
1.11.Perekond
mürkputk..................................................................................................8
1.12.Perekond
kõrveköömen...........................................................................................9
1.13.Perekond
võsaputk...................................................................................................9
1.14.Perekond
surmaputk.................................................................................................9
1.15.Perekond
koriander................................................................................................10
1.16.Perekond
porgand..................................................................................................10
1.17.Perekond
ogaputk...................................................................................................11
1.18.Perekond
sirpputk..................................................................................................12
1.19.Perekond
karuputk.................................................................................................12
1.20.Perekond
vesipaunikas...........................................................................................13
1.21.Perekond
kareputk.................................................................................................14
1.22.Perekond
leeskputk................................................................................................14
1.23.Perekond
põdrajuur................................................................................................14
1.24.Perekond
mesiputk.................................................................................................14
1.25.Perekond
vesiputk..................................................................................................15
1.26.Perekond
moorputk................................................................................................15
1.27.Perekond
petersell..................................................................................................16
1.28.Perekond
näär.........................................................................................................16
1.29.Perekond
roidputk..................................................................................................17
1.30.Perekond
metsputk.................................................................................................17
1.31.Perekond
aruputk...................................................................................................17
1.32.Perekond
jõgiputk..................................................................................................18
1.33.Perekond
harjasputk...............................................................................................18
1.34.Perekond
seller.......................................................................................................18
1.35.Perekond
emaputk..................................................................................................19
1.36.Perekond
kikkaputk...............................................................................................19
1.37.Perekond
piimputk.................................................................................................19
2. Haljastuses kasutatavad taksonid sugukonnas
sarikalised.........................................20
3. Sugukond emajuurelised -
Gentianaceae..................................................................21
3.1.Perekond
maasapp...................................................................................................21
3.2.Perekond
emajuur....................................................................................................22
3.3.Perekond
emajuureke...............................................................................................22
3.4.Perekond
sannikas....................................................................................................22
4.Haljastuses kasutatavad
emajuurelised.......................................................................23
Kokkuvõte......................................................................................................................24
Kasutatud
terminoloogia................................................................................................25
Kasutatud
kirjandus.......................................................................................................26
SISSEJUHATUS
Antud lühiuurimus põhineb sugukondade sarikalised ja
emajuurelised ülevaatest. Peatükis sarikalised olen kirjeldanud
kõiki perekondi vähemal või rohkemal määral. Sellele järgneb tabel
silmapaistvamate perekondade taksonitega, mis leiavad kasutust
haljastuses. Tabel sisaldab nende üldist kirjeldust ja
kasvutingimusi. Ning teise sugukonnana olen käsitlenud
emajuurelisi. See peatükk annab väikese ülevaate sugukonnas
olevatest perekondadest. Viimases peatükis on kokkuvõtvalt
kirjeldatud haljastuses enim kasutatavaid emajuurelisi.
1. SUGUKOND SARIKALISED – APIACEAE (EHK UMBELLIFERAE)
Hõimkond: Katteseemnetaimed lad. Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised lad. Magnoliopsida
Selts: Sarikalaadsed lad. Apiales
Üldine iseloomustus koos määramistunnustega:
Sarikalised (Apiacea ehk Umbelliferae) on suur õistaimede
sugukond, kuhu kuulub umbes 300 perekonda 3000 liigiga.
Sarikalistega seostuvad esmalt suurekasvulised ja kõrvetava
toimega karuputked, kuid sarikaliste seas on ka tagasihoidlikke,
väiksemaid taimi. Tuntuimad sarikalised on porgand, vürtsköömen,
aedtill, koriander, seller ja leeskputk. Nende seas on ka väga
mürgiseid esindajaid, nagu täpiline surmaputk.
Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja
vahelduvalt. Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Sarikate
alusel enamasti väikestest lehekestest katis. Tillukesed õied on
kollakad või valged, mõnikord punakad. Viljadeks on
kaksikseemnised.
Eestis on esindatud järgmised sarikaliste perekonnad:
1.1.Perekond naat - Aegopodium
Lehed on kahelikolmetised, levib kiiresti maa-aluste
risoomvõsundite abil. Tema jämedad varred on seest õõnsad, ja
väikesed valged õied on koondunud 20-25 kiirega liitsarikatesse.
Kõrgus 50-100 cm. Noorena on vitamiinirikas ja paljudele
koduloomadele toiduks, ka inimestele.
Dekoratiivtaimena kasutatakse: Harilik naat (Aegopodium
podagraria)“Variegatum”- kõrgus 20-30 cm, lehed valge-rohelise
kirjud. Moodustab värvika hõreda pinnakatte.
1.2.Perekond koeraputk - Aethusa
Vars õõnes, harunev, vaoline, paljas. Lehed kaheli- või
kolmelisulgjad, läikivad. Liitsarikad on pikaraolised, nende kiired
(12-18tk), erineva pikkusega.Taim meenutab peterselli, erineb aga
sellest osakatise ja lõhna poolest. Kõrgus 30-80 cm, üheaastased ja
kaheaastased taimed.
1.3.Perekond till – Anethum
Vars peenike, paljas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad.
Liitsarikas 30-50 ühepikkuse kiirega. Katis ja osakatis puuduvad.
Õied kollased, üheaastane, aromaatselt lõhnav. Kõrgus 40-100 cm,
maitseainetaim.
1.4.Perekond heinputk – Angelica
Vars jäme, õõnes, vaoline, paljas, tipuosas lühikarvane. Lehed
on tumerohelised, läikega. Alumised lehed enamasti kolmelisulgjad.
Suured liitsarikad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub või
koosneb 1 või 2 varakult varisevast lehekesest, osakatis aga
arvukatest lineaalsetest lehekestest. Vili on tiivuliste roietega.
Õied valged või roosakad. Paljuneb seemnetega, on niiskuslembene.
Oluliseks tunnuseks on punane laik liitlehel lehekeste
kinnitumiskohtades. Kõrgus 50-150 cm. Kasutatakse ravimtaimena, ka
sobib kariloomadele söödaks.
1.5.Perekond harakputk – Anthriscus
Mets-harakputk, Anthriscus sylvestris - Sarikalistest kõige
tavalisem liik. Vars õõnes, vaoline, allosas kare. Lehed kaheli-
või kolmelisulgjad, alt enamasti hõredalt karvased. Lehed on
üldkujult kolmnurksed. Liitsarikad 8-15 kiirega. Õied valged.
Viljadeks seemnised, rulljad, siledad, nokaga. Ühe viljarao otsas
on kaks seemnist. Paljuneb eelkõige seemnetega. Kaheaastane hea
meetaim, kõrgus 50-100(150)cm Eelistab varjulisi, niiskeid
kasvukohti.
1.6.Perekond tähtputk – Astrantia
Suur tähtputk, Astrantia major – Tiheda, puhmikulise
kasvukujugaja tugeva lehestusega vähenõudlik püsik. Sõrmjagused
lehed, valkjas tagasihoidlik õisik koos teda ümbritsevate suurte
rohekasvalgete või roosade kattelehtedega jätab petliku mulje
suurest õiest. Õitseb juunist septembrini. Väga vastupidav ja
pikaealine.
Dekoratiivtaimena kasutatakse:
1. Suur tähtputk “Florence” – roosade õitega, 45-60 cm
kõrge.
2. Suur tähtputk “ Roma” – suurte roosade õitega, 50-65 cm
kõrge.
3. Suur tähtpukt “Star of Beauty” – purpurjate õitega, 45-60 cm
kõrge.
4. Suur tähtputk “Star of Billion” – valged, roheliste tippudega
õied, 45-60 cm kõrge.
5. Suur tähtputk “Lars” – veinpunased õisikud, 50 cm kõrgume
6. Suur tähtputk “Rubra” – punaste õisikutega madalakasvuline
sort
7. Suur tähtputk “Claret” – tumepunased õisikud mustjatel
vartel
jne.
1.7. Perekond haneputk – Berula
Oja haneputk, Berula erecta – teise kategooria kaitsealune
taimeliik (st. korjamine, kinkimine, müümine ning nenede
kasvkohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis
ohustab liigi säilimist antud kohas) Vars ruljas, peenesooneline.
Paaritusulgjad liitlehed. Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt
saagja servaga. Õied valged, sarikakiiri 10-20, ebavõrdse
pikkusega.Katis ja osakatis on paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Mitmeaastane, jõgede ja kraavide kaldavees. Mürgine.
1.8. Perekond jänesekõrv – Bupleurum
Peen jänesekõrv on teise kategooria kaitsealune taimeliik. Lehed
on kaetud kileja kirmega, ümbritsedes vart. Keskelt läbi 60 cm
kõrgused, õitsevad juunist augustini. Väikesed õied on koondunud
kollakasrohelistesse õisikutesse. Paljuneb seemnetega, on 1-aastane
taim. Sobib taustataimeks, kuivlilleks, omab raviomadusi.
1.9. Perekond köömen – Carum
Köömne perekonda kuulub koguni 30 liiki taimi. Euroopas kasvab
viis köömneliiki. Neist tuntuim on harilik köömen.
Harilik köömen, Carum carvis - Kaheaastane rohttaim tugeva
peajuurega. Kehval kuival pinnasel on köömen õitsemise ajal vaevu
30 cm kõrgune. Viljakal põllumullal kasvades võib ta sirguda aga
kuni meetriseks. Vars on püstine, oksine, paljas. Lehed
kahelisulgjad, sulglõhistelehekestega, lehekeste tipmed lineaalsed.
Alumised sulglehekesed asetsevad risti, ülemised lehekesed on
väiksemad. Leherootsud pikkade lehetuppedega.
Õied valged või roosakad, koondunud varre ladvas
liitsarikõisikus, kätis puudub või on vaid üheleheline.
Sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on kõik väga erineva
pikkusega. Ta on üsna varane ja pikaaegne õitseja. Köömne vili on
ehituse poolest kaksikseemnis. Viljad on tömpide roietega,
kandilised, paljad ja pruunid. Vilja sõrmede vahel hõõrudes või
kriimustades on tunda iseloomulikku head lõhna.
1.10. Perekond varesputk – Chaerophyllum
Perekonda kuulub 35 liiki. Eesti esinevad liigid on lõhnav
varesputk Chaerophyllum aromaticum, mugul-varesputk Chaerophylum
bulbosum ja uimastav varesputk Chaerophyllum temulum.
Uimastav varesputk Chaerophyllum temulum - Taim on 35–90 cm
kõrge. Lehtede sulgjalt paiknevad lehekesed on kuni 0,5 cm laiad,
terava tipuga, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas
15–20 sileda kiirega. Osakatis 5–6 enam-vähem paljast lehekesest.
Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Lõhnav varesputk, Chaerophyllum aromaticum - Leidub Eestis
paiguti (saartel puudub), sagedamini Kagu-Eestis lehtmetsades, tee-
ja põlluservades. Sarikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Taime
kõrgus on 60 kuni 120 (170) cm. Vars on sõlmekohtadest jämenenud.
Sulglehekesed munajaspiklikud, (1,5) 2–4 cm laiad, terved, enamasti
hõredalt pikakarvased, servadest kahelisaagjad (välimuselt
meenutavad naadilehti). Liitsarikas 12–20 sileda kiirega. Katis
enamasti puudub. Osakatis koosneb 5–8 kilejast allapoole käändunud
lehekesest. Õied valged. Õitseb juulis-augustis.
1.11. Perekond mürkputk – Cicuta
Ta on eluohtlikult mürgine, kuid meil väga sage taim. Mürkputke
söömise ei ole mitte ainult lapsi ja kariloomi hukka saanud, vaid
ka täiskasvanuid. Kuna mürkputke maa-alune võsu ehk risoom on
maitselt lähedale pastinaagile ja välimuselt sellerile, siis on ta
viimastega ärasegatult saatuslikuks saanud mõnikord tervele
perekonnale. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on
esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb
peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine,
oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid.
Kannatanu võib järsku krampides kokku variseda. Kehatemperatuur
võib langeda, surm saabub hingamiselundite halvatuse tõttu mõne
tunniga. Esmaabiks ajada oksendama, südame stimuleerimiseks anda
kohvi, vajadusel teha kunstlikku hingamist. Loomadel esineb
mürgistusi eriti kevadel, sest siis kasvab mürkputk teistest
taimedest kiiremini ja tõmbab endale tähelepanu. Kasvab veekogude
kallastel, soostunud kohtades, kinnikasvavate järvede õõtskamaral,
madalsoos, lamminiidul ja -metsas, lodumetsas mudastes kraavides.
Taime alumine osa on harilikult vees.
1.12. Perekond kõrveköömen – Cnidium
Niit kõrveköömen, Cnidium dubium - Lehed 4-8 cm laiad, kaheli-
või kolmelisulgjad, paljad, ülemised pika ja kitsa punaka tupega.
Viimase järgu sulglehekesed lineaalsed, pisut allarullunud servaga.
Õied valged. Liitsarikas 20-35 kiirega, katis puudub või koosneb
mõnest lehekesest, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest.
Kõrgus 30-90 cm. Õitseb juulist septembrini. Mitmeaastane
1.13. Perekond võsaputk – Conioselinum
Tupp-võsaputk, Conioselinum tataricum – esineb Eestis
eksemplarina kogus. Kantud punasesse raamatusse. Kasutatakse
ravimtaimena.
1.14. Perekond surmaputk – Conium
Täpiline surmaputk, Conium maculatum - Kaheaastane ühekojaline
mürgine rohttaim. Kõrgus 0,6...1,2 (2) m. Vars on õõnes, peente
vagudega, paljas. Värvuselt veidi sinakates toonides
roheline. Surmaputke varre alumine osad on sageli kaetud
punaste laikude või täppidega – otsekui vereplekkidega, just nagu
tahaks ta hoiatada ähvardava ohu eest. Paljad pehmed kolmelisulgjad
liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Alumised õõnsatel rootsudel,
ülemised peaaegu rootsutud. Alumised lehed suured: pikkus 30...60
cm, laius kuni 40 cm, viimase järgu sulglehekesed sügavalt
lõhestunud, teritunud tipuga, vahel valkja ogatipuga. Ülemised
lehed väiksemad, vähem jagunenud, lühikese kitsa valgeääriselise
tupega, rootsutud. Lehti on segi aetud peterselliga ja jämedaid
juurikaid mädarõikaga. Peale punaste laikude varrel peletab
surmaputk sööjaid veel ebameeldiva lõhnaga: seda või julgelt
nimetada hiire- või rotihaisuks. Eriti ohtlik on ta õitsemise ja
viljade valmimise ajal. Liitsarikaid on taimel palju, moodustavad
pöörise. Katis koosneb väikestest valkja äärisega lehekestest.
Õitseb juuni teisest poolest augustini. Kaksikseemnis on peaaegu
kerajas. Kõige mürgisemad on seemned, kõige ohutum aga jäme juur.
Inimesel saabub surm raske mürgistuse korral umbes viie tunniga.
Selle jooksul on väga paha olla, võib muutuda peast segaseks,
tekivad halvatused, oksendamine, valud kõhus ja palju muudki
ebameeldivat, surm ise saabub hingamislihaste seiskumise, halvatuse
tõttu. Pärast mürgi sattumist organismi kulub veel mitu tundi surma
saabumiseni, selle ajaga on nii mõndagi võimalik ka ära teha. Kiire
arstiabi ja kunstliku hingamisega on õnnestunud kannatanuid päästa,
ehkki halvatus ja lihaste nõrkus võivad püsida veel kaua. Eestlased
on temaga värvinud lõnga.
1.15. Perekond koriander – Coriandrum (Eestis on vaid metsistuva
kultuurtaimena)
Paljudel maadel kasvatatakse maitse-, õli- ja ravimtaimena
aedkoriandrit (Coriandrum sativum), selle viljad sisaldavad
eeterlikku õli kuni 1,5% ja rasvõli kuni 27%. Eestis kasvatatakse
koriandrit harva, kohati on ta metsistunud. Kõrgus 20-60 cm. Õitseb
juunis ja juulis. Üheaastane rohttaim. Õied väikesed
määrdunudvalged. Ravimina kasutatakse kuivatatud vilju,
maitseainena vilju ja noori rohelisi lehti. Paljundatakse
seemnetega.
1.16. Perekond porgand – Daucus
Porgand (Daucus) on sarikaliste sugukonda kuuluv rohttaimede
perekond, mille kõige tuntum esindaja on aedporgand. Perekonda
kuulub umbes 20 liiki. Eestis on pärismaine metsporgand.
Metsporgand, Daucus carota L. – Juur käävjas, valkjas,
poolpuitunud, mittesöödav. Vars on vaoline, karedakarvane. Lehed
kaheli- kuni neljalisulgjad, karedad. Liitsarika kiired hoiduvad
vilja valmimise ajal kokku. Katise lehed on sulglõhised. Osakatis
rohkearvuliste lehekestega. Viljad ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Õitseb juunist septembrini. Esineb kohati niitudel ja
teeservadel.
Aedporgand, Daucus sativus - Porgand on kaheaastane taim.
Esimesel aastal kasvatab ta lehekodariku ja juure e. juurvilja.
Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel
arenevad õied ja valmivad seemned. Porgandi õisik on liitsarikas.
Õied on väikesed, valged ja risttolmlevad putukate abil. Vili on
kaksikseemnis. See koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis
üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva iseloomuliku
lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Seeme on kaetud tihedate
ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Pärislehed on
pika rootsuga, püstised või tõusvad, kolmnurkse, mitmekordselt
sulgjalt lõhestunud lehelabaga.
1.17. Perekond ogaputk – Eryngium
Perekonnas on umbes 230 liiki. Eestis kasvab looduslikult
üks liik – rand-ogaputk (Eryngium maritimum). Sinakashall torkiv
mereranna taim. Ogaputked on jäigalt püstiste harunenud varte ja
nahkjate hõlmiste, lõhiste või ogahambuliste lehtede ning väikeste
valkjate või sinakate õitega taimed, milledel õied paknevad
nutitaolises õisikus. Tugev ja sügav sammasjuurestik. Paljundatakse
eelistatult seemnetega, annavad ka rohket isekülvi. Tehakse ka
juurepistikud. Noored taimed hakkavad õitsema 2...3 aastal peale
külvi.
Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) sarnaneb rand-ogaputkega.
Väga ilusad sinised õied on ääristatud siniste jäikade
kandelehtedega, õisikukuju on piklik-kooniline, õisikud paiknevad
varreharude tipus. Hea meetaim. Võib kasvada kuni 100 cm kõrguseks.
Eesti oludes hea talvekindlusega vastupidav liik, väärib rohkem
kasutamist liivakatel kuivapoolsetel kergema pinnasega
istutusaladel. Sort ‘Paradise Jackpot’ on põhiliigist umbes
kolmandiku võrra madalam. Sort “Jade Frost” on kirjulehine sort,
mis kevadiste külmade öödega saab lehtedele juurde roosat
jumet.
Hiigel-ogaputk (Eryngium giganteum) pärineb looduslikult
Kaukaasiast ning võib kõrguskasvus küündida 150 cm-ni. Atraktiivne
kuivema koha taim, kuid Eestis kipub jääma rohkem entusiastide ja
kollektsionääride huviobjektiks, sest talvekindlus pole nii väga
hea.
Alpi ogaputk (Eryngium alpinum) pärineb Alpidest. Taim edeneb
paremini suhteliselt kehvemal, liivasel ja kuivemapoolsel
lubjarikkal pinnasel ning päikeselisel kasvukohal. Taim on tugeva
sammasjuurega ja talub üsna hästi põuda. Kasvab 50...70 cm, mõnedel
andmetel ka kuni 90 cm kõrguseks. Sobib kuivatamiseks. Varred
selleks lõigatakse, kui õitsemine on jõudnud õisiku keskpaigani.
Õitseb juulis – augustis. Eesti oludes talvekindel püsik ning ei
vaja ilmtingimata talvekatet. Talvekahjustused on tavaliselt
tingitud pinnase liigniiskusest halva vee läbilaskvuse või raske
mulla korral. Paljundada saab värskete seemnete abil, mõningaid
sorte juurepistikute abil või kevadel jagamise teel.
Bourgat`i ogaputke (Eryngium bourgatii) kasvab 40 cm, mõnedel
andmetel ka kuni 55 cm kõrguseks. Paistab silma omapäraste
valgesooneliste sügavalt lõhestunud teravatipuliste lehtede
poolest. Sobib kasvatamiseks soojal päikesele avatud kasvukohal
vett hästi läbilaskval pinnasel. Looduslikult esineb rohkesti
Pürenee poolsaarel, eriti Hispaanias. Kasvab madala puhmana, õied
paiknevad rohkelt harunevate varte tippudes. Sort ’Oxford Blue’ on
eriline oma hõbejas-siniste õisikute ja õiekande lehtede poolest.
Sobival kasvukohal kasvades talvitub Eestis normaalselt.
Eryngium × zabelii ´Stiil´ - hübriid ogaputk. Väga metallsiniste
õitega.
1.18.Perekond sirpputk – Falcaria ( Eestis on vaid
tulnukana)
Harilik sirpputk, Falcaria vulgaris – 30-60 cm kõrge,
kaheaastane rohttaim. Lehed on lineaarsed.
1.19. Perekond karuputk – Heracleum
Karuputk (Heracleum) on umbes 60 liigiga perekond. Eestis on
pärismaine üks liik – siberi karuputk (H. sibiricum). Võõrliikidena
esinevad Eestis Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi) ja hiid-karuputk
(H. mantegazzianum), mis on teineteisega võrdlemisi sarnased. Väga
harva leiduvad kultuurist metsistununa ka Lehmanni karuputk (H.
lehmannianum) ja karvane karuputk (H. pubescens).
Siberi karuputk, Heracleum sibiricum - Enamasti kahe-, harvem
mitmeaastane, ebameeldiva lõhnaga ühekojaline rohttaim. Kõrgus
(0,5) 0,6-1,2 (1,5) m. Vars on kandiline ja karvane. Kroonlehed
rohekaskollased, veidi pügaldunud tipuga, kuni 2 mm pikad. Õied on
sarikates, mis on kuni 25- (30-) kaupa koondunud liitsarikatesse.
Liitsarika läbimõõt kuni 15 (20) cm. Katis tavaliselt puudub.
Osakatis koosneb vähestest kitsastest, peaaegu paljastest
lehekestest. Õitseb juulis ja augustis. Tal on iseloomuliku kujuga
hallikas- või sinakasrohelised lehed. Need on kas lihtsulgjad või
kolmetised liitlehed, mille kolmnurgakujulised hõlmad on omakorda
sulgjagused. Lehekeste serv on aga ebakorrapäraselt hambuline või
saagjas. Siberi karuputke juured on magusad ja täiesti
söödavad.
Hiid-karuputk Heracleum mantegazzianum on Euroopa suurim
sarikaline. Ta on kiire kasvuga ning võib kasvada kuni 7 meetri
kõrguseks; enamasti on taime kõrgus siiski 3...5 meetrit. Eestis on
hiid-karuputk naturaliseerunud võõrliik, mis toodi Kaukaasiast
silo- ja meetaimena koos Sosnovski karuputkega, ning on praeguseks
laialt levinud. Taim kasvab peamiselt jõgede ja ojade kallastel
ning söötis maadel. Putke varred võivad kasvada kuni 10 cm
jämeduseks. Lehed on sügavalt 3...5-hõlmalised; lehe laius ulatub
tihti üle ühe meetri. Hiid-karuputk õitseb juulist septembrini.
Sarika läbimõõt on 50...80 cm. Hiid-karuputke mahl sisaldab
fototoksiini. Kui see satub nahale ning seejärel päikese kätte,
tekib äge nahapõletik.
Sosnovski karuputk Heracleum sosnowskyi - kasvab tihedate,
kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni
meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt
võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane
taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli
aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab
seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest
võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas
idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Taime söömise või tugeva
nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja
verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka
ilma otsese kokkupuuteta. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude
Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt
Karjalast Sahhalinioblastini. 1960. aastal näidati Karjalas
komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja
mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki
seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. Tänaseks on see taim
levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks
umbrohuks. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka
puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad
monokultuurideks. Tõrjevõimalusteks on juurte
läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise
leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja
hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui esimesed
võsud tärkavad ning seda tuleb korrata 2–3 korda suve jooksul.
Tänapäeval kasutatakse sosnovski karuputke tõrjeks peamiselt
Roundup Gold nimelist herbitsiidi.
1.20. Perekond vesipaunikas – Hydrocotyle
Loim vesipaunikas, Hydrocotyle vulgaris - Lehed ümmargused,
kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest
juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50
cm. Kahe- või mitmeaastane. Õitseb juulis, augustis. Ta on Eestis
arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
1.21. Perekond kareputk – Laserpitium
Eestis on levinud kaks liiki:
Laialehine kareputk, Laserpitium latifolium – Viimase järgu
sulglehekesed suured, 2-6 cm laiad, lõhestumata, täkilissaagja
servaga, alt hõredalt karvased, karedad või peaaegu paljad. Vars
ruljas, paljas, sinaka kirmega. Liitsarikas 15-40 kiirega. Katis
koosneb 8-10 paljast lehekesest, osakatis aga vähestest
naaskeljatest lehekestest. Vili lainjate roietega. Kõrgus 60-150
cm. Õitseb juulis-augustis. (paiguti)
Ahtalehine kareputk, (Laserpitium prutenicum) – Viimase järgu
sulglehekesedkuni 2,5 cm laiad, sügavalt lõhestunud süstjateks
tipmeteks, alt karedakarvased. Vars vaoline, pikkade karvadega,
eriti alumises osas. Liitsarikas 13-25 kiirega. Katis ja osakatis
koosnevadpaljudest karvastest kehekestest. Vili on karedakarvane.
30-100 cm kõrgune kaheaastane taim. Õitseb juulis-augustis. Ta on
Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). (Haruldane,
peamiselt Tartu ümbruses).
1.22. Perekond leeskputk – Levisticum
Leeskputk, Levisticum officinale - on mitmeaastane tugeva
püstise paksu varrega taim, mis kasvab 1,5-2 m kõrguseks. Taime
tumerohelised läikivad lehed on kaheli- või kolmelisulgjad,
sakilise servaga. Õied on taimel kahvatukollased, väikesed ja
paiknevad liitsarikates varre või okste ladvas. Õitseb juulis ja
augustis. Rahva seas tuntud ka taliselleri nime all. Ainus
sarikaline, mis on kogu ulatuses söödav, kaasa arvatud seemned ja
juur. Väliskujult ja lõhnalt meenutab üheaastast sellerit, aga
lehehõlmad on piklikumad. Paljundab ennast suurte tugevate
seemnetega. Maitse- ja ravimtaim. tundliku nahaga inimesed võivad
saada nahapõletikke.
1.23. Perekond põdrajuur – Libanotis
Vahelmine põdrajuur, Libanotis Montana Crantz - Kahe- või
mitmeaastane taim. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ülemised
lihtsulgjad, paljad või hõredalt karvased. Alumised teise järgu
sulglehekeste paarid asuvad lehe peateljel ristina. Vars
teravakandiline, karvane. Õied valged, vahel roosakad. Liitsarikas
25-50 kiirega. Katis ja osakatis olemas. Õitseb juunist augustini.
Kõrgus 50-120 cm.
1.24. Perekond mesiputk – Myrrhis (Eestis vaid metsistununa
parkides)
Mesiputk, Myrrhis odorata – Aniisi meenutava lõhnaga püsik. Vars
õõnes, lehed suured kolmeli- või neljalisulgjad, pehmekarvased.
Liitsarikas on 8-10 karvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb
5-7 ripsmelisest lehekesest. Õied valged.Vili teravate roietega,
paljas, läikiv, tipu poole ahenev. Kõrgus 50-100 cm, õitseb
juunis-juulis. Värskeid lehti kasuta salatites, suppides,
kastmetes, magustoitudes. Võid teda kasutada aniisi, apteegitilli
ja lagritsa-magusjuure asendajana. Ravimtaimena parandab seedimist,
leevendab köha. Hea meetaim. Eestis esineb harva.
1.25. Perekond vesiputk – Oenanthe
Harilik vesiputk, Oenanthe aquatica - kahe- kuni mitmeaastane.
Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev,
alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Lehed kaheli- või
kolmelisulgjad, paljad, õrnad; veesiseste sulglehekeste tipud
niitjad. Õiekatis enamasti puudub aga osakatis koosneb 5 kuni 10
lehekesest. Õied valged. Õitseb juulis-augustis. Esineb sagedasti
järvedes, jõgedes, tiikides, kraavides. Vesiputk on mürgine.
1.26. Perekond moorputk – Pastinaca
Harilik moorputk, Pastinaca sylvestris - Kaheaastane suvehaljas
ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,4-1 m. Kroonlehed on
rohekaskollased, kuni 1,5 mm pikad, sissepoole rullunud tömbi
tipuga. Õied on koondunud sarikatesse, mis moodustavad omakorda (8)
9-15 (20) kiirest koosneva liitsarika. Kiired on erineva pikkusega,
karvased. Lihtsulgjad liitlehed tavaliselt 4-5 paari
sulglehekestega, üldkujult piklikud. Värvuselt kollakasrohelised.
Alumiselt pinnalt, vahel ka pealt kaetud karvadega. Sulglehekesed
on munajad, teritunud või tömbi tipuga, ebakorrapäraselt hambulise
servaga. Vars on püstine, kaetud lühikeste karvadega, eriti
alumises osas, kandiline, sügavate vagudega, alusel sageli punakas.
Haruneb alates keskpaigast. Juur puitub, käävjas, pole kuigi jäme.
Terava lõhna ja kibeda maitsega.Paljuneb seemnetega.
Aedmoorputk ehk pastinaak, Pastinaca sativa - lihaka peajuurega
kaheaastane ravim-, maitse- ja köögiviljataim. Kollakasvalge,
piklikümmargune või pikk koonusekujuline juur on aromaatne ja
magusamaitseline ning sisaldab rohkesti kuivaineid. Aedmoorputk on
üsna külmakindel, küllaldase lumikatte korral võib talvituda
kasvukohal. Köögiviljana ja maitsetaimena kasutatakse juurt
rahvameditsiinis ja ravimitööstuses kogu taime. Paljundatakse
seemnetega.
1.27. Perekond petersell – Petroselinum (Eestis vaid metsistuva
kultuurtaimena)
Aedpetersell, Petroselinum crispum - kaheaastane taim. Esimesel
kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel
suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars. Vars on paljas ja
peensooneline. Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 3–5 cm jämedune,
koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge
koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga. Lehed kolmnurksed,
alumised kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse
koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist-augustini.
Petersell esineb kahe teisendina: lehtpetersell, millel on siledad
või käharad lehed;juurpetersell, millel on lühike, pikk või
poolpikk juur.
Lehtpetersell võib olla käharate (Petroselinum crispum) ja
siledate (Petroselinum crispumvar. neapolitanum) lehtedega, viimane
on tugevama maitsega. Käharate lehtedega peterselli kasutatakse
eelkõige toitude kaunistamiseks, siledate lehtedega taime peetakse
jälle parimaks maitseandjaks.
Juurpeterselli (Petroselinum crispum var. tuberosum) puhul
leiavad lehtede kõrval kasutamist lihakad juured. Juurpeterselli on
nimetatud ka Hollandi peterselliks, kuna arvatavasti on
juurpetersell seal aretatud.
Mõlemal teisendil on tugev äratuntav aroom.
1.28. Perekond näär – Pimpinella
Harilik näär, Pimpinella saxifraga - Kõrgus 15-45 (60) cm.
Kroonlehed valged või kollakasvalged, harva roosakad, välisküljel
lühikarvased. Asuvad sarikates, mis on koondunud 6-15(20) kaupa
liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt 5-8 cm. Sarikakiired on paljad.
Nii katis kui osakatis enamasti puuduvad. Õitseb juunist
septembrini.Viljaks on kuni 2,5 mm pikkused paljad kaksikseemnised,
alusel peaaegu südajad, tipul ahenenud. Enamik lehti on juurmise
kodarikuna, varrelehti vähe. Alumised lehed lihtsulgjad,
rootsulised, pikkus koos rootsuga 10-20 cm, sulglehekesed munajad,
tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli
kolmehõlmaline. Vars on ümardunud, ruljas, peenelt vaoline,
harunenud, enamasti lühikeste karvadega kaetud. Juurekaelal surnud
lehtede jäänused. Muutub lõikekohal sinakaks. Paljuneb seemnetega.
Hea toidutaim paljudele taimtoidulistele loomadele. Kogu taim
sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid. Juuri kasutati varem
meditsiinis.
Suur näär, Pimpinella major - Esimesel aastal kasvatab
lehekodariku, teisel aastal 1 kuni 2 meetri kõrguse õisikuvarre.
Vars jäme, sageli punakat tooni. Lehed suured, alumised lehed
võivad olla kuni 80 cm pikkused, suure põisja tupega, kaheli- või
kolmelisulgjad. Viimase järgu sulglehekesed munajassüstjad.
Liitsarikad on suured, kuni 15 cm läbimõõduga, keraja kujuga ja
kiiri on 20–40. Õitseb juunist augustini. Kikkaputk on lisaks
ravimtaimele tarvitatav ka maitsetaimena.
1.29. Perekond roidputk – Pleurospermum
Austria roidputk, Pleurospermum austriacum - Lehed suured,
paljad. Alumised lehed pikarootsulised, kolmelisulgjad, lühidalt
teritunud sakiliseservaliste sulglehekestega. Liitsarikad 12-20
lühikarvase kiirega, kuni 20 cm läbimõõdus. Viljad paljad, kuni 1
cm pikad. Kõrgus 60-150 cm. Kahe- või mitmeaastane. Kõrgetel
jõekallastel, salumetsades. Haruldane, ainult Kagu-Eestis. Õitseb
juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase
Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
1.30. Perekond metsputk – Sanicula
Euroopa metsputk, Sanicula europaea, - Sõrmjalt lõhestunud
lihtlehed (3-7-hõlmalised). Õied nutitaolises õisikus. Kroonlehed
valkjad või punakad. Kõrgus 15-50 cm. Mitmeaastane. Peamiselt leht-
ja salumetsades. Paiguti, rohkem lääneosas. Õitseb mais, juunis.
Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
1.31. Perekond aruputk – Selinum
Harilik aruputk, Selinum carvifolia - Vars vaoline, teravate
kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad,
tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja
ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või
variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90
cm. Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne-
ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis.
1.32. Perekond jõgiputk – Sium
Harilik jõgiputk, Sium latifolium - Veest väljaulatuvate lehtede
sulglehekesed pikliksüstjad, tihedalt saagja servaga. Veesisesed
lehed lõhestunud, niitjate sulglehekestega. Vars tugev, kandiline.
Õied valged. Liitsarikad kuni 20 kiirega, tipmised. Katis ja
osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm. Mitmeaastane. Mageveekogude
kaldavees, ka madalsoodes ja luhtadel. Hajusalt. Õitseb juulis,
augustis. Mürgine.
1.33. Perekond harjasputk – Torilis
Jaapani harjasputk, Torilis japonica - Lehed kaheli- või
kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev,
karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased.
Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased,
rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.Ühe- või
kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel,
prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb
juunist septembrini.
1.34. Perekond seller – Apium
Perekonda kuulub 25 liiki. Selleri perekonda kuuluvad
kaheaastased ja mitmeaastased taimed Liigid kasvavad kuni meetri
kõrgusteks ning neil on kahelisulgjad lehed ning valged liitsarikas
õied. Perekonna tuntuim esindaja on aedseller, (Apium graveolens) -
30–80 cm kõrgune vaoliste vartega tugevalõhnaline maitsetaim,
kellel on palju teisendeid. Põhiliselt kasvatatakse neist kolme:
juur-, leht- ja varssellerit. Juurselleril (A. g. var. rapaceum)
kasvab ümmargune juurikas (0,5–10 cm), mille alumine osa on
harilikult neljakandiline ja tugevasti harunev. Koor on pruunikas
või kollakasvalge, sisu pehme. Lehtselleril (A. g. var. sativum)
areneb tugev narmasjuurestik. Tal on väga suur leherosett, pärast
lehtede mahalõikamist kasvavad kiiresti uued. Lehed on õrnemad kui
juurselleril. Varsselleril (A. g. var. dulce) moodustuvad jämedate
leherootsudega suured lehed, köögiviljana kasutatakse tema talvel
ajatatud pleekinud varsi ja lehti.
1.35. Perekond emaputk – Ostericum
Emaputk, Angelica palustris - Vars vaoline ruljas, teravalt
kandiline. Lehelaba põlvjalt alla käändunud. Lehed suure tupega,
enamasti kaheli-, harvemini kolmelisulgjad. Sulglehekesed
südajasmunajad, alt karedad, ebaühtleselt saagja servaga,
kõverdunud. Õied valged. Sarikakiiri 8-30, tiivuliselt kandilised.
Katis puudub, osakatis paljuleheline. Kõrgus 50-120 cm. Kahe- või
mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannas, jõgede ja kraavide
kallastel. Paiguti rannikul ja Emajõe kallastel. Õitseb juulis,
augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase
Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
1.36. Perekond kikkaputk – Archangelica
Rand-kikkaputk, Archangelica litoralis (Angelica archangelica) -
Kasvab peamiselt mererannikul ja jõgede kallastel. Haruldane, kuni
kolme meetri kõrgune, kaheaastane aromaatne rohttaim Esimesel
aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal 1 kuni 2 meetri kõrguse
õisikuvarre. Vars jäme, sageli punakat tooni. Lehed suured,
alumised lehed võivad olla kuni 80 cm pikkused, suure põisja
tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Viimase järgu sulglehekesed
munajassüstjad. Liitsarikad on suured, kuni 15 cm läbimõõduga,
keraja kujuga ja kiiri on 20–40. Õitseb juunist augustini.
Kikkaputk on lisaks ravimtaimele tarvitatav ka maitsetaimena.
1.37. Perekond piimputk – Peucedanum
Eestis on levinud kaks liiki: Mägi-piimputk, Peucedanum
oreoselinum -Lehelaba põlvjalt allapoole käändunud. Alumised lehed
kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed laimunajad, hõlmised või
lõhised, teritunud tipuga. Õied valged. Liitsarikas 11-25 kiirega.
Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest.
Vars ruljas, säsikas, ülemises osas lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Mitmeaastane. Hõredates liivastes männikutes, liivikuil,
teeservadel. Haruldane, üksikud leiukohad peamiselt Tartu ümbruses.
Õitseb juulis, augustis. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse
(2012).
Soo-piimputk, Peucedanum palustre - Alumised lehed kaheli- või
kolmelisulgjad, sulglehekesed lõhestunud lineaalseteks, valkja
ogaja tipuga hõlmadeks. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega.
Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest.
Vars kandiline, õõnes,lehistunud, alumises osas sagely lillakas.
Kõrgus 50-130 cm. Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel,
soistes metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis.
2. HALJASTUSES KASUTATAVAD TAKSONID SUGUKONNAS SARIKALISED:
Takson
Kõrgus
Õitsemise seg, õis
Lehed
Kuidas levib
Kasvutingimused
Har. Naat Variegatum
20-30 cm
Valge-rohelisekirjud lehed
Maa-aluse risoomiga
Päikeseline kuni varjuline koht, parasniiske muld
Suur tähtputk
Roma
50-65 cm
Juuni-august Õied suuremad roosad
Tumerohelised
Päike või poolvari, parasniiske toitaineterikas muld
Lamedalehine ogaputk
Jade Frost
60 cm
Juulis- augustis, rohkenutilised õisikud
Ogalised, sinkjasrohelised kreemika äärega. Kirjulehine sort
Juurepistikud seemned
Päikeseline, kuiv kasvukoht; toitainetevaene või normaalne
aiamuld.
Aed ogaputk Stiil
50-60 cm
Väga tume sinine õisik
Hõbesinised kattelehed
Juurepistikud seemned
Päikeseline kuiv kasvukoht; toitainetevaene või normaalne
muld
Alpi ogaputk Blue Star
80 cm
Juuni-august, õied suured sinihõbedased
Lehed on suured ja paksud
Juurepistikud seemned
Kiviklibune, vett läbilaskev muld; päikeseline koht.
Bourgatii ogaputk
50 cm
Juulis-augustis, sinised õied
Lehed sõrmjagused, ogatipulised, hallid
Juurepistikud seemned
Päikeseline, kuiv kasvukoht; toitainetevaene kuni norm. muld
3. SUGUKOND EMAJUURELISED – GENTIANACEAE
Hõimkond:Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts :Emajuurelaadsed Gentianaceae
Emajuurelised (Gentianaceae) on emajuurelaadsete seltsi kuuluv
sugukond.
Emajuureliste sugukonda kuulub umbes 90 perekonda ja rohkem kui
1500 liiki, mis kasvavad kõikjal maailmas. Nende hulgas on nii
puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Nad on ühe- või mitmeaastased
rohttaimed, enamasti vastakute terveservaliste lehtedega. Abilehed
puuduvad. Õied korrapärased, mõlemasugulised, enamasti neljatised
või viietised, liitlehise krooni ja tupega, üksikult või
ebasarikjais õisikuis.Tolmukaid on niisama palju kui kroonlehti.
Vili – kupar, harva mari.
3.1. Perekond maasapp - Centaurium
Perekonda kuulub umbes 20 liiki. Kuni aastani 2004 kuulus
perekonda ligi 50 liiki, kuid fülogeneetiline uuring jaotas liigi
nelja perekonna vahel: Centaurium sensu stricto, Zeltnera, Gyrandra
ja Schenkia. Eesti liigid: Centaurium pulchellum - väike maasapp
(harva) Centaurium erythraea – harilik maasapp (hajusalt)
Centaurium littorale – linalehine maasapp (paiguti)
Harilik maasapp, Centaurium erythraea – Kaheaastane, 10 kuni 45
cm kõrge. Vars neljakandiline. Juurmised lehed
süstjas-äraspidimunajad, lühirootsulised, varrelehed
piklik-elliptilised või hoopis süstjad ja viie ebaselge rooga.
Lühikestel raagudel paiknevad ereroosad õied on 1,2–1,5 cm pikad,
kroonlehti 5, õieputk kogu pikkuses ühe jämedune. Õied paiknevad
enamasti ühel kõrgusel, kuid õitsema hakkavad ükshaaval; kui üks
õis õitsemise lõpetab, hakkab teine alles õitsema. Õietupp on
õitsemise ajal krooni putkest palju lühem. Õitseb juunist
septembrini.
Väike maasapp, Centauium pulchellum - Vars hõredalt lehistunud,
juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied
roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1
cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15
cm. Ühe- või kaheaastane taim. Mererannikul, rannaniitudel. Harva,
peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini.
Linalehine maasapp, Centaurium littorale - Rannaniitudel kasvav
5 - 20 cm kõrgune rohttaim. Vars alusel ruljas või üleni kandiline,
lihtne või ülal harunenud.Juurmised lehed talbjad, varrelehed
lineaalsed, 1- 3 rooga, vastakud.Õied ebasarikais, ereroosad,
mitmesugusel kõrgusel. Õietupp krooni tupe pikkune. Õitseb
juuni-august.
3.2. Perekond emajuur – Gentiana
Sinine emajuur, Gentiana pneumonanthe - on karvadeta. Risoom on
lühike, jäme ning narmasjuurtega. Varsi on tal enamasti üks, harva
mitu. Varred on alusel munajate soomustega, osaliselt puitunud,
tavaliselt harunemata ja püstised. Varte kõrgus ulatub 15–45 (60)
sentimeetrini. Taimel juurmine lehekodarik puudub, alumised lehed
on soomusjad ning väiksemad kui varrelehed. Varrelehed on 3–7
sentimeetrit pikad ja 3–6 millimeetrit laiad. Õied paiknevad
sinisel emajuurel üksikult ülemiste lehtede kaenlas või ühe- või
kahekaupa varre tipul. Õiekroon on viietipmeline, tumesinine,
alusel valkjas, lehterjas-kellukjas. Kroon on 30–45 millimeetrit
pikk, seespool viie rohelise joonega. Seemned on käävjad, pisut
tiivulised, võrkja pinnaga ning ligikaudu 1,5 millimeetrit pika.
Üheskupras võib seemneid olla 300 kuni 700. Õitseb juulist
septembrini, vahel oktoobrini. Ta on Eestis arvatud II
kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Südame-emajuur, Gentiana cruciata – Heleroheline tõusva või
püstise varrega taim. Õied seest sinised, väljast hallikassinised.
Lehed munajassüstjad, kolmeroodsed, alusel tupjalt kokku kasvanud.
Esineb harva, peamiselt Lääne-Eestis
3.3. Perekond emajuureke - Gentianella
Rand-emajuureke, Gentianella uliginosa – Kõrgus 5-15 cm, õisi
vähesel arvul, helevioletsed või valkad. Varrelehed munajad kuni
süstjad, terava tipuga. Õitseb juuli- september. Esineb
rannaniitudel.
Mõru emajuureke, Gentianella amarella – Varrel rohkem
sõlmevahesid, violetseid õisi palju. Kõrgus 5-30 cm, õitseb
juuni-september. Esineb kohati näiteks niitudel ja teeservadel.
3.4. Perekond sannikas – Swertia
Õied on sinakad, tumedate täppidega, raolised, pööristes. Lehed
terveservalised, juurmised pikarootsulised, munajad, ülemised
rootsutud terava tipuga. Kõrgus 15-45 cm. Õitseb juunist
septembrini. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse(2012).
Eestis on ta haruldane. Teda leidub Ida- ja Lõuna-Eesti soistel
niitudel ja soodes.
4. HALJASTUSES KASUTATAVAD EMAJUURELISED:
Varretu emajuur (Gentiana acaulis) on 10 cm kõrgune puhmikuline.
Lehed on nahkjad ja läikivad, igihaljad, terava tipulised. Suured
tumesinised trompetjad õied Sobib päikeseline kuni poolvarjuline
kasvukoht. Eelistab neutraalseid kuni happelisi muldi. Kasvatatakse
alpiaedades ja kiviktaimlates. Lumetutel talvedel vajab
katmist.
Kollane emajuur, (Gentiana lutea) on suursugune taim, kuni 1.5 m
kõrged. Suured tihked sinakad lehed ja kollased õied.
Sügisene emajuur (Gentiana septemfida) laotab oma roomavad
varred 30-50cm korrapärase ringina, tõusvatel tippudel paiknevad
kompaktsed õisikud 3-8, suurest, sinisest õiest. Õitseb juulist
augustini. Ringi keskosa kattub ovaalse kujuga varrelehtedega.
Taime kasvatatakse juba ammusest ajast, ning teda kohtab erinevate
vormide ja sortidena, näiteks püstiste, või üksikute õitega.
Eelistab tavalist aiamulda, päikeselist kasvukohta ja kastmist.
Süstlehine emajuur (Gentiana asclepiadea) - küllaltki kõrge
taim, kuni 60cm. Paarislehtede kaenlas ilmuvad tumesinised üksikud
õied. Õitseb hilja- õied puhkevad augustis- septembris. Aretatud on
sordid roosade, helesiniste, ning valgete õitega, millede õitsemise
ajad ei lange kokku. Tavaline aiamuld sobib ka talle. Eelistab
varjulisi nurki, kuid mida niiskem muld, seda enam talub
päikest.
Dauuria emajuur (Gentiana dahurica) ei sära ilu poolest,
seevastu on ta aga väga kindel. Moodustab kuni 40cm kõrguse ümara
põõsa. Kitsad, umbes 3cm pikkused torujad õied, nelja kooldunud
kroonlehega on kahvatust tumesinise värvuseni. Nad istuvad väikeste
gruppidena ülemiste lehtede kaenlas, ning puhkevad õitsele
augustis. Meenutab väga südame-emajuurt (Gentiana cruciata), mis on
küllaltki tavaline niitudel ja metsaservades, ning õitseb juunist
augustini. Neid kasvatatakse ühtemoodi: igasugusel mullal, avatud,
päikeselises kohas. Põua suhtes vastupidavad.
Tiibeti emajuur (Gentiana tibetica) - sirgem ja suurem,
kõrgusega kuni 60cm, juurmised lehed kuni 30cm pikkused. Õied sama
suured, kuid viie kroonlehega, tavaliselt hallikas-valged,
harvemini rohekad või kollakad. Vähenõudlikud, õitsevad
augustis.
KOKKUVÕTE
Sugukondades sarikalised ja emajuurelised on haljastuses
kasutatavaid taksone ainult mõne perekonna piires. Kõige enam
kasutatakse perekondade tähtputk, ogaputk ja emajuur erineviad
sorte. Eestis on vast kõige levinum perekonna tähtputke erinevad
sordid. Oma tagasihoidlikkusega sobib kokku roosidega, aga võib ka
olla soolo- või rühmataim. Ogaputk on oma välimuselt atraktiivsem.
Headeks naabrieks on väidetavalt pujud, linad, kassikäpad,
päevaliiliad, kuldkannid ja raudrohud, samuti roosaõieline nelk.
Varretu emajuur on igihaljas alpinaariumi taim ja sobib kokku
teiste madalate samalaadsete taimedega. Tiibeti emajuur, kollane
emajuur ja süstlehine emajuur on kõrgemad ning sobivad hästi
soolotaimeks või püsikupeenrasse.
KASUTATUD TERMINOLOOGIA
I kategooria kaitsealune taim - Nende liikide isendite ja
kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Ilma eriloata on keelatud
kaitsealuste liikide uurimine, elutingimuste muutmine, loodusest
eemaldamine, paljundamine ja kasvatamine tehistingimustes,
pildistamine, filmimine. I kategooria kaitsealuse liigi täpset
kasvukohta ei tohi avalikustada, kui objekt võib selle tagajärjel
ohtu sattuda.
II kategooria kaitsealune taim – Selle kategooria kaitsealuste
taimede korjamine, kinkimine-müümine ning nende kasvukohtade
hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist antud kohas. Pole lubatud levitada infot nende liikide
täpse kasvukoha kohta, sest selle teatavakssaamine võib põhjustada
objekti kahjustamist. II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoha
säilitamiseks võidakse moodustada looduskaitseala.
III kategooria kaitsealune taim - Nende taimede kahjustamine,
korjamine ning tehingud nendega on keelatud. III kategooria
kaitsealuse liigi kasvukohas võidakse moodustada looduskaitseala,
kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi
säilimist Eestis.
KASUTATUD KIRJANDUS
· Taimede välimääraja, Valgus, Tallinn 1975
· Iluaianduse käsiraamat, Kirjastus Varrak, Tallinn 2012
· www.et.wikipedia.org
· www.bio.edu.ee/taimed/
· www.efloora.ut.ee
· www.hebra.folkloore.ee
· www.aiasõber.ee
· www.hansaplant.ee
· www.agroatlas.ru
· www.juhanipuukool.ee
21
